HALDUSÕIGUSMaksuõigus

Teksti suurus:

Riigilõivuseadus

Riigilõivuseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.03.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.03.2010
Avaldamismärge:

Riigilõivuseadus

Vastu võetud 07.12.2006
RT I 2006, 58, 439
jõustumine 01.01.2007, § 93 osas 23.12.2006. a.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
21.12.2006RT I 2007, 4, 1920.01.2007
11.01.2007RT I 2007, 6, 3201.02.2007
24.01.2007RT I 2007, 10, 4707.02.2007
24.01.2007RT I 2007, 15, 7601.05.2007
14.02.2007RT I 2007, 22, 11401.04.2007
14.02.2007RT I 2007, 22, 11401.07.2007
15.02.2007RT I 2007, 23, 12101.01.2008
14.06.2007RT I 2007, 45, 32020.07.2007
22.11.2007RT I 2007, 66, 40801.01.2008
13.12.2007RT I 2007, 69, 42521.12.2007
13.12.2007RT I 2007, 69, 42501.01.2008
13.12.2007RT I 2007, 70, 42801.01.2008
22.11.2007RT II 2008, 1, 118.04.2008
13.12.2007RT I 2008, 1, 614.01.2008
19.12.2007RT I 2008, 1, 701.03.2008
20.12.2007RT I 2008, 3, 2417.02.2008
12.03.2008RT I 2008, 15, 10714.04.2008
19.03.2008RT I 2008, 16, 11421.04.2008
21.05.2008RT I 2008, 23, 15001.07.2008
04.06.2008RT I 2008, 25, 16301.01.2009
19.06.2008RT I 2008, 27, 17901.07.2008
19.06.2008RT I 2008, 30, 19101.07.2008
19.06.2008RT I 2008, 34, 20801.09.2008
19.06.2008RT I 2008, 34, 21101.08.2008
15.10.2008RT I 2008, 47, 26101.01.2009
16.10.2008RT I 2008, 47, 26201.01.2009
15.10.2008RT I 2008, 47, 26316.11.2008
06.11.2008RT I 2008, 49, 27101.01.2009
19.11.2008RT I 2008, 51, 28301.01.2009
19.11.2008RT I 2008, 52, 29022.12.2008
09.12.2008RT I 2008, 56, 31324.12.2008
09.12.2008RT I 2008, 56, 31301.01.2009
17.12.2008RT I 2008, 58, 32901.01.2009
10.12.2008RT I 2008, 59, 33001.01.2009
18.12.2008RT I 2009, 3, 1501.02.2009
17.12.2008RT I 2009, 4, 2401.03.2009
17.12.2008RT I 2009, 5, 3501.07.2009
28.01.2009RT I 2009, 12, 7201.03.2009
25.02.2009RT I 2009, 18, 10728.03.2009
22.04.2009RT I 2009, 24, 14601.06.2009
06.05.2009RT I 2009, 27, 16408.06.2009
06.05.2009RT I 2009, 27, 16401.01.2010
07.05.2009RT I 2009, 25, 15001.07.2009
07.05.2009RT I 2009, 27, 16630.07.2009
14.05.2009RT I 2009, 29, 17419.06.2009
20.05.2009RT I 2009, 29, 17501.07.2009
20.05.2009RT I 2009, 30, 17701.07.2010
21.05.2009RT I 2009, 29, 17601.04.2010
21.05.2009RT I 2009, 30, 17801.10.2009
21.05.2009RT I 2009, 30, 17922.06.2009
10.06.2009RT I 2009, 34, 22401.01.2010
10.06.2009RT I 2009, 34, 22606.07.2009
18.06.2009RT I 2009, 35, 23206.07.2009
15.06.2009RT I 2009, 37, 25110.07.2009
16.09.2009RT I 2009, 48, 32123.10.2009
30.09.2009RT I 2009, 49, 33101.01.2010, osaliselt 1.04.2010
18.11.2009RT I 2009, 59, 38501.01.2010
18.11.2009RT I 2009, 59, 38620.12.2009
18.11.2009RT I 2009, 60, 39501.07.2010
15.12.2009RT III 2009, 60, 44015.12.2009 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab riigilõivuseaduse lisa 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles nähakse ette kohustus tasuda hooneühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnustamise hagilt riigilõivu 75 000 krooni.
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
10.12.2009RT I 2009, 64, 42301.01.2010
09.12.2009RT I 2009, 68, 46301.01.2010
10.12.2009RT I 2009, 69, 46404.01.2010
10.12.2009RT I 2010, 1, 101.07.2010
09.12.2009RT I 2010, 3, 405.04.2010, osaliselt 1.10.2010
27.01.2010RT I 2010, 8, 3727.02.2010
27.01.2010RT I 2010, 8, 3827.02.2010
27.01.2010RT I 2010, 9, 4108.03.2010
14.04.2011RT I, 11.05.2011, 1714.04.2011 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse § 56 lõiked 1 ja 19 ning lisa 1 viimane lause (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) nende koostoimes olid põhiseaduse vastased osas, milles apellatsioonkaebuselt tsiviilasja hinna puhul üle 10 000 000 krooni oli ette nähtud riigilõivu tasumine summas 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni.
29.11.2011RT I, 05.12.2011, 129.11.2011 Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse § 56 lõige 11 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis), mis nägid ette, et halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tuli nõudelt 2 500 000 kuni 3 000 000 krooni tasuda riigilõivu summas 130 000 krooni, olid põhiseadusega vastuolus
06.03.2012RT I, 14.03.2012, 806.03.2012 Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) osas, mis nägid ette, et tsiviilasjas hinnaga 5 000 000 kuni 6 000 000 krooni tuli tasuda riigilõivu 220 000 krooni, olid põhiseadusega vastuolus.
28.02.2013RT I, 12.03.2013, 1128.02.2013 – Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2008, 59, 330; RT I, 23.12.2010, 31) § 56 lõige 11 koostoimes RLS lisa 1 viimase lausega, mis nägid ette, et halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamisel tuli nõudelt, mis ületab 10 000 000 krooni, tasuda riigilõivu 5% summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni, olid vastuolus põhiseadusega.
18.04.2013RT I, 26.04.2013, 1318.04.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 500 000 krooni kuni 2 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 100 000 krooni
11.06.2013RT I, 14.06.2013, 911.06.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni.
12.09.2013RT I, 18.09.2013, 312.09.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 oli põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 2 000 000 krooni kuni 2 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 115 000 krooni.
12.09.2013RT I, 18.09.2013, 412.09.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõiked 1 ja 19 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni.
12.09.2013RT I, 18.09.2013, 512.09.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni.
03.10.2013RT I, 10.10.2013, 403.10.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2008, 59, 330; RT I, 23.12.2010, 31) § 56 lõige 11 ja lisa 1 koostoimes olid põhiseadusega vastuolus osas, mis nägid ette, et halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamisel nõudes üle 3 500 000 krooni kuni 4 000 000 krooni tuli tasuda riigilõivu 160 000 krooni.
22.10.2013RT I, 02.11.2013, 122.10.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 6 000 000 krooni kuni 7 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 240 000 krooni.
28.10.2013RT I, 02.11.2013, 328.10.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 2 500 000 krooni kuni 3 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 130 000 krooni.
29.10.2013RT I, 02.11.2013, 429.10.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 3 500 000 krooni kuni 4 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 160 000 krooni.
04.11.2013RT I, 07.11.2013, 104.11.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 75 000 krooni.
04.11.2013RT I, 07.11.2013, 204.11.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 2 000 000 krooni kuni 2 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 115 000 krooni.
07.02.2014RT I, 14.02.2014, 707.02.2014, Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 400 000 krooni kuni 450 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 45 000 krooni.
10.02.2014RT I, 14.02.2014, 810.02.2014, Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 75 000 krooni.
10.04.2014RT I, 15.04.2014, 1110.04.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse § 56 lõiked 1 ja 19 ning lisa 1 olid alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 75 000 krooni.
09.09.2014RT I, 17.09.2014, 709.09.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 oli 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 800 000 krooni kuni 900 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 70 000 krooni.
15.09.2014RT I, 17.09.2014, 1115.09.2014 – Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koosmõjus lisaga 1 oli alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 350 000 krooni kuni 400 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 40 000 krooni.
22.09.2014RT I, 25.09.2014, 222.09.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 oli alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 700 000 krooni kuni 800 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 65 000 krooni.

I. osa ÜLDOSA 

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus reguleerib riigilõivu kehtestamise, tasumise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra aluseid ja sätestab riigilõivuvabastused, riigilõivumäärad ning tehinguväärtuse määramise korra.

 (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Riigilõivu mõiste

  Riigilõiv on seaduses sätestatud juhul ja käesolevas seaduses sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest.

§ 3. Lõivustatud toiming

  Riigilõiv kehtestatakse avalduse, kaebuse või taotluse läbivaatamise, haldusakti andmise, dokumendi väljastamise või muu toimingu eest, mille riigilõivu võtja teeb riigilõivu tasuja taotlusel seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning millega riigilõivu tasuja saab teatava õiguse, asja või muu hüve ning mille eest tuleb tasuda riigilõivu seaduses ettenähtud juhul ning käesolevas seaduses sätestatud määras.

§ 4. Riigilõivumäär

 (1) Riigilõivumäär kehtestatakse lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte).

 (2) Toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt võib riigilõivumäära kehtestada kulupõhimõttest erinevalt.

§ 5. Riigilõivu tasuja

  Riigilõivu tasuja on isik, asutus, välismaa äriühingu filiaal või isikute ühendus, kelle huvides või kelle suhtes toiming tehakse ning kes seaduse kohaselt on kohustatud selle eest tasuma riigilõivu.

§ 6. Riigilõivu võtja

  Riigilõivu võtja on riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või valla- või linnasekretär, kes seaduse kohaselt on kohustatud toimingu tegema.

§ 7. Riigilõivu laekumine

 (1) Riigiasutuse toimingu eest tasutav riigilõiv laekub riigieelarvesse.

 (2) Kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse ja valla- või linnasekretäri toimingu eest tasutav riigilõiv laekub valla- või linnaeelarvesse.

§ 8. Täiendava tasu võtmise keeld

  Riigilõivu võtjal ei ole lubatud võtta toimingu eest täiendavat tasu.

2. peatükk RIIGILÕIVU TASUMINE, TASUMISE KONTROLLIMINE, TAGASTAMINE JA SISSENÕUDMINE 

1. jagu Riigilõivu tasumine 

§ 9. Riigilõivu tasumine

 (1) Riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Riigilõiv tasutakse Eestis käibel olevas rahas, arvestades käesoleva seaduse §-st 10 tulenevaid erisusi.

 (3) Riigilõivu tasuja soovil on riigilõivu võtja kohustatud kuni 100 krooni suuruse riigilõivu vastu võtma sularahas.

 (4) Riigilõivu tasumisel märgitakse maksedokumendile selle toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või viide käesoleva seaduse riigilõivumäära kehtestavale sättele, krediidiasutuse kaudu riigilõivu tasumisel ka viitenumber. Toimingu nimetust ei pea märkima, kui see on tuvastatav viitenumbri kaudu. Riigilõivu tasumisel teise isiku eest märgitakse ka selle isiku nimi.

 (5) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri toimingu eest riigilõivu tasumisel näidatakse riigilõivu tasumist tõendaval dokumendil ära ka selle isiku, kelle eest riigilõiv tasutakse, registrikood või notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number, mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri veebipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber, kui need on olemas.

 (6) Kinnistusraamatu toimingu eest riigilõivu tasumisel näidatakse maksedokumendil ära ka puudutatud kinnistu registriosa number, selle puudumisel aga katastritunnus või kinnistamisavalduse notariaalse kinnitamise või tõestamise number.

 (7) Riigilõivu sularahas vastuvõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse volitusel rahandusminister määrusega .

§ 10. Riigilõivu tasumine välisriigis ja riigipiiril

 (1) Kui välisriigis ei ole võimalik teha riigilõivu ülekannet Eestis käibel olevas rahas, tasutakse riigilõiv eurodes riigilõivu võtja osundatud selleks ettenähtud kontole. Riigilõivu määra eurodesse arvutamisel võetakse aluseks Eesti Panga noteeritud päevakurss. Ülekande kulud kannab makse tegija.

 (2) Eesti välisesinduses tehtava või tema kaudu vahendatava toimingu eest tasutakse riigilõivu välisesinduse asukohariigi rahas. Riigilõivu määr arvutatakse välisvaluutasse taotluse esitamise kuu esimesel tööpäeval kehtinud Eesti Panga noteeritud päevakursi alusel. Kuu esimesel tööpäeval esitatud taotluse eest tasutakse riigilõiv eelmise kuu esimesel tööpäeval kehtinud kursi alusel.

 (3) Eesti välisesinduses tehtava või tema kaudu vahendatava toimingu riigilõivu määra välisvaluutasse arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse volitusel rahandusminister määrusega .

 (4) Sõltuvalt asukohariigi poliitilisest ja majanduslikust olukorrast võib välisminister välisesinduse juhi ettepanekul lubada käskkirjaga võtta välisesinduses riigilõivu eurodes või USA dollarites Eesti Panga noteeritud päevakursi alusel. Välisminister teavitab oma otsusest eelnevalt rahandusministrit.

 (5) Eesti riigipiiril viisataotluse menetlemise riigilõiv tasutakse Eestis käibel olevas rahas, eurodes või USA dollarites Eesti Panga noteeritud päevakursi alusel.

 (6) Eesti riigipiiril tehtava toimingu riigilõivu määra välisvaluutasse arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse volitusel rahandusminister määrusega .

2. jagu Riigilõivu tasumise kontrollimine 

§ 11. Riigilõivu tasumise kontrollimine

 (1) Riigilõivu riigi-, valla- või linnaeelarvesse laekumise või riigilõivu võtjale sularahas tasumise õigsust kontrollib riigilõivu võtja, kes teeb toimingu.

 (2) Riigilõivu võtja kontrollib riigilõivu laekumist või sularahas tasumist toimingu tegemise taotluse saamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, määrab riigilõivu võtja talle esimesel võimalusel tähtaja riigilõivu tasumiseks, hoiatades, et riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.

 (3) Kui toimingu tegemise taotlus esitatakse notari kaudu, kontrollib notar enne dokumentide edastamist riigilõivu võtjale ka riigilõivu tasumist. Kui taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, juhib notar isiku tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata.

 (4) Riigilõivu tasumise kontrollimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse volitusel rahandusminister määrusega .

3. jagu Riigilõivu tagastamine 

§ 12. Riigilõivu tagastamise taotlemine

 (1) Riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Taotlus esitatakse kirjalikult ning peab vastama käesoleva seaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Riigilõivu tasumist tõendav maksedokument tuleb esitada vaid juhul, kui riigilõivu võtjal ei ole võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel.

§ 13. Riigilõivu tagastamine

 (1) Riigilõivu võtja teeb otsuse riigilõivu tagastamise kohta ja tagastab riigilõivu 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.

 (2) Riigilõivu tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse volitusel rahandusminister määrusega .

§ 14. Tagastamise taotluse läbi vaatamata jätmine

  Riigilõivu tagastamise taotlust ei vaadata läbi, kui:
 1) puudub teave riigilõivu tasumise kohta;
 2) taotluse kohta on tehtud riigilõivu võtja otsus või kohtumäärus;
 3) riigilõivu tagastamise nõue on lõppenud.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 15. Tagastatav riigilõiv

 (1) Tasutud riigilõiv tagastatakse:
 1) enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem;
 2) kui riigilõiv on tasutud valele riigilõivu võtjale või toimingu eest, mille tegemist ei taotletud;
 3) kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest;
 4) kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist;
 5) kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata;
 6) kui asja menetlus lõpetatakse, kuna asi ei kuulu taotluse saanud kohtu pädevusse;
 7) kui abielulahutusakti ei koostata abikaasade leppimise tõttu;
 8) kui abielulahutuse hagist loobutakse menetluse kestel;
 9) kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.

 (2) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib tagastatavast summast arvata maha taotluse läbivaatamisega kaasnenud menetluskulu. Kui menetluskulu täpset suurust ei ole võimalik kindlaks määrata, arvatakse riigilõivu tagastamisel menetluskuluna maha 25 protsenti toimingu eest ettenähtud riigilõivust.

 (3) Kohtus menetletavas asjas tasutud riigilõivu tagastamisel arvatakse tagastatavast summast maha asjas tehtud vajalikud kulutused.

 (4) Käesoleva seaduse § 210 lõigete 4 ja 6 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui aktsepteeritud tollideklaratsiooni alusel kaubale tolliprotseduuri ei rakendatud ning asjassepuutuv isik esitab tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotluse tollialastes õigusaktides ettenähtud korras.
[RT I 2009, 64, 423 - jõust. 01.01.2010]

 (5) Õnnemängu ja toto korraldamise tegevusloa andmise taotluse rahuldamata jätmise korral tagastatakse käesoleva seaduse § 2222 punktides 1 ja 3 sätestatud määras tasutud riigilõivust 93 protsenti.
[RT I 2009, 59, 386 - jõust. 20.12.2009]

 (6) Osavusmängu korraldamise tegevusloa andmise taotluse rahuldamata jätmise korral tagastatakse käesoleva seaduse § 2222 punktis 2 sätestatud määras tasutud riigilõivust 57 protsenti.
[RT I 2009, 59, 386 - jõust. 20.12.2009]

4. jagu Riigilõivu sissenõudmine 

§ 16. Riigilõivu tasumise ettekirjutus

 (1) Kui juba tehtud toimingu eest ei ole riigilõivu seaduses ettenähtud määras tasutud, võib riigilõivu võtja teha riigilõivu tasujale riigilõivu tasumise ettekirjutuse (edaspidi ettekirjutus).

 (2) Ettekirjutus peab sisaldama järgmiseid andmeid:
 1) riigilõivu võtja nimi või nimetus ja aadress;
 2) ettekirjutuse koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
 3) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
 4) ettekirjutuse adressaadi nimi ja aadress;
 5) ettekirjutuse faktiline ja õiguslik alus, sealhulgas viide seadusele, mis kehtestab riigilõivu tasumise kohustuse ning viide käesoleva seaduse sättele, mis kehtestab vastava riigilõivumäära;
 6) tasutav riigilõivusumma;
 7) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
 8) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord;
 9) hoiatus sundtäitmise algatamise kohta kohustuse täitmata jätmise korral.

 (3) Ettekirjutuse vaidlustamiseks võib esitada vaide riigilõivu võtjale või kaebuse halduskohtule. Vaide või kaebuse esitamine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui seda ei peata kohus ega vaiet lahendav organ.

§ 17. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg

  Riigilõivu tasuja on kohustatud tasuma ettekirjutuses määratud riigilõivusumma 10 tööpäeva jooksul ettekirjutuse saamise päevast arvates.

§ 18. Riigilõivu sissenõudmine

 (1) Kui riigilõivu tasuja ei ole tasunud riigilõivu ettekirjutuses määratud tähtpäevaks, on riigilõivu võtjal õigus pöörduda kohtutäituri poole tasumata riigilõivu sissenõudmiseks.

 (2) Riigilõivu sissenõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal toiming tehti.

II. osa RIIGILÕIVUVABASTUSED 

3. peatükk RIIGILÕIVU TASUMISEST VABASTAMINE JA RIIGILÕIVUMÄÄRA VÄHENDAMINE 

§ 19. Välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni esindaja vabastamine riigilõivu tasumisest

  Välisriigi diplomaadi staatust omav isik, välisriigi diplomaatiline ja konsulaaresindus, rahvusvahelise organisatsiooni ja valitsustevahelise koostööprogrammi esindus on vabastatud riigilõivu tasumisest, välja arvatud 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikli 34 punktides b, c ja f nimetatud juhtudel.

§ 20. Riikliku registri ja muu andmekogu toimingu ning dokumendi väljastamise eest riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
 1) aadressiandmete muutmine, mis on tingitud kohanime muutmisest, haldusüksuse, asula või tänava piiride muutmisest või postisihtnumbri muutmisest;
 2) füüsilise isiku isikunime või elukohaandmete muutmine, kui sellele eelneb muudatus rahvastikuregistris;
 3) isikukoodi muutmine või täiendav sissekandmine;
 4) surnud isiku andmete registrist kustutamine;
 5) juriidilise isiku, välismaa äriühingu filiaali ja füüsilisest isikust ettevõtja nime, registrikoodi, aadressiandmete ning juriidilise isiku õiguslikule vormile viitava täiendi muutmine, samuti juriidilise isiku ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest tingitud kande tegemine riiklikus registris või muus andmekogus, kui sellele eelneb muudatus kohtu registriosakonna registris;
 6) äriühingu ärinimest ja mittetulundusühingu ning sihtasutuse nimest täiendi «asutamisel» kustutamine, äriühingu puhul tõestamistoimingu numbri või asutamisnumbri kustutamine ning registrikoodi lisamine ärinimele või nimele riiklikus registris või muus andmekogus, kui sellele eelneb muudatus kohtu registriosakonna registris.

 (2) Riigilõivu ei võeta registriandmeid kajastava dokumendi, välja arvatud isikut tõendava dokumendi väljastamise eest, kui väljastamise vajadus on tingitud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatustest. Esmase juhiloa, juhiloa ja sõidumeerikukaardi väljastamise eest võetakse riigilõivu vähendatud määras vastavalt käesoleva seaduse § 185 lõikele 2 ja § 190 lõikele 2.

 (3) Juriidilise isiku ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest tingitud vajaduse korral taotletava registriandmeid kajastava dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti selle dokumendi väljastamise eest võetava riigilõivu täismäärast.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 jagunemisest või ühinemisest tingitud registrikande kohta sätestatud riigilõivuvabastust ei kohaldata tööstusomandi registrites taotluse või registreeringu ülemineku kande tegemisel.

§ 21. Kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse vabastamine riigilõivu tasumisest

  Kohaliku omavalitsuse üksuse asutus ja hallatav asutus on vabastatud riigilõivu tasumisest, kui toimingu taotleja ja toimingu tegija on sama kohaliku omavalitsuse üksuse asutused või hallatavad asutused.

§ 22. Kohtuasjas riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
 1) töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine;
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
 2) elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine;
 3) ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, ebaseadusliku tõkendina vahi alla võtmise ja muu alusetult vabaduse võtmise, samuti ebaseadusliku väärteokaristuse rakendamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude läbivaatamine;
 4) kriminaalasjaga seotud kohtudokumentide esmane väljastamine;
 5) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse läbiviimine;
 6) õigusvastaste repressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise nõude läbivaatamine;
 7) pensioniõigusliku staaži tõendamise asja läbivaatamine;
 8) haldusasjas protesti läbivaatamine;
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
 9) Ühenduse kaubamärgi ja Ühenduse disainilahenduse kasutamise keelamise nõude läbivaatamine;
 10) [Kehtetu – RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
 101) menetlusabi taotluse läbivaatamine ja selles asjas määruskaebuse esitamine;
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
 11) kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamine.

 (2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
 1) alaealine määruskaebuse esitamisel asjas, milles talle on seadusega antud iseseisev kaebeõigus;
 2) pensioni või toetuse taotleja pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas;
 3) füüsiline isik valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel;
 4) eestkosteasutus vanema õiguste äravõtmise, alaealisele isikule eestkostja määramise või muu tema pädevuses oleva lapse huvides esitatud avalduse esitamisel;
 5) maksuhaldur pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse esitamisel ja maksusumma määramise asjas;
 6) maavalitsus maareformi seadusest tulenevate hüpoteegipidaja ülesannete täitmise korras hagi esitamisel riigi kasuks seatud hüpoteegi asjas;
 7) kohtutäitur kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 alusel täitemenetlusega seotud määruskaebuse esitamisel.

§ 23. Äriregistri ja kommertspandiregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
 1) äriseadustiku § 45, 451 või 46 alusel tehtav toiming;
 2) ettevõtja või välismaa äriühingu filiaali äriregistrist kustutamine;
 3) sama omavalitsuse üksuse piires aadressi muutmine;
 4) äriregistris märke tegemine äriühingu osade või aktsiate Eesti väärtpaberite keskregistris registreerimise kohta;
 5) täisühingu usaldusühinguks või usaldusühingu täisühinguks ümberkujundamise kande tegemine;
 6) äriühingute ühinemise kestel ühendatava äriühingu registrikaardile ühendava äriühingu kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmine;
 7) äriühingu jagunemise kestel omandava äriühingu registrikaardile jaguneva äriühingu kohta tehtud jagunemiskande tegemise aja kandmine;
 8) likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja andmete registrisse kandmine või andmete muutmine;
 9) kommertspandi järjekoha muutmise kande tegemine, kui selle aluseks on varasema järjekohaga pandi kustutamise tõttu järgmisel järjekohal olnud kommertspandi etteastumine.

 (2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
 1) riigiasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku registrikaardi ning toimikudokumendi ärakirja väljastamisel;
 2) pankrotihaldur ja ajutine pankrotihaldur ametiülesande korras kandeavalduse esitamisel;
 3) Finantsinspektsioon krediidiasutusele moratooriumihalduri ja kindlustusandjale erirežiimihalduri määramiseks taotluse esitamisel.

§ 24. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
 1) äriseadustiku § 45, 451 või 46 alusel tehtav toiming;
 2) sama omavalitsuse üksuse piires aadressi muutmine;
 3) mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise kestel ühendatava mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaardile ühendava mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmine;
 4) mittetulundusühingu või sihtasutuse jagunemise kestel omandava mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaardile jaguneva mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta tehtud jagunemiskande tegemise aja kandmine;
 5) likvideeritud mittetulundusühingu või sihtasutuse dokumentide hoidja andmete registrisse kandmine või andmete muutmine;
 6) mittetulundusühingu või sihtasutuse registrist kustutamine.

 (2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
 1) ametiühing kandeavalduse esitamisel;
 2) riigiasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku registrikaardi ning toimikudokumendi ärakirja väljastamisel;
 3) pankrotihaldur ja ajutine pankrotihaldur ametiülesande korras kandeavalduse esitamisel.

§ 25. Kinnistusraamatu, laevakinnistusraamatu ja õhusõidukite registri registerpandiga seotud toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

 (1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
 1) alusetu või ebaõige kande parandamine;
 2) kohtuotsuse või -määruse või kohtutäituri avalduse alusel kande tegemine, välja arvatud omaniku kohta kande tegemine;
 3) märke kustutamine, kui sellega kaasneb märkega tagatud õiguse kandmine kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse;
 4) kinnisasja, laeva või ehitatava laeva sundvõõrandamise teel riigile ülemineku kohta kande tegemine;
 5) kinnisasjast, laevast või ehitatavast laevast loobumise kande tegemine;
 6) abikaasade ühisvara puhul kinnistusraamatusse kantud omaniku abikaasa kohta kande tegemine;
 7) erastatava korteriomandi registriosa avamine või avalik-õigusliku reaalkoormatise seadmine;
 8) riiklikus ehitisregistris registreeritud pandi hüpoteegiks ümberregistreerimine, kui pandisumma ei muutu või väheneb;
 9) ümberkruntimiskava alusel kande tegemine;
 10) kinnistusraamatuseaduse § 9 lõike 3 alusel kinnisasja igakordsele omanikule kuuluva piiratud asjaõiguse kohta kinnistusraamatusse märke kandmine;
 11) [Kehtetu – RT I 2007, 69, 425 - jõust. 01.01.2008]
 12) kaitstava loodusobjekti kaitsekorrast tulenevate kitsenduste ja kohustuste seadmine, muutmine või lõpetamine;
 13) maareformi seaduse alusel kinnistusraamatusse kantud märke kustutamine seaduses sätestatud kohustuse täitmisel ja tähtpäeva saabumisel;
 14) prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel kinnisasja arestimise korral kinnistusraamatusse keelumärke kandmine;
 15) merelaevatunnistusele või siseveelaevatunnistusele laevakinnistusraamatu andmete märkimine;
 16) laeva kandmine ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse;
 17) laeva või ehitatava laeva laevakinnistusraamatust kustutamine.

 (2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
 1) riigiasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku dokumendi ärakirja väljastamise eest;
 2) riigiasutus riigile kuuluva kinnisasja, laeva või ehitatava laeva kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse kandmisega seotud kannete tegemisel, muutmisel ja kustutamisel, samuti riigivara valitseja või riigi kasuks seatud piiratud asjaõiguse või keelu- või eelmärke või vastuväite kohta kande tegemisel, muutmisel ja kustutamisel;
 3) valla- või linnavalitsus tagastatud maa kinnistamisavalduse esitamisel;
 4) pankrotihaldur pankrotiotsuse alusel märke kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse kandmise või märke kustutamise avalduse esitamisel.

§ 26. Abieluvararegistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Riigilõivu ei võeta alusetu ega ebaõige kande parandamise eest.

 (2) Riigiasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku registridokumendi ärakirja väljastamise eest.

§ 27. Pärimisregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  Kohus, notar ja kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest pärimisregistrist teabe väljastamise eest.

§ 28. Maa-ameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isik okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes on vabastatud käesoleva seaduse §-s 99 sätestatud riigilõivu tasumisest maakatastri väljavõtte eest.

§ 29. Keskkonnaregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  Riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, notar ja kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku keskkonnaregistri toimingu eest.

§ 30. Lennuameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Riigilõivu ei võeta sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest, mille eesmärk on sertifikaadiga antud õiguste vähendamine.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (2) Riigilõivu ei võeta sertifikaadi hoidmise eest, kui sertifikaadi hoidmiseks vajalikku nõuetele vastavuse kontrolli ei teosta Lennuamet.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (3) Riigilõivu ei võeta Lennuameti tehtavate toimingute eest, mille tegemise aluseks on lennundusseaduse § 71 lõikes 2 nimetatud Lennuameti tunnustatud isiku teostatud siseriiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli kontrollakt.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 31. Tehnilise Järelevalve Ameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (1) Riigilõivu ei võeta toimingute eest, mis on seotud:
 1) üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbri, riigisisese hädaabinumbri 110 ja Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 ning vältimatu psühholoogilise abi kohustusliku lühinumbri numbriloaga;
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]
 2) keskkonnaseireks kasutatava raadiosageduse sagedusloaga;
 3) sagedusloaga raadiosagedusvahemikus 380–385 MHz ja 390–395 MHz.

 (2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
 1) Eesti kaitsevägi raadiosageduste plaanis kaitseväele kasutamiseks ette nähtud sagedusalas raadiosageduskanali kasutamisega seotud toimingutes;
 2) Siseministeeriumi haldusala asutus tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajalike sageduslubadega seotud toimingutes;
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]
 3) veesõiduki raadioloa omanik veesõidukile paigaldatud meresõiduohutuse seaduse kohase laevade ohutusvarustuse hulka kuuluva raadioseadme raadioloale kandmisel;
 4) õhusõiduki raadioloa omanik õhusõidukile paigaldatud inimelude ohutuse tagamiseks ettenähtud raadioseadme raadioloale kandmisel;
 5) vee- ja õhusõiduki raadioloa omanik vee- ja õhusõidukile paigaldatud sagedusloata kasutatavate raadioseadmete raadioloale kandmisel;
 6) sagedusloa omanik reservraadiosaateseadme sagedusloale kandmisel, kui seadet kasutatakse sagedusloaga määratud tingimustel;
 7) raadioside piiramise õigust omav isik raadioside piiramisel avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks;
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]
 8) Tehnilise Järelevalve Amet tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajalike sageduslubadega seotud toimingutes.
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

§ 32. Liiklusregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Kutseõppeasutuse põllumajanduse kutseala õpilane on vabastatud riigilõivu tasumisest mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa ja vastava duplikaadi väljastamise eest, samuti mootorsõidukijuhi teooriaeksami ja sõidueksami eest.

 (2) Riigiasutus ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik on vabastatud riigilõivu tasumisest seaduse, halduslepingu või haldusakti alusel avaliku ülesande täitmiseks vajalike liiklusregistri andmete kinnitatud väljavõtte eest.

§ 33. Riikliku ehitisregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  Kohus, maksuhaldur, prokuratuur, uurimisasutus, notar ja kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajalike andmete kinnitatud väljavõtte eest.

§ 34. Põllumajandusameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
[RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010]

 (1) Taimepassi väljastamise eest ei võeta riigilõivu, kui kaubasaadetise kontrollimise eest on tasutud taimetervise järelevalve tasu.
[RT I 2009, 48, 321 - jõust. 23.10.2009]

 (2) Isik, kes tegeleb seemne tootmise või turustamisega ja kellel on sõlmitud tööleping seemneproovi võtjaga, ning seemne pakendaja, kelle ettevõttes võetakse seemneproove automaatse proovivõtmisseadmega, on vabastatud seemneproovi võtmise eest riigilõivu tasumisest.
[RT I 2009, 48, 321 - jõust. 23.10.2009]

§ 35. [Kehtetu – RT I 2009, 64, 423 - jõust. 01.01.2010]

§ 36. Kodakondsuse seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Alla 18-aastane isik on vabastatud riigilõivu tasumisest Eesti kodakondsuse saamiseks esitatava sooviavalduse läbivaatamise eest.

 (2) Politsei- ja Piirivalveametil ning konsulaarametnikul on isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse organi põhjendatud taotluse alusel õigus vabastada isik käesoleva seaduse §-s 224 sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 37. Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine

  Politsei- ja Piirivalveametil ning konsulaarametnikul on isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt õigus vabastada isik käesoleva seaduse §-s 225 sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 38. Isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine

 (1) Politsei- ja Piirivalveametil ning konsulaarametnikul on isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse organi põhjendatud taotluse alusel õigus vabastada isik käesoleva seaduse §-s 226 sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivuvabastust ei kohaldata ja riigilõivumäära ei vähendata, kui taotletav dokument ei ole kohustuslik ning taotleja ei põhjenda vältimatut vajadust dokumendi kasutamiseks.

§ 39. Välismaalaste seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine

 (1) Riigilõivu ei võeta välismaalaste seaduse IV3 peatüki alusel esitatud tähtajalise elamisloa andmise või selle pikendamise taotluse läbivaatamise eest.

 (2) Tööloa või selle pikendamise taotluse läbivaatamise eest on riigilõivu tasumisest vabastatud välismaalane:
 1) kes taotleb või kellele on antud elamisluba Eesti kodanikust abikaasa või Eesti kodanikust lähedase sugulase juurde elama asumiseks;
 2) kellele on antud elamisluba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel.

 (3) Viisataotluse läbivaatamise eest on riigilõivu tasumisest vabastatud:
 1) isik, kes saabub Eestisse Vabariigi Presidendi, Riigikogu juhatuse liikme, Vabariigi Valitsuse liikme, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või kaitseväe juhataja kutsel põhjendatud kultuurihuvide, välispoliitiliste, arengupoliitiliste või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel;
[RT I 2007, 69, 425 - jõust. 21.12.2007]
 2) alla 6-aastane laps;
[RT I 2007, 69, 425 - jõust. 21.12.2007]
 3) isik Vabariigi Valitsuse otsusega või Vabariigi Valitsuse sõlmitud rahvusvahelises lepingus või Euroopa Liidu õigusaktis või rahvusvahelise kohustusega ettenähtud juhul või rahvusvahelise tava kohaselt;
[RT I 2007, 69, 425 - jõust. 21.12.2007]
 4) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku perekonnaliige;
 5) [kehtetu – RT I 2007, 69, 425 - jõust. 21.12.2007]
 6) õpingute või täiendusõppe eesmärgil reisiv õpilane, üliõpilane ja kraadiõppe üliõpilane ning temaga kaasas olev õpetaja;
[RT I 2007, 69, 425 - jõust. 21.12.2007]
 7) lühiajalise viisa taotluse puhul teadlane, kes reisib Euroopa Ühenduses teadusliku uurimistegevuse eesmärgil.
[RT I 2007, 69, 425 - jõust. 21.12.2007]

 (4) Politsei- ja Piirivalveametil on isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse organi põhjendatud taotluse alusel või välislepingus ettenähtud juhul õigus vabastada isik käesoleva seaduse § 227 lõikes 1, 4, 5 või 7, § 228 lõikes 1, 4 või 5, §-s 229, §-s 230 või § 232 lõikes 12 sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (5) Konsulaarametnikul on põhjendatud kultuurihuvide, välispoliitiliste, arengupoliitiliste või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel õigus vabastada isik käesoleva seaduse § 232 lõigetes 1, 2, 11 ja 14–16 sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.
[RT I 2007, 69, 425 - jõust. 21.12.2007]

 (6) Piiripunktis viisa andmiseks või viisa andmisest keeldumiseks pädeval ametiisikul on isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt õigus vabastada isik piiripunktis esitatud viisataotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud riigilõivuvabastust ei kohaldata ja riigilõivumäära ei vähendata, kui elamisloa andmise või pikendamise tingimuseks on legaalse sissetuleku olemasolu.
[RT I 2007, 69, 425 - jõust. 21.12.2007]

§ 40. Karistusregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
 1) karistusregistri seaduse § 17 lõike 1 punktides 2–17 nimetatud isikud karistusregistri toimingute eest;
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]
 2) karistusregistri seaduse § 22 lõike 1 punktides 2–23 nimetatud asutus karistusregistri arhiivist andmete väljastamise eest.
[RT I 2007, 69, 425 - jõust. 01.01.2008]

§ 41. Relvaseaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
 1) laskespordiga tegelev spordiorganisatsioon ja laskesportlane sporditulirelva ja selle laskemoona omamiseks, valdamiseks, edasitoimetamiseks ning veoks vajalike, käesoleva seaduse §-des 235–2371 nimetatud toimingute eest;
[RT I 2008, 1, 6 - jõust. 14.01.2008]
 2) isik, keda siseminister või kaitseminister on autasustanud nimelise tulirelvaga, nimelisele tulirelvale relvaloa väljastamise eest;
 3) välisriigi kodanikust diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja, samuti välisriigi ametliku delegatsiooni või sellega diplomaatilise tava kohaselt võrdsustatud delegatsiooni koosseisu kuuluv välisriigi kodanik ja teda saatev isik käesoleva seaduse §-des 235–2371 nimetatud toiminguteks Välisministeeriumi taotlusel Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse eriloa andmise eest.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 42. Ravimiameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  Riigilõivu ei võeta ravimiseaduse § 95 lõikes 3 nimetatud tingimuste täitmisel ravimi kliinilise uuringu loa taotluse läbivaatamise eest.

§ 43. Konsulaarteenuse eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine

 (1) Konsulaarametnikul on õigus isiku, Eesti riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse organi, samuti välisriigi riigiasutuse põhjendatud taotlusel, diplomaatilise noodi alusel või välislepingus ettenähtud juhul vabastada isik käesoleva seaduse §-s 264, 270, 271, 275 või 276 nimetatud toimingu eest riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra, lähtudes isiku majanduslikust olukorrast või kultuuri-, välis-, arengupoliitilisest või muust olulisest avalikust huvist.

 (2) Riigiasutus on vabastatud riigilõivu tasumisest konsulaarseaduse § 40 alusel dokumendi edastamise eest.

§ 44. Avaliku arhiivi arhiiviteatise ja arhivaali väljavõtte eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  Kohus, maksuhaldur, prokuratuur, uurimisasutus, notar ja kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest avaliku arhiivi arhiiviteatise, arhivaali väljavõtte ja ärakirja väljastamise eest.

§ 45. Ametliku teadaande avaldamise eest riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Riigilõivu ei võeta käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud kohtuasjade toimingutega seonduvalt seaduses nõutava teadaande avaldamise eest.

 (2) Kui seadus ei sätesta isiku, kelle huvides või kelle kohustustega seonduvalt teadaanne avaldatakse, kohustust hüvitada teadaande avaldamiskulusid, on riigilõivu tasumisest vabastatud:
 1) riigiasutus, samuti avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik seaduse, halduslepingu või haldusakti alusel avalikke ülesandeid täites;
 2) kohaliku omavalitsuse üksus rahvastikuregistri seaduse §-s 46 nimetatud rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise taotluse avaldamisel.

§ 46. Valla- ja linnasekretäri ning vangladirektori tõestamistoimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  Riigilõivu ei võeta riikliku toetuse ja pensioni saamiseks ning eestkoste, hoolduse ja lapsendamise asjas vajaliku dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamise eest ning pensioni saamiseks vajaliku volikirja ning pensioni ja toetuste teise isiku arveldusarvele kandmise avalduse tõestamise eest.
[RT I 2008, 56, 313 - jõust. 24.12.2008]

§ 47. Perekonnaseisuasutuse toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
 1) sünni- ja surmaakti koostamine, samuti nende alusel esmase tunnistuse väljastamine;
 2) tunnistuse väljastamine, kui see on tingitud sünniakti muutmisest lapsendamise või põlvnemisandmete muutumise tõttu;
 3) perekonnaseisuaktis vea parandamine;
 4) õigusvastaselt represseeritud sugulase surma ja selle põhjuste kohta kordustunnistuse väljastamine.

 (2) Kohus, haldusorgan ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik on tema pädevuses oleva ülesande täitmisel vabastatud riigilõivu tasumisest käesoleva seaduse §-s 301 nimetatud toimingu eest.

§ 48. Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  Välisriigi advokaat on vabastatud riigilõivu tasumisest välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest.

§ 481. Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine

 (1) Riigimuuseum või -etendusasutus, munitsipaalmuuseum või -etendusasutus, avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseum või rahvusooper, samuti riigi asutatud või riigi osalusel asutatud sihtasutusena tegutsev muuseum või etendusasutus on vabastatud käesoleva seaduse §-s 1071 sätestatud riigilõivu tasumisest.

 (2) Muinsuskaitseametil on isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse organi põhjendatud taotluse alusel õigus vabastada isik käesoleva seaduse §-s 1071 sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.
[RT I 2008, 3, 24 - jõust. 17.02.2008]

§ 49. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus ja riigilõivumäära vähendamise taotlus

 (1) Käesoleva seaduse § 36 lõikes 2, §-s 37, § 38 lõikes 1, § 39 lõigetes 4, 5 ja 6, § 43 lõikes 1 ning § 481 lõikes 2 sätestatud riigilõivu tasumisest vabastamise või riigilõivumäära vähendamise taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses, välja arvatud diplomaatilises noodis, märgitakse:
[RT I 2008, 3, 24 - jõust. 17.02.2008]
 1) taotleja nimi või nimetus ja aadress;
 2) isiku, kelle riigilõivu tasumisest vabastamist või riigilõivu määra vähendamist taotletakse, isikunimi ning isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht, kodakondsus, elukoht, töö- või teenistuskoht, kuusissetuleku suurus ja allikad ning ülalpeetavate arv;
 3) toiming, mille tegemise eest riigilõivu määra vähendamist või riigilõivu tasumisest vabastamist taotletakse;
 4) taotluse põhjendus.

 (2) Taotlusele lisatakse taotluse põhjendatust kinnitavad dokumendid.

III. osa RIIGILÕIVUMÄÄRAD 

4. peatükk HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Haridus- ja Teadusministeeriumi toimingud 

1. jaotis Tegevusload 

§ 50. Erakooliseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse ning kutseõppeasutuse seaduse alusel koolitusloa taotluse ja erakooliseaduse alusel kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õiguse saamiseks taotluse läbivaatamine
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (1) Koolitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 1) [Kehtetu – RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 2) üldkeskhariduse, kutseõppe ning täiskasvanute tööalase ja vabaharidusliku koolituse puhul 500 krooni;
 3) alus- ja põhihariduse puhul 250 krooni.

 (2) Erakooliseaduse alusel kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õiguse saamiseks taotluse läbivaatamise eest tasutakse lõivu 1000 krooni.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 51. Kutseseaduse alusel kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

  Kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

§ 52. Noorsootöö seaduse alusel noortelaagri tegevusloa taotluse läbivaatamine

  Noortelaagri tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

§ 521. Liiklusseaduse alusel mootorsõidukijuhi koolitamise loa taotluse läbivaatamine

  Mootorsõidukijuhi koolitamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

2. jaotis Huvikooli seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 53. Eesti Hariduse Infosüsteemi registreering

  Huvikooli Eesti Hariduse Infosüsteemis registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

2. jagu Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse toimingud 

1. jaotis Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 54. Riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimine

  Keskhariduse omandanud isik tasub sama õppeaine riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimise eest riigilõivu 70 krooni.

5. peatükk JUSTIITSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Justiitsministeeriumi toimingud 

1. jaotis Pankrotiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 55. [Kehtetu – RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]

2. jagu Kohtu toimingud 

§ 56. Hagiavalduse, avalduse ja kaebuse läbivaatamine

 (1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.
[RT I, 11.05.2011, 17 - jõust. 14.04.2011 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse § 56 lõiked 1 ja 19 ning lisa 1 viimane lause (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) nende koostoimes olid põhiseaduse vastased osas, milles apellatsioonkaebuselt tsiviilasja hinna puhul üle 10 000 000 krooni oli ette nähtud riigilõivu tasumine summas 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni. ]
[RT I, 14.03.2012, 8 - jõust. 06.03.2012 Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) osas, mis nägid ette, et tsiviilasjas hinnaga 5 000 000 kuni 6 000 000 krooni tuli tasuda riigilõivu 220 000 krooni, olid põhiseadusega vastuolus.]
[RT I, 26.04.2013, 13 - jõust. 18.04.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 500 000 krooni kuni 2 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 100 000 krooni]
[RT I, 14.06.2013, 9 - jõust. 11.06.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni. ]
[RT I, 18.09.2013, 3 - jõust. 12.09.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 oli põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 2 000 000 krooni kuni 2 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 115 000 krooni.]
[RT I, 18.09.2013, 4 - jõust. 12.09.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõiked 1 ja 19 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni.]
[RT I, 18.09.2013, 5 - jõust. 12.09.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni.]
[RT I, 02.11.2013, 1 - jõust. 22.10.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 6 000 000 krooni kuni 7 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 240 000 krooni.]
[RT I, 02.11.2013, 3 - jõust. 28.10.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 2 500 000 krooni kuni 3 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 130 000 krooni.]
[RT I, 02.11.2013, 4 - jõust. 29.10.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 3 500 000 krooni kuni 4 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 160 000 krooni.]
[RT I, 07.11.2013, 1 - jõust. 04.11.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 75 000 krooni.]
[RT I, 07.11.2013, 2 - jõust. 04.11.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 2 000 000 krooni kuni 2 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 115 000 krooni.]
[RT I, 14.02.2014, 7 - jõust. 07.02.2014, Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 400 000 krooni kuni 450 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 45 000 krooni.]
[RT I, 14.02.2014, 8 - jõust. 10.02.2014, Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 75 000 krooni.]
[RT I, 15.04.2014, 11 - jõust. 10.04.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse § 56 lõiked 1 ja 19 ning lisa 1 olid alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 75 000 krooni.]
[RT I, 17.09.2014, 7 - jõust. 09.09.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 oli 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 800 000 krooni kuni 900 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 70 000 krooni.]
[RT I, 17.09.2014, 11 - jõust. 15.09.2014 – Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koosmõjus lisaga 1 oli alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 350 000 krooni kuni 400 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 40 000 krooni.]
[RT I, 25.09.2014, 2 - jõust. 22.09.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 oli alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 700 000 krooni kuni 800 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 65 000 krooni.]

 (2) Avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (21) Hagi tagamise avalduselt, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduselt tasutakse riigilõivu 450 krooni.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (22) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestamata hagita asjas tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (3) Avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu 3 protsent põhinõudelt, kuid mitte alla 750 krooni ja mitte üle 20 000 krooni.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (4) Avalduse esitamisel asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lõike 5 alusel kaasomandi lõpetamise nõudes tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (5) Notari tasu maksmisest vabastamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 10 krooni.

 (6) Hagiavalduse esitamisel sordikaitsega seotud vaidluses tasutakse riigilõivu 2500 krooni, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik määrata.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (7) Pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluses tasutakse riigilõivu:
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
 1) võlgniku, tema surma korral pärandvara suhtes pärija või pärandi hooldaja pankrotiavalduse esitamisel 150 krooni;
 2) võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel 6000 krooni;
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
 3) muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel 250 krooni.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (8) Hagiavalduse esitamisel tööstusomandiõiguse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 5000 krooni, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik määrata.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (9) Kaebuse või hagiavalduse esitamisel tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 5000 krooni.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (10) Halduskohtule kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 250 krooni, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 9, 11–16 ja 181 sätestatud juhtudel.
[RT I 2009, 59, 386 - jõust. 20.12.2009]

 (11) Halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 5 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 250 krooni ja mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses.
[RT I, 05.12.2011, 1 - jõust. 29.11.2011 Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse § 56 lõige 11 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis), mis nägid ette, et halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tuli nõudelt 2 500 000 kuni 3 000 000 krooni tasuda riigilõivu summas 130 000 krooni, olid põhiseadusega vastuolus]
[RT I, 12.03.2013, 11 - jõust. 28.02.2013 – Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2008, 59, 330; RT I, 23.12.2010, 31) § 56 lõige 11 koostoimes RLS lisa 1 viimase lausega, mis nägid ette, et halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamisel tuli nõudelt, mis ületab 10 000 000 krooni, tasuda riigilõivu 5% summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni, olid vastuolus põhiseadusega.]
[RT I, 10.10.2013, 4 - jõust. 03.10.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2008, 59, 330; RT I, 23.12.2010, 31) § 56 lõige 11 ja lisa 1 koostoimes olid põhiseadusega vastuolus osas, mis nägid ette, et halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamisel nõudes üle 3 500 000 krooni kuni 4 000 000 krooni tuli tasuda riigilõivu 160 000 krooni.]

 (12) Kaebuse esitamisel mittevaralise kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tasutakse riigilõivu 5000 krooni.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (13) Kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu riigiasutuse tegevuse peale maksusummade või maksete määramisel, maksude või maksete sissenõudmisel või sanktsioonide rakendamisel tasutakse riigilõivu 5 protsenti vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 250 krooni ja mitte üle 15 000 krooni.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (14) [Kehtetu – RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (15) Kaebuse esitamisel Põllumajandusameti otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 2200 krooni.
[RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010]

 (16) Halduskohtule Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse §-s 222 sätestatud määras.
[RT I 2009, 59, 386 - jõust. 20.12.2009]

 (17) Kui kaebuses on esitatud mitu alternatiivset nõuet, tasutakse riigilõivu lähtuvalt nõudest, mille esitamise eest on ette nähtud suurima riigilõivu tasumine.

 (18) Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda kaebuse esialgsel esitamisel halduskohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust.

 (181) Haldusasjas esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti haldusasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 200 krooni.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (19) Tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust.
[RT I, 11.05.2011, 17 - jõust. 14.04.2011 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse § 56 lõiked 1 ja 19 ning lisa 1 viimane lause (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) nende koostoimes olid põhiseaduse vastased osas, milles apellatsioonkaebuselt tsiviilasja hinna puhul üle 10 000 000 krooni oli ette nähtud riigilõivu tasumine summas 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni. ]
[RT I, 18.09.2013, 4 - jõust. 12.09.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõiked 1 ja 19 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni.]
[RT I, 15.04.2014, 11 - jõust. 10.04.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse § 56 lõiked 1 ja 19 ning lisa 1 olid alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 75 000 krooni.]

 (20) Tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 400 krooni.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (21) Avalduse esitamisel vahekohtu otsuse tühistamiseks või vahekohtu või välisriigi kohtu lahendi tunnustamiseks või täidetavaks tunnistamiseks tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (22) Avalduse esitamisel kokkuleppe täidetavaks tunnistamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku 621. peatükis sätestatud korras või lepitusseaduse §-s 26 sätestatud lepitaja vahendusel sõlmitud kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
[RT I 2009, 59, 385 - jõust. 01.01.2010]

§ 57. Menetlusdokumentide ärakirjade väljastamine ja väljatrükkide tegemine

 (1) Kohtuotsuse või -määruse korduvärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest.

 (2) Kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest tasutakse riigilõivu 5 kroon iga lehekülje eest.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

3. jagu Kohtu registri- ja kinnistusosakonna toimingud 

1. jaotis Äriregistri toimingud 

§ 58. Äriregistri kande tegemine

 (1) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

 (2) Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 2200 krooni, kiirmenetluse kandeavalduse alusel registrisse kandmisel 2900 krooni.

§ 59. Äriregistri kande muutmine

 (1) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu kohta äriregistrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 60 krooni.

 (2) Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali kohta äriregistrisse muudatuse kandmise eest tasutakse riigilõivu 280 krooni.

§ 60. Äriühingu ümberkujundamine

 (1) Äriühingu täis- või usaldusühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

 (2) Äriühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 06.07.2009]

 (3) Euroopa äriühingu aktsiaseltsiks või aktsiaseltsi Euroopa äriühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

 (4) Euroopa ühistu tulundusühistuks või tulundusühistu Euroopa ühistuks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

§ 61. Registri dokumendi väljastamine

 (1) Registrikaardi kinnitatud väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 krooni.

 (2) Tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 25 krooni.

 (3) Registri muu dokumendi kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest.

2. jaotis Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingud 

§ 62. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kande tegemine

 (1) Mittetulundusühingu või hooneühistu registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

 (2) Sihtasutuse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 900 krooni.

 (3) Mittetulundusühingu, hooneühistu või sihtasutuse kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

§ 63. Usuliste ühenduste registri kande tegemine

 (1) Usulise ühenduse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (2) Usulise ühenduse kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

§ 64. Registri dokumendi väljastamine

 (1) Registrikaardi kinnitatud väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 krooni.

 (2) Tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 25 krooni.

 (3) Registri muu dokumendi kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest.

3. jaotis Kommertspandiregistri toimingud 

§ 65. Kommertspandiregistri kande tegemine

 (1) Kommertspandi kande tegemise eest kommertspandiregistrisse tasutakse riigilõivu 0,2 protsenti pandisummast, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 40 000 krooni.

 (2) Pandisumma suurendamise registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 0,2 protsenti taotletava ning registrisse kantud pandisumma vahest, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 40 000 krooni.

 (3) Pandisumma vähendamise registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 0,2 protsenti taotletavast pandisummast, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 40 000 krooni.

 (4) Kommertspandi kustutamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (5) Muude kommertspandi andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (6) Üheaegselt mitmesse registrikaardi veergu kande tegemise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt kandest, mille tegemise eest on ette nähtud kõrgeim riigilõivumäär.

 (7) Üheaegselt mitme kommertspandi registriandmete muutmise, täiendamise või kustutamise eest tasutakse riigilõivu iga kande eest.

§ 66. Registri dokumendi väljastamine

 (1) Registrikaardi kinnitatud väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 krooni.

 (2) Tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 25 krooni.

 (3) Registri muu dokumendi kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest.

4. jaotis Laevakinnistusraamatu toimingud 

§ 67. Laevakinnistusraamatu kande ja märke tegemine

 (1) Esmakordse laevakinnistusraamatusse kandmise eest koos merelaevatunnistuse või siseveelaevatunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu:
 1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 2000 krooni;
 2) siseveelaeva puhul 500 krooni.

 (2) Uue omaniku või kaasomaniku laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutakse riigilõivu:
 1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 2000 krooni;
 2) siseveelaeva puhul 500 krooni.

 (3) Laeva identifitseerivate tunnuste, tehniliste ja päritoluandmete muutmise kannete ning lipuõiguslike märgete tegemise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

 (4) Hüpoteegi seadmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu:
 1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 2000 krooni;
 2) siseveelaeva puhul 500 krooni.

 (5) Ühishüpoteegi seadmise eest üheaegselt siseveelaevale ja merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

 (6) Ühishüpoteegi seadmist käsitatakse riigilõivu tasumisel ühe kandena.

 (7) Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutakse riigilõivu:
 1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 2000 krooni;
 2) siseveelaeva puhul 500 krooni.

 (8) Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja muutmise eest tasutakse riigilõivu:
 1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 1000 krooni;
 2) siseveelaeva puhul 250 krooni.

 (9) Üheaegselt siseveelaevale ja merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile seatud ühishüpoteegi muutmise või kustutamise ning ühishüpoteegiga seotud märgete muutmise või kustutamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
[RT I 2007, 69, 425 - jõust. 01.01.2008]

 (10) Ühishüpoteegi kannete muutmist või kustutamist või ühishüpoteegiga seotud märgete tegemist või muutmist käsitatakse riigilõivu tasumisel ühe kandena.

 (11) Muude kannete ja märgete tegemise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

§ 68. Laevakinnistusraamatu dokumendi väljastamine

 (1) Liputunnistuse, sealhulgas korduva liputunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni.

 (2) Korduva merelaevatunnistuse ja korduva siseveelaevatunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

 (3) Laevakinnistusregistriosa kinnitatud väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 krooni.

 (4) Tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 25 krooni.

 (5) Laevakinnistusraamatu muu dokumendi kinnitatud ärakirja või väljatrüki eest tasutakse riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest.

5. jaotis Kinnistusraamatu toimingud 

§ 69. Riigilõivu suuruse määramine

  Kinnistusraamatu toimingute eest tasutava riigilõivu suurus määratakse lähtuvalt tehinguväärtusest käesoleva seaduse lisa 2 järgi või kindla summana.

§ 70. Kinnistusregistriosa avamine

  Kinnistusregistriosa avamise eest tasutakse riigilõivu täismäär.

§ 71. Omaniku kohta kande tegemine

 (1) Kinnistu uue omaniku kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõivu täismäär, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul.

 (2) Kui kinnistu omandajaks on kinnistusraamatusse kantud omaniku alaneja või üleneja sugulane või abikaasa, tasutakse kinnistu uue omaniku kohta kande tegemise eest riigilõivu 50 protsenti täismäärast.

 (3) Kui kinnistu omandajaks on kinnistusraamatusse kantud omaniku õde või vend või nende alaneja sugulane, tasutakse kinnistu uue omaniku kohta kande tegemise eest riigilõivu 75 protsenti täismäärast.

§ 72. Piiratud asjaõiguse kohta kande tegemine

 (1) Piiratud asjaõiguse kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõivu täismäär.

 (2) Piiratud asjaõiguse kohta kande tegemise eest koos registriosa avamise või omandi ülekandmise kandega tasutakse riigilõivu 50 protsenti täismäärast.

 (3) Piiratud asjaõiguse uue omaniku kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti täismäärast.

 (4) Kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse sisu muutmise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti täismäärast.

 (5) Kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse kohta tehtud kande kustutamise eest tasutakse riigilõivu 25 protsenti täismäärast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul.

 (6) Piiratud asjaõigusega eri kohtute tööpiirkondades asuvate kinnistute kaaskoormamise või eri kohtute tööpiirkondades asuvatele kaaskoormatud kinnistutele seatud asjaõiguse sisu muutmise või kande kustutamise eest tasutakse eri kohtute kinnistusosakondades kinnistusraamatusse tehtavate kannete puhul kokku ühekordne riigilõivumäär.

 (7) Ühishüpoteegi kohta tehtud kande kustutamise eest mõne kaasvastutava kinnistu registriosas ilma hüpoteegisummat muutmata tasutakse riigilõivu 100 krooni.

§ 73. Märke kandmine kinnistusraamatusse

 (1) Kinnistusraamatusse märke kandmise eest tasutakse riigilõivu 25 protsenti täismäärast.

 (2) Märke kustutamise eest, kui sellega ei kaasne märkega tagatud õiguse kandmist kinnistusraamatusse, tasutakse riigilõivu 25 protsenti täismäärast.

§ 74. Üüri- ja rendilepingu märke kandmine kinnistusraamatusse

 (1) Üüri- või rendilepingu märke kandmise eest kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu 80 krooni iga üüri- või rendilepingu kehtivusaja aasta kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 800 krooni.

 (2) Tähtajatu üüri- või rendilepingu märke kandmise eest kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu 350 krooni.

 (3) Kinnistusraamatusse kantud üüri- või rendilepingu tähtaja pikendamisel tasutakse pikendamise kande tegemise eest riigilõivu 80 krooni üüri- või rendilepingu täiendava kehtivusaja iga aasta kohta, kuid lepingu kogu kehtivusaja eest kokku mitte rohkem kui 800 krooni.

§ 75. Kinnistu osa liitmine teise kinnistuga, kinnistute jagamine ja ühendamine

 (1) Kinnistu jagamise, kinnistute ühendamise või kinnistu osa teise kinnistuga liitmise kande eest tasutakse riigilõivu 25 protsenti täismäärast.

 (2) Kui kinnistu jagamisele või kinnistute ühendamisele lisandub omandi üleminek, tasutakse riigilõivu ka uue omaniku kohta kande tegemise eest käesoleva seaduse §-s 71 sätestatud määras.

 (3) Kinnistu jagamisel tasutakse riigilõivu lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määrale 100 krooni iga jagamisega kaasneva uue registriosa avamise eest alates kolmandast uuest registriosast.

§ 76. Muu sissekande tegemine

  Muu sissekande tegemise eest kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu 25 protsenti täismäärast.

§ 77. Kinnistusraamatu dokumendi väljastamine

 (1) Kinnistusregistriosa kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 40 krooni, sõltumata lehekülgede arvust.

 (2) Tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid kinnistusraamatus ei ole, tasutakse riigilõivu 25 krooni.

 (3) Kinnistusraamatu muu dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 5 krooni;
 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 20 krooni.

6. jaotis Abieluvararegistri toimingud 

§ 78. Riigilõivu suuruse määramine

  Abieluvararegistri toimingute eest tasutava riigilõivu suurus määratakse lähtuvalt tehinguväärtusest käesoleva seaduse lisa 2 järgi või kindla summana.

§ 79. Abieluvararegistri kande tegemine

 (1) Registri kande tegemise eest tasutakse riigilõivu täismäär.

 (2) Registri kande sisu muutmise eest tasutakse 50 protsenti riigilõivu täismäärast.

 (3) Registri kande kustutamise eest tasutakse 25 protsenti riigilõivu täismäärast.

 (4) Kui abikaasad elavad eri kohtute tööpiirkondades, tasutakse mõlema kohtu kinnistusosakonnas abieluvararegistrisse tehtud kande eest kokku ühekordne riigilõivumäär käesolevas paragrahvis sätestatud määras.

§ 80. Abieluvararegistri dokumendi väljastamine

 (1) Registrikaardi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 krooni.

 (2) Tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 25 krooni.

 (3) Abieluvararegistri muu dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 5 krooni;
 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 20 krooni.

7. jaotis Pärimisregistri toimingud 

§ 81. Pärimisregistri dokumendi väljastamine

 (1) Isiku kohta registrisse kantud teavet kajastava pärimisregistri kinnitatud teatise väljastamise eest tasutakse riigilõivu 40 krooni.

 (2) Tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 40 krooni.

 (3) Pärimisregistri muu dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest.

4. jagu Registrite ja Infosüsteemide Keskuse toimingud 

1. jaotis Riigi Teataja seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 82. Teadaande avaldamine

  Teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni.

5. jagu Vangladirektori tõestamistoimingud 

1. jaotis Notariaadiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 83. Dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamine

  Dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest.

§ 84. Allkirja õigsuse kinnitamine

  Dokumendil allkirja õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 15 krooni.

6. peatükk KESKKONNAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Keskkonnaministeeriumi toimingud 

1. jaotis Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 85. Keskkonnamõju hindamise litsentsi andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

  Keskkonnamõju hindamise litsentsi andmise või kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

§ 86. Ühenduse ökomärgise kasutamise õiguse andmine

 (1) Ühenduse ökomärgise (edaspidi ökomärgis) kasutamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

 (2) Ökomärgise kasutamise õigust omav isik tasub riigilõivu tootel ökomärgise kasutamise õiguse eest tema eelmise aasta ökomärgisega märgistatud toote käibe pealt Euroopa Komisjoni otsuses (EÜ) nr 2000/728, millega kehtestatakse Ühenduse ökomärgise taotluse menetluslõiv ja aastamaks (EÜT L 293, 22.11.2000, lk 18–19) ning Euroopa Komisjoni otsuses (EÜ) nr 2003/393, millega muudetakse otsust (EÜ) nr 2000/728 Ühenduse ökomärgise taotluse menetluslõivu ja aastamaksu kehtestamise kohta (ELT L 135, 03.6.2003, lk 31–31) sätestatud määra alusel.

 (3) Ökomärgise kasutamise õiguse eest tasutava riigilõivu suuruse määramiseks esitab ökomärgise kasutamise õigust omav isik pädevale asutusele tema määratud kuupäevaks andmed ökomärgisega märgistatud toodete eelmise aasta käibe kohta. Pädev asutus teeb otsuse ökomärgise kasutamise õiguse eest tasutava riigilõivu suuruse kohta 15 päeva jooksul ökomärgisega märgistatud toodete käibe kohta andmete saamisest arvates.

 (4) Ökomärgise taotluse menetlemise ja tootel ökomärgise kasutamise eest tasutava riigilõivu soodusmäärad on kehtestatud Euroopa Komisjoni otsustega (EÜ) nr 2000/728 ning nr 2003/393.

2. jaotis Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 87. Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise loa ja turustamise loa taotluse läbivaatamine

 (1) Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

 (2) Geneetiliselt muundatud organismi või organismi sisaldava või sellest koosneva toote turustamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

  3–4. jaotis
[Kehtetud – RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

2. jagu Keskkonnaministeeriumi ning Keskkonnaameti toimingud 
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

1. jaotis Maapõueseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 90. Maavara geoloogilise uuringu loa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise taotluse läbivaatamine

 (1) Maavara geoloogilise uuringu loa andmise või muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni.

 (2) Maavara geoloogilise uuringu loa ümberregistreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

§ 91. Üldgeoloogilise uurimistöö loa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise taotluse läbivaatamine

 (1) Üldgeoloogilise uurimistöö loa andmise või muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

 (2) Üldgeoloogilise uurimistöö loa ümberregistreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

§ 92. Maavaravaru kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise taotluse läbivaatamine

 (1) Maavaravaru kaevandamisloa andmise või muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni.

 (2) Maavaravaru kaevandamisloa ümberregistreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

3. jagu Keskkonnaameti toimingud 
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

1. jaotis Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 93. Keskkonnakompleksloa taotluse läbivaatamine

  Keskkonnakompleksloa esmataotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

§ 94. Keskkonnakompleksloa nõuete läbivaatamine

  Keskkonnakompleksloa nõuete iga-aastase läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

2. jaotis Jäätmeseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 95. Jäätmeloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine

 (1) Jäätmeloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

 (2) Jäätmeloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (3) Jäätmeloa taotluse läbivaatamise eest koos taotlusega teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks, välja arvatud pakendiaktsiisi seaduse alusel maksustatava metallist joogipakendi kogumiseks või veoks, jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil tasutakse riigilõivu 20 000 krooni.

§ 96. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotluse läbivaatamine

 (1) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

 (2) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 97. Jäätmete riikidevahelise veoloa taotluse läbivaatamine

  Jäätmete riikidevahelise veoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

3. jaotis Jahiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 98. Jahitunnistuse ja jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamine

 (1) Jahitunnistuse andmise, vahetamise või kehtivuse taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.
[RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]

 (2) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

4. jaotis Kiirgusseaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 981. Kiirgustegevusloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine

 (1) Kiirgustegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

 (2) Kiirgustegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest kiirgusseaduse § 24 punktis 1, 4, 5 või 7 sätestatud kiirgustegevuse muutuse puhul, või kui loa andja kohustab kiirgusseaduse § 25 lõike 2 alusel loa omajat esitama uue taotluse kiirgustegevusloa saamiseks, tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 982. Kvalifitseeritud kiirguseksperdi litsentsi taotluse läbivaatamine

  Kvalifitseeritud kiirguseksperdi litsentsi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

5. jaotis Looduskaitseseaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 983. Kaaviari pakendite märgiste väljastamine

  (Taas)pakendatud ja töödeldud kaaviari pakendite märgiste väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) esimese 500 märgise eest 5000 krooni;
 2) iga järgmise 500 märgise eest 2000 krooni.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

6. jaotis Metsaseaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 984. Metsakorraldustööde tegevusloa andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

  Metsakorraldustööde tegevusloa andmise või kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

7. jaotis Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 985. Metsapuu seemne sertifitseerimine

  Sertifitseerimiseks võetava metsapuu seemne proovi võtmise ja laboratoorsete analüüside eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 986. Metsapuu seemne müügipakendi märgistamine

  Metsapuu seemne müügipakendi etiketiga märgistamise eest tasutakse riigilõivu üks kroon pakendi kohta.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 987. Kultiveerimismaterjali tootmise tegevusloa taotluse läbivaatamine

  Kultiveerimismaterjali tootmise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

4. jagu Maa-ameti toimingud 

1. jaotis Maakatastriseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 99. Maakatastri dokumendi väljastamine

 (1) Maaregistri kinnitatud väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 40 krooni iga lehekülje eest.

 (2) Katastriüksuse plaani kinnitatud koopia või katastri kaartide kinnitatud väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 60 krooni;
 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 80 krooni;
 3) suurema kui formaadis A3 väljavõtte puhul 250 krooni iga ruutmeetri eest.

 (3) Katastriandmetest ja digitaalsetest kaartidest magnetkandjal koopia väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) kuni 50 katastriüksuse puhul 100 krooni ja lisaks 1 kroon iga katastriüksuse eest;
 2) enam kui 50 katastriüksuse puhul 125 krooni ja lisaks 50 senti iga katastriüksuse eest.

 (4) Tehingute andmebaasi andmetest elektroonilise koopia või väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu neli krooni iga tehingu eest.
[RT I 2007, 69, 425 - jõust. 01.01.2008]

§ 991. Maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotluse läbivaatamine

  Maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.
[RT I 2007, 69, 425 - jõust. 01.01.2008]

2. jaotis Maa hindamise seaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2007, 69, 425 - jõust. 01.01.2008]

§ 992. Maa hindamise tegevuslitsentsi taotluse läbivaatamine

  Maa hindamise tegevuslitsentsi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.
[RT I 2007, 69, 425 - jõust. 01.01.2008]

5. jagu  
[Kehtetu – RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

6. jagu Keskkonnaregistri toimingud 

1. jaotis Keskkonnaregistri seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 104. Keskkonnaregistri dokumendi väljastamine

 (1) Keskkonnaregistri andmete väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5 krooni iga A4 formaadis lehekülje eest.

 (2) Keskkonnaregistri objekti paiknemiskaardi mustvalge väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 60 krooni;
 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 80 krooni;
 3) suurema kui A3 formaadis väljavõtte puhul 5 krooni iga ruutdetsimeetri eest.

 (3) Keskkonnaregistri objekti paiknemiskaardi värvilise väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 120 krooni;
 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 160 krooni;
 3) suurema kui formaadis A3 väljavõtte puhul 10 krooni iga ruutdetsimeetri eest.

 (4) Keskkonnaregistrist elektroonilisel andmekandjal andmete ühekordse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

§ 105. Keskkonnaregistri arhiivi andmetest elektrooniliste koopiate tegemine

  Keskkonnaregistri arhiivi andmetest elektroonilise koopia tegemise eest tasutakse riigilõivu:
 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 20 krooni;
 2) suurema kui formaadis A4 väljavõtte puhul 5 krooni iga ruutdetsimeetri eest.

7. peatükk KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Kultuuriministeeriumi toimingud 

1. jaotis Ringhäälinguseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 106. Ringhäälinguloa taotluse läbivaatamine

  Ringhäälinguloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

2. jagu Muinsuskaitseameti toimingud 

1. jaotis Muinsuskaitseseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 107. Muinsuskaitseseaduses sätestatud tegevusloa andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

  Muinsuskaitseseaduse § 36 lõikes 1 sätestatud tegevusloa andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

2. jaotis Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2008, 3, 24 - jõust. 17.02.2008]

§ 1071. Kultuuriväärtuse väljaveoloa taotluse läbivaatamine ning väljaveoloa andmine või sellest keeldumine

  Kultuuriväärtuse väljaveoloa taotluse läbivaatamise eest, samuti väljaveoloa andmise või sellest keeldumise eest kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse § 16 lõikes 4 ja § 17 lõikes 3 sätestatud alustel tasutakse riigilõivu 100 krooni kultuuriväärtuse kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 1000 krooni.»
[RT I 2008, 3, 24 - jõust. 17.02.2008]

8. peatükk MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toimingud 

1. jaotis Ühistranspordiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 108. Bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamine

 (1) [Kehtetu – RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

 (2) Rahvusvahelise bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

§ 109. Sõiduplaani muutmine

 (1) [Kehtetu – RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

 (2) Sõiduplaani muutmise eest liiniloa alusel korraldataval rahvusvahelisel bussiveol tasutakse riigilõivu 800 krooni.

§ 110. Rahvusvahelise sõitjateveo õiguse kandmine ühistranspordiloale

  Ühistranspordiloale rahvusvahelise sõitjateveo õiguse kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

2. jaotis Autoveoseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 111. Autoveo tegevusloa taotluse läbivaatamine

 (1) Tasulise riigisisese autoveo tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

 (2) Ühenduse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (3) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

§ 112. Sõidukikaardi väljastamine

 (1) Tasulise riigisisese autoveo sõidukikaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 240 krooni.

 (2) Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 240 krooni.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (3) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo sõidukikaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 240 krooni.

§ 113. Rahvusvahelise autoveo muu dokumendi väljastamine

 (1) Riikidevaheliste lepingute alusel nõutava veoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (2) Aastase kehtivusajaga Euroopa Transpordiministrite Konverentsi (CEMT) veoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5880 krooni.

 (3) [Kehtetu – RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (4) Ühenduse veoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1530 krooni.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (5) [Kehtetu – RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (6) Ühenduse veoloa kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 240 krooni.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (7) Ühenduse tegevusloa alusel töötavale mitteliikmesriigi kodanikust autojuhile nõukogu määruse (EMÜ) nr 881/92 turulepääsu kohta sellise ühenduses toimuva kaupade autoveo puhul, mille algus- või lõpp-punkt asub liikmesriigi territooriumil või mis läbib ühe või mitme liikmesriigi territooriumi (EÜT L 95, 9.04.1992, lk 1–7), artiklist 3 tuleneva autojuhi tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (8) Juhuveo kontrolldokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

 (9) Nõukogu määruse (EMÜ) nr 684/92 bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo ühiseeskirjade kohta (EÜT L 74, 20.03.1992, lk 1–9) artiklist 13 tuleneva ühenduse oma kulul korraldatava rahvusvahelise sõitjateveo veoloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 240 krooni.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

3. jaotis Lennundusseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 114. Lennutegevusloa andmine ja muutmine

 (1) Lennutegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

 (2) Lennutegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

4. jaotis  
[Kehtetu – RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

2. jagu Konkurentsiameti toimingud 

1. jaotis Konkurentsiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 116. Koondumise menetlemine

  Koondumise menetlemise eest tasutakse riigilõivu 30 000 krooni.

2. jaotis Postiseaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 1161. Universaalse postiteenuse tegevusloa andmise, muutmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

 (1) Universaalse postiteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 13 900 krooni.

 (2) Universaalse postiteenuse tegevusloa kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2800 krooni.

 (3) Universaalse postiteenuse tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 7900 krooni.

 (4) Universaalse postiteenuse tüüptingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 7900 krooni.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 1162. Postiteenuse tegevusloa andmise, muutmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

 (1) Postiteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4600 krooni.

 (2) Postiteenuse tegevusloa kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2100 krooni.

 (3) Postiteenuse tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3100 krooni.

 (4) Postiteenuse tüüptingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3100 krooni.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

3. jaotis Elektrituruseaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 1163. Tegevusloa andmine ja muutmine

 (1) Tegevusloa eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist:
 1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme käitamise lõpetamiseks – 10 000 krooni;
 2) elektrienergia tootmiseks – 2500 krooni iga kehtivusaasta eest;
 3) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga kuni 5 GWh – 15 000 krooni iga kehtivusaasta eest;
 4) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 5 GWh kuni 20 GWh – 30 000 krooni iga kehtivusaasta eest;
 5) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 20 GWh kuni 50 GWh – 70 000 krooni iga kehtivusaasta eest;
 6) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 50 GWh kuni 100 GWh – 100 000 krooni iga kehtivusaasta eest;
 7) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 100 GWh kuni 500 GWh – 200 000 krooni iga kehtivusaasta eest;
 8) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 500 GWh – 300 000 krooni iga kehtivusaasta eest;
 9) põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks – 40 000 krooni iga kehtivusaasta eest;
 10) riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamiseks – 40 000 krooni iga kehtivusaasta eest;
 11) otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks – 20 000 krooni iga kehtivusaasta eest;
 12) elektrienergia müügiks – 10 000 krooni iga kehtivusaasta eest;
 13) elektrienergia impordiks – 50 000 krooni.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–8 nimetatud teenustemahuks loetakse eelmisel kalendriaastal tarbijatele edastatud elektrienergia koguse ja võrgukadude summa. Tegevust alustav võrguettevõtja tasub riigilõivu järgmiseks kalendriaastaks kavandatava teenustemahu alusel.

 (3) Tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivumäärast.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

4. jaotis Maagaasiseaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 1164. Tegevusloa andmine ja muutmine

 (1) Tegevusloa eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist:
 1) gaasi importimiseks – 10 000 krooni iga kehtivusaasta eest;
 2) gaasi müügiks – 4000 krooni iga kehtivusaasta eest;
 3) gaasi ülekande teenuse osutamiseks – 4000 krooni iga kehtivusaasta eest;
 4) gaasi jaotamise teenuse osutamiseks – 4000 krooni iga kehtivusaasta eest.

 (2) Tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivumäärast.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

5. jaotis Kaugkütteseaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 1165. Kaugkütteseaduse kohaselt tegevusloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine

 (1) Tegevusloa eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist:
 1) soojuse tootmiseks üle 50 000 MWh aastas – 4000 krooni iga kehtivusaasta eest ettevõtja kohta;
 2) soojuse jaotamiseks üle 50 000 MWh aastas – 4000 krooni iga kehtivusaasta eest ettevõtja kohta;
 3) soojuse müügiks üle 50 000 MWh aastas – 4000 krooni iga kehtivusaasta eest ettevõtja kohta või kontserni kuuluva ettevõtja kohta, kui kontserni kuuluvate soojusettevõtjate soojuse summaarne müük ületab 50 000 MWh aastas.

 (2) Tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivumäärast.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

6. jaotis Raudteeseaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 1166. Tegevusloa taotluse läbivaatamine

  Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist:
 1) raudteeinfrastruktuuri majandamiseks 30 000 krooni;
 2) raudtee reisijateveoteenuse osutamiseks 30 000 krooni;
 3) raudtee kaubaveoteenuse osutamiseks 60 000 krooni;
 4) raudteeveeremi remondiks 5000 krooni;
 5) raudteeveeremi tehnohooldeks 5000 krooni;
 6) raudteeveeremi ehituseks 10 000 krooni.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

7. jaotis Riigilõivu tasumine 
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 1167. Tegevusloa kehtivusaasta eest tasumine

  Käesoleva seaduse § 1163 lõike 1 punktides 2–12, § 1164 lõike 1 punktides 1–4 ja § 1165 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusloa esimese kehtivusaasta eest tasutakse riigilõiv enne tegevusloa taotluse esitamist ning iga järgneva kehtivusaasta eest vähemalt 10 päeva enne vastava kehtivusaasta algust.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

3. jagu Lennuameti toimingud 

1. jaotis Lennundusseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 117. Õhusõiduki registreerimise taotluse läbivaatamine ning registreerimissertifikaadis muudatuste tegemine

 (1) Õhusõiduki registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt järgmiselt:
 1) MTOW õhusõidukitel kuni 750 kg – 500 krooni;
 2) MTOW õhusõidukitel 751–5700 kg – 1500 krooni;
 3) MTOW õhusõidukitel üle 5700 kg – 3000 krooni.

 (2) Õhusõiduki registreerimissertifikaadis muudatuste tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni iga sissekande kohta.

 (3) Õhusõiduki registreerimise eest omaniku soovile vastava registreerimistunnusega tasutakse täiendavalt riigilõivu 13 000 krooni.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 118. Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi ja lennuloa väljaandmise taotluse läbivaatamine

 (1) Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt järgmiselt:
 1) MTOW õhusõidukitel kuni 750 kg – 500 krooni;
 2) MTOW õhusõidukitel 751–5700 kg – 2000 krooni;
 3) MTOW õhusõidukitel üle 5700 kg – 5000 krooni.

 (2) Õhusõiduki lennuloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 119. Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll

  Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli eest tasutakse riigilõivu maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt järgmiselt:
 1) MTOW õhusõidukitel kuni 750 kg – 500 krooni;
 2) MTOW õhusõidukitel 751–5700 kg – 2000 krooni;
 3) MTOW õhusõidukitel üle 5700 kg – 360 × kaalukoefitsent «K» (kus K=MTOW (kilogrammides) : 1000) + 2000 krooni;
 4) lisaks punktides 1, 2 või 3 sätestatule täiendavalt 15 000 krooni, kui kontrollitakse välisriigis asuva õhusõiduki lennukõlblikkust.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 120. Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine ning käitamistingimuste muutmine

 (1) Ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lennuettevõtja poolt käitatava suurima maksimaalse lubatud stardimassiga (MTOW) õhusõidukist lähtuvalt järgmiselt:

   1) MTOW lennukitel kuni 2800 kg ja helikopteritel kuni 1000 kg –

35 000 krooni;

   2) MTOW lennukitel 2801 kuni 5700 kg ja helikopteritel 1001 kuni 3175 kg –

65 000 krooni;

   3) MTOW lennukitel 5701 kuni 25 000 kg ja helikopteritel üle 3175 kg –

120 000 krooni;

   4) MTOW lennukitel üle 25 000 kg –

180 000 krooni.

 (2) Lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 45 000 krooni.

 (3) Ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse pikendatud kehtivuse iga aasta kohta riigilõivu jooksva aasta 31. märtsiks lennuettevõtja poolt käitatava suurima maksimaalse lubatud stardimassiga õhusõidukist lähtuvalt järgmiselt:

   1) MTOW lennukitel kuni 2800 kg ja helikopteritel kuni 1000 kg –

9000 krooni;

   2) MTOW lennukitel 2801 kuni 5700 kg ja helikopteritel 1001 kuni 3175 kg –

19 000 krooni;

   3) MTOW lennukitel 5701 kuni 25 000 kg ja helikopteritel üle 3175 kg –

39 000 krooni;

   4) MTOW lennukitel üle 25 000 kg –

59 000 krooni.

 (4) Lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 40 000 krooni.

 (5) Uue õhusõiduki tüübi sisseviimise eest lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustesse tasutakse riigilõivu vastavalt õhusõiduki maksimaalsele lubatud stardimassile järgmiselt:

   1) MTOW lennukitel kuni 2800 kg ja helikopteritel kuni 1000 kg –

3000 krooni;

   2) MTOW lennukitel 2801 kuni 5700 kg ja helikopteritel 1001 kuni 3175 kg –

5000 krooni;

   3) MTOW lennukitel 5701 kuni 25 000 kg ja helikopteritel üle 3175 kg –

8000 krooni;

   4) MTOW lennukitel üle 25 000 kg –

10 000 krooni.

 (6) Lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimuste muutmise taotluse, välja arvatud õhusõiduki registreerimistunnuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.
[RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

 (7) Kui lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaati taotleb ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaati omav isik, tasutakse taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 1000 krooni.
[RT I 2009, 34, 226 - jõust. 06.07.2009]

§ 1201. Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimine ja registreerimistunnistuse kehtivusaja pikendamine

 (1) Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

 (2) Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimistunnistuse kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
[RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

§ 121. Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi väljaandmise, muutmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (1) Aeronavigatsiooniteenuse osutaja esmase sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 000 krooni.

 (2) Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

 (3) Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse pikendatud kehtivuse iga aasta kohta riigilõivu:
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]
 1) piirkondliku lennujuhtimisteenuse osutamise puhul 10 000 krooni;
 2) lähenemislennujuhtimisteenuse osutamise puhul 10 000 krooni;
 3) lähilennujuhtimisteenuse osutamise puhul 10 000 krooni;
 4) lähi- ja lähenemislennujuhtimisteenuse osutamise puhul 10 000 krooni;
 5) lennuvälja lennuinfoteenuse osutamise puhul 10 000 krooni;
 6) lennumeteoroloogiateenuse osutamise puhul 5000 krooni;
 7) aeronavigatsiooniteabe teenuse osutamise puhul 10 000 krooni;
 8) sideteenuse osutamise puhul 5000 krooni;
 9) navigatsiooniteenuse osutamise puhul 5000 krooni;
 10) seireteenuse osutamise puhul 5000 krooni.
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riigilõivu võib tasuda aasta kaupa. Sellisel juhul tasutakse riigilõiv pikendatud kehtivuse iga aasta kohta jooksva aasta 31. märtsiks.
[RT I 2009, 34, 226 - jõust. 06.07.2009]

§ 1211. Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

 (1) Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 11 000 krooni.

 (2) Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 11 000 krooni.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 122. Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi väljaandmise, kehtivusaja pikendamise ja käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamine

 (1) Lennuvälja või kopteriväljaku esmase sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) Cat III, CAT II ja CAT I lennuvälja puhul 57 000 krooni;
 2) mittetäppislähenemisega lennuvälja või kopteriväljaku puhul 15 000 krooni;
 3) ainult visuaaltingimustes käitatava lennuvälja või kopteriväljaku (visual flight rules – VFR) puhul 3000 krooni.

 (2) Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi või selle juurde kuuluvate käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

 (3) Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse pikendatud kehtivuse iga aasta kohta riigilõivu:
 1) Cat III, CAT II ja CAT I lennuvälja puhul 19 000 krooni;
 2) mittetäppislähenemisega lennuvälja või kopteriväljaku puhul 5000 krooni;
 3) ainult visuaaltingimustes käitatava lennuvälja või kopteriväljaku puhul 1000 krooni.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riigilõivu võib tasuda aasta kaupa. Sellisel juhul tasutakse riigilõiv pikendatud kehtivuse iga aasta kohta jooksva aasta 31. märtsiks.
[RT I 2009, 34, 226 - jõust. 06.07.2009]

§ 123. Lennundusloaga seotud toimingute tegemine

 (1) Lennundusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) õhusõiduki piloodiõpilase, lennujuhiõpilase, harrastuspiloodi, erapiloodi, purilennuki, õhupalli ja ülikerglennuki piloodi või lennundustehnilise töötaja taotluse puhul 450 krooni;
[RT I 2009, 34, 226 - jõust. 06.07.2009]
 2) ameti- ja liinipiloodi, lennujuhi, lennuinformaatori või lendude korraldaja taotluse puhul 900 krooni.

 (2) Lennundusloa uuendamise või duplikaadi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu:
 1) harrastuspiloodi, erapiloodi, purilennuki, õhupalli ja ülikerglennuki piloodi või lennundustehnilise töötaja taotluse puhul 200 krooni;
[RT I 2009, 34, 226 - jõust. 06.07.2009]
 2) ameti- ja liinipiloodi, lennujuhi, lennuinformaatori või lendude korraldaja taotluse puhul 500 krooni.

 (3) Rahvusliku lennundusloa vahetamise eest Euroopa Ühinenud Lennuametite (Joint Aviation Authorities – JAA) või Euroopa Lennuohutusadministratsiooni (European Aviation Safety Agency – EASA) vormi 26 nõuetele vastavaks lennundusloaks tasutakse riigilõivu:
 1) harrastuspiloodi, erapiloodi ja lennundustehnilise töötaja taotluse puhul 350 krooni;
[RT I 2009, 34, 226 - jõust. 06.07.2009]
 2) ameti- ja liinipiloodi taotluse puhul 900 krooni.

 (4) Lennundusloale tehtava iga uue kande või iga varasema kande kehtivusaja pikendamise eest uue tähtajani tasutakse riigilõivu 150 krooni.

 (5) Välisriigi lennundusloa tunnustamise kehtivustõendi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 900 krooni.

 (6) Lennundusloa saamiseks vajaliku teooriaeksami sooritamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni eksamiteema sooritamiseks ette nähtud ühe tunni kohta.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 124. Ühekordse loa väljaandmise taotluse läbivaatamine

  Ühekordse loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 125. Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi väljaandmise taotluse läbivaatamine

  Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 126. Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine

 (1) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 34 000 krooni.

 (2) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 11 000 krooni.

 (3) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 18 000 krooni.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 127. Lennunduspersonali koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

 (1) Lennunduspersonali koolitusorganisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 15 000 krooni.

 (2) Lennunduspersonali koolitusorganisatsiooni sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

 (3) Lennunduspersonali koolitusorganisatsiooni sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 15 000 krooni.
[RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

§ 128. Õhusõiduki tootjaorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine

 (1) Õhusõiduki tootjaorganisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

 (2) Õhusõiduki tootjaorganisatsiooni sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

 (3) Õhusõiduki tootjaorganisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 2000 krooni.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 1281. Õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine

 (1) Õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse või muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu, lähtudes taotletavast pädevusest:
 1) õhusõiduki hoolduse A1 või A3 pädevuse taotluse puhul 20 000 krooni;
 2) õhusõiduki hoolduse A2 või A4 pädevuse taotluse puhul 10 000 krooni;
 3) õhusõiduki mootori või abijõuseadme hoolduse B1 kuni B3 pädevuse taotluse puhul 10 000 krooni iga pädevuse kohta;
 4) õhusõiduki komponendi hoolduse C1 kuni C20 iga pädevuse taotluse puhul 2000 krooni iga pädevuse kohta;
 5) eritööde D1 pädevuse taotluse puhul 4000 krooni.

 (2) Õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 25 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pädevuste eest tasutavast riigilõivumäärast.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 1282. Lennunduse erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi väljaandmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

 (1) Lennunduse erialakeele testija sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

 (2) Lennunduse erialakeele testija sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 1283. Lennundusjulgestusalast läbivaatust teostava isiku ning kokkuleppelise esindaja tunnustamine ja registreerimine

 (1) Lennundusjulgestusalast läbivaatust teostava isiku tunnustamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

 (2) Kokkuleppelise esindaja tunnustamise ja registreerimise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 1284. Riigilõivu tasumine sertifikaadi hoidmise eest
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (1) Käesoleva seaduse 8. peatüki 3. jaos sätestatud riigilõiv sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga kalendriaasta 31. märtsiks.
[RT I 2009, 34, 226 - jõust. 06.07.2009]

 (2) Sertifikaadi esmakordsel väljaandmisel tasutakse riigilõiv sertifikaadi hoidmise eest väljaandmisele järgneva kalendriaasta 31. märtsiks. Kui selleks kuupäevaks on sertifikaadi esmakordsest väljaandmisest möödunud vähem kui 12 kuud, tasutakse riigilõiv järgneva aasta 31. märtsiks.
[RT I 2009, 34, 226 - jõust. 06.07.2009]

§ 1285. Õhusõidukite registrist registerpandi kohta dokumentide väljastamine

 (1) Õhusõidukite registrisse kantud registerpandi kohta kinnitatud väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 krooni.

 (2) Tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 25 krooni.

 (3) Õhusõidukite registrisse kantud registerpandi kohta muu dokumendi kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest.
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

4. jagu
Maanteeameti toimingud



1. jaotis
Teeseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 129. Teehoiutööde tegevusloa andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

  Teehoiutööde tegevusloa andmise või kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

5. jagu
Patendiameti, patendivoliniku kutsekomisjoni ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni toimingud

§ 130. Taotluse esitamine

 (1) Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja teenuste klassifikatsioonis toodud kaupade või teenuste klassi järgi:
 1) ühe klassi kohta 2200 krooni;
 2) iga täiendava klassi kohta 700 krooni.

 (2) Kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja teenuste klassifikatsioonis toodud kaupade või teenuste klassi järgi:
 1) ühe klassi kohta 3000 krooni;
 2) iga täiendava klassi kohta 700 krooni.

 (3) Patenditaotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni.

 (4) Füüsilise isiku või ainult füüsiliste isikute poolt patenditaotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 875 krooni.

 (5) Üle 10-punktilise patendinõudlusega patenditaotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatud määras ja lisaks 200 krooni iga punkti eest alates 11. punktist.

 (6) Patendiga kaitstud meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava kaitse taotluse ja patendiga kaitstud meditsiinitoote täiendava kaitse pikendamise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.
[RT I 2009, 4, 24 - jõust. 01.03.2009]

 (7) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

 (8) Füüsilise isiku või ainult füüsiliste isikute poolt kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

 (9) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

 (10) Füüsilise isiku või ainult füüsiliste isikute poolt tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

 (11) Tööstusdisainilahenduse variante sisaldava registreerimistaotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 9 või 10 sätestatud määras ja lisaks 400 krooni iga järgmise variandi eest alates kolmandast variandist.

 (12) Geograafilise tähise registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

 (13) Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

§ 131. Rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse laiendamine Eestile

 (1) Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli artikli 3ter kohaselt kaubamärgi rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse Eestile laiendamise nõude esitamise eest tasutakse riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja teenuste klassifikatsioonis toodud kaupade või teenuste klassi järgi:
 1) ühe klassi kohta 2200 krooni;
 2) iga täiendava klassi kohta 700 krooni.

 (2) Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli artikli 3ter kohaselt kollektiivkaubamärgi rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse Eestile laiendamise nõude esitamise eest tasutakse riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja teenuste klassifikatsioonis toodud kaupade või teenuste klassi järgi:
 1) ühe klassi kohta 3000 krooni;
 2) iga täiendava klassi kohta 700 krooni.

§ 132. Rahvusvahelise registreerimise taotluse esitamine

 (1) Kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluse Patendiametile esitamise eest tasutakse riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja teenuste klassifikatsioonis toodud kaupade või teenuste klassi järgi:
 1) ühe klassi kohta 700 krooni;
 2) iga täiendava klassi kohta 300 krooni.

 (2) Rahvusvahelise patenditaotluse Patendiametile esitamise eest tasutakse riigilõivu 1800 krooni.

 (3) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse Patendiametile esitamise eest tasutakse riigilõivu 1800 krooni.

§ 1321. Tööstusdisainilahenduse rahvusvahelise registreerimise taotluse edastamine

  Tööstusdisainilahenduse rahvusvahelise registreerimise taotluse edastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT II 2008, 1, 1 - jõust. 18.04.2008]

§ 133. Ühenduse kaubamärgi ja Ühenduse disainilahenduse taotluse edastamine

 (1) Ühenduse kaubamärgi taotluse edastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (2) Ühenduse disainilahenduse taotluse edastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 134. Ühenduse kaubamärgi taotluse ja Ühenduse kaubamärgi muutmine siseriiklikuks taotluseks

 (1) Ühenduse kaubamärgi taotluse või Ühenduse kaubamärgi muutmise eest siseriiklikuks taotluseks tasutakse riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja teenuste klassifikatsioonis toodud kaupade või teenuste klassi järgi:
 1) ühe klassi kohta 2200 krooni;
 2) iga täiendava klassi kohta 700 krooni.

 (2) Ühenduse kollektiivkaubamärgi taotluse või Ühenduse kollektiivkaubamärgi muutmise eest siseriiklikuks taotluseks tasutakse riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja teenuste klassifikatsioonis toodud kaupade või teenuste klassi järgi:
 1) ühe klassi kohta 3000 krooni;
 2) iga täiendava klassi kohta 700 krooni.

§ 135. Taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamine

 (1) Kaubamärgi registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise või selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (2) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise või selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (3) Geograafilise tähise registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise või selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (4) Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise või selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 136. Patenditaotluse parandamine ja täiendamine

  Pärast patendi väljaandmise või patenditaotluse tagasilükkamise otsuse tegemist tasutakse patenditaotluses paranduste ja täienduste tegemise eest riigilõivu 1500 krooni.

§ 137. Taotluse jagamine

 (1) Kaubamärgi registreerimise taotluse jagamise eest tasutakse riigilõivu samas määras, kui tasutaks eraldatava taotluse esitamise eest.

 (2) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse jagamise eest tasutakse riigilõivu samas määras, kui tasutaks eraldatava taotluse esitamise eest.

§ 138. Taotluse võõrandamine ja üleminek

 (1) Kaubamärgi registreerimise taotluse võõrandamisel või üleminekul tasutakse taotluse andmete muutmise kande tegemise avalduse esitamise eest riigilõivu 500 krooni.

 (2) Patenditaotluse üleminekul tasutakse taotleja andmete muutmise avalduse esitamise eest riigilõivu 500 krooni.

 (3) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse üleminekul tasutakse taotleja andmete muutmise avalduse esitamise eest riigilõivu 500 krooni.

 (4) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse üleminekul tasutakse taotluse andmete muutmise kande tegemise avalduse esitamise eest riigilõivu 500 krooni.

 (5) Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse üleminekul tasutakse taotleja andmete muutmise avalduse esitamise eest riigilõivu 500 krooni.

§ 139. Euroopa patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmine

  Euroopa patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmise eest tasutakse riigilõivu:
 1) patenditaotlusena 3500 krooni;
 2) kasuliku mudeli registreerimise taotlusena 1600 krooni.

§ 140. Rahvusvahelise patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmine

 (1) Rahvusvahelise patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni.

 (2) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse siseriiklikku menetlusse võtmise eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

§ 141. Menetluse jätkamine ja taastamine

 (1) Kaubamärgi registreerimise taotluse menetluse taastamise nõude esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (2) Patenditaotluse menetluse jätkamise nõude esitamise eest pärast menetluse peatamist tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (3) Patenditaotluse menetluse, patendi kehtivuse ja täiendava kaitse kehtivuse taastamise nõude esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2009, 4, 24 - jõust. 01.03.2009]

 (4) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse menetluse jätkamise eest pärast menetluse peatamist tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (5) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse menetluse taastamise nõude esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (6) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse menetluse taastamise nõude esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (7) Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse menetluse taastamise nõude esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (8) Rahvusvahelise patenditaotluse ja kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse siseriikliku menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 142. Registreeringu tegemine

 (1) Kaubamärgi registreeringu tegemise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

 (2) Leiutise registreerimise eest patendiregistris tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

§ 143. Patendis ja kasulikus mudelis tehtud muudatuste teate avaldamine

 (1) Patendikirjelduse paranduste teate avaldamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (2) Patendinõudluse muutmise teate ja uue patendikirjelduse avaldamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

 (3) Kasuliku mudeli kirjelduse paranduste teate avaldamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (4) Kasuliku mudeli nõudluse muutmise teate ja uue kasuliku mudeli kirjelduse avaldamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

§ 144. Kehtivuse pikendamine ja jõushoidmine

 (1) Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

 (2) Kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 3800 krooni.

 (3) Patenditaotluse, patendi ja Euroopa patendi jõushoidmise eest tasutakse riigilõivu:
 1) esimese kehtivusaasta eest 400 krooni;
 2) teise kehtivusaasta eest 400 krooni;
 3) kolmanda kehtivusaasta eest 1000 krooni;
 4) neljanda kehtivusaasta eest 1200 krooni;
 5) viienda kehtivusaasta eest 1500 krooni;
 6) kuuenda kehtivusaasta eest 1800 krooni;
 7) seitsmenda kehtivusaasta eest 2100 krooni;
 8) kaheksanda kehtivusaasta eest 2400 krooni;
 9) üheksanda kehtivusaasta eest 2800 krooni;
 10) kümnenda kehtivusaasta eest 3200 krooni;
 11) üheteistkümnenda kehtivusaasta eest 3800 krooni;
 12) kaheteistkümnenda kehtivusaasta eest 4400 krooni;
 13) kolmeteistkümnenda kehtivusaasta eest 5000 krooni;
 14) neljateistkümnenda kehtivusaasta eest 5600 krooni;
 15) viieteistkümnenda kehtivusaasta eest 6300 krooni;
 16) kuueteistkümnenda kehtivusaasta eest 7000 krooni;
 17) seitsmeteistkümnenda kehtivusaasta eest 7700 krooni;
 18) kaheksateistkümnenda kehtivusaasta eest 8400 krooni;
 19) üheksateistkümnenda kehtivusaasta eest 9100 krooni;
 20) kahekümnenda kehtivusaasta eest 9800 krooni.

 (4) Meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava kaitse jõushoidmiseks tasutakse esimese ja iga järgneva täiendava õiguskaitse kehtivusaasta eest riigilõivu 9800 krooni.

 (5) Kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse pikendamisel tasutakse riigilõivu:
 1) esimese pikendamise eest 3000 krooni;
 2) teise pikendamise eest 4000 krooni.

 (6) Tööstusdisainilahenduse registreeringu kehtivuse pikendamisel tasutakse riigilõivu:
 1) esimese pikendamise eest 2000 krooni;
 2) teise ja järgmiste pikendamiste eest 4000 krooni.

 (7) Pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.
[RT I 2009, 4, 24 - jõust. 01.03.2009]

§ 145. Kaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivusaja pikendamine

 (1) Kaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2800 krooni.

 (2) Kollektiivkaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni.

§ 146. Kehtivuse pikendamise ja jõushoidmise tähtaja ennistamine

 (1) Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

 (2) Kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

 (3) Patenditaotluse, patendi ja Euroopa patendi jõushoidmise eest kehtivusaasta riigilõivu tasumisel pärast tasumistähtpäeva möödumist tasutakse käesoleva seaduse § 144 lõikes 3 sätestatud kehtivusaasta riigilõivumäär ja lisaks 10 protsenti vastavast riigilõivumäärast.

 (4) Meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava kaitse jõushoidmise eest tasutakse kehtivusaasta riigilõivu tasumisel pärast tasumistähtpäeva möödumist käesoleva seaduse § 144 lõikes 4 sätestatud kehtivusaasta riigilõivumäär ja lisaks 10 protsenti vastavast riigilõivumäärast.

 (5) Kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse pikendamise eest pärast tasumistähtpäeva möödumist tasutakse käesoleva seaduse § 144 lõike 5 punktis 1 või 2 toodud riigilõivumäär ja lisaks 10 protsenti vastavast riigilõivumäärast.

 (6) Tööstusdisainilahenduse kaitse kehtivuse pikendamise tähtaja ennistamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

§ 147. Registreeringu jagamine

 (1) Kaubamärgi registreeringu jagamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

 (2) Tööstusdisainilahenduse registreeringu jagamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

§ 148. Registreeringu võõrandamine, üleminek ja litsentsimine

 (1) Kaubamärgi võõrandamise, ülemineku või litsentsilepingu kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (2) Patendi ja Eestis kehtiva Euroopa patendi ülemineku, litsentsilepingu või sundlitsentsi kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (3) Kasuliku mudeli ülemineku või litsentsilepingu kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (4) Tööstusdisainilahenduse ülemineku või litsentsilepingu kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (5) Mikrolülituse topoloogia ülemineku või litsentsilepingu kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (6) Geograafilise tähise registreeringu andmete muutmise kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 149. Euroopa patenditaotluse patendinõudluse ja Euroopa patendikirjelduse tõlke avalikustamine

 (1) Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke avalikustamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (2) Euroopa patendikirjelduse tõlke või muudetud Euroopa patendikirjelduse tõlke avalikustamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

 (3) Euroopa patendikirjelduse tõlke või muudetud Euroopa patendikirjelduse tõlke esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 150. Rahvusvahelise patenditaotluse patendinõudluse eestikeelse tõlke avalikustamine

  Rahvusvahelise patenditaotluse patendinõudluse eestikeelse tõlke avalikustamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 151. Rahvusvahelise patenditaotluse ja kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse eestikeelse tõlke esitamise tähtaja pikendamine

  Rahvusvahelise patenditaotluse või kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse eestikeelse tõlke esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 152. Registritoimikuga tutvumine

  Registritoimikuga tutvumise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni.

§ 153. Dokumentide väljastamine

 (1) Prioriteeti või prioriteedinõuet tõendava dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

 (2) Tööstusomandi kaitse tunnistuse duplikaadi või patendikirja duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

 (3) Registritoimiku dokumendi kinnitatud ärakirja või kirje väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15 krooni iga formaadis A4 lehekülje eest.

 (4) Patendikirjelduse, kasuliku mudeli kirjelduse, leiutiskirjelduse, patendinõudluse, kasuliku mudeli nõudluse, jooniste ja muu illustreeriva materjali, Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke või rahvusvahelise patenditaotluse patendinõudluse tõlke kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni esimese formaadis A4 lehekülje eest ja 3 krooni iga järgneva formaadis A4 lehekülje eest.

 (5) Patenditaotluse ekspertiisi käigus viidatud patendidokumentide või muude trükiste koopiate väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

§ 154. Teabe väljastamine

 (1) Tööstusomandi registritest ja menetluse andmekogudest kirjaliku kinnitatud teabe väljastamise eest ühe tööstusomandi objekti kohta tasutakse riigilõivu 120 krooni.

 (2) Riiklikust patendivolinike registrist kirjaliku kinnitatud teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni iga dokumendi eest.

§ 155. Patendivoliniku kutse taotlemise avalduse esitamine

  Patendivoliniku kutse taotlemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni iga avalduses märgitud tööstusomandi valdkonna eest.

§ 156. Kaebuse ja vaidlustusavalduse esitamine

  Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile kaebuse või vaidlustusavalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 2500 krooni.

6. jagu

[Kehtetu – RT I 2007, 66, 408 – jõust. 1.01.2008]



7. jagu



Veeteede Ameti toimingud

1. jaotis
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 163. Laevapereta prahitud laevade registri kanded

 (1) Laeva kandmise eest laevapereta prahitud laevade registrisse koos lipudokumendi väljastamisega, samuti registreerimise pikendamise eest koos lipudokumendi väljastamisega tasutakse riigilõivu 500 krooni ja lisaks 1 kroon iga kogumahutavuse ühiku eest, kuid kokku mitte üle 50 000 krooni laeva kohta.

 (2) Registrisse kantud andmete muutmise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (3) Laeva kustutamise eest laevapereta prahitud laevade registrist koos vastava tunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 300 krooni.

§ 164. Registri dokumendi väljastamine

 (1) Ajutise liputunnistuse väljastamise eest laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 23 alusel tasutakse riigilõivu 1300 krooni.

 (2) Laevapereta prahitud laevade registri dokumendi ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

 (3) Kaubandusliku meresõidu koodeksi alusel asutatud laevaregistri dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

2. jaotis
Meresõiduohutuse seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 165. Veesõiduki tehniline ülevaatus

 (1) Laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu laeva või väikelaeva kogupikkuse iga meetri kohta:
 1) laeva esmase ja täisülevaatuse puhul 75 krooni;
 2) laeva iga-aastase ülevaatuse puhul 50 krooni;
 3) laeva täieliku või osalise lisaülevaatuse puhul 25 krooni;
 4) laeva dokiülevaatuse puhul 25 krooni;
 5) väikelaeva konstruktsioonilise ümberehituse järgse ülevaatuse, enda tarbeks ehitatud väikelaeva ülevaatuse ning omaniku soovil väikelaeva ülevaatuse puhul 25 krooni.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingu eest tasutava riigilõivu arvutamiseks kasutatakse järgmisi koefitsiente:
 1) ühetekilisel veesõidukil 1;
 2) mitmetekilisel veesõidukil iga järgmise teki kohta lisaks 0,2;
 3) alla 8 aasta vanusel veesõidukil 0,75;
 4) 8–11 aasta vanusel veesõidukil 1;
 5) 12–19 aasta vanusel veesõidukil 1,25;
 6) üle 20 aasta vanusel veesõidukil 1,5.

 (3) Kui tehnilisel ülevaatusel selgub, et laev ei ole nõuetekohane või kui pärast laeva kontrollimist peetakse laev kinni, tasub reeder uue tehnilise ülevaatuse või laeva kontrollimise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud määras.

§ 166. Reederi ja laeva meresõiduohutusalane auditeerimine

 (1) Reederi ja laeva meresõiduohutusalase auditeerimise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 30 000 krooni alalise tunnistuse väljastamisel ning mitte üle 10 000 krooni ajutise tunnistuse väljastamisel.

 (2) Meresõiduohutusalasele auditeerimisele eelneva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 10 000 krooni.

§ 167. Laeva ja sadamarajatise turvalisuse ülevaatus

 (1) Laeva ja sadamarajatise turvalisuse ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 30 000 krooni alalise tunnistuse väljastamisel ning mitte üle 10 000 krooni ajutise tunnistuse väljastamisel.

 (2) Sadamarajatise riskianalüüsi ja selle muudatuste läbivaatamise ning laeva ja sadamarajatise turvalisuse plaani ja selle muudatuste läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 10 000 krooni.

§ 168. Tootmistegevuse ja selle osa ning toote ja teenuse tunnustamine ning tunnistuste väljastamine

 (1) Tunnustamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 10 000 krooni, kui tooteid valmistatakse või teenuseid osutatakse ühes või mitmes järgmistest tegevusvaldkondadest:
 1) laevaehitus ja -remont ning laevade ümberehitus;
 2) laeva ning laevaseadmete ja -süsteemide kontroll ning katsetused;
 3) laeva veealuse osa tuukriülevaatus;
 4) navigatsiooni-, raadioside-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonide valmistamine, katsetamine ja kontroll;
 5) laevaehitusalased arvutused ja katsetused;
 6) kemikaalitankerite lastimisoperatsioonide ülevaatus;
 7) hüdrograafilised mõõdistustööd;
 8) mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerimine;
 9) väikelaevade ehitus, remont, katsetused ja tehniline ülevaatus;
 10) väikelaevajuhtide väljaõpe;
 11) meremeeste taseme- ja täiendusõpe;
 12) jetijuhtide väljaõpe;
 13) laevade turvalisust tagava varustuse paigaldus ja hooldus Eestis.

 (2) Laevale, reederile ja tunnustamist taotlevale isikule tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni iga lehekülje eest.

§ 169. Laeva logiraamatu, masinapäevaraamatu ja raadiopäevaraamatu kinnitamine

  Laeva logiraamatu, masinapäevaraamatu ja raadiopäevaraamatu kinnitamise eest enne nende kasutuselevõtmist tasutakse riigilõivu 50 krooni iga raamatu kohta.

§ 1691. Laeva juhtkonna liikme kutseeksami vastuvõtmine

 (1) Laeva juhtkonna liikme kutseeksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (2) Kui laeva juhtkonna liige ei soorita kutseeksamit, tasutakse uue kutseeksami vastuvõtmise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras.
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]

§ 1692. Laevapere liikmetele diplomite ja tunnistuste väljastamine

 (1) Laevapere liikme meresõidudiplomi või siseveelaeva laevajuhi diplomi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

 (2) Laevapere liikme kutsetunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni või vahitüürimehe tunnistuse puhul – 200 krooni;
 2) väiksema kui 750 kW peamasinate koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistuse puhul – 200 krooni;
 3) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukapteni-mehaaniku tunnistuse puhul – 200 krooni;
 4) väiksema kui 500-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistuse puhul – 200 krooni;
 5) raadioside operaatori või piirangutega raadioside operaatori tunnistuse puhul – 50 krooni;
 6) laevaelektriku tunnistuse puhul – 200 krooni;
 7) vanemmadruse, vahimadruse, madruse, laevamotoristi, laeva külmutusseadmete masinisti, kiirvalvepaadi vanema, päästevahendite ja valvepaadi vanema, päästeparve vanema või laevakoka tunnistuse puhul – 50 krooni;
 8) siseveelaeva madruse tunnistuse puhul – 200 krooni;
 9) laeva turvaülema tunnistuse puhul – 50 krooni.

 (3) Laevapere liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe ja siseveelaeva laevajuhi diplomi kinnituslehe väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

 (4) Laevapere liikme täiendõppekursuse läbimist tõendava tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

 (5) Laevapere liikme soodustusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

 (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud tunnistuse või dokumendi duplikaadi väljastamise eest tasutakse sama suurusega riigilõivu kui originaaltunnistuse või -dokumendi väljastamise eest.
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]

3. jaotis
Sadamaseaduse alusel tehtavad toimingud


[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]

§ 1693. Sadamarajatise turvatunnistuse väljastamine ja tunnistusele märke tegemine

  Sadamarajatise turvatunnistuse väljastamise või tunnistusele märke tegemise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.
[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]

§ 1694. Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüs ning turvaplaan

 (1) Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi läbiviimise ja selle aruandesse muudatuste tegemise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni iga sadama või sadamarajatise kohta, kuid kokku mitte üle 10 000 krooni.

 (2) Sadama ja sadamarajatise turvaplaanide ja nende muudatuste läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni iga sadama või sadamarajatise kohta, kuid kokku mitte üle 10 000 krooni.

 (3) Kui sadama või sadamarajatise turvaplaani või selle muudatuste läbivaatamisel selgub, et sadam või sadamarajatis ei ole nõuetekohane, tasutakse uue turvaplaani või selle muudatuste läbivaatamise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud määras.
[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]

§ 1695. Sadamakapteni ning sadama ja sadamarajatise turvaülema atesteerimine

  Isiku sadamakaptenina, sadama turvaülemana ja sadamarajatise turvaülemana atesteerimiseks esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]

§ 1696. Turvaettevõtja tunnustamise taotluse läbivaatamine

 (1) Turvaettevõtja tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

 (2) Kui tunnustamise taotluse läbivaatamisel selgub, et turvaettevõtja ei ole nõuetekohane, tasutakse uue taotluse läbivaatamise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras.
[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]

§ 1697. Sadama sadamaregistrisse kandmine ja sadamaregistri kande muutmine

 (1) Sadama sadamaregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

 (2) Sadamaregistri kande muutmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.
[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]

8. jagu

[Kehtetu – RT I 2007, 66, 408 – jõust. 1.01.2008]



9. jagu
Tehnilise Järelevalve Ameti toimingud

[RT I 2007, 66, 408 – jõust. 1.01.2008]



1. jaotis
Lõhkematerjaliseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 174. Lõhkematerjaliseaduse alusel toimingute tegemine

 (1) Lõhkematerjali käitlemisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4500 krooni.

 (2) Lõhkematerjalitehase käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

 (3) Lõhkematerjalilao käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

 (31) Väljaspool lõhkematerjaliladu lõhkematerjali hoidmise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

 (4) Enamohtliku lõhketöö loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (5) Enamohtliku lõhketöö loa kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

 (6) Lõhkematerjali sisse- ja väljaveo loa või lõhkematerjali veoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (7) Pürotehnilise toote kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) kui pürotehnilise toote kasutusloa andmiseks ei ole vaja teha täiendavaid katseid – 50 krooni;
 2) kui pürotehnilise toote kasutusloa andmiseks on vaja teha täiendavaid katseid – 500 krooni.

 (8) Lõhkematerjali valdkonnas töötava isiku pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 900 krooni.

 (9) Pürotehniku ja pürotehnilise toote käitlemise korraldaja pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (10) Pädevustunnistuse duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (11) Pädevustunnistuse kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

 (12) Pürotehnilise toote käitlemise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

2. jaotis
Kaevandamisseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 175. Vastutava spetsialisti pädevustunnistuse andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

 (1) Enamohtlikel tegevusaladel tegutseva ettevõtja vastutava spetsialisti pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (2) Enamohtlikel tegevusaladel tegutseva ettevõtja vastutava spetsialisti pädevustunnistuse kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise ja duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

3. jaotis
Mõõteseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 176. Mõõtevahendi tüübikinnituse väljastamine, muutmine ja kehtivusaja pikendamine

  Riigisisese tüübikinnitustunnistuse väljastamise, muutmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

4. jaotis
Elektroonilise side seaduse alusel tehtavad toimingud


[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 1761. Dokumendi ärakirja väljastamine

  Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatava dokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 50 krooni iga dokumendi eest.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 1762. Sagedusloa andmine, muutmine ja kehtivusaja pikendamine

 (1) Kuni kolmeks aastaks amatöörraadiojaama tööloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 36 krooni.

 (2) Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ühe simplekssideks kasutatava raadiosageduskanali kohta tasutakse riigilõivu:
 1) ühes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest käesoleva seaduse lisas 3 (edaspidi lisa 3) sätestatud määras;
 2) kahes kuni viies maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisas 3 sätestatud määra kahekordses suuruses;
 3) kuues kuni kümnes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisas 3 sätestatud määra kolmekordses suuruses;
 4) üheteistkümnes ja enamas maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisas 3 sätestatud määra viiekordses suuruses;
 5) ühe raadiosideliini raadiosaatja eest lisas 3 sätestatud määras;
 6) vee- või õhusõidukiga side pidamiseks kasutatava paikse või liikuva maapealse raadiosaatja, sealhulgas navigatsioonisaatja eest lisas 3 sätestatud määras.

 (3) Lähitoimeseadmetele üheks aastaks sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 240 krooni.

 (4) Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ühe dupleks- või semiduplekssideks kasutatava raadiosageduskanali kohta tasutakse riigilõivu:
 1) ühes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktides 1, 2 ja 7 sätestatud määra pooleteisekordses suuruses;
 2) kahes kuni viies maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktides 1, 2 ja 7 sätestatud määra kolmekordses suuruses;
 3) kuues kuni kümnes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktides 1, 2 ja 7 sätestatud määra neljakordses suuruses;
 4) üheteistkümnes ja enamas maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktides 1, 2 ja 7 sätestatud määra seitsmekordses suuruses;
 5) ühe raadiosideliini raadiosaatja eest lisa 3 punktis 5 sätestatud määra pooleteisekordses suuruses.

 (5) Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ühe juurdepääsu raadiovõrgu või liikuva maaside lairiba raadiovõrgu kohta tasutakse riigilõivu:
 1) ühes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktis 3 sätestatud määra pooleteisekordses suuruses;
 2) kahes kuni viies maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktis 3 sätestatud määra kolmekordses suuruses;
 3) kuues kuni kümnes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktis 3 sätestatud määra neljakordses suuruses;
 4) üheteistkümnes ja enamas maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktis 3 sätestatud määra seitsmekordses suuruses.

 (6) Vee- või õhusõiduki raadioloa kuni kolmeks aastaks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/3 osa lisas 3 sätestatud määrast iga aasta kohta.

 (7) Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest 12,5 kHz või väiksema kanalisammu puhul tasutakse riigilõivu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4 ning lisa 3 punkti 1 alusel arvutatud riigilõivumäärast.

 (8) Sagedusloa, välja arvatud vee- ja õhusõiduki raadioloa ning amatöörraadiojaama tööloa, kuni 31 kalendripäevaks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/6 osa lisas 3 sätestatud määrast.

 (9) Vee- või õhusõiduki raadioloa kuni 31 kalendripäevaks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/12 osa lisas 3 sätestatud määrast.

 (10) Sagedusloa, välja arvatud vee- ja õhusõiduki raadioloa ning amatöörraadiojaama tööloa, 32 kalendripäevaks kuni 11 kuuks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/12 osa lisas 3 sätestatud määrast iga kuu kohta.

 (11) Vee- või õhusõiduki raadioloa 32 kalendripäevaks kuni 11 kuuks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/24 osa lisas 3 sätestatud määrast iga kuu kohta.

 (12) Sagedusloa omaniku soovil sagedusloal märgitud andmete või tingimuste muutmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

 (13) Sagedusloa omaniku soovil sagedusloal lisas 3 nimetatud tingimuste muutmise eest tasutakse riigilõivu lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud riigilõivumäärale 1/12 osa lisas 3 sätestatud esialgse riigilõivumäära ja muudetud tingimuste esialgsest suurema riigilõivumäära erinevusest iga kuu kohta, mis on jäänud sagedusloa kehtivusaja lõppemiseni.

 (14) Sagedusloa omaniku soovil sagedusloal maakondade arvu suurendamise eest tasutakse riigilõivu lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud riigilõivumäärale 1/12 osa käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud esialgse ja suurendatud maakondade arvu riigilõivumäärade erinevusest iga kuu kohta, mis on jäänud sagedusloa kehtivusaja lõppemiseni.

 (15) Numeratsiooniplaanis elektroonilise side otstarbeks määratud numbriloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu lisas 3 toodud määras.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 1763. Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse andmine

  Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse (Harmonised Amateur Radio Examination Certificate – HAREC) andmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

5. jaotis
Digitaalallkirja seaduse alusel tehtavad toimingud


[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 1764. Sertifitseerimise riikliku registri toimingud

 (1) Sertifitseerimisteenuse osutaja ja ajatempliteenuse osutaja registreerimise eest sertifitseerimise riiklikus registris tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

 (2) Sertifitseerimisteenuse osutaja ja ajatempliteenuse osutaja andmete muutmise eest sertifitseerimise riiklikus registris tasutakse riigilõivu 100 krooni.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

6. jaotis
Raudteeseaduse alusel tehtavad toimingud


[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 1765. Riikliku raudteeliiklusregistri kanded

 (1) Raudtee registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu:
 1) avalikuks kasutamiseks määratud raudtee iga tee registrisse kandmise eest 300 krooni;
 2) muu raudtee registrisse kandmise eest 200 krooni.

 (2) Raudteeveeremi registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu:
 1) veduri puhul 1200 krooni;
 2) vaguni puhul 650 krooni;
 3) muu raudteeveeremi puhul 300 krooni.

 (3) Raudtee ja raudteeveeremi registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 1766. Registreerimistunnistuse ja registreerimismärgi väljastamine

 (1) Raudtee registrisse kandmisel raudteele registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Raudteeveeremi registrisse kandmisel raudteeveeremile registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

§ 1767. [Kehtetu – RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

§ 1768. Ohutustunnistuse väljastamine, muutmine ja kehtivusaja pikendamine

 (1) Ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtudes tunnistuse liigist:
 1) avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamiseks 30 000 krooni;
 2) raudtee reisijateveoteenuse osutamiseks 10 000 krooni;
 3) raudtee kaubaveoteenuse osutamiseks 10 000 krooni.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Tegutsemise ohutustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtudes tunnistuse liigist:
 1) avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamiseks 30 000 krooni;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 11) mitteavaliku raudtee kogupikkusega kuni 5000 meetrit majandamiseks 5000 krooni;
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]
 12) mitteavaliku raudtee kogupikkusega 5000 kuni 15 000 meetrit majandamiseks 15 000 krooni;
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]
 13) mitteavaliku raudtee kogupikkusega vähemalt 15 001 meetrit majandamiseks 20 000 krooni;
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]
 2) raudtee reisijateveoteenuse osutamiseks 10 000 krooni;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 3) raudtee kaubaveoteenuse osutamiseks 10 000 krooni.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Ohutustunnistuste muutmise või kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 1769. Läbilaskevõime taotluse esitamine

  Läbilaskevõime taotluse esitamise korral Tehnilise Järelevalve Ametile kui läbilaskevõime jaotusorganile raudteeseaduse § 63 tähenduses tasutakse iga liiklusgraafikuperioodiks taotletava läbilaskevõimeosa eest riigilõivu 1000 krooni.
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

7. jaotis
Ehitusseaduse alusel tehtavad toimingud


[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]

§ 17610. Ehitusloa väljastamine avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks

 (1) Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise püstitamise, rekonstrueerimise või laiendamise ehitusloa väljastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni ja lisaks viis krooni ehitusprojektis fikseeritud ehitisealuse pinna iga ruutmeetri eest.

 (2) Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise lammutamise ehitusloa väljastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]

§ 17611. Kasutusloa väljastamine avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitise kasutuselevõtuks

  Avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]

10. jagu

[Kehtetu – RT I 2007, 66, 408 – jõust. 1.01.2008]



11. jagu
Maanteeameti toimingud


[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

§ 181. Sõiduki ja veesõiduki registreerimine

 (1) Sõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 1900 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva registreerimise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (3) Maastikusõiduki või jeti registreerimise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (4) Ajutiselt Eestisse imporditud sõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (5) Üksiksõiduki kinnituse omistamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

§ 182. Registreerimismärgi väljastamine

 (1) Auto üldkasutatava, vähendatud mõõtmetega või unikaalse auto registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 900 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Mootorratta üldkasutatava, vähendatud mõõtmetega või unikaalse mootorratta registreerimismärgi, maastikusõiduki, haagise, ratastraktori, ratastraktori baasil ehitatud masina, muu liikurmasina või nende haagiste registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 450 krooni.
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

 (3) Eritellimuse järgi valmistatud registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 20 000 krooni.

 (4) Transiitmärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1800 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (5) Mootorsõiduki (välja arvatud mootorratta) ja selle haagise, väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva teisaldatava registreerimismärgi kirjega PROOV väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimismärkide, mis on üksikkorras valmistatud omaniku avalduse alusel, esmaväljastamise eest tasutakse riigilõivu 7000 krooni. Käesolevas lõikes nimetatud registreerimismärgi tellimisel rohkem kui kümnele autole, tasutakse riigilõivu 2000 krooni iga registreerimismärgi väljastamise eest.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registreerimismärkide, mis on üksikkorras valmistatud omaniku avalduse alusel, esmaväljastamise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud registreerimismärkide korduvkasutuseks väljastamise eest tasutakse riigilõivu 450 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud registreerimismärgi ühe duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

§ 183. Registriandmete muutmine

 (1) Registrisse kantud andmete muutmise eest seoses sõiduki, väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva omaniku vahetumisega tasutakse riigilõivu 900 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata registriandmete muudatuste vormistamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (3) Varastatud või tulekahju tagajärjel hävinud registreerimistunnistuse asendamise eest koos sellest tuleneva registrikande muudatusega tasutakse pädeva riigiasutuse tõendi esitamisel riigilõivu 150 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

§ 184. Liiklusregistri dokumendi väljastamine

 (1) Teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) kinnitatud väljavõtte puhul 100 krooni iga lehekülje eest;
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]
 2) eriprogrammi järgi koostatud kinnitatud teabe puhul 350 krooni iga lehekülje eest.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Isiku avalduse alusel tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni iga lehekülje eest.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (3) Alusdokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 krooni iga lehekülje eest.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

§ 185. Juhtimisõigust tõendava dokumendi ja selle duplikaadi väljastamine

 (1) Mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa, rahvusvahelise juhiloa või selle duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (11) Mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa või selle duplikaadi väljastamise eest kiirtellimuse korras järgmiseks tööpäevaks tasutakse riigilõivu 800 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Esmase juhiloa või juhiloa taotlemisel käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud juhul tasutakse riigilõivu 200 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (3) Väikelaeva või jeti juhtimise õigust tõendava dokumendi või selle duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (4) Mootorsõiduki piiratud õigusega juhiloa, ajutise juhiloa või nende duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

 (5) Varastatud või tulekahju tagajärjel hävinud käesoleva paragrahvi lõikes 1, 3 või 4 nimetatud dokumendi duplikaadi väljastamise eest tasutakse pädeva riigiasutuse tõendi esitamisel riigilõivu 100 krooni.
[RT I 2007, 69, 425 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Mopeedijuhiloa või selle duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

§ 186. Mootorsõidukijuhi eksamile registreerimine ja eksami vastuvõtmine

 (1) Mootorsõidukijuhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (2) [Kehtetu – RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (3) Mootorsõidukijuhi sõidueksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu:
 1) Maanteeameti kohaliku asutuse valduses oleva mootorratta või B-kategooria auto kasutamisel 600 krooni;
[RT I 2009, 25, 150 - jõust. 01.07.2009]
 2) Maanteeameti kohaliku asutuse valduses oleva veoauto, autobussi või nende autorongi kasutamisel 1000 krooni;
[RT I 2009, 25, 150 - jõust. 01.07.2009]
 3) muu eksamisõidukile kehtestatud nõuetele vastava sõiduki kasutamisel 400 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (4) [Kehtetu – RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (5) Mopeedijuhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu kokku 50 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (6) Mopeedijuhi sõidueksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu:
 1) Maanteeameti kohaliku asutuse valduses oleva mopeedi kasutamisel 300 krooni;
[RT I 2009, 25, 150 - jõust. 01.07.2009]
 2) muu mopeedi kasutamisel 100 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

§ 187. Mootorsõidukijuhi õpetaja ja juhendaja tunnistuse ning mootorsõidukijuhi koolitamise loa väljastamine

 (1) Mootorsõidukijuhi õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse või selle duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (2) Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

 (3) [Kehtetu – RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

§ 188. Ohtlikke veoseid vedava autojuhi (ADR) ja ohutusnõuniku eksami vastuvõtmine ning tunnistuse väljastamine

 (1) Ohtlikke veoseid vedava autojuhi (ADR) eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Ohutusnõuniku eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (3) Ohtlikke veoseid vedava autojuhi tunnistuse või selle duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (31) Ohtlikke veoseid vedava autojuhi tunnistuse kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

 (4) Ohutusnõuniku tunnistuse või selle duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

§ 189. Ametikoolituse tunnistuse väljastamine

  Veoautojuhi, bussijuhi või taksojuhi ametikoolituse tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

§ 190. Digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku kaardi väljastamine

 (1) Autojuhi, sõidumeeriku paigaldamise töökoja, kontrollija või tööandja kaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 750 krooni.

 (2) Sõidumeerikukaardi taotlemisel käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud juhul tasutakse riigilõivu 550 krooni.

§ 191. Maanteeameti kohaliku asutuse spetsialisti kohalekutsumine

  Ratastraktori, liikurmasina, nende haagiste ja väikelaeva kontrollimiseks Maanteeameti spetsialisti kohalekutsumise korral Eesti piires tasutakse riigilõivu 350 krooni iga ratastraktori, liikurmasina ja nende haagise või väikelaeva kontrollimise eest.
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

§ 1911. Tehnoülevaataja eksami vastuvõtmine

 (1) Tehnoülevaataja teooriaeksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

 (2) Tehnoülevaataja praktika kontrolleksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.
[RT I 2008, 51, 283 - jõust. 01.01.2009]

§ 1912. Riigisisese bussiveoga seonduvate toimingute tegemine

 (1) Riigisisese bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

 (2) Sõiduplaani muutmise eest liiniloa alusel korraldataval riigisisesel bussiveol tasutakse riigilõivu 400 krooni.
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

§ 1913. Vedurijuhiloa andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine ning duplikaadi väljastamine

 (1) Vedurijuhiloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

 (2) Vedurijuhiloa kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

 (3) Vedurijuhiloa duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

12. jagu
Nimemärgiste riikliku registri toimingud



1. jaotis
Väärismetalltoodete seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 192. Nimemärgiste riiklikusse registrisse kandmine

  Eestis väärismetalltooteid valmistava ettevõtja või Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja nimemärgise kandmise eest nimemärgiste riiklikusse registrisse tasutakse riigilõivu 200 krooni.

§ 193. Täiendava nimemärgise kandmine nimemärgiste riiklikusse registrisse

  Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja täiendava nimemärgise kandmise eest nimemärgiste riiklikusse registrisse tasutakse riigilõivu 100 krooni.

13. jagu
Riikliku ehitisregistri toimingud



1. jaotis
Ehitusseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 194. Ehitisregistri kande tegemine

  Vallasasjana käsitatava ehitise või selle osa omaniku ning pandi kohta registrisse kantud andmete muutmise ja kustutamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt käesolevas seaduses sätestatud vastavate kinnistusraamatusse kantud andmete muutmise ja kustutamise eest tasutavatest riigilõivumääradest.

9. peatükk PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Põllumajandusministri toimingud 

1. jaotis Toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.04.2007]

§ 195. Laboratooriumi volituse taotluse läbivaatamine

 (1) Referentlaboratooriumina tegutsemiseks esmakordse volituse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

 (2) [Kehtetu – RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.07.2007]

2. jagu Põllumajandusameti toimingud 
[RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010]

1. jaotis Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 196. Sordi kaitse alla võtmise taotluse läbivaatamine

  Sordi kaitse alla võtmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

§ 197. Sordi kaitse all hoidmine

 (1) Sordi kaitse all hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu:
 1) 1.–5. aastal 400 krooni;
 2) 6.–10. aastal 800 krooni;
 3) 11.–15. aastal 1200 krooni;
 4) 16.–20. aastal 1600 krooni;
 5) alates 21. aastast 1900 krooni.

 (2) Sordi kaitse all hoidmise riigilõiv tasutakse kaks kuud enne järgmise kaitse all hoidmise aasta algust.

§ 198. Sordiregistri kande muutmine

  Sordiregistri kande muutmise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

§ 199. Registriteabe ja dokumentide väljastamine

 (1) Sordikaitse tunnistuse duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (2) Sordiregistri kande kohta kinnitatud dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

§ 200. Sundlitsentsi andmine

  Sundlitsentsi andmise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

§ 201. Sordi registreerimine ja sordilehte võtmine

 (1) Sordi registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

 (2) Sordi ja geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi sordilehte võtmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.
[RT I 2009, 48, 321 - jõust. 23.10.2009]

§ 202. Sordi sordilehes hoidmine

 (1) Teraviljakultuuri, suvirapsi ja kartuli sordi sordilehes hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu:
 1) 1.–4. aastal 200 krooni;
 2) 5.–10. aastal 250 krooni;
 3) alates 11. aastast 300 krooni.

 (2) Muu taimeliigi sordi sordilehes hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu:
 1) 1.–4. aastal 150 krooni;
 2) 5.–10. aastal 200 krooni;
 3) alates 11. aastast 250 krooni.

 (3) Sordi sordilehes hoidmise riigilõiv tasutakse kaks kuud enne järgmise sordilehes hoidmise aasta algust.

§ 203. Seemne sertifitseerimine ja pakendamine

 (1) Seemne sertifitseerimise eest tasutakse riigilõivu:
 1) teraviljakultuuri ja kaunvilja liikide seemnepõllu põldtunnustamise puhul 15 krooni hektari kohta;
 2) õlikultuuri, heintaime ja lina liikide seemnepõllu põldtunnustamise puhul 18 krooni hektari kohta;
 3) avamaa köögiviljakultuuri seemnepõllu põldtunnustamise puhul 7 krooni 100 ruutmeetri kohta;
 4) katmikala köögiviljakultuuri seemnepõllu põldtunnustamise puhul 300 krooni 100 ruutmeetri kohta.

 (2) Sertifitseerimiseks võetava seemne proovi võtmise ja laboratoorsete analüüside eest tasutakse riigilõivu:
 1) teraviljakultuuri liikide, õlikultuuri liikide, liblikõieliste heintaimede liikide, köögiviljakultuuri liikide, kaunviljade ja lillede puhul 500 krooni;
[RT I 2007, 6, 32 - jõust. 01.02.2007]
 2) kõrreliste heintaimede liikide puhul 200 krooni.

 (3) Sertifitseeritud seemne idanevuse laboratoorse kordusanalüüsi määramise eest tasutakse riigilõivu 75 krooni.

 (4) [Kehtetu – RT I 2009, 48, 321 - jõust. 23.10.2009]

 (5) Seemne pakendamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (6) Seemne pakendamise loa kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

2. jaotis Taimekaitseseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 204. Taimekaitsevahendi turule lubamine ja kontrollitoimingud

 (1) Taimekaitsevahendi turule lubamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 8000 krooni.

 (2) Taimekaitsevahendi lihtsustatud korras turule lubamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) taimekaitsevahendi lihtsustatud korras turule lubamiseks turustamise eesmärgil – 5000 krooni;
 2) taimekaitsevahendi lihtsustatud korras turule lubamiseks oma tarbeks kasutamise eesmärgil – 1000 krooni;
 3) taimekaitsevahendi, mis on identne eelnevalt Eestis turule lubatud taimekaitsevahendiga, kui seda ei ole tootnud sama tootja, lihtsustatud korras turule lubamiseks – 8000 krooni.

 (3) Taimekaitsevahendi kasutusala laiendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (4) Taimekaitsevahendi turule lubamise tähtaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

 (5) Taimekaitsevahendite registrisse kantud taimekaitsevahendi Eestisse toimetaja ja Eestis taimekaitsevahendi tootja tasuvad kontrollitoimingute eest iga aasta 10. jaanuariks ja 10. juuliks riigilõivu tema eelmisel poolaastal Eestis turustatud taimekaitsevahendi iga kilogrammi/liitri kohta 3 krooni.
[RT I 2008, 23, 150 - jõust. 01.07.2008]

§ 205. Taimekaitsevahendite registri toimingud

 (1) Taimekaitsevahendi kohta tehtud registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (2) Taimekaitsevahendite turustaja, väga mürgiste taimekaitsevahendite Eestisse toimetaja ja kasutaja ning nende hoiu- ja turustamiskohtade registrisse kandmise või registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (3) Taimekaitsevahendi turule lubamise otsuse ärakirja või väljavõtte duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (4) Registrikande kinnitatud väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni iga formaadis A4 lehekülje eest.

§ 206. Taimetervise registri toimingud

 (1) Taimetervise registri kande eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (2) Registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (3) Taimetervise registri väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni iga formaadis A4 lehekülje eest.

§ 207. Taimepassi ja fütosanitaarsertifikaadi väljastamine ning taimepassi väljastamise õiguse saamine

 (1) Taimepassi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5 krooni iga kümne taimepassi kohta.

 (2) Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide Eestist ühendusevälisesse riiki toimetaja tasub taimetervise kontrolli ja fütosanitaarsertifikaadi või reekspordi fütosanitaarsertifikaadi väljastamise eest riigilõivu:
 1) 50 krooni kuni 50 elustaime kohta ja täiendavalt 300 krooni iga järgneva 1000 taime kohta;
 2) lillesibulate, -mugulate ja muude varreteisendite puhul 200 krooni iga kaubasaadetise kohta;
 3) kuni 1000 lõikelille ja lõikerohelise puhul 50 krooni iga 100 lõikelille või lõikerohelise kohta ja täiendavalt 200 krooni iga järgneva 1000 lõikelille või lõikerohelise kohta;
 4) tarbekartuli puhul 350 krooni kaubasaadetise kohta;
 5) puu- ja köögivilja puhul kuni 25 tonni kohta 300 krooni ja täiendavalt 15 krooni iga järgneva tonni kohta;
[RT I 2008, 23, 150 - jõust. 01.07.2008]
 6) teravilja puhul 200 krooni kaubasaadetise ja 1,5 krooni tonni kohta;
 7) puidu puhul, kui sellel on vähemalt osaliselt säilinud looduslik kumer pind või kui see esineb saematerjali, laastude, tükkide, saepuru ja puidujäätmete, puidust pakkematerjali, tugipostide, kaubaaluste ning separeerimismaterjalina, 300 krooni kaubasaadetise kohta;
[RT I 2008, 23, 150 - jõust. 01.07.2008]
 8) muude fütosanitaarsertifikaadi ja reekspordi fütosanitaarsertifikaadiga varustatavate taimede, taimsete saaduste ning muude objektide puhul 300 krooni kaubasaadetise kohta.
[RT I 2008, 23, 150 - jõust. 01.07.2008]

 (3) Lõikelillede, lõikerohelise või potitaimede tootja, kelle fütosanitaarsertifikaadi saamiseks esitatud kaubapartiid on sihtriigi nõuetele vastavaks tunnistamiseks kontrollitud kasvukohas, tasub taimetervise kontrolli ja fütosanitaarsertifikaadi väljastamise eest riigilõivu:
 1) 50 krooni kuni 50 elustaime kohta;
 2) 51–1000 elustaime puhul 200 krooni ja täiendavalt 30 krooni iga järgneva 1000 taime kohta;
 3) kuni 1000 lõikelille ja lõikerohelise puhul 50 krooni iga 100 lõikelille või lõikerohelise kohta ja täiendavalt 20 krooni iga järgneva 1000 lõikelille või lõikerohelise kohta.

 (4) Taimepassi väljastamise õiguse eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

 (5) Reekspordi fütosanitaarsertifikaadi väljastamiseks tehtavate teravilja kontrollitoimingute eest tasutakse riigilõivu 1,5 krooni tonni kohta.

3. jaotis Väetiseseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 208. Väetiseregistri toimingud ja järelevalvetoimingud

 (1) Väetise registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

 (2) [Kehtetu – RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

 (3) Registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (4) [Kehtetu – RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

 (5) Väetiseregistri kinnitatud väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15 krooni iga formaadis A4 lehekülje eest.

 (6) Väetise Eestisse toimetaja ja tootja, kelle nimele väetis on registreeritud, tasuvad iga aasta 10. jaanuariks ning 10. juuliks riigilõivu järelevalvetoimingute eest sõltuvalt eelmisel poolaastal nende turustatud väetisekogusest järgmiselt:
 1) ammooniumnitraadi puhul – 0,004 krooni kilogrammi kohta;
 2) bakterväetise puhul – 0,007 krooni kilogrammi kohta;
 3) lubiväetise puhul – 0,0002 krooni kilogrammi kohta;
 4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetamata väetiseliikide puhul – 0,003 krooni kilogrammi kohta.

 (7) Väetise Eestisse toimetaja ja tootja, kelle nimele väetis on registreeritud ning kes ei ole kuue kuu jooksul väetist turustanud, tasuvad selles ajavahemikus väetise registris hoidmise ja järelevalve eest riigilõivu 100 krooni.

4. jaotis Maaparandusseaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010]

§ 2081. Maaparandussüsteemi ehitusloa andmine

  Maaparandussüsteemi ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.
[RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010]

§ 2082. Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri toimingud

  Maaparandusalal tegutseva ettevõtja registreerimistaotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.
[RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010]

3. jagu Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti toimingud 
[RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010]

1. jaotis Söödaseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 209. Söödaregistri toimingud

  Söödaregistri andmete kinnitatud väljavõtte eest tasutakse riigilõivu 15 krooni iga formaadis A4 lehekülje eest.

§ 210. Järelevalvetoimingud

 (1) Sööda käitleja, kelle ettevõttes sööda tootmisele, valmistamisele, töötlemisele või pakendamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded (ELT L 35, 08.02.2005, lk 1–22), artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõudeid, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks riigilõivu järelevalvetoimingute tegemise eest, lähtudes tema ettevõttes eelmises kvartalis toodetud ja turustatud sööda kogusest, järgmiselt:
 1) söödalisandi puhul – 0,01 krooni kilogrammi kohta;
 2) eelsegu puhul – 0,01 krooni kilogrammi kohta;
 3) täiendsööda puhul – 0,01 krooni kilogrammi kohta;
 4) segasööda puhul – 0,005 krooni kilogrammi kohta;
 5) töödeldud söödamaterjali puhul – 0,0025 krooni kilogrammi kohta;
 6) erisöödamaterjali puhul – 0,01 krooni kilogrammi kohta.
[RT I 2007, 6, 32 - jõust. 01.02.2007]

 (2) Sööda käitleja, kelle ettevõttes turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmise eesmärgil segasööda tootmisele, valmistamisele või töötlemisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõudeid, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks riigilõivu järelevalvetoimingute tegemise eest 0,005 krooni tema ettevõttes eelmises kvartalis toodetud ja turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmiseks kasutatud iga segasööda kilogrammi kohta.
[RT I 2007, 6, 32 - jõust. 01.02.2007]

 (3) Sööda käitleja, kes impordib mitteloomset päritolu sööta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.04.2004, lk 1–141), artikli 2 punkti 15 tähenduses, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks riigilõivu järelevalvetoimingute tegemise eest, lähtudes tema poolt eelmises kvartalis vabasse ringlusse suunatud mitteloomset päritolu sööda kogusest ühe kaubanimetuse kohta ühel tollideklaratsioonil, järgmiselt:
 1) söödamaterjali puhul – 0,01 krooni kilogrammi kohta;
 2) söödalisandi puhul – 0,07 krooni kilogrammi kohta;
 3) eelsegu puhul – 0,05 krooni kilogrammi kohta;
 4) täiendsööda puhul – 0,03 krooni kilogrammi kohta;
 5) segasööda puhul – 0,02 krooni kilogrammi kohta;
 6) erisöödamaterjali puhul – 0,07 krooni kilogrammi kohta.
[RT I 2007, 6, 32 - jõust. 01.02.2007]

 (4) Sööda käitleja, kes impordib loomset päritolu sööta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 punkti 15 tähenduses, tasub riigilõivu järelevalvetoimingute tegemise eest ühe tariifse klassifikatsiooni kohta ühel tollideklaratsioonil lähtuvalt imporditavast kogusest:
 1) kuni 30 tonni puhul 0,05 krooni iga kilogrammi kohta;
 2) üle 30 tonni puhul 1500 krooni ja lisaks 0,03 krooni iga kilogrammi kohta, mis ületab 30 tonni.
[RT I 2009, 64, 423 - jõust. 01.01.2010]

 (5) Sööda käitleja, kelle ettevõttes sööda müügiks pakkumisele, müümisele või muul viisil võõrandamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõudeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud või ainult pakendatud sööta jaekaubanduse korras müüv käitleja, tasub järelevalvetoimingute tegemise eest iga aasta 20. jaanuariks riigilõivu ettevõtte liigist lähtudes järgmiselt:
 1) tunnustatud ettevõtte eest – 4000 krooni;
 2) registreeritud ettevõtte eest – 1000 krooni.
[RT I 2007, 6, 32 - jõust. 01.02.2007]

 (6) Söödamaterjali, mida võib kasutada ka muuks otstarbeks kui söödaks ja millel kasutusotstarbest olenemata on sama tariifne klassifikatsioon, vabasse ringlusse suunamisel tasutakse riigilõivu käesolevas paragrahvis sätestatud määras.
[RT I 2009, 64, 423 - jõust. 01.01.2010]

2. jaotis Mahepõllumajanduse seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 211. Mahepõllumajanduse seaduse alusel toimingute tegemine

 (1) Ettevõtte või selle osa tunnustamise eest ning tunnustamisele järgnevast aastast alates igal aastal korralise järelevalvetoimingu eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt kontrollitava maa suurusest:
 1) kuni 1,5 hektari suuruse maa puhul 300 krooni;
 2) üle 1,5 hektari kuni 10 hektari suuruse maa puhul 540 krooni;
 3) üle 10 hektari suuruse maa puhul 540 krooni ja lisaks 5 krooni iga hektari kohta, mis ületab 10 hektarit, kuid kokku mitte üle 8000 krooni.

 (2) Mahepõllumajanduslikku toodet ettevalmistav või üksnes turustav isik tasub ettevõtte või selle osa tunnustamise eest ning tunnustamisele järgnevast aastast alates igal aastal korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2009, 12, 72 - jõust. 01.03.2009]

 (3) Mahepõllumajanduslikku toodet importiv isik tasub ettevõtte andmete mahepõllumajanduse registrisse kandmise eest ning registrisse kandmisele järgnevast aastast alates igal aastal ettevõttes või selle osas tehtud korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu 1000 krooni.
[RT I 2009, 12, 72 - jõust. 01.03.2009]

 (4) Riigilõiv tasutakse ettevõtte tunnustamise taotluse esitamise kuupäevaks ja igal mahepõllumajandusega tegelemise jätkamise aastal järelevalveasutusele mahepõllumajandusliku tegevusega jätkamiseks esitatava teabe esitamise tähtpäevaks.

4. jagu Veterinaar- ja Toiduameti toimingud 
[RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.07.2007]

1. jaotis Toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 212–213. [Kehtetud – RT I 2009, 64, 423 - jõust. 01.01.2010]

§ 214. Veterinaararsti tegevusloa andmine

  Veterinaararsti tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

§ 2141. Laboratooriumile volituse andmise taotluse läbivaatamine

  Laboratooriumile järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks esmakordse volituse andmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.
[RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.07.2007]

2. jaotis Loomakaitseseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 215. Katseloomade kasvatamise ettevõtte, katseloomadega varustava ettevõtte ja katseloomade kasutusettevõtte tunnustamise taotluse läbivaatamine

  Katseloomade kasvatamise ettevõtte, katseloomadega varustamise ettevõtte ja katseloomade kasutusettevõtte tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

3. jaotis Alkoholiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 216. Riikliku alkoholiregistri toimingud

 (1) Alkoholi registrisse kandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

 (2) Registrikande kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

5. jagu  
[Kehtetu – RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010]

10. peatükk RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Rahandusministeeriumi toimingud 

1. jaotis Audiitortegevuse seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 218. [Kehtetu – RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]

2. jaotis  
[Kehtetu – RT I 2009, 24, 146 - jõust. 01.06.2009]

2. jagu Riigihangete Ameti toimingud 

1. jaotis Riigihangete seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 222. Vaidlustuse läbivaatamine

 (1) Riigihanke vaidlustuse esitamisel tasutakse riigilõivu:
 1) 10 000 krooni, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem;
 2) 20 000 krooni, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.

 (2) Kahju hüvitamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse § 56 lõikes 11 sätestatud määras.
[RT I 2007, 15, 76 - jõust. 01.05.2007]

3. jagu Maksu- ja Tolliameti toimingud 
[RT I 2007, 23, 121 - jõust. 01.01.2008]

1. jaotis Maksukorralduse seaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2007, 23, 121 - jõust. 01.01.2008]

§ 2221. Siduva eelotsuse taotluse läbivaatamine

 (1) Siduva eelotsuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 12 000 krooni.

 (2) Füüsilise isiku siduva eelotsuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.
[RT I 2007, 23, 121 - jõust. 01.01.2008]

2. jaotis Hasartmänguseaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2009, 24, 146 - jõust. 01.06.2009]

§ 2222. Hasartmängu korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

  Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) õnnemängu korraldamiseks 750 000 krooni;
 2) osavusmängu korraldamiseks 50 000 krooni;
 3) toto korraldamiseks 500 000 krooni.
[RT I 2009, 24, 146 - jõust. 01.06.2009]

§ 2223. Hasartmängu korraldusloa taotluse läbivaatamine

 (1) Hasartmängu, välja arvatud loterii, korraldusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 000 krooni.

 (2) Loterii korraldusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

 (3) Vabariigi Valitsuse määratud mittetulundusühingu või sihtasutuse põhikirjalise eesmärgi toetuseks korraldatava loterii korraldusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.
[RT I 2009, 24, 146 - jõust. 01.06.2009]

11. peatükk SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA TOIMINGUD 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

1. jagu Regionaalministri toimingud 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

1. jaotis Nimeseaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 223. Uue isikunime taotluse läbivaatamine

  Uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

2. jagu Politsei- ja Piirivalveameti toimingud 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

1. jaotis Karistusregistri seaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 224. Karistusregistri teate väljastamine

  Karistusregistri kinnitatud teate väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 225. Karistusregistri arhiivist andmete väljastamine

  Karistusregistri arhiivi kinnitatud teate väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

2. jaotis Relvaseaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 226. Relvasoetamisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja kollektsioneerimisloa andmise, kehtivusaja pikendamise ning vahetamise taotluse läbivaatamine

 (1) Relvasoetamisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa või kollektsioneerimisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

 (2) Relvasoetamisloa või kollektsioneerimisloa pikendamise või kollektsioneerimisloale täiendavate andmete kandmise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

 (3) Relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa vahetamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 227. Eksami vastuvõtmine

 (1) Relvasoetamisloa või relvaloa taotleja relvatundmise ja -käsitsemise eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

 (2) Juriidilise isiku relvade ja laskemoona eest vastutava isiku või tema asendaja kandidaadi eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 228. Relvade Eestisse sisseveo, Eestist väljaveo ja transiitveo eriloa taotluse läbivaatamine

 (1) Eesti kodaniku eriloa taotluse läbivaatamise eest tulirelva või gaasirelva Eestisse sisseveoks või Eestist väljaveoks tasutakse riigilõivu 500 krooni iga relva kohta.

 (2) Välisriigi kodaniku eriloa taotluse läbivaatamise eest tulirelva või gaasirelva Eestist väljaveoks, Eestisse sisseveoks või transiitveoks tasutakse riigilõivu 1000 krooni iga relva kohta.

 (3) Juriidilise isiku eriloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt veetavate relvade kogusest või liigist:
 1) kuni kümnest relvast koosneva partii Eestisse sisseveoks, Eestist väljaveoks või transiitveoks 8000 krooni;
 2) enam kui kümnest relvast koosneva partii Eestisse sisseveoks, Eestist väljaveoks või transiitveoks 10 000 krooni ja lisaks 500 krooni iga järgmise kümne relva kohta;
 3) tema nimele registreeritud tulirelva või gaasirelva Eestisse sisseveoks, Eestist väljaveoks või transiitveoks 1000 krooni iga relva kohta.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 229. Tulirelvade edasitoimetamine Euroopa Ühenduses

 (1) Euroopa tulirelvapassi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

 (2) Tulirelvade Euroopa Ühenduses edasitoimetamise eelloa ja loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) Eesti kodaniku taotluse puhul 100 krooni iga tulirelva kohta;
 2) välisriigi kodaniku taotluse puhul 1000 krooni iga tulirelva kohta.

 (3) Tulirelvade kaubana vabasse ringlusesse lubamise eelloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni iga tulirelva kohta.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 230. Relvade ja laskemoonaga seonduval tegevusalal tegevusloa andmise ning kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

  Relvade või laskemoonaga seonduval tegevusalal tegevusloa andmise või kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

3. jaotis Turvaseaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 231. Turvateenuse osutamise tegevusloa andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

  Turvateenuse osutamise tegevusloa andmise ja kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

4. jaotis Kodakondsuse seaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 232. Kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise sooviavalduse läbivaatamine

  Eesti kodakondsuse saamise või taastamise või kodakondsusest vabastamise sooviavalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

5. jaotis Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 233. Tähtajalise elamisõiguse taotluse, tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse ja alalise elamisõiguse registreerimise taotluse läbivaatamine

  Tähtajalise elamisõiguse taotluse, tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse või alalise elamisõiguse registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

3. jagu Politsei- ja Piirivalveameti ning Välisministeeriumi toimingud 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

1. jaotis Isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 234. Isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamine

 (1) Isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

 (2) Alla 15-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule, rahvusvahelise kaitse saajale ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

 (3) Biomeetriliste andmetega reisidokumendi, välja arvatud diplomaatilise passi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 450 krooni.

 (4) Alla 15-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule, rahvusvahelise kaitse saajale ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule biomeetriliste andmetega reisidokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 225 krooni.

 (5) Isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest koos biomeetriliste andmetega reisidokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamisega tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (6) Alla 15-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule, rahvusvahelise kaitse saajale ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest koos biomeetriliste andmetega reisidokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamisega tasutakse riigilõivu 250 krooni.

 (7) Isiku soovil isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest viie tööpäeva jooksul tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (8) Isiku soovil biomeetriliste andmetega reisidokumendi, välja arvatud diplomaatilise passi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest kahe tööpäeva jooksul tasutakse riigilõivu 900 krooni.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

4. jagu Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti välisesinduse toimingud 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

1. jaotis Välismaalaste seaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 235. Elamisloa taotluse läbivaatamine

 (1) Tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

 (2) Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

 (3) Ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2500 krooni.

 (4) Alla üheaastase välismaalase tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 375 krooni.

 (5) Eesti kodanikust abikaasa või Eesti kodanikust lähedase sugulase juurde elama asumiseks tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

 (6) Pikaajalise elaniku elamisloa taotluse ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

 (7) Alla 15-aastase välismaalase ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isiku pikaajalise elaniku elamisloa taotluse ning pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 375 krooni.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 236. Tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamine

 (1) Tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

 (2) Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

 (3) Ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2500 krooni.

 (4) Alla 15-aastase välismaalase ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isiku tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 375 krooni.

 (5) Eesti kodanikust abikaasa või Eesti kodanikust lähedase sugulase juurde elama asumiseks tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 237. Tööloa taotluse läbivaatamine

 (1) Tööloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750 krooni.

 (2) Tööloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750 krooni.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 238. Lühiajalise töötamise registreerimine

  Lühiajalise töötamise registreerimise eest tasutakse riigilõivu 750 krooni.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 239. Elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluse läbivaatamine

  Elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 350 krooni.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 240. Viisataotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamine

 (1) Lennujaama transiitviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 940 krooni.

 (2) Transiitviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 940 krooni.

 (3) Piiripunktis esitatud transiitviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 940 krooni.

 (4) Piiripunktis esitatud ühekordse lühiajalise viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 940 krooni.

 (5) Pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1250 krooni.

 (6) Viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 390 krooni.

 (7) Euroopa Ühenduse sõlmitud välislepingus ettenähtud juhtudel tasutakse riigilõivu välislepingus sätestatud määras.

 (8) Lühiajalise viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 940 krooni.

 (9) Piiratud territoriaalse kehtivusega transiitviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 940 krooni.

 (10) Piiratud territoriaalse kehtivusega lühiajalise viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 940 krooni.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  3.–4. jaotis
[Kehtetud – RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

12. peatükk SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Ravimiameti toimingud 

1. jaotis Ravimiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 243. Ravimi müügiloa andmise, uuendamise ja muutmise taotluse läbivaatamine

  Ravimi müügiloa andmise, uuendamise või muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) ravimi müügiloa andmise või uuendamise taotluse puhul – 500 krooni;
 2) ravimi müügiloa muutmise taotluse puhul – 250 krooni.

§ 244. Ravimi kliinilise uuringu loa taotluse läbivaatamine

  Ravimi kliinilise uuringu loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 6000 krooni ning iga täiendava uuringukeskuse eest 250 krooni.

§ 245. Ravimite tootmise, ravimite hulgimüügi, üldapteegi, haiglaapteegi ja veterinaarapteegi tegevusloa andmise ning uuendamise taotluse läbivaatamine

  Ravimite tootmise, ravimite hulgimüügi, üldapteegi, haiglaapteegi või veterinaarapteegi tegevusloa andmise või uuendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) ravimite tootmise tegevusloa puhul, välja arvatud ravimtaimede pakendamine, – 5000 krooni;
 2) ravimite tootmise tegevusloa puhul ravimtaimede pakendamiseks – 1000 krooni;
 3) ravimite hulgimüügi tegevusloa puhul – 5000 krooni;
 4) üldapteegi tegevusloa puhul – 1000 krooni;
[RT I 2008, 56, 313 - jõust. 01.01.2009]
 5) haiglaapteegi tegevusloa puhul – 1000 krooni;
[RT I 2008, 56, 313 - jõust. 01.01.2009]
 6) veterinaarapteegi tegevusloa puhul – 1000 krooni.
[RT I 2008, 56, 313 - jõust. 01.01.2009]

§ 246. Ravimite tootmise, ravimite hulgimüügi, üldapteegi, haiglaapteegi ja veterinaarapteegi tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamine

  Ravimite tootmise, ravimite hulgimüügi, üldapteegi, haiglaapteegi või veterinaarapteegi tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloal märgitud tegutsemiskoha muutmise puhul – 3000 krooni;
 2) ravimtaimede pakendamiseks antud ravimite tootmise tegevusloal märgitud tegutsemiskoha muutmise puhul – 300 krooni;
 3) ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloal märgitud pädeva isiku vahetumisest või tegevusloa eritingimuse muutmisest tuleneva muudatuse puhul – 1000 krooni;
 4) ravimtaimede pakendamiseks antud ravimite tootmise tegevusloal märgitud pädeva isiku vahetumisest või sellise tegevusloa eritingimuse muutmisest tuleneva muudatuse puhul – 100 krooni;
 5) üldapteegi, haiglaapteegi või veterinaarapteegi tegevusloal märgitud tegutsemiskoha muutmise või sellisele tegevusloale struktuuriüksuse lisamise puhul – 500 krooni;
[RT I 2008, 56, 313 - jõust. 01.01.2009]
 6) apteegiteenuse tegevusloal märgitud apteegi juhataja vahetumisest või sellise tegevusloa eritingimuse muutmisest tuleneva muudatuse puhul – 100 krooni.

2. jaotis Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 247. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise tegevusloa andmise ning uuendamise taotluse läbivaatamine

  Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise tegevusloa andmise või uuendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 248. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete sisseveo- ja väljaveoloa taotluse läbivaatamine

  Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete sisseveo- või väljaveoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- või väljaveo puhul – 100 krooni;
 2) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete ekspordi puhul – 100 krooni;
 3) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete impordi puhul – 100 krooni.

3. jaotis Rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2008, 25, 163 - jõust. 01.01.2009]

§ 2481. Rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusloa väljaandmise ning uuendamise taotluse läbivaatamine

  Rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusloa:
 1) väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 000 krooni;
 2) uuendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.
[RT I 2008, 25, 163 - jõust. 01.01.2009]

§ 2482. Rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamine

  Rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.
[RT I 2008, 25, 163 - jõust. 01.01.2009]

11. jagu Sotsiaalkindlustusameti toimingud 
[RT I 2008, 58, 329 - jõust. 01.01.2009]

1. jaotis Sotsiaalhoolekande seaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2008, 58, 329 - jõust. 01.01.2009]

§ 2483. Igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

  Igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2008, 58, 329 - jõust. 01.01.2009]

  2–5. jagu
[Kehtetud – RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

6. jagu Terviseameti toimingud 
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

1. jaotis Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 2591. Kiirabi, eriarstiabi ja õendusabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

 (1) Kiirabi, eriarstiabi ja iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) kiirabi osutamise tegevusloa puhul 3000 krooni iga teeninduspiirkonna kohta;
 2) haiglavälise eriarstiabi osutamise tegevusloa puhul 2200 krooni iga tegevuskoha kohta;
 3) iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusloa puhul 1350 krooni iga tegevuskoha kohta.

 (2) Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt haigla liigist:
 1) kohaliku haigla puhul 7850 krooni;
 2) üldhaigla puhul 11 400 krooni;
 3) keskhaigla puhul 16 400 krooni;
 4) piirkondliku haigla puhul 22 700 krooni;
 5) erihaigla puhul 7850 krooni;
 6) hooldushaigla puhul 7850 krooni;
 7) taastusravihaigla puhul 7850 krooni.

 (3) Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa täiendamisel uue eriarstiabi erialaga või tervishoiuteenuse osutamise koha muutmisel tasutakse riigilõivu 2200 krooni ühe eriala kohta, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud riigilõivumäära vastava haigla liigi kohta.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 2592. Tegevusloa duplikaadi väljastamine

  Tegevusloa duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist:
 1) kiirabi osutamise tegevusloa duplikaadi väljastamise eest – 200 krooni;
 2) haiglavälise eriarstiabi osutamise tegevusloa duplikaadi väljastamise eest – 200 krooni;
 3) haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa duplikaadi väljastamise eest – 200 krooni;
 4) iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusloa duplikaadi väljastamise eest – 200 krooni.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 2593. Tervishoiutöötajana registreerimise taotluse läbivaatamine

  Terviseametis tervishoiutöötajana registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) kui kutse on omandatud Eestis – 200 krooni;
 2) kui kutse on omandatud välisriigis – 3000 krooni.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 2594. Tervishoiutöötaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamine

  Tervishoiutöötaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 2595. Registreerimistõendi kinnitatud ärakirja või kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamine

  Terviseameti tervishoiutöötajana registreerimise tõendi kinnitatud ärakirja või tervishoiutöötaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

2. jaotis Ravimiseaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 2596. Proviisorina ja farmatseudina registreerimine ning proviisori kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ja registreerimistõendi ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamine

 (1) Proviisorina või farmatseudina registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasub riigilõivu:
 1) isik, kes on kutse omandanud Eestis, – 200 krooni;
 2) isik, kes on kutse omandanud välisriigis, – 3000 krooni.

 (2) Proviisori kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

 (3) Terviseameti proviisorina või farmatseudina registreerimise tõendi kinnitatud ärakirja või proviisori kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

3. jaotis Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 2597. Töötervishoiuteenuse osutajana registreerimise taotluse läbivaatamine

  Terviseametis töötervishoiuteenuse osutajana registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1350 krooni.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

4. jaotis Rahvatervise seaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 2598. Loodusliku mineraalvee tunnustamistaotluse läbivaatamine, veevõtuseadmete ja töötlemise nõuetekohasuse hindamine, tunnustamise otsuse väljastamine, kehtivuse pikendamine ning Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide teavitamine

 (1) Loodusliku mineraalvee tunnustamismenetluse eest tasutakse riigilõivu 3400 krooni.

 (2) Veevõtukohas loodusliku mineraalvee veevõtuseadmete ning töötlemise nõuetekohasuse hindamise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

 (3) Loodusliku mineraalvee tunnustamise otsuse väljastamise või selle kehtivuse pikendamise ning Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vastutavate asutuste teavitamise eest tasutakse riigilõivu 1100 krooni.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 2599. Kosmeetikatoodete tootja ärisaladuse hoidmiseks kosmeetikatoote koostisaine märgistamise taotluse läbivaatamine

  Kosmeetikatoodete tootja ärisaladuse hoidmiseks kosmeetikatoote koostisaine nimetuse registreerimisnumbriga asendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5950 krooni.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

5. jaotis Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 25910. Nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa taotluse läbivaatamine

  Nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2200 krooni.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

6. jaotis Biotsiidiseaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 25911. Biotsiidi toimeaine biotsiididirektiivi I, I A ja I B lisasse kandmine

 (1) Toimeaine biotsiididirektiivi lisasse kandmise taotlemisel esitatud dokumentide menetlemise eest Terviseametis tasutakse riigilõivu 142 200 krooni.

 (2) Toimeaine kasutamiseks täiendava tooteliigi biotsiididirektiivi lisasse kandmise taotlemisel esitatud dokumentide menetlemise eest Terviseametis tasutakse riigilõivu 132 900 krooni.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 25912. Biotsiidi turustusloa andmine

 (1) Biotsiidi turustusloa taotlemisel esitatud dokumentide menetlemise eest Terviseametis tasutakse riigilõivu 74 800 krooni.

 (2) Madala riskiastmega biotsiidile turustusloa taotlemisel esitatud dokumentide menetlemise eest Terviseametis tasutakse riigilõivu 56 900 krooni.

 (3) Uurimis- ja arendustegevuse eesmärgil biotsiidi või toimeaine kasutamiseks ja turustamiseks loa taotlemisel esitatud materjalide hindamise eest tasutakse riigilõivu 29 400 krooni.

 (4) Raammääratluse taotluse korral tasutakse biotsiidide raammääratluse koostamise eest riigilõivu 5400 krooni.

 (5) Biotsiidi turustusloa taotlemisel raammääratluse alusel tasutakse taotluse menetlemise eest riigilõivu 4600 krooni.

 (6) Biotsiidi turustusloa vastastikuse tunnustamise korral tasutakse turustusloa taotluse menetlemise eest riigilõivu 15 000 krooni.

 (7) Madala riskiastmega biotsiidi turustusloa vastastikuse tunnustamise korral tasutakse turustusloa taotluse menetlemise eest riigilõivu 10 900 krooni.

 (8) Ajutise turustusloa taotluse menetlemise eest tasutakse riigilõivu 29 400 krooni.

 (9) Biotsiidi turustusloa kehtivusaja pikendamise taotluse menetlemise eest tasutakse riigilõivu 3900 krooni.

 (10) Biotsiidi turustusloa administratiivsete muudatuste (toote nimetuse või tootja firma nime muutmine või muud muudatused, millega ei kaasne toote omaduste, kvaliteedi või toime muutust) taotluse menetlemise eest tasutakse riigilõivu 3900 krooni.

 (11) Biotsiidi turustusloa sisuliste muudatuste (biotsiidi klassifikatsiooni või toote koostise muutmine või muud muudatused, millega võib kaasneda toote omaduste, kvaliteedi või toime muutus) taotluse menetlemise eest tasutakse riigilõivu 10 600 krooni.

 (12) Registriandmete kinnitatud väljavõtte iga A4-formaadis lehekülje eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 25913. Biotsiidi registreerimine

  Biotsiidi registreerimise eest tasutakse riigilõivu 2500 krooni.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

7. jaotis Kemikaaliseaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 25914. Uuest ainest teavitamine

 (1) Kemikaali turustamise eest vastutav isik (edaspidi teavitaja) tasub uuest ainest teavitamise eest riigilõivu lähtuvalt kemikaali turustatud aastakogusest:
 1) üle 10 kg ja alla 100 kg – 1000 krooni;
 2) 100 kg või üle selle või summaarne kogus kuni 500 kg – 3100 krooni;
 3) 100 kg või üle selle või summaarne kogus kuni 500 kg ja kui eelnevalt on tasutud käesoleva lõike punktis 1 sätestatud riigilõiv – 2100 krooni;
 4) 1 tonn või üle selle või summaarne kogus kuni 50 tonni – 3200 krooni;
 5) 100 tonni või üle selle või summaarne kogus kuni 500 tonni – 4300 krooni;
 6) 100 tonni või üle selle või summaarne kogus kuni 500 tonni ja kui eelnevalt on tasutud käesoleva lõike punktis 4 sätestatud riigilõiv – 1100 krooni;
 7) 1000 tonni või üle selle või summaarne kogus kuni 5000 tonni – 6700 krooni;
 8) 1000 tonni või üle selle või summaarne kogus kuni 5000 tonni ja kui eelnevalt on tasutud käesoleva lõike punktis 4 sätestatud riigilõiv – 3500 krooni;
 9) 1000 tonni või üle selle või summaarne kogus kuni 5000 tonni ja kui eelnevalt on tasutud käesoleva lõike punktis 5 või punktides 4 ja 6 sätestatud riigilõiv – 2400 krooni.

 (2) Uuest polümeerist teavitaja tasub teavitamise eest riigilõivu lähtuvalt polümeeri turustatud aastakogusest:
 1) alla 100 kg või summaarne kogus väiksem kui 500 kg – 1000 krooni;
 2) 100–1000 kg või summaarne kogus 500–5000 kg – 3100 krooni;
 3) 100–1000 kg või summaarne kogus 500–5000 kg ja kui eelnevalt on tasutud käesoleva lõike punktis 1 sätestatud riigilõiv – 2100 krooni;
 4) üle 1 tonni või summaarne kogus üle 5 tonni – 3200 krooni.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 25915. Detergentide turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta (ELT L 104, 8.04.2004, lk 1–35) alusel detergendi turustamiseks erandi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 11 066 krooni.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

13. peatükk VÄLISMINISTEERIUMI VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Välisministeeriumi toimingud 

1. jaotis Strateegilise kauba seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 260. Sisseveolitsentsi, väljaveolitsentsi ja transiidiloa andmise ning kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

 (1) Sisseveolitsentsi, väljaveolitsentsi või transiidiloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

 (2) Sisseveolitsentsi, väljaveolitsentsi või transiidiloa kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

§ 261. Väljaveo üldloa kasutaja õiendi taotluse läbivaatamine

  Väljaveo üldloa kasutaja õiendi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

§ 262. Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve dokumendi taotluse läbivaatamine

  Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve dokumendi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

§ 263. Sõjalise kauba vahendaja riiklikusse registrisse kandmise taotluse läbivaatamine

 (1) Sõjalise kauba vahendaja riiklikusse registrisse kandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

 (2) Sõjalise kauba vahendaja riikliku registri kande muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

2. jagu Eesti välisesinduse toimingud 

1. jaotis Konsulaarteenused 

§ 264. Tõendi väljastamine

  Konsulaarametnikule teada olevate asjaolude kohta tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 230 krooni.

§ 265. Tõestamistoiming

 (1) Notariaalse tõestamise eest tasutakse riigilõivu 620 krooni.

 (2) Notariaalse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 310 krooni.

 (3) Välisministeeriumi nõusolekul tehtava tõestamistoimingu eest tasutakse riigilõivu 1250 krooni.

§ 266. Tõlke õigsuse kinnitamine

 (1) Dokumendi tõlke õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 230 krooni iga lehekülje eest.

 (2) Konsulaarametniku poolt dokumendi tõlkimise ja tõlke kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 460 krooni iga lehekülje eest.

§ 267. Testamendi tõestamine

  Testamendi tõestamise eest tasutakse riigilõivu 620 krooni.

§ 268. Tõestamistoiming väljaspool välisesinduse ruume

  Tõestamistoimingu eest väljaspool välisesinduse ruume tasutakse riigilõivu kahekordses määras.

§ 269. Muu tõestamistoiming

  Muu tõestamistoimingu eest tasutakse riigilõivu 230 krooni.

§ 270. Dokumendi legaliseerimise taotluse läbivaatamine

  Dokumendi legaliseerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 230 krooni.

§ 271. Põrmuga kirstu ja urni pitseerimise tõendi väljastamine

  Põrmuga kirstu või urni pitseerimise tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 230 krooni.

§ 272. Ajutise liputunnistuse väljastamine

  Ajutise liputunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1325 krooni.

§ 273. Laevadokumendi kehtivusaja pikendamine

  Laevadokumendi kehtivusaja pikendamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 620 krooni.

§ 274. Tõlketeenuse osutamine

  Tõlketeenuse osutamise eest tasutakse riigilõivu 230 krooni lehekülje eest.

§ 275. Dokumendi tellimine

  Välisesinduse kaudu dokumendi tellimise eest tasutakse riigilõivu 230 krooni.

§ 2751. Dokumendi tunnistusega (apostille’ga) kinnitamise tellimine

  Dokumendi tunnistusega (apostille’ga) kinnitamise tellimise eest tasutakse riigilõivu 230 krooni.
[RT I 2009, 29, 175 - jõust. 01.07.2009]

§ 276. Dokumendi edastamine

  Välisesinduse kaudu dokumendi edastamise eest tasutakse riigilõivu 230 krooni.

§ 277. Hagiavalduse, nõude ja dokumendi teatavakstegemine

  Välisesinduse kaudu hagiavalduse, nõude või dokumendi teatavakstegemise eest tasutakse riigilõivu 230 krooni.

§ 278. Pärimisõiguse tunnistuse väljastamine

  Pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt pärandisumma suurusest:
 1) kuni 10 000 krooni suuruse pärandisumma puhul 6 protsenti pärandisummast;
 2) üle 10 000 kuni 100 000 krooni suuruse pärandisumma puhul 1,5 protsenti pärandisummast;
 3) üle 100 000 kuni 1 000 000 krooni suuruse pärandisumma puhul 0,4 protsenti pärandisummast;
 4) üle 1 000 000 krooni suuruse pärandisumma puhul 0,2 protsenti pärandisummast.

§ 279. Viisataotluse läbivaatamine

  Viisataotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse §-s 232 sätestatud määras.

§ 280. Perekonnaseisuaktide koostamine

 (1) Abieluakti koostamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

 (2) Perekonnaseisuakti kande muutmisega seoses uue tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 390 krooni.

 (3) Perekonnaseisuakti koostamise kohta kordustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

14. peatükk RIIGIKANTSELEI HALDUSALA TOIMINGUD 

1. jagu Arhiiviseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 281. Arhiiviteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamine

  Arhiiviteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

§ 282. Avaliku arhiivi arhiiviteatise ja arhivaali väljavõtte väljastamine

  Arhiiviteatise, arhivaali väljavõtte või ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

141. peatükk VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI TOIMINGUD 
[RT I 2008, 1, 7 - jõust. 01.03.2008]

1. jagu Teenetemärkide seaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2008, 1, 7 - jõust. 01.03.2008]

§ 2821. Teenetemärgi miniatuuri ja täiendava rosettmärgi väljastamine

  Riikliku teenetemärgi miniatuuri ja täiendava rosettmärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) miniatuur – 600 krooni;
 2) rosettmärk – 200 krooni.
[RT I 2008, 1, 7 - jõust. 01.03.2008]

15. peatükk MAAVALITSUSE VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Maavalitsuse toimingud 

1. jaotis Ühistranspordiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 283. Ühistranspordiloa ja taksoveoloa taotluse läbivaatamine

 (1) Ühistranspordiloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

 (2) Taksoveoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

§ 284. Sõidukikaardi väljastamine

  Sõidukikaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

§ 285. Bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamine ja sõiduplaani muutmine

 (1) Riigisisese bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse § 108 lõikes 1 sätestatud määras.

 (2) Sõiduplaani muutmise eest liiniloa alusel korraldataval riigisisesel bussiveol tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse § 109 lõikes 1 sätestatud määras.

2. jagu Maavanema toimingud 

1. jaotis Sotsiaalhoolekande seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 286. Lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

  Lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 287. Asenduskoduteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

  Asenduskoduteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

2. jaotis Maareformi seaduse alusel kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I 2009, 18, 107 - jõust. 28.03.2009]

§ 2871. Maareformi seaduse alusel kasutusvaldusesse antud maa omandamise taotluse läbivaatamine

  Maareformi seaduse alusel kasutusvaldusesse antud maa omandamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
[RT I 2009, 18, 107 - jõust. 28.03.2009]

16. peatükk KOHALIKU OMAVALITSUSE VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Ehitusseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 288. Ehitusloa taotluse läbivaatamine

 (1) Ehitise püstitamise, rekonstrueerimise või laiendamise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni ja lisaks 5 krooni iga ehitatava ruutmeetri kohta ehitusprojektis fikseeritud ehitise suletud netopinnast arvutatuna.

 (2) Ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni, kui ehitusluba taotletakse üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks.

 (3) Ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni, kui ehitusluba taotletakse:
 1) üksikelamu, korteri, suvila, aiamaja või taluhoone rekonstrueerimiseks või laiendamiseks;
 2) ehitise lammutamiseks.

§ 289. Kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamine

  Kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 290. Kasutusloa taotluse läbivaatamine

 (1) Ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni, kui eelnevalt on väljastatud ehitusluba ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks.

 (2) Ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni, kui eelnevalt on väljastatud ehitusluba:
 1) üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks;
 2) üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone või korteri rekonstrueerimiseks või laiendamiseks.

 (3) Ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 140 krooni, kui eelnevalt on väljastatud ehitusluba ehitise osaliseks lammutamiseks.

 (4) Ehitise teenindamiseks vajaliku rajatise või väikeehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetamata ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

§ 291. Riikliku ehitisregistri dokumendi väljastamine

  Riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 20 krooni iga lehekülje eest.

2. jagu Ühistranspordiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 292. Ühistranspordiloa ja taksoveoloa taotluse läbivaatamine

 (1) Ühistranspordiloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

 (2) Taksoveoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

§ 293. Sõidukikaardi väljastamine

  Sõidukikaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

§ 294. Bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamine ja sõiduplaani muutmine

 (1) Riigisisese bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse § 108 lõikes 1 sätestatud määras.

 (2) Sõiduplaani muutmise eest liiniloa alusel korraldataval riigisisesel bussiveol tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse § 109 lõikes 1 sätestatud määras.

3. jagu Valla- ja linnasekretäri tõestamistoimingud 

1. jaotis Notariaadiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 295. Dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamine

  Dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest.

§ 296. [Kehtetu – RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 297. Volikirja tõestamine

  Notariaadiseaduse § 53 lõike 1 punktis 2 nimetatud volikirja tõestamise eest tasutakse riigilõivu 30 krooni.

17. peatükk MUUD TOIMINGUD 

1. jagu Perekonnaseisuasutuse toimingud 

1. jaotis Perekonnaseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 298. Abieluakti koostamine

  Abieluakti koostamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

§ 299. Abielulahutusakti koostamine

  Abielulahutusakti koostamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

§ 300. Uue tunnistuse ja kordustunnistuse väljastamine

 (1) Uue tunnistuse väljastamise eest seoses perekonnaseisuakti kande parandamise ja muutmisega tasutakse riigilõivu 50 krooni.

 (2) Perekonnaseisuakti koostamise kohta kordustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

§ 301. Tõendi ja ärakirja väljastamine

 (1) Perekonnaseisutõendi, abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendi, perekonnaseisuakti või perekonnakirja või lisatoimetuses oleva dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

 (2) Perekonnaseisuakti kantud andmete kohta tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

2. jaotis Nimeseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 302. Uue isikunime taotluse läbivaatamine

 (1) Perekonnaseisuasutuse kaudu regionaalministri käskkirjaga uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse §-s 223 sätestatud määras.

 (2) Uue isikunime andmise aluseks oleva regionaalministri käskkirja väljavõtte väljastamise eest, välja arvatud esmane väljavõte, tasutakse riigilõivu 50 krooni.

2. jagu Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine 

§ 303. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamine

  Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

3. jagu  
[Kehtetu – RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.01.2010]

§ 304. [Kehtetu – RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.01.2010]

4. jagu Registerpandiga seotud toimingud 

§ 305. Kanded registerpandi kohta

 (1) Pandilepingu registreerimise eest tasutakse käesoleva seaduse lisas 2 sätestatud riigilõivu täismäär olenevalt tehinguväärtusest.

 (2) Registerpandi järjekoha muutmise eest tasutakse 75 protsenti käesoleva seaduse lisas 2 sätestatud riigilõivu täismäärast olenevalt tehinguväärtusest.

 (3) Pandilepingu lisa registreerimise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (4) Pandisummat suurendava pandilepingu lisa registreerimise eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse lisas 2 sätestatud riigilõivu täismääras, kusjuures tehinguväärtuseks on pandisumma, mille registrisse kandmist taotletakse, ning registrisse kantud pandisumma vahe.

5. jagu Majandustegevuse registri seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 306. Majandustegevuse registris registreerimise taotluse läbivaatamine

  Majandustegevuse registris registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

IV. osa TEHINGUVÄÄRTUSED 

18. peatükk TEHINGUVÄÄRTUSE MÄÄRAMINE 

§ 307. Tehinguväärtus kande tegemisel kinnistusraamatusse

 (1) Tehinguväärtus määratakse kinnistamise alusdokumendi järgi.

 (2) Tehingu objektil lasuvaid kohustusi ega objekti võõrandamishinnale lisanduvat käibemaksu summat tehinguväärtuse määramisel maha ei arvata.
[RT I 2007, 69, 425 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Kui kinnistamise alusdokument ei sisalda tehinguväärtust, määratakse tehinguväärtus käesoleva seaduse §-de 308–322 kohaselt.

§ 308. Kinnisasja kinnistamine

 (1) Hoonestamata kinnisasja kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind.

 (2) Hoonestatud kinnisasja kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind ja hoone hind.

 (3) Kui kohtule ei esitata dokumenti hoone hinna kohta, loetakse hoone hinnaks 50 000 krooni.

 (4) Kinnisasjal asuva hoone omaniku ostueesõigusega erastatud maa kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind.

 (5) Kui maa maksustamishind ja hoonete hind on kokku väiksem kui kinnisasja koormav hüpoteek, on omandiõiguse kinnistamisel tehinguväärtuseks kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi summa.

§ 309. Kinnistu jagamine

  Kinnistu jagamisel mitmeks kinnistuks määratakse tehinguväärtus lähtuvalt jagamise tulemusel moodustatavast uuest kinnistust käesoleva seaduse § 308 kohaselt.

§ 310. Kinnistute ühendamine

  Kinnistute ühendamisel määratakse tehinguväärtus lähtuvalt ühendatavatest kinnisasjadest käesoleva seaduse § 308 kohaselt.

§ 311. Kinnistu osa liitmine teise kinnistuga

  Kinnistu osa liitmisel teise kinnistuga määratakse tehinguväärtus liidetava osa järgi käesoleva seaduse § 308 kohaselt.

§ 312. Korteriomandi kinnistamine

  Korteriomandi kinnistamisel on tehinguväärtuseks 50 protsenti korteriomandi reaalosale vastava maa kaasomandiosa maksustamishinnast.

§ 313. Hoonestusõigus ja korterihoonestusõigus

 (1) Hoonestamata kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega on tehinguväärtuseks 80 protsenti koormatava kinnisasja maksustamishinnast.

 (2) Hoonestatud kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega on tehinguväärtuseks 80 protsenti maa maksustamishinna ja hoone hinna summast.

 (3) Kui hoonestusõiguse eest makstakse tasu, on hoonestusõigusega koormamisel tehinguväärtuseks hoonestusõiguse tasu kogusumma, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

 (4) Korterihoonestusõigusega koormamisel on tehinguväärtuseks 50 protsenti korterihoonestusõiguse reaalosale vastava hoonestusõiguse tehinguväärtusest, määratuna käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel.

§ 314. Reaalservituut

 (1) Reaalservituudi seadmisel on tehinguväärtuseks väärtus, mida reaalservituut valitseva kinnisasja suhtes omab, kuid mitte vähem kui 2000 krooni.

 (2) Kui kohtule ei esitata andmeid reaalservituudi väärtuse suuruse kohta, loetakse tehinguväärtuseks 2000 krooni.

§ 315. Kasutusvaldus

 (1) Kasutusvalduse aastaväärtuseks on 4 protsenti koormatava kinnisasja maksustamishinnast.

 (2) Tähtajalise kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks üksikute aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

 (3) Tähtajatu kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks kasutusvalduse aastaväärtuse kordne sõltuvalt kasutusvaldaja vanusest:
 1) alla 36-aastase isiku puhul 20-kordne aastaväärtus;
 2) 36–50-aastase isiku puhul 15-kordne aastaväärtus;
 3) 51–65-aastase isiku puhul 10-kordne aastaväärtus;
 4) 66–75-aastase isiku puhul 5-kordne aastaväärtus;
 5) 76-aastase ja vanema isiku puhul 3-kordne aastaväärtus.

 (4) Tähtajatu kasutusvalduse seadmisel ühiselt mitme isiku kasuks võetakse tehinguväärtuse arvutamisel aluseks noorima kasutusvaldust teostava isiku vanus.

 (5) Juriidilise isiku kasuks tähtajatu kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks 25-kordne kasutusõiguse aastaväärtus.

§ 316. Isiklik kasutusõigus

 (1) Isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule või muule ehitisele on aastaväärtuseks 4 protsenti koormataval kinnisasjal asuva elamu või muu ehitise väärtusest.

 (2) Tähtajalise isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule või muule ehitisele on tehinguväärtuseks isikliku kasutusõiguse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

 (3) Tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule on tehinguväärtuseks isikliku kasutusõiguse aastaväärtuse kordne sõltuvalt kasutaja vanusest:
 1) alla 36-aastase isiku puhul 20-kordne aastaväärtus;
 2) 36–50-aastase isiku puhul 15-kordne aastaväärtus;
 3) 51–65-aastase isiku puhul 10-kordne aastaväärtus;
 4) 66–75-aastase isiku puhul 5-kordne aastaväärtus;
 5) 76-aastase ja vanema isiku puhul 3-kordne aastaväärtus.

 (4) Juriidilise isiku kasuks tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisel ehitisele on tehinguväärtuseks 25-kordne kasutusõiguse aastaväärtus.

 (5) Tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule ühiselt mitme isiku kasuks võetakse tehinguväärtuse arvutamisel aluseks noorima isiklikku kasutusõigust teostava isiku vanus.

 (6) Isikliku kasutusõiguse seadmisel elamu või muu ehitise osale määratakse kasutusõiguse aastaväärtus võrdeliselt selle osa suurusega kogu elamust või muust ehitisest.

 (7) Kui isikliku kasutusõiguse sisuks on reaalservituudi teostamine, kohaldatakse tehinguväärtuse määramisel käesoleva seaduse § 314.

 (8) Muude isiklike kasutusõiguste seadmisel on tehinguväärtuseks 1000 krooni.

§ 317. Reaalkoormatis

 (1) Reaalkoormatise seadmisel on tehinguväärtuseks reaalkoormatise rahalise väärtuse kogusumma, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

 (2) Reaalkoormatise, mille rahaline väärtus pole määratud, tehinguväärtuseks on 1000 krooni.

§ 318. Ostueesõigus

  Ostueesõiguse seadmisel on tehinguväärtuseks pool koormatava kinnisasja omandiõiguse kinnistamise tehinguväärtusest.

§ 319. Hüpoteek

 (1) Hüpoteegi seadmisel on tehinguväärtuseks 2/3 hüpoteegisummast.

 (2) Kui riiklikus ehitisregistris registreeritud pandi ümberregistreerimisel hüpoteegiks pandisumma suureneb, on tehinguväärtuseks 2/3 pandisumma ja hüpoteegisumma vahest.

§ 320. Järjekoha muutmine

  Piiratud asjaõiguse järjekoha muutmisel on tehinguväärtuseks etteastuva piiratud asjaõiguse seadmise tehinguväärtus.

§ 321. Märge

  Märke kinnistamisel on tehinguväärtuseks selle asjaõiguse kinnistamise tehinguväärtus, mille tagamiseks märge kinnistusraamatusse kantakse.

§ 322. Kannete muutmine ja kustutamine

 (1) Kinnistusraamatu kande muutmisel on tehinguväärtuseks sissekantud asjaõiguse muudetud sisuga kinnistamise tehinguväärtus.

 (2) Kinnistusraamatu kande kustutamisel on tehinguväärtuseks märke või vastava asjaõiguse kinnistamise tehinguväärtus.

§ 323. Pandilepingu registreerimine

  Pandilepingu registreerimisel on tehinguväärtuseks pandisumma.

§ 324. Registerpandi järjekoha muutmine

  Registerpandi järjekoha muutmise kinnistamisel on tehinguväärtuseks etteastuva registerpandi summa.

§ 325. Tehinguväärtus abieluvararegistri toimingute korral

  Tehinguväärtus määratakse kande alusdokumendi järgi. Kui kande alusdokumendis ei ole tehinguväärtust sätestatud, loetakse tehinguväärtuseks 5000 krooni.

V. osa RAKENDUSSÄTTED 

19. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 326. Riigilõivust vabastamine

  2002. aasta 1. jaanuarist kuni 2006. aasta 1. jaanuarini sordilehte võetud sordi sordilehes hoidmine on sordi sordilehte võtmise kuupäevast alates nelja esimese aasta jooksul riigilõivuvaba.

§ 3261. Huvialakooli seaduse alusel tehtavad toimingud

 (1) 2007. aasta 1. jaanuarist kuni 2007. aasta 31. augustini tasutakse riigilõivu huvialakooli koolitusloa taotluse läbivaatamise eest vastavalt käesoleva seaduse §-le 53.

 (2) 2008. aasta 31. augustini ei tasuta riigilõivu huvialakooli koolitusluba omava huvikooli Eesti Hariduse Infosüsteemis registreerimise taotluse läbivaatamise eest.
[RT I 2007, 4, 19 - jõust. 20.01.2007]

§ 327–357. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 358. [Kehtetu – RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.04.2007]

§ 359. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 360. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud säte.

 (2) Käesoleva seaduse § 93 jõustub käesoleva seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

 

Lisa 1
riigilõivuseaduse juurde
[RT III 2009, 60, 440 – jõust. 15.12.2009]

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab riigilõivuseaduse lisa 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles nähakse ette kohustus tasuda hooneühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnustamise hagilt riigilõivu 75 000 krooni.

[RT I, 11.05.2011, 17 – jõust. 14.04.2011]

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus tunnistab, et riigilõivuseaduse § 56 lõiked 1 ja 19 ning lisa 1 viimane lause (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) nende koostoimes olid põhiseaduse vastased osas, milles apellatsioonkaebuselt tsiviilasja hinna puhul üle 10 000 000 krooni oli ette nähtud riigilõivu tasumine summas 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni.

[RT I, 05.12.2011, 1 - jõust. 29.11.2011]

Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse § 56 lõige 11 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis), mis nägid ette, et halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tuli nõudelt 2 500 000 kuni 3 000 000 krooni tasuda riigilõivu summas 130 000 krooni, olid põhiseadusega vastuolus.

[RT I, 14.03.2012, 8 - jõust. 06.03.2012]

Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) osas, mis nägid ette, et tsiviilasjas hinnaga 5 000 000 kuni 6 000 000 krooni tuli tasuda riigilõivu 220 000 krooni, olid põhiseadusega vastuolus.

[RT I, 12.03.2013, 11 - jõust. 28.02.2013]

Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2008, 59, 330; RT I, 23.12.2010, 31) § 56 lõige 11 koostoimes RLS lisa 1 viimase lausega, mis nägid ette, et halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamisel tuli nõudelt, mis ületab 10 000 000 krooni, tasuda riigilõivu 5% summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni, olid vastuolus põhiseadusega.

[RT I, 26.04.2013, 13 - jõust. 18.04.2013]

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 500 000 krooni kuni 2 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 100 000 krooni.

[RT I, 14.06.2013, 9 - jõust. 11.06.2013]

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni.

[RT I, 18.09.2013, 3 - jõust. 12.09.2013]

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 oli põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 2 000 000 krooni kuni 2 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 115 000 krooni.

[RT I, 18.09.2013, 4 - jõust. 12.09.2013]

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõiked 1 ja 19 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni.

[RT I, 18.09.2013, 5 - jõust. 12.09.2013]

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni.

[RT I, 10.10.2013, 4 - jõust. 03.10.2013]

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2008, 59, 330; RT I, 23.12.2010, 31) § 56 lõige 11 ja lisa 1 koostoimes olid põhiseadusega vastuolus osas, mis nägid ette, et halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamisel nõudes üle 3 500 000 krooni kuni 4 000 000 krooni tuli tasuda riigilõivu 160 000 krooni.

[RT I, 02.11.2013, 1 - jõust. 22.10.2013]

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 6 000 000 krooni kuni 7 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 240 000 krooni.

[RT I, 02.11.2013, 3 - jõust. 28.10.2013]

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 2 500 000 krooni kuni 3 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 130 000 krooni.

[RT I, 02.11.2013, 4 - jõust. 29.10.2013]

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 3 500 000 krooni kuni 4 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 160 000 krooni.

[RT I, 07.11.2013, 1 - jõust. 04.11.2013]

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 75 000 krooni.

[RT I, 07.11.2013, 2 - jõust. 04.11.2013]

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 2 000 000 krooni kuni 2 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 115 000 krooni.

[RT I, 14.02.2014, 7 - jõust. 07.02.2014]

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 400 000 krooni kuni 450 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 45 000 krooni.

[RT I, 14.02.2014, 8 - jõust. 10.02.2014]

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 75 000 krooni.

[RT I, 15.04.2014, 11 – jõust. 10.04.2014]

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse § 56 lõiked 1 ja 19 ning lisa 1 olid alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 75 000 krooni.

[RT I, 17.09.2014, 7 - jõust. 09.09.2014]

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 oli 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 800 000 krooni kuni 900 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 70 000 krooni.

[RT I, 17.09.2014, 11 - jõust. 15.09.2014]

Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koosmõjus lisaga 1 oli alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 350 000 krooni kuni 400 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 40 000 krooni.

[RT I, 25.09.2014, 2 - jõust. 22.09.2014]

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 oli alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 700 000 krooni kuni 800 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 65 000 krooni.

 

RIIGILÕIVU TÄISMÄÄRAD AVALDUSE ESITAMISE EEST TSIVIILKOHTUMENETLUSES
(KROONIDES)
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

Tsiviilasja hind
kuni, k.a

   Riigilõivu   
täismäär

       5 000

    1 000

       6 000

    1 200

       7 000

    1 400

       8 000

    1 600

       9 000

    1 800

     10 000

    2 000

     15 000

    3 000

     20 000

    4 000

     25 000

    5 000

     30 000

    6 000

     50 000

    7 500

     75 000

    8 500

   100 000

  10 000

   125 000

  12 500

   150 000

  15 000

   175 000

  17 500

   200 000

  20 000

    225 000

  22 500

   250 000

  25 000

   275 000

  27 500

   300 000

  30 000

   350 000

  35 000

   400 000

  40 000

   450 000

  45 000

   500 000

  50 000

   600 000

  55 000

   700 000

  60 000

   800 000

  65 000

   900 000

  70 000

1 000 000

  75 000

1 500 000

  85 000

2 000 000

100 000

2 500 000

115 000

3 000 000

130 000

3 500 000

145 000

4 000 000

160 000

4 500 000

175 000

5 000 000

200 000

6 000 000

220 000

7 000 000

240 000

8 000 000

260 000

9 000 000

280 000

10 000 000  

300 000



Tsiviilasja hinna puhul üle 10 000 000 krooni on riigilõivu täismäär 3 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
[RT III 2009, 60, 440 - jõust. 15.12.2009 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab riigilõivuseaduse lisa 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles nähakse ette kohustus tasuda hooneühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnustamise hagilt riigilõivu 75 000 krooni.]
[RT I, 11.05.2011, 17 - jõust. 14.04.2011 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse § 56 lõiked 1 ja 19 ning lisa 1 viimane lause (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) nende koostoimes olid põhiseaduse vastased osas, milles apellatsioonkaebuselt tsiviilasja hinna puhul üle 10 000 000 krooni oli ette nähtud riigilõivu tasumine summas 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni.]
[RT I, 05.12.2011, 1 - jõust. 29.11.2011 Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse § 56 lõige 11 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis), mis nägid ette, et halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tuli nõudelt 2 500 000 kuni 3 000 000 krooni tasuda riigilõivu summas 130 000 krooni, olid põhiseadusega vastuolus.]
[RT I, 14.03.2012, 8 - jõust. 06.03.2012 Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) osas, mis nägid ette, et tsiviilasjas hinnaga 5 000 000 kuni 6 000 000 krooni tuli tasuda riigilõivu 220 000 krooni, olid põhiseadusega vastuolus.]
[RT I, 12.03.2013, 11 - jõust. 28.02.2013 – Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2008, 59, 330; RT I, 23.12.2010, 31) § 56 lõige 11 koostoimes RLS lisa 1 viimase lausega, mis nägid ette, et halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamisel tuli nõudelt, mis ületab 10 000 000 krooni, tasuda riigilõivu 5% summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni, olid vastuolus põhiseadusega.]
[RT I, 26.04.2013, 13 - jõust. 18.04.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 500 000 krooni kuni 2 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 100 000 krooni]
[RT I, 14.06.2013, 9 - jõust. 11.06.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni. ]
[RT I, 15.04.2014, 11 - jõust. 10.04.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse § 56 lõiked 1 ja 19 ning lisa 1 olid alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 75 000 krooni.]

Lisa 2
riigilõivuseaduse juurde



RIIGILÕIVU TÄISMÄÄRAD KINNISTUSRAAMATU JA ABIELUVARAREGISTRI TOIMINGUTE TEGEMISE EEST (KROONIDES)

Tehinguväärtus kuni

Riigilõivu täismäär

500

40

1 000

44

1 500

48

2 000

52

4 000

56

6 000

60

8 000

64

10 000

72

20 000

80

30 000

88

40 000

96

50 000

104

60 000

112

70 000

120

80 000

128

90 000

136

100 000

156

120 000

176

140 000

196

160 000

220

180 000

240

200 000

260

220 000

280

240 000

300

260 000

324

280 000

344

300 000

364

320 000

384

340 000

404

360 000

428

380 000

448

400 000

468

420 000

488

440 000

508

460 000

532

480 000

552

500 000

572

550 000

612

600 000

656

650 000

696

700 000

740

750 000

780

800 000

820

850 000

864

900 000

904

950 000

948

1 000 000

1 000

1 100 000

1 120

1 200 000

1 240

1 300 000

1 360

1 400 000

1 480

1 500 000

1 600

1 600 000

1 720

1 700 000

1 840

1 800 000

1 960

1 900 000

2 080

2 000 000

2 200

2 100 000

2 320

2 200 000

2 440

2 300 000

2 560

2 400 000

2 680

2 500 000

2 800

2 600 000

2 920

2 700 000

3 040

2 800 000

3 160

2 900 000

3 280

3 000 000

3 400

3 100 000

3 520

3 200 000

3 640

3 300 000

3 760

3 400 000

3 880

3 500 000

4 000

3 600 000

4 120

3 700 000

4 240

3 800 000

4 360

3 900 000

4 480

4 000 000

4 600

4 100 000

4 720

4 200 000

4 840

4 300 000

4 960

4 400 000

5 080

4 500 000

5 200

4 600 000

5 320

4 700 000

5 440

4 800 000

5 560

4 900 000

5 680

5 000 000

5 800

5 100 000

6 000

5 200 000

6 200

5 300 000

6 400

5 400 000

6 800

5 500 000

7 000

5 600 000

7 200

5 700 000

7 400

5 800 000

7 600

5 900 000

7 800

6 000 000

8 000

6 100 000

8 200

6 200 000

8 400

6 300 000

8 600

6 400 000

8 800

6 500 000

9 000

6 600 000

9 200

6 700 000

9 400

6 800 000

9 600

6 900 000

9 800

7 000 000

10 000

7 100 000

10 200

7 200 000

10 400

7 300 000

10 600

7 400 000

10 800

7 500 000

11 000

7 600 000

11 200

7 700 000

11 400

7 800 000

11 600

7 900 000

11 800

8 000 000

12 000

8 100 000

12 200

8 200 000

12 400

8 300 000

12 600

8 400 000

12 800

8 500 000

13 000

8 600 000

13 200

8 700 000

13 400

8 800 000

13 600

8 900 000

13 800

9 000 000

14 000

9 100 000

14 200

9 200 000

14 400

9 300 000

14 600

9 400 000

14 800

9 500 000

15 000

9 600 000

15 200

9 700 000

15 400

9 800 000

15 600

9 900 000

15 800

10 000 000

16 000



Tehinguväärtuse puhul üle 10 000 000 krooni on riigilõivu täismäär 0,16 protsenti tehinguväärtuse summast, kuid mitte rohkem kui 40 000 krooni.

Lisa 3
riigilõivuseaduse juurde
[RT I 2010, 8, 38 – jõust. 27.02.2010]



RIIGILÕIVUMÄÄRAD NUMBRILOA JA SAGEDUSLOA ANDMISE NING KEHTIVUSAJA PIKENDAMISE EEST

1. Liikuva maaside sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest baasjaamata või baasjaamaga raadiovõrgule üheks aastaks tasutakse riigilõivu iga 25 kHz ribalaiusega sageduskanali kohta:
1.1. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 1200 krooni;
1.2. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 2400 krooni;
1.3. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 2400 krooni;
1.4. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 7200 krooni;
1.5. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 2400 krooni;
1.6. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 6000 krooni;
1.7. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ühiskasutuse režiimis – 2400 krooni;
1.8. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ainukasutuse režiimis – 4800 krooni;
1.9. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 1200 krooni;
1.10. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 2400 krooni;
1.11. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 6000 krooni;
1.12. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 12 000 krooni;
1.13. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 3600 krooni;
1.14. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 9600 krooni;
1.15. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ühiskasutuse režiimis – 2400 krooni;
1.16. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ainukasutuse režiimis – 4800 krooni.

2. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest mobiiltelefonivõrgule üheks aastaks iga 100 kHz laiuse sageduskanali eest tasutakse riigilõivu 540 krooni.

3. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest juurdepääsu raadiovõrgule või liikuva maaside lairiba raadiovõrgule üheks aastaks iga 100 kHz ribalaiuse eest tasutakse riigilõivu:
3.1. sagedusalas kuni 470 MHz – 270 krooni;
3.2. sagedusalas 470 MHz kuni 4,2 GHz – 138 krooni;
3.3. sagedusalas 4,2 GHz ja enam – 18 krooni.

4. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest isikuotsingusüsteemile üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
4.1. ainukasutuse režiimis üldkasutatava teenuse osutamisel – 12 000 krooni iga 25 kHz laiusega kanali eest;
4.2. ainukasutuse režiimis, välja arvatud punktis 4.1 toodud juhtudel, – 1200 krooni iga 25 kHz laiusega kanali eest;
4.3. ühiskasutuse režiimis üldkasutatava teenuse osutamisel – 6000 krooni iga 25 kHz laiusega kanali eest;
4.4. ühiskasutuse režiimis, välja arvatud punktis 4.3 toodud juhtudel, – 600 krooni iga 25 kHz laiusega kanali eest.

5. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest paikse raadiosideliini saatjale üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
5.1. sagedusalas kuni 30 MHz – 2400 krooni;
5.2. sagedusalas 30 MHz kuni 174 MHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 360 krooni;
5.3. sagedusalas 30 MHz kuni 174 MHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 1200 krooni;
5.4. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 240 krooni;
5.5. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 600 krooni;
5.6. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 1200 krooni;
5.7. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 2400 krooni;
5.8. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 4800 krooni;
5.9. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 12 000 krooni;
5.10. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 480 krooni;
5.11. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 960 krooni;
5.12. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 1200 krooni;
5.13. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 3600 krooni;
5.14. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 6000 krooni;
5.15. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega kuni 500 kHz – 240 krooni;
5.16. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 480 krooni;
5.17. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 600 krooni;
5.18. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 1200 krooni;
5.19. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 100 MHz või enam – 2400 krooni.

6. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest objektide seireks kasutatavale paikse raadioteenistuse lokaatorile üheks aastaks tasutakse riigilõivu 4800 krooni.

7. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest paiksele raadiovõrgule üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
7.1. sagedusalas kuni 0,4 GHz – 600 krooni iga 25 kHz ribalaiusega raadiosageduskanali eest;
7.2. sagedusalas kuni 0,4 GHz ühiskasutuse režiimis – 600 krooni iga 25 kHz ribalaiusega raadiosageduskanali eest;
7.3. sagedusalas 0,4 GHz kuni 1,9 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 4800 krooni;
7.4. sagedusalas 0,4 GHz kuni 1,9 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 50 kHz – 2400 krooni;
7.5. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 1200 krooni;
7.6. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 50 kHz – 600 krooni;
7.7. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 2400 krooni;
7.8. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 1200 krooni;
7.9. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 4800 krooni;
7.10. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 2400 krooni;
7.11. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 9600 krooni;
7.12. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 4800 krooni;
7.13. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 24 000 krooni;
7.14. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 12 000 krooni;
7.15. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 48 000 krooni;
7.16. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam – 24 000 krooni;
7.17. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 1200 krooni;
7.18. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz – 600 krooni;
7.19. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 3600 krooni;
7.20. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 2400 krooni;
7.21. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 4800 krooni;
7.22. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 2400 krooni;
7.23. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 7200 krooni;
7.24. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 3600 krooni;
7.25. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 36 000 krooni;
7.26. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam – 24 000 krooni;
7.27. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 480 krooni;
7.28. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz – 240 krooni;
7.29. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 2400 krooni;
7.30. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 1200 krooni;
7.31. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 3600 krooni;
7.32. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 2400 krooni;
7.33. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 6000 krooni;
7.34. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 3000 krooni;
7.35. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 24 000 krooni;
7.36. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam – 12 000 krooni;
7.37. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega kuni 500 kHz – 600 krooni;
7.38. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz – 300 krooni;
7.39. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 1200 krooni;
7.40. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 600 krooni;
7.41. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 2400 krooni;
7.42. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 1200 krooni;
7.43. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 3600 krooni;
7.44. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 2400 krooni;
7.45. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 100 MHz või enam – 9600 krooni;
7.46. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam – 4800 krooni.

8. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest vee- või õhusõidukitega side pidamiseks kasutatavale paiksele ja liikuvale maapealsele raadiosaatjale, sealhulgas navigatsioonisaatjale, üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
8.1. sagedusalas 30 kHz kuni 30 MHz – 2400 krooni;
8.2. sagedusalas 30 MHz kuni 30 GHz – 960 krooni;
8.3. sagedusalas 30 GHz ja enam – 960 krooni.

9. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest veepinnal või õhus asuvate objektide seireks kasutatavale raadioteenistuse maapealsele lokaatorile üheks aastaks tasutakse riigilõivu 4800 krooni.

10. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest vee- või õhusõidukitega side pidamiseks kasutatavale maapealsele raadiovõrgule üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
10.1. sagedusalas 117,975 MHz kuni 144,000 MHz; 156,000 MHz kuni 162,050 MHz; 457,525 MHz kuni 457,575 MHz ja 467,525 MHz kuni 467,575 MHz – 2400 krooni iga sagedusala eest;
10.2. sagedusalas 30 kHz kuni 30 MHz – 3600 krooni.

11. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest kosmoseraadioside paiksele maajaamale või komplementaarsele maakomponendile üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010] 11.1. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 0,1 MHz – 1800 krooni;
11.2. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 0,1 MHz kuni 1 MHz – 9600 krooni;
11.3. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 1 MHz kuni 10 MHz – 18 000 krooni;
11.4. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 10 MHz kuni 50 MHz – 27 000 krooni;
11.5. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 50 MHz või enam – 96 000 krooni;
11.6. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega kuni 0,1 MHz – 1200 krooni;
11.7. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 0,1 MHz kuni 1 MHz – 3600 krooni;
11.8. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 1 MHz kuni 10 MHz – 9600 krooni;
11.9. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 10 MHz kuni 50 MHz – 12 000 krooni;
11.10. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 50 MHz või enam – 36 000 krooni;
11.11. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega kuni 0,1 MHz – 600 krooni;
11.12. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 0,1 MHz kuni 1 MHz – 3600 krooni;
11.13. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 1 MHz kuni 10 MHz – 7200 krooni;
11.14. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 10 MHz kuni 50 MHz – 9600 krooni;
11.15. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 50 MHz või enam – 36 000 krooni.

12. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest etalonraadioteenistuse raadiosaatjale üheks aastaks tasutakse riigilõivu 1200 krooni.

13. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ringhäälingu raadiosaatjale üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
13.1. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega kuni 100 mW – 120 krooni;
13.2. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 mW kuni 1 W – 240 krooni;
13.3. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 W kuni 10 W – 600 krooni;
13.4. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 W kuni 100 W – 2400 krooni;
13.5. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 W kuni 1 kW – 4800 krooni;
13.6. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 kW kuni 10 kW – 9600 krooni;
13.7. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 kW kuni 100 kW – 24 000 krooni;
13.8. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 kW kuni 1 MW – 48 000 krooni;
13.9. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 MW või enam – 96 000 krooni;
13.10. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega kuni 100 mW – 240 krooni;
13.11. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 mW kuni 1 W – 600 krooni;
13.12. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 W kuni 10 W – 2400 krooni;
13.13. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 W kuni 100 W – 4800 krooni;
13.14. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 W kuni 1 kW – 9600 krooni;
13.15. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 kW kuni 10 kW – 24 000 krooni;
13.16. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 kW kuni 100 kW – 48 000 krooni;
13.17. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 kW kuni 1 MW – 96 000 krooni;
13.18. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 MW või enam – 192 000 krooni;
13.19. sagedusalas 3,6 GHz või enam – 4800 krooni iga 8 MHz ribalaiusega raadiosageduskanali eest.

14. Vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest kuni kolmeks aastaks tasutakse riigilõivu:
14.1. vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest sagedusalades 117,975 MHz kuni 144,0 MHz; 155,000 MHz ja 155,525 MHz ning 156 MHz kuni 162,025 MHz – 600 krooni iga vee- või õhusõiduki raadioloale kantud sagedusvahemiku eest;
14.2. vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest sagedusalades 110 kHz kuni 150 kHz; 405 kHz kuni 535 kHz; 1605 kHz kuni 4000 kHz; 1605 kHz kuni 3800 kHz; 3800 kHz kuni 4000 kHz; 4000 kHz kuni 27 500 kHz; 4200 MHz kuni 4400 MHz ja 8750 MHz kuni 8850 MHz – 1200 krooni iga vee- või õhusõiduki raadioloale kantud sagedusvahemiku eest;
14.3. vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest sagedusalades 457,525 MHz kuni 457,575 MHz; 467,525 MHz kuni 467,575 MHz; 2900 MHz kuni 3100 MHz; 5350 MHz kuni 5460 MHz ja 9300 MHz kuni 9500 MHz – 3600 krooni iga vee- või õhusõiduki raadioloale kantud sagedusvahemiku eest;
14.4. vee- või õhusõiduki raadioloale sagedusloa alusel kasutatava kosmosesidejaama kandmise eest kuni kolmeks aastaks – 4800 krooni.

15. Liikuva või teisaldatava kosmosesidejaama sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest üheks aastaks tasutakse riigilõivu 1200 krooni.

16. Numbriloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
16.1. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada operaatorkoodi kõneteenuse osutamiseks, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks:
 1) kolmekohalise operaatorkoodi puhul 250 000 krooni;
 2) neljakohalise operaatorkoodi puhul 180 000 krooni;
 3) viiekohalise operaatorkoodi puhul 60 000 krooni;
16.2. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada tunnuskoodi, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 3000 krooni;
16.3. punktis 16.1 nimetamata numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada lühinumbrit, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks:
 1) 12 000 krooni, kui lühinumber koosneb viiest numbrimärgist;
 2) 24 000 krooni, kui lühinumber koosneb neljast numbrimärgist;
 3) 240 000 krooni, kui lühinumber koosneb kolmest numbrimärgist;
16.4. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada numbreid, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks, välja arvatud punktides 16.1–16.3 ja 16.5 sätestatud juhtudel, – 5 krooni iga kasutamiseks lubatud numbri eest;
16.5. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada teenusnumbreid numeratsioonialadest «800», «900» ja «901», või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 2400 krooni iga kasutamiseks lubatud numbri eest;
16.6. punktides 16.4 ja 16.5 nimetatud numbrilubade muutmise korral tasutakse riigilõiv täiendavate numbrite eest proportsionaalselt vastava numbriloa kehtivustähtaja lõppemiseni jäänud aja eest täiskuudes.