Teksti suurus:

Tõstamaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:

Tõstamaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Vastu võetud 30.03.2007 nr 88
RT I 2007, 29, 161
jõustumine 13.04.2007

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.01.2009RT I 2009, 7, 4801.02.2009
19.03.2010RT I 2010, 13, 7001.04.2010

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Tõstamaa maastikukaitseala kaitse-eesmärk

 (1) Tõstamaa maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta:
 1) rannamaastikku ning sealset elustikku;
 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: veealused liivamadalad (1110)3, karid (1170), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), ja lubjarikkal mullal kuivad niidud (6210);
 3) liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas ning mis on ühtlasi III kaitsekategooria liik. Selleks liigiks on emaputk (Angelica palustris);
 4) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ja kes on ühtlasi II ja III kategooria kaitsealused liigid. Kaitstavad III kategooria kaitsealused liigid on valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), roo-loorkull (Circus aeroginosus), mudatilder (Tringa glareola), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja väiketiir (Sterna albifrons);
 5) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ nimetab II lisas ja kes on ühtlasi II ja III kategooria kaitsealused liigid. Kaitstavad III kategooria kaitsealused liigid on punajalg-tilder (Tringa totanus) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca);
 6) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ nimetab II lisas ja kes ei kuulu kaitsekategooriatesse, nagu kühmnokk-luik (Cygnus olor), rabahani (Anser fabalis), rääkspart (Anas strepera), rägapart (Anas querquedula), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergusmerganser), kiivitaja (Vanellus vanellus), tumetilder (Tringa erythropus), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), viupart (Anas penelope), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchus), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula).

 (2) Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks.

 (3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

 (1) Kaitseala asub Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas Värati, Tõlli, Peerni, Pootsi ja Kavaru külas.

 (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 4. Lubatud tegevus

 (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva määrusega sätestatud juhul sihtkaitsevööndis.

 (2) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht sihtkaitsevööndis.

 (3) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

 (4) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud paikades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Õuemaal on telkimine ja lõkke tegemine lubatud omaniku loal.

 (5) Kaitsealal on lubatud rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistatud kohtades ja kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Õuemaal on rahvaürituste korraldamine lubatud omaniku loal.

 (6) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine ning veekogudel mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud õuemaal omaniku loal, järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ning piiranguvööndis teostatavatel liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandus- või põllumajandustöödel. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

§ 5. Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
 3) väljastada metsamajandamiskava;
 4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
 5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
 6) anda projekteerimistingimusi;
 7) anda ehitusluba.

§ 6. Tegevuse kooskõlastamine

 (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

 (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

 (3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise järelevalvajal on õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND 

§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus

 (1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks ja kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitseks.

 (2) Kaitsealal on Tõstamaa laidude sihtkaitsevöönd.

§ 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on laidude ja neid ümbritseva mereala väärtuslike elupaikade, elustiku ja koosluste säilitamine.

§ 9. Lubatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
 1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
 2) poollooduslike koosluste hooldamine nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks;
 3) pilliroo ja adru varumine.

§ 10. Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud:
 1) majandustegevus;
 2) loodusvarade kasutamine;
 3) tee rajamine, tehnovõrgu rajatise ja uue ehitise püstitamine, välja arvatud rajatise püstitamine kaitseala tarbeks ja olemasolevate rajatiste hooldustööd;
 4) inimeste viibimine laidudel 15. aprillist 15. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul poollooduslike koosluste hooldamistöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

§ 11. Vajalik tegevus

  Sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine.

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND 

§ 12. Piiranguvööndi määratlus

 (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

 (2) Kaitsealal on kolm piiranguvööndit:
 1) Värati piiranguvöönd;
 2) Suti piiranguvöönd;
 3) Kavaru-Peerni piiranguvöönd.

§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

§ 14. Lubatud tegevus

 (1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.

 (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
 1) ehitiste püstitamine;
 2) uuendusraie;
 3) uute veekogude rajamine;
 4) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
 5) roo varumine külmumata pinnasel.

§ 15. Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
 1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
 2) maavara kaevandamine;
 3) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;
 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
 5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine.

§ 16. Vajalik tegevus

  Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste ja looduslike rohumaade esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks kohustuslik rohu niitmine, karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).
2 Kaitseala on moodustatud ENSV Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 27. septembri 1976. a otsusega nr 253 «Looduskaitse objektide kohta rajoonis» loodud kohaliku tähtsusega zooloogiliste kaitsealade Heinlaid ja Kivilaid baasil. Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 «Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta» kinnitati need kaitsealad kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektiks Tõstamaa laiud. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunktist 45 jääb kaitseala Pärnu lahe linnuala koosseisu ja lisa 1 punkti 2 alapunktist 436 hõlmab kaitseala Tõstamaa loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 1992/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, kasutades Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid seisuga november 2005. a.
 Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I 2010, 13, 70 - jõust. 01.04.2010]

Tõstamaa maastikukaitseala

/otsingu_soovitused.json