Teksti suurus:

Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.04.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2010
Avaldamismärge:RTL 2010, 20, 360

Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Vastu võetud 08.04.2010 nr 44

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 58 lõike 5 ja § 59 lõigete 5 ja 6, komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artikli 27 lõike 11, artikli 44 ja artikli 45 lõigete 1–3 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84), artikli 4 lõike 1 ja artikli 18 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013» (edaspidiarengukava).

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse mahepõllumajandusliku tootmise toetuse (edaspidi toetus) saamise täpsemad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, toetuse määr, toetuse vähendamise kord, toetuse andmise alused ja toetuse andmise täpsem kord kohustuse üleandmise, ülevõtmise, suurendamise, vähendamise ja asendamise korral ning toetuse väljamaksmise kord.

§ 2.  Toetuse määr

  (1) Toetuse määr «Mahepõllumajanduse seaduses» kehtestatud nõuete kohase (edaspidi mahepõllumajanduslik) taimekasvatusega tegelemiseks kasutatava ühe hektari suuruse põllumajandusmaa kohta, mille andmed on kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, on järgmine:
  1) rohumaa (v.a kuni kaheaastane külvikorras olev rohumaa ja heinaseemnepõld), mille iga hektari kohta peetakse põllumajandusettevõttes (edaspidi ettevõte) vähemalt 0,2 ühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikke karjatatavaid loomi, hektari kohta 1200 krooni aastas;
  2) teravilja, kaunvilja, õli- ja kiudtaimede, kartuli ja söödajuurvilja kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa, mustkesa ning kuni kaheaastase külvikorras oleva rohumaa ja heinaseemnepõllu hektari kohta 1865 krooni aastas;
  3) avamaa köögivilja, puuvilja- ja marjakultuuri ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta 5470 krooni aastas.

  (2) Toetuse määr on 500 krooni karjatatava looma ühe ühiku kohta, kelle andmed on pärast Põllumajandusameti (edaspidi PMA) kohapealset kontrolli kantud mahepõllumajanduse registrisse.

  (3) Toetuse määr ettevõttes taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal mahepõllumajanduslikult peetud kodulindude, sigade, küülikute või mesilasperede keskmise arvu kohta on järgmine:
  1) 100 krooni kodulinnu kohta, kui ettevõttes peeti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal keskmiselt vähemalt 50 kodulindu ühest järgnevalt nimetatud liigist: kalkun, hani, part, broiler või üle kuue kuu vanune munakana;
  2) 3300 krooni emise või kuldi kohta ning 2000 krooni vähemalt kahe kuu vanuse nuum- või noorsea kohta, kui ettevõttes peeti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal keskmiselt vähemalt kahele ühikule vastaval hulgal sigu;
  3) 100 krooni küüliku kohta, kui ettevõttes peeti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal keskmiselt vähemalt 50 üle nelja kuu vanust küülikut;
  4) 500 krooni mesilaspere kohta, kui ettevõttes oli taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal keskmiselt vähemalt viis mesilasperet.

  (4) Lõigetes 1–3 nimetatud karjatatavate loomade ja sigade ühikud arvutatakse järgmiste koefitsientide alusel:

1) lüpsilehm 1,2;
2) üle 24 kuu vanune veis, sh ammlehm 1,0;
3) 6–24 kuu vanune veis 0,6;
4) kuni kuue kuu vanune veis 0,2;
5) vähemalt kuue kuu vanune kits või lammas; kits või utt talledega 0,15;
6) hobune 0,2;
7) emis (sh põrsastega) või kult 0,33;
8) vähemalt kahe kuu vanune nuum- või noorsiga 0,2.

  (5) Toetuse määr arengukava raames keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks nõuetekohase sõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava teega piirneva ettevõtte toetusõigusliku maa ääres oleva põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud kuni 5 meetri laiuse mitmeaastase kõrreliste heintaimede ja teiste rohtsete õistaimede segust koosneva mitmeliigilise taimestikuga rohumaa riba (edaspidi rohumaa riba) hektari kohta on sama, mis rohumaa ribaga külgneva kultuuri kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta.

  (6) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud rohumaa puhul loetakse heintaimede külviaasta, sealhulgas allakülvina tehtava külvi aasta, rohumaade vanuse arvestamisel 0-aastaks.

  (7) Lõike 1 punktis 1 nimetatud rohumaal ei pea mahepõllumajanduslikke karjatatavaid loomi pidama taotleja, kes taotleb toetust lõike 3 punktis 4 nimetatud mesilaspere kohta ja kellel on ühe mesilaspere kohta kuni 0,1 hektarit lõike 1 punktis 1 nimetatud rohumaad.

2. peatükk TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED JA TOETUSE TAOTLEMINE 

§ 3.  Nõuded toetuse saamiseks

  (1) Toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik (edaspidi taotleja), kes taotleb toetust mahepõllumajandusliku taimekasvatusega tegelemiseks kasutatava vähemalt 1,00 hektari suuruse põllumajandusmaa kohta, mis vastab «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 14 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

  (2) Arengukava raames keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotleja võib selle määruse alusel taotleda toetust § 2 lõikes 5 sätestatud rohumaa riba kohta.

  (3) Taotleja võtab kohustuse tegeleda ettevõtte põllumajandusmaal taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat (edaspidi kohustuseperiood) selle määruse nõuete kohaselt mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega (edaspidi mahepõllumajanduslik tootmine) kohustuse võtmise aastal taotluses näidatud või taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud maal ja selle pindalal (edaspidi algne kohustus). Kui taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud maa pindala on suurem kui pindala, mille kohta toetust taotletakse, loetakse algse kohustuse aluseks maaks see maa ning maa pindalaks see pindala, mille kohta toetust taotletakse.

  (4) Nende ravim- ja maitsetaimede loetelu, mille kultuuris kasvatamiseks kasutatava maa kohta võib toetust taotleda, on esitatud lisas 1.

  (5) Puuvilja- ja marjakultuuri kasvatamiseks kasutatava maa kohta toetuse taotlemise korral on minimaalne ühtlaste ridadena istutatud istikute arv hektari kohta järgmine:
  1) õunapuu tugeva kasvuga alusel – 100 istikut hektari kohta;
  2) õunapuu keskmise ja nõrga kasvuga alusel – 500 istikut hektari kohta;
  3) ploom, kirss, pirn – 270 istikut hektari kohta;
  4) astelpaju, aroonia – 400 istikut hektari kohta;
  5) sõstar, karusmari – 800 istikut hektari kohta;
  6) vaarikas – 3000 istikut hektari kohta;
  7) maasikas – 20 000 istikut hektari kohta.

  (6) «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 58 lõike 2 kohaselt täidab taotleja kogu ettevõtte põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid ja põllumajandusministri 8. märtsi 2010. a määruse nr 19 «Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013» lisas 1 sätestatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid.

§ 4.  Baasnõuded

  (1) Taotleja võtab toetuse esmakordsel taotlemisel kohustuse täita kogu ettevõtte põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses kohustuseperioodi jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 39 lõike 3 kohaseid baasnõudeid:
  1) taotleja kannab andmed ettevõtte põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta «Veeseaduse» § 261 lõike 7 alusel peetavasse põlluraamatusse;
  2) kogu ettevõtte põllumajandusmaal kasvatatakse põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut, või hoitakse põllumajandusmaad alates 15. juunist mustkesas;
  3) enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad on vähemalt üks kord enne 31. juulit niidetud või on seal karjatatud loomi. 31. juuliks on niide koristatud või hekseldatud. Karjamaana kasutatava rohumaa hooldamine tagatakse asjakohase loomkoormusega karjatades ning ebapiisava tulemuse korral niidetakse rohumaa üle. Nimetatud toimingute tegemist peab kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik visuaalselt tuvastada. Nimetatud baasnõude täitmisel arvestatakse põllumajandusministri 17. veebruari 2010. a määruses nr 11 «Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord» heinaseemnepõllu, kuni kaheaastase haljasväetisena kasutatava rohumaa, rohumaa riba, poolloodusliku koosluse, «Looduskaitseseaduse» §-de 10 ja 11 alusel kaitse alla võetud loodusobjekti ja loodusliku rohumaa ning põllumajandusmaa, mille kohta toetust ei taotleta, puhul rohumaa niitmise, loomade karjatamise, niite koristamise ja hekseldamise kohta sätestatud erisustega;
  4) «Looduskaitseseaduse» § 4 lõikes 1 nimetatud kaitstavat looduse üksikobjekti ei tohi rikkuda ega hävitada;
  5) looduslikku rohumaad ja poollooduslikku kooslust ei tohi üles harida ning seal ei tohi kasutada väetisi ega taimekaitsevahendeid;
  6) viljapuude võrad ja marjapõõsad on lõikamise teel hooldatud ning puuvilja- ja marjakultuuride aia võraalused ja reavahed on vähemalt üks kord aastas enne 31. juulit niidetud või on seal karjatatud loomi;
  7) taotleja või tema ettevõtte töötaja, kes tegeleb mahepõllumajandusliku tootmisega, või füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema perekonnaliige on kohustuse võtmise aasta 1. novembriks osalenud vähemalt 12 akadeemilist tundi mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel ja viienda kohustuseaasta 1. juuniks vähemalt 12 akadeemilist tundi mahepõllumajandusliku tootmise, töötlemise või turustamise täienduskoolitusel. Koolitusel osalemist tõendav dokument või selle ärakiri peab olema ettevõttes kontrollimiseks kohapeal kättesaadav.

  (2) Lõike 1 punktis 7 nimetatud algkoolitusel ei pea osalema taotleja või lõike 1 punktis 7 nimetatud muu isik, kes on kohustuse võtmise aastale eelnenud viie aasta jooksul osalenud vähemalt 12 akadeemilist tundi lõike 1 punktis 7 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel, mahepõllumajandusliku tootmise, töötlemise või turustamise täienduskoolitusel või põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määruse nr 51 «Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord» § 8 lõikes 6 või 7 nimetatud koolitusel.

§ 5.  Nõuded mahepõllumajanduslikult majandatava põllumajandusmaa ning mahepõllumajandusliku taimekasvatuse ja loomakasvatuse kohta

  (1) Taotleja ettevõte peab olema «Mahepõllumajanduse seaduse» § 5 alusel tunnustatud.

  (2) Taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul ettevõtte kohustusealusel põllumajandusmaal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid ja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid.

§ 6.  Nõuded toetuse taotluse kohta ja taotluse esitamise tähtaeg

  (1) Taotleja esitab «Mahepõllumajanduse seaduse» § 7 lõike 6 alusel PMAle taotluse ettevõtte tunnustamiseks, tunnustatud ettevõtte puhul teabe «Mahepõllumajanduse seaduse» § 10 alusel ettevõttes tehtavate muudatuste kohta või põllumajandusministri 20. veebruari 2009. a määruse nr 25 «Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded» §-des 4 ja 10 nimetatud teabe mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega tegelemise jätkamiseks.

  (2) Taotleja esitab ajavahemikul 2. maist kuni 21. maini Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) järgmised dokumendid:
  1) «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 18 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis toodud vormi kohane taotlus;
  2) punktis 1 nimetatud taotluse lisas esitatud põldude loetelu, millel on märgitud andmed kogu põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, sealhulgas andmed püsirohumaa ja kasvatatavate põllumajanduskultuuride kohta;
  3) põllumassiivi kaart, millel on märgitud punktis 1 nimetatud taotluse lisas loetletud kasvatatavate põllumajanduskultuuride põldude ja püsirohumaa põldude numbrid ja nende piirid;
  4) kui andmed põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, katastri kaart või muu kaardimaterjal, millel on märgitud punktis 1 nimetatud taotluse lisas loetletud kasvatatavate põllumajanduskultuuride põldude ja püsirohumaa põldude numbrid, piirid ja katastritunnused;
  5) lisas 2 toodud vormi kohane loetelu ettevõttes taotluse esitamise aastale eelnenud aastal mahepõllumajanduslikult peetud kodulindude, sigade, küülikute ja mesilasperede keskmise arvu kohta;
  6) põllumajandusministri 8. märtsi 2010. a määruse nr 19 «Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013» lisas 3 toodud vormi kohane kinnitus kohustuse võtmise kohta.

  (3) Kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab ta koos taotlusega PRIAle «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 90 lõikes 1 nimetatud avalduse oma andmete kandmiseks registrisse.

  (4) Kohustuse võtmise aastale järgnevatel kohustuseaastatel esitab toetuse saaja lõikes 2 sätestatud ajavahemikul PRIAle kohustuse jätkamise kinnitamiseks lõike 2 punktides 1–5 loetletud dokumendid.

  (5) Kui taotleja või § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud muu isik on kohustuse võtmise aastale eelnenud viie aasta jooksul osalenud § 4 lõikes 2 nimetatud koolitustel, esitab taotleja koos taotlusega PRIAle koolitusel osalemist tõendava dokumendi ärakirja.

3. peatükk TAOTLEJA JA TAOTLUSE KONTROLLIMINE 

§ 7.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

  (1) PRIA vaatab taotluse ja muud esitatud dokumendid läbi ning kontrollib nendes esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84), I jao I alajao kohaselt.

  (2) «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» §-s 25 nimetatud asutused teevad § 3 lõikes 6 nimetatud nõuete täitmise üle kontrolli komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 II jao I alajao kohaselt, kontrollides sealhulgas kohapeal vähemalt 1% nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i–v ja punkti b alapunktis iv nimetatud toetuse taotlejatest.

  (3) PRIA teeb §-s 4 sätestatud nõuete täitmise üle kontrolli komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 I jao I alajao kohaselt.

  (4) Paragrahvis 5 sätestatud nõuete täitmise üle teeb kontrolli PMA, kes edastab teabe kindlakstehtud nõuete rikkumise tõsiduse, ulatuse ja püsivuse kohta PRIAle.

  (5) PMA kontrollib kohapeal § 6 lõike 2 punktis 5 nimetatud andmete vastavust ettevõttes olevate dokumentide põhjal ja edastab asjakohased andmed PRIAle.

  (6) Kui taotleja või tema esindaja viibib kohapealse kontrolli tegemise juures, näitab ta kohapealset kontrolli tegevale ametnikule vajaduse korral ette põllu piiri.

4. peatükk TAOTLETUD TOETUSE VÄHENDAMINE NING TAOTLUSE RAHULDAMINE JA RAHULDAMATA JÄTMINE 

§ 8.  Taotletud toetuse vähendamine

  (1) Kui PRIA on kontrolli käigus teinud kindlaks, et maa tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti, otsustab ta taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 16 kohaselt.

  (2) Kui § 7 lõikes 2 nimetatud asutused on kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud § 3 lõikes 6 nimetatud nõudeid, või on teinud § 3 lõikes 6 nimetatud nõuete rikkumise eest taotlejale puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutuse või on taotleja suhtes jõustunud süüdimõistev süüteo otsus, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artiklite 22–24 ning «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 26 lõigete 1–3 ja § 61 lõike 2 kohaselt.

  (3) Kui kontrolli käigus on kindlaks tehtud, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud §-s 4 sätestatud nõudeid, või kui Keskkonnainspektsioon on teinud §-s 4 sätestatud nõuete rikkumise eest taotlejale puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutuse või on taotleja suhtes jõustunud süüdimõistev süüteo otsus, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 18 lõike 2 kohaselt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades, vähendades taotletud toetust iga rikutud nõude kohta kuni 5%.

  (4) Kui PMA on kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud §-s 5 sätestatud nõudeid, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 18 lõike 2 kohaselt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades, vähendades taotletud toetust iga rikutud nõude kohta järgmiselt:
  1) kuni 25%, kui taotleja on rikkunud mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuet;
  2) kuni 25% karjatatava looma ühiku kohta, kui taotleja on rikkunud mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuet karjatatavate loomade puhul;
  3) kuni 25% aasta keskmise looma, kodulinnu või mesilaspere kohta, kelle kohta toetust on taotletud, kui taotleja on rikkunud mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuet kodulindude, sigade ja küülikute puhul või mahepõllumajandusliku mesinduse nõuet.

  (5) Kui taotleja rikub §-s 4 sätestatud nõuet korduvalt, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 18 lõike 2 kohaselt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades, vähendades taotletud toetust korduvalt rikutud nõude kohta kuni 15%.

  (6) Kui taotleja rikub §-s 5 sätestatud nõuet korduvalt, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 18 lõike 2 kohaselt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades, vähendades taotletud toetust korduvalt rikutud nõude kohta kuni 50%.

  (7) Kui taotleja ei esita kõiki § 6 lõike 2 punktis 2 sätestatud andmeid põllumajandusmaa kohta, mida tal on õigus kasutada, kuid mille kohta ta ei taotle toetust, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollsüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega (ELT L 316, 02.12.2009, lk 65–112), artikli 55 lõike 1 kohaselt.

  (8) Kui taotleja esitab taotluse pärast taotluse esitamise tähtpäeva, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 23 kohaselt.

  (9) Taotletud toetuse vähendamise otsustamise korral kohaldab PRIA komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklit 73.

  (10) Kui kohapealse kontrolli käigus on kindlaks tehtud, et taotluse esitamise aastale eelnenud aastal ettevõttes peetud § 2 lõikes 3 nimetatud kodulindude, sigade, küülikute või mesilasperede keskmine arv erineb lisas 2 toodud vormil märgitud arvust, kohaldab PRIA toetuse arvutamisel komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 63 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 75.

  (11) Kui taotleja on toetust taotledes ületanud nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 lisas 1 artikli 36 punkti a alapunktis iv nimetatud põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohta sätestatud maksimaalse suuruse, vähendab PRIA taotletud toetust toetuse maksimaalset suurust ületava osa võrra.

§ 9.  Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Arvestades §-s 7 sätestatud kontrollide tulemusi ja toetuse määra, teeb PRIA taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotluse esitamise aastale järgneva aasta 1. veebruariks.

  (2) Kui nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab kohustuseaastaks määratud tegevuse rahastamise eelarve, vähendab PRIA «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 61 lõike 3 alusel § 2 lõigetes 1–3 sätestatud toetuse määra võrdeliselt.

  (3) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 16, artikli 18 lõike 3 ja artikli 23 kohaselt ning «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 2 punktides 1 ja 4–6 sätestatud juhtudel.

5. peatükk KOHUSTUSE ÜLEANDMINE, ÜLEVÕTMINE, SUURENDAMINE, VÄHENDAMINE JA ASENDAMINE 

§ 10.  Kohustuse üleandmine ja ülevõtmine

  (1) Kui toetuse saaja annab kogu oma kohustuse või selle osa üle teisele isikule, kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artikli 44 lõiget 1.

  (2) Taotleja ei või kohustust üle anda ega üle võtta kohustuse võtmise aastal, välja arvatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 47 lõikes 1 sätestatud vääramatu jõu juhtudel.

  (3) Kohustuse ülevõtmise korral loetakse ülevõetud kohustus ja § 3 lõikes 3 nimetatud algne kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Kui kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus.

  (4) Kui kohustuse ülevõtja või § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud muu isik ei ole kohustuse ülevõtmise aastale eelnenud viie aasta jooksul osalenud vähemalt 12 tundi § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel, mahepõllumajandusliku tootmise, töötlemise või turustamise täienduskoolitusel või põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määruse nr 51 «Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord» § 8 lõikes 6 või 7 nimetatud koolitusel, peab kohustuse ülevõtja või § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud muu isik kohustuse ülevõtmise aasta 1. novembriks olema osalenud § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel. Kui kohustus võetakse üle viimasel kohustuseaastal, ei pea kohustuse ülevõtja või § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud muu isik asjaomastel koolitustel osalema.

§ 11.  Kohustuse suurendamine

  (1) Kui toetuse saaja suurendab komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 45 lõigete 1–3 kohaselt § 3 lõikes 3 nimetatud algse kohustusealuse maa pindala kuni 30% või kuni 2 hektarit selle maa arvelt, mille kohta ei ole mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustust võetud, loetakse kohustuseperioodi kestuseks algse kohustuse kestus.

  (2) Kui toetuse saaja suurendab kohustusealuse maa pindala üle lõikes 1 sätestatud määra, algab kogu maa kohta uus kohustus, mille kestus on viis aastat.

  (3) Kohustuse üleandmise ja ülevõtmise korral on kohustuse üleandjal ja ülevõtjal õigus suurendada kohustusealuse maa pindala üksnes § 3 lõikes 3 nimetatud algse kohustuse arvelt.

  (4) Kohustuse suurendamiseks ei loeta § 10 kohast kohustuse ülevõtmist või § 13 kohast kohustuse asendamist määruses sätestatud kohustusega.

§ 12.  Kohustuse vähendamine

  (1) Toetuse saaja võib komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 44 lõike 3 kohaselt vähendada § 3 lõikes 3 nimetatud algse kohustusealuse maa pindala kuni 30%.

  (2) Kohustuse üleandmise ja ülevõtmise korral on kohustuse üleandjal ja ülevõtjal õigus vähendada kohustusealuse maa pindala üksnes § 3 lõikes 3 nimetatud algse kohustuse osas.

  (3) Kohustuse vähendamiseks ei loeta § 10 kohast kohustuse üleandmist või § 13 kohast kohustuse asendamist määruses sätestatud kohustusega.

§ 13.  Kohustuse asendamine

  (1) «Eesti maaelu arengukava 2004–2006» raames mahepõllumajandusliku tootmise tegevuse eest põllumajandusliku keskkonnatoetuse saaja võib asendada oma kehtiva kohustuse täielikult mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustusega. Asendatud kohustuse asemel algab uus kohustus, mille kestus on viis aastat.

  (2) Arengukava raames keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse või põhi- ja lisategevuse eest põllumajandusliku keskkonnatoetuse saaja võib asendada oma kehtiva kohustuse täielikult mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustusega. Asendatud kohustuse asemel algab uus kohustus, mille kestus on viis aastat.

  (3) Arengukava raames loomade karjatamise toetuse (edaspidi loomadekarjatamise toetus) saaja võib asendada oma kehtiva kohustuse täielikult mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustusega, kui loomade karjatamise toetuse saamise nõuete kohased loomad kantakse mahepõllumajanduse registrisse mahepõllumajanduslikult peetavate loomadena.

  (4) Lõikes 3 nimetatud kohustuse asendamise korral peab taotleja algse karjatamise kohustuse kohustusperioodi lõpuni loomade karjatamise toetuse saamise nõuete kohaselt arvestatud vähemalt kahele ühikule vastaval hulgal karjatatavaid loomi, kes on kantud mahepõllumajanduse registrisse mahepõllumajanduslikult peetavate loomadena. Nimetatud perioodil taotleja uut loomade karjatamise kohustust võtta ei saa.

  (5) Kui loomade karjatamise toetuse kohustuse asendab isik, kellel on kehtiv mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustus, loetakse kohustuseperioodi kestuseks lühemat aega kestnud kohustuse kestus.

  (6) Kui loomade karjatamise toetuse kohustuse asendab isik, kellel varem ei olnud kehtivat mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustust, algab asendatud kohustuse asemel uus kohustus, mille kestus on viis aastat.

§ 14.  Muudatustest teavitamine

  (1) Toetuse saaja teavitab kohustuse suurendamisest PRIAt § 6 lõikes 2 sätestatud ajavahemikul, esitades § 6 lõikes 4 nimetatud dokumendid.

  (2) Toetuse saaja teavitab kohustuse vähendamisest PRIAt § 6 lõikes 2 sätestatud ajavahemikul, esitades § 6 lõikes 4 nimetatud dokumendid.

  (3) Kohustuse üleandja teavitab kohustuse üleandmisest PRIAt § 6 lõikes 2 sätestatud ajavahemikul, esitades põllumajandusministri 8. märtsi 2010. a määruse nr 19 «Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013» lisas 4 toodud vormi kohase teabe kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta. Kohustuse ülevõtja esitab PRIAle samal ajavahemikul ülevõetud kohustuse kohta § 6 lõikes 4 nimetatud dokumendid.

  (4) Toetuse saaja teavitab kohustuse asendamisest PRIAt § 6 lõikes 2 sätestatud ajavahemikul, esitades § 6 lõikes 2 nimetatud dokumendid ning kohustuse asendamise kohta teabe, millest nähtub, millise ettevõte või selle osa kohustus mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega asendati.

6. peatükk TOETUSE MAKSMINE 

§ 15.  Toetuse maksmine

  (1) PRIA maksab toetuse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.08.2005, lk 1–25) artikli 11 kohaselt taotleja arvelduskontole § 9 lõikes 1 nimetatud otsuse alusel taotluse esitamise aastale järgneva aasta 30. juuniks.

  (2) Toetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 5 teises lauses sätestatud juhtudel.

§ 16.  Kohustuse lõppemine ja toetuse tagasinõudmata jätmine

  (1) Eelmistel aastatel makstud toetust ei nõuta komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 44 lõike 3 kohaselt tagasi selle maa pindala osas, mille osas toetuse saaja vähendab § 3 lõikes 3 nimetatud algse kohustusealuse maa pindala alla 30%.

  (2) Eelmistel aastatel makstud toetust ei nõuta tagasi, kui toetuse saaja on täitnud võetud kohustuse vähemalt kolmel järjestikusel kohustuseaastal ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 44 lõike 2 punkti a kohaselt lõpetab põllumajandusliku tegevuse.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 17.  Rakendussätted

  (1) 2009. aastal võetud kohustuse puhul kestab § 3 lõikes 3 nimetatud kohustuseperioodi esimene kohustuseaasta 21. maist kuni 31. detsembrini 2009 ja viies kohustuseaasta 1. jaanuarist 2013 kuni 20. maini 2014.

  (2) Lisa 1 punktides 33 ja 104 nimetatud ravim- ja maitsetaimi käsitatakse alates 1. jaanuarist 2011 õlikultuurina.

  (3) Põllumajandusministri 2. aprilli 2009. a määrus nr 44 «Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» (RTL 2009, 33, 427; 96, 1421) tunnistatakse kehtetuks.

Minister Helir-Valdor SEEDER


Kantsler Ants NOOT


Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 9.04.2010. a resolutsioon nr 17-1/10-01180.

Lisa Lisa 1

Lisa Lisa 2

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json