Teksti suurus:

Rae valla jäätmekava 2010–2014 kinnitamine

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Rae Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2010, 84, 1134

Rae valla jäätmekava 2010–2014 kinnitamine

Vastu võetud 13.04.2010 nr 17

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 364 ja jäätmeseaduse § 59 lg 1,  Rae Vallavolikogu

määrab:

1. Kinnitada Rae valla jäätmekava 2010-2014 vastavalt lisale 1.

2. Tunnistada kehtetuks Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004 määrus nr 47 «Rae valla jäätmekava vastuvõtmine».

3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmebaasis ja valla kodulehel.

4. Käesolev määrus jõustub 17.04.2010.

Volikogu esimees Agu LAIUS

Rae Vallavolikogu 13. aprilli 2010. a määruse nr 17
lisa

RAE VALLA JÄÄTMEKAVA 2010-2014

 

JÜRI, veebruar 2010

SISSEJUHATUS

Jäätmekava koostamise eesmärgiks on Eesti keskkonnastrateegias ja õigusaktides antud üldiste eesmärkide realiseerimine Rae vallas. Need eesmärgid on jäätmete vältimine ja koguse vähendamine, nende taaskasutamise suurendamine, ohtlikkuse vähendamine ja keskkonnaohutu lõppladestamine, olmejäätmete kogumise korraldamine ja jäätmehoolduse juhtimine ja järelevalve. Jäätmekava on  Rae valla jäätmehoolduseeskirja koostamise üheks põhiliseks aluseks.

Rae Vallavalitsuse poolt moodustati ajutine jäätmekava koostamise komisjon, kes vaatas läbi eelmise jäätmekava ning seadis uued eesmärgid. Komisjoni protokollid on esitatud töö lisana (lisa 9).

Jäätmeseaduse § 43 lg 2 kohaselt ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul ajakohastatud riigi jäätmekava kinnitamisest arvates, kui riigi jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused käsitlevad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava.

Jäätmeseaduse § 39 lg. 2  kohaselt käsitletakse Jäätmekavas jäätmehoolduse olukorda kohaliku omavalitsuse üksuses, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning meetmeid eesmärkide saavutamiseks.

Jäätmekava sisaldab:

1) jäätmehoolduse olemasoleva olukorra analüüs, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid;

2) jäätmekäitluseks vajalike loodusvarade (vee, turba, savi, pinnase) tarviliku mahu hinnangut;

3) jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale;

4) kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine;

5) eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus.

Käesoleva töö koostamisel osalesid:

Veigo Gutmann – Rae Vallavolikogu keskkonnakomisjoni liige ja jäätmekava komisjoni  esimees;

Birgit Parmas – Rae Vallavalitsus, keskkonnaspetsialist, jäätmekava komisjoni liige;

Raivo Uukkivi – Rae Vallavalitsus, vallavanem, jäätmekava komisjoni liige;

Jaan Hiio - Rae Vallavolikogu keskkonnakomisjoni ja jäätmekava komisjoni liige;

Laur Linnupõld – jäätmekava komisjoni liige.

1. RAE VALLA ÜLEVAADE

1.1 Üldandmed

Rae vald asub Põhja-Eestis, Harju maakonnas, Tallinnast kagu pool. Vald piirneb loode ja põhja suunal Tallinna linnaga, ida suunal Jõelähtme ja Raasiku vallaga, lõunas Kose ning läänes Kiili vallaga (lisa 1). Valla üldpindala on 206,7 km², ulatudes põhjast lõunasse ~25 km ning idast läände 8-10 km. Rae valda läbivad olulised üleriigilise tähtsusega teed: Tallinn-Tartu- Luhamaa maantee põhja lõuna suunal, Tallinna ringtee ida-lääne suunal ning Tallinn-Tapa raudteeliin valla põhjaosas. Valla põhjapiiri naabruses on Tallinna lennujaam.

Pinnavormilt on tegemist tüüpilise väheliigendatud Põhja-Eesti lavamaa lainja maastikuga, kus põhilisteks maastikureljeefi kujundajateks on oosid ehk vallseljakud ning künkad. Absoluutsed kõrgused jäävad enamasti 35 ja 50 m vahele. Valla lõunatipus asub kõrgeim punkt 53,4 m üle merepinna ning kirde osas madalaim punkt 33,7 m üle merepinna.

Rae vald onväga mitmekesise ettevõtlusstruktuuriga. Tallinna lähedus ning väga hea infrastruktuur tingivad ettevõtluse ning inimasustuse pidevat kasvu valla territooriumil, seda eriti valla põhja osas.

1.2 Sotsiaal-majanduslik ülevaade

Rae valla territooriumil on neli kooli, kuus omavalitsuse lasteaeda, üks eralasteaed, üks lastepäevahoid, üks kultuurikeskus, üks hooldekodu, neli raamatukogu, üks ambulatoorium, kaks keskusehoonet, kaks spordihoonet, millest üks on koos ujulaga.

Kalmistuid on valla territooriumil kaks: Jüri kalmistu Jüri kiriku juures ja vanausuliste kalmistu Pajupea külas.

1.3 Elanikkonna iseloomustus

Rae vallas on 01.11.2009 seisuga 11928 elanikku. Rae valla territoorium hõlmab 27 küla (Aaviku, Aruvalla, Järveküla, Kadaka, Karla, Kopli, Kurna, Lehmja, Limu, Pajupea, Patika, Kautjala, Peetri, Pildiküla, Rae, Salu, Seli, Soodevahe, Suuresta, Suursoo, Tuulevälja, Urvaste, Vaidasoo, Vaskjala, Veneküla, Veskitaguse, Ülejõe) ning 4 alevikku Jüri, Vaida, Assaku, Lagedi. Valla administratiivkeskuseks on Jüri alevik. Jüri alevik asub Sauest u 24 km, Tallinnast u 10 km ja Kehrast u 45 km kaugusel. Asustustihedus on piirkondlikus plaanis kõige suurem Tallinnaga ning Tallinn-Tartu maanteega piirnevatel aladel (Jüri, Vaida, Lagedi, Assaku alevikud ning Peetri, Vaskjala, Järveküla, Lehmja, Karla, Pildiküla, Veneküla, Tuulevälja, Kopli, Patika küla).

Tabel 1. Rae valla elanike arv külade lõikes seisuga  01.11.2009

Asula

Elanikke

Asula

Elanikke

Jüri alevik

3350

Ülejõe küla

97

Peetri

2332

Pildiküla küla

77

Vaida alevik

993

Salu küla

74

Lagedi alevik

848

Suursoo küla

79

Rae küla

599

Veskitaguse küla

52

Vaskjala küla

586

Suuresta küla

53

Järveküla küla

487

Urvaste küla

47

Assaku alevik

404

Limu küla

38

Karla

381

Tuulevälja küla

42

Patika

323

Kadaka küla

38

Kopli küla

218

Lehmja küla

37

Aaviku küla

189

Veneküla küla

30

Pajupea küla

129

Seli küla

23

Aruvalla küla

124

Soodevahe küla

21

Vaidasoo küla

110

Kautjala

13

Kurna küla

93

KOV täpsusega

41

Kokku

11928

Rae valla territooriumil  paikneb 12 aiandus- ja suvilaühistut: AÜ Radist, AÜ Tuulevälja, AÜ Leivajõe, AÜ Külma, AÜ Atleet, AÜ Lootsi, AÜ Patika-1, AÜ Patika-2, AÜ Patika-3, AÜ Patika-4,  AÜ Patika-5,  AÜ Patika-6. Sõjamäe tee ja Lennuradari tee ümbruses asuvad isetekkelised aiamaad-majad, mis pärinevad Nõukogude Liidu ajast.

1.4 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia

Rae vald paikneb Põhja-Eesti lavamaal, Kesk- ja Ülemordoviitsiumi lubjakivi avamusalal. Valdav osa vallast asub Kahula kihistu savikatel lubjakividel, põhjaosa jääb Viivikonna kihistu (savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega) ning lõunaosa Rägavere kihistu avamusalale. Pinnakatte moodustavad enamasti lubjarikkad rähksed moreenid paksusega 2…10 m. Ülemiste järve ümbrust katavad liiva ja kruusarikkad glatsiofluviaalsed setted. Kohati esineb ka soosetteid ning Pirita jõe ümber pisi- ja peenteraliste liivade järvesetteid. Valla põhjaosas (nt Lehmja tammikus, Kautjala ümbruses, Rae mõisa ümbruses, Tuulevälja külas) esineb kohati ka lubjakivi paljandeid, pinnakatte paksus ulatub seal alla 1 m.

Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud reostuskaitstuse kaardi põhjal on põhjavesi kaitsmata valla põhjaosas Järveküla, Peetri, Rae, Lehmja ja Veneküla ümbruses. Põhjavee suhtes keskmiselt kaitstud on Rae raba ning Pirita jõe ümbrusalad. Enamik valla territooriumist jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonda.

Taastuvateks põhjaveevarudeks on Rae vallas Kvaternaari ja Ordoviitsiumi veekompleksid. Joogiveena tarbitakse peamiselt Ordoviitsium-Kambriumi ning Kambrium-Vendi veekompleksi põhjavett, mõned üksikud puurkaevud on rajatud ka Ordoviitsiumi ja Kvaternaari veeladestiku kihti. Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavesi on küll hästi kaitstud, kuid samas on tegemist mittetaastuva ressursiga, mille kvaliteet ei vasta valdavalt joogiveedirektiivi nõuetele Feüld, NH4+, ja Mn2+ sisalduse osas. Kohati on täheldatav ka H2S olemasolu ning radionukliidide esinemine Kambrium-Vendi põhjavees. Mittevastavus joogivee nõuetele on tingitud peamiselt looduslikust foonist. Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks on hästi kaitstud, kuid joogivee nõudmistest kõrgemad näitajad on siin NH4+, Fe, B (boor) ja kohati H2S (väävelvesiniku) osas. Üldjuhul on mittevastavus jooginõuetele tingitud loodusliku fooni eripärast.

Puurkaevud on enamasti alla 90 m sügavused, kuid esineb ka üle 100 m sügavusi puurkaeve.

1.5. Ettevõtlus

Rae vallas on registreeritud 12.veebruari seisuga 2009. a. 1404 juriidilist isikut. Neist 63 aktsiaseltsi, 1033 osaühingut, 89 füüsilisest isikust ettevõtjat, 3 välismaa äriühingu filiaali, 194 mittetulundusühingut, 7 täisühingut ja 10 tulundusühingut, 4 sihtasutust ja 1 usaldusühing.

Haldusjaotuslikult jagunevad ettevõtted alljärgnevalt:

·         Lagedi alevikku on registreeritud 97,

·         Jüri alevikku 344;

·         Vaida alevikku 77;

·         Assaku alevikku 60 juriidilist isikut.;

Ülejäänud 826 ettevõtet jagunevad valla külade peale. Küladest kõige rohkem juriidilisi isikuid on Peetri külas (338), talle järgneb Järveküla küla (71) ning Rae küla (63). Vallas registreeritud ettevõtted pakuvad tööd enam kui 6000 inimesele.

Jüri piirkonnas on olulisemateks keskkonda mõjutavateks ettevõteteks Forsten AS (metsatööstus), AS ABB (elektrigeneraatorite tootmine ja metallitööstus), AS Palimer ja AS Skanska EMV (metallitööstus, transport ja logistika), AS Kalev (toiduainetetööstus), UVIC AS (toiduainetetööstus) ja AS RIMI (toiduainete ja esmatarbekaupade keskladu).

Lagedi piirkonnas on olulisemateks keskkonda mõjutavateks ettevõteteks AS Balt Falt (asfalditehas), AS Väo Paas (paekivikaevandamine ja ehitusmaterjalide tootmine) ja Rudus AS (ehitusmaterjalide tootmine).

Vaida piirkonnas on põhiliselt esindatud logistika ja metsatööstus - AS Balcas (metsatööstus-hetkel tootmine peatatud).

Assaku piirkonnas on olulisemad keskkonda mõjutavad ettevõtted endistes ETKVL ladudes toimiv lao- ja logistikakeskus (rendipinnad), AS Würth, AS Smarten Logistics.

Mõigu (Peetri küla) piirkonnas tegutsevad AS Fenestra (akende tehas), logistika- ja transpordiettevõtted (Schenker, EE Trans jt).

Lisaks tegutsevad Rae vallas suured ettevõtted nagu Glaskek, (akende valmistamine). Jüri alevikus töötab Jüri õmblusvabrik.

Rae vallas on kokku 16 tanklat ja ettevõtete sisest kütusehoidlat tehnopargi ja soojatootmise vajaduste rahuldamiseks. Suuremad ja keskkonnaohtlikud kütusehoidlad on kõigi alevike soojatootjate juures, Jüris, Vaidas, Mõigus, Assakul, Rudus AS-i ja Skanska EMV AS-i territooriumil.

Karjäärid

Rae vallas on üks riikliku tähtsusega maardla - valla põhja osas asub AS Väo Paas kasutuses olev Väo lubjakivi karjäär. Kruusa kaevandatakse kahes karjääris Seli külas, Suuresta karjääris Suuresta külas ning Aruvalla külas hakatakse kaevandama 2010. aasta lõpus Piuga kruusakarjääris. Turba  tootmine toimub Rae rabas ning Suursoo tootmisaladel.

1.6 Põllumajandus

Põllumajandusettevõtetest on suuremad põlluharimise ja karjakasvatamisega tegelevad AS Pakar, Pihlaka Farm OÜ ja FIE Raul Väinsar, teravilja- ja rapsikasvatamisega tegelevad Mäe teraviljatalu, FIE Margus Valgma ja Parbo talu.

Põllumajandusest (suurfarmidest ja väetisehoidlatest) tulenev reostusoht on viimase kümnendiga oluliselt vähenenud, kuna endised suured sovhoosid ja kolhoosid on likvideeritud enamasti koos nende farmide jm-ga ning maad on leidnud uued omanikud ja hooned uue kasutusotstarbe.

1.7 Teedevõrk

Valda läbib Tallinn – Tapa - Peterburi raudtee ja  kaks väga intensiivse kasutusega  II klassi maanteed - Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee. Viimase keskmine liikluskoormus on 11 151 autot ööpäevas.[1]

Valla territooriumi lähiala läbib ka Tallinn-Viljandi maantee läänes, mis jääb valla piirist vaid ca 250 m kaugusele ning Tallinn-Narva-Peterburi maantee, mis jääb valla põhjapiirist vaid ca 2 km kaugusele. Rae valla territooriumil on umbes 60-70 km aktiivse kasutusega kruusakattega teed.

Vald on kaetud piisavalt tiheda ja rahuldavas või heas korras teedevõrguga, mis võimaldab efektiivselt korraldada jäätmete transporti. Valda läbib vabariigi suurima koormusega ohtlike veoste voog (raudtee Muuga, Miiduranna, Kopli ja Paldiski sadamatesse) ja ohtlike jäätmete voog Tallinnast ohtlike jäätmete lõppladestuspaika Vaivaras.

1.8 Haridus

Vallas töötavad kuus lasteaeda. Taaramäe, Õie ja Tõruke Jüri alevikus, Pillerpall Vaidas ja Tõrukese filiaal Assaku alevikus. 2009. aasta sügisest avati Peetri külas Peetri Lasteaed- Põhikool ja Assakul asuv Tõrukese filiaal läks Peetri lasteaia koosseisu. Üldhariduskoole on vallas kolm: Lagedi Põhikool, Vaida Põhikool ja Jüri Gümnaasium ning Peetri Lasteaed- Põhikool.

Koolidele on kinnistatud teeninduspiirkonnad, mis katavad kogu valla territooriumi:

Valla koolide teeninduspiirkonnad põhikooli õpilaste osas:

·         Jüri Gümnaasium- Jüri alevik, Aaviku küla, Kurna küla, Vaskjala küla, Karla küla, Pajupea küla, Limu küla, Seli küla, Pildiküla küla.

·          Lagedi Põhikool - Lagedi alevik, Kopli küla, Kadaka küla, Soodevahe küla, Tuulevälja küla, Veneküla küla, Ülejõe küla.

·         Vaida Põhikool - Vaida alevik, Vaidasoo küla, Aruvalla küla, Kautjala küla, Patika küla, Suuresta küla,  Salu küla, Suursoo küla, Urvaste küla, Veskitaguse küla.

·         Peetri Lasteaed – Põhikool  - Assaku alevik, Järveküla küla, Peetri küla, Rae küla, Lehmja küla.

Gümnaasiumihariduse osas on Jüri Gümnaasiumi teeninduspiirkonnaks kogu valla territoorium. Erinevatel põhjustel kasutatakse ka teiste omavalitsuste õppeasutusi. Õppimas käiakse Aruküla Vaba Waldorfkoolis, Aruküla Põhikoolis, Pikavere Põhikoolis, Kose Keskkoolis, Saku Gümnaasiumis. Õpilaste koolitee lihtsustamiseks on käigus õpilasliinid. Huviharidusega on Rae valla lastel võimalus tegeleda Rae Huvialakoolis.

1.9. Tervishoid, kultuur, sport

Kultuuriasutused on Rae Kultuurikeskus, raamatukogud Jüris, Vaidas, Peetris ja Lagedil ning Rae Huvialakool. Kultuuriasutuste funktsioon on kõikidel valla koolimajadel. Küladesse on hakatud rajama peo- ja spordiplatse ehk külaplatse, mida saab kasutada vabaõhuürituste läbiviimiseks. Jüri aleviku ja Lagedi alevikes tegutseb MTÜ Lagedi-Jüri Noorteühing. Samalaadsed huvikeskused on planeeritud rajada ka teistesse suurematesse keskustesse.

Spordiasutustena on valla elanike kasutuses koolide juures asuvad spordirajatised. Jüri Gümnaasiumi juures paikneb Rae valla Spordikeskus, kus on võimalik kasutada ujulat, jõusaali, aeroobikasaali, budosaali, pallimängusaali, kergejõustikuareeni, jalgpalliväljakut ning tenniseväljakut. Spordikeskuse filiaal on ka Peetris. Aktiivselt kasutatakse ka naabervallas asuvat Loo Spordihoonet. Aaviku küla Ringi maaüksusele kavandatakse auto-ja motospordi ringraja, suusatunneli, kiiruisutamisehalli ehitamist, kuid spordi otstarbel neid veel kasutada ei saa. Tulenevalt Tallinna lähedusest kasutatakse aktiivselt ka Tallinna poolt pakutavaid mitmekesiseid võimalusi vaba aja sisustamiseks.

Rae vallas osutatakse tervishoiu teenust ühes tervishoiuasutuses- Jüri tervisekeskuses, perearstipunktid paiknevad ka Lagedi keskusehoones ning Vaida keskusehoones.

Lasteasutuste ja koolide sööklad on jäätmekava seisukohalt olulised kui suhteliselt suures koguses toidujäätmete aga samuti pakendite tekke- ja kogumiskohad.

1.10 Looduslikud tingimused

1.10.1 Valla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline ülevaade[2]

Rae vald asub Põhja- Eesti lavamaal. Reljeef on vähe liigendatud ning keskmine kõrgus merepinnast on 35 - 50 m. Lainja pinnamoega tasandiku aluspõhjaks on kesk- ja ülemordoviitsiumi lubjakivid, mida katab 2 -10 m paksune pinnakate, peaasjalikult lubjarikas rähkne moreen, kohati esineb ka jääjärvede setteid.

Paiguti on pinnakate väga õhuke (alla 1 m). Näiteks Lehmja tammikus, Kautjala ümbruses, Rae mõisa ümbruses, Tuulevälja külas võib näha paljandunud lubjakivi.

Suure osa võtavad enda alla soosetted - nii raba kui madal- ja siirdesooturvas. Ulatusliku ala territooriumist võtavad enda alla rabad - Rae raba (põhja osas), Kurna ja Kiili rabad (lääneservas), Järveküla ümbruses (Ülemiste järve lähedal), Limu ja Mäda järve ümbruses ning Leivajõe ümbruses ehk Pikavere suursoo (lõuna osas). Patika-Lagedi joonel piki Pirita jõge kulgeb lõunast põhja pisi- ja peeneteraliste liivade vöönd.

1.10.2 Mullastik ja maakasutus

Aladel, kus paest pinda katab õhuke mullakiht on iseloomulik lootaimestik ning neile iseloomulikud loomullad ehk rendsiinad. Niiskematel aladel, mis on tingitud nii põhja- kui pinnaveest, on levinud soostunud metsa- ja rohumaad mitmesuguste gleimuldadega. Peamisteks muldade keemilise koostise mõjutajateks on sademed, maanteede ja prügilate nõrgveed ning põllumajanduses kasutavad kemikaalid (väetised, mürgid).

Mulla peamised parameetrid Tallinna ümbruses:

-          kõrgus merepinnast: 33 - 50

-          mulla lähtekivim: lokaalmoreen

-          mulla tüüp: rendsiina (paepealne)

-          huumushorisondi keskmine paksus: 24 cm

Rae valla maa bilanss jaguneb järgnevalt:

Haritavad maad                      6 800 ha

Looduslikud rohumaad           2 000 ha

Metsamaad                              5 300 ha    

Sood ja rabad                          2 000 ha

Muud maad                             4 500 ha

Metsamaa vähesus võrreldes Eesti keskmisega (Rae vallas 27,7 %, Eestis 47-52%) näitab selgelt, et maa on aktiivses kasutuses.

1.10.2 Sood ja rabad

Rae valla haldusterritooriumil on kokku ca 2000 ha soid ja rabasid, mis on enamjaolt põhjavee toitelised. Nendest suuremad on Rae raba (700 ha), Peningi soo (ca 450 ha) ja Limusoo (ca 700 ha). Väiksemaid raba- ja soomassiive leidub veel Aaviku, Kurna, Järveküla, Suuresta ja Vaidasoo külas.

Limusood ja ka Rae raba on 1960-1980-ndatel aastatel aktiivselt kuivendatud. Seevastu Limujärve ja Mädajärve ümbruses ei ole kuivendustöid oluliselt teostatud. Küll on aga oma jälje jätnud Limujärve ümbrusele Seli kruusakarjääri kasutamise tagajärjel tekkivad karjääriveed ja tolm. Limujärve ümbruse turbahorisondi ülemise kihi kasv on häiritud ja võib oletada, et turba juurdekasv on aeglustunud. Soode ja rabade ümbruses tiheasustusalad üldjuhul puuduvad, välja arvatud Rae raba, mis piirneb Tallinna linna, Tallinna ringtee, Tallinna lennuvälja ja raudteega.

1.10.3 Veekogud ja põhjavesi

Valla pinnavete võrgustiku moodustavad vooluveekogud - jõed, ojad ja kraavid ning seisuveekogud – järved, tiigid. Valda läbib kaks jõge. Valla idaküljel voolab 19,3 km pikkune Leivajõgi, mis saab alguse valla lõunaservast ning ühineb valla põhjaosas Pirita jõega. Pirita jõgi, kogupikkusega 105 km, läbib valla keskosa lõuna- põhja suunaliselt ning suubub Tallinna lahte Pirital. Jüri alevikust idas on Pirita jõel pais - Vaskjala veehoidla, suurusega ca 3,5 km2.

Rae valla pinnaveevõrgustiku kvaliteet on ülioluline, kuna vald paikneb 80% ulatuses Tallinna veehaardesüsteemi valgalal. Ülemiste järve täiendavaks veevarustuseks on rajatud mitmeid kanaleid: Jägala - Pirita kanal, mis toob vett juurde Pirita jõkke ning Vaskjala - Ülemiste kanal, mis juhib vett Vaskjala veehoidlast Ülemiste järve. Suurimaks ojaks on Kurna oja, kogupikkusega 12 km. Kurna oja suubub Ülemiste järve. Suuremad siseveekogud on valla keskosas paiknevad Limu järv, suurusega 23,3 ha ja Mäda järv ca 4,5 ha. Mõlemad on madalapõhjalised (sügavus ca 1 m) rabajärved. Suurimad märgalad vallas on Peningi soo, Limu soo ja Rae raba.

Rae vallas levivad õhukese pinnakatte all lõhelised ja karstunud vettandvad lubjakivid. Neid katva moreeni paksus on väike, keskmiselt 2-3 m. Tootmisest ja elutegevusest tekkivad reoained levivad koos sademeteveega läbi kattekihi, paepragude ja karstitühimike põhjavette. Hapniku vähesuse tõttu on põhjavee isepuhastumisvõime nõrk, toimub vaid reovee lahjenemine. Sellest tulenevalt on lämmastikühendite sisaldus põhjavees levinud suurtel aladel ja ulatub kuni 100 m sügavusele. Looduslik põhjavesi lämmastikühendeid aga praktiliselt ei sisalda. Ka allikavees on varasemates uuringutes leitud nitraate mille sisaldus 1991.a. andmetel oli keskmiselt 20 - 25 mg/l (joogiveestandardi piirväärtus 45mg/l); (Boldõreva 1992). Selle kohta, kuidas kajastub viimase 15 aasta jooksul toimunud põllumajandusliku ja tööstusliku tootmise vähenemine põhjavee kvaliteedis, võrreldavad uuringuandmed puuduvad.

Põhja - Eesti hüdrogeoloogilises profiilis lasub ordoviitsiumi veekompleksi all veel kaks põhjaveekihti (põhjavee kompleksi). Nendeks on ordoviitsiumi – kambriumi põhjavee kompleks, mille tootlikkus on madal, ja kambriumi vendi põhjavee kompleks, mille varu kasutatakse Tallinna linna äärealade ja Rae valla külade veevarustuses.

Põhjavetest on tähtsad eeskätt ordoviitsiumi - kambriumi ja kambrium - vendi horisontide põhjaveed. Kvaternaarse põhjaveekompleksi varud on väikesed ning kasutatavad vaid talude ja üksikmajapidamiste veega varustamisel. Pindmise põhjaveekihi kaitstus reostuse eest on nõrk või praktiliselt puudub. Põhjaveekihid ja eriti kambrium - vendi põhjaveekomplekside veed on hea joogikvaliteediga ning reostuse eest hästi kaitstud Lontova sinisavidega.

Rae vald kuulub Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonda[3].

Harju alamvesikonda jäävad alljärgnevad Eesti põhjaveekogumid:

  1. Kvaternaari ühendatud põhjaveekogum:

›        Männiku–Pelguranna ala

›        Kuusalu ala

  1. Siluri-Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekogum Eestis
  2. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum
  3. Kambriumi-Vendi põhjaveekogum
  4. Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum
  5. Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum

Nendest Rae vallas kasutatakse nelja põhjaveekogumit (veekompleksi ja –kihti):

  1. Kvaternaari ühendatud põhjaveekogum:

›        Männiku–Pelguranna ala

  1. Siluri-Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekogum Eestis
  2. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum
  3. Kambriumi-Vendi põhjaveekogum

Kvaternaari setete horisondi põhjavett üldjuhul ühisveevärgis ei kasutata, kuna see on väga reostustundlik ja pole piisava toodanguga.

Ordoviitsiumi (O) põhjaveekogum toitub valdavalt sademetest, mis filtreeruvad läbi kvaternaarisetete. Veekogum lasub 5-56 m (keskmiselt 15 m) sügavusel.  Ordoviitsiumi veekompleks ei ole küllaldase toodanguga ning vee kvaliteet on reostusohu tõttu kohati ebapüsiv. Põhjavesi on survetu. Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavesi on reostuse eest nõrgalt kaitstud.

Ordoviitsium-Kambriumi (O-Cm) põhjaveekogum on hästi kaitstud pindmise reostuse eest. Põhjaveekogumi lasuvussügavus on kuni 137 m (keskmiselt 65 m). veekiht ei ole suure veeandvusega. Põhjavesi on valdavalt surveline. Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks on hästi kaitstud, kuid joogivee nõudmistest kõrgemad näitajad on siin NH4+, Fe, B (boor) ja kohati H2S (väävelvesiniku) osas. Üldjuhul on mittevastavus jooginõuetele tingitud loodusliku fooni eripärast. Tallinnaga külgnevate omavalitsuste Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveevaru on maksimaalses mahus juba välja antud.

Kambrium-Vendi põhjaveekogum on valdavalt taastumatu ressursiga. Põhjaveekogum on reostuse eest väga hästi kaitstud. Põhjaveekompleksi keskmine lasuvussügavus on 80 m (50-119 m). Põhjavesi on kogu levikualal surveline. Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavesi kvaliteet ei vasta valdavalt joogiveedirektiivi nõuetele Feüld, NH4+, ja Mn2+ sisalduse osas. Kohati on täheldatav ka H2S (väävelvesiniku) olemasolu ning radionukliidide esinemine Kambrium-Vendi põhjavees. Mittevastavus joogivee nõuetele on tingitud peamiselt looduslikust foonist. Kambrium-Vendi veekomplaeks on perspektiivis valla jaoks kõige tähtsam veeallikas.

1.10.4 Metsad

Kuivadel aladel on valitsevateks kase-männi ja kase-kuuse segametsad. Liigniisketel aladel esinevad siirdesoo ja rabametsad. Suur osa eraomandis olevatest metsamaadest on halvasti majandatud, eeskätt just võsastunud.

Metsasuse protsent (27,7 %) maakasutusbilansist uuringualal on seoses aktiivse maakasutusega Eesti keskmisest (47-52 %) oluliselt väiksem ja paraku on tänane olukord metsasuse vähenemise tendentsile soosiv, sest piirkonda on rajatud hulgaliselt uusi elamu- ja tööstusalasid. Riigimets on vallas üldjuhul tarbemets (valla kesk- ja lõunapiirkonnad) ning põhjapiirkonna metsad kuuluvad Tallinna linna rohelisse vööndisse ja oluline osa metsadest on erametsad.

Hetkel peab kahjutundega tõdema, et maa- ja metsaomanikel puudub piirkonnas huvi metsamaid juurde rajada, mis on tingitud ühelt poolt riigi läbimõtlematust metsapoliitikast ja teiselt poolt metsamajanduslikust aspektist ebaotstarbekalt väikestest kinnistutest. Suurt rolli mängib ka maade aktiivne kasutus põllumajandus-, tööstus- ja elamumaana.

Rae valla metsad on pikemat aega olnud omavolilise prügi mahapaneku kohaks nii kohalikule kui ka Tallinna elanikkonnale. Omavoliliste prügi mahapanekukohtade likvideerimine on üheks valla jäätmekava raskemini realiseeritavaks ja kulukaks osaks.

1.10.5 Kliima

Harjumaa kliimale on iseloomulik mõõdukalt külm talv, väheste sademetega jahe kevad, mõõdukalt soe, algul suhteliselt kuiv, aga teisel poolel vihmane suvi ning pikk soe sügis. Suurt mõju avaldavad Atlandilt tulevad tsüklonid, millest tuleneb kogu Eesti ilmastiku muutlikkus. Eriti vahelduv on ilmastik külmal aastaajal. Soojal aastaajal põhjustab suhteliselt jahe mereõhk sageli  jahedat vihmast ilma. Tsüklonite mõjule allub piirkonna ilmastik keskmiselt 200 päeva aastas, antitsüklonile 165 päeva. Kõrgrõhkkonnaga kaasneb kevadel päikesepaisteline, väheste sademetega ning hiliste öökülmadega kuiv ilm, sügisel varaste öökülmadega kuiv ilm. Talviti on ka kestvat pakast.

Päike paistab piirkonnas keskmiselt 1785 tundi aastas ehk 44% võimalikkust. Selget ilma on kõige rohkem kevadel ja suvel, sügisel ja talvel on valdavalt pilvine. Summaarse kiirguse keskmine aastahulk on ligikaudu 82 kcal/cm².

Aasta keskmine õhutemperatuur on 6,4 ºC. kõige soojem kuu on juuli (17,1 ºC), kõige külmem jaanuar (-6,3 ºC). temperatuuri absoluutne maksimum on 32 ºC ja absoluutne miinimum –32 ºC.

Mereäärse asendi tõttu on aasta läbi tuuline, tuulevaikust esineb harva, peamiselt öösiti.

Keskmine sademete hulk on 635 mm aastas, kuid aastati üsna erinev. Harilikult sajab kõige vähem märtsis (29 mm) ja kõige rohkem juulis (81 mm), kuid ka kuude sademete hulk kõigub suuresti. Lühemat või pikemat kuiva ilma on enamasti kevadel ning suve alguses. Lumekatet on harilikult novembri esimesest poolest aprilli keskpaigani, püsiv lumekate kestab enamasti detsembri teisest poolest märtsi lõpuni. Lumekatte keskmine paksus detsembrist märtsini on 18 cm (kõigub  suurtes piirides, standardhälve +- 10 cm, absoluutsed pürid 0 – 60 cm). Tuiskab keskmiselt 30 päeva aastas.

Tuule keskmine kiirus on 2,9 m/s; väiksem on see augustis (2,9 m/s) ja suurim veebruaris (3,7 m/s). tugevalt tuult (15 m/s või rohkem) on aastas keskmiselt 20 päeval, peamiselt sügisel ja talvel. Suvel domineerivad läänekaarte (edela-, lääne- ja loodetuuled), talvel lõunakaarte tuuled (kagu-, lõuna- ja edelatuul), kevadel ja suvel on sageli kirdetuul.

Tabel 2. Tuulte suuna ja tuulevaikuse esinemise sagedused Tallinnas (%)

N

NO

O

SO

S

SW

W

NW

TUULEVAIKUS

11.4

10.3

7.6

10.5

17.8

19.2

11.8

11.4

4.3

Joonis 1. Harju Maakonna tuulteroos

Joonis 2. Õhutemperatuur Tallinnas

 

 

 

 

 

 

 

Joonis 3.Sademete hulk Tallinnas

1.10.6 Looduskaitsealad ja kaitstavad üksikobjektid[4]

Rae vallas asuvad järgmised kaitstavad loodusobjektid:

Kaitsealad

Paraspõllu looduskaitseala - asub Rae ja Raasiku valla territooriumil ning selle ülesandeks on kaitsta Harju maakonnas ja kogu Eestis haruldast madalsood ning seal kasvavaid haruldasi I,  II ja III kategooria liike, nende kooslusi ja elupaika. Kaitseala suurus on 320 ha ja kogu maa-ala on sihtkaitsevöönd, mis tähendab, et seal on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine.

Üksikobjektid

 Lehmja tammik (asub Jüri alevikus)

 Vaskjala tamm (asub Limu külast läänes)

Ürglooduse mälestised

 Koplimetsa rahn (Veneküla)

 Tuulevälja Suurkivi (Kadaka)

 Järve kultusekivi (Järveküla)

 Rae kultusekivi (Rae)

 Laiakivi rahn (Rae)

 Karla kivi (Vaskjala)

 Liivakivi tee – Liiva tee Suurkivi (Lehmja)

 Loovälja Suurkivi (Limu)

 Kruusaaugu kivi (Limu)

 Suur Seli rändrahn (Limu)

Kaitsealuste taimede kasvukohad

Kaitstavate loodusobjektide seaduse ja sellel põhinevate alamate õigusaktidega on määratletud kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid. Senini on ebaselgem nende kaitsealuste objektide kaitse praktika, eeskätt väljaspool kaitsealasid. Rae vallas kasvavad kaitsealused liigid valdavalt Paraspõllu soos:

I kategooria kaitsealused liigid:

  Püsiksannikas ( Swertia perennis)

II kategooria kaitsealused liigid:

  Russovi sõrmkäpp ( Dactylorhiza russowii )

  Täpiline sõrmkäpp ( Dactylorhiza incarnata subsp. Cruenta)

  Kõdu koralljuur ( Corallorhiza trifida)

  Koldjas selaginell ( Selaginella selaginoides)

  Eesti soojumikas ( Saussurea alpina subsp. Esthonica)

  Lõhnav käoraamat ( Gymnadenia odoratissima)

  Kärbseõis ( Ophrys insec ifera) t

  Alpi võipätakas ( Pinguicula alpine)

  Soohiilakas ( Liparis loeselii )

  Ainuleheline sookäpp ( Hammarbya paludosa)

III kategooria kaitsealused liigid:

  Suur käopõll ( Listera ovata)

  Kahkjaspunane sõrmkäpp ( Dactylorhiza incarnata subsp. Ochroleuca)

  Harilik käoraamat ( Gymnadenia conopsea)

  Soo neiuvaip ( Epipactis palustris)

  Kaheleheline käokeel ( Platanthera bifolia)

  Hall käpp ( Orchis militaris)

  Pruunikas pesajuur ( Neottia nidus-avis)

  Vööt-huul sõrmkäpp ( Dactylorhiza fuchsia)

Olemasolevate andmete põhjal on Rae vallas Natura 2000 eelvaliku alaks  Paraspõllu looduskaitseala.

Väärtuslikud niidud

1999 – 2000 aastal teostati üle-Eestiline väärtuslike niitude inventuur (uuriti ca 6500 niiduala). Niidud on väärtuslikud eeskätt oma pool-loodusliku kujunemise käigus tekkinud mitmekesise taimestiku ning maastikukujunduse aspekti tõttu. Niitude säilitamiseks on vajalik nende hooldamine (niitmine, karjatamine).

Rae vallas paiknevad väärtuslikud niidualad:

  Assakust põhjas,

  Rae mõisast kagus ja edelas,

  Külma pargist idas,

  Kautjala ümbruses,

  valla idapiiril Suursoost loodes ja põhjas.

Väärtuslikud traditsioonilised maastikud

Harju maakonnaplaneeringu raames tehtud Väärtuslike maastike töö põhjal on Rae vallas tunnistatud väärtuslike maastikega aladeks piirkonnad, kus on säilinud ajalooline maastikumuster (MM) või/ja ajalooline asustusstruktuur (AS):

  Vaidasoo ja Aruvalla külad (MM, AS),

  Salu ja Urvaste külad (MM, AS),

  Kurna külast läänes (MM),

  Kautjala ja Limu külad (MM, AS),

  Seli küla (AS),

  Kadaka küla (MM),

  Lagedi asula põhjaosas (AS),

  Jüri asula keskmes (AS)

2. JÄÄTMEKAVA ALUSDOKUMENDID

2.1 Euroopa Liidu direktiivid

2.1.1 Üldpõhimõtted

EÜ keskkonnaalaste õigusaktide toimemehhanismi liikmesmaades võib lühidalt kokku võtta alljärgnevalt:

  1. Keskkonnadirektiivide nendel sätetel, mis on antud täpselt ja kehtestatud ilma lisatingimusteta, on otsene toime liikmesmaades. Nad toimivad liikmesmaa rahvuslikus seadusandlussüsteemis isegi juhul, kui neid pole nimetatud riikide poolt sinna sisse viidud, seda on tehtud ebakorrektselt või mitte täies ulatuses.
  2. Kõik liikmesmaade riigiorganid peavad arvestama EÜ otsese toimega keskkonnadirektiivide nõuetega.
  3. Otsese toimega on need EÜ keskkonnadirektiivid, mis:
    • kehtestavad piirväärtused, ainete maksimaalsed tasemed või kontsentratsioonid keskkonnas, teises aines või tootes;
    • keelavad teatud tegevused või teatud ainete kasutamise;
    • nõuavad, et üksikisikud või asjassepuutuv osa elanikkonnast peavad olema informeeritud või konsulteeritud.

Iga juhtumi korral peab olema eraldi kehtestatud, kas ühel või teisel nõudel on otsene toime või mitte.

  1. Liikmesmaadel on kohustus viia EÜ keskkonnadirektiivide nõuded sisse oma seadusandlusesse sellisel viisil, et nende efektiivne järgimine oleks tagatud. Nende rikkumine peab kaasa tooma samasugused juriidilised tagajärjed või sanktsioonid nagu oma maa seadusandluse samasugune rikkuminegi.
  2. Õigusakti sisust oleneb, kas ja mil määral võivad kodanikud pöörduda selle rikkumise korral otse kohtusse.

Komisjon uurib EÜ keskkonnaalaste õigusaktide rikkumise juhtumeid kas vastuseks kaebustele või omal initsiatiivil ja algatab rikkumise olemasolu korral protseduuri vastavalt EÜ lepingu artiklile 169.

EL tunnustab jäätmekäitluse alal viit ülimat põhimõtet:

• jäätmemajanduse hierarhia -jäätmekäitlusstrateegia eesmärk on eelkõige jäätmete tekke vältimine ja nende ohtlikkuse vähendamine. Jäätmed ja neis sisalduv materjal tuleb võtta kas uuesti ringlusse või muul viisil korduskasutusse ning kasutada energia tootmiseks. Jäätmete ladestamine prügilatesse või põletamine tuleb kõne alla alles viimase abinõuna;

• jäätmekäitluse korraldamine - liikmesriigid peavad rajama integreeritud ja piisava jäätmekäitluskohtade võrgustiku;

• parima võimaliku tehnika rakendamine ilma liigselt kulutamata – saasteainete emissioonid seadmetest keskkonda peavad olema nii väiksed kui võimalik ja saavutatud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil;

• läheduse printsiip - jäätmed tuleb kõrvaldada tekkekohale võimalikult lähedal;

• tootja vastutus - ettevõtjad, eriti toote valmistajad, peavad vastutama tootes sisalduvate ainete, koostisosade ja selle kui terviku eest kogu toote olelustsükli jooksul, alates valmistamisest kuni selle muutumiseni jäätmeteks[5].

2.1.2 Euroopa Liidu direktiivid ja strateegilised juhised

Euroopa Liidu keskkonnapoliitika koosneb mitmesajast seadusandlikust aktist, jäätmehoolduse seisukohalt on olulisemad järgmised direktiivid:

·         Nõukogu direktiiv 75/442/EEÜ 15. juulist 1975 jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.7.1975), täiendatud direktiiviga 91/156/EMÜ 18. märtsist 1991 (EÜT L 078, 26.03.1991);

·         Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ 12. detsembrist 1991 ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377  31.12.1991), täiendatud direktiiviga 94/31/EÜ 27. juunist 1994 (EÜT L 168, 2.7.1994).

Nimetatud baasdirektiividel põhinevad mitmed spetsiifilised direktiivid, millistest  tähtsamad on järgmised:

·         Nõukogu direktiiv 75/439/EMÜ 16. juunist 1975 jääkõlide kõrvaldamise kohta (EÜT L 194, 25.07.1975), täiendatud direktiiviga 87/101/EEÜ 22. detsembrist 1986 (EÜT L 042, 12.02.1987);

·         Nõukogu direktiiv 91/157/EMÜ 18. märtsist 1991 teatud ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akumulaatorite kohta (EÜT L 078,  26.03.1991);

·         Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/62/EÜ 20. detsembrist 1994 pakendi ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994);

·         Nõukogu direktiiv 96/59/EÜ 16. septembrist 1996 polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kohta (EÜT L 243, 24.09.1996);

·         Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ 18. septembrist 2000 romusõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000).

·         Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ 27. jaanuarist 2003 piirangute kohta teatud ohtlike ainete kasutamise osas elektri- ja elektroonikaseadmetes  (EÜT L 037, 13.02.2003);

·         Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ 27. jaanuarist 2003 elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (EÜT L 037, 13.02.2003).

Jäätmekäitluse protsessil valitsevate tehniliste tingimuste kohta, mis peavad tagama jäätmekäitlusprotsessi ohutuse, on välja töötatud järgmised olulisemad direktiivid:

·         Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ 12. juunist 1986 keskkonna ja eriti pinnase kaitse kohta reoveesette kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181 04.07.1986);

·         Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ 26. aprillist 1999 prügilate kohta (EÜT L 182, 16.07.1999).Antud direktiivis on prügilate kohta antud olmejäätmete osas järgmised tingimused:

·         2009. a. – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 50% 1995. a. tasemest;

·         2016. a. – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks

·         Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ 27. novembrist 2000 laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000);

·         Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ 4. detsembrist 2000 jäätmete põletamise kohta (EÜT L 332, 28.12.2000).

·         Oluline jäätmekäitlust reguleeriv raamdirektiiv on “Reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv” (96/61/EÜ), mis näeb ette saasteainete emiteerimise integreeritud komplekslubade väljaandmist.

2.2. Eesti Vabariigi seadusandlus

Eesti jäätmehooldust tervikuna reguleerib Jäätmeseadus (RTI, 26.02.2004, 9, 52), mis võeti Riigikogus vastu 28. jaanuaril 2004. aastal. Jäätmeseadus lähtub peamiselt kahest Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist - Euroopa Nõukogu direktiiv 75/442/EMÜ 15.07.1975 jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.07.1975), muudetud Nõukogu direktiiviga 91/156/EMÜ 18.03.1991 (EÜT L 78, 26.03.1991) ja Euroopa Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377, 31.12.1991). Eesti Vabariik rakendab jäätmemajanduse planeerimisel ja korraldamisel säästva arengu põhimõtteid ning arvestab keskkonna-alases seadusloomes Euroopa Liidu direktiivide soovitustega.

Jäätmeseadusega määratud eesmärkide saavutamiseks ja jäätmemajanduse planeerimiseks koostatakse üleriigiline ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. Eesti Vabariigi Riigikogu kiitis 4. detsembril 2002 heaks Üleriigilise jäätmekava, mis toob välja Eesti jäätmemajanduse probleemid ja püstitab jäätmemajanduse üldised eesmärgid. Käesoleva jäätmekava koostamise ajaks on valminud Riigi jäätmekava 2008-2013. Riigi jäätmekava on jäätmehoolduse arengukava, mis hõlmab kogu riigi territooriumi, käsitleb  riikidevahelist jäätmekäitluse optimeerimist ning sisaldab ka maakondade jäätmehooldust käsitlevaid alljaotisi. Riigi jäätmekava kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega.

Vastavalt Jäätmeseadusele on jäätmekäitluse planeerimine ja suunamine oma haldusterritooriumil omavalitsuste ülesanne. Jäätmeseadusega on kohalike omavalitsustele kehtestatud järgmised olulisemad õigused ja kohustused:

  • Jäätmehoolduse arendamise korraldamine oma haldusterritooriumil (§ 12 lõige 2);
  • Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses (§ 31);
  • Jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava (§ 39);
  • Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse riigi jäätmekavas sätestatut (§ 42 );
  • Kui riigi jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused käsitlevad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul ajakohastatud riigi jäätmekava kinnitamisest arvates (§ 43 lõige 3 );
  • Kohalik omavalitsus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik KOV üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks (§ 44 lõige 4);
  • Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele,  v.a. probleemtoodete puhul, kus toimib tootja vastutus (§ 65 lõige 2);
  • Kohaliku omavalitsus organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi.  (§ 66 lõige 2);
  • Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus (§ 66 lõige 3);
  • Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib halduskoostöö seaduses sätestatud korras korraldatud jäätmeveo konkursiga seonduvate haldusülesannete täitmiseks volitada mittetulundusühingut, mille liige vastav kohaliku omavalitsuse üksus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit (§ 67 lõige 1);
  • Jäätmete veopiirkond tuleb määrata arvestusega, et piirkonna minimaalne suurus tagab jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga või piirkonna elanike arv ei ole üldjuhul suurem kui 30 000 (§ 67 lõige 3);
  • Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra (§ 69 lõige 3);
  • Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja kehtestamine (§ 71);
  • Jäätmeseaduse rikkumistest tulenevate väärtegude kohtuväline menetlemine (§ 127 lõige 2 punkt 3);

Lisaks tuleb järgida järgmisi jäätmeseadusest tulenevaid nõudeid:

  • Jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas;
  • Rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid;
  • Jäätmete energiakasutusele tuleb eelistada jäätmete ringlussevõttu toormena või materjalina;
  • Jäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele vastavas jäätmekäitluskohas;
  • Jäätmeseaduse kohaselt ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas  olla biolagunevaid jäätmeid:

1) üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist;

2) üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist;

3) üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist.

  • Tootja on kohustatud tema valmistatud, edasimüüdud või imporditud probleemtootest tekkinud jäätmed kokku koguma ja neid taaskasutama või kõrvaldama. Probleemtoodeteks on patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Tootja on kohustatud tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ning selle kulud kannab tootja

EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiivi (2002/96/EÜ) kohaselt on püstitatud eesmärgiks koguda kodumajapidamistest 31.12.2006. a. 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. Uutele liikmesriikidele, sh Eestile on tehtud erand, mille kohaselt tuleb vastav sihtarv täita hiljemalt 2008. aasta detsembriks.

Pakendiseaduse kohaselt on omavalitsuse ülesanne määrata kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid (§ 15 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas peab olema eraldi käsitletud pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine, väljaarendamine ja seatud eesmärkide saavutamise meetmed (§ 15 lg 2).

Alates 2004. aasta 1. maist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses:                                      

1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50 %-ni  aastas;

2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25 %-ni aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 %-ni aastas.

Alates 2010. aasta 31. detsembrist peab pakendiettevõtja tagama pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses:

1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60%-ni aastas;

2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 45%-ni aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 %-ni aastas.

Keskkonnatasude seadus (01.01.2006) sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra.

Keskkonnajärelevalve seadus (07.07.2001) kehtestab riiklikku keskkonnajärelevalvet teostavate ja juhtivate ning riiklikule järelevalvele allutatud isikute õigused ja kohustused. Keskkonnajärelvalve seaduse järgselt on kohalik omavalitsusorgan või asutus üks keskkonnajärelvalve teostajatest (§ 3 lg 1). Kohalik omavalitsusüksus:

  • Rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks;
  • Teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa–ametit maakasutuse, maakorralduse, maa– arvestuse ja maareformi toimingute nõuete rikkumise juhtumitest (§ 6 lg 3).

Teatud liiki jäätmete käitlemine ei kuulu Jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel tuleb arvestada Kiirgusseadusega.

Loomsete jäätmete käitlemist reguleerivad Loomatauditõrje seaduse alusel vastuvõetud Põllumajandusministri määrus 10.11.2000 nr. 65 “Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaar-nõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord”

Lisaks seadustele reguleerivad kohalike omavalitsuste jäätmehooldust ka mitmesugused määrused. Jäätmeseadusest tulenevaid määruseid on kehtestanud nii Vabariigi Valitsuse kui ka Keskkonnaministri poolt.

Keskkonnaministri määruse 29.04.04 nr 38 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded kohaselt ei tohi prügilasse ladestada prügilatesse tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid.

Vastavalt Ravimisseadusele tuleb kõlbmatud ravimid kui ohtlikke jäätmeid ning neid tuleb hävitada (kõrvaldada või taaskasutada) selleks tegevuseks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. Lisaks jäätmeseaduse alusel jäätmeluba omavale isikule peavad kõlbmatuid ravimeid tarbijatelt vastu võtma ja hävitamisele suunama üldapteek, veterinaarravimite osas ka veterinaarapteek.

Vabariigi Valitsus on kehtestanud:

  • 6. aprilli 2004. a. määrus nr 102  Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu;
  • 6. aprilli 2004. a. määrusega nr 103 Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord;
  • 6. aprilli 2004. a. määrus nr 104 Jäätmete taaskasutamise- ja kõrvaldamistoimingute nimistud;
  • 26. aprilli 2004. a. määrusega nr 121 Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm;
  • 26. aprilli 2004. a. määrusega nr 122 Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta;
  • 13. detsembri 2004. a. määrus nr 352 Mootorsõidukite ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, kord ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad;
  • 24. detsembri 2004. a. määrus nr 376 Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad;
  • 30. jaanuari 2006. a määrus nr 28 Riikliku probleemtooteregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus;
  • 6. juuli 2006. a määrus nr 154 Probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete täpsustav loetelu ning probleemtoodetele kehtestatud keelud ja piirangud.

Keskkonnaminister on kehtestanud:

  • 15. aprilli 2004. a. määrusega nr 17  Metallijäätmete täpsustatud nimistu;
  • 20. aprilli 2004. a. määrusega nr 18 Jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedaja teate ja registreerimistõendi vormid;
  • 21. aprilli 2004. a. määrusega nr 21 Teatud liiki  ja teatud koguses tavajäätmete , mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded;
  • 22. aprilli 2004. a. määrusega nr 25  Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate jäätmete käitlusnõuded;
  • 26. aprilli 2004. a. määrus nr 26 Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vormi ning jäätmeloa vorm;
  • 26. aprilli 2004. a. määrus nr 27 Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude käitlusnõuded;
  • 21. aprilli 2004. a määrus nr 22 Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded;
  • 21. aprilli 2004. a määrus nr 23 Vanaõli käitlusnõuded;
  • 29. aprilli 2004. a. määrus nr 38 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded;
  • 29. aprilli 2004. a. määrus nr 40 Ohtlike jäätmete saatekirja vormi ja registreerimise kord;
  • 29. aprilli 2004. a määrus nr 39 Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord;
  • 4. juuni 2004. a. määrus nr 66 Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded;
  • 8. juuli 2004. a. määrusega nr 89 Romusõidukite käitlusnõuded;
  • 9. veebruari 2005. a määrus nr 8 Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete vastavusnäitajad;
  • 9. veebruari 2005. a määruse nr 9 Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded;
  • 15. veebruari 2005. a määrus nr 10 Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused;
  • 20. jaanuari 2006. a määrus nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid;
  • 16. jaanuari 2007. a määrus nr 4 Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused;

·        2. juuli 2007. a määrus nr 49 Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu.

2.3 Rae valla jäätmekäitlusalased õigusaktid

Üleriigilist seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktidena jäätmehoolduseeskiri ja heakorraeeskiri.

Kehtiv Rae valla jäätmehoolduseeskiri kehtestati Rae Vallavolikogu 09.11.2004. aastal määrusega nr 41. Jäätmehoolduseeskirja on täiendatud neljal korral: 13.09.2005 määrusega nr 76, 09.05.2006 määrusega nr 24, 08.05.2007 määrusega nr 53 ning 11.03.2008 määrusega nr 79.  Jäätmehoolduseeskirjas on sätestatud jäätmekäitluse üldprintsiibid,  jäätmete kogumise, sorteerimise, veo korraldamine ning nendega seotud tehnilised nõuded. 

Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb taaskasutatavaid jäätmeid koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse:

  • elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) vanapaberit ja pappi, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit ning alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid, kui kinnistul on vähemalt 10 korterit;
  • mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel vanapaberit ja pappi, immutamata puitu ning teisi biolagunevaid jäätmeid, kui töötajaid on 25 ja rohkem. Paberiks käesoleva eeskirjapunkti tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele
  • kokkuleppel pakendiettevõtjate või nende ühendustega ja nende initsiatiivil tuleb kinnistutel koguda eraldi ka pakendijäätmeid (klaas-, metall-, plast- ja komposiitpakendeid ning teisi pakendijäätmeid);
  • taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse;
  • eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahuti katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga;
  • segunenud olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid;
  • koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse. Avalikud kogumispunktid on bensiinitanklate juures või avalikes kohtades paiknevad erikonteinerid, patareide kogumiskastid või kogumisreidide vastuvõtukohad. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt

Rae vallas on kehtestatud korraldatud jäätmeveo rakendamise kord (Rae Vallavolikogu 09.11.2004 määrus nr 42, muudetud 12.02.2008 määrusega nr 74). Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkondadeks jaotamine, vedamise sagedus ja aeg ning teenustasu piirmäär kehtestatakse eraldi vallavolikogu määrusega. Jäätmeveo piirkondade arv ja loetelu määratakse Rae valla korraldatud jäätmeveo rakendamise korraga.

Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele loetletud olmejäätmetele:

  • 20 01 01 – paber ja kartong (v.a trükikodade paber, tootmisjäätmed ja salastatud dokumendid);
  • 20 01 08 – biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed;
  • 20 03 01 – (prügi) segaolmejäätmed;
  • 20 03 07 – suurjäätmed.

Korraldatud jäätmeveoga on liidetud 21 ala (vt joonis 4): Jüri alevik, Lagedi alevik, Vaida alevik, Assaku alevik, Peetri küla, Järveküla küla, Pildiküla küla, Kurna küla, Lehmja küla, Karla küla, Rae küla, Soodevahe küla, Veneküla küla, Ülejõe küla, Kadaka küla, Kopli küla, Tuulevälja küla, Vaskjala küla, Pajupea küla, Aaviku küla, Patika küla.

Joonis 4. Korraldatud jäätmeveo piirkond Rae vallas

Rae valla heakorra eeskiri on kinnitatud Rae Vallavolikogu  11.03.2003. a. määrusega  nr 9. Heakorraeeskirjaga on sätestatud nii avalikult kasutatavate alade kui kinnistute heakorra tagamiseks vajalikud nõuded ja kohustused, mis on otseselt või kaudsemalt seonduvad ka jäätmealase tegevusega.

2.4 Planeeringud ja arengukavad

Rae valla jäätmekava koostamisel on kasutatud järgmisi planeeringuid ja arengukavasid:

·         Üleriigiline jäätmekava – kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 korraldusega nr 234;

·         Harju maakonnaplaneeringu I etapp - kehtestatud maavanema 19.04.1999 korraldusega nr 1682-k;

·         Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" - kehtestatud maavanema 11.03.2003 korraldusega nr 356-k;

·         Rae valla arengustrateegia aastani 2015, Rae valla tegevuskava aastateks 2009-2012;

·         Rae valla üldplaneeringu eskiisprojekt (Hendrikson & KO OÜ)

·         Rae valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (OÜ Akranel)

·         Peetri küla osaplaneering (AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus, töö nr A-110/94)

·         Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Karla ja Vaskjala külaosade üldplaneeringu eskiisprojekt (OÜ E-Konsult)

·         Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Karla ja Vaskjala külaosade üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruanne (OÜ E-Konsult)

·         Rae valla keskkonnatervise tegevusplaan (FIE Rein Rannamäe, Tallinn, aprill 2004)

·         Rae valla riskianalüüs (MTÜ TPS, Jüri 2003)

·         Rae valla ühisveevärgi ja  -kanalisatsiooni arengukava 2008-2020 (OÜ Projektkeskus,  Tallinn juuni 2008)

2.5 Rae valla jäätmekava seos riigi jäätmekavaga

Riigi jäätmekava 2008–2013 on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a korraldusega nr 234. Riigi jäätmekava põhieesmärk on jäätmehoolduse korrastamine, järgides seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Territoriaalselt haarab jäätmekava kogu riigi territooriumi. Käsitlusala haarab ka jäätmealase rahvusvahelise koostöö, jäätmete sisse- ja väljaveo.

Põhieesmärgi saavutamine on seotud jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleks vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, s.h korduvkasutada, ringlusse võtta ning viia prügilasse minimaalsel hulgal. Jäätmekava haarab need jäätmeliigid, mis on jäätmeseaduse reguleerimisalas, seega nii ohtlikud jäätmed kui ka tavajäätmed (s.h püsijäätmed).

Jäätmekava eesmärkide püstitamisel on lähtutud EL ja Eesti keskkonnapoliitikast, s.h õigusaktide nõuetest ja heast keskkonnatavast. Kuigi EL eelnõu Ressursside säästev kasutamine: jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegia (Brüssel 21.12.2005 KOM(2005) 666) võib veel muutuda, jäävad juba sõnastatud EL jäätmepoliitika eesmärgid ja printsiibidkehtima ka tulevikus. Need on järgmised:

  • ELi jäätmepoliitika võib aidata vähendada ressursikasutusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju, seda jäätmetekke vältimine ning jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutuse kaudu;
  • juba eelnevalt püstitatud jäätmepoliitika peaeesmärgid – vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, s.h korduskasutamist ja ringlusse võtmist, et vähendada negatiivset keskkonnamõju – on endiselt jõus ja kirjeldatud mõjupõhine lähenemine toetab nende saavutamist.

Vajalikuks instrumendiks ja mõtteviisiks on olelustsükli (olelusringi) analüüsi kasutamine eesmärkide püstitamisel ja alternatiivide analüüsil. Oluline on seose katkestamine keskkonnakoormuse ja majanduskasvu vahel. Jäätmekava kontekstis väljendab see seose katkestamist ressursikasutuse, tavajäätmete ja ohtlike jäätmete tekke ning majanduskasvu vahel. See põhimõte on välja EL kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis.

Keskkonna- (jäätme-) poliitika elluviimine eeldab abinõude kompleksi, kus märksõnadeks on säästev tootmine ja tarbimine, integreeritud tootearendus, tootja vastutus, toote jälgimine kogu olelustsükli vältel, roheline (keskkonnasäästlik) riigihange jne.

Toodete puhul peab lähtuma printsiibist, et keskkonnaküsimustega tuleb hakata tegelema juba tootekavandamise ja projekteerimise etapis, s.t idee, eelprojekti, projekteerimise, arendamise ja kõige lõpuks toote valmistamise etapis. Väga oluline on toote (ka ehitise) lammutamise eelnev läbimõtlemine ja taaskasutus. Seega integreeritud tootepoliitika rakendamine ehitus- ja lammutusprahi tekke vältimiseks.

Harjumaa jäätmekäitlus on tihedalt seotud Tallinna samasisuliste arengutega. Tallinna iseloomustab teiste Eesti piirkondadega võrreldes kiirem majanduskasv ja ettevõtluse suur kontsentratsioon. Seda on põhjustanud kiired ja soodsad muutused investeerimis­kliimas ning väliskontaktide rohkus.

Viimaste aastate majanduskasv tõi endaga kaasa tulude ja tarbimise kasvu ning nendega koos tekkivate jäätmekoguste suurenemise. Olmejäätmete (k.a pakendijäätmed) teke ühe Tallinna elaniku kohta on vabariigi kõrgeim, seejuures olmejäätmete tekke osas on Harjumaa ja Tallinna osatähtsus kogu riigi omast kuni 50%. Seda tingib kaubanduse- ja teenindusasutuste suur osatähtsus võrreldes ülejäänud Eestiga.

Seoses valglinnastumisega on Tallinna ümber paiknevates valdades möödunud perioodil tekkinud hulgaliselt uusi asumeid ja see protsess jätkub. On täheldatud, et uutes asumites tekib olmejäätmeid ühe inimese kohta rohkem võrreldes Tallinna elanikega. Üheks seletuseks on jõukam elanikkond ja ka aiajäätmete suur kogus, mis tavaliselt läheb olmejäätmete konteinerisse.

2007. aasta seisuga töötab maakonnas 7 jäätmejaama, optimaalne jäätmejaamade arv

maakonnas on 15–20. Lähema 5–10 aasta jooksul on plaanis maakonda rajada jäätmepõletustehas. 2007. aasta seisuga planeeritakse Harjumaale kaht jäätmepõletustehast – Iru elektrijaama juurde (220 000 tonni jäätmeid aastas) ning Väo karjääri (100 000 tonni jäätmeid aastas).

3. JÄÄTMEHOOLDUSE HETKEOLUKORD

Vastavalt jäätmeseadusele on jäätmehooldus (st jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset) arendamine kohalike omavalitsusorganite korraldada. Igasuguse arendamise  aluseks on täpne ülevaade olemasolevast olukorrast.

Rae vallas tekkivad jäätmekogused, arvestades elanike arvu ja ettevõtlusega jäävad Eesti keskmisele tasemele. Suvekuudel tekitavad lisakoguse jäätmeid suvilate kasutajad. 

Võttes aluseks aastase jäätmete produktsiooni iga inimese kohta keskmiselt 350-400 kg[6], peaks Rae valla elanikelt kogutav olmejäätmete arvestuslik kogus olema ca 3200 tonni aastas, millele lisanduvad ettevõtete jäätmekogused. Ca 100 vallas tegutsevat ettevõtet tekitavad potentsiaalselt olmejäätmetest erinevaid jäätmeid. Tööstusjäätmetest on olulised puidujäätmed, metallijäätmed ja ehitusjäätmed. Valdav kogus tööstusjäätmetest suunatakse taaskasutusse.

Elatustaseme ja elanike arvu kasvades suureneb jäätmete hulk veelgi. ( Euroopa Liidu liikmesriikides tekib erinevatel andmetel aastas 300-600 kg jäätmeid ühe elaniku kohta).

3.1 Jäätmekäitluskohad

Rae vallas tekkinud tavajäätmed kõrvaldatakse läheduse põhimõtte kohaselt Tallinna Prügilas. Püsijäätmed kõrvaldatakse tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas püsijäätmete käitluskohas.

Sulgemist vajavaid prügilaid Rae vallas ei ole. Valla haldusterritooriumil on paiknenud 2 prügilat: Vaida ja Lagedi. Mõlemad prügilad suleti 2004.aastal. Suletud Lagedi prügilasse maeti 2007.aastal AS-I Tallegg Kulli farmis nakatanud kanad, kes kandsid endas Newcastle Disease viirust (NDV). Arvestades viiruse omadust, et ta püsib aktiivne 3-4 nädalat, võib väita, et praeguseks ei kujuta Lagedi prügila endast viirusohtlikku piirkonda. Tavaliselt loetakse piisavaks matta NDV-ga saastunud materjalid 1,5 meetri sügavusele ja seda matmiskohta mitte puutuda 3 kuu jooksul, külma ilma korral kauem.  

3.2 Jäätmeveo korraldus

Rae vallas korraldati jäätmevedu 1.augustil 2004. aastal. Korraldatud jäätmeveo konkursi võitjaks oli AS Cleanaway. Korraldatud jäätmeveoga olid haaratud järgmised jäätmeliigid:

20 01 01 – paber ja kartong

20 03 01 - segaolmejäätmed

20 03 07 – suurjäätmed

31.juulil 2008 sai AS Cleanaway jäätmeveo ainuõigus läbi. Rae Vallavalitsuse 27.05.2008 korraldusega nr 726 kuulutati korraldatud jäätmeveo võitajaks OÜ Adelan Prügiveod. Ainuõigused väljastati neile viieks aastaks ehk kuni aastani 2013.

2008. aastast on korraldatud jäätmeveoga haaratud järgmised jäätmeliigid:

20 01 01 – paber ja kartong

20 03 01 - segaolmejäätmed

20 03 07 – suurjäätmed

20 01 08 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed

Segaolmejäätmetele rakendub korraldatud jäätmevedu nii elamumaa kui mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel. Paberit ja kartongi tuleb eraldi koguda elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus asub vähemalt 5 korterit või mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kui neid tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas. Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmeid tuleb eraldi koguda elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus asub vähemalt 10 korterit või mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kui neid tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb punktis eelpool nimetatud jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema korterite arvuga ja väiksema jäätmetekkega kinnistutel. Seejuures on eraldi kogutud biolagunevad jäätmed soovitatav väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirja VII osale.

Pidevalt toimub järelvalve elanike jäätmeveoga liitumise üle. Jäätmevedaja ja kohaliku omavalitsuse koostööna selgitatakse välja jäätmeveoga mitteliitunud majapidamised ning teavitatakse neid jäätmeveo korraldamise kohustusest.

Olmejäätmete ja sarnaste tavajäätmete kogumise süsteem on Rae vallas ülesse ehitatud ratsionaalselt. Korraldatud veoga on liidetud valla põhjaosa  ning tiheasustusalad. Valla lõunaosa on vabakaubanduse piirkond ehk elanikel on võimalik valida, mis jäätmevedaja teenuseid kasutatakse. Enamasti veab ka mitteliitunud piirkondades OÜ Adelan Prügiveod või viivad elanikud jäätmed ise Tallinna prügilasse.

Hetkel ei ole Rae Vallavalitsusel plaanis korraldatud jäätmeveoga mittehõlmatud piirkondadele laiendada korraldatud jäätmeveo kohustust.

3.3. Tekkivad, kõrvaldatavad ja taaskasutatavad jäätmekogused

Rae vallas tekkivad jäätmekogused vastavalt riiklikule jäätmestatistikale on toodud tabelis 3. Täpsem jäätmeteke on välja toodud lisas 2.

Tabel 3. Rae vallas tekkinud jäätmekogused aastatel 2004-2008 (andmed: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus)

Jäätmeteke aastate lõikes

Tekkis (tonni)

2004

Rae vald

20 178,2

2005

Rae vald

21 269,1

2006

Rae vald

19 418,9

2007

Rae vald

108 912,3*

2008

Rae vald

20010,7

Kokku:

189789,2

*2007. a suurendas valla jäätmeteket puidutööstusettevõte AS Balcas Eesti (puidujäätmete teke 2007. a  96041,5 t)

Tabel 4. Jäätmekäitlus Rae vallas aastatel 2004-2008 (andmed: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus)

 

 

Aasta

 

 

 

 

 

Omavalitsus

tonni

2004

2005

2006

2007

2008

Kokku

Rae vald

Laoseis aasta alguses*

21 220,4

15 649,2

7 588,1

1 791,8

8 012,7

54 262,2

 

Koguteke (sh kogutud)

20 178,2

21 269,1

19 418,9

108 912,3

20 010,7

189 789,2

 

Transport sisse

7 907,4

13 607,3

8 034,5

5 844,9

29 477,3

64 871,5

 

Import

0,0

0,0

379,8

0,0

0,0

379,8

 

Taaskasutatud

10 169,7

22 001,0

11 960,6

6 635,8

18 830,0

69 597,2

 

Kõrvaldatud

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

 

Ladestatud prügilasse

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

 

Määratlemata käitlemine

44,4

247,5

0,0

4 271,6

296,3

4 859,8

 

Transport välja

17 903,1

21 015,7

15 603,4

99 124,1

14 960,5

168 606,8

 

Eksport

4 013,3

600,4

1 720,2

3 249,1

14 159,4

23 742,4

 

Laoseis aasta lõpus*

17 175,6

6 661,1

6 137,0

3 268,4

9 254,5

42 496,6

*Laoseis aasta algul -jäätmekogused, mis on ettevõtja valduses eelmisest aruandeaastast Määratlemata käitlemine - jäätmekogused, mis on antud  käitlemiseks või kasutamiseks aruandekohustuseta ettevõtjatele ja eraisikutele (näiteks talunikud, väiksemad põllu­majandus­­ettevõtted jne). Suur osa nendest jäätmetest on taaskasutatud, kuid selle kohta puudub dokumentaalne kinnitus vastuvõtja aruande näol.

*Laoseis aasta lõpus - jäätmekogused, mida ei käideldud ära aruandeperioodil vaid jäid  jäätmevaldaja valdusesse ning käideldakse ära ilmselt järgneval aastal. (Järgmise aasta aruandes kajastub see kogus veerus "kogus aasta algul").

Enamus jäätmeid on taaskasutatud ja kõrvaldatud väljaspool Rae valda. Keskkonnaministeeriumi Info-ja Tehnokeskuse andmestik ei võimalda täpselt välja tuua jäätmekoguseid, mis on Rae vallast ladestatud prügilasse, kõrvaldatud või taaskasutatud.

Kuna jäätmete käitlemine/taaskasutamine toimub vaid teatud omavalitsustes, siis kajastuvad enamus jäätmekogustest veerus "transport omavalitsusest välja" st jäätmete lõppkäitlus toimub mingis teises omavalitsuses, mitte seal, kus jäätmed tekkisid. Seega ei saa jäätmearuannete andmete põhjal öelda, kui palju ja millisel moel jäätmeid on taaskasutusse läinud mingist omavalitsusest. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusel on info selle kohta, kui palju jäätmeid taaskasutati mingis omavalitsuses, kuid puudub täpne teave selle kohta millise omavalitsuse jäätmeid käideldi.

Nimekiri ettevõtetest, kes on jäätmearuannete andmetel aastatel 2004 - 2008 Rae vallas taaskasutanud jäätmeid on leitav lisast 3.

3.4 Segaolmejäätmed

Olmejäätmed on levikult üks peamisi jäätmeliike, need tekivad kõikidel elualadel, nii kodumajapidamises kui ka tööstuses. Olmejäätmete tekitamisel osaleb praktiliselt kogu elanikkond. Segaolmejäätmed moodustavad suurema osa kogu majapidamises tekkivatest jäätmetest. Jäätmete liigiti kogumisega on võimalik segaolmejäätmete hulka mõningal määral vähendada.

Olmejäätmed on oma olemuselt heterogeensed, muutudes nii ajas kui ka ruumis. See on tingitud tarbimise  struktuurist, eluaseme iseloomust ja võimalusest jäätmeid tekkekohas käidelda.

Vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirja punktile 29 ei tohi olmejäätmete konteinerisse panna: tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, vedelaid jäätmeid, ohtlikke jäätmeid, käimlajäätmeid, kogumiskaevude setteid, erikäitlust vajavaid jäätmeid, aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat, aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist, taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud ning ehitus- ja lammutusjäätmeid.

Segunenud olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

Aastatel 2004- 2008 tekkinud jäätmekoguseid iseloomustab tabel 5.

Tabel 5. Rae vallas 2004-2008 tekkinud segaolmejäätmete kogused (andmed: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus)

Aasta

Tekkinud segaolmejäätmeid (tonnides)

2004

2119,832

2005

2563,379

2006

4736,04

2007

5663,935

2008

4458,894

Rae vallas ei ole uuritud olmejäätmete koostist, seega tuleb tugineda teistele Eestis korraldatud uuringutele. Käesolevas töös lähtutakse riigi jäätmekavas toodud keskmisest olmejäätmete koostise hinnangust, mis sisaldab ka pakendijäätmeid (vt joonis 5)

 

Joonis 5. Olmejäätmete koostis (Riigi jäätmekava)

3.5 Pakendijäätmed

Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil käsutatavad  ühekorratooted. Hinnanguliselt arvestatakse Eestis pakendijäätmete mahuks ca 100 kg inimese kohta aastas ja pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassis on uuringute alusel ca 30% ja maht ca 60%.

Pakendijäätmete puhul tekib enim paberist ja papist valmistatud pakendeid, mis moodustavad poole kõigist olmejäätmete koostises olevatest paberijäätmetest. Palju tekib ka klaas- ja plastikpakendeid. Klaaspakend moodustab sealjuures peaaegu 100% olmejäätmete hulgas olevast klaasist ja plastpakend 80% olmejäätmete hulgas olevast plastikust. Eelnevatest vähem tekib tavaliselt komposiit-, metall- ja puitpakendeid.

Pakendi ringlussüsteemi tegevust suunab kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil, arvestades tootjate ja turustajate ning tarbijate seisukohti. Omavalitsus määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid. Pakendiorganisatsioonideks, kellega Rae vald koostööd teeb on MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ning OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO).

Pakendikonteinereid segapakendite tarbeks on korralikuks jäätmete kogumiseks jaotatud terve valla peale. Konteinerite asukohad on toodud tabelis 6.

Tabel 6. Rae valla avalike pakendikonteinerite võrgustik

Jrk nr

Konteineri asukoht

1

Ühistu tee 1 (bussipeatuse kõrval), Aaviku küla

2

Tallinn-Tartu mnt. 26 km, Aruvalla küla

3

Vana-Järveküla tee (infotahvel), Järveküla küla

4

Ehituse 20, Jüri alevik

5

Pruuli-AÜ Atleet tee 1,8 km, AÜ Atleet, Lagedi alevik

6

Jõe 22, Lagedi alevik

7

Betooni 17 (Lagedi kpl), Lagedi alevik

8

Tuulevälja-Leivajõe tee 2 km (Leivajõe AÜ), Tuulevälja küla

9

Pajupea-Limu tee 1,2 km, Limu küla

10

Mõigu tee 1, Peetri küla

11

Raudkivi tee 10, Peetri küla

12

Nabala tee 1 (Patika kpl), Patika küla

13

Kaevu 7 (Pildiküla infotahvel), Pildiküla küla

14

Rae küla infotahvel, Rae küla

15

Kaldamäe tee 1 (bussipeatuse juures), Salu küla

16

Seli küla infotahvel, Seli küla

17

Urvaste-Suursoo tee 3 km, Suursoo küla

18

Vana Tartu mnt. 14, Vaida alevik

19

Vana Tartu mnt. 37, Vaida alevik

20

Kivi talu, Vaidasoo küla

21

Aruküla tee / Pärna 2, Vaskjala küla

22

Vesiroosi tee 10b, Tuulevälja AÜ, Vaskjala küla

23

Sillapiiga tee 4, Vaskjala küla

24

Sillavahe tee 7, Vaskjala küla

25

Aasa tn algus, Peetri küla

26

Küti tn 25, Peetri küla

27

Vägeva tee 41, Peetri küla

28

Jüri tee 25, Lagedi alevik

29

Veski tee, Assaku

30

Künka tee 3 , Assaku

31

Kelgumäe tn 25, Peetri küla

Elanikel on tänu Rae valla geoinfosüsteemile (KovGIS) süsteemile võimalik leida neile lähim avalik pakendikonteiner (vt joonis 6) .

Joonis 6. Avalike pakendikonteinerite võrgustik

Pakendiseaduse § 171  kohaselt peab taaskasutusorganisatsioon tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel tagama, et kogumiskohtade tihedus oleks järgmine:
1) kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 1000 elanikku ühel ruutkilomeetril – vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses;
2) kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril – vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses;
3) kui asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril – kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates, arvestusega üks kogumiskoht 500 elaniku kohta.

Rae valla pakendikonteinerite võrgustik vastab Pakendiseaduses nõutule. Konteinerite arv on piisav ning nende tühjendamissagedus on seatud vastavalt nende täitumisele.

Lisaks pakub OÜ Adelan Prügiveod Rae valla korraldatud jäätmeveo piirkonna klientidele rohelise kilekoti teenust ehk eramajapidamistele annab see võimaluse tasuta tekkinud pakendijäätmeid ära anda

3.6 Biolagunevad jäätmed

Vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirja punktile 33  peab eraldi koguma elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) korraldatud jäätmeveoga liitumisest kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid, kui kinnistul on vähemalt 10 korterit. Samuti on soovitav eraldi kogutud biolagunevad jäätmed väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul vastavalt eeskirja VIII osale.

2009. aasta kevadel korraldatakse esmakordselt haljastusjäätmete kogumisring Jüri, Vaida, Lagedi alevikes ning Peetri külas. Kogumisringi järgselt otsustatakse, kas sellist traditsiooni peaks jätkama või mitte.

Jüri alevikku rajatavas jäätmejaamas on plaanis hakata vastu võtma lisaks muule ka haljastusjäätmeid, mis siis suunataks edasi rajatavale kompostimisväljakule. Enne jäätmejaama rajamist aga peab kaaluma, kas jätkata haljastusjäätmete kogumist või mitte.

Hetkel Rae valla territooriumil puudub kompostimisväljak. Samas on plaanis rajada kompostimisväljak Jüri reoveepuhasti territooriumile. Kompostimisväljak oleks mõeldud vaid aia-ja pargijäätmetele. Jüri alevikku kompostimisväljaku mitterajamisel on teiseks võimalikuks kompostimisväljaku asukohaks  Pajupea küla ning selle lähiala. Biolagunevad jäätmed viiakse Tallinna Prügilasse ning nende kogumine on hõlmatud korraldatud veoga. Vaida biopuhasti territooriumile rajatakse trummelkomposter reoveesette kompostimiseks. Sinna on võimalik ka pargi- ja haljastusjäätmeid suunata.

3.7 Reoveesetted

2008. aastal tekkis Jüri reoveepuhastis võreprahti ~ 15 m³. Äravedu teostas firma Adelan Prügiveod OÜ. Tsentrifuugitud muda tekkis  ~ 360 m³, millest veeti ~ 200 m³ Vaidasoo külas asuva Keskküla talu põldudele, sügiskünni alla ( vastavalt Harjumaa Keskkonnateenistuse loale nr 30 – 6-1) ning ~ 160 m³ on mudaväljakul, tahenemas.

3.8 Vanapaber ja papp

Vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirja punktile 33 peab eraldi koguma elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) vanapaberit ja pappi, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit. Sellest tulenevalt on kortermajade piirkondades elanikel võimalus vanapaberi eraldikogumiseks. Eramajade piirkondadesse on Rae Vallavalitsus paigaldanud avalikke vanapaberikonteinereid (vt tabel 7).

Tabel 7. Rae valla avalike vanapaberikonteinerite võrgustik

Jrk nr

Konteineri asukoht

1

Aruküla tee 9, Jüri alevik

2

Ehituse tn 6, Jüri alevik

3

Jõe tn 1, Lagedi alevik

4

Loopera tee algus, Rae küla

5

Mõigu ja Heki tee ristmik, Peetri küla

6

Aasa tn lõpus,Peetri küla

7

Küti ja Salu tn ristmikul, Peetri küla

8

Jüri tee 25, Lagedi alevik

9

Vana-Tartu mnt 37, Vaida alevik

10

Andrekse tee, Karla küla

11

Kelgumäe tn, Peetri küla

12

Veski tee, Assaku alevik

Seisuga 07.04.2009 on vanapaberikonteinerite lepingud sõlmitud 209-le vanapaberikonteinerile suurusega 600 l kuni 4,5 m³.

Elanikel on tänu Rae valla geoinfosüsteemile (KovGIS) süsteemile võimalik leida neile lähim avalik vanapaberikonteiner (vt joonis 7) .

Joonis 7. Rae valla avalike vanapaberikonteinerite võrgustik

3.9 Ohtlikud jäätmed

Ohtlikud jäätmed (elavhõbedalambid, vanad akud, värvid, ravimid jms.) antakse üle vastavat käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele.  Valla territooriumil on käesoleval hetkel kaks ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti (Jüri ehituskaupade poe juures ja Vana-Tartu mnt 37 juures Vaidas), lisaks veel OÜ Bao ohtlikud jäätmed poolt hallatav ohtlike jäätmete kogumiskeskus Suur-Sõjamäel.

Jüri ja Vaida ohtlike jäätmete vastuvõtupunktides on ohtlike jäätmete äraandmine elanikule tasuta. Neid punkte haldab lepingu alusel OÜ Ekoservis Teenused kuni 2010. aasta lõpuni.

Ohtlike jäätmete konteinerid on avatud nõudel ehk inimese helistamise peale tehakse konteiner lahti.

Jüri jäätmemaja rajamisega kolitakse ehituskaupade poe juures olev konteiner jäätmejaama territooriumile.

Kord aastas toimub Rae vallas ohtlike jäätmete kogumisring. Kogumisring peatub Mõigus Kaabli tänava garaažide ees, Lagedil Betooni tänava lõpus asuvate garaažide juures, Pajupeal Pakari töökoja sissekäigu juures, Patikal endise klubi ees ning Urvastes endise sovhoosi töökoja juures.

2008. aastal tekkis Rae vallas kokku 9272 kg ohtlikke jäätmeid.

3.10 Probleemtooted

3.10.1 Patareid

Patareisid saab üle anda koos teiste ohtlike jäätmetega. Eraldi patareide kogumis­kastid paiknevad Jüri Gümnaasiumis, Rae Spordikeskuses, Lagedi keskusehoones, Vaida keskusehoones, Rae Vallavalitsuse mõlemas majas (Aaviku tee 1, Aruküla tee 9).

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2008. a määrusele nr 124 “Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad” kohaselt saab patareisid ja akusid tasuta tagastada ka turustaja müügipunkti (kauplusesse, kust ostsid).

3.10.2 Elektri- ja elektroonikajäätmed

Jäätmeseaduse paragrahv 25 kohaselt kuuluvad elektri- ja elektroonikajäätmed probleemtoodete hulka, mis võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu kuna võivad sisaldada eri liiki ohtlikke jäätmeid. Elektroonikaseadmed võivad sisaldada näiteks raskemetalle, halogeenitud ühendeid ja asbesti. Vanad kodumasinad – näiteks külmikud võivad sisaldada osoonikihti lagundavaid freoone.

Rae Vallavalitsus korraldab kaks korda aastas vanade kodumasinate äraveo (mais ja novembris). Kodumasinate vedu toimub eelneva registreerimise alusel ukselt-uksele.

Jüri jäätmejaama rajamisel hakatakse ka seal vana koduelektroonikat vastu võtma.

MTÜ-d EES-Ringlus ning Eesti Elektroonikaromu paigutavad oma statsionaarsed kogumispunktid (merekonteinerid) Rae valda 2010. aasta alguses. Kogumiskonteinerid paigutatakse ohtlike jäätmete konteinerite kõrvale ning nendesse saab vanaelektroonikat ära anda sarnasel viisil nagu ohtlikke jäätmeidki.

3.10.3 Vanarehvid

Vastavalt Jäätmeseaduse § 133 ei võeta alates 2006. aasta 16. juulist prügilasse vastu tükeldatud kasutatud rehve, välja arvatud jalgrattakummid ja rehvid välisdiameetriga üle 1400 millimeetri.

Vanu rehve on võimalik ära anda kord aastas toimuva kogumisringi käigus.

Jüri jäätmejaama rajamisel hakatakse ka seal elanikelt vanu rehve vastu võtma.

3.10.4 Tervishoiuasutuste jäätmed

Tervishoiuasutustes tekib lisaks olmejäätmetele rohkesti mitmesuguseid spetsiifilisi jäätmeid. Tervishoiuasutustest asub Jüri alevikus Jüri Tervisekeskus, perearsti vastuvõtukabinetid asuvad lisaks ka Lagedi aleviku ja Vaida alevikus. Antud asustustes tekib peamiselt kasutatud süstlaid ning sidumise jms tegevuse käigus tekkinud jäätmeid, mis kogutakse olmejäätmetest eraldi ning kahjustatakse kipsi valamise teel ja suunatakse edasi lõppkäitlusele.

Tervishoiuasutustes tekkinud jäätmeid käideldakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

3.10.5 Ehitus- ja lammutusjäätmed

Ehitus- ja lammutusjäätmed koosnevad mitmesugustest materjalidest – mineraalsed materjalid (pinnas, kivid, kipsil põhinevad materjalid, klaas), puit, metall, ohtlikud ained (näiteks värvi- ja lahustijäägid). Kuna Rae vald on kiirelt arenev ning vallas toimub aktiivne arendustegevus, on tekkiv ehitus- ja lammutusjäätmete hulk suur. Ehitusjäätmeid saab üle anda Tallinna Prügila juures ja Tallinnas aadressil Maleva 4 (OÜ Slops). Lähim koht, kuhu ehitusjäätmeid saab ära anda on Väo karjääris, kus neid võtab vastu  OÜ ATI Grupp.

3.11 Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise tähtajad

Pakendijäätmete taaskasutamise määrad ja sihtarvud määrab Pakendiseadus. Omavalitsus koostööd pakendiorganisatsioonidega peab tagama antud määrade täitmise.

Segaolmejäätmete sortimise eesmärgid seab paika Jäätmeseaduse  § 134, mille kohaselt  ei tohi  prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas biolagunevaid jäätmeid olla:
1) üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist;
2) üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist;
3) üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist.

Rae valla liigiti kogumise ja sortimise arendamise tähtaegadest on tähtsaim Jüri jäätmejaama ja kompostimisväljaku rajamine 2011. aastal. Jüri jäätmejaam pakub elanikele välja võimaluse sortida oma jäätmeid.

3.12 Jäätmekäitlusettevõtted Rae valla territooriumil

Valla haldusterritooriumil Suur-Sõjamäe 37/39, Soodevahe külas asub Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskus, mida haldab OÜ Bao ohtlikud jäätmed. Kogumiskeskuses võetakse vastu kõik ohtlikud jäätmed (v.a. nakkusohtlikud) vedelikena või tahkes olekus. Naftaproduktid ja teised kemikaalid võivad sisalduda vastuvõetavates jäätmetes emulsioonidena või setetena (mahutipõhjadena jms.). Naftaproduktide ja teiste kemikaalidega saastunud veest eraldatakse liiv, setted ja teised tahked osad. Saastunud vett töödeldakse alumiiniumsulfaadi ja polümeersete koagulantidega ning eemaldatud setted viiakse Kunda Tsemenditehasesse põletamiseks. Kogumiskeskuses jäätmeid ei põletata.  Ohtlikest kemikaalidest puhastatud vesi kogutakse vastavatesse mahutitesse, kust see peale vajalike analüüside teostamist suunatakse Tallinna kanalisatsioonisüsteemi (kooskõlastatult AS-iga Tallinna Vesi). Vastuvõetud tahked ohtlikud jäätmed hoiustatakse hoones vajadusel need pakitakse ümber purunemiskindlasse taarasse, milles transporditakse hoiustamisele Vaivara Ohtlike Jäätmete Kogumiskompleksi.

Ehitusjäätmeid võtab valla territooriumil Aaviku külas vastu AS Kiviluks.  Ettevõtte tegevusalade hulka kuulub peale inertsete ehitusjäätmete ümbertöötlemise ka karjääride haldamine ning kivipurustamise teenuse osutamine. Ehitusjäätmeid võetakse vastu ainult ilma puidu-, mulla-, isolatsiooni- asfaldijne. jääkideta.

Rae vallas omavad jäätmeluba 01.12.2009 seisuga 23 ettevõtet.

Tabel 8. Jäätmeluba omavad ettevõtted Rae vallas (andmed KLIS)

 

ettevõtte nimi

1

AS Kiviluks

2

Ecometal AS

3

VSA Eesti AS

4

OÜ Resk

5

Adelan Prügiveod OÜ

6

Klaasiressuress OÜ

7

BALCAS EESTI AS

8

Ecoservis Teenused OÜ

9

Portlif Grupp OÜ

10

Veolia Keskkonnateenused OÜ

11

AS Talter

12

Radix Hoolduse OÜ

13

Hansacom OÜ

14

Krati Kaubanduse OÜ

15

FORMET GRUPP OÜ

16

Russmet Trading OÜ

17

Eplar & Lorenz AS

18

Adelan OÜ

19

As Baltifalt

20

Poliplast OÜ

21

Sekmetall  OÜ

22

Väo Paas OÜ

23

OÜ Bao ohtlikud jäätmed

3.13 Jäätmehoolduse keskkonnamõju

Jäätmehoolduse keskkonnamõju tuleb arvestada nii jäätmete tekitamisel, kogumisel, transpordil kui kõrvaldamisel. Rae valla jäätmehoolduse keskkonnamõju seisneb peamiselt jäätmete kogumise ja veo korraldamises.

Käsitledes tekkivate jäätmete otsest mõju inimese tervisele ja heaolule piirdub jäätmetest tulenev mõju  häiringuga – hais, prügikonteineri risustatud ümbrus ja lenduv prügi. Häiringu ulatus sõltub konteineritega kindlustatusest, väljaveo sagedusest  ja üldisest heakorrast.

Jäätmete kogumisel peamised tekkida võivad probleemid on:

  • toiduainete jm. kergesti roiskuvad biolagunevad jäätmed – roiskumisega seotud probleemid mõjuvad eelkõige hügieenitingimustele. Eriti soojal aastaajal on nende jäätmete kogumine ja edasisse käitlusesse suunamine ajaliselt piiratud.
  • Transpordi korraldamisel tuleb silmas pidada, et veovahendid kulutavad fossiilseid kütuseid ja paiskavad õhku heitgaase, s.h. kasvuhoonegaase, mistõttu lisaks majanduslikule otstarbekusele ei ole ka keskkonnakaitseliselt põhjendatud kõigi olmejäätmete korraldatud vedu. Siit tulenevalt on oluline korraldatud jäätmeveo piirkondade määramisel lähtuda peale läheduse printsiibi ka jäätmetekitajate poolt toodetavatest jäätmekogustest ning –liikidest.

Teiseks aspektiks on jäätmete edasise käitluse ja ladestamise mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ning õhu kvaliteedile. Siinkohal tuleb arvestada ka reovee käitlemisel tekkivate jäätmetega ja otseselt kanalisatsiooni juhitavate jäätmetega, samuti illegaalsete jäätmete mahapanekukohtade (risustamine) ning jäätmekogustega. Probleemiks on ka siiani osaline segajäätmete, kus on nii olme-, ehitus-, tööstus- ja põllumajandusjäätmeid, ladestamine tavajäätmete prügilatesse. Sinna veetakse ka reoveesetet, kanalisatsioonisetteid ja ohtlikke jäätmeid.

Abinõud jäätmete tekke vähendamiseks – valikkogumine,  tekkekohas sortimine ja jäätmete taas- ja korduvkasutamine – aitavad kaasa jäätmete lõppkäitlemise keskkonnamõjude vähendamisele, samuti väheneb taastumatute loodusvarade kasutamine ja sellest tingitud keskkonnamõjud.

Kõige olulisemaks aspektiks kogu jäätmemajanduse juures võib pidada jäätmetest tuleneva mõju vähendamist keskkonnale tervikuna. Jäätmehoolduse mõju keskkonnale avaldub mitmeti. Otsene mõju inimese tervisele ning tema heaolu kahjustamine ja ümbritseva looduskeskkonna reostamine. Kaudse mõju avaldumine aga näiteks seniste prügilate ümbruse maa hinna languse tõttu, vanade prügilate nõuetekohase sulgemisega seotud kulutuste kaasnemisega jne. Oma olemuselt on jäätmehoolduse mõju nii lokaalne, regionaalne kui ka globaalne. Säästva arengu printsiibist tulenedes on oluline tekkivate jäätmekoguste vähendamine ja taaskasutatavate jäätmete koguse suurenemine. Sellega paralleelselt suund üleüldise tarbimise vähenemisele  ning elanikkonna keskkonnateadlikkuse suurendamine peaks looma paremad tingimused loodusvarade säästlikule kasutamisele nende tarbimise vähendamise teel. 

3.13.1 Suletud prügilate keskkonnamõju

Prügilatest tulenev keskkonnareostus mõjutab põhja- ja pinnavett, õhu kvaliteeti (kasvuhoone efekt) ja pinnast. Keskkonnamõju ilmneb ka sotsiaalsele keskkonnale, väljendudes lisaks mainitule veel mitmes häiringus (hais, lenduv prügi, asotsiaalsed inimesed, linnud).

Prügilate keskkonnamõju ulatus sõltub suuresti põhjavee kaitstusest, mis oleneb aeratsioonivöö paksusest ja selle koostisest, veega küllastunud kivimite iseloomust ja veepidemete paksusest ning levikust. Põhjavee looduslikku kaitstust mõjutab ka inimtegevus. Kaitstust vähendavad mitmesugused kaeved, halvas seisukorras olevad ja tamponeerimata puurkaevud ning põhjavee depressioon.

Väikeprügilate üheks keskkonnamõju vähendamise abinõuks on jäätmelademe katmine. Sellega langevad ära mitmed probleemid, nagu jäätmete lendumine ja vähenevad mitmed muud häiringud. Nõrgvee koguse minimiseerimiseks on vaja anda lõppkattele vajalik nõlvakalle, soodustada pindmist äravoolu ja rajada ümber prügila kraavitus. Eriti oluline on lõppkatte kujundamine suurema riskiga prügilate puhul, mis paiknevad vanades karjäärides.[7]

AS EcoPro poolt on koostatud "Lagedi prügila sulgemistööde" aruanne. Sellest järeldub, et teostatud töödega vähendati oluliselt keskkonnariske ja reoainete sattumist põhja- ja pinnavette. Rajatud on põhjavee seirepuuraugud ja põhjaisolatsiooniga biolodu. Viimane välistab puhastamata nõrgvee sattumise Saha peakraavi ja selle kaudu Pirita jõkke. Koostatud on prügila järelhoolduse toimingute kava, mille täitmine on vallavalitsuse ülesanne.

Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määruse nr 38 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemisenõuded § 36 kohaselt teeb käitaja järelhoolduse nõuetele vastavat seiret ja vajalikke töid negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ning esitab keskkonnateenistusele kord aastas kohase aruande.

AS EcoPro poolt on 2003. a. juunis koostatud keskkonnamõjude hinnang Vaida prügila sulgemise kohta. Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt Vaida prügila sulgemisel sulgemiskava ja projekti ei nõuta. Prügila sulgemistööd seisnevad järgnevas:

·         ohtlike jäätmete ja probleemsete jäätmete käitlemine;

·         prügila kehandi kokkulükkamine, tihendamine ja kallete kujundamine;

·         prügila katmine kattepinnasega (50 cm) ja kasvupinnasega (20 cm);

·         prügila ümbruse korrastamine ja prügila haljastamine.

Prügila järelseire periood lõppes 2009.aastal. Siiski otsustas Vallavalitsus kuni 2012. aastani kaks (2) korda aastas võtta seirepuurkaevust veeproove.

3.13.2. Põhilised keskkonnaprobleemid

Põhilised jäätmetega seonduvateks keskkonnaprobleemideks Rae vallas on:

  1. ebaseaduslikud jäätmete mahapanekukohad (põllud ja metsateed)
  2. suvilapiirkondade jäätmehooldus
  3. Soodevahe küla – ebaseaduslikud ehitised, jäätmete äravedu ei toimu
  4. mahajäetud lautade juures olevad vanad biopuhastid
  5. hooajaliselt tekkivad suuremad jäätmekogused
  6. jäätmealase info puudulikkus vallas
  7. ohtlike ainetega puidujäätmed – kasutamine kütteks
  8. tööstusjäätmete kõrvaldamisega seotud keskkonnaprobleemid.

3.13.3. Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju

Rae vallas ei asu ühtegi töötavat prügilat ning samuti pole valda plaanis rajada, seega valla arengu kontekstis ei kuulu jäätmekäitluse alla jäätmete kõrvaldamine prügilasse ladestamise näol. Üldisel tasemel tuleb jäätmekäitluse keskkonnamõjude vähendamiseks siiski prügilasse ladestatavate jäätmete ohtlikkust ja koguseid vähendada.

Rae vallas tekkivad tavajäätmed (segaolmejäätmed, biolagunevad jäätmed, suurjäätmed) viiakse läheduse printsiipi arvestades Tallinna Prügilasse, mis paikneb Jõelähtme vallas. Antud prügila vastab Euroopa Liidu keskkonnanõuetele. Seega on sellest prügilast tulenev mõju viidud miinimumini. Siiski kaasnevad jäätmete ladestamisega keskkonnamõjud (nõrgvesi, valgvesi, prügilagaas, hais, müra).

Prügilasse ladestatavate koguste vähenemiseks peab suunama võimalikult palju jäätmeid taaskasutusse. Prügilagaasi tekke ja nõrgvee reostuskoorumise vähendamiseks on oluline biolaguneva materjali eraldikogumine korraldatava jäätmeveo raames ja selle kompostimisele suunamine. Samuti tuleb ladestatavate jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks eraldada tekkivaist jäätmeist ohtlikud jäätmed ja koguda liigiti pakendijäätmed, vanapaber ja – papp, ehitusjäätmed ning muud taaskasutatavad jäätmed.

Korraldatud jäätmeveo rakendamise ja sihipärase teavitustööga vähendatakse omavoliliste prügilate tekkimist ja muud seadusevastast jäätmete kõrvaldamist, nagu näiteks jäätmete põletamine ja matmine kodumajapidamistes.

Jäätmete taaskasutamise ning taaskasutamiseks ettevalmistava töötlemisega seotud keskkonnamõjud hetkel puutuvad, kuna vastavaid jäätmekäitluskohti ei ole. Samas planeeritakse käesoleva jäätmekavaga aia- ja pargijäätmete käitlusvõimaluste loomine, millest tulenevate keskkonnamõjude hindamise vajadus otsustatakse tegevuse kavandamise käigus.

3.13.4. Jäätmekäitluseks vajamineva looduvara mahu hinnang

Rae vallas ei ole praegusel hetkel töötavat prügilat ning seda ei planeerita ka. Loodusvarasid kulub jäätmejaama ja kompostimisväljaku rajamisel. Samuti võib loodusvarasid kuluda jääkreostusobjektide ja omavoliliste prügi mahapaneku kohtade likvideerimisel. Vajaminevat loodusvarade mahtu ei saa hetkel täpselt hinnata, see selgub konkreetsete tegevuste kavandamise ja projekteerimise käigus.  Vajaminev loodusvarade maht jäätmekäitluskohtade rajamisel sõltub suuresti valitud asukohast ja juba olemasolevast infrastruktuurist.

3.14 Jäätmehoolduse korraldamine

Rae vallas tegeleb jäätmehoolduse alaste küsimustega Rae valla keskkonnateenistuse keskkonnaspetsialist. Ametikoha eesmärgiks on valla pädevusse kuuluvate kohaliku tähtsusega keskkonnalaste ülesannete täitmine. Jäätmealaste rikkumistega tegeleb Rae valla keskkonnateenistuse keskkonnajärelevalve spetsialist. Heakorratöid Rae vallas teostab VA Vaheko.

Rae valla keskkonnaameti põhimäärus on ära toodud lisas 4. Rae valla keskkonnaspetsialisti ametikohustused on ära toodud lisas 5. Rae valla keskkonnajärelevalve spetsialisti ametikohustused on ära toodud lisas 6.

Jüri jäätmejaam on plaanis rajada Jüri alevikku Teriku tn 14 kinnistule 2011. aastal. Toetust jäätmejaama rajamiseks on plaanis küsida toetust Ühtekuuluvus Fondist. Sama projekti raames on plaan ka rajada aia- ja pargijäätmete kompostimisväljak Jüri reoveepuhasti territooriumile. Kompostimisväljaku mitterajamisel Jüri reoveepuhasti territooriumile on võimalik kaaluda kompostimisväljaku rajamist Pajupea külla või selle lähiümbrusesse.

Jüri jäätmejaamas on plaanis hakata vastu võtma rehve, lehtklaasi, haljastusjäätmeid, töötlemata puitu, kive ja betooni, segapakendeid, vanapaberit, vana mööblit, vahtplasti, koduelektroonikat, ohtlike jäätmeid ning vanametalli.

Vaida reoveepuhasti territooriumile on plaanis rajada trummelkomposter, kuhu on samuti võimalik aia- ja pargijäätmeid viia.

Jäätmejaama rajamiseni opereerivad meil kaks jäätmepunkti (Jüri alevikus ja Vaida aleviku), kuhu on võimalik ära anda ohtlikke jäätmeid ning vana koduelektroonikat. Jüri jäätmejaama rajamisel jääb Vaida jäätmepunkt alles ning lõunapiirkonna elanikud saavad ohtlikke jäätmeid ja koduelektroonikat ära anda ka seal.

Naaberomavalitsustega toimub koostöö vaid seoses jäätmealaste rikkumistega. Edastame naaberomavalitsustele infot meie vallas toimunud jäätmealastest rikkumistest, mis on seotud kõrvalvaldadega.

HOLi juhatus kutsus 26. jaanuaril kokku HOLi pealinnaregiooni töörühma eesmärgiga välja töötada Tallinna ja selle naabervaldade koostöö kontseptsioon ja mudel, kaasates selleks teadlasi jt asjatundjaid. Finantseeringut taotletakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna regionaalarengu programmi teise voorust. Projekti nimeks on „Pealinnaregiooni omavalitsusüksuste koostöö- ja haldusvõimekuse tõstmine“. Projekti eesmärgiks on tõsta Tallinna ja tema naabervaldade  (edaspidi Pealinnaregioon) haldusvõimekust ja jätkusuutlikkust eelkõige läbi avalike teenuste arendamise ning piirkonna arengulahenduste väljatöötamise. Töötatakse välja Pealinnaregiooni parim süsteemne toimimismudel.  Seadusega pandud ülesannete täitmine ja igapäevase omavalitsusüksuste piire ületava halduskoostöö põhjendatuse esitamine (regionaalsel tasandil) on põhiliseks analüüsi objektiks. Projekt toetab piirkonna majandustegevuse professionaalsuse ja spetsialiseerituse kasvu, seeläbi majanduskeskkonna arengut  ja ettevõtete jätkusuutlikkust. Üheks koostöövaldkonnaks on ka jäätmehooldus.

Keskkonnaalaste rikkumiste järelevalveõigused on keskkonnaspetsialistil ja keskkonnajärelevalve spetsialistil.

Järgnevalt väikene ülevaade jäätmealastest rikkumistest.

Tuginedes olemasolevatele numbritele võib väita, et sellealaste fikseeritud rikkumiste arv on pidevalt vähenenud. Nii see tegelikkuses ka on, kuid sellest ei saa väita, et olukord nendes valdkondades on oluliselt paranenud. Põhilisteks rikkumisteks on – ebaseaduslik jäätmete vedu, -põletamine,  –ladestamine ja -matmine, kanalisatsioonikaevude mitteõigeaegne tühjendamine, koerte hulkuda laskmine, mitteõigeaegne muru ja heina niitmine ning umbrohutõrje tegemata jätmine.

Jäätmealaste õiguserikkumiste vähenemise põhjuseks on kindlasti majandus(ehitus)tegevuse järsk vähenemine. Samas ei ole kuhugi kadunud jäätmete ebaseaduslike ladestamiste juhtumid ja ikka domineerivad juhtumid, mil jäätmed tuuakse Rae valda Tallinnast. Kui aastaid tagasi oli ebaseaduslike jäätmete ladestamise fakte hulgi ja tegemist oli väikeste kogustega, siis nüüd on tendents „korraga ja palju“, näiteks toodi eelmisel aastal Tallinnast Liinide tänavalt Järvekülla terve lammutatud maja jäätmed.

Omaette süvenevaks probleemiks on hakanud tekkima suletud kanalisatsioonisüsteemidega (s.t nende reovesi kogutakse vaid lokaalselt ning ei suunata edasi edasisele puhastamisele) elamurajoonides reovee kogumiskaevude mitteõigeaegne tühjendamine, mille tulemusel jõuab reovesi pinnasele rikkudes ümbritsevat keskkonda. Menetlused nendes õiguserikkumistes on keerulised ja need viidi läbi 2009.a, milliseid antud tabelis ei kajastu.

Tulenevalt 2008.a Rae Vallavalitsuse otsusest teostati rohkem järelevalve tööd heakorraeeskirjade nõuete täitmise kontrollimisele tehes rohkem selgitus- ja ennetustööd. Selle töö käigus avastati mitmeid õiguserikkumiste fakte, kuid neil juhtudel piirduti suusõnaliste hoiatustega. Mitmetele potentsiaalsetele õiguserikkujatele saadeti meeldetuletuskirju, millega hoiti ära õiguserikkumise realiseerumine.

2008.a. suvel toimus Limu hoiualal looduskaitseseaduse nõuete rikkumine. Nimelt olid ATV-ga sõitvad isikud kahjustanud pinnast, millega tekitati keskkonnale kahju suuruses 235 500 kr. Edaspidise menetlusega tegeleb politsei.

Täpsem kokkuvõte jäätmealastest rikkumistest Rae vallas aastatel 2005-2008 on välja toodud lisas 7.

4. JÄÄTMEKÄITLUSE EESMÄRGID, MEETMED JA TEGEVUSED

4.1 Jäätmekätluse kavandamise lähtekohad

Jäätmekäitluse arendamisel tuleb lähtuda olemasolevast jäätmehoolduse tasemest, olemasolevatest võimalustest jäätmete käitlemisel, jäätmehooldusega seotud probleemidest ja seatud eesmärkidest.

Jäätmekäitluse korrastamise meetodite pingerida vastavat Eesti keskkonnastrateegiale on järgmine:

·            jäätmetekke vältimine;

·            tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine;

·            jäätmete taaskasutamise laiendamine;

­   otseses ringluses (korduskasutamine),

­   materjaliringluses,

­   bioloogilistes protsessides (kompostimine),

­   energiakasutuses (jäätmete põletamine energia tootmiseks);

·            keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus;

·            jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine.

Omavalitsuse tasandil on raske mõjutada tekkivate jäätmete koguseid, kuid suunata saab jäätmete sorteerimist ja keskkonnanõuetele vastavat käitlemist. Prioriteediks on  vähendada prügilasse kõrvaldamisele suunatavate jäätmete kogust. Selleks on vajalik tõsta jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise taset. Rae vallas on eesmärgiks maksimaalne jäätmete sorteerimine tekkekohal, mis tagab ühtlasi kõige kvaliteetsema jäätmematerjali ja parandab võimalusi selle taaskasutamiseks. Kui taaskasutatav materjal satub segaolmejäätmete massi, on tehnologiliselt väga keeruline kvaliteetse taaskasutatava materjali segaolmejäätmete massist välja sortimine. Jäätmeseaduse kohaselt on keelatud ladestada prügilasse sortimata segaolmejäätmeid. Sortimiseks loetakse ka jäätmete liigiti kogumist koha peal.

Jäätmete taaskasutamisel on prioriteediks nendes sisalduva materjali kasutamise eelistamine energiakasutusele. Jäätmete energiakasutus omakorda on eelistatum võrreldes jäätmete kõrvaldamisega prügilas. Osade jäätmete puhul (nt plastist pakendijäätmed) piirab materjalina taaskasutust toorme kehv kvaliteet ja suured kulutused sorteerimisele. Selliste jäätmete kasutamine materjalina ei ole majanduslikult tasuv ja käesoleval hetkel ladestatakse suurem osa neist prügilasse. Jäätmemassi paremaks taaskasutamiseks on otstarbekas kaaluda võimalusi jäätmete energiakasutuseks. Käesolevaks hetkeks on vastavaid projekte juba algatatud ja suure tõenäosusega rajatakse Tallinna piirkonda lähiaastatel võimalused jäätmete põletamiseks (Väo koostootmisjaam, Iru elektrijaam).

4.2 Olemasolevad jäätmekäitluskohad

Jäätmete käitlemise korraldamisel tuleb lähtuda läheduse printsiibist. Allpool on toodud käesoleval hetkel Rae vallale lähimad jäätmekäitluskohad.

­   Tallinna Prügila – Jõelähtme vallas asub Tallinna Prügila, mis on käesoleval hetkel Eesti suurim tavajäätmete ladestuskoht. Prügila paikneb Looväljal ja hõlmab ca 66,83 ha. Prügila asub Jüri alevikust 23 km kaugusel.

-          Jäätmekäitlejate sorteerimisliinid – jäätmete sorteerimiseks on suurematel jäätmekäitlejatel oma sorteerimiskohad.

-          Ehitusjäätmete ladestuskohad: ehitusjäätmeid võetakse vastu Tallinna Prügila juures. Teised lähimad ehitusjäätmete ladestuskohad asuvad  Väo paekarjääris (OÜ Ati Grupp poolt hallatav ehitusjäätmete käitluskoht ja Koplis (OÜ Slops Kopli ehitusjäätmete käitluskoht, avatud kuni 2010).

Jäätmepõletustehase valmimisel on vajalik üle vaadata jäätmekäitluskohtade nimistu ning vastavalt sõlmitud lepingutele/kokkulepetele lisada jäätmepõletustehas jäätmekäitluskohtade nimistusse.

Tootjavastutus pakendijäätmete kogumisel käivitus 1. mail 2005. aastal Tootjavastutuse rakendumisega jäätmekäitluses on tekkinud tootjavastutusorganisatsioonid, kes korraldavad jäätmete kogumist ja käitlemist. Sellised on hetkel Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO), Eesti Pakendiringlus MTÜ, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ ning OÜ Eesti Pandipakend.

Tootja vastutus elektri- ja elektroonikajäätmete kogumisel rakendus 13. augustil 2005. aastal. Kodutehnika kogumist korraldavad MTÜ EES-Ringlus ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu.

Vanarehvide kogumist korraldab alates 01.01.2006 MTÜ Eesti Rehviliit ning AS Kuusakoski ning romusõidukite kogumise ja käitlemisega tegeleb MTÜ Eesti Lammutuskodade Liit (ELV).

4.3 Rae valla jäätmehoolduse eesmärgid

Jäätmehoolduse eesmärkide püstitamisel on aluseks Eesti keskkonnastrateegiaga antud põhiprintsiibid - säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondadega, integreeritus teiste keskkonnakaitse valdkondade ja loodusvarade kasutamisega.

Rae valla jäätmehoolduse eesmärkideks on:

  1. „Rohelise valla” kontseptsiooni toetamine
  2. olme- ja ohtlike jäätmete tekke vältimine ja keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele vastava käitlemise tagamine;
  3. tekkivate tavajäätmete koguste ja nende ohtlikkuse vähendamine;
  4. jäätmete taaskasutamise laiendamine;
  5. puhta ja tervisliku elukeskkonna tagamine valla haldusterritooriumil;
  6. jäätmete poolt elanikele põhjustatava terviseriski oluline vähendamine/ vältimine;
  7. keskkonnakaitselise olukorra parendamine ja ohutustamine;
  8. elanikkonna keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine.

Jäätmehoolduse eesmärkide püstitamiseks omavalitsusüksuse tasandil tuleks eelkõige lähtuda:

·         asjaolust, et Rae valla rahvaarv on viimase 30 aasta lõikes pidevalt kasvanud;

·         keskmine asustustihedus on ca 53 in/km2;

·         hetkel on Eestis suhteliselt vähe jäätmetest saadava teisese toorme töötlejaid ja lõpptoodangu valmistajaid;

·         tööhõive ja sissetulekud on jäätmehoolduse arengut mõjutavad näitajad;

·         loodustingimusi tuleb arvestada mitte ainult jäätmekäitlusettevõtete paigutamisel ja keskkonnaohutul rajamisel, kasutamisel ning järelhooldusel, vaid ka selle juures, kuidas on jäätmehooldust ja jäätmete taaskasutamist võimalik integreerida säästva arenguga;

·         kasvanud on ettevõtete arv, samas on endine suurtööstus märgatavalt vähenenud või kadunud (Tallinn-Tartu mnt äärne piirkond, Tallinna ringtee);

·         arenenud on kinnisvaraettevõtlus(Rae, Peetri, Järveküla, Jüri);

·         üha suuremat osatähtsust jäätmemajanduses on omandanud Tallinna lähiümbruse vallad.

1. Meede:Jäätmehoolduse korraldamise pikkaajaline planeerimine

Jäätmekava on vahend omavalitsuse jäätmehoolduse pikaajaliseks planeerimiseks. Omavalitsuse jäätmekava peab olema kooskõlas riigi jäätmekavaga ja viimasel uuendamisel tuleb ajakohastada ka omavalituse jäätmekava. Jäätmeseaduse § 43 lg 3 kohaselt tuleb omavalitsuse jäätmekava ajakohastada aasta jooksul pärast riigi jäätmekava ajakohastamist, kui seal on tehtud omavalitsuse jäätmekava puudutavaid muudatusi. Samuti vajavad perioodilist ülevaatamist omavalitsuse jäätmehooldusalased õigusaktid

Tegevus: Rae valla jäätmekava ajakohastamine aasta jooksul pärast riigi jäätmekava ajakohastamist. Valla jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide uuendamine vastavalt jäätmekavale.

Indikaator: Vastavad jäätmehooldust reguleerivad dokumendid on vastuvõetud, kehtestatud ja ajakohastatud.

Tulemus: Jäätmehooldust reguleerivad õigusaktid on kehtestatud ja/või ajakohastatud.

Vastutav: Rae Vallavalitsus

Rahastamine: KOV

2. Meede: Seire- ja järelevalvesüsteemi tõhustamine

Rae vallas toimub süsteemne kontroll jäätmekäitluse üle ja tehakse koostööd Keskkonnainspektsiooniga. Osa valda ebaseaduslikult ladestatud jäätmetest pärineb naaberomavalitsustest ja seetõttu on rikkujate tabamiseks vajalik  tihendada koostööd teiste omavalitsustega. Ülesannete täitmiseks tehakse koostööd ka asjaomaste ministeeriumidega, saavutamaks õigusloomes tulemuse, mis tagaks jäätmekäitluse (k.a järelevalve töö) efektiivsuse.

Igal kohalikul omavalitsusel on koostatud omad jäätmehooldusnõuded, mille täitmise üle teostavad järelevalvet nemad ise. Ka Keskkonnainspektsioonil ja politseil on selline õigus, kuid praktikas ei ole nad suutelised ressursside puudumisel tagama tõhusat järelevalvet, mis vastaks iga omavalitsuse vajadustele. Seetõttu on viimastel aastatel KOV-id panustanud märkimisväärseid ressursse järelevalvetöö tõhustamiseks.

Paraku on õigusaktidesse (keskkonnajärelevalve seadus) sissekodeeritud järelevalvetöö killustatus. Järelevalve õigus on mitmel erineval ametkonnal ja asutusel, mis samuti tekitab segadust (paralleelsed menetlused). Kuna ebaseaduslik jäätmekäitlus „ei tunne piire“, siis on olemasolev järelevalvesüsteem tegevust takistav ja pärssiv.

Tegevus: Rae Vallavalitsuses korraldab süstemaatilist kontrolli jäätmevaldajate ja jäätmekäitlejate üle ning teeb aktiivset koostööd Keskkonnainspektsiooni ja teiste omavalitsustega.

Indikaator: Aastas läbi viidud kontrollimiste arv.

Tulemus: Rikkumiste arv on vähenenud, vallal on ülevaade korraldatud jäätmeveo toimimisest.

Vastutaja: Rae Vallavalitsus

Rahastamine: KOV

Illegaalse jäätmete ladestamise vähendamiseks on vajalik saavutada kontroll jäätmekäitlejate ja jäätmevoogude üle.

Tegevus: Rae vald teostab järelevalvet korraldatud jäätmeveo toimimise üle.

Indikaator: korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmevaldajate arv, jäätmevaldajate registri täitmine.

Tulemus: omavalitsusel on ülevaade jäätmevaldajatest ja korraldatud jäätmeveoga liitumisest ning üle antud jäätmekogustest.

Vastutaja: Rae Vallavalitsus, jäätmevedaja

Rahastamine: KOV, jäätmevedaja

Omavoliliselt ladestatud prügihulkade kasvu aitab pidurdada olemasolevate prügihunnikute likvideerimine, sest juba prügistatud kohta on jäätmeid maha panna lihtsam. Prügistajate korralekutsumiseks on probleemsemates kohtades otstarbekas kasutada keelavaid silte, millele  võib lisada info võimaliku karistuse ja lähima legaalse prügi üleandmise koha kohta.

Tegevus: Olemasolevate ja tekkivate illegaalsete ladestuskohtade likvideerimine, prügi mahapanekut keelavate siltide paigaldamine.

Indikaator: koristatud prügi kogus

Tulemus: Prügistatud alade hulk väheneb

Vastutaja: Rae Vallavalitsus, maaomanikud, Keskkonnaamet (reformimata riigimaal)

Rahastamine: KOV, KIK, maaomanikud

3. Meede: Elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine ja soodustuste, toetuste ning regulatsioonide süsteemi arendamine jäätmetekke vähendamiseks ning jäätmete käitlemise arendamiseks.

Elanike harjumuste muutmiseks jäätmete käitlemisel on oluline pidev jäätmekäitlusalase info jagamine erinevatele sihtgruppidele. Rae vallas on info jagamiseks kasutatud valla ajalehte, valla kodulehte ja elanikele jagatavaid infovoldikuid. Suuliselt on infot jagatud külakoosolekutel ja ühistu koosolekutel.

Keskkonnaalaseid kampaaniaid on Rae vallas läbi viidud kooliõpilaste seas, tekkinud on koristuspäeva traditsioon koolides ja külades. Lastes ja noortes sorteerimisharjumuste juurutamiseks tuleb jäätmeid liigiti koguda ka koolide ja lasteaedade juures. Selleks tuleb haridusasutuste juurde paigutada konteinerid paberi- ja soovitavalt ka pakendijäätmete tarbeks.

Tegevus Jäätmekäitlusalaste infomaterjalide loomine ja jagamine, valla kodulehe pidev uuendamine ja jäätmealase info avaldamine valla infolehes, info jagamine külakoosolekutel ja ühistukoosolekutel.

Valla infolehes avaldatakse infot aktuaalsete teemade kohta jäätmemajanduses (toimuvad muutused jäätmemajanduse korralduses, jäätmealased kampaaniad ja jäätmete kogumisaktsioonid).

Valla kodulehel on lisaks info kõigi jäätmete üleandmisvõimaluste kohta,  jäätmete kogumispunktide asukohad ja lahtiolekuajad (sh kaart), jäätmemajandust puudutavad õigusaktid ja valminud infomaterjalid jäätmete sorteerimise ning muu kohta.

Indikaator: Liigiti kogutud olmejäätmete koguse suurenemine võrreldes üldise jäätmetekkega. (Jäätmearuande andmed, Probleemtoodeteregistri andmed, Pakendiregistriandmed, Keskkonnainspektsiooni andmed)

Tulemus: Liigiti kogutud olmejäätmete osakaal ning kvaliteet on tõusnud.

Vastutaja: Rae Vallavalitsus, KKM, ettevõtted

Rahastamine: Riigieelarve, KOV, KIK, ettevõtted

Tegevus: Jäätmehooldusalaste kampaaniate korraldamine erinevatele sihtgruppidele (lapsed, täiskasvanud).

Indikaator: Liigiti kogutud olmejäätmete koguse suurenemine võrreldes üldise jäätmetekkega. (Jäätmearuande andmed, Probleemtoodeteregistri andmed, Pakendiregistriandmed, Keskkonnainspektsiooni andmed)

Tulemus: Liigiti kogutud olmejäätmete osakaal kasvanud

Vastutaja: Rae Vallavalitsus, KKM, ettevõtted

Rahastamine: Riigieelarve, KOV, KIK, ettevõtted

Tegevus: Jäätmete liigiti kogumine haridusasutuste juures, eraldi tuleb koguda paberijäätmeid, biolagunevaid, patareisid ja pakendijäätmeid.

Indikaator: Valla koolides toimub jäätmete liigiti kogumine

Tulemus: õpilastel tekib harjumus jäätmete sortimiseks

Vastutaja: Rae Vallavalitsus

Rahastamine: KOV

Tegevus: Arendada edasi taaskasutatavate jäätmete kogumispunktide võrk.

Indikaator: Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete koguse suurenemine.

Tulemus: elanikel tekib harjumus jäätmete sortimiseks

Vastutaja: Rae Vallavalitsus, taaskasutusorganisatsioonid

Rahastamine: KOV, taaskasutusorganisatsioonid

Tegevus: Arendada kompostimiseks sobivate jäätmete vastuvõtu võimalusi (kompostimisväljaku rajamine valla territooriumile Jüri alevikku või selle lähiümbrusesse)

Indikaator: Kompostimisele suunatud jäätmete kogus suureneb

Tulemus: elanikel tekib harjumus oma haljastusjäätmed kompostimisväljakule viia

Vastutaja: KOV, eraettevõtted

Rahastamine: KOV, eraettevõtted

Tegevus: Jäätmejaama rajamine valla territooriumile Jüri alevikku Teriku 14 kinnistule

Indikaator: Taaskasutusse suunatud jäätmete kogus suureneb

Tulemus: elanikud kasutavad aktiivselt Jüri jäätmejaama oma taaskasutatavate jäätmete ära toomiseks

Vastutaja: KOV

Rahastamine: KOV, KIK

Täpsem tegevuskava on välja toodud lisas 8.

Jäätmekavas esitatud eesmärkide täitmiseks ei ole vaja eraldi koostada uuringuid või planeeringuid. Uue katastriüksuse sihtotstarvete määramise korra (Vabariigi Valitsuse 23.oktoobri 2008 a määrus nr 155) § 4p 2 alusel määratakse sihtotstarve detailplaneeringu alusel ning § 6 p 3 kohaselt on jäätmekäitlusehituste maa tootmismaa sihtotstarbega maa. Jäätmejaama alale on koostatud detailplaneering, mis on kinnitatud Rae Vallavolikogu 04.12.2001 otsusega nr 284 (Jüri veetorni tootmispiirkonna detailplaneering). Antud planeeringu kohaselt on jäätmejaama aluse maa sihtotstarbeks määratud tootmismaa ning sellest järelduvalt ei ole vajalik koostada uut detailplaneeringut.

[1] Maanteeameti liiklusloendus 2008 , www.mnt.ee

[2] Gutmann. V, Linnupõld. L. Hinnang Rae valla keskkonnaseisundile ja atmosfääriõhu seisundi hindamine lihhenoindikatsioonilisel meetodil. Euroülikool, keskkonnakaitse teaduskond, KK-2 kursusetöö, 2003

[3] Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava

[4] Rae valla üldplaneering (projekt)

[5] Haljak. H. Jäätmed prügilasse alles viimasel võimalusel, Euroopa Liidu keskkonnanõuded ja Eesti. Eesti Keskkonnaministeerium, 2002, Tallinn.

[6] Kriipsalu. M. „Jäätmeraamat“, „Ehitame“ kirjastus 2001

[7] Harjumaa jäätmekava. AS EcoPro, Tallinn 2000

← Tagasi | Üles ↑

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json