Teksti suurus:

Struuga maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:

Struuga maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

Vastu võetud 09.05.2007 nr 139
RT I 2007, 37, 252
jõustumine 25.05.2007

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.01.2009RT I 2009, 7, 4801.02.2009
19.03.2010RT I 2010, 13, 7001.04.2010

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Struuga maastikukaitseala kaitse-eesmärk

 (1) Struuga maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) võetakse kaitse alla, et kaitsta:
 1) Narva jõe lähteala vanajõgede (struugade) ja luhtade elustikku ning rändlinnuliikide elupaiku;
 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260)3 ning lamminiidud (6450);
 3) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas – soorätsu (Asio flammeus) ja rohuneppi (Gallinago media), kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid –, ning rukkirääku (Crex crex), kes on III kategooria kaitsealune liik;
 4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – tõugja (Aspius aspius) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus), kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid –, hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio) ja vingerja (Misgurnus fossilis), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ning kaitse alla mittekuuluva ojasilmu (Lampetra planeri) elupaiku.

 (2) Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Struuga sihtkaitsevööndisse.

 (3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

 (1) Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Alajõe vallas Vasknarva külas ning Illuka vallas Jaama ja Karoli külas.

 (2) Kaitseala välispiir on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

2. peatükk KAITSEALA KAITSEKORD 

§ 4. Lubatud tegevus

 (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju ja seeni kogu kaitsealal.

 (2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

 (3) Kaitsealal on lubatud harrastuskalapüük.

 (4) Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. novembrist 28. veebruarini ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil.

 (5) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine selleks määratud teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, poollooduslike koosluste hooldamisel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

 (6) Kaitsealal on lubatud ujuvvahendiga sõitmine, kusjuures Jaama ja Karoli jõe struugadel on mootoriga ujuvvahendiga lubatud sõita kiirusega kuni 15 km/h. Kiiruse piirang ei kehti järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

 (7) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ettevalmistatud kohas ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

 (8) Kaitsealal on lubatud telkimine ja lõkke tegemine selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja poolt tähistatud kohtades.

 (9) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
 1) puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, materjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
 2) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd 1. septembrist 31. jaanuarini;
 3) olemasolevate rajatiste hooldustööd;
 4) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks.

§ 5. Keelatud tegevus

 (1) Kaitsealal on keelatud:
 1) majandustegevus;
 2) loodusvarade kasutamine;
 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud ehitiste ehitamine kaitseala tarbeks.

 (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
 3) väljastada metsamajandamiskava;
 4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
 5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
 6) anda projekteerimistingimusi;
 7) anda ehitusluba;
 8) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.

§ 6. Vajalik tegevus

 (1) Vanajõgede suudmete ummistumise korral on vajalik nende süvendamine.

 (2) Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja elustiku liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik tegevus niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
[RT I 2010, 13, 70 - jõust. 01.04.2010]

 (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

 (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

 (3) Kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, on Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid.

  1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).
2 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k »Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunkti 53 kohaselt jääb kaitseala Struuga linnualale ja punkti 2 alapunkti 390 kohaselt Struuga loodusalale, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale.
4 Kaitseala välispiir on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
 Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

Struuga maastikukaitseala kaart