Süstemaatiline liigitus: RIIGIÕIGUS → Rahvas

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Rahvastikuõigus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kodakondsuse seadus

Vastu võetud 19.01.1995
RT I 1995, 12, 122
jõustumine 01.04.1995

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Eesti kodanik

  (1) Eesti kodanik on isik, kes käesoleva seaduse jõustumisel on Eesti kodakondsuses, samuti isik, kes on käesoleva seaduse alusel omandanud, saanud või taastanud Eesti kodakondsuse.

  (2) Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses.

§ 2.  Eesti kodakondsuse omandamine, saamine, taastamine ja kaotamine

  (1) Eesti kodakondsus:
  1) omandatakse sünniga;
  2) saadakse naturalisatsiooni korras;
  3) taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena;
  4) kaotatakse Eesti kodakondsusest vabastamise, selle äravõtmise või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega.

  (2) Eesti kodakondsus omandatakse, saadakse, taastatakse ja kaotatakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

  (3) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2006, 29, 224 - jõust. 08.07.2006]

§ 2¹.  Eesti kodakondsuse saanud, taastanud ja kaotanud isikute andmekogu

  (1) Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu (edaspidi andmekogu) pidamise põhimääruse kehtestab siseminister määrusega.

  (2) Andmekogu pidamise eesmärk on andmete töötlemine käesolevas seaduses sätestatud menetluste läbiviimiseks ja arvestuse pidamine Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute ning nende esitatud taotluste üle.

  (3) Andmekogu kande aluseks olevatel andmetel on õiguslik tähendus. Ülejäänud andmed on informatiivse tähendusega.
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

§ 3.  Mitme kodakondsuse vältimine

  Isik, kes lisaks Eesti kodakondsusele omandab sünniga ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab 18-aastaseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest.

§ 4.  Kodakondsustunnistus

  Eesti kodakondsuse saanud või taastanud isikule antakse käesolevas seaduses sätestatud korras kodakondsustunnistus.

2. peatükk Eesti kodakondsuse omandamise ja saamise tingimused 

§ 5.  Eesti kodakondsuse omandamine sünniga

  (1) Sünniga omandab Eesti kodakondsuse:
  1) laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses;
  2) pärast isa surma sündinud laps, kelle isa oli surma hetkel Eesti kodakondsuses.

  (2) Eestis leitud laps, kelle vanemad ei ole teada, tunnistatakse lapse eestkostja või eestkosteasutuse taotlusel kohtu korras Eesti kodakondsuse omandanuks sünniga, kui ei ole tõendatud, et laps on mõne muu riigi kodakondsuses.

  (2¹) Eesti kodakondsuses oleva lapsendaja kirjalikul taotlusel loeb Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus oma otsusega välismaalasest alaealise lapse Eesti kodakondsuse sünniga omandanuks, kui lapsendaja oli lapse sündimise ajal Eesti kodakondsuses ja laps ei ole muu riigi kodakondsuses või on tõendatud, et ta vabastatakse muu riigi kodakondsusest seoses Eesti kodakondsuse omandamisega.

  (2²) Eesti kodakondsuses oleva lapsendaja, kes ei olnud lapse sünni ajal Eesti kodanik, kirjalikul taotlusel loeb Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus oma otsusega välismaalasest alaealise lapse Eesti kodakondsuse omandanuks lapsendajale Eesti kodakondsuse andmise päevast arvates, kui laps ei ole muu riigi kodakondsuses või on tõendatud, et ta vabastatakse muu riigi kodakondsusest seoses Eesti kodakondsuse omandamisega.

  (3) Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust.

  (4) Käesoleva paragrahvi 2¹. ja 2². lõikes nimetatud otsus tehakse kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Otsus tehakse lapsendajale viivitamata kirjalikult teatavaks.
[RT I 2003, 18, 101 - jõust. 01.03.2003]

§ 6.  Tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks

  Välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust, peab:
  1) olema vähemalt 15-aastane;
  2) omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust;
  2¹) olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viimased viis aastat püsivalt;
  2²) olema elanud Eestis seaduslikult ja püsivalt pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel kuus kuud pärast Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimisele järgnevat päeva;
  2³) omama registreeritud elukohta Eestis;
  3) oskama eesti keelt vastavalt käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud nõuetele;
  4) tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust vastavalt käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud nõuetele;
  5) omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise;
  6) olema lojaalne Eesti riigile;
  7) andma vande: «Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale.»
[RT I 2006, 29, 224 - jõust. 08.07.2006]

§ 7.  Legaalne püsiv sissetulek

  Legaalseks püsivaks sissetulekuks loetakse:
  1) seaduslikult teenitud tasu töö-, teenistus- või tsiviilõigusliku lepingu või liikmelisuse alusel;
  2) seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu;
  3) pension;
  4) stipendium;
  5) elatis;
  6) seaduse alusel makstavad toetused;
[RT I 2005, 61, 472 - jõust. 01.01.2006]
  7) ülalpidamine Eestis legaalse püsiva sissetulekuga perekonnaliikmelt.

§ 8.  Eesti keele oskuse nõuded ja hindamine

  (1) Eesti keele oskus käesoleva seaduse mõistes on eesti üldkeele igapäevaeluks vajalik oskus.

  (2) Eesti keele oskuse nõuded on järgmised:
  1) kuuldu mõistmine (ametlik avaldus ja teadaanne; ohu- ja hoiatusteated, uudised, sündmuste kirjeldused ja nähtuste seletused);
  2) kõnelemine (vestlus ja jutustus; küsimuste, seletuste, oletuste ja käskude esitamine; arvamuse avaldamine; soovide väljendamine);
  3) loetu mõistmine (ametlik avaldus ja teadaanne; avalik teade, uudis, näidisvorm, ajakirjanduslik artikkel, sõnum, kataloog, kasutusjuhend, liiklusteave, küsitlus, protokoll, eeskiri);
  4) kirjutamine (avalduse, volituse, seletuskirja, eluloo kirjutamine; ankeedi, elukondliku blanketi, testi täitmine).

  (3) Eesti keele oskust hinnatakse eksamil. Eksami läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (4) Eksami sooritanud isikule antakse vastav tunnistus.

  (5) Eksamit ei pea sooritama isik, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse.

  (6) Käesoleva seaduse § 35 3. lõikes nimetatud isik sooritab eksami käesoleva seaduse § 35 7. lõikes nimetatud ekspertkomisjoni otsuses ettenähtud ulatuses ja viisil.
[RT I 2004, 84, 570 - jõust. 01.04.2005]

§ 8¹.  Keeleõppe kulude hüvitamine

  (1) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud eesti keele eksami ning käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami positiivselt sooritanud isikule hüvitatakse koolitusluba omavale erakoolile eesti keele õppe eest tasutud õppemaksust kuni 100 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäära ulatuses.

  (2) Keeleõppekulude hüvitamise teostamiseks määrab haridus- ja teadusminister volitatud asutuse.

  (3) Keeleõppekulude hüvitamiseks esitab eesti keele eksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami positiivselt sooritanud isik hiljemalt kolm kuud pärast mõlema eksami sooritamist haridus- ja teadusministri volitatud asutusele avalduse, millele on lisatud isikut tõendava dokumendi koopia ning õppemaksu tasumist tõendav dokument või selle ametlikult kinnitatud ärakiri.

  (4) Haridus- ja teadusministri volitatud asutus kannab õppemaksu hüvitise eesti keele eksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami positiivselt sooritanud isiku avalduses näidatud pangakontole hiljemalt kahe kuu jooksul pärast avalduse esitamist.
[RT I 2003, 82, 550 - jõust. 01.01.2004]

§ 9.  Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise nõuded ja hindamine

  (1) Isik, kes soovib saada Eesti kodakondsust, peab tundma:
  1) Eesti riigikorra põhialuseid, mis on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse I ja III peatükis;
  2) igaühe põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi, mis on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükis;
  3) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtu pädevust vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele;
  4) Eesti kodakondsuse omandamise, saamise, taastamise ja kaotamise tingimusi ning korda vastavalt kodakondsuse seadusele.

  (2) Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmist hinnatakse eksamil, mis toimub eesti keeles. Eksami läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (3) Eksami sooritanud isikule antakse vastav tunnistus.

  (4) Käesoleva seaduse § 35 3. lõikes nimetatud isik sooritab eksami käesoleva seaduse § 35 7. lõikes nimetatud ekspertkomisjoni otsuses ettenähtud ulatuses ja viisil.
[RT I 2004, 84, 570 - jõust. 01.04.2005]

  (5) Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamite ja tunnistuste üle arvestuse pidamiseks asutab Vabariigi Valitsus riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu (edaspidi eksamite ja tunnistuste andmekogu).
[RT I 2010, 12, 65 - jõust. 04.04.2010]

  (6) Eksamite ja tunnistuste andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2010, 12, 65 - jõust. 04.04.2010]

  (7) Eksamite ja tunnistuste andmekogu vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I 2010, 12, 65 - jõust. 04.04.2010]

  (8) Eksamite ja tunnistuste andmekogus olevatele andmetele on juurdepääsuõigus eksamite ja tunnistuste andmekogusse kantud isikul teda puudutavate andmete osas, samuti teistel isikutel seaduse või välislepinguga ettenähtud ülesannete täitmiseks.
[RT I 2010, 12, 65 - jõust. 04.04.2010]

§ 10.  Eesti kodakondsuse saamine eriliste teenete eest

  (1) Käesoleva seaduse § 6 punktides 2–4 sätestatud tingimused võidakse jätta kohaldamata isiku puhul, kellel on erilisi teeneid Eesti riigi ees.

  (2) Erilisteks teeneteks loetakse saavutusi teaduse, kultuuri, spordi või muul alal.

  (3) Eesti kodakondsus võidakse eriliste teenete eest anda mitte rohkem kui kümnele isikule aastas.

  (4) Ettepaneku Eesti kodakondsuse andmiseks eriliste teenete eest võib teha Vabariigi Valitsuse liige.

  (5) Eesti kodakondsuse andmist eriliste teenete eest peab Vabariigi Valitsus põhjendama. Eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse andmisest keeldumist ei põhjendata.

  (6) Vabariigi Valitsuse liikme nimi, kes tegi ettepaneku kodakondsuse andmiseks, ning põhjendus, mille eest kodakondsus anti, avaldatakse Riigi Teatajas.
[RT I 2006, 29, 224 - jõust. 08.07.2006]

§ 11.  Püsivalt Eestis viibimine

  Püsivalt Eestis viibimine käesoleva seaduse mõistes on seaduslik Eestis viibimine vähemalt 183 päeva aastas, kusjuures Eestist eemalviibimine ei või aastas ületada 90 päeva järjest.

§ 12.  Eesti kodakondsuse saamiseks esitatavad dokumendid

  (1) Isik esitab Eesti kodakondsuse saamiseks omakäeliselt eesti keeles kirjutatud sooviavalduse, milles on märgitud:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) andmed ees- ja perekonnanime muutmise kohta;
  3) sünniaeg ja -koht;
  4) emakeel;
  5) kodakondsus;
  6) elukoht;
  7) ustavusvanne vastavalt käesoleva seaduse § 6 punktile 7;
  8) allkiri.

  (2) Isik esitab lisaks sooviavaldusele:
  1) kaks fotot (4×5 cm);
  2) isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid;
  3) dokumendi, mis tõendab, et isik viibib Eestis vastavalt käesolevas seaduses sätestatud tingimustele;
  4) omakäeliselt eesti keeles kirjutatud elulookirjelduse, milles on märgitud taotleja teenistuskäik, Eestisse elama asumise aeg ja asjaolud, temaga koos saabunud isikud, taotleja perekonnaseis ja selle muudatused Eestis elamise ajal, kõik senised elukohad Eestis, andmed lähedaste sugulaste kohta, samuti seosed välisriikide sõjaväe-, luure- ja julgeolekuorganisatsioonidega; Eestis sündinul lisaks vanemate Eestisse elama asumise aeg ja asjaolud;
  5) haridust ja teenistuskäiku tõendavad dokumendid;
  6) tõendi legaalse püsiva sissetuleku kohta;
  7) eesti keele oskuse tunnistuse vastavalt käesoleva seaduse §-le 8 või eestikeelse põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamist tõendavad dokumendid;
  8) Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise tunnistuse vastavalt käesoleva seaduse §-le 9.

  (3) Enne sooviavalduse esitamist peab isik tasuma riigilõivu.
[RT I 2002, 62, 376 - jõust. 01.08.2002]

3. peatükk Alaealisena Eesti kodakondsuse saamise tingimused 

§ 13.  Alaealisena Eesti kodakondsuse saamine

  (1) Alla 15-aastane alaealine saab Eesti kodakondsuse, kui seda taotlevad alaealisele tema vanemad, kes on Eesti kodakondsuses, või Eesti kodakondsuses olev vanem ametlikult kinnitatud allkirjadega kokkuleppel Eesti kodakondsuses mitteoleva vanemaga või alaealist üksi kasvatav vanem või lapsendaja, kes on Eesti kodakondsuses.

  (2) Alla 15-aastane alaealine, kellele vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõikele taotletakse Eesti kodakondsust, peab viibima püsivalt Eestis ning olema vabastatud senisest kodakondsusest või tunnistatud kodakondsuseta isikuks või peab olema tõendatud, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest seoses Eesti kodakondsuse saamisega.

  (3) Alla 15-aastane alaealine, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on võetud vanema õigused, saab Eesti kodakondsuse eestkosteasutuse või alaealise Eesti kodakondsuses oleva eestkostja taotlusel, kui alaealine viibib püsivalt Eestis ning ei ole tõendatud, et ta on mõne muu riigi kodakondsuses, või tõendatakse, et ta vabastatakse muu riigi kodakondsusest seoses Eesti kodakondsuse saamisega.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

  (4) Alla 15-aastane alaealine, kes on sündinud Eestis pärast 1992. aasta 26. veebruari, saab Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, kui:
  1) seda taotlevad temale vanemad, kes sooviavalduse esitamise hetkeks on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks;
  2) seda taotleb temale teda üksi kasvatav vanem või lapsendaja, kes sooviavalduse esitamise hetkeks on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks.

  (5) Alla 15-aastane alaealine, kellele vastavalt käesoleva paragrahvi 4. lõikele taotletakse Eesti kodakondsust, peab viibima püsivalt Eestis ning ükski riik ei või olla pidanud teda kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks.

  (6) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud määratlus isikutest, keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, hõlmab ka isikuid, kes olid enne 1991. aasta 20. augustit NSV Liidu kodanikud ja keda ükski muu riik ei ole pidanud kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks.

§ 14.  Alaealisena Eesti kodakondsuse saamine koos vanema või lapsendajaga

  Alla 15-aastane alaealine saab koos oma Eesti kodakondsust taotleva vanema või lapsendajaga Eesti kodakondsuse vanemate või alaealist üksi kasvatava vanema või lapsendaja taotlusel, kui alaealine viibib püsivalt Eestis ning on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks.

§ 14¹.  Alaealist üksi kasvatav vanem

  Alaealist üksi kasvatavaks loetakse vanem, kui:
  1) rahvastikuregistris puuduvad andmed lapse teise vanema kohta või on andmed kantud rahvastikuregistrisse ühe vanema ütluse alusel;
[RT I 2009, 30, 177 - jõust. 01.07.2010]
  2) teiselt vanemalt on võetud vanema õigused;
  3) teine vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks ja ta on olnud tagaotsitav ühe aasta jooksul;
  4) teine vanem on piiratud teovõimega või teadmata kadunud;
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]
  5) teine vanem on surnud;
  6) vanemate abielu ei ole sõlmitud või jäi laps abielu lahutamisel Eestis elava vanema juurde, kusjuures teine vanem ei ela Eestis ning on kaotanud kontakti lapse ja last kasvatava vanemaga.

§ 15.  Alaealisele kodakondsuse saamiseks esitatavad dokumendid

  (1) Alla 15-aastasele alaealisele käesoleva seaduse §-s 13 või 14 sätestatud juhtudel Eesti kodakondsuse saamiseks esitatud sooviavalduses peab olema märgitud:
  1) alaealise ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht;
  2) vanemate või lapsendaja või eestkostja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht või eestkosteasutuse nimi;
  3) alaealise ja tema vanemate või lapsendaja või eestkostja elukoht või eestkosteasutuse asukoht;
  4) alaealise ja tema vanemate või lapsendaja või eestkostja kodakondsus;
  5) alaealise vanemate või lapsendaja või eestkostja või eestkosteasutuse juhi kinnitus selle kohta, et alaealine ja alaealise vanemad või lapsendaja või eestkostja vastavad käesoleva seaduse §-s 13 või 14 sätestatud tingimustele;
  6) alaealise vanemate või lapsendaja või eestkostja või eestkosteasutuse juhi allkiri.

  (2) Sooviavaldusele lisatakse:
  1) alaealise kaks fotot (4×5 cm);
  2) alaealise sünnitunnistus või isikut ja kodakondsust tõendav dokument;
  3) dokumendid, mis tõendavad, et alaealine vastab käesoleva seaduse §-s 13 või 14 sätestatud tingimustele;
  4) dokumendid, mis tõendavad, et alaealise vanemad või lapsendaja või eestkostja vastavad käesoleva seaduse §-s 13 või 14 sätestatud tingimustele;
  5) käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud juhul vanemate ametlikult kinnitatud allkirjadega kokkulepe.

  (3) Alaealist üksi kasvatav vanem esitab lisaks käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatule dokumendi, mis tõendab käesoleva seaduse §-s 14¹ sätestatud fakti olemasolu.

4. peatükk Eesti kodakondsuse taastamise tingimused 

§ 16.  Eesti kodakondsuse taastamise õigus

  (1) Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele.

  (2) Eesti kodakondsust taastada sooviv isik peab viibima püsivalt Eestis ning olema vabastatud senisest kodakondsusest või tõendama, et ta vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse taastamisega.

§ 17.  Eesti kodakondsuse taastamiseks esitatavad dokumendid

  (1) Eesti kodakondsust taastada sooviv isik esitab omakäeliselt kirjutatud sooviavalduse, milles on märgitud:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) andmed ees- ja perekonnanime muutmise kohta;
  3) sünniaeg ja -koht;
  4) kodakondsus;
  5) elukoht;
  6) ustavusvanne vastavalt käesoleva seaduse § 6 punktile 7;
  7) allkiri.

  (2) Isik esitab lisaks sooviavaldusele:
  1) kaks fotot (4×5 cm);
  2) isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid;
  3) dokumendi, mis tõendab isiku püsivat viibimist Eestis;
  4) Eesti kodakondsuse kaotamist tõendavad dokumendid;
  5) [kehtetu - RT I 2002, 62, 376 - jõust. 01.08.2002]

  (3) Enne sooviavalduse esitamist peab isik tasuma riigilõivu.
[RT I 2002, 62, 376 - jõust. 01.08.2002]

5. peatükk Eesti kodakondsuse saamise ja taastamise kord 

§ 18.  Dokumentide esitamine

  (1) Eesti kodakondsuse saamiseks või taastamiseks vajalikud dokumendid esitab isik Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutusele.

  (2) Alla 15-aastase alaealise või täisealise piiratud teovõimega isiku eest esitab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumendid ja sooritab käesolevas seaduses sätestatud toimingud tema vanem, lapsendaja, Eesti kodakondsuses olev eestkostja või eestkosteasutus.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 19.  Eesti kodakondsuse saamiseks või taastamiseks esitatud dokumentide registreerimine ja menetlemine

  (1) Sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks või taastamiseks registreeritakse ja võetakse menetlusse Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutuses, kui isik esitab koos sooviavaldusega kodakondsuse saamiseks kõik käesoleva seaduse §-s 12, alla 15-aastase alaealise puhul §-s 15 ning kodakondsuse taastamiseks kõik §-s 17 loetletud dokumendid ja on tasunud riigilõivu.

  (2) Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus väljastab isikule tema sooviavalduse registreerimise ja menetlusse võtmise kohta tõendi, mille vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (3) Eesti kodakondsust saada sooviv isik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutuses kuue kuu möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ning vastab käesolevas seaduses sätestatud tingimustele, ja esitab tõendi selle kohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks.

  (4) Kui Eesti kodakondsust saada sooviv isik on täitnud käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud tingimused ühe kuu jooksul kuuekuulise tähtaja lõppemisest arvates, esitab Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus kolme kuu jooksul isiku dokumendid koos omapoolse põhjendatud ettepanekuga Vabariigi Valitsusele Eesti kodakondsuse andmise otsustamiseks. Kui isik ei täida käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud tingimusi käesolevas lõikes sätestatud tähtajal või ei vasta käesolevas seaduses sätestatud tingimustele, siis tema sooviavalduse menetlemine lõpetatakse ning talle teatatakse sellest kirjalikult.

  (4¹) Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus edastab esitatud sooviavalduse alla 15-aastasele alaealisele Eesti kodakondsuse saamiseks koos põhjendatud ettepanekuga Eesti kodakondsuse andmise otsustamiseks Vabariigi Valitsusele kolme kuu jooksul sooviavalduse registreerimisest arvates.

  (5) Kui Eesti kodakondsust taastada sooviv isik esitab Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutusele kuue kuu jooksul, arvates Eesti kodakondsuse taastamise sooviavalduse registreerimise päevast, tõendi selle kohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse taastamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks, esitab Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus kolme kuu jooksul isiku dokumendid koos omapoolse põhjendatud ettepanekuga Vabariigi Valitsusele Eesti kodakondsuse taastamise otsustamiseks.

  (6) Kui Eesti kodakondsust taastada sooviv isik ei esita käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud tõendit kuue kuu jooksul Eesti kodakondsuse taastamise sooviavalduse registreerimise päevast arvates, siis tema sooviavalduse menetlemine lõpetatakse ning talle teatatakse sellest kirjalikult.
[RT I 2004, 12, 80 - jõust. 20.03.2004]

§ 20.  Eesti kodakondsuse andmise või taastamise otsustamine

  (1) Eesti kodakondsuse andmise või taastamise otsustab Vabariigi Valitsus.

  (2) Vabariigi Valitsuse Eesti kodakondsuse andmise või taastamise korraldus jõustub allakirjutamise päeval, kui korralduses eneses ei sätestata muud tähtaega.

  (3) Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele anda või taastada Eesti kodakondsus seda soovivale isikule, annab Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus talle kodakondsustunnistuse.

§ 21.  Eesti kodakondsuse andmisest või taastamisest keeldumine

  (1) Eesti kodakondsust ei anta ega taastata isikule, kes:
  1) on Eesti kodakondsuse või seda tõendava dokumendi taotlemisel valeandmete esitamisega varjanud asjaolusid, mis välistavad talle Eesti kodakondsuse andmise või taastamise või oleksid välistanud talle Eesti kodakondsust tõendava dokumendi väljastamise;
  2) ei järgi Eesti põhiseaduslikku korda või ei täida Eesti seadusi;
  3) on tegutsenud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu;
  4) on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest;
  5) on töötanud või töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses;
  6) on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud, samuti tema abikaasale, kes on saabunud Eestisse seoses sõjaväelase lähetamisega teenistusse, reservi või erru.

  (1¹) Eesti kodakondsus võidakse erandina anda või taastada isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ja kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
[RT I 2006, 29, 224 - jõust. 08.07.2006]

  (2) Eesti kodakondsus võidakse anda või taastada välisriigi relvajõududest erru läinud isikule, kes on olnud sünniga Eesti kodakondsuse omandanud isikuga abielus vähemalt viis aastat ja see abielu ei ole lahutatud.

  (3) Eesti kodakondsust ei anta isikule, kelle vanemad või lapsendaja või eestkostja või eestkosteasutus esitas talle Eesti kodakondsuse taotlemisel valeandmeid asjaolude kohta, mis omavad tähtsust Eesti kodakondsuse andmise otsustamisel.

6. peatükk Eesti kodakondsuse kaotamise tingimused ja kord 

§ 22.  Eesti kodakondsuse kaotamine

  Eesti kodakondsus kaob:
  1) Eesti kodakondsusest vabastamisega;
  2) Eesti kodakondsuse äravõtmisega;
  3) mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega.

§ 23.  Eesti kodakondsusest vabastamiseks esitatavad dokumendid

  (1) Isik esitab Eesti kodakondsusest vabastamiseks:
  1) sooviavalduse, milles on märgitud ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, elukoht, taotletav kodakondsus ja allkiri;
  2) isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid;
  3) tõendi selle kohta, et ta on saanud mõne muu riigi kodakondsuse või saab selle seoses Eesti kodakondsusest vabastamisega.

  (2) Enne Eesti kodakondsusest vabastamist peab isik tasuma riigilõivu.
[RT I 2002, 62, 376 - jõust. 01.08.2002]

§ 24.  Dokumentide esitamine

  (1) Dokumendid Eesti kodakondsusest vabastamiseks esitatakse Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutusele või Eesti välisesindusele, kui isik elab püsivalt välisriigis.

  (2) Alla 15-aastase alaealise või täisealise piiratud teovõimega isiku eest esitab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumendid tema vanem, lapsendaja, eestkostja või eestkosteasutus.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 25.  Eesti kodakondsusest vabastamiseks esitatud dokumentide registreerimine ja menetlemine

  (1) Eesti kodakondsusest vabastamiseks esitatud dokumendid registreeritakse ja võetakse menetlusse Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutuses.

  (2) Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus väljastab isikule tema dokumentide registreerimise ja menetlusse võtmise kohta tõendi, mille vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (3) Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus esitab isiku dokumendid ühe aasta jooksul nende registreerimise päevast arvates Vabariigi Valitsusele Eesti kodakondsusest vabastamise otsustamiseks.

§ 26.  Piirangud Eesti kodakondsusest vabastamisel

  Isikut võidakse Eesti kodakondsusest mitte vabastada, kui:
  1) tagajärjeks on kodakondsusetus;
  2) isikul on täitmata kohustused Eesti riigi ees;
  3) isik on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses.

§ 27.  Eesti kodakondsusest vabastamise otsustamine

  Eesti kodakondsusest vabastamise otsustab Vabariigi Valitsus.

§ 28.  Eesti kodakondsuse äravõtmine

  (1) Eesti kodakondsus võetakse ära Vabariigi Valitsuse korraldusega isikult, kes on:
  1) astunud Eesti kodanikuna välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse Vabariigi Valitsuse loata;
  2) astunud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusse või relvi valdavasse ja sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni;
  3) püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda;
  4) Eesti kodakondsuse saamisel või taastamisel varjanud valeandmete esitamisega asjaolusid, mis oleksid välistanud talle Eesti kodakondsuse andmise või taastamise;
  5) mõne muu riigi kodakondsuses, kuid ei ole vabastatud Eesti kodakondsusest.

  (2) Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust.

  (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõige ei laiene isikutele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga.

§ 29.  Eesti kodakondsuse kaotamine mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmise või Eesti kodakondsusest loobumisega

  Isik loetakse Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse poolt Eesti kodakondsuse kaotanuks mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmise või Eesti kodakondsusest loobumisega mõne muu riigi kodakondsuse kasuks.

§ 30.  Eesti kodakondsust tõendavate dokumentide tagastamine

  Isik, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse, tagastab Eesti kodakondsust tõendavad dokumendid Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutusele.

7. peatükk Lõppsätted 

§ 31.  Nõusolek alaealisele Eesti kodakondsuse andmiseks, taastamiseks või tema Eesti kodakondsusest vabastamiseks

  15-18-aastasele alaealisele Eesti kodakondsuse andmiseks, taastamiseks või tema Eesti kodakondsusest vabastamiseks peab olema tema vanema, lapsendaja, eestkostja või eestkosteasutuse nõusolek.

§ 32.  Kodakondsuse andmine ekslikult Eesti kodaniku passi saanud isikule

  (1) Välismaalane, kes esitas nõutavad dokumendid Eesti kodakondsuse saamiseks enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud korras, saab Eesti kodakondsuse dokumentide menetlusse võtmisel kehtinud tingimustel ja korras.

  (2) Isik, kelle Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus määratles Eesti kodaniku passi väljaandmise otsustamisel alusetult Eesti kodanikuna varem kehtinud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 26. veebruari otsusega «Kodakondsuse seaduse rakendamise kohta» rakendatud kodakondsuse seaduse § 3 või 4 järgi, loetakse Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse poolt Eesti kodakondsuse omandanuks vastavalt sünniga või hilisema seadusliku toiminguga, välja arvatud juhul, kui on tuvastatud, et Eesti kodaniku pass väljastati võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi või teadvalt valeandmete esitamise tõttu.

  (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõiget rakendatakse ka isiku suhtes, kes määratleti ekslikult Eesti kodanikuna käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isiku järgi.

  (4) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõiget kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud § 32 2. ja 3. lõike alusel Eesti kodakondsuse saanud isikute suhtes.
[RT I 2003, 18, 101 - jõust. 01.03.2003]

§ 33.  Dokumentide vastuvõtmise eritingimused ja aja arvestamine

  Enne 1990. aasta 1. juulit Eestisse asunud isiku suhtes, kes taotleb Eesti kodakondsust, ei rakendata käesoleva seaduse § 6 punktides 2 ja 2² sätestatud pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse omamise nõuet.
[RT I 2006, 29, 224 - jõust. 08.07.2006]

§ 34.  Eesti keele oskuse erinõuded

  (1) Enne 1930. aasta 1. jaanuari sündinud Eesti kodakondsust taotlev isik on keeleeksamil vabastatud käesoleva seaduse § 8 2. lõike punktis 4 sätestatud nõuetest.

  (2) [Kehtetu - RT I 2000, 51, 323 - jõust. 10.07.2000]

  (3) [Kehtetu - RT I 2000, 51, 323 - jõust. 10.07.2000]

  (4) [Kehtetu - RT I 2000, 51, 323 - jõust. 10.07.2000]

§ 35.  Eesti kodakondsuse saamise eritingimused

  (1) Täisealine piiratud teovõimega Eesti kodakondsust taotlev isik on vabastatud käesoleva seaduse § 6 punktides 3–7 sätestatud tingimuste täitmisest.

  (2) Käesoleva seaduse § 6 punktides 3 ja 4 sätestatud tingimuste täitmisest on vabastatud isik, kes terviseseisundi tõttu pole võimeline neid nõudeid täitma.

  (3) Isik, kes terviseseisundi tõttu pole võimeline käesoleva seaduse § 6 punktides 3 ja 4 sätestatud tingimusi täielikult täitma, sooritab käesoleva seaduse §-des 8 ja 9 nimetatud eksami sellises ulatuses ja sellisel viisil, mida tema terviseseisund võimaldab.

  (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikule Eesti kodakondsuse taotlemisel kirjutab käesoleva seaduse § 12 1. lõikes nimetatud sooviavalduse ja 2. lõike punktis 4 nimetatud elulookirjelduse tema seaduslik esindaja ning § 12 2. lõike punktides 6–8 nimetatud dokumentide asemel esitatakse kohtuotsus isikule piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise kohta.

  (5) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes nimetatud isiku eest võib käesoleva seaduse § 12 1. lõikes nimetatud sooviavalduse ja 2. lõike punktis 4 nimetatud elulookirjelduse kirjutada ja dokumendid esitada tema notariaalselt volitatud esindaja.

  (6) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isik esitab käesoleva seaduse § 12 2. lõike punktides 7 ja 8 nimetatud dokumentide asemel ekspertkomisjoni otsuse, mis vabastab isiku käesoleva seaduse § 6 punktides 3 ja 4 sätestatud nõuete täitmisest.

  (7) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud isik esitab käesoleva seaduse §-des 8 ja 9 nimetatud eksami sooritamiseks ekspertkomisjoni otsuse selle kohta, millisel viisil on isik võimeline eksamit sooritama ja millisest eksami osa sooritamisest isik on vabastatud.

  (8) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes nimetatud isik esitab ekspertkomisjoni pöördumiseks isiku raviarsti teatise, mis kinnitab isiku võimetust terviseseisundi tõttu täita kas täielikult või osaliselt käesoleva seaduse § 6 punktides 3 ja 4 sätestatud nõudeid.

  (9) Käesoleva paragrahvi 6.–8. lõikes nimetatud ekspertkomisjoni otsuse peale võib kolmekümne päeva jooksul otsuse kättesaamise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule.

  (10) Kodakondsuse taotleja eesti keele ning kodakondsuse seaduse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (11) Käesoleva paragrahvi 6.–9. lõikes nimetatud ekspertkomisjoni moodustab ja selle töökorralduse kehtestab käskkirjaga haridus- ja teadusminister kooskõlastatult sotsiaalministriga.
[RT I 2004, 84, 570 - jõust. 01.04.2005]

§ 36.  [Kehtetu - RT I 2002, 62, 376 - jõust. 01.08.2002]

§ 36¹.  Keeleõppe kulude hüvitamise rakendamine

  (1) Kuni 2005. aasta 31. detsembrini hüvitatakse eesti keele eksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami positiivselt sooritanud isikule koolitusluba omavale erakoolile eesti keele õppe eest tasutud õppemaksust kuni 50 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäära ulatuses.

  (2) Eesti keele eksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami positiivselt sooritanud isikule, kes on eesti keele õpet alustanud enne 2004. aasta 1. jaanuari, hüvitatakse eesti keele õppe eest tasutud õppemaks ka juhul, kui õpet läbiviiv koolitusasutus ei oma koolitusluba.
[RT I 2003, 82, 550 - jõust. 01.01.2004]

§ 37.  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 38.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 1995. aasta 1. aprillil.