Teksti suurus:

Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:

Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri

Vastu võetud 18.05.2007 nr 153
RT I 2007, 38, 273
jõustumine 02.06.2007

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.01.2009RT I 2009, 7, 4801.02.2009
19.03.2010RT I 2010, 13, 7001.04.2010

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eesmärk

 (1) Alam-Pedja looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta:
 1) ulatuslikul alal ökosüsteemide looduslikku mitmekesisust, tagades võimalikult suurel osal kaitsealast metsa- ja sookoosluste loodusliku arengu ja niidukoosluste püsimise ning kaitsealuste liikide elupaikade säilimise;
 2) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on viis linnuliiki, kes on ühtlasi I kategooria kaitsealused liigid, ja väikeluik (Cygnus columbianus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rohunepp (Gallinago media), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus), kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), herilaseviu (Pernis apivorus), hallpea-rähn ehk hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), täpikhuik (Porzana porzana), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ja rändlinnud;
 3) II kategooria kaitsealuseid liike. Need on väikekoskel (Mergus albellus), väikekajakas (Larus minutus) ja mustsaba-vigle (Limosa limosa);
 4) III kategooria kaitsealuseid liike. Need on hallõgija (Lanius excubitor), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), heletilder (Tringa nebularia) ja punajalg-tilder (Tringa totanus);
 5) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on jõed ja ojad (3260)3, kuivad nõmmed (4030), lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*), lamminiidud (6450), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ja laialehised lammimetsad (91F0);
 6) liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõugjas (Aspius aspius), tiigilendlane (Myotis dasycneme), mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid; suur-kuldtiib (Lycaena dispar), hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio), vingerjas (Misgurnus fossilis), saarmas (Lutra lutra), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid.

 (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks loodusreservaadiks, kahekümne viieks sihtkaitsevööndiks ja üheksaks piiranguvööndiks.

 (3) Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud käesolevas määruses sätestatud erisustega.

 (4) «Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni» artikli 2 lõike 1 kohaselt on Alam-Pedja looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).

§ 2. Kaitseala asukoht

 (1) Kaitseala asub Jõgeva maakonnas Puurmani vallas Altnurga, Jüriküla ja Pikknurme külas ning Põltsamaa vallas Umbusi ja Väike-Kamari külas, Tartu maakonnas Laeva vallas Kärevere, Siniküla ja Valmaotsa külas, Puhja vallas Nasja, Palupõhja, Poriküla, Rämsi, Saare, Teilma ja Vihavu külas, Rannu vallas Verevi ja Väike-Rakke külas, Tähtvere vallas Ilmatsalu külas ning Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas Lalsi, Meleski, Odiste, Taganurga, Vaibla ja Järtsaare külas.

 (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 4. Lubatud tegevus

 (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud loodusreservaadis ning määruses sätestatud ajal sihtkaitsevööndis.

 (2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

 (3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, seejuures maaomanikul on oma maal okste põletamine lubatud ettevalmistamata kohtades, kui see on vajalik metsa hooldamiseks. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

 (4) Kaitsealal on lubatud kalapüük, välja arvatud loodusreservaadis ja jõgede sootides 1. veebruarist 30. juunini Põltsamaa raba sihtkaitsevööndis ja 15. aprillist 30. juunini Emajõe luha sihtkaitsevööndis.

 (5) Jahipidamine on lubatud Aiu sihtkaitsevööndis Karisto loodusreservaadist loodesse jääval alal, Jõesuu, Jüriküla, Laugesoo, Pikknurme, Sangla soo, Soosaare, Soova, Umniidu ja Kunila sihtkaitsevööndites, Kärevere sihtkaitsevööndis Laeva metskonna kvartalites LV113-LV117 ning Kamari piiranguvööndis Annikvere peakraavi lõunakalda trassil 15. septembrist 31. jaanuarini ning Utsali sihtkaitsevööndis 15. septembrist 15. detsembrini, välja arvatud linnujaht, mis on kogu kaitsealal aasta ringi keelatud.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata aladel toimub jahiulukite tekitatud kahjustuste ilmnemisel, teadustöö eesmärgil või jahiulukiliigi arvukuse reguleerimise eesmärgil jaht kaitseala valitsejaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.

 (7) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Maastikusõidukiga sõitmine kaitsealal on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ning koosluste hooldamisel, liinirajatiste hooldustöödel, maatulundusmaal metsa- ja põllumajandustöödel ning sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

 (8) Kaitsealal on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine.

 (9) Veesõidukite maksimaalseks lubatud kiiruseks kaitsealal on 30 km/h, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses, sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

§ 5. Keelatud tegevus

 (1) Kaitsealal on keelatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud Emajõel Emajõe-Pedja-Põltsamaa piiranguvööndi ulatuses, Elva (Ulila) ja Ilmatsalu jõel ning kaitseala valitseja kirjalikul nõusolekul ka Pede ja Põltsamaa jõel. Suurvee ajal on mootoriga veesõidukiga keelatud jõesängist väljuda. Jettidega, skuutritega, veerolleritega ja hõljukitega sõitmine on keelatud kogu kaitsealal. Järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses, sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses on mootoriga veesõidukiga sõitmine lubatud kõikidel jõgedel ja üleujutatud aladel.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

 (2) Kaitsealal on keelatud uute ehitiste püstitamine jõgede kallaste ehituskeeluvööndis, välja arvatud kaitseala ja laagriplatside tarbeks kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades ning väikeehitiste, sealhulgas paadisilla ja ajutise ehitise ehitamine kaitseala valitseja nõusolekul.

 (3) Kaitseala valitseja nõusolekuta ei või kaitsealal:
 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega sihtotstarvet;
 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
 3) väljastada metsamajandamiskava;
 4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
 5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
 6) anda projekteerimistingimusi;
 7) anda ehitusluba;
 8) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee-erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.

§ 6. Tegevuse kooskõlastamine

 (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

 (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

 (3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise järelevalvajal on õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

3. peatükk LOODUSRESERVAAT 

§ 7. Loodusreservaadi määratlus

 (1) Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- ja veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena.

 (2) Kaitsealal on neli loodusreservaati:
 1) Karisto loodusreservaat;
 2) Peterna loodusreservaat;
 3) Tõllassaare loodusreservaat;
 4) Võiviku loodusreservaat.

§ 8. Loodusreservaadi kaitse-eesmärk

  Loodusreservaadi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

§ 9. Tegevus loodusreservaadis

  Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise eesmärgil, valitseja nõusolekul teadustegevuse ning kaitseala seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

4. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND 

§ 10. Sihtkaitsevööndi määratlus

 (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

 (2) Kaitsealal on kakskümmend viis sihtkaitsevööndit:
 1) Aiu sihtkaitsevöönd;
 2) Emajõe luha sihtkaitsevöönd;
 3) Jõesuu sihtkaitsevöönd;
 4) Jüriküla sihtkaitsevöönd;
 5) Kulu soo sihtkaitsevöönd;
 6) Kunila sihtkaitsevöönd;
 7) Kärevere sihtkaitsevöönd;
 8) Laeva soo sihtkaitsevöönd;
 9) Laugesoo sihtkaitsevöönd;
 10) Madise sihtkaitsevöönd;
 11) Meleski soo sihtkaitsevöönd;
 12) Pikknurme sihtkaitsevöönd;
 13) Potaste sihtkaitsevöönd;
 14) Põltsamaa raba sihtkaitsevöönd;
 15) Päovere sihtkaitsevöönd;
 16) Samblasaare sihtkaitsevöönd;
 17) Sangla soo sihtkaitsevöönd;
 18) Soosaare sihtkaitsevöönd;
 19) Soova sihtkaitsevöönd;
 20) Taressaare sihtkaitsevöönd;
 21) Umbusi jõe sihtkaitsevöönd;
 22) Umbusi raba sihtkaitsevöönd;
 23) Umniidu sihtkaitsevöönd;
 24) Utsali sihtkaitsevöönd;
 25) Valmassaare sihtkaitsevöönd.

§ 11. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk

 (1) Laeva soo, Põltsamaa raba, Umbusi raba ja Valmassaare sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse.

 (2) Umniidu ja Utsali sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on metsa- ja sookoosluste arengu tagamine loodusliku protsessina.

 (3) Kunila sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse.

 (4) Kulu soo, Laugesoo, Meleski soo, Potaste, Sangla soo, Soosaare ja Soova sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on metsa- ja sookoosluste looduslikkuse taastamine ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse.

 (5) Kärevere sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste looduslikkuse taastamine ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse.

 (6) Aiu, Emajõe luha, Jõesuu, Jüriküla, Madise, Pikknurme, Päovere, Samblasaare, Taressaare ja Umbusi jõe sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste taastamine ja säilitamine, kaitstavate liikide elupaikade kaitse, vanajõgede ökosüsteemi kaitse ning metsakoosluste liigilise ja vanuselise struktuuri hoidmine.

§ 12. Lubatud tegevus

 (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja poolt tähistatud kohtades. Ettevalmistamata kohas ja rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

 (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
 1) teeäärsete kraavide hooldustööd;
 2) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
 3) eesvoolude hoiutööd, välja arvatud Kulu soo, Laeva soo, Potaste, Põltsamaa raba, Umbusi raba ja Valmassaare sihtkaitsevööndites;
 4) Aiu, Emajõe luha, Jõesuu, Jüriküla, Kulu soo, Kärevere, Madise, Pikknurme, Potaste, Soosaare, Taressaare ja Umbusi jõe sihtkaitsevööndites metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raielangi kuju ja suuruse, raieliigi, -aja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
 5) Aiu, Emajõe luha, Kulu soo, Kunila, Kärevere, Laugesoo, Meleski soo, Pikknurme, Potaste, Sangla soo, Soosaare ja Soova sihtkaitsevööndites loodusliku veerežiimi taastamine;
 6) Aiu, Emajõe luha, Jõesuu, Jüriküla, Madise, Pikknurme, Päovere, Samblasaare, Taressaare ja Umbusi jõe sihtkaitsevööndites poollooduslike koosluste hooldamine ja taastamine;
 7) vaadete avamine Madise sihtkaitsevööndis Kirna matkarajal;
 8) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
 9) jõgede sootide suudmete puhastamine ja süvendamine;
 10) traditsiooniliste taliteede taastamine ja hooldustööd;
 11) võõrliikide loodusest eemaldamine.

§ 13. Keelatud tegevus

 (1) Sihtkaitsevööndis on keelatud:
 1) majandustegevus;
 2) loodusvarade kasutamine;
 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud ehitiste püstitamine hoonestatud kinnistute õuemaale ja kaitseala tarbeks, arvestades käesoleva määruse § 5 lõikes 2 sätestatut.

 (2) Inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ning kaitseala valitseja nõusolekul, on keelatud:
 1) Põltsamaa raba sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. juunini. Keeld ei laiene inimeste viibimisele Laeva metskonna kvartalites QR326 ja QR336;
 2) Laeva soo sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. juunini. Keeld ei laiene inimeste viibimisele tähistatud matkarajal, Kirna-Nõmmeotsa pinnasteel ja Laeva metskonna kvartaleid QR326 ja QR336 läbival pinnasteel;
 3) Laugesoo, Sangla soo, Soova ja Umbusi raba sihtkaitsevööndites 1. veebruarist 30. juunini;
 4) Emajõe luha sihtkaitsevööndis 15. aprillist 30. juunini.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

§ 14. Vajalik tegevus

  Aiu, Emajõe luha, Jõesuu, Jüriküla, Madise, Pikknurme, Päovere, Samblasaare, Taressaare ja Umbusi jõe sihtkaitsevööndites poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu taastamiseks ja säilitamiseks vajalik tegevus nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine.

5. peatükk PIIRANGUVÖÖND 

§ 15. Piiranguvööndi määratlus

 (1) Piiranguvöönd on kaitseala majandatav osa, mis ei kuulu loodusreservaati ega sihtkaitsevööndisse.

 (2) Kaitsealal on üheksa piiranguvööndit:
 1) Altnurga piiranguvöönd;
 2) Emajõe-Pedja-Põltsamaa piiranguvöönd;
 3) Ihamakingu piiranguvöönd;
 4) Kamari piiranguvöönd;
 5) Laashoone piiranguvöönd;
 6) Palupõhja piiranguvöönd;
 7) Reku piiranguvöönd;
 8) Rõika piiranguvöönd;
 9) Sooküla piiranguvöönd.

§ 16. Piiranguvööndite kaitse-eesmärk

 (1) Palupõhja ja Sooküla piiranguvööndite kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja traditsioonilise külamaastiku säilitamine.

 (2) Altnurga, Emajõe-Pedja-Põltsamaa, Ihamakingu, Kamari, Laashoone, Reku ja Rõika piiranguvööndite kaitse-eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning taastamine.

§ 17. Lubatud tegevus

  Piiranguvööndis on lubatud:
 1) majandustegevus;
 2) tootmisotstarbeta ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, arvestades käesoleva määruse § 5 lõikes 2 ja lõike 3 punktides 4–7 sätestatut;
 3) kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas. Rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul;
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]
 4) väetiste kasutamine.

§ 18. Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
 1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
 2) maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
 3) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada vanuse ja liikide mitmekesisus, ja lageraie lankidena, mille kogupindala ei ole suurem kui 2 ha;
 4) metsa kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;
 5) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
 6) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
 7) veekogude kuju, veetaseme ja kaldajoone muutmine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul olemasolevate tiikide ja kanalite puhastamisel, jõekalda kindlustustöödel ja endiste paisude taastamisel ning sootide suudmete süvendustöödel.

§ 19. Vajalik tegevus

  Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik Altnurga, Ihamakingu, Laashoone, Palupõhja, Reku ja Sooküla piiranguvööndites niitmine, karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

6. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 20.   [käesolevast tekstist välja jäetud].

1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).
2 Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 1994. a määrusega nr 61 «Alam-Pedja looduskaitseala moodustamine». Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunkti 2 kohaselt hõlmab kaitseala Alam-Pedja linnuala ja punkti 2 alapunkti 9 kohaselt Alam-Pedja loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuses koostatud Aimla metskonna 2000. aasta, Laeva metskonna 2003. aasta, Pikknurme metskonna 1998. aasta ja Põltsamaa metskonna 1998. aasta puistuplaanide (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga oktoober 2006. a.
 Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I 2010, 13, 70 - jõust. 01.04.2010]

Alam-Pedja looduskaitseala_1

Alam-Pedja looduskaitseala_2

Alam-Pedja looduskaitseala_3