Teksti suurus:

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:14.03.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2010
Avaldamismärge:RTL 2010, 11, 199

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013

Vastu võetud 08.03.2010 nr 19

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 58 lõike 5 ja § 59 lõigete 5 ja 6, komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artikli 27 lõike 11, artikli 44 ja artikli 45 lõigete 1–3 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84), artikli 4 lõike 1 ja artikli 18 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013» (edaspidi arengukava).

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse Natura 2000 võrgustiku alal (edaspidi Natura 2000 ala) asuva poolloodusliku koosluse, milleks on puisniit, puiskarjamaa, rannaniit, lamminiit, soostunud niit, sooniit, loopealne, kadastik, nõmm ja aruniit, hooldamise toetuse (edaspidi toetus) saamise täpsemad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, toetuse määr, toetuse vähendamise kord, toetuse andmise alused ja toetuse andmise täpsem kord kohustuse üleandmise, ülevõtmise, suurendamise, vähendamise ja asendamise korral ning toetuse väljamaksmise kord.

§ 2.   Toetuse määr

  Toetuse määr ühe hektari puisniidu kohta on 3725 krooni aastas. Toetuse määr muu poolloodusliku koosluse ühe hektari kohta on 2910 krooni aastas.

2. peatükk TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED JA TOETUSE TAOTLEMINE 

§ 3.   Nõuded toetuse saamiseks

  (1) Toetust võib taotleda füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ja muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus (edaspidi taotleja).

  (2) Toetust võib taotleda keskkonnaregistrisse kantud vähemalt 0,10 hektari suuruse poolloodusliku koosluse või selle osa (edaspidi poollooduslik kooslus) kohta, mis asub «Looduskaitseseaduse» § 91 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud «Natura 2000 võrgustiku alade – linnualade ja loodusalade nimekirja» kantud Natura 2000 alal, kui taotleja tagab, et nimetatud poollooduslik kooslus, mille kohta toetust taotletakse, on niitmise või karjatamise teel hooldatav ja sellel on kohapeal visuaalselt tuvastatav piir.

  (3) Taotleja võtab kohustuse tegeleda majapidamise poollooduslikul kooslusel taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat (edaspidi kohustuseperiood) selle määruse nõuete kohaselt poolloodusliku koosluse hooldamisega kohustuse võtmise aastal taotluses näidatud või taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud poolloodusliku koosluse osas (edaspidi algnekohustus). Kui kindlaks tehtud poolloodusliku koosluse pindala on suurem kui selle poolloodusliku koosluse pindala, mille kohta toetust taotletakse, loetakse algse kohustuse aluseks poolloodusliku koosluse pindalaks pindala, mille kohta toetust taotletakse.

  (4) Toetust ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 12 lõikes 1 sätestatud ühtset pindalatoetust või 6. peatüki 1. ja 2. jaos sätestatud muud ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevat maaelu arengu toetust. Samuti ei või toetust taotleda poolloodusliku koosluse kohta, mille hooldamise kohta taotletakse «Looduskaitseseaduse» §-s 18 sätestatud loodushoiutoetust või mille puhul hüvitatakse «Looduskaitseseaduse» § 22 punktis 3 nimetatud tegevuse korraldamise käigus poolloodusliku koosluse hooldamisest tulenevad lisakulud ning saamata jäänud tulu.

  (5) «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 58 lõike 2 kohaselt täidab taotleja kogu majapidamise põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid ja määruse lisas 1 sätestatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid.

§ 4.   Baasnõuded

  (1) Taotleja võtab toetuse esmakordsel taotlemisel kohustuse täita kohustuseperioodi jooksul kogu majapidamise põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses järgmisi nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 39 lõike 3 kohaseid baasnõudeid:
  1) Natura 2000 alal asuvat poollooduslikku kooslust ei tohi rikkuda ega hävitada;
  2) loomapidaja tagab oma majapidamises peetavale põllumajandusloomale sööda ja joogivee kättesaadavuse;
  3) «Looduskaitseseaduse» § 4 lõikes 1 nimetatud kaitstavat looduse üksikobjekti ei tohi rikkuda ega hävitada;
  4) taotleja või tema majapidamise töötaja, kes tegeleb poolloodusliku koosluse hooldamisega, või füüsilise isiku puhul tema perekonnaliige on teise kohustuseaasta 1. septembriks osalenud vähemalt kuus akadeemilist tundi kestval Keskkonnaameti korraldatud poolloodusliku koosluse hooldamise koolitusel. Taotleja või tema majapidamise töötaja, kes tegeleb poolloodusliku koosluse hooldamisega, või füüsilise isiku puhul tema perekonnaliige, kes on taotluse esitamise päevale eelnenud 12 kuu jooksul osalenud vähemalt kuus akadeemilist tundi kestnud poolloodusliku koosluse hooldamise koolitusel, millel osalemise kohta on koolituse korraldaja väljastanud asjakohase dokumendi, peab sellel koolitusel olema osalenud kolmanda kohustuseaasta 1. septembriks. Koolitusel osalemist tõendav dokument või selle ärakiri peab olema majapidamises kontrollimiseks kohapeal kättesaadav;
  5) taotleja kannab andmed majapidamise põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta «Veeseaduse» § 261 lõike 7 alusel peetavasse põlluraamatusse.

  (2) Lisaks lõikes 1 sätestatud kohustusele võtab taotleja kohustuse niita poollooduslikku kooslust, mille kohta toetust taotletakse, vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit või karjatada seal enne 1. oktoobrit loomi. 1. oktoobriks peab niide olema koristatud või hekseldatud. Nimetatud toimingute tegemist peab kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik visuaalselt tuvastada.

  (3) Lõike 2 kohaselt karjamaana kasutataval poollooduslikul kooslusel karjatatakse loomi järgmise loomkoormusega:
  1) puisniidul niitmise järgse karjatamise korral kuni 0,5 loomühikut hektari kohta (edaspidi lü/ha);
  2) lamminiidul, loopealsel, sooniidul ja kadastikul karjatamise korral 0,2–1,0 lü/ha;
  3) aruniidul karjatamise korral 0,2–1,2 lü/ha;
  4) rannaniidul karjatamise korral 0,4–1,3 lü/ha;
  5) puiskarjamaal karjatamise korral 0,3–1,0 lü/ha;
  6) nõmmel karjatamise korral 0,2–0,8 lü/ha.

  (4) Keskkonnaamet täpsustab poolloodusliku koosluse, mille kohta toetust taotletakse, § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavuse kinnitamise korral rohumaal karjatamise loomkoormust, võttes arvesse ala looduskaitselisi väärtusi.

  (5) Lõikes 3 sätestatud loomühikulist arvestust peetakse järgmiselt:

1)  üle 24 kuu vanune veis, sh ammlehm 1 lü;
2) 6–24 kuu vanune veis 0,6 lü;
3) kuni 6 kuu vanune veis 0,2 lü;
4) üle 6 kuu vanune hobune või mära koos varsaga    0,7 lü;
5) üle 12 kuu vanune kits või lammas,
kits või utt kuni 6 kuu vanuste talledega
0,15 lü;
6) 6–12 kuu vanune kits või lammas 0,05 lü.

§ 5.   Nõuded poolloodusliku koosluse kohta

  (1) Paragrahv 4 lõike 2 kohaselt niidetavat poollooduslikku kooslust, mille kohta toetust taotletakse, on niidetud keskelt-lahku, servast-serva või Keskkonnaametiga varem kirjalikult kokku lepitud teisel meetodil. Niitmine on lubatud kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud ajast alates. Kui niitmise alguskuupäev ei ole kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud, võib poollooduslikku kooslust niita ala looduskaitselisi väärtusi arvesse võttes Keskkonnaameti määratud ajast alates. Kui karjatamise alguskuupäev on kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud, võib loomi karjatada kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud ajast alates. Puisniidul võib loomi karjatada vaid juhul, kui seda on varem niidetud ja kui niide on koristatud. Niide peab olema ära veetud taotluse esitamise aastale järgneva aasta 1. maiks.

  (2) Poolloodusliku koosluse taimikut, mille kohta toetust taotletakse, on lubatud hekseldada üksnes Keskkonnaameti eelneval kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et:
  1) niidet ei ole ilmastiku- või muude loodusolude tõttu võimalik koristada;
  2) niite koristamine kahjustaks poolloodusliku koosluse seisundit;
  3) poollooduslikku kooslust on eelnevalt piisava loomkoormusega karjatatud;
  4) hekseldamine on kooskõlas kaitsekorralduskavas sätestatuga.

  (3) Poollooduslikul kooslusel, mille kohta toetust taotletakse, on keelatud anda loomale lisasööta.

  (4) Poollooduslikul kooslusel, mille kohta toetust taotletakse, olevat kinnismälestist ja pärandkultuuri objekti, milleks on allikas, põlispuu, ristipuu, pärimusega kivi, heinaküün, kuhjalava, kaev, sh karjamaakaev, kiviküna, paemurd, linaleoauk, kiviaed, tara, talukoht ja põline talutee, ei tohi rikkuda ega hävitada, välja arvatud Keskkonnaameti eelneval kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et nimetatud tegevuse tulemusel suureneb poolloodusliku koosluse looduskaitseline või muinsuskaitseline väärtus.

§ 6.   Nõuded toetuse taotluse kohta ja taotluse esitamise tähtaeg

  (1) Taotleja esitab ajavahemikul 1. aprillist kuni 20. maini Keskkonnaametile lisas 2 toodud vormi kohase poollooduslike koosluste loetelu ja poolloodusliku koosluse kaardi, milles esitatud andmete põhjal annab Keskkonnaamet viie tööpäeva jooksul kirjaliku kinnituse, et poollooduslik kooslus, mille kohta toetust taotletakse, vastab § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Keskkonnaamet viseerib poolloodusliku koosluse kaardi.

  (2) Taotleja esitab ajavahemikul 2. maist kuni 21. maini Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) järgmised dokumendid:
  1) «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 18 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis toodud vormi kohane taotlus;
  2) lisas 2 toodud vormi kohane Keskkonnaameti kinnitatud kirjalik poollooduslike koosluste loetelu;
  3) Keskkonnaameti kinnitatud poolloodusliku koosluse kaart, millel on märgitud selle poolloodusliku koosluse number ja piir, mille kohta toetust taotletakse;
  4) lisas 3 toodud vormi kohane kinnitus kohustuse võtmise kohta.

  (3) Kui taotlejal on õigus kasutada põllumajandusmaad, mille kohta ta ei taotle «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» §-s 12 sätestatud ühtset pindalatoetust ja täiendavat otsetoetust või 6. peatüki 1. ja 2. jaos sätestatud muud ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevat maaelu arengu toetust, esitab ta lisaks lõikes 2 loetletud dokumentidele järgmised dokumendid:
  1) «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 18 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis toodud vormi kohase taotluse lisas esitatud põldude loetelu, millel on märgitud andmed kogu põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, sealhulgas andmed püsirohumaa ja kasvatatavate põllumajanduskultuuride kohta;
  2) põllumassiivi kaart, millel on märgitud punktis 1 nimetatud taotluse lisas loetletud kasvatatavate põllumajanduskultuuride põldude ja püsirohumaa põldude numbrid ja nende piirid;
  3) kui andmed põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, katastri kaart või muu kaardimaterjal, millel on märgitud punktis 1 nimetatud taotluse lisas loetletud kasvatatavate põllumajanduskultuuride põldude ja püsirohumaa põldude numbrid, piirid ja katastritunnused.

  (4) Kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab ta koos taotlusega PRIAle «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 90 lõikes 1 nimetatud avalduse oma andmete kandmiseks registrisse.

  (5) Kohustuse võtmise aastale järgnevatel kohustuseaastatel esitab toetuse saaja lõikes 2 sätestatud ajavahemikul PRIAle kohustuse jätkamise kinnitamiseks lõike 2 punktides 1–3 loetletud dokumendid ning kui taotlejal on õigus kasutada põllumajandusmaad, mille kohta ta ei taotle lõikes 3 nimetatud toetusi, lõikes 3 nimetatud dokumendid.

  (6) Kohustuse võtmise aastale järgneval aastal kannab toetuse saaja lõikes 2 sätestatud ajavahemikul PRIAle esitatavale lõike 2 punktis 3 nimetatud kaardile § 4 lõike 1 punktis 3 nimetatud kaitstavad looduse üksikobjektid ning § 5 lõikes 4 loetletud kinnismälestised ja pärandkultuuri objektid.

3. peatükk TAOTLEJA JA TAOTLUSE KONTROLLIMINE 

§ 7.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

  (1) PRIA vaatab taotluse ja muud esitatud dokumendid läbi ning kontrollib nendes esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84), I jao I alajao kohaselt.

  (2) «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» §-s 25 nimetatud asutused teevad § 3 lõikes 5 nimetatud nõuete täitmise üle kontrolli komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 II jao I alajao kohaselt, kontrollides sealhulgas kohapeal vähemalt 1% nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i–v ja punkti b alapunktis iv nimetatud toetuse taotlejatest.

  (3) Keskkonnaamet teeb § 3 lõikes 2, § 4 lõike 1 punktides 1, 3–5 ja § 4 lõikes 2 ning §-s 5 sätestatud nõuete täitmise üle kontrolli komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 I jao I alajao kohaselt.

  (4) Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA) teeb § 4 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõude täitmise üle kontrolli komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 I jao I alajao kohaselt.

  (5) Kui taotleja või tema esindaja viibib kohapealse kontrolli tegemise juures, näitab ta kohapealset kontrolli tegevale ametnikule vajaduse korral ette poolloodusliku koosluse piiri.

4. peatükk TAOTLETUD TOETUSE VÄHENDAMINE NING TAOTLUSE RAHULDAMINE JA RAHULDAMATA JÄTMINE 

§ 8.   Taotletud toetuse vähendamine

  (1) Kui Keskkonnaamet on kontrolli käigus teinud kindlaks, et poolloodusliku koosluse tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 16 kohaselt.

  (2) Kui § 7 lõikes 2 nimetatud asutused on kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud § 3 lõikes 5 nimetatud nõudeid, või on teinud § 3 lõikes 5 nimetatud nõuete rikkumise eest taotlejale puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutuse või on taotleja suhtes jõustunud süüdimõistev süüteo otsus, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artiklite 22–24 ning «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 26 lõigete 1–3 ja § 61 lõike 2 kohaselt.

  (3) Kui kontrolli käigus on kindlaks tehtud, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud §-s 4 sätestatud nõudeid, või kui Keskkonnainspektsioon on teinud § 4 lõike 1 punktides 1, 3 ja 5 või VTA on teinud § 4 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõude rikkumise eest taotlejale puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutuse või on taotleja suhtes jõustunud süüdimõistev süüteo otsus, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 18 lõike 2 kohaselt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades, vähendades taotletud toetust iga rikutud nõude kohta järgmiselt:
  1) kuni 99%, kui taotleja on kahjustanud Natura 2000 alal asuvat poollooduslikku kooslust;
  2) kuni 15%, kui taotleja ei võimalda majapidamises peetavale põllumajandusloomale piisavalt sööta ja joogivett;
  3) kuni 20%, kui taotleja on rikkunud või hävitanud kaitstavat looduse üksikobjekti;
  4) kuni 5%, kui taotleja või § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud muu isik ei ole osalenud § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud koolitusel;
  5) kuni 5%, kui taotleja ei ole kandnud andmeid majapidamise põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta «Veeseaduse» § 261 lõike 7 alusel peetavasse põlluraamatusse;
  6) kuni 99%, kui poollooduslikku kooslust ei ole vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit niidetud ja niidet ei ole koristatud või hekseldatud või ei ole seal vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit § 4 lõike 4 kohaselt täpsustatud loomkoormusega karjatatud loomi.

  (4) Kui kontrolli käigus on kindlaks tehtud, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud §-s 5 sätestatud nõudeid, või kui Muinsuskaitseamet teavitab, et isik on rikkunud § 5 lõikes 4 sätestatud nõuet, otsustab PRIA selle poolloodusliku koosluse kohta, kus nõudeid on rikutud, taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 18 lõike 2 kohaselt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades, vähendades taotletud toetust iga rikutud nõude kohta järgmiselt:
  1) kuni 60%, kui taotleja on üle 50% alal niitnud poollooduslikku kooslust või karjatanud seal loomi enne § 5 lõikes 1 sätestatud tähtpäeva;
  2) kuni 30%, kui taotleja on alla 50% alal niitnud poollooduslikku kooslust või karjatanud seal loomi enne § 5 lõikes 1 sätestatud tähtpäeva;
  3) kuni 40%, kui taotleja ei ole niitnud niidetavat poollooduslikku kooslust keskelt-lahku, servast-serva või Keskkonnaametiga varem kirjalikult kokku lepitud teisel meetodil;
  4) kuni 60%, kui taotleja on puisniidul enne selle niitmist ja niite koristamist karjatanud loomi;
  5) kuni 40%, kui Keskkonnaamet on andnud nõusoleku hekseldada poolloodusliku koosluse taimikut ilma ala eelneva niitmiseta;
  6) kuni 20%, kui kinnismälestis või pärandkultuuri objekt on rikutud või hävitatud;
  7) kuni 40%, kui taotleja on andnud loomale poollooduslikul kooslusel lisasööta;
  8) kuni 20%, kui taotleja ei ole niidet taotluse esitamise aastale järgneva aasta 1. maiks ära vedanud;
  9) kuni 99%, kui taotleja on poolloodusliku koosluse taimikut hekseldanud ilma Keskkonnaameti eelneva kirjaliku nõusolekuta.

  (5) Kui taotleja ei esita kõiki § 6 lõike 3 punktis 1 sätestatud andmeid põllumajandusmaa kohta, mida tal on õigus kasutada, kuid mille kohta ta ei taotle toetust, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega (ELT L 316, 2.12.2009, lk 65–112), artikli 55 lõike 1 kohaselt.

  (6) Kui taotleja esitab taotluse pärast taotluse esitamise tähtpäeva, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 23 kohaselt.

  (7) Taotletud toetuse vähendamise otsustamise korral kohaldab PRIA komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklit 73.

§ 9.   Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Arvestades §-s 7 sätestatud kontrollide tulemusi, teeb PRIA taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotluse esitamise aastale järgneva aasta 25. jaanuariks.

  (2) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 16, artikli 18 lõike 3 ja artikli 23 kohaselt ning «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 2 punktides 1 ja 4–6 sätestatud juhtudel.

5. peatükk KOHUSTUSE ÜLEANDMINE, ÜLEVÕTMINE, SUURENDAMINE, VÄHENDAMINE JA ASENDAMINE 

§ 10.   Kohustuse üleandmine ja ülevõtmine

  (1) Kui toetuse saaja annab kogu oma kohustuse või osa sellest üle teisele isikule, kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artikli 44 lõiget 1.

  (2) Taotleja ei või kohustust üle anda ega üle võtta kohustuse võtmise aastal, välja arvatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 47 lõikes 1 sätestatud vääramatu jõu juhtudel.

  (3) Kui kohustuse ülevõtjal on kehtiv poolloodusliku koosluse hooldamise kohustus, liidetakse ülevõetud kohustus taotleja kohustusega ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus.

  (4) Kui kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud kehtivat kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus.

  (5) Kui kohustuse ülevõtjal puudub kehtiv kohustus, peab kohustuse ülevõtja või § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud muu isik kohustuse ülevõtmise aastale järgneva aasta 1. novembriks olema osalenud § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud koolitusel. Kui kohustus võetakse üle viimasel kohustuseaastal, ei pea kohustuse ülevõtja või § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud muu isik asjaomasel koolitusel osalema.

§ 11.   Kohustuse suurendamine

  (1) Kui toetuse saaja suurendab komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 45 lõigete 1–3 kohaselt § 3 lõikes 3 nimetatud algse kohustuse aluse maa pindala selle maa arvelt, mille kohta ei ole poolloodusliku koosluse hooldamise kohustust võetud, kuni 30% või kuni 2 hektarit, loetakse kohustuseperioodi kestuseks algse kohustuse kestus.

  (2) Kui toetuse saaja suurendab kohustusealuse maa pindala üle lõikes 1 sätestatud määra, algab uus kohustus, mille kestus on viis aastat.

  (3) Kohustuse üleandmise ja ülevõtmise korral on kohustuse üleandjal ja ülevõtjal õigus suurendada kohustusealuse maa pindala üksnes § 3 lõikes 3 nimetatud algse kohustuse arvelt.

  (4) Kohustuse suurendamiseks ei loeta § 10 kohast kohustuse ülevõtmist.

§ 12.   Kohustuse vähendamine

  (1) Toetuse saaja võib komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 44 lõike 3 kohaselt vähendada § 3 lõikes 3 nimetatud algse kohustuse aluse maa pindala kuni 30%.

  (2) Kohustuse üleandmise ja ülevõtmise korral on kohustuse üleandjal ja ülevõtjal õigus vähendada kohustusealuse maa pindala üksnes § 3 lõikes 3 nimetatud algse kohustuse osas.

  (3) Kohustuse vähendamiseks ei loeta § 10 kohast kohustuse üleandmist või § 13 kohast kohustuse asendamist määruses sätestatud tegevusega.

§ 13.   Kohustuse asendamine

  «Eesti maaelu arengukava 2004–2006» raames ebasoodsamate piirkondade toetuse ja mahepõllumajandusliku tootmise või arengukava raames mahepõllumajandusliku tootmise eest põllumajandusliku keskkonnatoetuse saaja võib asendada oma kohustuse osaliselt või täielikult poolloodusliku koosluse hooldamise kohustusega, ilma et temalt nõuetekohaselt asendatud põllumajandusmaa pindala kohta eelmistel aastatel makstud toetust tagasi nõutaks. Kohustuseperioodi kestus arvestatakse § 11 kohaselt.

§ 14.   Muudatustest teavitamine

  (1) Toetuse saaja teavitab kohustuse suurendamisest PRIAt § 6 lõikes 2 sätestatud ajavahemikul, esitades § 6 lõikes 5 nimetatud dokumendid.

  (2) Toetuse saaja teavitab kohustuse vähendamisest PRIAt § 6 lõikes 2 sätestatud ajavahemikul, esitades § 6 lõikes 5 nimetatud dokumendid.

  (3) Kohustuse üleandja teavitab kohustuse üleandmisest PRIAt § 6 lõikes 2 sätestatud ajavahemikul, esitades lisas 4 toodud vormi kohase teabe kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta. Kohustuse ülevõtja esitab PRIAle samal ajavahemikul ülevõetud kohustuse kohta § 6 lõikes 5 nimetatud dokumendid.

  (4) Toetuse saaja teavitab kohustuse asendamisest PRIAt § 6 lõikes 2 sätestatud ajavahemikul, esitades § 6 lõikes 2 nimetatud dokumendid ja teabe, millest nähtub, milline majapidamine või selle osa asendati, ning kui taotlejal on õigus kasutada põllumajandusmaad, mille kohta ta ei taotle § 6 lõikes 3 nimetatud toetusi, § 6 lõikes 3 nimetatud dokumendid.

  (5) Taotleja kooskõlastab lisas 2 esitatud andmetes tehtud muudatused enne nendest PRIAle teavitamist Keskkonnaametiga.

6. peatükk TOETUSE MAKSMINE 

§ 15.   Toetuse maksmine

  (1) PRIA maksab toetuse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.08.2005, lk 1–25) artikli 11 kohaselt taotleja arvelduskontole § 9 lõikes 1 nimetatud otsuse alusel taotluse esitamise aastale järgneval aastal ajavahemikul 25. veebruarist kuni 30. juunini.

  (2) Toetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 5 teises lauses sätestatud juhtudel.

  (3) Kui kindlaks tehtud poolloodusliku koosluse pindala on suurem kui pindala, mille kohta toetust taotletakse, makstakse toetust selle poolloodusliku koosluse ulatuses, mille kohta toetust taotletakse.

§ 16.   Kohustuse lõppemine ja toetuse tagasinõudmata jätmine

  (1) Eelmistel aastatel makstud toetust ei nõuta komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 44 lõike 3 kohaselt tagasi selle poolloodusliku koosluse pindala osas, mille osas toetuse saaja vähendab § 3 lõikes 3 nimetatud algse kohustusealuse poolloodusliku koosluse pindala alla 30%.

  (2) Eelmistel aastatel makstud toetust ei nõuta tagasi, kui toetuse saaja on täitnud võetud kohustuse vähemalt kolmel järjestikusel kohustuseaastal ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 44 lõike 2 punkti a kohaselt lõpetab põllumajandusliku tegevuse.

  (3) «Looduskaitseseaduse» § 91 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud «Natura 2000 võrgustiku alade – linnualade ja loodusalade nimekirja» kantud Natura 2000 alade muutumise korral lõpeb Natura 2000 alal mitte asuva poolloodusliku koosluse kohta võetud kohustus, ilma et toetuse saajalt sellel alal asuva poolloodusliku koosluse kohta eelmistel aastatel makstud toetust tagasi nõutaks.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 17.   Rakendussätted

  (1) 2007. aastal võetud kohustuse puhul kestab § 3 lõikes 3 nimetatud kohustuseperioodi kolmas kohustuseaasta 21. maist kuni 31. detsembrini 2009 ja viies kohustuseaasta 1. jaanuarist 2011 kuni 20. maini 2012, 2008. aastal võetud kohustuse puhul kestab § 3 lõikes 3 nimetatud kohustuseperioodi teine kohustuseaasta 21. maist kuni 31. detsembrini 2009 ja viies kohustuseaasta 1. jaanuarist 2012 kuni 20. maini 2013 ning 2009. aastal võetud kohustuse puhul kestab § 3 lõikes 3 nimetatud kohustuseperioodi esimene kohustuseaasta 21. maist kuni 31. detsembrini 2009 ja viies kohustuseaasta 1. jaanuarist 2013 kuni 20. maini 2014.

  (2) Põllumajandusministri 11. jaanuari 2008. a määrus nr 2 «Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013» (RTL 2008, 7, 77; 2009, 96, 1421) tunnistatakse kehtetuks.

  (3) Põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määrus nr 62 «2007. aastal poolloodusliku koosluse hooldamise eest vähese tähtsusega abina antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord» (RTL 2007, 37, 639; 2008, 64, 915) tunnistatakse kehtetuks.

Minister Helir-Valdor SEEDER


Kantsler Ants NOOT


Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 9.03.2010. a resolutsioon nr 17-1/10-00777.

Lisa 1 Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuded

Lisa 2 Poollooduslike koosluste loetelu

Lisa 3 Põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse võtmise kinnitus

Lisa 4 Teave kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta

/otsingu_soovitused.json