Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.04.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.11.2013 Avaldamismärge: Pähni looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri Vastu võetud 03.03.2006 nr 65 RT I 2006, 13, 94 jõustumine 24.03.2006 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 19.01.2009 - RT I 2009, 7, 48 - 01.02.2009 19.03.2010 - RT I 2010, 13, 70 - 01.04.2010 Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Pähni looduskaitseala kaitse-eesmärk (1) Pähni looduskaitseala^2  (edaspidi kaitseala) võetakse kaitse alla: 1) väärtuslike elupaikade, looduse ja maastiku mitmekesisuse ning ürgilmelise puistu kaitseks; 2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vanade loodusmetsade (9010*)^3  ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitseks; 3) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, kaitseks. (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. (3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Võru maakonnas Varstu vallas Pähni külas ja Rõuge vallas Sadramõtsa külas. (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas^4 . § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. [RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009] 2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED § 4. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, püüda kala ja pidada jahti kogu kaitsealal, välja arvatud sihtkaitsevööndis käesolevas määruses sätestatud juhtudel. (2) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. (3) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. (4) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses. § 5. Keelatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kinnitada metsateatist; 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba. § 6. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. (3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus seada kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit. [RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009] 3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND § 7. Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. (2) Kaitsealal on Pähni sihtkaitsevöönd. § 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk (1) Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilimine. (2) Metsakoosluste kaitse-eesmärk on kasvukohatüübile iseloomuliku liikide koosseisu säilitamine. § 9. Lubatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus; 2) metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile 1. septembrist 31. jaanuarini, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 3) veerežiimi taastamine; 4) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd. § 10. Keelatud tegevus Sihtkaitsevööndis on keelatud: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) inimeste viibimine 1. veebruarist 30. maini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ning kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul teostatavas teadustegevuses; 4) jahipidamine 1. veebruarist 31. augustini; 5) olemasoleva maaparandussüsteemi hoiutööd, millega kaasneb veerežiimi muutumine, välja arvatud eesvoolude hoiutööd. 4. peatükk PIIRANGUVÖÖND § 11. Piiranguvööndi määratlus (1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- ja veeala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. (2) Kaitsealal on Pähni piiranguvöönd. § 12. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on sealse elustiku mitmekesisuse säilitamine. § 13. Lubatud tegevus Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus. § 14. Keelatud tegevus Piiranguvööndis on keelatud: 1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, välja arvatud veerežiimi taastamine; 4) uute veekogude rajamine; 5) uue maaparandussüsteemi rajamine; 6) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 7) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine; 8) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liigiline ja vanuseline mitmekesisus. 1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702). 2 Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 319 hõlmab kaitseala Pähni loodusala, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades Eesti Metsakorralduskeskuses 2002. aastal koostatud Roosa metskonna puistuplaani (1:20 000) ja maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). [RT I 2010, 13, 70 - jõust. 01.04.2010] Pähni looduskaitseala