Nedrema looduskaitseala kaitse-eeskiri
Vastu võetud 30.03.2007 nr 99
RT I 2007, 29, 171
jõustumine 13.04.2007
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 19.01.2009 | RT I 2009, 7, 48 | 01.02.2009 |
| 19.03.2010 | RT I 2010, 13, 70 | 01.04.2010 |
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Nedrema looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Nedrema looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – looduslike huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160)3, puisniitude (6530*), rabade (7110*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080)* ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse;
2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, kaitse;
3) III kategooria kaitsealuste liikide – vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata), laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine), soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea) ja hariliku porsi (Myrica gale) ning II kategooria kaitsealuse liigi kaitse;
4) III kategooria kaitsealuse linnuliigi – hiireviu (Buteo buteo) kaitse.
(2) Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Pärnu maakonnas Koonga vallas Kalli, Nedrema, Nätsi ja Võitra külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]
2. peatükk KAITSEALA KAITSEKORD
§ 4. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
1) Nedrema sihtkaitsevöönd;
2) Peieri sihtkaitsevöönd;
3) Urita sihtkaitsevöönd.
(2) Nedrema ja Peieri sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste ning soo- ja metsakoosluste säilitamine liikide mitmekesisuse ja maastikuilme säilimise tagamiseks.
(3) Urita sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Kaitseala vetel on lubatud kalapüük käsiõngega.
(4) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud ainult kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(5) Sõidukiga sõitmine kaitsealal on lubatud ainult teedel. Kaitseala vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid, mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kaitseala vetel ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, liinirajatiste hooldamisel, metsa- ja põllumajandustöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
(6) Nedrema ja Peieri sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja Urita sihtkaitsevööndis kuni 10 osalejaga rahvaürituse korraldamine.
(7) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud jaht lindudele ja jahipidamisviisidest urujaht. Püünistest on lubatud jahipidamisel kasutada ainult eluspüügi püüniseid mingi, kähriku ja rebase püüdmiseks.
(8) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine Nedrema ja Peieri sihtkaitsevööndis;
2) rohkem kui 10 osalejaga rahvaürituse korraldamine Urita sihtkaitsevööndis;
3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
4) Nedrema ja Peieri sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
5) Nedrema ja Peieri sihtkaitsevööndis koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
6) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd.
§ 6. Keelatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd;
4) metsatööd 1. märtsist 31. augustini, välja arvatud metsakultuuride hooldamine kaitseala valitseja nõusolekul 15. juulist 1. aprillini ja puisniitude ning puiskarjamaade taastamistööd 15. juulist 1. aprillini;
5) heinategu puisniitudel enne käesoleva aasta 15. juulit.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
6) anda projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]
§ 8. Vajalik tegevus kaitsealal
Poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine liituvuseni 0,3–0,7.
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).
2 Kaitseala on moodustatud Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a otsusega nr 319 «Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta» kaitse alla võetud Nedremäe – Kalli puisniidu baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 235 hõlmab kaitseala Nedrema – Kalli loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga juuni 2004 a. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I 2010, 13, 70 - jõust. 01.04.2010]
Facebook
Twitter