Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Riigieelarve vahendite arvel laenu andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 21.08.2003 nr 220
RT I 2003, 58, 394
jõustumine 29.08.2003

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Riigieelarve seaduse» § 40¹ lõike 2 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Käesolev määrus reguleerib riigieelarves ettenähtud summa piires riigieelarve vahendite arvel laenu andmise tingimusi ja korda.

  (2) Käesolevat määrust kohaldatakse «Riigieelarve seaduses» sätestatud välisabi sildfinantseerimisel, välja arvatud juhul, kui välisabi saajaks on täidesaatva riigivõimu asutus või põhiseaduslik institutsioon.
[RT I 2004, 60, 425 - jõust. 08.08.2004]

§ 2.  Laenuandja

  Laenuandjaks on Eesti Vabariik (edaspidi riik), kelle nimel laenu andmise ettevalmistamist, laenulepingu sõlmimist ja muutmist ning laenusumma väljamaksmist, laenulepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, sealhulgas kohustuste täitmise tagamisega seotud lepingute sõlmimist, muutmist ja lõpetamist, teostab Rahandusministeerium.
[RT I 2004, 60, 425 - jõust. 08.08.2004]

§ 3.  Laenusaaja

  (1) Laenu võivad taotleda kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik ja Eesti Vabariigis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhitegevuseks on avalike ülesannete täitmine.

  (2) Laenusaajaks võib olla lõikes 1 nimetatud isik, kellel on piisavalt vara ja muid vahendeid võetud laenu tagasimaksmiseks.

  (3) Laenusaajaks võib olla ka lõikes 1 nimetamata ja lõikes 2 sätestatud nõuetele mittevastav isik, kui laenu andmine on vajalik «Riigieelarve seaduse» § 37 lõike 3 punktis 3 nimetatud eesmärgil Eestis tegutsevatele krediidiasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või olulisi tõrkeid makse- ja arveldussüsteemides põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.
[RT I 2010, 16, 87 - jõust. 25.04.2010]

§ 4.  [Kehtetu – RT I 2010, 16, 87 - jõust. 25.04.2010]

§ 5.  Laenu taotlemine

  (1) Isik, kes vastab §-s 3 nimetatud tingimustele (edaspidi laenu taotleja), esitab Rahandusministeeriumile kirjaliku taotluse laenu saamiseks.

  (2) Rahandusministeerium hindab igakülgselt laenu taotleja majanduslikku olukorda ja tema võimet täita taotletava laenu tagastamisega seotud kohustusi.

  (3) Rahandusministeeriumil on õigus nõuda laenu taotlejalt tema finants- ja majandustegevust kajastavaid dokumente, andmeid taotletava laenu kasutamise kohta ning laenusaaja olemasolevate kohustuste ja nende tagamiseks seatud tagatiste kohta.

  (4) Rahandusministeerium võib teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku rahuldada laenutaotlus osaliselt.

  (5) [kehtetu - RT I 2004, 60, 425 - jõust. 08.08.2004]

  (6) Rahandusministeerium jätab laenu taotleja taotluse rahuldamata, kui:
  1) laenu kasutamine ei ole seotud avalike ülesannete täitmisega;
  2) taotletava laenu summa ületab jooksva eelarveaasta riigieelarves laenude andmiseks lubatud suurimat jääki;
  3) laenu taotleja ei nõustu esitama Rahandusministeeriumi poolt nõutud andmeid või dokumente laenusaaja majandustegevuse ja finantsolukorra kohta;
  4) laenu taotleja keeldub põhjendamatult tagatiste seadmisest laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks;
  5) laenutaotluse rahuldamise tagajärjel ületaks laenu taotleja laenukoormus seadusega sätestatud piiranguid;
  6) laenu taotlejal on riigi ees varasemaid täitmata varalisi kohustusi;
  7) laenu taotlejal ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul piisavalt vahendeid laenu tagasimaksmiseks.

  (7) Kui käesolevas määruses sätestatud tingimustel ei ole laenu andmine võimalik, teatab Rahandusministeerium sellest laenu taotlejale kirjalikult.
[RT I 2004, 60, 425 - jõust. 08.08.2004]

  (8) Lõike 6 punktides 1, 6 ja 7 sätestatut ei pea kohaldama, kui laenu antakse § 3 lõikes 3 nimetatud eesmärgil.
[RT I 2010, 16, 87 - jõust. 25.04.2010]

§ 6.  Laenu andmise otsus

  (1) Rahandusminister teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku laenu andmiseks, kui laenutaotlus vastab käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (1¹) Rahandusministeerium esitab laenutaotluse Vabariigi Valitsusele otsustamiseks koos oma eriarvamusega, kui laenu taotleja poolt laenu võtmine taotluses märgitud eesmärgil ei ole otstarbekas.

  (2) Lõikes 1 nimetatud ettepaneku juurde kuuluvad järgmised dokumendid:
  1) seletuskiri;
  2) korralduse eelnõu;
  3) Rahandusministeeriumi (eri)arvamus;
  4) laenu otstarbekust põhjendavad dokumendid;
  5) Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni seisukoht, kui laenu antakse § 3 lõikes 3 nimetatud eesmärgil.
[RT I 2010, 16, 87 - jõust. 25.04.2010]

  (3) Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu vormistatakse korralduse eelnõuna, milles märgitakse:
  1) laenusaaja nimi;
  2) laenu täpsustatud sihtotstarve;
  3) laenusumma suurus;
  4) laenu tagastamise lõpptähtaeg.

  (4) Rahandusministeerium teavitab laenu taotlejat Vabariigi Valitsuse poolt vastuvõetud korraldusest laenu andmise või laenu andmisest keeldumise kohta 10 päeva jooksul korralduse jõustumise päevast arvates.
[RT I 2004, 60, 425 - jõust. 08.08.2004]

§ 7.  Laenulepingu sõlmimine

  (1) Vabariigi Valitsuse korralduse alusel alustab Rahandusministeerium laenusaajaga läbirääkimisi konkreetsete lepingutingimuste (laenusumma üleandmise, tagastamise ja lepingu erakorralise ülesütlemise tingimused, laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamise vahendid ja muud tingimused) üle ja kokkuleppe saavutamise korral valmistab ette laenu andmiseks vajalike lepingute projektid.

  (2) Laenusaajale pakutav laenuintressi määr ei tohi olla madalam, kui riigi enda poolt sarnastel tingimustel võetaval laenul. Eeltoodud tingimuste väljaselgitamiseks võib Rahandusministeerium küsida erinevatelt krediidiasutustelt hinnangut intressimäära kohta. Laenusaajale rakendatavale intressimäärale võib lisada krediidiriskist tuleneva marginaali.

  (3) Laenuleping sõlmitakse kirjalikus vormis. Laenusaajaga sõlmitakse notariaalselt tõestatud kokkulepe laenusaaja allumise kohta kohesele sundtäitmisele kohustuse sissenõutavaks muutumisel, välja arvatud juhtudel, kui riigi huvid on kaitstud muul viisil või kui laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seatakse tagatised. Laenulepingu tingimused peavad võimaldama riigil oma huvisid võimalikult suures ulatuses kaitsta ja kahju tekkimise võimalusi ära hoida.

  (4) Laenu andmisega, laenulepingu sõlmimise ja muutmisega ning tagatise seadmise ja tagatislepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamisega seotud kulud kannab laenusaaja.

  (5) Kui laenulepingu sõlmimise eelduseks on tagatiste seadmine, väljastatakse laenusumma pärast tagatislepingu sõlmimist või garantii jõustumist.
[RT I 2004, 60, 425 - jõust. 08.08.2004]

§ 8.  Antud laenude üle kontrolli teostamine ja laenude arvestuse pidamine

  Rahandusministeerium:
  1) teostab kontrolli laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise üle;
  2) peab antud laenude kohta arvestust;
  3) nõuab tagasi kõik riigi väljastatud laenud ja tähtaegselt tasumata lepingujärgsed summad.
[RT I 2004, 60, 425 - jõust. 08.08.2004]