Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.04.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 07.07.2023
Avaldamismärge: 

Mahtra looduskaitseala kaitse-eeskiri

Vastu võetud 03.04.2007 nr 101
RT I 2007, 29, 173
jõustumine 13.04.2007

Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
19.01.2009 - RT I 2009, 7, 48 - 01.02.2009
19.03.2010 - RT I 2010, 13, 70 - 01.04.2010

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» 
 § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Mahtra looduskaitseala kaitse-eesmärk

(1) Mahtra looduskaitseala^2  (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
1) poollooduslike koosluste, metsakoosluste, soode ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse;
2) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, kes on ühtlasi II kaitsekategooria liik, elupaikade kaitse;
3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160)^3 , jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning lammi-lodumetsade (91E0*) kaitse;
4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi II kaitsekategooria liigid, ning II lisas nimetatud eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. Esthonica), võldase (Cottus gobio) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum), mis on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, elupaikade kaitse.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele viieks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Rapla maakonnas Juuru vallas Pirgu, Lõiuse, Järlepa, Jaluse, Härgla, Vankse, Mahtra, Maidla, Atla ja Orguse külas, Kaiu vallas Tamsi, Kasvandu ja Oblu külas ning Harju maakonnas Kose vallas Oru, Kanavere ja Nõrava külas ning Kõue vallas Kirivalla külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas^4 .

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009] 

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 4. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

(3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud käesoleva määrusega sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis.

(4) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud üksnes kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud ja tähistanud.

(5) Kaitsealal on lubatud rahvaürituste korraldamine kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud ja tähistanud ning kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

(6) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine ja kaitseala vetel mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid, maastikusõidukiga sõitmine ja mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses, piiranguvööndis liinirajatiste hooldustöödel ning maatulundusmaal metsamajandustöödel ja põllumajandustöödel.

§ 5. Keelatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
6) anda projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba.

§ 6. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009] 

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND

§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus

(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit:
1) Järlepa sihtkaitsevöönd;
2) Leva sihtkaitsevöönd;
3) Matsi sihtkaitsevöönd;
4) Kolgu sihtkaitsevöönd;
5) Ammassaare sihtkaitsevöönd.

§ 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on koosluste loodusliku arengu tagamine.

§ 9. Lubatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hoiutööd ja veerežiimi taastamine;
2) koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
3) tee ja tehnovõrgu rajatise rajamine või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd;
4) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus.

§ 10. Keelatud tegevus

Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) jahipidamine Leva sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. maini.

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND

§ 11. Piiranguvööndi määratlus

(1) Kaitseala piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on Mahtra piiranguvöönd.

§ 12. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

§ 13. Lubatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine;
2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine.

§ 14. Keelatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on keelatud:
1) maavara kaevandamine;
2) uue maaparandussüsteemi rajamine;
3) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
4) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus;
5) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;
6) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

^1  Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).
^2  Mahtra looduskaitseala on moodustatud Rapla Rajooni TSN Täitevkomitee 2. märtsi 1959. a otsusega nr 1 «Kultuurimälestusmärkide ja looduskaitse kindlustamisest Rapla rajoonis» kaitse alla võetud Järlepa mõisa pargi koos järvega, 18. augusti 1964. a otsusega nr 92 «Looduskaitsest Rapla rajoonis» kaitse alla võetud Ammassaare mäe ja 24. novembri 1981. a otsusega nr 268 «Looduskaitse kohta Rapla rajoonis» kaitse alla võetud Atla ehk Matsi raba ning Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» kaitse alla võetud Mahtra sookaitseala baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 196 hõlmab kaitseala Mahtra loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitseala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
^3  Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
^4  Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
 Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I 2010, 13, 70 - jõust. 01.04.2010] 
Mahtra looduskaitseala