Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Teede- ja sideministri 1. septembri 1999. a määruse nr 50 „Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise kord” muutmine

Vastu võetud 22.02.2010 nr 13

Määrus kehtestatakse «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel.

Teede- ja sideministri 1. septembri 1999. a määruses nr 50 «Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise kord» (RTL 1999, 129, 1802; 2003, 23, 336) tehakse järgmised muudatused:

1) punkt 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«22. Pikaajalise eriloa väljastamisel arvestatakse eritasu vedaja poolt deklareeritud veokordade arvu järgi. Kui vedaja ei suuda veokordade arvu ja veotee pikkust hinnata, arvestatakse veo sageduseks kaks vedu nädalas ja ühekordse veotee pikkuseks ühe teeomaniku või maakonna piires 100 km, mitme teeomaniku või mitme maakonna piires 200 km. Eriloa väljastaja märgib eriloale lubatud veosageduse. Töötlemata ümarpuidu vedajale arvestatakse eriveo sageduseks üks vedu päevas loal kindlaksmääratud eriveo marsruudil. Töötlemata ümarpuidu veoks võib pikaajalise eriloa välja anda korraga kuni kahenädalaseks kasutusperioodiks.»;

2) lisas 10 asendatakse tabeli teise veeru kolmandas reas arv «500» arvuga «250».