Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas1
Vastu võetud 28.02.2006 nr 59
RT I 2006, 13, 92
jõustumine 24.03.2006
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
18.05.2007 nr 155 (RT I 2007, 38, 275) 2.06.2007
19.01.2009 nr 13 (RT I 2009, 7, 48) 1.02.2009
19.03.2010 nr 37 (RT I 2010, 13, 70) 1.04.2010
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse»
§ 10 lõike 1 alusel ning lähtudes «Looduskaitseseaduse»
§ 11 lõikes 1 sätestatust.
§ 1. Lääne maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk
(1) Lääne maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
1)
Ehmja-Turvalepa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260)2,
kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade
niitude (6210), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste
kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510),
puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohu- ja raudtarnakooslustega
lubjarikaste madalsoode (7210), liigirikaste madalsoode (7230), vanade
loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*),
puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo-
ja rabametsade (91D0*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – saarma (Lutra
lutra) ja eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica)
elupaikade kaitse;
2) Karuse-Linnuse hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – kuivade
nõmmede (4030), kadastike (5130), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430),
aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*),
rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), vanade loodusmetsade
(9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), oosidel ja
moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060),
puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo-
ja rabametsade (91D0*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – emaputke
(Angelica palustris) ja rohelise kaksikhamba (Dicranum viride)
elupaikade kaitse;
3) Kuke-Kiili hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
kadastike (5130), alvarite (6280*), rabade (7110*), rikutud, kuid
taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140),
liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*),
soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*)
kaitse ning II lisas nimetatud liikide – teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas
aurinia) ja vasakkeermese pisiteo (Vertigo angustior)
elupaikade kaitse;
4) Laiküla hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede
ja ojade (3260), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude
(6530*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230),
vanade laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning II lisas nimetatud
liikide – saarma (Lutra lutra) ja kauni kuldkinga (Cypripedium
calceolus) elupaikade kaitse;
5) Luiste hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning
puisniitude (6530*) kaitse;
6) Marimetsa-Õmma hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade
niitude (6210), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*),
alvarite (6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510),
puisniitude (6530*), rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste
rabade (7120), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode
(7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade
(9020*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade
(sürjametsade) (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas
nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade
kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas
aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), eesti
soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica), kaljukotkas (Aquila
chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), must-toonekurg (Ciconia
nigra), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius
phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa
glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus
vanellus);
7) Mustjärve raba hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), rabade (7110*), oosidel ja
moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060),
soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*)
kaitse;
8) Nõva-Osmussaare hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste
liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), laiade
madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude
(1630*), püsirohttaimestuga liivarandade (1640), kadastike (5130) ning
alvarite (6280*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata
rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse,
on: merivart (Aythya marila), aul (Clangula hyemalis),
mustvaeras (Melanitta nigra), sõtkas (Bucephala clangula),
kassikakk (Bubo bubo), öösorr (Caprimulgus europaeus),
nõmmelõoke (Lullula arborea), hahk (Somateria
mollissima), jääkoskel (Mergus merganser),
rohukoskel (Mergus serrator), mustlagle (Branta bernicla),
tõmmuvaeras (Melanitta fusca), merikotkas (Haliaeetus
albicilla), soo-loorkull (Circus pygargus), nõmmekiur (Anthus
campestris), laanepüü (Bonasa bonasia),
must-toonekurg (Ciconia nigra), hallhüljes (Halichoerus
grypus), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), nõmmnelk (Dianthus
arenarius ssp. arenarius);
9) Poanse hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude
(6210), alvarite (6280), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste
kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode
(7230), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070) kaitse
ning II lisas nimetatud liikide – teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas
aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna),
vasakkeermese pisiteo (Vertigo angustior) elupaikade kaitse;
10)
Suursoo-Leidissoo hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rabade (7110*), vanade
loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo-
ja rabametsade (91D0*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata
rändlinnuliikide kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: saarmas (Lutra
lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), kaljukotkas (Aquila
chrysaetos), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus
pygargus), väikepistrik (Falco columbarius), sookurg (Grus
grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekoovitaja (Numenius
phaeopus);
11) Tuhu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – kuivade nõmmede
(4030), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), lubjavaesel mullal
liigirikaste niitude (6270*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude
(6510), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230)
kaitse ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning
I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle
elupaika kaitstakse, on: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), balti
risla (Calidris alpina schinzii), soo-loorkull (Circus pygargus),
merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius
collurio), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa
limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius
phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), rüüt (Pluvialis apricaria),
vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao
tetrix), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa
totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus), rabapüü (Lagopus
lagopus);
12) Haeska hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ I lisas nimetamata I kaitsekategooria rändlinnuliigi elupaiga
kaitse;
[RT I 2007, 38, 275 –
jõust. 2.06.2007]
13) Kangruaadu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade
niitude (6210*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510),
lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste
madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070) ning soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080*) kaitse;
[RT I
2007, 38, 275 – jõust. 2.06.2007]
14) Kapa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüüpide – loodude (6280*), puisniitude (6530*)
ja liigirikaste madalsoode (7230) kaitse;
[RT
I 2007, 38, 275 – jõust. 2.06.2007]
15) Karjatsimere hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*) ja
rannaniitude (1630*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata
rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse,
on: merivart (Aythya marila), sõtkas (Bucephala
clangula), jääkoskel (Mergus merganser),
rohukoskel (Mergus serrator), mustlagle (Branta bernicla),
tõmmuvaeras (Melanitta fusca), merikotkas (Haliaeetus
albicilla) ja soo-loorkull (Circus pygargus);
[RT
I 2007, 38, 275 – jõust. 2.06.2007]
16) Käntu-Kastja hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260),
niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450),
aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), lubjarikkal mullal
kuivade niitude (6210*), puisniitude (6530*), rabade (7110*), siirde- ja
õõtsiksoode (7140), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisas nimetamata
rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse,
on: saarmas (Lutra lutra), võldas (Cottus gobio),
jõesilm (Lampetra fluviatilis), paksukojaline jõekarp (Unio
crassus), suur-konnakotkas (Aquila clanga), laanepüü (Bonasa
bonasia), rukkirääk (Crex crex), teder (Tetrao
tetrix), metsis (Tetrao urogallus) ja kiivitaja (Vanellus
vanellus);
[RT I 2007, 38, 275
– jõust. 2.06.2007]
17) Mõisaküla panga hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade
niitude (6210*) ja lubjakivipaljandite (8210) kaitse;
[RT
I 2007, 38, 275 – jõust. 2.06.2007]
18) Oademetsa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – vanade laialehiste metsade
(9020*) kaitse;
[RT I 2007, 38, 275
– jõust. 2.06.2007]
19) Porsiku hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – kadastike (5130),
lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*),
liigirikaste madalsoode (7230), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga
lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230) ja
puiskarjamaade (9070) kaitse;
[RT I
2007, 38, 275 – jõust. 2.06.2007]
20) Puiskarjamaa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – puiskarjamaade (9070) kaitse;
[RT
I 2007, 38, 275 – jõust. 2.06.2007]
21) Pullapää panga hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjakivipaljandite
(8210), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080*), rusukallete ja jäärakute metsade (9180*), siirdesoo- ja
rabametsade (91D0*) kaitse
[RT I 2007,
38, 275 – jõust. 2.06.2007]
22) Rajametsa hoiuala, mille kaitse–eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – lubjarikkal mullal kuivade
niitude (6210*) kaitse ning II lisas nimetatud liigi – tiigilendlase (Myotis
dasycneme) elupaikade kaitse;
[RT I
2007, 38, 275 – jõust. 2.06.2007]
23) Rame hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüüpide – kadastike (5130), lubjarikkal mullal
kuivade niitude (6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510),
loodude (6280*) ja lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*)
kaitse;
[RT I 2007, 38, 275 –
jõust. 2.06.2007]
24) Saare hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannaniitude
(1630*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*) ning
soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide kaitse. Liigid, kelle elupaika
kaitstakse, on: soo-loorkull (Circus pygargus), sookurg (Grus
grus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
[RT
I 2007, 38, 275 – jõust. 2.06.2007]
25) Salajõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade
niitude (6210*), loodude (6280*) ja liigirikaste madalsoode (7230)
kaitse;
[RT I 2007, 38, 275 –
jõust. 2.06.2007]
26) Saunja hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüübi – lubjarikkal mullal kuivade niitude
(6210*) kaitse ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud
liikide ning I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: punajalg-tilder (Tringa
totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);
[RT
I 2007, 38, 275 – jõust. 2.06.2007]
27) Tahu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüübi – rannaniitude (1630*) ja
I kaitsekategooria kaitsealuse liigi kaitse;
[RT
I 2007, 38, 275 – jõust. 2.06.2007]
28) Väinamere hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate
(1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*),
laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide
(1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja
liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude
(1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), kuivade nõmmede (4030),
kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*),
lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*),
sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430),
puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste
madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate
rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse,
on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium
supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra
lutra), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus
gobio), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia),
suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull (Accipiter
nisus), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus),
jäälind (Alcedo atthis), soopart (Anas acuta),
luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca),
viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),
rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas
strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser
anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser
fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria
interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya
ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya
marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta
bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala
clangula), hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo
lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi (Calidris
ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta),
värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius
dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias
niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus),
soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis),
rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus),
kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos
leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor),
põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), tuuletallaja (Falco
tinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago
media), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia
stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus
albicilla), väänkael (Jynx torquilla),
punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius
excubitor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus
fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus
ridibundus), plütt (Limicola falcinellus),
vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa
limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp (Lymnocryptes
minimus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta
nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus
merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius
arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix
perdix), kormoran (Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus
lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), hallrähn (Picus
canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis
squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps
cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena),
väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana
porzana), rooruik (Rallus aquaticus), naaskelnokk (Recurvirostra
avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria
mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna
caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna
paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis),
vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao
tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa
glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa
totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);
[RT
I 2007, 38, 275 – jõust. 2.06.2007]
29) Österbi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – puisniitude (6530*) kaitse.
[RT
I 2007, 38, 275 – jõust. 2.06.2007]
(2) Lõikes 1 nimetatud hoiualade piirid on esitatud kaartidel määruse lisas3.
§ 2. Hoiualade valitseja
Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud hoiualade valitseja on Keskkonnaamet.
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
____________
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L
206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997,
lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja
nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L
103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981,
lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100,
16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk
9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236,
23.09.2003, lk 667–702).
2 Sulgudes on siin ja
edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad
elupaigad.
3 Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades
Lamberti koonilist Euref EST 92 projektsiooni, kaitsealade kinnitatud
välispiire ja maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
Alade kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis,
keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT
I 2010, 13, 70 – jõust. 1.04.2010]
Facebook
X.com
