Teksti suurus:

Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.04.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:17.12.2010
Avaldamismärge:

Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad

Vastu võetud 01.06.2004 nr 62
RTL 2004, 75, 1228
jõustumine 14.06.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
27.04.2006RTL 2006, 39, 66912.05.2006
21.08.2007RTL 2007, 70, 122810.09.2007
21.01.2009RTL 2009, 11, 13101.02.2009
26.03.2010RTL 2010, 18, 31612.04.2010

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 18 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

  Määrus kehtestab kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste säilimiseks kaitse-eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud vajaliku töö toetamiseks kinnisasja valdajale makstava loodushoiutoetuse (edaspidi toetus) taotlemisele, taotluse läbivaatamisele, tööde tegemisele, toetuse maksmisele esitatavad nõuded ja tingimused, toetuse maksmise korra ning toetuste määrad.

§ 2. Loodushoiutoetuse määrad

 (1) Kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuvate poollooduslike koosluste, mis ei asu Natura 2000 võrgustiku alal või asuvad määruse lisas 5 toodud kaartidel1 märgitud projektialal hooldamiseks antavad toetuse määrad on:

1) Natura 2000 võrgustiku alal asuva puisniidu hooldamine 3600 kr/ha;
2) puisniidu, mis ei asu Natura 2000 võrgustiku alal, hooldamine 3100 kr/ha;
3) Natura 2000 alal asuva rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, LKS § 69 punktis 1 nimetatud linnualal asuva poldri niidu hooldamine 2800 kr/ha;
4) rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, mis ei asu Natura 2000 alal, hooldamine 2300 kr/ha.

[RTL 2007, 70, 1228 - jõust. 10.09.2007]

 (11) Kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuvate poollooduslike koosluste taastamiseks antavad toetuse määrad on:
 

1) niidu või loopealse puhastamine hõredast võsast (liituvusega 0,2–0,4), kui võsa on:  
  a) kuni 1,5 m kõrgune 2800 kr/ha;
  b) üle 1,5 m kõrgune 3900 kr/ha;
2) niidu või loopealse puhastamine keskmise tihedusega võsast (liituvusega 0,5–0,7), kui võsa on:  
  a) kuni 1,5 m kõrgune 3600 kr/ha;
  b) üle 1,5 m kõrgune 5300 kr/ha;
3) niidu või loopealse puhastamine tihedast võsast (liituvusega 0,8–1), kui võsa on:  
  a) kuni 1,5 m kõrgune 5000 kr/ha;
  b) üle 1,5 m kõrgune 6800 kr/ha;
4) puisniidul ja puiskarjamaal puurinde liituvuse vähendamine puistu grupilise struktuuri taastamise eesmärgil:  
  a) 1 kuni 2 liituvusastme võrra 2500 kr/ha;
  b) 3 kuni 4 liituvusastme võrra 3900 kr/ha;
5) poollooduslikel kooslustel loomade selle korra kohaseks karjatamiseks vajalike tarade ehitamine iga viie aasta järel 15 kr/m;
6) rannaniidu või lamminiidu tihedast pilliroost puhastamine, ebatasase või mätastunud lamminiidu, soostunud niidu või sooniidu niitmine koos kuni 1,5 meetri kõrgusest hõredast võsast puhastamisega 3600 kr/ha.

[RTL 2007, 70, 1228 - jõust. 10.09.2007]

 (2) Loodushoiutoetust ei maksta, kui samal aastal hüvitatakse rändel viibivate lindude sellel maatükil tekitatud kahju «Looduskaitseseaduse» § 61 alusel.

§ 3. Toetuse taotleja

  Toetust on õigus taotleda kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja maad õiguslikul alusel kasutaval valdajal (omanikul, rentnikul, ajutise kasutusõiguse alusel kasutajal), kui sellel maal toimub kaitsekorra või kaitsekorralduskava kohaselt vajalik poolloodusliku koosluse ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus.

§ 4. Taotluse esitamine

 (1) Taotleja esitab Keskkonnaametile (edaspidi korraldaja) määruse lisas 1 esitatud vormi kohase taotluse jooksva aasta 17. septembriks ning täidab võimaluse korral internetiaadressil http://niidud.envir.ee asuva andmevormi.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

 (2) Taotlusele peab olema lisatud:
 1) kinnisasja valdamise õiguslikku alust tõendav dokument;
 2) hooldatava ala skeemkaart.

 (3) Kui taotluse esitavad nii kinnisasja omanik kui ka selle õiguspärane valdaja, vaadatakse läbi üksnes kinnistusraamatusse kantud isiku taotlus ning teine taotlus jäetakse läbi vaatamata.

§ 5. Nõuded toetuse maksmiseks

 (1) Toetust makstakse tingimusel, et poolloodusliku koosluse hooldamisel või taastamisel kohustub taotleja:
 1) mitte kasutama kasvuregulaatoreid;
 2) mitte kündma ja külvama;
 3) mitte rajama kuivendussüsteeme;
 4) mitte kasutama pestitsiide või väetisi (sh meliorante) lepingu kehtivuse ajal ega aasta jooksul pärast selle lõppemist;
 5) mitte kasutama lindude peletamise vahendeid;
 6) puisniidu hooldamisel tuleb niitmist alustada pärast 1. juulit, hein riisuda ja ära vedada, hoida puistu ja põõsastik hõredana (liituvusega 0,2–0,5), niitmisjärgsel karjatamisel mitte ületada karjatamiskoormust 0,5 lü/ha;
 7) lamminiidu (luha), soostunud niidu ja sooniidu hooldamisel tuleb niitmist alustada pärast 1. juulit, niita keskelt-lahku või servast-serva meetodil, hein riisuda ja ära vedada;
 8) lamminiidul karjatamise korral peab karjatamiskoormus jääma vahemikku 0,2–1,0 lü/ha;
 9) aruniidu hooldamisel tuleb niita keskelt-lahku või servast-serva meetodil, hein riisuda ja ära vedada;
 10) aruniidu hooldamisel karjatamisega peab karjatamiskoormus jääma vahemikku 0,2–1,2 lü/ha;
 11) loopealse hooldamisel tuleb karjatada koormusega 0,2–1,0 lü/ha või niita lamminiidule kehtestatud nõuete kohaselt, hoides põõsastik hõredana (liituvusega 0–0,4) ning rohustu madalmurune;
 12) rannaniidu hooldamisel tuleb karjatada koormusega 0,4–1,3 lü/ha või niita lamminiidule kehtestatud nõuete kohaselt, karjatamise tulemusena peab vähemalt pool karjatatavast alast olema madalmurune;
 13) rannaniidu või lamminiidu puhastamisel tihedast pilliroost tuleb pilliroogu niita korduvalt või peale niitmist karjatada loomi. Niitmise ja karjatamise tulemusena ei tohi pilliroog olla kõrgem kui 0,5 m;
[RTL 2007, 70, 1228 - jõust. 10.09.2007]
 14) puiskarjamaa hooldamisel tuleb tagada puistu liituvus vähemalt 0,2, karjatada koormusega 0,3–1,0 lü/ha, vajadusel hõrendada puistut ja põõsastikku;
 15) niitude või loopealsete võsast või tihedast pilliroost puhastamisel ning puisniidul ja puiskarjamaal puurinde liituvuse vähendamisel puistu grupilise struktuuri taastamise eesmärgil tuleb raiutud võsa või eemaldatud pilliroog koristada, põletada või peenestada;
[RTL 2007, 70, 1228 - jõust. 10.09.2007]
 16) ebatasase või mätastunud lamminiidu, soostunud niidu või sooniidu niitmisel ja kuni 1,5 meetri kõrgusest hõredast võsast puhastamisel võib jätta raiutud võsa koristamata, põletamata või peenestamata;
 17) puisniidul ja puiskarjamaal ei tohi puurinde liituvust vähendada korraga rohkem kui 4 astme võrra;
 18) linnualal asuva poldri hooldamisel tuleb niitmist alustada pärast 1. juulit, niita keskelt-lahku või servast-serva meetodil, hein riisuda ja ära vedada.

 (2) Ühele loomühikule (lü) vastab:
 1) üks täiskasvanud veis või hobune;
 2) kaks mullikat või sälgu;
 3) kolm vasikat või varssa;
 4) viis lammast või kitse.

 (3) Tara võib olla rajatud võrkaiana, okastraataiana, elektritarana või valmistatud kohalikust traditsioonilisest materjalist vastavalt lepingus märgitud tingimustele.

§ 6. Taotluse läbivaatamine ja otsuse tegemine

 (1) Korraldaja registreerib esitatud taotlused ja kontrollib esitatud andmete õigsust.

 (2) Kontrollimise tulemusi, toetuseks määratud rahasumma suurust ja alade eelisjärjestust arvestades otsustab korraldaja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise hiljemalt jooksva aasta 24. septembriks.
[RTL 2007, 70, 1228 - jõust. 10.09.2007]

 (3) Pärast § 4 lõikes 1 nimetatud tähtpäeva esitatud taotlused vaadatakse läbi ühe kuu jooksul ja, kui teised sellest korrast tulenevad tingimused on täidetud ning raha on olemas, rahuldab korraldaja taotluse.

 (4) Taotluse rahuldamata jätmise põhjendatud otsuse ärakiri saadetakse taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

 (5) Taotluse rahuldamise korral saadab korraldaja taotlejale loodushoiutoetuse lepingu projekti.

§ 7. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused

 (1) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
 1) taotlejal pole õigust toetust saada;
 2) taotleja ei ole esitanud kõiki selles määruses ettenähtud andmeid ja neid tõendavaid dokumente;
 3) taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid (edaspidi valeandmed);
 4) taotleja ei võimalda korraldaja esindajal tutvuda taotleja tegevusega või dokumentidega kohapeal, viibida kinnisasjal või hoones;
 5) puuduvad rahalised vahendid toetuse maksmiseks või taotlus ei kuulu lõigetest 2 ja 3 tulenevalt eelisjärjekorras rahuldamisele.

 (2) Taotlusi läbi vaadates ja hinnates määrab korraldaja taotlustes esitatud andmete alusel hooldatavate alade eelisjärjestuse. Kui eelisjärjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuse määramisega lõpeb toetuse maksmiseks ettenähtud raha, jäetakse järgmised taotlused rahuldamata, sellele vaatamata, et taotleja vastab kõigile toetuse saamiseks selles määruses ja teistes tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele.

 (3) Juhul kui toetuse taotleja on avaldanud, et ei taotle analoogilise tegevuse eest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antavaid pindalapõhiseid toetusi, koostatakse alade eelisjärjestus järgmiselt:
 1) maaüksused, kus vastavalt keskkonnaregistri (Keskkonnateabe Keskuse Eesti looduse infosüsteemi) andmetele on registreeritud rohunepi mängupaik;
[RTL 2010, 18, 316 - jõust. 12.04.2010]
 2) maaüksused, millest vastavalt keskkonnaregistri andmetele jääb suur-konnakotka või väike-konnakotka pesitsemispaik kuni 2 km kaugusele;
 3) maaüksused, kus vastavalt keskkonnaregistri andmetele on registreeritud harivesiliku, mudakonna, rohe-kärnkonna või kõre kudemisveekogu või kus on apteegikaani elupaik;
 4) ülejäänud maaüksused, eelistades kõrgema ja keskmise looduskaitseväärtusega alasid madala looduskaitseväärtusega aladele.

 (31) Juhul kui toetuse taotleja on avaldanud, et taotleb sama maaüksuse suhtes Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antavaid pindalapõhiseid toetusi, teavitatakse täiendava toetuse taotlemisest ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamise makseagentuuri. Alade eelisjärjestamisel kasutatakse eelmises sättes nimetatud tingimusi ja käesoleva sätte alusel tekkinud alade järjekord paigutatakse taotluste üldjärjestuses pärast eelmise lõike alusel tekkinud järjestust.
[RTL 2007, 70, 1228 - jõust. 10.09.2007]

 (4) Kui rahuldatud taotluse esitaja loobub toetusest, vaatab korraldaja lõike 1 punkti 5 alusel rahuldamata jäetud taotlused uuesti läbi ning otsustab nende rahuldamise võimaluse.

§ 8. Loodushoiutoetuse leping

 (1) Korraldaja sõlmib taotlejaga selle määruse lisas 2 esitatud vormi kohase loodushoiutoetuse lepingu (edaspidi leping), milles määratakse kindlaks:
 1) lepingupooled;
 2) taotleja kohustused §-s 2 nimetatud tööde tegemise osas;
 3) toetussumma § 2 lõikes 1 nimetatud tööde tegemiseks iga töö kohta eraldi;
 4) taotleja vastutus kohustuste täitmata jätmise ja mittenõuetekohase täitmise korral.

 (2) Leping sõlmitakse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul.

 (3) Kui taotleja jätab lepingu lõikes 2 nimetatud tähtajaks mõjuva põhjuseta sõlmimata ning kui teise isiku taotlus on jäänud rahuldamata § 7 lõike 1 punktis 5 sätestatud alusel, loetakse taotleja toetusest loobunuks ning tema taotlus jäetakse rahuldamata käesoleva lõike alusel.

§ 9. Toetuse maksmine

 (1) Toetust makstakse toetusesaajale proportsionaalselt valmis tööde mahuga pärast seda, kui korraldaja esindaja on töö tulemused üle vaadanud ja vormistanud määruse lisas 3 esitatud vormi kohase akti, kuid mitte hiljem kui jooksva aasta 1. detsembril.

 (2) Korraldaja taganeb lepingust, kui:
 1) toetusesaaja ei täida lepinguga võetud kohustusi või esitab tehtava töö kohta valeandmeid;
 2) toetusesaaja täidab lepingus võetud kohustusi puudustega, korraldaja on määranud toetusesaajale tähtaja järelevalve käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks, kuid toetusesaaja ei ole avastatud puudusi tähtpäevaks kõrvaldanud;
 3) toetusesaaja ei võimalda tutvuda tehtub töö tulemustega või dokumentidega kohapeal, viibida kinnisasjal või hoones;
 4) pärast lepingu sõlmimist ilmneb, et toetusesaaja on esitanud taotluses valeandmeid ning toetusesaajal ei ole tegelikult õigust toetust saada;
 5) on esitatud «Looduskaitseseaduse» § 61 kohane taotlus hooldataval maatükil rändel viibivate lindude tekitatud kahju hüvitamiseks.

 (3) Kui korraldaja taganeb lepingust seetõttu, et toetuse saaja pole täitnud lepingutingimusi, kohustub toetuse saaja tasuma riigieelarve tuludesse leppetrahvi, mille suurus on 10% lepingujärgsest toetusest ning talle ei maksta loodushoiutoetust.

 (4) Kui korraldaja taganeb lepingust, loodushoiutoetust ei maksta.

§ 10. Järelevalve toetuse sihipärase kasutamise üle

 (1) Korraldaja teostab toetuse sihipärase kasutamise üle järelevalvet.

 (2) Korraldajal on õigus:
 1) kõrvaldamist võimaldavate puuduste avastamise korral teha otsus, milles ta määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;
 2) selliste puuduste avastamise korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada, või eelmises punktis nimetatud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral lõpetada toetuse saajaga sõlmitud leping ja toetuse maksmine ning nõuda toetuse saajalt sisse lepingujärgne leppetrahv;
 3) vähendada toetuse saajale makstavat toetust 60% võrra toetusemäärast, kui niitmise järel ei ole hein alalt koristatud.

§ 11. Aruandlus

  Korraldaja koostab hiljemalt järgmise aasta 15. jaanuariks:
 1) sõlmitud loodushoiutoetuse andmise lepingute ja tehtud kulutuste määruse lisas 4 esitatud vormi kohase aruande;
 2) kaardimaterjali iga sõlmitud lepingu alusel hooldatava maatüki kohta paberil, kasutades maakatastri aluskaarti mõõtkavas 1:10 000, millele on kantud hooldatava maatüki piir ja digitaalselt MapInfo formaadis.
[RTL 2006, 39, 669 - jõust. 12.05.2006]

§ 12. Andmete säilitamine

  Korraldaja säilitab taotlusi ja lepinguid kümme aastat.

§ 13. Määruse rakendamine

 (1) «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» ja keskkonnaministri 10. juuni 2002. a määruse nr 41 «Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord ning nõuded toetuse maksmiseks» alusel enne selle määruse jõustumist esitatud loodushoiutoetuse saamise taotlusi menetletakse «Looduskaitseseaduse» ja selle määruse kohaselt.

 (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

 

Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62
«Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad»
lisa 1
[RTL 2007, 70, 1228 – jõust. 10.09.2007]



LOODUSHOIUTOETUSE TAOTLUS


1. Taotleja:

Füüsiline isik
Nimi:
Isikukood:
Arvelduskonto:
Pank:


2. Taotleja aadress:

Elukoht
Maakond:
Vald/linn:
Küla/alev:
Tänav/maja:
Postiindeks:
Telefon:
E-post:


3. Hooldatava maatüki asukoht:

Kaitstav loodusobjekt:
Katastritunnus:
Maaüksuse nimi:
Kariloomade arv:


4. Taotlen loodushoiutoetust järgmiste poollooduslike koosluste hooldamiseks ja/või taastamiseks:

 Loodushoiutöö  Pindala jätkuvalt riigimaal, ha Pindala kasutamiseks antud riigimaal, ha Pindala eramaal, ha Töö maksumus, kr
1        
2        
3        
KOKKU:        


5. Lisad: 1) maatüki asukoha plaan;
  2) maa kasutusõigust tõendavad dokumendid, kui toetuse saaja ei ole selle kinnistu omanik.


«KINNITAN, et hooldatava maatüki osas:

1) on/ei ole looduskaitseseaduse § 61 kohaselt taotletud rändel olevate lindude tekitatud kahjude hüvitamist;



2) on/ei ole taotletud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antavaid pindalapõhiseid toetusi (poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, ühtne pindalatoetus, täiendav otstoetus, ebasoodsamate piirkondade toetus, põllumajanduslik keskkonnatoetus, Natura 2000 toetus põllumajandusmaale, kaitsemetsa rajamise toetus, energiavõsa rajamise toetus, Natura 2000 toetus erametsamaale).»



Allkiri .................................................. Kuupäev ...........................


LOODUSHOIUTOETUSE TAOTLUS


1. Taotleja:

Ärinimi:
Esindaja nimi:
Äriregistrikood:
Arvelduskonto:
Pank:


2. Taotleja aadress:

Aadress
Maakond:
Vald/linn:
Küla/alev:
Tänav/maja:
Postiindeks:
Telefon:
E-post:


3. Hooldatava maatüki asukoht:

Kaitstav loodusobjekt:
Katastritunnus:
Maaüksuse nimi:
Kariloomade arv:


4. Taotlen loodushoiutoetust järgmiste poollooduslike koosluste hooldamiseks ja/või taastamiseks:

 Loodushoiutöö  Pindala jätkuvalt riigimaal, ha Pindala kasutamiseks antud riigimaal, ha Pindala eramaal, ha Töö maksumus, kr
1        
2        
3        
KOKKU:        


5. Lisad: 1) maatüki asukoha plaan;
  2) maa kasutusõigust tõendavad dokumendid, kui toetuse saaja ei ole selle kinnistu omanik.


«KINNITAN, et hooldatava maatüki osas:

1) on/ei ole looduskaitseseaduse § 61 kohaselt taotletud rändel olevate lindude tekitatud kahjude hüvitamist;



2) on/ei ole taotletud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antavaid pindalapõhiseid toetusi (poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, ühtne pindalatoetus, täiendav otstoetus, ebasoodsamate piirkondade toetus, põllumajanduslik keskkonnatoetus, Natura 2000 toetus põllumajandusmaale, kaitsemetsa rajamise toetus, energiavõsa rajamise toetus, Natura 2000 toetus erametsamaale).»



Allkiri .................................................. Kuupäev ...........................


 

Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62
«Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad»
lisa 2
[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]



LOODUSHOIUTOETUSE LEPING nr ...............


.........................................................,                ............................... 200.... a

Lähtudes «Looduskaitseseaduse» (edaspidi LKS) §-st 17, mis näeb ette kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalike tööde tegemise, ja tulenevalt LKS § 18 lõikest 1, mille järgi poolloodusliku koosluse säilimiseks kaitse-eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud tööde toetamiseks makstakse loodushoiutoetust, on

Keskkonnaamet (edaspidi korraldaja), keda

põhimääruse alusel esindab /direktor ________________________________________, ja
maaomanik/maakasutaja ________________________________________
  ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontakttelefon


(______________________) _______________________________________________

      registreerimisnumber       aadress
________________________________________
        arvelduskonto number ja panga nimetus
(edaspidi valdaja), sõlminud

järgmise lepingu (edaspidi leping):

1. Hooldatav maatükk

1.1. Hooldatav maatükk paikneb

_______________________________________________________________________

                                        kaitseala, hoiuala või püsielupaiga nimetus

_____________________________________________________ ning kannab nimetust

                                        maakond, vald, küla

____________________________, katastriüksuse tunnus ________________________

Loodushoiutöödeks kasutatava ala (edaspidi maatükk) pindala on ____________ ha ning
selle piirid on määratud lepingu lahutamatu lisaga.



1.2. Valdaja kinnitab, et:
1.2.1 tal on õigus maatükki lepingus kirjeldatud loodushoiutöö tegemiseks kasutada ning et ta ei tegutse omaniku nimel volikirja või käsundi alusel;
1.2.2 kui ta ei ole maatüki (ainu)omanik, on ta kokku leppinud maatüki omaniku või omanikega loodushoiutöö käigus tekkivate viljade (nt heina vms) omandiõiguses või tulu kuuluvuses;
1.2.3 ta on omaniku(e)ga kokku leppinud tingimuses, et kinnistu võõrandamisel kohustub omanik enne võõrandamislepingu sõlmimist informeerima uut omanikku maatükil tehtavast loodushoiutööst;
1.2.4 ta on teadlik, et aastal, mil «Looduskaitseseaduse» § 61 alusel hüvitatakse kahju, mille maatükile on tekitanud rändel viibivad linnud, loodushoiutoetust ei maksta ning et samal aastal analoogilise tegevuse eest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antavate pindalapõhiste toetuste taotlemisest teavitab korraldaja ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamise makseagentuuri ja paigutab antud maatüki määruse § 7 lõike 31kohaselt koostatavasse eelisjärjestusse.

1.3. Kui valdaja on maatüki omanik, kohustub ta enne võõrandamislepingu sõlmimist informeerima uut omanikku käesolevast lepingust.

2. Valdaja kohustused

2.1. Valdaja võtab endale kohustuse teha maatükil järgmisi loodushoiutöid (lepingu sõlmimisel mittevajalik tekstist välja jätta, vajaduse korral teksti täiendada):

x) hooldama maatükil asuvat puisniitu, kusjuures alustama niitmist pärast 1. juulit, riisuma ja ära vedama heina, tagama puistu ja põõsastiku hõreduse (liituvuse 0,2–0,5), niitmisjärgsel loomade karjatamisel mitte ületama karjatamiskoormust 0,5 lü/ha;
x) hooldama maatükil asuvat lamminiitu või soostunud niitu või sooniitu, kusjuures alustama niitmist pärast 1. juulit, niitma keskelt lahku või servast serva meetodil, riisuma ja ära vedama heina;
x) hooldama maatükil asuvat lamminiitu loomade karjatamisega, kusjuures karjatamiskoormus jääb vahemikku 0,2–1,0 lü/ha;
x) hooldama maatükil asuvat aruniitu, niites keskelt lahku või servast serva meetodil, riisuma ja ära vedama heina;
x) hooldama maatükil asuvat aruniitu loomade karjatamisega, kusjuures karjatamiskoormus jääb vahemikku 0,2–1,2 lü/ha;
x) hooldama maatükil asuvat loopealset loomade karjatamisega, kusjuures karjatamiskoormus jääb vahemikku 0,2–1,0 lü/ha või niitma rohtu lamminiidule kehtestatud nõuete kohaselt, hoidma põõsastikku hõredana (liituvusega 0–0,4) ning rohustu madalmurusena;
x) hooldama maatükil asuvat rannaniitu loomade karjatamisega, kusjuures karjatamiskoormus jääb vahemiku 0,4–1,3 lü/ha või niitma rohtu lamminiidule kehtestatud nõuete kohaselt. Karjatamise tulemusena peab vähemalt pool alast, kus loomi karjatati, olema madalmurune;
x) puhastama rannaniidu tihedast pilliroost, selleks niitma pilliroogu korduvalt või peale niitmist karjatama seal loomi, mille tulemusena ei tohi pilliroog olla kõrgem kui 0,5 m;
x) puhastama luhaniidu tihedast pilliroost, selleks niitma pilliroogu korduvalt või peale niitmist karjatama seal loomi, mille tulemusena ei tohi pilliroog olla kõrgem kui 0,5 m;
x) hooldama maatükil asuvat puiskarjamaad, tagama seejuures puistu liituvuse vähemalt 0,2, karjatama loomi koormusega 0,3–1,0 lü/ha, vajaduse korral hõrendama puistut ja põõsastikku;
x) hooldama maatükil asuvat ebatasast või mätastunud lamminiitu, soostunud niitu või sooniitu, puhastades seda kuni 1,5 meetri kõrgusest hõredast võsast, kusjuures raiutud võsa võib jätta koristamata;
x) puhastama maatükil asuva niidu kuni 1,5 meetri või üle 1,5 meetri kõrgusest hõredast võsast, mille liituvus on 0,2–0,4;
x) puhastama maatükil asuva niidu kuni 1,5 meetri kõrgusest või üle 1,5 meetri kõrgusest keskmise tihedusega võsast, mille liituvus on 0,5–0,7;
x) puhastama maatükil asuva niidu kuni 1,5 meetri või üle 1,5 meetri kõrgusest tihedast võsast, mille liituvus on 0,8–1,0;
x) koristama, põletama või peenestama raiutud võsa või eemaldama jäägid niitude tihedast pilliroost puhastamise või loopealsete võsast puhastamise või puisniidul puistu grupilise struktuuri taastamise või puiskarjamaal puude liituvuse vähendamise korral;
x) mitte vähendama puisniidul ja puiskarjamaal puurinde liituvust korraga rohkem kui 4 astme võrra;
x) rajama võrkaia või okastraataia või elektritara või kohalikust materjalist tara pikkusega … meetrit;
x) mitte kasutama kasvuregulaatoreid;
x) mitte kündma ja külvama;
x) mitte rajama kuivendussüsteeme;
x) mitte kasutama pestitsiide või väetisi (sh meliorante) lepingu kehtivuse ajal ega aasta kestel pärast selle lõppemist;
x) mitte kasutama lindude peletamise vahendeid.

2.2. Loodushoiutööde tulemusena peab olema tagatud:

2.3. Loodushoiutööde tegemisel kohustub valdaja arvestama looduskaitseseaduse, kaitse-eeskirja, metsaseaduse ja teiste õigusaktide nõudeid.

2.4. Valdaja kohustub lõpetama loodushoiutööd hiljemalt ________________, seejärel teavitama sellest korraldajat ja koos korraldajaga koostama loodushoiutööde lõpetamise akti.

2.5. Valdaja ei või lepingust tulenevaid kohustusi üle anda kolmandatele isikutele (v.a perekonnaliikmed) ilma korraldaja kirjaliku nõusolekuta.

2.6. Valdaja kohustub teavitama korraldajat oma kontaktandmete, elukoha või pangarekvisiitide muutumisest hiljemalt ühe nädala jooksul muudatuste toimumisest arvates.

2.7. Valdaja kohustub kohe teavitama korraldajat kõikidest asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada loodushoiutööde eesmärgi saavutamist, samuti lepingu kohaselt hooldataval maal rändel viibivate lindude tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamisest vastavalt looduskaitseseaduse §-le 61.

2.8. Valdaja teeb loodushoiutööd omal vastutusel ja tagab loodushoiutöödel enda ja teiste inimeste, samuti karjatatavate loomade ohutuse ja karjatatavate loomade nõuetekohased pidamistingimused.

2.9. Valdaja kohustub järgima loodushoiutööde tegemisel korraldaja juhiseid ja soovitusi, samuti kehtestatud kaitse-eeskirju.

3. Korraldaja kohustused

3.1. Korraldaja kohustub tasuma valdajale loodushoiutööde tegemise eest kokku __________ krooni loodushoiutööde lõppemise akti koostamisele järgneva kuu 15. kuupäevaks.

3.2. Korraldaja kohustub valdaja nõudmisel andma juhiseid hooldustööde tegemiseks.

3.3. Kui valdaja informeerib korraldajat loodushoiutööde lõppemisest, kohustub korraldaja kuu aja jooksul koos valdajaga maatüki üle vaatama ja koostama loodushoiutööde lõppemise kohta akti, milles märgitakse tehtud tööde maht ja korraldaja hinnang, kas loodushoiutööd on nõuetekohaselt tehtud. Kui ilmnenud puuduste kõrvaldamine on 15 päeva kestel võimalik, annab korraldaja valdajale võimaluse puudused kõrvaldada.

4. Loodushoiutoetuse maksmata jätmine

4.1. Korraldajal on õigus loodushoiutoetuse maksmisest keelduda, taganeda lepingust ning sõlmida kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva maatüki loodushoiutööde tegemiseks uus leping teise isikuga juhul, kui valdaja ei täida oma kohustusi, loodushoiutööde tulemus ei vasta lepingu või õigusaktiga kehtestatud nõuetele, valdaja ei võimalda tutvuda lepingu alusel tehtavaga, viibida kinnisasjal või hoones ning samuti juhul, kui pärast lepingu sõlmimist ilmneb, et valdaja on esitanud valeandmeid ning tegelikult tal ei ole õigust toetusele.

4.2. Kui valdaja teeb loodushoiutööd kokkulepitust väiksemas mahus või halvema kvaliteediga, kuid korraldaja ei pea vajalikuks rakendada lepingu punkti 4.1, makstakse loodushoiutoetust proportsionaalselt loodushoiutööde tulemusele. Juhul kui tegemist on alaga, millelt ei ole pärast niitmist hein koristatud, vähendatakse niitmise eest makstavat toetust 60% võrra toetuse määrast.

4.3. Kui korraldaja taganeb lepingust punkti 4.1 alusel, kohustub valdaja tasuma riigi tuludesse korraldaja nimetatud arvelduskontole leppetrahvi, mille suurus on 10% lepingujärgsest summast.

5. Vääramatu jõud

5.1. Pool ei vastuta lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise või nende osalise või täieliku täitmata jäämise eest, kui lepingu täitmise teevad võimatuks vääramatud asjaolud (force majeure) nagu näiteks tulekahju, loodusõnnetus ja muud sarnased pooltest sõltumatud põhjused, mis tulevad ilmsiks pärast lepingu sõlmimist.

5.2. Poolel lasub kohustus teatada kohe teisele poolele vääramatu jõu ilmnemisest ja lakkamisest ning võtta tarvitusele kõik abinõud selle mõju vältimiseks, kõrvaldamiseks või leevendamiseks.

5.3. Kui maatükil lepinguga kavandatud hooldustööd jäävad lepingu kehtivusajal tegemata vääramatu jõu tõttu, makstakse valdajale tasu proportsionaalselt tegelikult tehtud loodushoiutööde mahule, arvestades lepingu punktis 4.2 esitatud tingimust.

6. Muud sätted

6.1. Leping jõustub selle allakirjutamisel ja kehtib kuni lepingukohustused on täidetud.

6.2. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega sätestatud korras.

6.3. Kõik lepingu muudatused jõustuvad, kui mõlemad pooled on nendele alla kirjutanud, või poolte kirjalikult määratud tähtpäeval.

6.4. Leping on vormistatud kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb valdajale ja teine korraldajale.

7. Lepingu lisad

7.1. Kõik lepingu lisad ning lepingu muudatused ja täiendused on nende allakirjutamise hetkest alates lepingu lahutamatud osad.

7.2. Allakirjutamise hetkel on lepingu lisad:
a) maatüki asukoha plaan;
b) maatüki kasutusõigust tõendava dokumentatsiooni koopia, kui toetuse saaja ei ole selle kinnistu omanik.

8. Poolte allkirjad

.................................................. ..................................................
Korraldaja Valdaja

[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]
 

Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62
«Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad»
lisa 3
[RTL 2007, 70, 1228 – jõust. 10.09.2007]



LOODUSHOIUTOETUSE LEPINGU ALUSEL TEHTUD TÖÖDE
ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT nr .........


Akti koostamise koht ja kuupäev: ................................................................................................

Valdaja/valdaja esindaja nimi: .....................................................................................................

Korraldaja: ...................................................................................................................................

Loodushoiutoetuse lepingu nr: ......................................... kuupäev: .........................................

 

Sõlmitud leping

Täidetud leping

  Tehtud töö   Pindala, ha / pikkus jm Toetuse summa lepingu järgi,
kr
Pindala, ha / pikkus jm Toetuse summa täidetud lepingu
eest
Selgitus lepinguga võrreldes tekkinud erinevuste kohta
1.            
2.            
3.            
4.            
5.            
  Kokku:          


Tööde ülevaatamisel:

       1) puudusi ei ilmnenud
       2) esinesid järgmised puudused:       

.......................................................................

Puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg: ........................................................................

_____________________________________________________________________

Lepingukohaste tööde täitmise eest on toetuse kogusumma (sõnadega)

............................................................................................................................... krooni,
mis kuulub väljamaksmisele.


Valdaja:


        Töö vastuvõtja:

...................................................

        ...................................................

(nimi, allkiri)  

        (nimi, allkiri)



  Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 «Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad»
lisa 4
[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]


Koostab Keskkonnaamet tööde teostamisele järgneva aasta 15. jaanuariks

Loodushoiutoetuse saamiseks sõlmitud lepingud ja tehtud kulutused

Koosluse tüüp, tehtud töö, mõõtühik

Toetuse määr kr/ha/m

Sõlmitud lepingud

Täidetud lepingud

Hulk, tk

Pindala, ha

Toetuse summa lepingu järgi, kr

Hulk, tk

Pindala, ha

Toetuse summa tehtud tööde eest, kr

Jätkuvalt riigimaa Renditud riigimaa Eramaa Jätkuvalt riigimaa Renditud riigimaa Eramaa

Puisniidu hooldamine, ha

                     

Rannaniidu hooldamine, ha

                     

Rannaniidu või luhaniidu tihedast pilliroost puhastamine, ha

                     

Loopealse hooldamine, ha

                     

Lammi- ja sooniidu hooldamine, ha

                     

Puiskarjamaa hooldamine, ha

                     

Aruniidu hooldamine, ha

                     

Linnualal asuva poldri niidu hooldamine, ha

                     

Tarade ehitamine, m

                     

Niidu või loopealse puhastamine kuni 1,5-m võsast, ha

hõre                      
keskmine                      
tihe                      

Niidu või loopealse puhastamine üle 1,5-m võsast, ha

hõre                      
keskmine                      
tihe                      

Ebatasase lammi- või sooniidu puhastamine kuni 1,5 m võsast, ha

                       
hõre                      
                       

Puisniidul või puiskarjamaal puurinde liituvuse vähendamine, ha

                       
1–2 astet                      
                       
3–4 astet                      
Kokku:                        
Tasutud käibemaks, kr                        
Kulud kokku, kr                        


Koostas:
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]


1Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis ja Keskkonnaministeeriumis.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

Lisa 5 

/otsingu_soovitused.json