KOHTUMENETLUSÕIGUSKohtukorraldus ja õigusabi

Teksti suurus:

Kohtuekspertiisiseadus (lühend - KES)

Kohtuekspertiisiseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.03.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2010
Avaldamismärge:

Kohtuekspertiisiseadus

Vastu võetud 30.05.2001
RT I 2001, 53, 309
jõustumine 01.01.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
15.05.2002RT I 2002, 47, 29701.01.2003
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
23.03.2005RT I 2005, 20, 12724.04.2005
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006
07.06.2007RT I 2007, 44, 31414.07.2007
18.06.2009RT I 2009, 35, 23201.07.2009
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
20.01.2010RT I 2010, 8, 3501.03.2010

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Kohtuekspertiisiseaduses sätestatakse kohtueksperdi, riikliku ekspertiisiasutuse ja riiklikult tunnustatud eksperdi õiguslik seisund ning eksperdi õiguste ja kohustuste tekke alused kriminaalmenetluses, tsiviil- ja halduskohtumenetluses ning väärteomenetluses (edaspidi menetlusasi).
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.  Kohtuekspertiis

  Kohtuekspertiis on menetlusasjas eksperdiks määratud isiku erialane tegevus, mille eesmärk on uurida esitatud materjali ja anda ekspertiisiülesandest lähtudes teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus.

§ 3.  Eksperdiarvamus

  Eksperdiarvamus on tõendamisel tähtsa asjaolu kohta tehtud ja ekspertiisiaktis väljendatud kategooriline või tõenäoline eksperdijäreldus.

§ 4.  Ekspert

  (1) Käesoleva seaduse tähenduses on ekspert isik, kes kohtuekspertiisi (edaspidi ekspertiis) tehes kasutab mitteõiguslikke eriteadmisi, seaduses sätestatud juhul ka õiguslikke eriteadmisi.

  (2) Eksperdiks võib olla kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert või menetleja määratud muu isik.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

2. peatükk KOHTUEKSPERT JA EKSPERTIISIASUTUS 

1. jagu Kohtuekspert 

§ 5.  Kohtuekspert

  Kohtuekspert on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav isik, kelle tööülesanne on teha ekspertiise.

§ 6.  Kohtueksperdile esitatavad nõuded

  (1) Kohtueksperdina võib töötada isik, kes:
  1) on teovõimeline;
  2) valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses;
  3) on omandanud ekspertiisialal nõutava kõrghariduse Eesti Vabariigi kõrgkoolis või kelle haridus vastab sellele tasemele;
  4) on töötanud ekspertiisi- või teadusasutuses või muul töökohal sellel ekspertiisialal vähemalt kaks aastat vahetult enne kohtueksperdina tööle asumist.

  (2) Kohtueksperdina ei või töötada isik:
  1) kes on süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
  2) keda on korruptsioonivastase seaduse rikkumise eest karistatud väärteomenetluse korras;
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]
  3) kes on lähedases suguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed ja lapselapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed ja lapsed) töökohta vahetult kontrolliva töötaja või vahetu ülemusega;
  4) kes tervise tõttu ei saa kohtueksperdina töötada. Kahtluse korral teeb isiku terviseseisundi kindlaks arstlik komisjon.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud keeld ei laiene isikule, kelle karistusandmed on kustutatud karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt.

§ 7.  Kohtueksperdi vanne

  (1) Töölepingu sõlmimisel annab kohtuekspert tööandjale järgmise vande:
«Mina, (nimi), tõotan täita kohtueksperdi ülesanded ausalt ning anda eksperdiarvamuse erapooletult, oma eriteadmiste ja südametunnistuse kohaselt. Olen teadlik, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse karistust vastavalt karistusseadustiku §-s 321 sätestatule.»
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

  (2) Kohtuekspert kirjutab vandele alla ja kuupäevastab selle. Vande allkirjastatud tekst lisatakse tööandja käes olevale töölepingu eksemplarile.

2. jagu Riiklik ekspertiisiasutus 

§ 8.  Riiklik ekspertiisiasutus

  (1) Riiklik ekspertiisiasutus (edaspidi ekspertiisiasutus) on riigiasutus, mille tegevuse põhieesmärk on teha ekspertiise.

  (2) Ekspertiisiasutuse juhina võib töötada isik, kellel on kõrgharidus, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, on kõrgete kõlbeliste omandustega ning kellel on vajalikud võimed ja isikuomadused ning puuduvad käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolud.

  (3) Ekspertiisiasutuste nimekirja ja ekspertiisiasutuses töötavate ekspertide palgaastmed kinnitab Vabariigi Valitsus .
[RT I 2005, 20, 127 - jõust. 24.04.2005]

§ 9.  Ekspertiisiasutuste pädevus

  (1) Ekspertiisiasutused teevad järgmisi ekspertiise :
  1) kohtuarstlikke ekspertiise;
  2) kohtubioloogiaekspertiise;
  3) kohtukeemiaekspertiise;
  4) kriminalistikaekspertiise;
  5) muid ekspertiisiasutuse põhimääruses ettenähtud ekspertiise.

  (2) Kohtuarstlike, kohtukeemia-, kohtubioloogiaekspertiiside loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus või tema määratud pädev minister. Vabariigi Valitsus või tema määratud pädev minister võib kehtestada kohtuarstlike, kohtukeemia- ja kohtubioloogiaekspertiisidele esitatavad nõuded.

  (3) Kriminalistikaekspertiiside loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus või tema määratud pädev minister .

  (4) Ekspertiisiasutus võib seaduses või selle alusel sätestatud tingimustel ja korras teha füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning organisatsioonidele (edaspidi tellija) menetlusasjadega mitteseotud tasulisi uuringuid, kui see ei takista tema kohtuekspertiisiga seotud ülesannete täitmist. Tasuliste uuringute loetelu ja vajaduse korral nende tegemise täpsema korra kehtestab justiitsminister määrusega .
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

  (5) Ekspertiisiasutus on nõukogu määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 nimetatud pädev asutus.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

§ 91.  Ekspertiisiandmete ja -materjalide kogumine

  (1) Ekspertiiside ja uuringute tegemiseks ning nendega kaasnevate andmete töötlemiseks kogub ekspertiisiasutus ekspertiiside andmeid ja materjale.

  (2) Isikutelt seaduse alusel võetud sõrmejälgi ja DNA-proovide andmeid töödeldakse riiklikus sõrmejälgede registris ja DNA-registris eesmärgiga hõlbustada isikute tuvastamist ja süütegude avastamist.

  (3) Riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA-registri põhimäärused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 92.  Tasuliste uuringute tegemise tingimused

  (1) Menetlusasjadega mitteseotud tasulisi uuringuid võib teha järgmistel tingimustel:
  1) ekspertiisiasutus peab ekspertiiside tegemist eelistama tasulistele uuringutele, mistõttu peab tasulise uuringu tegemiseks kokkulepitav aeg olema vähemalt 30 päeva ja ekspertiisiasutusel on õigus seda ühepoolselt pikendada kuni ühe aastani, tellijal aga on tähtaja pikendamise korral õigus leping üles öelda ilma uuringu eest tasu maksmata;
  2) tasuliste uuringute arv ühes kuus ei tohi ületada 20 protsenti vastava ekspertiisiliigi ühe kuu eeldatavast keskmisest ekspertiiside arvust;
  3) tasulise uuringu andmeid ja materjale hoitakse ja säilitatakse ekspertiiside materjalidest eraldi;
  4) tasulise uuringu tegija peab olema erapooletu ning olema töötanud ekspertiisi- või teadusasutuses või muul töökohal tasulise uuringu tegemisele vastaval erialal vähemalt üks aasta ja vastama muudele seadusega kohtueksperdile esitatud nõuetele;
  5) tasulist uuringut ei tehta anonüümselt, vaid tellija peab tagama, et selle tegemisse või tulemusse puutuv isik või tema seaduslik esindaja peab olema konkreetse uuringu tegemiseks andnud ekspertiisiasutusele oma nõusoleku, välja arvatud kui tasuline uuring on vajalik otseselt sellise tervishoiuteenuse jaoks, mille osutamiseks ei ole patsiendi ega tema seadusliku esindaja nõusolek vajalik;
  6) uuringu tegemiseks esitatud materjalid ja andmed peavad olema seaduslikud ning uuringu tegemiseks ohutud, asjakohased ja õiged;
  7) tasulise uuringu tegemine ei tohi soodustada kuritegevust ega raskendada kuriteo avastamist;
  8) tasulise uuringu tegemine ei tohi kahjustada Eesti Vabariigi ega õigusemõistmise huve;
  9) tasulist uuringut ei tehta menetlusasjas juba tehtud ekspertiisi kontrollimiseks või täiendamiseks ega kriminaalmenetluses ekspertiisi tegemise ennetamiseks;
  10) uuringu tegemine ei tohi kahjustada kõlblust ega olla muul viisil vastuolus heade kommete ja tavadega;
  11) tasuliste uuringute tegemisel ei kasutata Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist rahastatud või muu välisabi korras soetatud seadmeid, välja arvatud kui selleks on seadme soetamist rahastanud institutsiooni nõusolek.

  (2) Ekspertiisiasutusele tasulise uuringu tegemiseks esitatud materjalide ja andmete seaduslikkuse, ohutuse, asjakohasuse ja õigsuse eest vastutab nende esitaja. Ekspertiisiasutusel on õigus esitatud andmeid kontrollida.

  (3) Ekspertiisiasutus võib tasulise uuringu tegemisest keelduda. Kui juba alustatud tasulise uuringu tegemisel ilmneb selle vastuolu tasulise uuringu tegemisele seatud tingimuste või muu õigusaktiga, katkestab ekspertiisiasutus tasulise uuringu tegemise ilma selle eest tasu nõudmata või maksab juba saadud tasu tellijale tagasi. Ekspertiisiasutus ei pea tasu tagasi maksma juhul, kui tasulise uuringu tegemist takistav asjaolu oli või pidi olema tellijale enne teada. Ekspertiisiasutus ei pea tasulise uuringu tegemise katkestamise ajani tehtud uuringute tulemusi ega muid uuringusse puutuvaid andmeid tellijale üle andma ning ei pea uuringu tegemisse puutuvatele isikutele hüvitama uuringu tellimise või tegemisega kaasnenud kulutusi.

  (4) Tasuliste uuringute üle peetakse arvestust ning nende tellimisel või tegemisel saadud andmeid ja materjale säilitatakse ekspertiisiasutuse asjaajamiskorra kohaselt.

  (5) Tasulise uuringu tegija ja selle tegemisel osalenud või juures viibinud isikud ning ekspertiisiasutus peavad hoidma saladuses talle uuringu tellimisel või tegemisel teatavaks saanud asjaolud, välja arvatud kui nende esitamine või avaldamine on seadusega lubatud või kohustuslik.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

§ 93.  Tasuliste uuringute rahastamine

  (1) Tasuliste uuringute tegemise eest maksab tellija ekspertiisiasutusele tasu vastavalt ekspertiiside hinnakirjale. Tasulise uuringu liigile vastava hinna puudumisel võetakse tasu kokkuleppimisel aluseks kõige lähedasema ekspertiisiliigi hind.

  (2) Tellija maksab kogu tasu enne tasulise uuringu tegemisega alustamist, kui ei lepita kokku teisiti.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

3. peatükk RIIKLIKULT TUNNUSTATUD EKSPERT 

§ 10.  Riiklikult tunnustatud ekspert

  Riiklikult tunnustatud ekspert on isik, kes on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja.

§ 11.  Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekiri

  (1) Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja (edaspidi nimekiri) koostamise eesmärk on tagada ülevaade asjatundjatest, keda saab kasutada ekspertiiside tegemisel.

  (2) Riiklikult tunnustatud eksperdid kantakse nimekirja teadusvaldkonniti ning nende kohta esitatakse järgmised andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi ning eksperdi valikul tema sünniaeg või isikukood;
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]
  2) eksperdi valikul kontaktaadress või sidevahendi number või mõlemad;
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]
  3) nimekirja kandmise ja riikliku tunnustuse lõppemise aeg.Vajaduse korral kantakse nimekirja ka märkused eksperdi kitsama eriala kohta.

  (3) Nimekirja peab ekspertiisiasutus.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

  (4) Ekspertiisiasutus avaldab riiklikult tunnustatud ekspertide vajaduse kohta teateid üleriigilises päevalehes.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

  (5) Nimekirja pidamise korra kinnitab Vabariigi Valitsus või tema määratud pädev minister .

§ 12.  Riiklikult tunnustatud eksperdi nimekirja kandmine

  (1) Nimekirja kantakse isik, kes vastab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1ę3 ja lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele ning:
  1) kes on vähemalt kolm aastat vahetult enne nimekirja kandmise taotlemist töötanud teadusvaldkonnas, milles taotletakse riiklikku tunnustamist ning mis annab ekspertiisi tegemiseks siseriiklikult tunnustatud nõuete kohase kvalifikatsiooni;
  2) kellel on võimalik kasutada eksperdiuuringuteks vajalikke tehnikavahendeid;
  3) kellel on alaline sissetulek.

  (2) Nimekirja ei kanta isikut, kes töötab kohtueksperdina ekspertiisiasutuses.

  (3) Teenistus- või töösuhtes oleva isiku võib kanda nimekirja vaid siis, kui on kindlaks tehtud, et ta vabastatakse ekspertiisi tegemise ajaks teenistus- või tööülesannete täitmisest.

  (4) Isikud kantakse nimekirja teadusvaldkondades, milles tavatsetakse määrata ekspertiise.

§ 13.  Avaldus

  (1) Isik kantakse nimekirja tema kirjaliku avalduse alusel.

  (2) Avaldus esitatakse ekspertiisiasutusele.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

  (3) Avalduses tuleb märkida järgmised andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) isikukood;
  3) teadusvaldkond või -valdkonnad, milles riiklikku tunnustamist taotletakse;
  4) hariduskäik ja erialase teenistuskäigu kirjeldus;
  5) kontaktaadress ja sidevahendi number;
  6) isiku omakäeline kinnitus, et ta vastab käesoleva seaduse § 12 nõuetele.

  (4) Avaldusele lisatakse erialast haridust tõendav dokument, teave ekspertiisi tegemiseks vajalike tehnikavahendite kasutamise võimaluse ja alalise sissetuleku kohta, tööandja või teenistuja vahetu ülemuse kinnitus käesoleva seaduse § 12 lõikes 3 nimetatud nõude järgimise kohta ning soovitus erialaselt kutseühingult või kaks soovitust erialal tunnustatud asjatundjatelt või andmed vastava asutuse või volitatud juriidilise isiku poolt tunnustamise (atesteerimine, litsentseerimine või muu vorm) kohta. Avaldusele võib erialase sobivuse kohta lisada ka muid andmeid.

§ 14.  Avalduse läbivaatamine

  Avalduse põhjal kontrollitakse isiku vastavust käesoleva seaduse § 12 nõuetele. Ekspertiisiasutus võib selle kohta koguda lisaandmeid järelepärimiste kaudu ja nõuda lisaandmeid ka avalduse esitajalt.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

§ 15.  Nimekirja kandmise otsustamine

  (1) Isiku nimekirja kandmise otsustab ekspertiisiasutuse juht kahe kuu jooksul, arvates avalduse saabumisest. Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud lisaandmete kogumisel võib ekspertiisiasutus tähtaega pikendada kuni kolme kuuni.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

  (2) –(3)
[Kehtetud – RT I 2002, 61, 375– 1.08.2002]

§ 16.  Nimekirja avalikustamine

  (1) Ekspertiisiasutus tagab nimekirja kättesaadavuse kohtutele ja Politsei- ja Piirivalveametile.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

  (2) Nimekiri avaldatakse ekspertiisiasutuse veebilehel.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

§ 17.  Riiklikult tunnustatud eksperdi vanne

  (1) Enne nimekirja kandmist annab isik justiitsministrile järgmise vande:
«Mina, (nimi), tõotan täita riiklikult tunnustatud eksperdi ülesanded ausalt ning anda eksperdiarvamuse erapooletult oma eriteadmiste ja südametunnistuse kohaselt. Olen teadlik, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse karistust vastavalt karistusseadustiku §-s 321 sätestatule.»
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

  (2) Isik kirjutab vandetekstile alla ja kuupäevastab selle.

  (3) Käesoleva seaduse § 18 kohaselt riikliku tunnustuse tähtaja pikendamise korral uut vannet ei anta. Kui isik nimekirjast kustutatakse, kaotab vanne kehtivuse.

§ 18.  Riikliku tunnustuse tähtaeg

  (1) Isik kantakse nimekirja kolmeks aastaks.

  (2) Riiklik tunnustus lõpeb nimekirja kandmisest alates kolmanda aasta 15. detsembril.

  (3) Riiklikult tunnustatud eksperdi kirjalikul taotlusel võib riikliku tunnustuse tähtaega korduvalt pikendada, kui on täidetud käesoleva seaduse § 12 nõuded. Riiklikult tunnustatud ekspert annab käesoleva seaduse § 12 nõuete täitmise kohta kirjaliku kinnituse.

  (4) Riikliku tunnustuse tähtaja pikendamise taotlus tuleb esitada ekspertiisiasutusele hiljemalt kolm kuud enne riikliku tunnustuse tähtaja lõppemist.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

  (5) Taotluses loetletakse menetlusasjad, milles isik on riiklikult tunnustatud eksperdina ekspertiise teinud, ning tema sagedase määramise korral viimase kalendriaasta menetlusasjad.

  (6) Riikliku tunnustuse pikendamise otsus tehakse käesoleva seaduse §-s 14 ja § 15 lõikes 1 sätestatud korras.

§ 19.  Riikliku tunnustuse lõppemine

  (1) Riiklik tunnustus lõpeb ja isik kustutatakse nimekirjast, kui:
  1) riiklikult tunnustatud ekspert esitab ekspertiisiasutusele kirjaliku avalduse enda nimekirjast kustutamise kohta;
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]
  2) möödub tunnustuse tähtaeg ja tähtaja pikendamise taotlust ei ole esitatud või kui taotlust ei rahuldata;
  3) riiklikult tunnustatud ekspert sureb.

  (2) Riikliku tunnustuse lõppemine ei takista ekspertiisi tegemist pooleliolevas menetlusasjas.

§ 20.  Riikliku tunnustuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Riikliku tunnustuse kehtetuks tunnistamise otsustab ekspertiisiasutuse juht ja isik kustutatakse nimekirjast, kui:
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]
  1) ilmneb, et isiku nimetamise ajal ei olnud käesoleva seaduse § 12 lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõuded täidetud või kui need on hiljem ära langenud, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul;
  2) riiklikult tunnustatud ekspert keeldub seadusliku aluseta ekspertiisi tegemast või kui ta mõjuva põhjuseta viivitab ekspertiisi tegemisega või ei ilmu menetleja kutsel ning menetleja teeb ettepaneku riikliku tunnustuse kehtetuks tunnistamiseks.

  (2) –(3)
[Kehtetud – RT I 2002, 61, 375– 1.08.2002]

§ 21.  Teatamiskohustus

  Käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud andmete muutumisest on riiklikult tunnustatud ekspert kohustatud viivitamata kirjalikult teatama ekspertiisiasutusele.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

4. peatükk EKSPERDI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 22.  Eksperdi õiguste ja kohustuste tekke alus

  Eksperdi õigused ja kohustused tekivad kohtueksperdil ekspertiisimäärusele märgitud ekspertiisikorralduse alusel ja muul isikul menetleja ekspertiisimääruse alusel.

§ 23.  Eksperdi õigused ja kohustused

  (1) Eksperdi õigused ja kohustused ekspertiisi tegemisel sätestatakse menetlusseadustes.

  (2) Lisaks menetlusseadustes sätestatule on ekspert kohustatud:
  1) ekspertiisi tegemisel juhendama ja kontrollima abipersonali tegevust;
  2) säilitama ekspertiisiandmed vastavalt käesoleva seaduse §-s 25 sätestatule;
  3) väljaspool ekspertiisiasutust tehtud ekspertiisi korral esitama ekspertiisiakti valmimisest arvates 10 tööpäeva jooksul ekspertiisiasutusele ekspertiisiakti ja selle lisade koopia vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

  (3) Loetelu juhtudest, kui ekspert on kohustatud esitama ekspertiisiasutusele ekspertiisiakti ja selle lisade koopia ning koopiate esitamise ja sellega kaasnevate kulude hüvitamise korra kehtestab justiitsminister määrusega .
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

§ 24.  Abipersonali kasutamine

  Eksperdil on õigus kasutada eksperdiuuringutes abipersonali. Ekspert juhendab eksperdiuuringute tegemisel abipersonali ja kontrollib nende tegevust.

§ 25.  Andmete säilitamise kohustus

  (1) Riiklikult tunnustatud ekspert peab tehtud ekspertiiside arvestust ja säilitab arvestusandmetena:
  1) ekspertiisi määranud menetleja nime;
  2) menetlusasja numbri;
  3) ekspertiisimääruse kuupäeva;
  4) ekspertiisi liigi;
  5) ekspertiisiobjekti või isiku andmed, kelle kohta ekspertiis on määratud;
  6) ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti koostamise kuupäeva.

  (2) Ekspert on kohustatud säilitama arvestusandmeid viis aastat.

  (3) Ekspertiisiasutuses säilitatakse arvestusandmeid ja ekspertiisiakti koopia või ekspertiisi tegemisest keeldumise akti koopia seadusega või seaduse alusel sätestatud korras.

5. peatükk EKSPERTIISI RAHASTAMINE 
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

1. jagu Ekspertiisikulud 
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

§ 26.  Ekspertiisikulude arvestamine ja rahastamine

  (1) Ekspertiisikulud moodustavad eksperdil või ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemise ja menetlusest osavõtuga tekkinud kulud ning põhjendatud erandjuhtudel menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

  (2) Ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev.

  (3) Ekspert lisab kohtule, prokuratuurile, uurimisasutusele või kohtuvälisele menetlejale esitatavale ekspertiisiaktile õiendi, milles märgib ekspertiisi maksumuse vastavalt kehtestatud hinnakirjale ja menetlusest osavõtuga seotud põhjendatud kulud kuluartiklite kaupa. Ekspertiisiakti esitamisest hiljem tekkinud kulude kohta esitatakse täiendav õiend.

  (4) Kui ekspert keeldub seaduses sätestatud alusel ekspertiisi tegemisest, siis esitatakse õiend juba tehtud kulutuste koha. Kohus, prokuratuur, kohtueelse uurimise asutus või kohtuväline menetleja hindab tehtud kulutuste põhjendatust ja ekspertiisi tegemisest keeldumise asjaolusid ning määrab seejärel hüvitamisele kuuluva summa või keeldub kulude hüvitamisest.

  (5) Kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras.

  (6) Ekspertiisi tegemist ekspertiisiasutuses rahastatakse riigieelarvest.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

§ 261.  Ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumus

  (1) Ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks on käesoleva seadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja käesoleva seadusega kehtestatud ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis.

  (2) Ekspertiisiasutuses tehtud kohtuarstliku ja meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi maksumuseks on ekspertiisi hinna ja ekspertiisi käigus tehtud lisauuringute hinna summa.

  (3) Ekspertiisi hinnale ei lisata käibemaksu.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

§ 262.  Ekspertiisiasutuse kulud seoses ekspertiisi tegemisega

  (1) Ekspertiisiasutuses tehtava ekspertiisi ja lisauuringu hinna koosseisu kuuluvad järgmised ekspertiisi või lisauuringu tegemisega seonduvad kulud:
  1) eksperdi palga kulu;
  2) materjalikulu;
  3) seadme hooldamise ja remondi kulu;
  4) ekspertiisi tegemiseks vajalik transpordikulu;
  5) administreerimiskulu;
  6) kommunaalkulu;
  7) põhivara kulum.

  (2) Ekspertiisiasutuses tehtava ekspertiisi ja lisauuringu hinna koosseisu ei kuulu eksperdi menetlusest osavõtuga seotud kulud.

  (3) Menetlusest osavõtuga seotud kulud on päevaraha ning sõidu- ja ööbimiskulud.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

§ 27.  Riiklikult tunnustatud eksperdi ja eksperdiks määratud muu isiku kulude hüvitamine

  Riiklikult tunnustatud eksperdi ja menetleja poolt eksperdiks määratud muu isiku tehtud ekspertiisi kulud hüvitatakse menetlusseadustes sätestatud korras.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

§ 271.  Menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulude hüvitamine

  (1) Menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud otsesed kulud hüvitatakse põhjendatud juhtudel, kui kulud ei ole juba kaetud eksperdile makstud tasuga. Sellisteks kuludeks on isiku valduses olevate vahendite kasutamise kulud, mis on tekkinud ainult ekspertiisi tegemisel, kaasa arvatud transpordile, abitööjõule ning uuringuks kasutatud materjalidele ja vahenditele tehtud kulutused.

  (2) Menetlusvälise isiku ekspertiisikulude koosseisu ei arvata eksperdi töötasu ega muid temaga seotud kulusid.

  (3) Menetlusväline isik peab kohtu, prokuratuuri, kohtueelse uurimise asutuse või kohtuvälise menetleja nõudmisel esitama õiendis näidatud ekspertiisikulude kohta algandmeid ja andma selgitusi.

  (4) Menetlusvälisele isikule hüvitamisele kuuluv summa määratakse kindlaks lähtuvalt esitatud õiendist kohtu, prokuratuuri, kohtueelse uurimise asutuse või kohtuvälise menetleja määrusega.

  (5) Kohus, prokuratuur, kohtueelse uurimise asutus või kohtuväline menetleja kannab määruses näidatud summa üle isiku nimetatud pangakontole määruse tegemisest arvates 15 tööpäeva jooksul.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

2. jagu Ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside hinnad 
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

§ 272.  Arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis

  Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi hind on 1493 krooni.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

§ 273.  DNA-ekspertiis

  DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 900 krooni.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

§ 274.  Isiku kohtuarstlik ekspertiis

  Isiku kohtuarstlike ekspertiiside hinnad on järgmised:
  1) isiku kohtuarstlik ekspertiis, sealhulgas tervisekahjustuse ja terviseseisundi tuvastamise ekspertiis – 970 krooni;
  2) isiku keerukas kohtuarstlik ekspertiis ja isiku kohtuarstlik ekspertiis haiglas, vanglas või kinnipidamiskohas – 1316 krooni;
  3) isiku kohtuarstlik komisjoniekspertiis – 4242 krooni;
  4) isiku kohtuarstlik täiendekspertiis – 1519 krooni;
  5) isiku kohtuarstlik kordusekspertiisi – 2779 krooni;
  6) alaealise isiku günekoloogiaekspertiis – 2023 krooni;
  7) täisealise isiku günekoloogiaekspertiis – 1721 krooni;
  8) isiku androloogiaekspertiis – 1876 krooni.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

§ 275.  Isiku kohtupsühhiaatriaekspertiis

  Isiku kohtupsühhiaatriaekspertiiside hinnad on järgmised:
  1) ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis ühe eksperdi osavõtul – 4000 krooni;
  2) statsionaarne kohtupsühhiaatriaekspertiis – 4000 krooni, millele lisandub statsionaarne voodipäevatasu 927 krooni iga voodipäeva eest;
  3) kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis – 4000 krooni iga ekspertiisi tegemisel osalenud eksperdi kohta.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

§ 276.  Kohtukeemiaekspertiis

  Kohtukeemiaekspertiiside hinnad ühe ekspertiisiobjekti kohta on järgmised:
  1) alkoholiekspertiis – 1185 krooni;
  2) narkootilise aine ekspertiis – 1315 krooni;
  3) lõhkeaineekspertiis – 1275 krooni;
  4) põlevvedelikuekspertiis – 3020 krooni.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

§ 277.  Kriminalistikaekspertiis

  Kriminalistikaekspertiiside hinnad on järgmised:
  1) alaealise seksuaalse väärkohtlemisega seonduva materjali infotehnoloogiaekspertiis – 7063 krooni;
  2) autotehniline ekspertiis – 7881 krooni;
  3) dokumendiekspertiis – 3861 krooni;
  4) hääleekspertiis – 13 497 krooni;
  5) infotehnoloogiaekspertiis – 25 162 krooni;
  6) jäljeekspertiis – 4916 krooni;
  7) kiuekspertiis – 6860 krooni;
  8) kujutiseekspertiis – 11 922 krooni;
  9) käekirjaekspertiis – 4420 krooni;
  10) külmrelvaekspertiis – 4003 krooni;
  11) lasujäägiekspertiis – 5640 krooni;
  12) liiklusekspertiisi muud alaliigid – 6699 krooni;
  13) liiklustehniline ekspertiis – 7161 krooni;
  14) liiklustrassoloogiaekspertiis – 6463 krooni;
  15) lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis – 6730 krooni;
  16) metalliekspertiis – 4535 krooni;
  17) paberrahaekspertiis – 3758 krooni;
  18) raamatupidamisekspertiis – 24 804 krooni;
  19) radaridetektoriekspertiis – 1360 krooni;
  20) relvaekspertiis, sealhulgas tulirelvaekspertiis – 6575 krooni;
  21) sõrmejäljeekspertiis – 10 388 krooni;
  22) tulekahjuekspertiis – 11 022 krooni;
  23) värvkatteekspertiis – 1250 krooni.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

§ 278.  Meditsiinilise kriminalistika ekspertiis

  Meditsiinilise kriminalistika ekspertiiside hinnad on järgmised:
  1) kohtuantropoloogiaekspertiis, sealhulgas isiku tuvastamise ekspertiis – 5221 krooni;
  2) kohtutraumatoloogiaekspertiis, sealhulgas haavaballistikaekspertiis, kohtuarstlik jäljeekspertiis ja sündmuskoha rekonstruktsiooni ekspertiis – 1219 krooni.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

§ 279.  Surnu kohtuarstlik ekspertiis

  Surnute kohtuarstlike ekspertiiside hinnad on järgmised:
  1) surnu kohtuarstlik ekspertiis – 2269 krooni;
  2) surnu keerukas kohtuarstlik ekspertiis – 3479 krooni;
  3) surnu kohtuarstlik komisjoniekspertiis – 7416 krooni;
  4) surnu kohtuarstlik täiendekspertiis – 1065 krooni;
  5) surnu kohtuarstlik kordusekspertiis – 3451 krooni.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

§ 2710.  Toksikoloogiaekspertiis

  (1) Narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete kvalitatiivsel määramisel bioloogilisest materjalist on järgmised hinnad:
  1) aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 818 krooni;
  2) amfetamiinide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 848 krooni;
  3) tervishoiuteenuse osutaja või riikliku ekspertiisiasutuse poolt veenivere võtmise hind – 36 krooni;
  4) tervishoiuteenuse osutaja või riikliku ekspertiisiasutuse poolt kateetriga uriinivõtmise hind – 199 krooni;
  5) kannabinoidide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 843 krooni;
  6) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 960 krooni;
  7) fentanüülide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 789 krooni;
  8) sõeluuring narkootiliste ja psühhotroopsete ainete klassi määramiseks – 375 krooni;
  9) bensodiasepiinide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 731 krooni;
  10) gammahüdroksübutüraadi määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 617 krooni.

  (2) Muude toksikoloogiaekspertiiside hinnad on järgmised:
  1) alkoholide ja teiste kergesti lenduvate ühendite määramine – 438 krooni;
  2) mitmealuseliste alkoholide ja nende laguproduktide määramine – 590 krooni.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

3. jagu Ekspertiisiasutuses tehtava kohtuarstliku ja meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi lisauuringute hinnad 
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

§ 2711.  Kohtuarstliku ja meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi lisauuringud

  (1) Narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete kvalitatiivsete uuringute hinnad on järgmised:
  1) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 926 krooni;
  2) aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 613 krooni;
  3) bensodiasepiinide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 531 krooni;
  4) kannabinoidide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 571 krooni;
  5) fentanüülide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 554 krooni;
  6) happelise ja aluselise fraktsiooni eraldamine bioloogilisest materjalist ja nende analüüs õhekihikromatograafiaga – 562 krooni;
  7) amfetamiinide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 595 krooni;
  8) uriini ülduuring gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 500 krooni;
  9) gammahüdroksübutüraadi määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 466 krooni;
  10) sõeluuring narkootiliste ja psühhotroopsete ainete klassi määramiseks – 375 krooni.

  (2) Narkootiliste ainete kvantitatiivsete uuringute hinnad on järgmised:
  1) narkootiliste ainete ja ravimite määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 2726 krooni;
  2) narkootiliste ainete ja ravimite määramine kõrgsurvevedelikukromatograafiga – 2692 krooni.

  (3) Muude lisauuringute hinnad on järgmised:
  1) kohtutraumatoloogiauuring – 1198 krooni;
  2) arstlik kohtutoksikoloogiauuring – 822 krooni;
  3) alkoholide ja teiste kergesti lenduvate ühendite määramine – 226 krooni;
  4) mitmealuseliste alkoholide ja nende laguproduktide määramine – 403 krooni;
  5) karboksühemoglobiini määramine – 418 krooni;
  6) muude mürgistavate ainete määramine – 500 krooni.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 28.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 29.  Kohtueksperdi vande andmise erisused

  Ekspertiiside tegemiseks tööle võetud isik, kes vastab kohtueksperdile esitatavatele nõuetele, annab temaga töölepingu sõlminud isikule käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud vande seaduse jõustumisest alates kuue kuu jooksul.

§ 30.  Ekspertiisiasutuse põhimääruse seadusega kooskõlla viimine

  Ekspertiisiasutuse põhimäärus viiakse käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla seaduse jõustumisest alates kuue kuu jooksul.

§ 301.  Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse tegevuse lõpetamine

  (1) Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse tegevus lõpetatakse ning selle ülesanded, õigused, kohustused, riigivara ja asjaajamine antakse üle Eesti Kohtuarstlikule Ekspertiisibüroole alates 2008. aasta 1. jaanuarist. Eesti Kohtuarstlikule Ekspertiisibüroole ei anta üle politseiasutuste varustamist kriminalistikavahenditega ega nende kriminalistikategevuste ja fototeenuste korraldamist, mis jääb politseiasutuste ülesandeks. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse tegevuse lõpetamise ja sellega kaasnevad üleandmised korraldab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister.

  (2) Justiitsminister nimetab Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo ümber asutusele uue põhimääruse kehtestamisega.

  (3) Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariik on esindatud Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo või Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kaudu, esindab alates 2008. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariiki ümbernimetatud ja uue põhimääruse alusel tegutsev endine Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo, millel kuni õigusaktide muutmiseni on ka neis sätestatud seniste riiklike ekspertiisiasutuste pädevus.
[RT I 2007, 44, 314 - jõust. 14.07.2007]

§ 302.  Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ametnike vabastamine asutuse tegevuse lõpetamisel

  (1) Teade Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse tegevuse lõpetamisest ja ettepanek sõlmida pakutavatel tingimustel Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibürooga tööleping esitatakse ametnikule kirjalikult hiljemalt 2007. aasta 15. novembril.

  (2) Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ametnikul, kes lahkub ametniku kohalt töölepingulisele kohale Eesti Kohtuarstlikus Ekspertiisibüroos, säilivad vastaval töökohal töötamise ajal järgmised avaliku teenistuse seaduse alusel omandatud õigused:
  1) säilitatakse senine palk, kui palk uuel töökohal on väiksem senisest palgast;
  2) teenistusest vabastamise ajaks vähemalt kolmeaastase teenistusstaažiga ametnikul on töölepingu alusel töötamise ajal õigus saada kolmanda ja iga järgmise teenistusaasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva. Kui asutuse kollektiivlepingus nähakse ette ametnikule lisapuhkuse andmine, ei liideta käesoleva paragrahvi alusel antavat lisapuhkust kollektiivlepingu alusel antavale lisapuhkusele;
  3) võimaldatakse õppelaenu kustutamist õppetoetuste ja õppelaenu seaduses sätestatud tingimustel;
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]
  4) kuni 2013. aasta 1. jaanuarini töölepingu alusel töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži hulka pensioni suurendamisel avaliku teenistuse seaduse § 57 lõike 2 alusel.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

  (3) Oma nõusolekust sõlmida tööleping teatab ametnik Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo juhile viimase määratud tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat, käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teate saamise päevast arvates. Kui ametnik ei ole nimetatud tähtaja jooksul oma nõusolekust teatanud, loetakse ta mittenõustunuks.

  (4) Tähtaegselt töölepingu sõlmimiseks nõusoleku andnud töötajale ei maksta tema teenistusest vabastamisel avaliku teenistuse seaduse § 131 lõikes 1 sätestatud hüvitust.
[RT I 2007, 44, 314 - jõust. 14.07.2007]

§ 303.  Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja avaldamine veebilehel

  Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekiri tehakse veebilehe kaudu avalikult kättesaadavaks. Ekspertiisiasutus teavitab sellest ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates kõiki nimekirja kantud eksperte, kes võivad teatada ekspertiisiasutusele oma soovi muuta nimekirjas avaldatud kontaktaadressi või sidevahendi numbrit või jätta neist üks avalikustamata. Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekiri avaldatakse veebilehel kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates selleks ajaks olemasolevate andmetega.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

§ 31.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

/otsingu_soovitused.json