Meetme „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine” avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri
Vastu võetud 15.04.2010 nr 34
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 24 lõike 4 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 3 lõike 1 alusel kehtestatud «Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna «Pikk ja kvaliteetne tööelu» meetme «Soolise võrdõiguslikkuse edendamine» (edaspidi meede) avatud taotlemisel antava toetuse tingimused ja toetuse kasutamise seire läbiviimise eeskiri.
(2) Määrust ei kohaldata meetme raames antavatele toetustele, mida antakse struktuuritoetuse seaduse § 20 lõike 1 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 2. Rakendusasutus ja rakendusüksus
Meetme rakendusasutuseks on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme rakendusüksuseks on Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).
§ 3. Toetus ja toetuse andmise eesmärgid
(1) Struktuuritoetus (edaspidi toetus) määruse tähenduses on rahaline abi, mida antakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest.
(2) Toetuse andmise eesmärk on tööelu kvaliteedi parandamine läbi soolist võrdõiguslikkust edendavate tegevuste.
§ 4. Määruse mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) haavatavad sihtgrupid – naistevastase- ja perevägivalla ohvrid, inimkaubanduse ohvrid ning prostitutsiooni kaasatud;
2) soostereotüübid – lihtsustatud üldistused naiste ja meeste omaduste, erinevuste ja rollide kohta;
3) töövaldkonna sihtgrupid – tööturu osapooled, kelleks on tööandjad ja töövõtjad (15-aastased ja vanemad töötud ja töötavad inimesed), kutse- ja karjäärinõustajad ning töövahendusteenuse pakkujad (sh eraõiguslikud tööturuteenuste osutajad);
4) haridusvaldkonna sihtgrupid – koolieelsete lasteasutuste, põhikooli, gümnaasiumi ning kutseõppeasutuste pedagoogid, juhatajad/direktorid, kõrgkoolide õppejõud, õppekavade koostamises osalejad, koolitajad, kutse ja karjäärinõustajad, huvijuhid, psühholoogid;
5) soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia – põhimõte, mis tähendab kõikide poliitikate, tegevuskavade ning meetmete naistele ning meestele avaldatava mõju süstemaatilist arvestamist nende poliitikate, tegevuskavade ja meetmete kavandamise, elluviimise, järelevalve ning hindamise etappidel;
6) sooline võrdõiguslikkus tööelus – naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus;
7) ajutine varjupaigateenus – varjupaigateenus kestusega mitte kauem kui 1 aasta;
8) sotsiaalnõustamine – isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel tööturule sisenemise, naasmise või tööturul püsimise soodustamiseks;
9) psühholoogiline nõustamine – isiku aitamine eesmärgiga saada tal paremini aru endast, oma võimetest ja situatsioonidest ning analüüsida ja otsida lahendusi nendele kriisidele ja probleemidele, mis takistavad tal töötamist;
10) juriidiline nõustamine – nõustamine eesmärgiga anda haavatavale sihtrühmale õigusalast teavet tema probleemidega seotud õigusaktide ja nende tõlgendamise, lahutuse, lastekaitse, elamisloa saamise jt juriidiliste aspektide kohta eesmärgiga soodustada inimese tööturule sisenemist, naasmist või tööturul püsimist.
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Kampaaniate, teavitus- või nõustamistegevuste või koolituste läbiviimine (v.a soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaande koostamine ja avaldamine), mis aitavad kaasa ühe või mitme alljärgneva eesmärgi saavutamisele:
1) tõsta erinevate töö- ja haridusvaldkonna sihtgruppide teadlikkust soolist võrdõiguslikkust puudutavatest õigusaktidest;
2) tõsta töötajate ja tööandjate teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest tööelus;
3) vähendada soostereotüüpe ja nende negatiivset mõju töö- ja haridusvaldkonnas;
4) rakendada töö- ja haridusvaldkonnas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegiat.
(2) Töö- või haridusvaldkonda käsitlevate soolise võrdõiguslikkuse alaste uurimuste (v.a soolise palgalõhe uuring ja soolise võrdõiguslikkuse monitooring) läbiviimine ja tutvustamine. Uurimused peavad toetama soolise võrdõiguslikkuse aspekti arvesse võtvate teadmistepõhiste poliitikate loomist ning nende abil peab olema võimalik täiendada Eesti õigusruumi või poliitikaid soolise võrdõiguslikkuse aspektist.
(3) Teenuste osutamine (psühholoogiline, juriidiline ja sotsiaalnõustamine, koolitus, ajutine varjupaigateenus), mis parandavad haavatavate sihtgruppide ligipääsu tööturule või toetavad nende tööturule sisenemist või tööturul püsimist.
(4) Tööandja soolise võrdõiguslikkuse olukorra väljaselgitamiseks ning parendamiseks analüüsi, konsultatsiooni, koolituse ja nõustamise läbiviimine ning parendamiseks vajalike tegevuste elluviimine.
§ 6. Toetuse määr
(1) Toetuse maksimaalne määr on 95% projekti abikõlblikest kuludest.
(2) Omafinantseeringu minimaalne määr on 5% projekti abikõlblikest kuludest.
(3) Toetust antakse ühele projektile minimaalselt 50 000 Eesti krooni ning maksimaalselt 1 000 000 Eesti krooni. Projekti kestus on kuni 24 kuud.
(4) Toetuse kogumaht jaguneb alljärgnevalt:
1) paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks 2 500 000 krooni;
2) paragrahvi 5 lõikes 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks 1 000 000 krooni;
3) paragrahvi 5 lõikes 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks 1 500 000 krooni;
4) paragrahvi 5 lõikes 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks 2 823 529 krooni.
§ 7. Riigiabi
(1) Kui toetuse andmine on vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), siis kohaldatakse nimetatud määruses ja «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatut.
(2) Kui toetuse taotleja on viimase kolme eelarveaasta jooksul saanud vähese tähtsusega abi, siis ei tohi toetuse ning nimetatud ajal saadud vähese tähtsusega abi summa kumulatiivselt ületada Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006 toodud piirmäära.
(3) Vastavalt «Konkurentsiseaduse» § 33 lõikele 4 on abi andja lõikes 1 nimetatud vähese tähtsusega abi andmise korral enne vähese tähtsusega abi andmise otsuse tegemist kohustatud abi saajat teavitama kavandatavast vähese tähtsusega abi andmisest ning nõudma abi saajalt talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kohta teatise esitamist. Teatis esitatakse vastavalt «Konkurentsiseaduse» § 33 lõikele 4.
2. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 8. Taotlusvooru väljakuulutamine
(1) Paragrahvi 5 lõigetes 1–3 määratletud tegevuste elluviimiseks saab toetust taotleda avatud taotlusvooru ajal ning lõikes 4 määratletud tegevuste elluviimiseks jooksvalt pärast jooksva taotlemise välja kuulutamist.
(2) Rakendusüksus kooskõlastab taotlusvooru väljakuulutamise ja jooksva taotlemise algusaja eelnevalt rakendusasutusega. Rakendusasutus märgib vajadusel kooskõlastuskirjas toetatavate konkreetsete tegevuste loetelu, piirkonna või meetme eelarve osa summa ning toetuse jaotuse Euroopa Sotsiaalfondi vahendite ja Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavate täiendavate vahendite vahel. Rakendusasutuse nõusolekuta taotlusvooru või jooksvat taotlemist välja ei kuulutata.
(3) Teade taotlusvooru ja jooksva taotlemise väljakuulutamise kohta avaldatakse vähemalt ühes eestikeelses ja ühes venekeelses üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kahel korral. Voorulisel taotlemisel on taotlusvoor avatud vähemalt 30 kalendripäeva alates esimese teate avaldamisest päevalehes. Teade avaldatakse ka rakendusüksuse veebilehel.
(4) Taotlusvooru ja jooksva taotlemise väljakuulutamise teade peab sisaldama vähemalt toetatavate tegevuste loetelu, taotluste esitamise perioodi ja viidet sellele, et toetuse taotlemise kohta saab lisateavet rakendusüksuselt.
(5) Kui taotlusvoor kuulutatakse välja konkreetse tegevuse, piirkonna või meetme eelarve osa kohta, siis peab taotlusvooru väljakuulutamise teade sisaldama ka vastavat teavet.
§ 9. Taotluse esitamine
(1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse määruse lisas 1 toodud vormil koos § 11 lõikes 1 nimetatud dokumentidega. Toetust võib ühes taotluses taotleda ainult ühe §-s 5 nimetatud tegevuse kohta.
(2) Taotluse § 5 lõigetes 1–3 toodud tegevuste kohta võib taotleja rakendusüksusele esitada hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud taotluste esitamise tähtpäevaks (vooruline taotlemine).
(3) Taotluse § 5 lõikes 4 toodud tegevuse kohta võib taotleja rakendusüksusele esitada taotluse jooksvalt alates jooksva taotlemise väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevast kuni tegevuse eelarve vabade vahendite jäägi lõppemiseni, kuid mitte hiljem kui 2012. aasta 30. juuniks.
(4) Taotlus tuleb esitada paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna. Paberkandjal esitatud taotlusele tuleb lisada selle elektrooniline koopia.
§ 10. Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Toetust võib taotleda:
1) juriidiline isik;
2) füüsilisest isikust ettevõtja;
3) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus, välja arvatud asutus, mis on prioriteetse suuna raames saanud toetust programmi elluviimiseks;
4) kohalik omavalitsus.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust, pankrotimenetlust või tehtud pankrotiotsust;
2) taotleja ei või olla maksuvõlglane, välja arvatud juhul, kui maksuvõlg on ajatatud ning maksed tasutud ajakava kohaselt;
3) taotleja on «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» ja struktuuritoetuse seaduse alusel tagasimaksmisele kuuluva summa taotluse esitamise ajaks tagasi maksnud või ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
4) taotleja ei ole taotluses esitatud kulu hüvitamiseks varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest raha saanud;
5) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht «Maksukorralduse seaduse» tähenduses on Eestis.
(3) Taotleja on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud kohustusi.
§ 11. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotlus koosneb vormikohasest taotlusest (lisa 1) ning sellele lisatud projekti elluviimiseks vajalike taotleja ja projekti partneri tegevuslubade, litsentside ja tunnistuse koopiatest ja vajadusel volikirjast.
(2) Taotlus on nõuetekohane, kui:
1) toetust on taotletud §-s 5 nimetatud toetatavale tegevusele või kui taotlusvoor on välja kuulutatud konkreetse tegevuse või piirkonna osas, siis § 8 lõikes 5 nimetatud teates sätestatule;
2) toetust taotletakse mitte rohkem kui § 6 lõikes 1 sätestatud määras;
3) taotlus vastab § 6 lõikes 3 sätestatule;
4) projekti eelarves on ette nähtud omafinantseering;
5) toetust taotletakse kulude tegemiseks, mis vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 21 ning määruses sätestatule on abikõlblikud;
6) projekti tegevused algavad 6 kuu jooksul alates taotluse esitamisest ning lõpevad hiljemalt 2013. aasta 31. detsembriks;
7) taotlus on vormikohane ja sisaldab nõutud andmeid;
8) taotlusele on lisatud lõikes 1 nimetatud dokumendid;
9) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
10) taotluses on esitatud vastav teave, kui projektile või projekti üksikutele tegevustele taotletakse toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
11) taotlus on allkirjastatud allkirjaõigust omava isiku poolt.
§ 12. Taotleja ja taotluse vastavuse kontroll
(1) Rakendusüksus kontrollib voorulisel taotlemisel taotleja vastavust §-s 10 sätestatud nõuetele ja esitatud taotluse vastavust §-s 11 sätestatud nõuetele 42 kalendripäeva jooksul taotlusvooru välja kuulutamise teates nimetatud taotluste esitamise tähtpäevast.
(2) Rakendusüksus kontrollib jooksval taotlemisel taotleja vastavust §-s 10 sätestatud nõuetele ja esitatud taotluse vastavust §-s 11 sätestatud nõuetele 42 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest rakendusüksusele.
(3) Kui taotluses esineb puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning annab taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ühe taotluse raames antakse kõigi puuduste kõrvaldamiseks aega kokku kuni 10 tööpäeva. Puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(4) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse poolt osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei arvestata muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse poolt osutatud puuduste likvideerimisele.
(5) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei vasta vähemalt ühele §-s 10 sätestatud nõuetest või taotlus ei vasta vähemalt ühele § 11 lõikes 2 sätestatud nõudele või esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 3 punktides 2–4 nimetatud asjaoludest või kui projekti raames teenitav tulu on võrdne või suurem projekti abikõlblike kogukuludega.
§ 13. Taotluse hindamine
(1) Taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.
(2) Iga nõuetele vastavat taotlust hindavad kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti, kelle valimise korraldab rakendusüksus ja koosseisu kinnitab rakendusasutus. Juhul kui ekspert on seotud vähemalt ühe voorulisse taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamatult teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Jooksva taotlemise puhul jälgitakse eksperdi seotust ainult konkreetse hinnatava projektiga. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.
(3) Nõuetele vastavaid taotlusi hindavad eksperdid määruse lisas 2 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite lõikes:
1) projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkidele, riiklikele ja valdkondlikele strateegiatele ning arengukavadele – maksimaalselt 14 punkti;
2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 20 punkti;
3) projekti teostatavus – maksimaalselt 19 punkti;
4) projekti majanduslik efektiivsus – maksimaalselt 25 punkti;
5) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 18 punkti;
6) projekti jätkusuutlikkus – maksimaalselt 4 punkti.
(4) Eksperdid põhjendavad hindamislehel antud hindeid. Kui taotlusele antud koondhinne on 75 punkti või kõrgem, teeb ekspert kirjalikult ettepaneku:
1) rahuldada taotlus osalises mahus, märkides vähendatud toetuse summa;
2) rahuldada taotlus taotletud mahus.
(5) Eksperdid esitavad täidetud hindamislehed rakendusüksusele mitte hiljem kui 20 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest.
(6) Kui kahe eksperdi poolt taotlusele antud koondhinded erinevad rohkem kui 15 punkti ulatuses, hindab taotlust täiendav ekspert 7 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest. Taotlust ei saadeta täiendavale eksperdile hindamiseks, kui mõlemad eksperdid on taotluse koondhindeks andnud alla 75 punkti.
(7) Voorulisel taotlemisel koostab rakendusüksus taotluste lõpliku paremusjärjestuse ekspertide poolt antud koondhinnete aritmeetilise keskmise alusel.
(8) Voorulise taotlemise taotluste paremusjärjestuse koostamisel eelistatakse võrdsete hindamistulemuste puhul kõrgema omafinantseeringu määraga taotlusi.
(9) Kui voorulisel taotlemisel § 14 lõikes 1 sätestatud keskmist hindamistulemust ületavate taotluste maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk ning § 13 lõike 8 alusel omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse paremusjärjestuse koostamisel ajaliselt varem esitatud taotlusi.
§ 14. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Rahuldamisele kuuluvad § 9 lõikes 2 sätestatud korras esitatud ja hindamise tulemusel moodustatud paremusjärjestuse alusel taotlused, mille aritmeetiline keskmine hindamistulemus on vähemalt 75 punkti ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(2) Rahuldamisele kuuluvad kõik § 9 lõikes 3 sätestatud korras esitatud taotlused, mille aritmeetiline keskmine hindamistulemus on vähemalt 75 punkti ning mille rahaline maht ei ületa toetatava tegevuse rahastamise eelarve vaba jääki. Kui taotluste maht, mille aritmeetiline keskmine hindamistulemus on vähemalt 75 punkti on suurem kui eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi.
(3) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud või tegevuse eelarves puuduvad vahendid taotluse täies ulatuses rahuldamiseks, võib rakendusüksus taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada ja projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(4) Rakendusüksus teeb § 9 lõikes 2 sätestatud korras esitatud taotluste suhtes taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 85 kalendripäeva jooksul taotlusvooru välja kuulutamise teates nimetatud taotluste esitamise tähtpäevast.
(5) Rakendusüksus teeb § 9 lõikes 3 sätestatud korras esitatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 85 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest rakendusüksusele.
§ 15. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus
(1) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse kuupäev ja number;
3) otsuse tegemise alused;
4) toetuse saaja;
5) toetatava projekti nimi;
6) toetuse maksimaalne suurus Eesti kroonides, toetuse maksimaalne määr protsentides ja omafinantseeringu minimaalne suurus Eesti kroonides ning minimaalne määr protsentides;
7) projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev;
8) tähtajad aruannete esitamiseks;
9) ettemakse saamise võimalus riigiabi andmise puhul;
10) riigiabi andmise korral ettemakse ja ettemaksele vastava omafinantseeringu ärakasutamise ja vastavate kuludokumentide esitamise tähtajad;
11) vähese tähtsusega abi andmise korral asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi § 7 lõikes 1 nimetatud komisjoni määruse mõistes;
12) toetuse saaja kohustused vähese tähtsusega abi andmise korral;
13) võimalus taotleda otsuses kinnitatud toetuse väljamaksmist suuremas määras, kui omafinantseeringust rahastatavaid tegevusi tehakse projekti elluviimise ajakavast tulenevalt hiljem kui toetusest rahastatavaid tegevusi ning omafinantseeringust planeeritavaid tegevusi ja kulusid ei saa rahastada toetusest;
14) projektile viimase tasutud kuludokumendi alusel tehtava väljamakse osakaal projektile antava toetuse kogusummast, kui projekt teenib tulu;
15) otsuse vaidlustamise kord.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse kuupäev ja number;
3) otsuse tegemise alused;
4) toetuse taotleja;
5) projekti nimi, millele toetust taotleti;
6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
7) otsuse vaidlustamise kord.
§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel struktuuritoetuse seaduse § 18 lõikes 3 toodud asjaolude esinemisel.
(2) Rakendusüksus võib algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise, kui projekti seirearuandes esitatud andmetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik projekti eduka elluviimise tagamiseks.
(3) Rakendusüksus võib algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise või tunnistada selle kehtetuks, kui selgub, et toetuse edasine andmine ei ole põhjendatud.
(4) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda, kui:
1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
2) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada § 11 lõike 2 punktis 6 sätestatud tähtajaks;
3) projekti muutmise tulemusena ei vasta tegevused §-s 5 loetletud tegevustele;
4) toetuse saaja ei ole tähtaegselt esitanud lisateavet, täiendavaid dokumente või § 24 lõikes 1 nimetatud aruannet;
5) toetuse saaja on alustanud tegevusi või teinud kulutusi taotluse rahuldamise otsusega kinnitamata eelarve või tegevuste osas.
(5) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastades, kui:
1) kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt kulurea lõikes rohkem kui 5%;
2) eelarvemuudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 50 000 Eesti krooni.
(6) Rakendusüksus peab esitatud muutmise taotluse suhtes tegema taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 kalendripäeva jooksul taotluse registreerimisest rakendusüksuses. Lõikes 5 nimetatud muudatuse kooskõlastab rakendusüksus 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud teate saamisest.
(7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord 3 kuu jooksul.
(8) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada vähemalt ühe struktuuritoetuse seaduse § 18 lõike 6 punktides 1–3, 5 ja 6 toodud asjaolu esinemisel või kui projekti tegevusi ei alustata või ei ole võimalik lõpetada § 11 lõike 2 punktis 6 sätestatud tähtaegadel.
§ 17. Otsuse teatavaks tegemine
Rakendusüksus saadab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise või taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse koopia taotlejale 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
3. peatükk TOETUSE KASUTAMINE
§ 18. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas määruses sätestatule struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.
(2) Kui toetuse saaja või partner ei ole «Riigihangete seaduse» § 10 lõikes 1 nimetatud isik ja ei pea lähtuma «Riigihangete seadusest», välja arvatud struktuuritoetuse seaduse § 22 punktis 11 sätestatud tingimustel, peab toetuse saaja järgima ja tagama, et partner järgiks projektiga seotud asjade ostmisel ja teenuste tellimisel järgmisi põhimõtteid:
1) kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning tagama konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;
2) tagama hankemenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse;
3) kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;
4) tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise;
5) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.
§ 19. Kulude abikõlblikkus
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev ei või olla varasem kui 6 kuud enne § 8 lõike 3 alusel kehtestatud taotluse esitamise tähtpäeva või § 9 lõike 2 alusel taotluse esitamisest rakendusüksusele ning lõppkuupäev mitte hilisem kui 2013. aasta 31. detsember.
(3) Abikõlblik on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti eesmärkide täitmiseks ning §-s 5 loetletud tegevuste elluviimiseks, vastab projekti eelarvele ning on tehtud kooskõlas õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga. Kulud võib lugeda abikõlblikeks, kui need on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu tingimusel, et kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil. Taotluse rahuldamata jätmise korral kannab toetuse taotleja ise taotluse rahuldamata jätmise otsusele eelnenud kulud.
(4) Projekti ettevalmistamise kulud on abikõlblikud, kui need vastavad abikõlblikkuse reeglitele ning ei moodusta rohkem kui 5% projekti abikõlblikest kogukuludest.
(5) Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustest ja korrast, sealhulgas on abikõlblikud:
1) personali- ja üldkulud;
2) personali transpordikulud (ühistranspordi kasutamise kulud, taksoteenuse kasutamise kulud ja mootorsõiduki kasutamise kulud);
3) personali päevarahad ja majutuskulud vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses;
4) personali toitlustuskulud ja sellelt tasutav maks «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes;
5) rendi- ja üürikulud;
6) mitterahaline sissemakse;
7) kasutatud seadme ostmine;
8) käibemaks, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel;
9) toetuse kasutamise ja avalikustamisega seotud teavituskulud;
10) projekti ettevalmistamisega seotud kulud, sealhulgas projekti taotluse koostamine.
(6) Kui projektis on ette nähtud rahvusvahelise koostöö tegevused, siis lisaks lõikes 5 nimetatud kuludele on abikõlblikud järgmised kulud:
1) välisekspertide kaasamiskulud (sh välisekspertidele makstav tasu, reisikulud);
2) õppevisiidikulud;
3) teabeüritustel osalemiskulud;
4) teabeürituste korraldamiskulud Eestis;
5) projekti tegevusi toetatavate materjalide tõlkimiskulud.
(7) Rahvusvaheline koostöö määruse mõistes on koostööleppe alusel tehtavad tegevused partneritega Euroopa Liidu liikmesriikidest, Norrast, Liechtensteinist, Šveitsist ja Islandilt.
(8) Ühistranspordi kasutamise kuludokumendid (sõidupiletid, kuukaart), tasulise parkimise kuludokumendid ja taksoteenuse kasutamise kuludokumendid tuleb esitada koos selgitustega.
(9) Isikliku sõiduauto kulude hüvitamine toimub vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades. Hüvitis on abikõlblik vastavalt tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja kulule kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 4 krooni sõidetud kilomeetri kohta.
(10) Teenuse ostmisel ja transpordiliigi valimisel tuleb järgida kulude mõistlikkuse printsiipi. Rakendusüksusel on õigus arvata kulud mitteabikõlblikeks, kui kulu ei olnud sihtotstarbeline või oli põhjendamatult suur.
(11) Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25–78), artikli 34 lõikele 2 fondide eripära kohta võib kuni 10% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest teha kulusid, mis on abikõlblikud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1–11), mille alusel finantseeritakse kulusid Euroopa Regionaalarengu Fondist.
(12) Lõikes 11 nimetatud kuludeks on muu hulgas:
1) mööbel;
2) seadmed (sh kontoritehnika);
3) abivahendid puuetega inimestele;
4) ehitamise (sh rekonstrueerimise) kulud.
(13) Lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras sätestatule on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1) ostetud asjad ja teenused, kui rohkem kui ühe pakkuja olemasolul puuduvad võrdlevad pakkumused alates 50 000 kroonist (ilma käibemaksuta);
2) ostetud asjad ja teenused maksumusega üle 100 000 krooni (koos käibemaksuga), kui pakkumused ei ole esitatud pakkuja poolt allkirjastatult;
3) liiklusvahendi ja kinnisasja ost;
4) sihtgrupile makstavad riiklikud ja kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad.
§ 20. Projektist saadav tulu
(1) Projekti tulu arvestatakse struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korra alusel.
(2) Projekti tulude osas tehakse tagasinõude otsus pärast projekti viimase väljamakse taotluse ja lõpparuande esitamist.
(3) Kui projekti tegevuse tulemusena tekib tulu, mida ei ole projekti taotluses kajastatud, on toetuse saaja kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates tulu tekkimise päevast teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näidates ära juba tekkinud tulu ning võimaliku tekkiva tulu suuruse.
§ 21. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetuse väljamaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 23 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetus makstakse välja tasutud kuludokumentide alusel. Toetust võib välja maksta osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 10. detsembriks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul arvates toetuse taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.
(3) Enne esimese väljamakse taotluse esitamist peab toetuse saaja rakendusüksusele esitama:
1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud projekti kulude, tulude ja tasumise eristamist raamatupidamises muudest toetuse saaja kuludest ja tuludest ja raamatupidamise asukoha aadressi;
2) koopia asutuse riigihangete läbiviimise korrast, kui asutus on hankija riigihangete seaduse mõistes;
3) lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad.
(4) Väljamakse taotlusi projekti kohta esitab toetuse saaja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud prognoosile, kuid mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.
(5) Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud väljamakse taotluse alusel. Väljamakse taotluse vormi kinnitab rakendusüksus. Esimesele väljamakse taotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Kui esimene taotlus on ettemaksetaotlus, siis lisatakse esimese ettemakse aruandega kõik konkreetse ettemakse aruande aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Edaspidi lisatakse väljamakse taotlusele / ettemakse aruandele vastavad dokumendid vaid rakendusüksuse nõudmisel.
(6) Kui väljamakse taotlus erineb rohkem kui 1/3 võrra esitatud prognoosist, on toetuse saaja kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta osas.
(7) Toetuse väljamaksed teostatakse reeglina proportsioonis toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse määraga või vastavalt projekti eelarvele.
(8) Omafinantseering võib moodustada väljamaksetes abikõlblikest kogukuludest suurema või väiksema osa, kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse määra ja toetussummat kumulatiivselt ei ületata.
(9) Kui omafinantseeringust rahastatavaid tegevusi tehakse projekti elluviimise ajakavast tulenevalt hiljem kui toetusest rahastatavaid tegevusi ning omafinantseeringust planeeritud tegevusi ja kulusid ei saa rahastada toetusest, on eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastades erandkorras lubatud väljamaksmisel ületada projektis kinnitatud toetuse määra. Toetuse saaja peab tagama, et väljamakstud toetuse kogusumma ja proportsioon ei ületa ette nähtud toetuse kogusummat ja proportsiooni projekti lõpuks.
(10) Kui toetus on välja makstud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates. Palgakulude korral esitatakse tasumist tõendavad dokumendid rakendusüksusele seitsme tööpäeva jooksul pärast palga väljamaksmist ning töötasudega kaasnevate maksude osas seitsme tööpäeva jooksul pärast maksude tasumist.
(11) Kui toetus on välja makstud ettemaksena, esitab toetuse saaja rakendusüksusele nõutavad kuludokumendid ning tasumist tõendavad dokumendid ettemakse vahenditest tehtud abikõlblike kulude katteks vähemalt kord kvartalis.
(12) Viimase väljamakse taotluse esitab toetuse saaja hiljemalt projekti lõpparuandega ning viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt, välja arvatud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamakse taotluse ja ettemakse taotluse puhul. Viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 5% projekti rahastamisotsuses märgitud toetuse summast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksuse kirjalikul nõusolekul viimane väljamakse olla väiksem kui 5%. Tulu teenivate projektide puhul teostatakse viimane väljamakse ainult tasutud kuludokumentide alusel ning see peab vastama taotluse rahuldamise otsuses märgitud osakaalule.
(13) Kui toetuse saaja on taotlenud viimast toetuse väljamaksmist ettemaksena või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, esitab ta eelnimetatud väljamakse abikõlblike kuludega kinni katmise aruande nõutud kulu- ja maksedokumentidega hiljemalt lõpparuandega. Tulu teenivate projektide puhul teostatakse viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel.
(14) Kui pärast viimase väljamakse taotluse või ettemakse aruande esitamist moodustavad projekti tegelikest abikõlblikest kuludest § 19 lõikes 11 nimetatud kulud rohkem kui 10%, siis peetakse ületanud osa võimalusel viimasest väljamakse taotlusest kinni või vajadusel nõutakse toetus tagasi.
(15) Toetuse saaja vastutab toetuse edasikandmise eest projekti partneri kontole.
(16) Rakendusüksusel on õigus peatada toetuse väljamaksmine või sellest osaliselt või täielikult keelduda, kui:
1) toetuse saajal on täitmata talle struktuuritoetuse seadusega või selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustus;
2) toetuse saaja ei kõrvalda rakendusüksuse antud tähtajaks väljamakse taotluses puudusi.
(17) Kui projektil on võrreldes taotluses planeerituga tekkinud kalendriaasta lõpu seisuga eelarveliste vahendite jääk, on rakendusüksusel õigus vähendada projekti kogueelarvet kalendriaastas kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
§ 22. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
(1) Toetuse tagasinõudeid menetleb rakendusüksus vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 26.
(2) Toetuse tagasimaksmine ning intressi ja viivise tasumine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 27 ja 28.
4. peatükk SEIRE EESKIRI
§ 23. Toetuse kasutamise seire
Toetuse kasutamise seiret teostatakse struktuuritoetuse seaduse § 24 lõike 3 alusel kehtestatud korras.
§ 24. Projekti vahe- ja lõpparuanne
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vormikohase projekti vahearuande paberkandjal (lisa 3 vorm A) ja selle elektroonilise koopia või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult vastavalt taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaegadele.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vormikohase projekti lõpparuande paberkandjal (lisa 3 vorm B) ja selle elektroonilise koopia või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult 50 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
(3) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi seirearuanne) laekumisest, kas projekti seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Puuduste mitteesinemisel kinnitab rakendusüksus projekti seirearuande.
(4) Puuduste esinemisel seirearuandes annab rakendusüksus toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Rakendusüksus kinnitab projekti seirearuande 5 tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.
| Minister Hanno PEVKUR |
| Kantsler Marelle ERLENHEIM |
Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 16.04.2010. a resolutsioon nr 17-1/10-01259.
Facebook
X.com