Teksti suurus:

Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.03.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2010
Avaldamismärge:RTL 2010, 13, 245

Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Vastu võetud 16.03.2010 nr 29

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 58 lõike 5, § 59 lõike 5 ja § 60 lõike 4 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013».

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetuse (edaspidi toetus) saamise täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, toetuse määr ja suurus, sealhulgas toetuse maksimaalne suurus, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord, nõuded toetuse saajale ning toetuse väljamaksmise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise kord.

2. peatükk TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED NING TOETUSE MÄÄR JA SUURUS 

§ 2.   Nõuded toetuse taotlejale

  (1) Toetust võib taotleda ettevõtja, kes on kantud äriregistrisse ning kes toodab või töötleb ja turustab Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas 1 nimetatud tooteid või metsasaadusi ning nimetatud toodete ja saadustega seotud tooteid ning on taotluse esitamise ajaks tegutsenud nimetatud toodete ja saaduste tootja või töötleja ja turustajana vähemalt ühe aasta (edaspidi taotleja).

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotleja võlakordaja ehk võõrkapitali osakaalu näitaja, mille arvutamisel jagatakse kohustuste summa omakapitali summaga, ei olnud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 2;
  2) taotleja maksevõime näitaja, mille arvutamisel jagatakse käibevara summa lühiajaliste kohustuste summaga, oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 1;
  3) taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksud tasutud ajakava kohaselt;
  4) taotleja täidab turuinfo esitamise, toidu- ja söödaohutuse, looma- ja taimetervise, loomade heaolu, tarbijakaitse ning keskkonnanõudeid;
  5) kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas;
  6) taotleja eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
  7) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust;
  8) taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni teatise «Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta» (ELT C 244, 01.10.2004, lk 2–17) mõistes.

  (3) Taotleja ega § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud partner ei ole saanud ega taotle samal ajal sama abikõlbliku kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi.

  (4) Lõike 2 punktis 1 sätestatud võlakordaja võib olla suurem kui 2 taimekasvatussaaduste töötlemisega tegeleva taotleja puhul, kelle sätestatust suurem võlakordaja on tingitud tavapäraselt suurtest lühiajalistest kohustustest, mis moodustavad üle 50% taotleja kohustustest ja tulenevad tema tegevuseks vajaliku tooraine hooajalisest kokkuostmisest.

  (5) Lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud näitajate arvutamisel ümardatakse näitaja väärtus täpsuseni kaks kohta pärast koma.

  (6) Lõikes 4 sätestatud lühiajalised kohustused on taotleja puhul tavapäraselt suured, kui seda kinnitavad taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kolme järjestikuse majandusaasta aruanded.

  (7) Sama toetatava tegevuse kohta võivad toetust taotleda ka kaks või enam taotlejat ühiselt.

  (8) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, peavad kõik taotlejad vastama toetuse saamise nõuetele.

§ 3.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust võib taotleda põllumajandus- ja metsasaaduste tootmisele või töötlemisele ja turustamisele suunatud järgmiste tegevuste kohta (edaspidi projekt):
  1) Euroopa Komisjoni teatise «Ühenduse raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta» (ELT C 323, 30.12.2006, lk 1–26) punkti 2.2 alapunkti f mõistes rakendusuuringu tegemine;
  2) olemasoleva tehnoloogia ning taimesordi ja põllumajanduslooma tõu olemasolevatesse tootmistingimustesse sobivuse hindamiseks võrdlusuuringu (edaspidi võrdlusuuring) tegemine;
  3) Euroopa Komisjoni teatise «Ühenduse raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta» punkti 2.2 alapunkti g mõistes tootearenduse elluviimine.

  (2) Lõikes 1 nimetatud tegevusi ei toetata puidust ehitusmaterjalide ja mööblitööstuse toodete ning tubakatoodete tootmise, töötlemise ja turustamise korral.

  (3) Rakendusuuringu tegemiseks ja tootearenduse elluviimiseks antav toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni teatise «Ühenduse raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta» mõistes.

  (4) Võrdlusuuringu tegemiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), mõistes, kui võrdlusuuring on seotud Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas 1 nimetatud toodete või metsasaaduste ning nimetatud toodete ja saadustega seotud toodete töötlemise ja turustamisega.

§ 4.   Nõuded projekti kohta

  (1) Toetust võib taotleda projekti elluviimiseks, kui:
  1) taotleja on kaasanud projekti elluviimisse lepingu alusel vähemalt ühe Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, kellel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga, registreeritud ja tegutseva teadus- ja arendusasutuse, põllumajanduslikke, metsanduslikke või toidutehnoloogilisi erialasid õpetava kutseõppeasutuse või tootearenduse projekti elluviimiseks toetuse taotlemise korral projektis arendaja või konsultandina osaleva muu isiku (edaspidi partner), kellel on projekti valdkonnas varasem teadus- ja arendustegevuse kogemus ning projekti elluviimiseks vajalikud vahendid, ruumid ja asjaomase kvalifikatsiooniga personal;
  2) partner viib projekti ellu taotleja nimel või taotleja ja partner teevad projekti elluviimiseks koostööd Euroopa Komisjoni teatise «Ühenduse raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta» punktide 3.2.1 ja 3.2.2 kohaselt.

  (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud koostöö korral ei anta toetust projektis osalevate partnerite oma vahenditest tehtud kulutuste hüvitamiseks.

  (3) Kavandatava projekti elluviimist ei või alustada varem ja projekti elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

  (4) Kui taotleja on suurettevõtja, peab toetusel olema Euroopa Komisjoni teatise «Ühenduse raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta» punkti 6 kohaselt projekti elluviimisele ergutav mõju.

§ 5.   Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Projekti abikõlbliku kulu koos abikõlbliku objekti tähistamiseks tehtud kulude ja nendega kaasneva tagastamatu käibemaksuga moodustavad:
  1) projekti elluviimisega seotud personalikulud, sealhulgas töötasu, milleks on brutopalk või lepingujärgne tasu koos tööandja või tellija tasutava sotsiaalmaksuga ja töötuskindlustusmaksega, ning puhkusetasu;
  2) tarkvara, seadme ja vahendi ostmise või rentimise kulud, mis on vajalikud projekti elluviimiseks. Kui ostetud vahendit ja seadet ei kasutata projekti jaoks kogu nende kasutusaja jooksul, loetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulud, mis vastavad projekti kestusele ja mille suurus arvutatakse heade raamatupidamistavade kohaselt;
  3) kulud ostetud uuringule, tehnilisele teabele ja turuhinnaga ostetud või litsentseeritud patendile ning kulud projekti elluviimisega otseselt seotud konsultatsioonile ja muule sarnasele teenusele;
  4) muud tegevuskulud, mis tekivad seoses kavandatava projekti elluviimisega.

  (2) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

  (3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
  1) tootmisseadmesse ja ehitisse tehtava investeeringu kulud;
  2) tehnoloogiasse tehtava investeeringu kulud, kui tehnoloogiat saab kasutada või muuta kasutuskõlblikuks tööstuslikes rakendustes või kaubanduslikul eesmärgil;
  3) standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendi, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise ja rentimise kulud, välja arvatud lõike 1 punktis 2 nimetatud kulud;
  4) kasutatud seadme ostmiseks tehtud kulud;
  5) kapitalirendi lepingu sõlmimisega, intressiga, kindlustusega jms seotud kulud;
  6) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei ole hiljemalt viie aasta möödudes arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa väljamaksmisest läinud üle toetuse saajale;
  7) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulutus projekti mis tahes osale;
  8) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist «Käibemaksuseaduse» alusel;
  9) koolituskulud;
  10) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu;
  11) maa ja olemasoleva hoone ostmise ja rentimise kulud;
  12) juriidilise konsultatsiooni ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulutused ning teostatavusuuringu eest tehtud kulutused;
  13) kulutused reklaamile;
  14) notaritasu;
  15) trahv, finantskaristus ja kohtumenetluse korral menetluskulud;
  16) toreduslikud kulutused «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 63 tähenduses ja muud majanduslikult ebaotstarbekad kulud;
  17) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnevad kulud;
  18) kulutused, mis on vastuolus Euroopa Komisjoni teatise «Ühenduse raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta» punktis 5.1.4 ning Euroopa Komisjoni teatise «Ühenduse suunised riigiabi kohta põllumajandus- ja metsasektoris aastateks 2007–2013» (ELT C 319, 27.12.2006, lk 1–33) punktis 43 sätestatuga;
  19) muud kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artiklis 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumidega;
  20) muud kulud, mis ei ole seotud kavandatava projekti elluviimisega.

§ 6.   Nõuded üheliigilise teenuse või töö, materiaalse või immateriaalse vara hinnapakkumuse kohta

  (1) Kui ostetud üheliigilise teenuse või töö, materiaalse või immateriaalse vara käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni, peab taotleja või partner olema kulutuse kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos pakkumuse tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi hinnapakkumus).

  (2) Kui ostetud üheliigilise teenuse või töö, materiaalse või immateriaalse vara käibemaksuta maksumus ei ületa 156 466 krooni või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse või töö pakkuja või vara müüja, peab taotleja või partner olema kulutuse kohta saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse või olema koostanud projekti eeldatava maksumuse arvestuse kululiikide kaupa.

  (3) Taotleja või partneri valitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase kulutuse eest tasutava hinnaga. Kui taotleja või partner ei ole valinud odavaimat hinnapakkumust, peab ta tehtud valikut põhjendama.

  (4) Hinnapakkumusel peab iga ostetud teenuse, töö või vara hind olema eraldi välja toodud.

  (5) Kui taotleja või partner ei ole saanud nõutud arvu hinnapakkumusi, peab ta seda põhjendama.

  (6) Taotleja või partner ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku.

§ 7.   Toetuse määr ja suurus

  (1) Toetust antakse:
  1) rakendusuuringu tegemiseks toetuse taotlemise korral suurettevõtjale kuni 50%, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 60% ja väikeettevõtjale kuni 70% projekti abikõlbliku kulu maksumusest;
  2) tootearenduse elluviimiseks toetuse taotlemise korral suurettevõtjale kuni 25%, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35% ja väikeettevõtjale kuni 45% projekti abikõlbliku kulu maksumusest;
  3) võrdlusuuringu tegemiseks toetuse taotlemise korral suurettevõtjale kuni 30% ning väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 50% projekti abikõlbliku kulu maksumusest.

  (2) Toetust on võimalik saada lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toetusmäärast 15 protsendipunkti võrra rohkem, kuid mitte rohkem kui 80% projekti abikõlbliku kulu maksumusest, kui:
  1) toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, kellest vähemalt üks on väikese või keskmise suurusega ettevõtja, ja ükski taotleja ei kanna rohkem kui 70% projekti abikõlbliku kulu maksumusest;
  2) projekt on kooskõlas riikliku teadus- ja arendustegevuse poliitikaga, projektis osalev partner kannab vähemalt 10% projekti abikõlbliku kulu maksumusest ning sellel partneril on õigus avaldada projekti tulemused juhul, kui need saadakse asjaomase asutuse teadus- ja arendustegevusest;
  3) rakendusuuringu tegemiseks toetuse taotlemise korral levitatakse projekti tulemusi laialdaselt tehnika- ja teaduskonverentsil või avaldatakse teadus- või tehnikaväljaandes, avatud juurdepääsuga hoidlas või tasuta või avatud lähtetekstiga tarkvara kaudu.

  (3) Toetuse maksimaalne suurus on:
  1) rakendusuuringu tegemiseks ja tootearenduse elluviimiseks toetuse taotlemise korral 5 006 912 krooni abikõlblikest kuludest projekti kohta;
  2) võrdlusuuringu tegemiseks toetuse taotlemise korral 3 004 147 krooni abikõlblikest kuludest projekti kohta, kuid mitte rohkem kui 3 129 320 krooni projektis osaleva taotleja kohta jooksva majandusaasta ja kahe eelmise majandusaasta jooksul. Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas 1 nimetatud toodete või metsasaaduste ja nimetatud toodete või saadustega seotud toodete töötlemisele ja turustamisele suunatud võrdlusuuringu puhul ei tohi toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja kahe eelmise majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abiga ületada 3 129 320 krooni projektis osaleva taotleja kohta ning Euroopa Komisjoni teatise «Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks» (ELT C 16, 22.01.2009, lk 1–9) punkti 4.2.2 kohaselt ei tohi taotlejale ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2010 eraldatud ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava abi ja antud vähese tähtsusega abi suurus kokku ületada 7 823 300 krooni projektis osaleva taotleja kohta.

  (4) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, võib iga taotleja taotleda toetust lõikes 1 või 2 sätestatud määral, kui ta vastab lõikes 1 või 2 sätestatud nõuetele.

3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE 

§ 8.   Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg ning nõuded taotluse kohta

  (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le lisas 1 toodud vormi kohase avalduse, lisas 2 toodud vormi kohase projekti plaani ja lisas 3 toodud vormi kohase äriplaani ning oma nõuetekohasust, raamatupidamise andmeid ja maksukohustuslasele esitatud nõuete täitmist ning kavandatava projekti nõuetekohasust tõendavad dokumendid (edaspidi taotlus). Lisaks esitab taotleja PRIA-le lisas 1 toodud vormi kohase avalduse ja lisas 3 toodud vormi kohase äriplaani elektroonselt Microsoft Exceli tarkvaraga töödeldavas vormingus.

  (2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (3) Taotleja esitab oma nõuetekohasust tõendavad järgmised dokumendid:
  1) taotleja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;
  2) Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas 1 nimetatud toodete või metsasaaduste ning nimetatud toodete ja saadustega seotud toodete töötlemisele ja turustamisele suunatud võrdlusuuringu puhul rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormi kohane teatis jooksval majandusaastal ja kahel eelmisel majandusaastal vähese tähtsusega abi saamise kohta;
  3) Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas 1 nimetatud toodete või metsasaaduste ning nimetatud toodete ja saadustega seotud toodete töötlemisele ja turustamisele suunatud võrdlusuuringu puhul lisas 4 toodud vormi kohane teatis ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava abi saamise kohta;
  4) riikliku maksu maksuvõla tasumise ajatamise korral Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, et taotleja on tõendi väljastamise päeva seisuga tasunud maksud ajakava kohaselt. Nimetatud tõend ei tohi olla väljastatud varem kui kümme tööpäeva enne taotluse esitamise kuupäeva.

  (4) Taotleja esitab raamatupidamise andmeid ja maksukohustuslasele esitatud nõuete täitmist tõendavad järgmised dokumendid:
  1) taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruande ärakiri, mis kajastab taotleja tegevust vähemalt kuue kuu jooksul, kui majandusaasta aruanne ei ole esitatud äriregistrisse;
  2) kui taotleja kuulub kontserni, siis ka taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta konsolideeritud aruande ärakiri, kui konsolideeritud majandusaasta aruanne ei ole esitatud äriregistrisse;
  3) füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri või «Raamatupidamise seaduse» kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaasta kohta Maksu- ja Tolliametile esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormi E ärakiri, mis kajastab ettevõtja tegevust vähemalt kuue kuu jooksul;
  4) «Raamatupidamise seaduse» kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaasta kohta pikaajaliste ja lühiajaliste kohustuste loetelu. Loetelus näidatakse ära kreeditori nimi ja kohustuse saldo ning kreeditori kinnitus loetelus märgitud kohustuse kohta nimetatud kalendriaasta viimase kuupäeva seisuga. Kreeditori kinnitus ei ole vajalik «Põllumajandusreformi seadusest» tulenevate ühistatud vara ja tööosakute kompenseerimise kohustuste puhul.

  (5) Kavandatava projekti nõuetekohasust tõendavas dokumendis kinnitab partner, et:
  1) ta vastab § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele;
  2) ta ei ole saanud ega taotle samal ajal sama abikõlbliku kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi;
  3) tema ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või liige ei oma osalust üksteise äriühingus ega kuulu üksteise juhatusse või nõukokku.

  (6) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, esitavad taotlejad ühiselt avalduse A- ja B-osa, projekti plaani ning lõikes 5 nimetatud dokumendi, kuid lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumendid, avalduse C-osa ning äriplaani esitab iga projektis osalev taotleja taotluse juurde eraldi.

  (7) Dokumendid esitatakse originaaldokumentidena, kui määruses ei ole ette nähtud dokumendi ärakirja esitamist.

4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 9.   Taotluse vastuvõtmine

  PRIA kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.

§ 10.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

  (1) PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja kavandatava projekti vastavust määruses sätestatud nõuetele.

  (2) Taotluse nõuetele vastavuse kontrollimiseks võrdleb PRIA avalduses, projekti plaanis ja äriplaanis toodud andmeid omavahel ning neid andmeid tõendavates dokumentides esitatud andmetega.

  (3) Taotluses esitatud andmete kontrollimiseks on PRIA-l õigus kasutada teiste andmekogude andmeid.

  (4) PRIA esitab Tarbijakaitseametile pärast taotluse esitamise tähtaja viimast päeva nimekirja kõikide taotlejate kohta. Tarbijakaitseamet teavitab PRIA-t tarbijakaitsenõudeid rikkunud taotlejatest, kelle suhtes on ajavahemikus taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta algusest kuni taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päevani tehtud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutus, mis on jäetud tähtpäevaks täitmata, või kelle suhtes on eespool nimetatud ajavahemikus jõustunud süüdimõistev süüteo otsus.

  (5) PRIA esitab Keskkonnainspektsioonile (edaspidi KKI) pärast taotluse esitamise tähtaja viimast päeva nimekirja kõikide taotlejate kohta. KKI teavitab PRIA-t keskkonnanõudeid rikkunud taotlejatest, kelle suhtes on ajavahemikus taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta algusest kuni taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päevani tehtud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutus, mis on jäetud tähtpäevaks täitmata, või kelle suhtes on eespool nimetatud ajavahemikus jõustunud süüdimõistev süüteo otsus.

  (6) Taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui:
  1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
  2) ei esine «Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
  3) on täidetud kõik määruses sätestatud nõuded.

  (7) Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 2 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 11.   Taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse koostamine

  (1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, hindab PRIA nõuetele vastavaid taotlusi lisas 5 toodud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 5 kohaselt.

  (2) Taotluste hindamiseks ning taotluste paremusjärjestuse koostamiseks moodustab PRIA peadirektor hindamiskomisjoni.

  (3) Taotluste paremusjärjestuse koostamise korral loetakse paremaks suurema koondhinde saanud taotlus.

  (4) Võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 60 lõike 3 alusel taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem.

  (5) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, siis hinnatakse iga hindamiskriteeriumi alusel kõiki taotlejaid eraldi ja taotluse koondhinde saamiseks arvutatakse taotlejate hindepunktide aritmeetiline keskmine.

§ 12.   Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetatava tegevuse rahastamise eelarvet, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 1 alusel.

  (2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 60 lõike 5 punkti 2 alusel.

  (3) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 4 alusel.

  (4) PRIA teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse, lõikes 3 nimetatud taotluse osalise rahuldamise otsuse või «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 2 või 4 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtaja viimasest päevast.

§ 13.   Muudatustest teavitamine

  (1) Kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIA-t kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 20 lõike 3 või 4 alusel.

  (2) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIA-t kirjalikult:
  1) oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest;
  2) ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest ja jagunemisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust.

  (3) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIA-t kirjalikult nõusoleku saamiseks:
  1) taotleja või toetuse saaja tegevuse või projektiga seotud muudatusest;
  2) toetuse saamise või kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.

5. peatükk NÕUDED TOETUSE SAAJALE JA TOETUSE VÄLJAMAKSMISE KORD 

§ 14.   Nõuded toetuse saajale

  (1) Toetuse saaja viib projekti ellu ja esitab projekti elluviimist tõendavad dokumendid kuni kuues osas ühe taotluse kohta kolme aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud:
  1) toetuse eest ostetud vara (nii asjad kui ka õigused) säilitama ja kasutama sihipäraselt vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
  2) saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma;
  3) võimaldama teostada järelevalvet toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle.

  (3) Kui projekti elluviimise käigus saavutatakse projekti eesmärgid varem või vähemate tegevustega, kui taotluses esitatud projekti elluviimiseks on kavandatud, või kui ilmneb asjaolu, mille korral on projekti eesmärgid võimalik saavutada varem või vähemate tegevustega, kui taotluses esitatud projekti elluviimiseks on kavandatud, esitab toetuse saaja PRIA-le avalduse projekti elluviimise lõpetamiseks ja taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks. Avaldusega koos esitab toetuse saaja PRIA-le § 15 lõike 1 punktis 2 nimetatud projekti lõpparuande ja lõikes 2 nimetatud dokumendid.

§ 15.   Projekti elluviimist tõendavate dokumentide esitamine ja kontrollimine

  (1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja pärast projekti asjakohases etapis ettenähtud tegevuste tegemist ja nende eest täielikult tasumist PRIA-le:
  1) projekti etapi aruande, milles näidatakse ära projekti etapis tehtud tegevused, vajaduse korral põhjendatakse erinevusi etapis kavandatud ja tegelike tulemuste vahel, antakse hinnang projekti etapi eesmärgi saavutamisele, tulemuslikkusele ja elluviimisele ning projekti lõppeesmärgi saavutamise perspektiivsusele;
  2) projekti viimase etapi korral projekti lõpparuande, milles võetakse kokku projekti raames tehtud tegevused, vajaduse korral põhjendatakse erinevusi projektis kavandatud ja tegelike tulemuste vahel ning antakse hinnang projekti lõppeesmärgi saavutamisele.

  (2) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja lisaks lõikes 1 nimetatud aruandele lisas 6 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
  1) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud arve-saateleht või arve ärakiri. Personalikulude kohta väljastatud arvel peab olema märgitud selle isiku nimi, kelle tehtud töö või osutatud teenuse eest arve on väljastatud;
  2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;
  3) töölepingu, töövõtulepingu või käsunduslepingu ärakiri;
  4) töötasu maksmist ja töötasuga kaasnevate maksude tasumist tõendav maksekorraldus, arvelduskonto väljavõte või väljatrükk;
  5) väljavõte palgalehest, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvestatud töötasu ning sellest kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstav netotöötasu;
  6) tööajatabel juhul, kui töötaja täidab lisaks toetatava projekti raames tehtavale tööle ka muid ülesandeid, millel on näha punktis 5 nimetatud töötaja nimi, tema ametikoht, periood, mille kohta on tööajatabel koostatud, sel perioodil töötatud tunnid ja tehtud tööde kirjeldus ning mille on allkirjastanud töötaja ja tema vahetu juht või taotleja esindaja;
  7) rendilepingu ärakiri;
  8) amortisatsiooni arvutamise arvutuskäik, kui toetust taotletakse vahendi ja seadme amortisatsioonikulude katmiseks;
  9) paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja hinnapakkumuse ärakiri ning § 6 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt ühe pakkuja hinnapakkumuse ärakiri või projekti eeldatava maksumuse arvestus kululiikide kaupa.

  (3) Kapitalirendi (liising) puhul esitab toetuse saaja PRIA-le pärast projekti asjakohases etapis ettenähtud tegevuste elluviimist ja nende eest täielikult tasumist kapitalirendi lepingus ettenähtud korras kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
  1) selle isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri;
  2) kapitalirendile andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud kapitalirendi lepingu ja maksegraafiku ärakiri;
  3) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte.

  (4) Kapitalirendile andja võib olla vaid «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.

  (5) Lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumusele.

§ 16.   Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine

  (1) PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole või kapitalirendi puhul toetuse saaja nimetatud kapitalirendile andja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates § 15 lõigetes 1–3 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

  (2) PRIA jätab toetuse maksmata «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 5 teises lauses sätestatud juhtudel.

  (3) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 17.   Dokumentide säilitamine

  Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitatakse PRIA-s kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

Minister Helir-Valdor SEEDER


Toiduohutuse asekantsler
kantsleri ülesannetes Toivo NÕVANDI


Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 17.03.2010. a resolutsioon nr 17-1/10-00938.

Lisa 1 Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetuse avaldus

Lisa 2 Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetuse projekti plaan

Lisa 3 Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö

Lisa 4 Ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava riigiabiteatise vorm

Lisa 5 Taotluste hindamise kriteeriumid

Lisa 6 Kuludeklaratsioon projekti elluviimiseks tehtud kulutuste deklareerimiseks

/otsingu_soovitused.json