HALDUSÕIGUSMajandustegevus eri valdkondades

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Turismiseadus (lühend - TurS)

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Turismiseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.03.2014
Avaldamismärge:

Turismiseadus

Vastu võetud 15.11.2000
RT I 2000, 95, 607
jõustumine 01.03.2001

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
17.12.2003RT I 2003, 88, 59408.01.2004
10.03.2004RT I 2004, 18, 13115.04.2004
13.04.2005RT I 2005, 24, 18101.11.2005
17.05.2006RT I 2006, 26, 19101.08.2006
31.01.2008RT I 2008, 8, 5801.09.2008
30.09.2009RT I 2009, 49, 33101.01.2010
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
15.04.2010RT I 2010, 18, 9816.05.2010, osaliselt 1.01.2011, jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011, jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  Käesolev seadus sätestab üldised nõuded turismiteenuse pakkumisele ja osutamisele ning turismiinfokeskusele, samuti vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ja järelevalve teostamise korra.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 2.  Turismiteenus

  (1) Turismiteenust võivad pakkuda ja osutada ettevõtja, asutus, sihtasutus ja mittetulundusühing (edaspidi ettevõtja).

  (2) Turismiteenus on:
  1) reisiettevõtja poolt reisiteenuse osutamine;
  2) majutus- ja toitlustusteenuse osutamine;
  3) majutusteenuse osutamine;
  4) konverentsiteenuse osutamine;
  5) majutus- ja taastusraviteenuse osutamine;
  6) giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 3.  Reisiteenus

  Käesoleva seaduse tähenduses on reisiteenus reisiettevõtja poolt:
  1) sõitjateveoteenuse osutamine, välja arvatud taksoteenus;
  2) sõitjateveoteenuse vahendamine;
  3) viisateenuse osutamine ja vahendamine;
  4) reisimisega seotud kindlustusteenuse vahendamine;
  5) majutusteenuse vahendamine;
  6) toitlustusteenuse vahendamine;
  7) majutus- ja toitlustusteenuse vahendamine;
  8) majutus- ja taastusraviteenuse vahendamine;
  9) konverentsiteenuse vahendamine;
  10) giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse vahendamine;
  11) meelelahutusteenuse vahendamine;
  12) transpordivahendi renditeenuse osutamine või vahendamine.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 4.  Riiklik turismiarengukava

  Riikliku turismiarengukava koostamisel kaasatakse turismiteenuseid pakkuvaid ja osutavaid ettevõtjaid ning teisi asjassepuutuvaid isikuid. Riikliku turismiarengukava kinnitab Riigikogu.

2. peatükk REISIETTEVÕTJA, GIID JA GIID-TÕLK 
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 5.  Reisiettevõtja

  (1) Reisiettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja, kes pakub müügiks või müüb enda või teise reisiettevõtja koostatud pakettreise ja üksikuid reisiteenuseid.

  (2) Reisikorraldaja on reisiettevõtja, kes koostab pakettreise ja pakub neid müügiks või müüb ise või teise reisiettevõtja kaudu.

  (3) Reisibüroo on reisiettevõtja, kes pakub müügiks või müüb reisikorraldaja koostatud pakettreise.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 6.  Reisiettevõtja tegevusalade liigitus

  (1) Reisiettevõtja tegevusalad liigitatakse järgmiselt:
  1) Eestis osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate pakettreiside müügiks pakkumine ja müük väljaspool Eestit;
  2) Eestis osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate pakettreiside müügiks pakkumine ja müük;
  3) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid ning tellimus- või liinilendu sisaldavate pakettreiside koostamine, nende müügiks pakkumine ja müük;
  4) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid, välja arvatud tellimus- või liinilendu, sisaldavate pakettreiside koostamine, nende müügiks pakkumine ja müük;
  5) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi reisiettevõtja pakettreiside müügiks pakkumine ja müük;
  6) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate Euroopa Majanduspiirkonna teise lepinguriigi reisiettevõtja koostatud pakettreiside müügiks pakkumine ja müük;
  7) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate teise reisiettevõtja koostatud pakettreiside müügiks pakkumine ja müük.

  (2) Reisiettevõtja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevusaladel tegutsemisel pakkuda müügiks ja müüa ka üksikuid reisiteenuseid.
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. 16.05.2010]

§ 7.  Pakettreis

  (1) Pakettreis on reisikorraldaja poolt ühtse hinna eest pakutav, eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni jooksul osutatav vähemalt kahe järgmise reisiteenuse kogum:
  1) sõitjateveoteenus;
  2) majutusteenus;
  3) muu reisiteenus, mis ei ole sõitjateveo- või majutusteenuse kõrvalteenus ja mis moodustab reisiteenuste kogumist olulise osa.

  (2) Pakettreis on ka reisiteenuste kogum, mida osutatakse vähem kui 24 tunni jooksul, kuid mis sisaldab majutusteenust.

  (3) Reisiteenuste kogum loetakse eelnevalt kindlaks määratuks, kui see on sellisena määratud reisiettevõtja algatusel või reisija tahteavalduse kohaselt reisiettevõtja poolt kogumina pakutud ning milles on pooled lepingu sõlmimise käigus kokku leppinud.

  (4) Pakettreisiks ei loeta:
  1) regulaarset sõitjatevedu teostavas transpordivahendis samaaegselt sõitjateveoteenusega pakutavat majutus- ja toitlustusteenust;
  2) reisiteenuste kogumit, mis on moodustatud reisija valitud üksikutest reisiteenustest, mida reisiettevõtja pakub müügiks ja müüb eraldi, sealhulgas ka juhul, kui selle moodustamisel on kasutatud elektroonilisi müügisüsteeme või muid reisiettevõtja pakutud võimalusi.

  (5) Reisiettevõtja peab teise reisiettevõtja koostatud pakettreisi müügiks pakkumisel ja müügil andma tarbijale teavet pakettreisi koostanud reisiettevõtja kohta, milles peab sisalduma vähemalt selle reisiettevõtja nimi, majandustegevuse registri registreeringu number, aadress ja muud kontaktandmed. Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi või Euroopa Majanduspiirkonna teise lepinguriigi reisiettevõtja koostatud pakettreiside müügiks pakkumisel ja müügil annab reisiettevõtja majandustegevuse registri registreeringu numbri asemel selle reisiettevõtja asukohariigi asjakohase identifitseerimistunnuse (registrikood ja vastava registri nimi).

  (6) Pakettreisi kirjeldus või muud tarbijale edastatavad lepingutingimused peavad vastama võlaõigusseaduses sätestatule.
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. 16.05.2010]

§ 8.  Tegutsemine reisiettevõtjana

  Ettevõtja tegevus reisiettevõtjana on lubatud majandustegevuse registri (edaspidi register) registreeringu ja käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetekohase tagatise olemasolu korral.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 9.  [Kehtetu - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 10.  Reisiettevõtja registreerimise taotlus

  (1) Ettevõtja, kes soovib tegutseda reisiettevõtjana, esitab registrile registreerimistaotluse.

  (2) Registreerimistaotluses peavad olema märgitud:
  1) ettevõtja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed;
  2) tegevuskoha aadress või tegevuskohtade aadressid ja muud kontaktandmed;
  3) reisiettevõtja tegevusala või tegevusalad vastavalt käesoleva seaduse §-le 6;
  4) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele vastav tagatise suurus ja kehtivuse aeg ning tagatise olemasolu tõendava dokumendi väljastanud ettevõtja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed, kui tagatis on nõutud;
  5) kui reisiettevõtja on andnud enda koostatud pakettreiside müügiks pakkumise ja müügi õiguse ka teisele reisiettevõtjale või teistele reisiettevõtjatele, siis andmed nimetatud õiguse saanud reisiettevõtja või reisiettevõtjate kohta, sealhulgas nimi, registri registreeringu number, aadress ja muud kontaktandmed;
  6) kui reisiettevõtja pakub müügiks ja müüb teise reisiettevõtja koostatud pakettreise, siis andmed selle pakettreisi koostanud reisiettevõtja kohta, sealhulgas nimi, registri registreeringu number, aadress ja muud kontaktandmed. Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi või Euroopa Majanduspiirkonna teise lepinguriigi reisiettevõtja koostatud pakettreiside müügiks pakkumisel ja müügil asendatakse registri registreeringu number selle reisiettevõtja asukohariigi asjakohase identifitseerimistunnusega (registrikood ja vastava registri nimi);
  7) registreerimistaotluse esitamise kuupäev ja allkirjaõigusliku isiku allkiri;
  8) registreerimistaotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed;
  9) muud seadusega sätestatud andmed.
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. 16.05.2010]

§ 11.  Registreerimismenetlus ja registriandmed

  (1) Registreerimismenetlusele kohaldatakse majandustegevuse registri seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

  (2) Registrisse kantakse lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule järgmised andmed:
  1) reisiettevõtja kasutatav kaubamärk selle olemasolu korral;
  2) tegevuskoha aadress või tegevuskohtade aadressid ja muud kontaktandmed;
  3) reisiettevõtja tegevusala;
  4) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tagatise suurus ja kehtivuse aeg ning tagatise olemasolu tõendava dokumendi väljastanud ettevõtja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed;
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
  5) käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 5 ja 6 sätestatud andmed.
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. 16.05.2010]

§ 12. – § 14. [Kehtetud - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 15.  Tagatis

  (1) Reisiettevõtja on kohustatud tõendama tagatise olemasolu piisavate rahaliste vahendite näol:
  1) reisija naasmiseks reisi lähtepunkti, kui pakettreisileping sisaldab sõitjateveo teenust;
  2) reisija majutamiseks kuni reisi lähtepunkti naasmiseni;
  3) reisitasu tagastamiseks tarbijale pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasumiseks pakettreisi ärajäänud osa eest;
  4) tarbijale tasu tagastamiseks lunastamata pakettreiside kinkekaartide eest.
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. 16.05.2010]

  (2) Tagatis võib olla ka Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna teises lepinguriigis asuva kindlustusseltsi või krediidiasutuse võetud kohustus tagada rahaliste vahendite olemasolu reisijate käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud nõuete täitmiseks reisiettevõtja vastu juhul, kui reisiettevõtja ei suuda täita pakettreisilepingust tulenevaid kohustusi.
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. 16.05.2010]

  (3) Reisiettevõtja tagatis peab olema piisav käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmiseks. Lähtuvalt käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud tegevusaladest peab tagatis olema § 6 lõike 1:
  1) punktis 2 nimetatud tegevusala puhul vähemalt 3 protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 1300 eurot;
  2) punktides 3 ja 5 nimetatud tegevusalade puhul vähemalt 7 protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 32 000 eurot;
  3) punktis 4 nimetatud tegevusala puhul vähemalt 7 protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 13 000 eurot;
  4) punktis 6 nimetatud tegevusala puhul vähemalt 3 protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 13 000 eurot;
  5) punktis 7 nimetatud tegevusala puhul vähemalt 1 protsent reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 13 000 eurot.
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel.]

  (4) Tagatist ei pea olema käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusalal tegutsedes.

  (5) Kui reisiettevõtja tegutseb mitmel tagatist nõudval tegevusalal, siis ei või tagatis olla väiksem kui nõutakse suurima tagatise summaga tegevusalal.

  (6) Reisiettevõtja on kohustatud tagatise suurust hindama ja seda vajaduse korral suurendama.

  (7) Reisiettevõtja esitab Tarbijakaitseametile:
  1) üks kord kvartalis aruandekvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks pakettreiside kogumüügi aruande ning järgneva kvartali täpsustatud planeeritava pakettreiside kogumüügi;
  2) tegevuse alustamisel ning edaspidi igal aastal koos eelmise aasta IV kvartali pakettreiside kogumüügi aruandega tagatise arvutamise aluseks oleva planeeritava aastase pakettreiside kogumüügi, sealhulgas pakettreiside müügi igas kvartalis.

  (8) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse pakettreiside kogumüügiks pakettreisilepingust tulenev tarbija kõigi maksete kogusumma reisiettevõtjale, sealhulgas ettemaksetena saadud summa ning lunastamata pakettreiside kinkekaardid.

  (9) Tagatise kasutamise otsustab Tarbijakaitseamet.

  (10) Tagatise kasutamiseks Tarbijakaitseamet:
  1) määrab nõuete esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 14 kalendripäeva;
  2) kontrollib nende isikute olemasolu, kelle suhtes on vaja kasutada tagatist, ja kogub nende nõuded;
  3) korraldab käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevate nõuete täitmise ja määrab tagatisest väljamaksete tegemise tähtaja.

  (11) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib kehtestada määrusega:
  1) pakettreiside kogumüügi aruande vormi;
  2) tagatise kasutamise korra.
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. 16.05.2010]

§ 16.  Giid, giid-tõlk ja reisisaatja

  (1) Giid on füüsiline isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi.

  (2) Giid-tõlk on füüsiline isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi ning vahendab järel- või sünkroontõlke kaudu huviväärsuse lühitutvustust ja vestlust.

  (3) Giid ja giid-tõlk peavad oma tööalast kompetentsust tõendama.

  (4) Reisisaatja on füüsiline isik, kes saadab tarbijaid reisikorraldaja poolt ettenähtud marsruudil ja korraldab pakettreisi kuuluvate teenuste õigeaegse ja kvaliteetse osutamise.

3. peatükk MAJUTUSETTEVÕTTED 

§ 17.  Majutusettevõte

  (1) Majutusettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust.

  (2) Majutusteenus on ööbimisvõimaluse ning sellega kaasneva kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük.

  (3) Majutusteenuseks ei loeta:
  1) ettevõtja poolt temale kuuluva vara arvel temaga töö- või teenistussuhetes olevate isikute majutamist;
  2) majutamist, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping, välja arvatud võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktis 1 nimetatud juhtudel;
  3) õppeasutuse poolt õppeasutuses õppivate või töötavate isikute majutamist;
  4) majutamist reisijateveoteenuse osutamiseks kasutatavas transpordivahendis;
  5) erakordsetes tingimustes ööbimise võimaldamist elamuse saamise eesmärgil (vabas looduses, onnis, parvel jms).
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 18.  Majutusettevõtete liigid

  (1) Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus.

  (2) Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte.

  (3) Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine.

  (4) Külalistemaja on toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte.

  (5) Hostel on toitlustusteenust või toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusettevõte.

  (6) Puhkeküla ja -laager on piiratud mahus teenuseid pakkuv majutusettevõte, kus on platsid telkide ja/või haagissuvilate jaoks, parkimiskohad mootorsõidukitele ja võivad olla ka majutushooned.

  (7) Puhkemaja on puhkuseks mõeldud majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutushoone üüritakse välja täies ulatuses.

  (8) Külaliskorter on majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusüksus on korter, mis üüritakse välja täies ulatuses.

  (9) Kodumajutus on hommikusööki pakkuv füüsilise isiku valduses olevas talus, majas või korteris paiknev majutusettevõte.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määratlusi võib majutusettevõtete puhul kasutada vaid juhul, kui majutusettevõte vastab selle liigi kirjeldusele ning kehtestatud nõuetele.

  (11) Kui majutusettevõte ei vasta ühegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liigi kirjeldusele ega seda liiki majutusettevõttele kehtestatud nõuetele, võib ettevõtja kasutada muud sobivat määratlust.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 19.  Majutusteenuse osutamine

  (1) Ettevõtja võib osutada majutusteenust ainult registris registreeritud majutusettevõtte kaudu.

  (2) Majutusettevõte peab kogu külastajate majutamise perioodil vastama majutusettevõttele kehtestatud nõuetele.

  (3) Ööbimisvõimalusega kaasneva kauba või teenuse müügiks pakkumise ning müügi korral ei pea majutusteenust osutaval ettevõtjal olema eraldi vastavat registreeringut kaubandustegevuse seaduse tähenduses.

  (4) Nõuded majutusettevõttele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 20.  Majutusettevõtte registreerimise taotlus

  (1) Ettevõtja, kes soovib osutada majutusteenust, esitab majutusettevõtte registreerimise taotluse majutusettevõtte asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele.

  (2) Registreerimistaotluses peavad olema märgitud:
  1) ettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, registrikood või isikukood või viimase puudumisel sünniaeg;
  2) majutusettevõtte nimi ja liik või muu liiki iseloomustav määratlus;
  3) majutusettevõtte aadress ja muud kontaktandmed;
  4) majutusruumide ja majutuskohtade arv;
  5) majutamise periood (kuudes, aasta ringi vms);
  6) kui tunnustamine toiduseaduse tähenduses on nõutud, siis tunnustamise otsuse number, otsuse tegemise kuupäev, otsuse teinud asutuse nimi ja käitlemisvaldkond;
  7) andmed alkohoolsete jookide jaemüügi kohta, kui majutusettevõtte majutusruumis või vastuvõturuumis soovitakse müüa alkohoolseid jooke;
  8) registreerimistaotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed;
  9) registreerimistaotluse esitamise kuupäev;
  10) muud seadusega sätestatud andmed.

  (3) Registreeringus märgitud majutusettevõtte aadressi muutumise või majutusteenust osutava ettevõtja vahetumise korral peab taotlema uue registreeringu tegemist.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 201.  Registreerimismenetlus ja registreerimisandmed

  (1) Registreerimismenetlusele kohaldatakse majandustegevuse registri seaduses sätestatut käesolevast peatükist tulenevate erisustega. Käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 7 nimetatud andmete osas kohaldatakse registreerimismenetlusele täiendavalt alkoholiseaduses ja kaubandustegevuse seaduses sätestatut.

  (2) Kui majutusettevõte ei vasta ühelegi käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud liigile, võib majutusettevõtte registreerida muu liiki iseloomustava määratlusega või liiki määratlemata, kui majutusettevõte vastab majutusettevõttele kehtestatud üldnõuetele.

  (3) Andmed kannab registrisse majutusettevõtte asukohajärgne valla- või linnavalitsus.

  (4) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule peavad registreeringus sisalduma:
  1) majutusettevõtte nimi ja liik või muu liiki iseloomustav määratlus;
  2) majutusettevõtte aadress ja muud kontaktandmed;
  3) majutusruumide ja majutuskohtade arv;
  4) majutamise periood (kuudes, aasta ringi vms);
  5) märge alkohoolsete jookide jaemüügi kohta, kui majutusettevõtte majutusruumis või vastuvõturuumis soovitakse müüa alkohoolseid jooke.

  (5) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule võib majutusettevõtte asukohajärgne valla- või linnavalitsus teha registreerimisest või registreeringu muutmisest keeldumise või registreeringu osalise või täieliku kustutamise otsuse, kui:
  1) majutusteenuse osutajale on käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud järelevalveasutuse pädev ametiisik teinud ettekirjutuse majutusettevõtte tegutsemine osaliselt või täielikult peatada;
  2) majutusettevõttele kehtestatud nõudeid on korduvalt või oluliselt rikutud ning käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud järelevalveasutuse pädev ametiisik on valla- või linnavalitsusele teinud vastava taotluse.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 21.  Majutusettevõtte järk

  (1) Majutusettevõtte järk (edaspidi järk) näitab majutusettevõtte ja majutusettevõttes pakutavate teenuste taset.

  (2) Järgu võib vastavat liiki majutusettevõttele anda ja ära võtta neid majutusettevõtteid ühendav või nende kvaliteedialast tegevust arendav eraõiguslik juriidiline isik, kes koostab järkude andmise ja äravõtmise aluseks olevad nõuded (edaspidi järgunõuded) ning järkude andmise ja äravõtmise korra.

  (3) Õiguse tegutseda järgu andja ja äravõtjana (edaspidi järgu andja) annab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Õigus tegutseda järgu andjana antakse iga majutusettevõtte liigi osas vaid ühele isikule.

  (4) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab järgu andjana tegutsemise õiguse andmise korra ja tingimused ning nõuded järgu andjana tegutsemisele.

  (5) Järgu omandamine on ettevõtjale vabatahtlik.

  (6) Majutusettevõtte hindamise ja järgu andmisega seotud kulude katteks võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras järgu andjana tegutsemise õiguse saanud isik võtta tasu.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 22.  [Kehtetu - RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 23.  Majutusettevõtte tähistus

  (1) Majutusettevõtte hoonel või majutusettevõtte juurdepääsutee ääres peab paiknema majutusettevõtte tähistus majutusettevõtte nime ja liigi nimetusega või muu liiki iseloomustava määratlusega. Järgu olemasolu korral võib majutusettevõtte tähistuses kasutada järgule vastavat järgutähist.

  (2) Majutusettevõtte nimes võib kasutada vaid majutusettevõtte registreeringus märgitud majutusettevõtte liigi nimetust või muud liiki iseloomustavat määratlust. Järgu olemasolu korral võib majutusettevõtte nimes kasutada järgule vastavat järgutähist.

  (3) Maapiirkonnas asuva külalistemaja, hosteli, puhkeküla ja -laagri, puhkemaja ning kodumajutuse nimes võib kasutada sõna «turismitalu».
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 24.  Majutusteenuse kasutaja registreerimine

  (1) Majutusettevõtte majutusteenuse kasutaja registreeritakse majutusettevõttes külastajakaardi alusel. Majutusteenuse kasutaja kinnitab esitatud andmete õigsust oma allkirjaga.

  (2) Kui majutusteenuse kasutaja on Eesti, Euroopa Majanduspiirkonna teise lepinguriigi või Šveitsi kodanik või Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalane, kantakse külastajakaardile tema kohta vähemalt järgmised andmed:
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. 16.05.2010]
  1) nimi, sünniaeg, kodakondsus ja aadress;
  2) temaga koos majutatava abikaasa ja alaealise nimi, sünniaeg ja kodakondsus;
  3) majutusteenuse osutamise aeg.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isiku kohta kantakse külastajakaardile lisaks eespool nimetatud andmetele reisidokumendi liik, number ja selle välja andnud riik.

  (4) Reisigrupi registreerimiseks võib täita grupi külastajakaardi, kus reisigrupi liikmete kohta esitatakse vastavalt kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 või lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed ning reisiettevõtja volitatud isiku nimi ja kontaktandmed. Grupi külastajakaardi allkirjastab reisiettevõtja volitatud isik. Reisiettevõtja vastutab grupi külastajakaardile kantud andmete vastavuse eest temale esitatud dokumentidele.

  (5) Majutusettevõtte töötaja võib nõuda majutusteenuse kasutajalt kehtiva isikut tõendava dokumendi esitamist tema isikusamasuse tuvastamiseks.

  (6) Külastajakaarte säilitatakse majutusettevõttes kaks aastat nende täitmise päevast arvates.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

4. peatükk TURISMIINFO 

§ 25.  Turismiinfo

  (1) Turismiinfo on kogutud ja korrastatud informatsioon turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta.

  (2) Tasuta erapooletut ja pädevat turismiinfot edastavad turismiinfost huvitatud isikutele turismiinfokeskused ja -punktid.

§ 26.  Turismiinfokeskus

  (1) Turismiinfokeskus kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukoha järgse maakonna haldusterritooriumil ja edastab selle turismiinfost huvitatud isikutele ja teistele turismiinfokeskustele ning Vabariigi Valitsuse määratud isikule.

  (2) Vabariigi Valitsuse määratud isik avaldab veebilehel majutusettevõtete ja turismiinfokeskustega seonduvaid andmeid, samuti andmeid giidide ja giid-tõlkide kohta ning turismiinfokeskuste poolt edastatud turismiinfot.

  (3) Turismiinfokeskus tähistatakse märgiga, kus rohelisel põhjal asetseb valget värvi täht «i» (edaspidi i-märk).
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 01.09.2008]

  (31) Turismiinfokeskuse tähistamisel võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähistusele kasutada sõna «külastuskeskus» vastavalt käesoleva seaduse § 27 lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele ja korrale.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 01.09.2008]

  (4) Turismiinfokeskus võib tasu eest osutada järgmisi teenuseid või müüa järgmisi kaupu:
  1) majutuse broneerimine;
  2) huviväärsustega tutvumise vahendamine;
  3) huviväärsustega tutvumiseks vajalike vahendite laenutamine;
  4) Eesti-sisese sõitjateveo teenuse vahendamine;
  5) Interneti kasutamise ja faksi saatmise võimaldamine;
  6) kirjatarvete, sealhulgas kirjapaberi, kirjutusvahendite, ümbrikute, postmarkide ja postkaartide müük;
  7) perioodiliste väljaannete müük;
  8) turismiteenuseid ja huviväärsusi tutvustavate trükiste müük;
  9) suveniiride ja fototarvete müük;
  10) ürituste piletite müük.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 01.09.2008]

  (5) Vabariigi Valitsus määrab isiku, kellele turismiinfokeskus edastab enda poolt kogutud ja korrastatud erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukoha järgse maakonna haldusterritooriumil.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 27.  Turismiinfokeskusele esitatavad kohustuslikud nõuded ja nendele vastavuse hindamine

  (1) Turismiinfokeskusele, sealhulgas edastatavale turismiinfole ja selle kättesaadavusele, samuti turismiinfokeskuse tähistamisele esitatavad kohustuslikud nõuded ja nendele vastavuse hindamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

  (2) Turismiinfokeskuse vastavust kohustuslikele nõuetele kinnitab selle tähistus vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõigetes 3 ja 31 sätestatule.

  (3) Turismiinfokeskuse vastavust kohustuslikele nõuetele hindab, õiguse turismiinfokeskusena tegutseda ning turismiinfokeskust i-märgiga tähistada (edaspidi turismiinfokeskusena tegutsemine) annab ja võtab ära Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi õiguse andja).

  (4) Turismiinfokeskusena tegutsemise õigus antakse tasuta tähtajaliselt või tähtajatult.

  (5) Õiguse andja kannab majandustegevuse registrisse viie tööpäeva jooksul turismiinfokeskusena tegutsemise õiguse andmisest arvates lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule järgmised andmed:
  1) turismiinfokeskuse nimi ja asukoha aadress;
  2) turismiinfokeskusena tegutsemise õiguse andmise aeg;
  3) turismiinfokeskusena tegutsemise aeg;
  4) osutatavad teenused ja müüdavad kaubad vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõikes 4 sätestatule.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete muutumisel peab õiguse andja tagama andmete vastavusse viimise majandustegevuse registris viie tööpäeva jooksul.

  (7) Õiguse andja tunnistab kehtetuks turismiinfokeskusena tegutsemise õiguse, kui turismiinfokeskus ei vasta enam kohustuslikele nõuetele.

  (8) Õiguse andja kustutab turismiinfokeskuse registrikande majandustegevuse registrist kahe tööpäeva jooksul selle turismiinfokeskusena tegutsemise õiguse kehtetuks tunnistamisest arvates.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 01.09.2008]

§ 28.  [Kehtetu - RT I 2008, 8, 58 - jõust. 01.09.2008]

§ 29.  Turismiinfopunkt

  Turismiinfopunkt kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukoha järgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil.

5. peatükk JÄRELEVALVE 
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 30.  Järelevalve teostajad

  (1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimise üle teostavad vastavalt oma pädevusele järelevalvet:
  1) valla- või linnavalitsused;
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
  2) Päästeamet;
  3) Tarbijakaitseamet;
  4) Terviseamet.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Tarbijakaitseamet teostab kontrolli registri andmete õigsuse üle reisiettevõtjate osas ning valla- või linnavalitsused majutusettevõtete osas.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

  (3) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 3 nimetatud õiguse andja ülesannete täitmise üle teostab järelevalvet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 01.09.2008]

§ 301.  Järelevalvet teostava ametiisiku õigused ja kohustused

  (1) Järelevalvet teostaval ametiisikul on vastavalt oma pädevusele õigus:
  1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata;
  2) kontrollimiseks siseneda takistamatult majutusteenuse osutaja, reisiettevõtja või turisminfokeskuse majandus- või kutsetegevuse raames kasutatavale territooriumile või ehitisse;
  3) saada riigiasutuselt, valla- või linnavalitsuselt, kontrollitavalt ettevõtjalt ja tema töötajatelt järelevalve teostamiseks vajalikku informatsiooni;
  4) tutvuda kohapeal majutusteenuse või reisiteenuse osutamist puudutavate või turismiinfokeskusena tegutsemisega seonduvate dokumentidega ja saada nendest ärakirju;
  5) kontrollida majutusettevõtte, osutatava majutusteenuse ja sellega kaasneva teenuse vastavust kehtestatud nõuetele, sealhulgas tervisekaitse- ja ehitise ohutusnõuetele;
  6) kontrollida reisiettevõtja tegutsemise vastavust kehtestatud nõuetele;
  7) kontrollida turismiinfokeskuse vastavust kehtestatud nõuetele;
  8) kontrollida registreeringu olemasolu ja registriandmete õigsust, kui registreeringu nõue on seadusega sätestatud;
  9) teha ettekirjutus.

  (2) Järelevalvet teostav ametiisik peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

  (3) Järelevalvet teostav ametiisik on kohustatud tagama talle järelevalve käigus teatavaks saanud äri- ja tehnikateabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 31.  Järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutus

  (1) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks teeb järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, milles:
  1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;
  2) kohustab tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid;
  3) esitab vajaduse korral nõude õigusrikkumisega seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks.

  (2) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud järelevalvet teostavad asutused kannavad andmed majutusteenuse osutajale või reisiettevõtjale tehtud ettekirjutuse kohta registrisse vastavalt majandustegevuse registri seaduses sätestatule.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

51. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 311.  Reisiettevõtjale kehtestatud nõuete rikkumine

  (1) Pakettreiside müügiks pakkumise või müügi eest ilma nõuetekohase tagatiseta –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Pakettreiside müügi nõuetekohase aruande esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (3) Registrile andmete esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. 16.05.2010]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel.]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel.]

§ 312.  Majutusettevõttele kehtestatud nõuete rikkumine

  (1) Majutusettevõttele kehtestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 313.  Majutusteenuse kasutaja registreerimise kohustuse ja külastajakaardi säilitamise nõude rikkumine

  (1) Majutusteenuse kasutaja registreerimise kohustuse või külastajakaardi säilitamise nõude rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 314.  Turismiinfokeskusele esitatud nõuete rikkumine

  (1) Turismiinfokeskusele ettenähtud märgi ebaseadusliku kasutamise või turismiinfokeskusele esitatud kohustuslike nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 315.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 311–314 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 311 ja 314 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

  (3) Käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
  1) Tarbijakaitseamet;
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
  2) valla- või linnavalitsus;
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
  3) Päästeamet;
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
  4) Terviseamet.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Käesoleva seaduse §-s 313 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 32. – § 33. [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

6. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 34.  [Kehtetu - RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 35.  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 36.  Üleminekusätted

  (1) Ettevõtja, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt turismialaseks ettevõtluseks väljastatud tegevuslitsents, mille kehtivuse tähtaeg lõpeb pärast 2001. aasta 1. märtsi, võib pakkuda ja osutada reisiteenuseid tegevuslitsentsil märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2001. aasta 1. juulini.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusakte järgides väljastatud majutusettevõtte tunnistus kehtib sellel märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2002. aasta 1. jaanuarini.

  (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusakte järgides väljastatud tunnistus hotellile omistatud kategooria kohta, mille kehtivuse tähtaeg lõpeb pärast 2001. aasta 1. märtsi, kehtib sellel märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2002. aasta 1. jaanuarini.

  (4) Ettevõtja, kellele on väljastatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuslitsents, ei pea sellise tegevuslitsentsi kehtivuse ajal omama käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tagatist.

  (5) Riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris registreeritud reisibürood ja reisikorraldajad on kohustatud 2004. aasta 15. oktoobriks viima oma andmed vastavusse turismiseaduse nõuetega, esitades uue registreerimistaotluse.

  (6) Enne 2005. aasta 1. novembrit väljastatud majutusettevõtte tunnistus kehtib tunnistusele märgitud tähtpäevani või sellele märgitud andmete muutumiseni, kuid mitte kauem kui 2006. aasta 31. oktoobrini.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

  (7) Majutusettevõtte tunnistuse kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse registreeringu kustutamise aluseid kuni 2006. aasta 31. oktoobrini.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

  (8) Enne 2005. aasta 1. novembrit väljastatud järgutunnistus kehtib tunnistusele märgitud tähtpäevani või sellele märgitud andmete muutumiseni.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

  (9) Kuni 2005. aasta 1. novembrini kehtinud käesoleva seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud õigusakt kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 2006. aasta 1. maini. Käesoleva lõike alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri väljastatud järgutunnistus kehtib tunnistusele märgitud tähtpäevani või sellele märgitud andmete muutumiseni.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

  (10) Enne 2008. aasta 1. septembrit väljastatud turismiinfokeskuse tunnistus kehtib sellel märgitud tähtpäeva saabumiseni.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 01.09.2008]

  (11) Enne 2008. aasta 1. septembrit väljastatud turismiinfokeskuse tunnistuse kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse turismiinfokeskusena tegutsemise õiguse kehtetuks tunnistamise aluseid.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 01.09.2008]

  (12) Enne 2010. aasta 1. juunit majandustegevuse registris registreeritud reisiettevõtjad, kes on andnud enda koostatud pakettreiside müügiks pakkumise ja müügi õiguse ka teisele reisiettevõtjale või teistele reisiettevõtjatele, on kohustatud tegevuse jätkamisel kandma majandustegevuse registrisse hiljemalt 2010. aasta 1. augustiks andmed nimetatud õiguse saanud reisiettevõtja või reisiettevõtjate kohta, sealhulgas nimi, registri registreeringu number, aadress ja muud kontaktandmed.
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. 16.05.2010]

  (13) Enne 2010. aasta 1. juunit majandustegevuse registris registreeritud reisiettevõtjad, kes pakuvad müügiks ja müüvad teise reisiettevõtja koostatud pakettreise, on kohustatud tegevuse jätkamisel kandma majandustegevuse registrisse hiljemalt 2010. aasta 1. augustiks andmed pakettreisid koostanud reisiettevõtja või reisiettevõtjate kohta, sealhulgas nimi, registreeringu number, aadress ja muud kontaktandmed. Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi või Euroopa Majanduspiirkonna teise lepinguriigi reisiettevõtja koostatud pakettreiside müügiks pakkumisel ja müügil asendatakse registri registreeringu number selle reisiettevõtja asukohariigi asjakohase identifitseerimistunnusega (registrikood ja vastava registri nimi).
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. 16.05.2010]

§ 37.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. märtsil.


1 Euroopa Nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ turismipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta (EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59–64), Euroopa Nõukogu direktiiv 95/57/EMÜ turismialase statistilise informatsiooni kogumise kohta (EÜT L 291, 6.12.1995, lk 32–39).
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. 16.05.2010]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json