Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määruse nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:25.04.2010
Avaldamismärge:RT I 2010, 16, 88

Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määruse nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” muutmine

Vastu võetud 15.04.2010 nr 51

Määrus kehtestatakse «Veeseaduse» § 26 lõike 3 alusel ja kooskõlas lõike 4 punktiga 1.

Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määruses nr 171 «Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded» (RT I 2001, 47, 261; 2006, 40, 310) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Määrusega kehtestatakse reovee kogumiseks, puhastamiseks või suublasse juhtimiseks rajatud kanalisatsioonitorustiku, reoveepuhasti, pumpla või muu reovee kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse juhtimisega seotud hoone või rajatise (edaspidi kanalisatsiooniehitis) veekaitsenõuded. Määrusega ei kehtestata nõudeid sademevee kanalisatsiooniehitistele ega ühiskanalisatsiooni juhitava reovee eelpuhastile, välja arvatud purgimissõlme puhastile.»;

2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Reoveepuhastid jagunevad:
1) suurteks reoveepuhastiteks ehk suurpuhastiteks, mille projekteeritud reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti (edaspidi ie) või enam;
2) väikesteks reoveepuhastiteks ehk väikepuhastiteks, mille projekteeritud reostuskoormus on 50–2000 ie;
3) omapuhastiteks ehk kohtpuhastiteks, mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 ie;
4) eelpuhastiteks, milleks on muda-, liiva-, rasva- ja õlipüünised ning nende kombinatsioonid ja muud reovee osalise puhastamise tehnoloogilised seadmed, mille läbimise järel reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni;
5) tööstusreoveepuhastiteks, mis puhastavad vaid tööstuses või muu tootmise käigus tekkinud reovett ja kust heitvesi juhitakse otse suublasse.»;

3) paragrahvi 2 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Jõudlus ehk projekteeritud reostuskoormus käesoleva määruse tähenduses on reostuskoormus inimekvivalentides, mida reoveepuhasti suudab ööpäevas maksimaalselt puhastada.»;

4) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 3. Kuja

(1) Kuja käesoleva määruse tähenduses on kanalisatsiooniehitiste, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus hoonest, joogivee salv- või puurkaevust ning muuks kui joogiveeotstarbeks kasutatavast puurkaevust. Kuja ulatus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusest, reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise viisist ning reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast.

(2) Kuja ulatust arvestatakse kanalisatsiooniehitise hoone välisseinast, seadme külgmisest välispinnast või reoveesette tahendus- või kompostimisväljaku, biotiigi või tehis- ja avaveelise märgala, pinnasfiltersüsteemi või taimestikpuhasti välispiirjoonest.

(3) Kuja määratakse eraldi igale §-s 5 sätestatud reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise protsessi tehnoloogilisele osale. Kujade kattuvuse korral tuleb lähtuda kõige rangemast nõudest.

(4) Joogivee puurkaevu sanitaarkaitseala ja kuja kattumise korral tuleb lähtuda kõige rangemast nõudest.

(5) Kuja piires võivad asuda kanalisatsiooniehitiste teenindamiseks vajalikud hooned ning muud tööstus-, lao-, transpordi- ja sidehooned hoone omaniku ja vee-ettevõtja omavahelise kirjaliku kokkuleppe korral.»;

5) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

«§ 31. Kanalisatsiooniehitisest lähtuva reostuse mõju ärahoidmine ja vähendamine

(1) Kanalisatsiooniehitisest lähtuva reostuse mõju, mis kahjustab või võib kahjustada inimese tervist või keskkonda, sh põhjustades kahju varale või raskendades või takistades keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või muul õiguspärasel viisil, ei tohi ulatuda kujast kaugemale.

(2) Kui kanalisatsiooniehitisest lähtuv lõikes 1 nimetatud mõju ulatub kujast kaugemale, peab sellise mõju ärahoidmiseks või vähendamiseks rakendama vajalikke meetmeid, sealhulgas:
1) kuja ulatuse suurendamine juhul, kui see ei too kaasa põhjendamatuid kitsendusi maaomanikele;
2) reovee puhastamise või reoveesette töötlemise protsessi tehnoloogilise viisi muutmine;
3) kanalisatsiooniehitise asukoha muutmine;
4) muude tõhusate meetmete rakendamine, mille on Keskkonnaamet eelnevalt heaks kiitnud.»;

6) paragrahvi 4 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

«2) et reoveepuhasti jääks asulast valdavate tuulte suhtes allatuult, välja arvatud kinniste süsteemide korral;»;

7) paragrahv 5 sõnastatakse järgmiselt:

«§ 5. Väike- ja suurpuhastite nõutavad kujad

Väike- ja suurpuhastite nõutavad kujad sõltuvalt reovee puhastamiseks kasutatavast tehnoloogiast ja reoveesette töötlemise viisist ja reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusest on:

Reovee puhastamise või reoveesette töötlemise protsessi tehnoloogiline viis

Kuja (meetrites)

Väikepuhasti projekteeritud reostuskoormus, ie

Suurpuhasti projekteeritud reostuskoormus, ie

50–299 300–1999 2000–9999 10 000–99 000 100 000
ja enam
Avatud mahutid ning hoonevälised reovee puhastusseadmed 50 100 150 200 300
Maa-alused või pealt kinnised mahutid ning kinnises hoones paiknevad reovee puhastusseadmed 25 50 100 150 200
Maa-alused või pealt kinnised mahutid ning kinnises hoones paiknevad reovee puhastusseadmed, kus kogu ventilatsiooniõhk puhastatakse vastavalt «Välisõhu kaitse seadusele» 20 35 50 100 150
Kinnises mahutis või hoones toimuv settekäitlus 25 50 100 150 200
Reoveepuhasti juures või eraldi paiknevad reoveesettebasseinid või reoveesettetahendus- või kompostimisväljakud 50 100 150 200 300
Kinnises mahutis või hoones toimuv settekäitlus, kus kogu ventilatsiooniõhk puhastatakse vastavalt «Välisõhu kaitse seadusele» ja sette laadimine ning juurde- ja äravedu toimub kinniselt 20 35 50 100 150
Pinnasfiltersüsteemid 25 50 100 150 200
Põhipuhastina kasutatavad biotiigid, tehis- ja avaveelised märgalad, taimestikpuhastid 50 100 200 500 »;

8) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et:
1) selle kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise omapuhasti korral;
2) septiku või muu pealt kinnise omapuhasti kuja on vähemalt 5 m;
3) omapuhastit tohib ehitada alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalale, kus puudub ühiskanalisatsioon, ning väljapoole reoveekogumisala;
4) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.»;

9) paragrahvi 9 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

«(2) Purgimissõlm on reovee tekkekohas kogutud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni juhtimise koht.»;

10) määrust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:

Ǥ 91. Reoveepuhasti valik

Reoveepuhasti valikul tuleb arvestada:
1) heitvee kohta kehtestatud nõudeid;
2) reovee füüsikalisi ja keemilisi omadusi;
3) reovee tekkimise ja selle omaduste muutumise dünaamikat ajas;
4) reoveepuhastile suunatava reovee reostus- ja hüdraulilise koormuse muutumist tulevikus;
5) reoveepuhasti maksumust selle toimimise kestel;
6) reoveepuhasti rajamise ja kasutamise majanduslikku otstarbekust;
7) pinnasesse immutamise korral põhjavee kaitstust;
8) heitvee suublaks oleva veekogu kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid.»;

11) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Keskkonnareostuse vältimiseks peavad kanalisatsioonitorustikud olema veetihedad. Kasutusele võetavate kanalisatsioonitorustike veetiheduse hindamiseks kasutatakse Eesti standardit EVS-EN 1610:2007 «Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine».»;

12) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt:

«§ 17. Purgimissõlme ehitusnõuded

(1) Ühiskanalisatsiooniga katmata alal tekkiva ja kokku kogutava reovee juhtimiseks reoveepuhastisse rajatakse purgimissõlm.

(2) Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on 1000 ie või enam.

(3) Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on alla 1000 ie, kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 km või lähim puhasti ei võimalda täita täiendava reovee purgimise tulemusel lõikes 5 sätestatut või purgimissõlme rajamise kohustus on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Purgimissõlme täpne asukoht määratakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga, arvestades käesolevas määruses sätestatut.

(4) Purgimisteenuse osutamiseks peab reoveepuhastil olema välja ehitatud purgimissõlm.

(5) Purgitava reovee reostuskoormus ei või ületada ööpäevas enam kui 10% reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusest.

(6) Purgimissõlm ehitatakse soovitavalt reoveepuhasti territooriumile ning selles peab toimuma reovee mehhaaniline puhastus tasemel, mis tagab purgitava reovee takistusteta juhtimise reoveepuhastisse ning puhastusprotsessi töörežiimi häireteta töö. Kui reovesi juhitakse väikepuhastisse, peab purgimissõlmel olema ka vooluhulgaühtlusti.

(7) Lõigetes 5 ja 6 sätestatut kohaldatakse ka sellisele purgimissõlmele, mille rajamine ei ole kohustuslik käesoleva paragrahvi kohaselt.»;

13) määrust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

«§ 181. Hooldusnõue

Kanalisatsioonisüsteeme tuleb perioodiliselt hooldada nii, et oleks tagatud süsteemide nõuetekohane toimimine, sh biotiikide kaldad peavad olema niidetud ja võsast vabad.»;

14) määruse 5. peatükki täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:

Ǥ 241. Kuja ulatuse kohaldamine

(1) Paragrahvides 5–7 sätestatud kuja ulatust kohaldatakse üld- ja detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud määruse redaktsioonis.

(2) Kuja ulatust ei kohaldata enne 1. jaanuari 2002. a ehitatud kanalisatsiooniehitistele juhul, kui kuja ulatust ei ole võimalik tagada kuja piires asuvate olemasolevate hoonete, joogivee salv- või puurkaevude või muuks kui joogiveeotstarbeks kasutatavate puurkaevude tõttu eeldusel, et on täidetud § 31 lõikes 1 sätestatu.»

Peaminister Andrus ANSIP
Keskkonnaminister Jaanus TAMKIVI
Riigikantselei istungiosakonna juhataja
riigisekretäri ülesannetes Aivar RAHNO

/otsingu_soovitused.json