Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Regionaalministri perioodi 2007–2013 meetme tingimuste määruste muutmine

Vastu võetud 03.05.2010 nr 7

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 19 lõike 4 alusel.

§ 1. Regionaalministri 22. oktoobri 2007. a määruses nr 7 «Meetme «Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine» tingimused» (RTL 2007, 81, 1389; 2009, 65, 970) tehakse järgmised muudatused:

1) määruse tekstis asendatakse mõiste «kaasfinantseerija» läbivalt mõistega «partner» vastavas käändes;

2) paragrahvi 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
«3) partner – toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud projektis osalev kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik, riigiasutus, mittetulundusühing, sihtasutus või avaliku sektori valitseva mõju all olev äriühing, kes panustab abikõlbliku omafinantseeringu katmisel projekti rahaliselt;»;

3) paragrahvi 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
«4) külastaja – isik, kes objekti külastamiseks üldjuhul saabub väljapoolt oma maakonda või rohkem kui 30 km kaugusel asuvast kohaliku omavalitsuse üksusest piirkonnas ööbides (turist) või seal ööbimata;»;

4) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
«8) turismitulu – projekti tulemusel piirkonnas tekkiv täiendav tulu külastajate poolt tarbitavate teenuste või kaupade müügist või tulu, mis kaasneb külastajatele täiendavate teenuste pakkumisega;
9) tootlik investeering – projekti ellurakendamise tulemusel lisanduv erakapitali mahutus piirkonda seoses uue ettevõtja asutamisega, olemasoleva ettevõtte laiendamisega või olemasoleva ettevõtte kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega. Lisanduvaks erakapitali mahutuseks peetakse ettevõtja poolset esialgset pikaajalist investeeringut ja laenukapitali materiaalsesse või immateriaalsesse varasse.»;

5) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
«1) atraktiivsem kohalik külastuskeskkond ja selle tulemusena kasvav turismitulu piirkonnas;»;

6) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Meetme raames toetatakse projekte, mille potentsiaalne turismitulu ületab toetuse summat ning mille eesmärgiks on luua piirkonna külastajatele (sealhulgas välisturistidele) täiendavaid võimalusi turismiteenuste tarbimiseks, mis soodustavad piirkonna külastajate pikaajalist kohalviibimist ning pakuvad osaluselamust. Sealhulgas toetatakse projekte, mille tulemuseks on:
1) kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslike objektide väljaarendamise tulemusena loodavad omanäolised ning laialdast huvi pakkuvad külastusobjektid;
2) atraktiivsed teemapargid;
3) mitmekesised aktiivse puhkuse võimalused (looduslikel eeldustel tuginevad või kasutusel mitteolevate ehitiste baasil rajatavad liikumisharrastuse keskused, avalikud supelrannad jms);
4) piirkonda külastatavatele harrastusveeliiklejatele suunatud ning veeturismi seisukohast olulised väikesadamad.»;

7) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

«(1¹) Lõikes 1 nimetatud projektide raames toetatakse järgmisi tegevusi:
1) ajalooliste ehitiste ja objektide restaureerimine ja rekonstrueerimine, ajalooliste varemete konserveerimine, kasutuseta hoonete ja rajatiste taaskasutusele võtmine kaasaegsetes funktsioonides, funktsioonikohaste hoonete ja rajatiste ehitamine, kui see on vajalik projekti eesmärkide saavutamiseks;
2) külastuskeskuste rajamine ja külastajaprogrammide ning ekspositsioonide loomine, piirkonnale omastele traditsioonidele tuginevate käsitöökodade rajamine;
3) matka- ja õpperadade ning kergliiklusteede rajamine;
4) loodusobjektide ja maastike miljööväärtuse tõstmine (miljööd risustavate kasutusel mitteolevate ja ohtlike ehitiste likvideerimine, vaadete avamine ja maastike ajaloolise ilme taastamine vaatamisväärsetes paikades), vaateplatvormide ja -tornide rajamine;
5) puhkeotstarbeliste rajatiste ehitamine ja paigaldamine (puhkepaigad ja nende võrgustikud, laagriplatsid, paviljonid, paargud, kiiged, paadisillad, slipid jms);
6) puhke- ja turismiobjektide tugiinfrastruktuuri väljaarendamine (parkimiskohad, juurdepääsuteed ja -rajad, sanitaar- ja jäätmehooldustingimused, infotahvlid ja -viidad jms).»;

8) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
«1) ettevõtluse arengu seisukohalt olulise avaliku tehnilise infrastruktuuri rajamine ja renoveerimine (juurdepääsuteed (v.a parklad), vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri- ja sidevõrgud, küttetrassid);»;

9) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

«(2¹) Projektide puhul, mille rakendamise tulemusena lisandub piirkonda tootlik investeering vähemalt 100 miljoni krooni ulatuses, on abikõlblikud lõike 2 punktides 1–3 ja lõike 3 punktis 6 nimetatud tegevused.»;

10) paragrahvi 5 lõike 5 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt:

«Investeeringud äriühingute, tulundusasutuste või eraisikute omandisse või valdusesse kuuluvatesse objektidesse on abikõlblikud matkaradade, vaatlustornide ja -platside, vaadete avamise, jalgratta- ja juurdepääsuteede ning rajatavate kommunikatsioonide (vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri- ja sidevõrgud, küttetrassid) puhul, samuti juhul, kui tegemist on fragmentaarse osaga väärindatavast ajaloolisest rajatisest, järgmistel tingimustel:»;

11) paragrahvi 5 lõike 6 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
«2) investeeringud, mille põhieesmärgiks on piirkonna elanikele suunatud avalike teenuste osutamise tagamine (üldharidus, kohalikud kultuuri- ja sporditeenused, sh klubiliseks ja kogukondlikuks tegevuseks mõeldud ruumid, kultuurimajad, külaplatsid, võimlad, staadionid, spordihallid, ujulad; tervishoiu- ja sotsiaalteenused, sh hooldekodud, lastekodud; avalikud teed, tänavad ja pargid) ja usuliste ühenduste põhitegevusega «Kirikute ja koguduste seaduse» § 3 tähenduses seotud tegevused;»;

12) paragrahvi 5 lõiget 6 täiendatakse punktidega 9–11 järgmises sõnastuses:
«9) investeeringud olemasolevatesse külastus- ja turismiobjektidesse, mille tulemusel võetakse objekt kasutusele üksnes senistes funktsioonides ega pakuta külastajale uut või olulisel määral edasiarendatud külastuselamust;
10) investeeringud rajatavate või edasiarendatavate külastus- ja turismiobjektide sellistesse tegevustesse ja ruumidesse, mis ei ole suunatud külastajatele;
11) investeeringud, mille mõjul külastajate arv või nende kohalviibimise aeg piirkonnas oluliselt ei kasva või mille potentsiaalne turismitulu ei kata perspektiivis projektile eraldatud toetuse summat.»;

13) paragrahvi 6 lõike 2 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
«2) projektijuhtimisega seotud töötasu ja projektijuhtimisteenuse kulud võivad moodustada maksimaalselt 5% projekti abikõlblike kulude kogumahust. Projektijuhtimisega seotud töötasu ja projektijuhtimisteenuse kulud peavad põhinema projekti rakendamise tegelikel kuludel ning olema arvestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 3 sätestatud nõuete kohaselt;
3) ehitusliku projekteerimise, ekspositsiooni- ja sisekujundusprojektide koostamise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde, keskkonnamõjude hindamise ja ehitusloa väljastamisega seotud kulud või muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulud koos selleks vajalike uuringute läbiviimisega ja muud põhjendatud ja vajalikud projekti ettevalmistustöödega seotud kulud võivad kokku moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust.»;

14) paragrahvi 6 lõiked 6-8 sõnastatakse järgmiselt:

«(6) Projekti abikõlblikkuse periood algab üldjuhul taotluse registreerimise hetkest või taotluse rahuldamise otsusega määratud hilisemast ajast.

(7) Lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud kulude osas võib taotluse rahuldamise otsuses sätestada taotluse registreerimise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsusega määratud hilisemast tähtajast kuni 36 kuud varasema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2007. a. Juhul kui EAS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta.

(8) Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevaks võib olla lõikes 6 sätestatud kuupäevast kuni 36 kuud hilisem kuupäev, kuid mitte hilisem kui 31. detsember 2015. a.»;

15) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 9¹ järgmises sõnastuses:

«(9¹) Paragrahvi 5 lõikes 2¹ nimetatud projektide puhul on maksimaalne toetus projekti kohta 50 000 000 krooni. Toetuse summa määramise aluseks on lisanduva tootliku investeeringu hinnanguline maht ja loodavate töökohtadega kaasnevad prognoositavad tööjõukulud, samuti arvestatakse lisanduva tootliku investeeringuga seotud äriplaani realistlikkust ja ettevõtte prognoositava ekspordikäibe näitajaid. Maksimaalse võimaliku toetussumma määramise täpsemad alused sätestatakse § 11² lõikes 2 nimetatud hindamismetoodikaga.»;

16) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Paragrahvi 5 lõike 2 punktides 1–3 ja lõikes 2¹ nimetatud tegevuste osas saavad taotlejaks olla üksnes kohaliku omavalitsuse üksused või sihtasutused ja mittetulundusühingud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimusel ning tingimusel, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse.»;

17) paragrahvi 8 lõike 3 punkti 8 viimast lauset täiendatakse sõnaga «Nimetatud» enne sõna «sihtasutused»;

18) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 9:
«9) hankijana «Riigihangete seaduse» mõistes järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid. «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid on kohustatud järgima ka «Riigihangete seaduse» § 10 lõike 1 punktis 6 nimetatud isikust toetuse saaja ja iga toetuse saaja juhul kui tema tegevus vastab «Riigihangete seaduse» §-s 11 nimetatud tunnustele.»;

19) paragrahvi 9 lõiked 1 ja 1¹ sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Taotlusi § 5 lõikes 1 nimetatud külastuskeskkonna arendamisele suunatud projektide rahastamiseks saab esitada taotlusvooru raames. Taotlusvooru tähtpäeva ning toetuseks eraldatavate vahendite mahu ning vahendite jaotuse toetatavate tegevuste vahel kinnitab regionaalminister ning kuulutab välja EAS vähemalt kolm kuud enne tähtpäeva EAS-i veebilehel ja üleriiklikus päevalehes.

(1¹) Taotlusi § 5 lõigetes 2 ja 2¹ nimetatud kohaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendavate projektide rahastamiseks saab esitada jooksvalt. Taotluste vastuvõtmise alustamise aja ning toetuseks eraldatavate vahendite mahu ning vahendite jaotuse toetatavate tegevuste vahel kinnitab regionaalminister ning kuulutab välja EAS ning avaldab selle EAS-i veebilehel ja üleriiklikus päevalehes.»;

20) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

«(3¹) Paragrahvi 5 lõikes 2¹ nimetatud kohaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendavate projektide taotlused peavad vastama kõikidele käesoleva paragrahvi lõigetes 1¹–5 sätestatud nõuetele, seejuures esitamise hetkel sisaldama vähemalt järgmisi dokumente:
1) projekti kirjeldus;
2) projekti eelarve;
3) projekti ajakava;
4) projekti omafinantseeringut tõendavad dokumendid;
5) taustainfo taotlejast (ei ole nõutud kohaliku omavalitsuse üksuse ega riigiasutuse korral);
6) projektijuhi elulookirjeldus (CV);
7) potentsiaalsete tootlike investeeringute äriplaanid, sh investeeringutega kaasnevate mõjude kirjeldus piirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna arengule;
8) potentsiaalsete tootlike investeeringutega seotud ettevõtjate kinnitus investeerimishuvi ja -valmiduse kohta;
9) toetuse taotleja kinnitus avaliku ettevõtluse infrastruktuuri arendamise vajalikkuse ja selle rajamise tahte kohta.»;

21) paragrahvi 9 lõike 4 punktid 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt:
«5) paragrahvi 5 lõikes 2 nimetatud projektide korral paberkandjal ja elektrooniliselt e-posti teel «Ehitusseadusega» kooskõlas olev ehituslik projektdokumentatsioon, mis hoonete puhul vastab standardis «EVS 811:2006 – Hoone Ehitusprojekt» toodud põhiprojekti staadiumile ning rajatiste puhul vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määruse nr 70 «Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile» nõuetele;
6) paragrahvi 5 lõigetes 1, 1¹ ja 2¹ nimetatud projektide korral paberkandjal ja elektrooniliselt e-posti teel ehituslik projektdokumentatsioon (sh ekspositsiooni plaanid), mis nii hoonete kui rajatiste puhul vastab standardis «EVS 811:2006 – Hoone Ehitusprojekt» toodud eelprojekti staadiumile. Riiklike kultuurimälestistega seotud ehitusprojekt peab vastama kultuuriministri 30. juuni 2003. a määruse nr 9 «Mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise, remondi ja ehitamise projektide koostamise ja neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord ning muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord» nõuetele;»;

22) paragrahvi 9 lõike 4 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:
«10) ehitise ja kasutatud varustuse ostu puhul müüja tõend selle kohta, et nii ehitise kui ka kasutatud varustuse osas ei ole vastavalt eelneva 10 ja 7 aasta jooksul antud siseriiklikku ega Euroopa Ühenduse toetust, ning kinnisasja ostu puhul kinnisvara hindamise tõend, mis on väljastatud kuni 90 kalendripäeva enne ostutehingut;»;

23) paragrahvi 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Taotlusi menetleb ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb EAS.»;

24) paragrahvi 10 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud projektide puhul rakendatakse voorulist taotlemist. Voorulise taotlemise korral kinnitab regionaalminister taotluste menetlemise tähtaja pärast vooru käigus esitatud taotluste lõpliku arvu selgumist EAS-is. Taotluse menetlemise tähtaeg ei või olla pikem kui 90 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates. Hiljemalt 90 tööpäeva möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus või taotluse menetlemise hetkeseis.»;

25) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses:

«(4¹) Paragrahvi 5 lõikes 2 nimetatud projektide puhul rakendatakse jooksvat taotlemist. Taotluse menetlemise aeg selle registreerimise hetkest arvates on üldjuhul kuni 50 tööpäeva. Hiljemalt 50 tööpäeva möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus või taotluse menetlemise hetkeseis.

(4²) Paragrahvi 5 lõikes 2¹ nimetatud projektide puhul rakendatakse jooksvat taotlemist. Taotluse menetlemise aeg selle registreerimise hetkest arvates on üldjuhul kuni 30 tööpäeva. Hiljemalt 30 tööpäeva möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus või taotluse menetlemise hetkeseis.»;

26) paragrahvi 10 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

«(8) Kui taotluse ja taotleja vastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega 10 tööpäeva, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb.»;

27) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «koosseis» sõnadega «kooskõlastatakse eelnevalt regionaalministriga ja»;

28) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Taotluste hindamiskriteeriumid hindamisblokkides on järgmised:
1) esimeses hindamisblokis võetakse hindamisel arvesse projekti prioriteetsus, projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele ning projekti jätkusuutlikkus;
2) teises hindamisblokis võetakse hindamisel arvesse projekti ettevalmistuse kvaliteet, projekti eelarve põhjendatus ja kvaliteet ning projekti teostatavus ja kindlustatus ressurssidega.»;

29) paragrahvi 11¹ lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Taotluste hindamiskriteeriumid hindamisblokkides on järgmised:
1) esimeses hindamisblokis võetakse hindamisel arvesse projekti prioriteetsus, projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele ning projekti jätkusuutlikkus;
2) teises hindamisblokis võetakse hindamisel arvesse projekti ettevalmistuse kvaliteet, projekti eelarve põhjendatus ja kvaliteet ning projekti teostatavus ja kindlustatus ressurssidega.

(5) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hinnete kaalutud keskmisest eraldi mõlema hindamisbloki osas. Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui esimese hindamisbloki hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,75 ning teise hindamisbloki hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,5.»;

30) paragrahvi 11¹ lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

«(11) EAS teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, võttes aluseks meetme komisjoni ettepaneku. Otsuse võib jätta tegemata, kui taotluse või taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisel või taotluse hindamisel ei ole lähtutud määrusest või lõikes 1 nimetatud hindamismetoodikast. Sel juhul suunatakse taotlus tagasi vastava toimingu uuesti sooritamiseks.»;

31) paragrahvi 11¹ täiendatakse lõikega 11¹ järgmises sõnastuses:

«(11¹) Taotluste osas, mille puhul taotleja ei ole esitanud koos taotlusega hoonete või rajatiste ehituslikku projektdokumentatsiooni, mis hoonete puhul vastab standardis «EVS 811:2006 – Hoone Ehitusprojekt» toodud põhiprojekti staadiumile ning rajatiste puhul vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määruse nr 70 «Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile» nõuetele, teeb EAS tingimusliku rahuldamise otsuse, mille vaatab EAS uuesti üle pärast  paberkandjal ja elektrooniliselt e-posti teel «Ehitusseadusega» kooskõlas oleva ehitusliku projektdokumentatsiooni, mis hoonete puhul vastab standardis «EVS 811:2006 – Hoone Ehitusprojekt» toodud põhiprojekti staadiumile ning rajatiste puhul vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määruse nr 70 «Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile» nõuetele, esitamist ja § 9 lõikes 4 sätestatud tingimuste täitmist. Juhul kui projekti eesmärgid, tegevused, objekti maksumus või § 9 lõike 4 punktis 7 nimetatud teostatavus- ja tasuvusanalüüsi ning § 9 lõike 4 punktis 7¹ nimetatud finantsanalüüsi tulemused oluliselt pärast ehitusliku projektdokumentatsiooni täiendamist muutuvad, saadab EAS taotluse uuesti hindamisele vastavalt §-des 11 ja 11¹ sätestatud nõuetele. Tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki otsuse saajal õigust toetuse väljamaksetele. Õigus toetusega seotud väljamaksetele tekib pärast EAS-i poolset lõplikku taotluse rahuldamise otsust. Juhul kui hindamistulemus ei ületa § 11¹ lõikes 5 nimetatud lävendit, siis tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.»;

32) paragrahvi 11¹ lõiked 12 ja 13 sõnastatakse järgmiselt:

«(12) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistab EAS otsuse. Otsuse vormi kooskõlastab EAS regionaalministriga. Rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja rahuldamata jätmise põhjused. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1) toetuse saaja;
2) toetuse suurus Eesti kroonides;
3) omafinantseeringu suurus Eesti kroonides;
4) projekti abikõlblikkuse periood;
5) toetuse saaja kohustused;
6) toetuse väljamaksmise tingimused;
7) aruandluse esitamine;
8) toetuse tagasinõudmise alused.

(13) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.»;

33) määrust täiendatakse §-ga 11² järgmises sõnastuses:

«§ 11². Taotluse hindamine ja rahuldamine ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendamist toetavate projektide puhul, mille rakendamise tulemusena lisanduvad piirkonda tootlikud investeeringud

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatakse taotlused, mis esitamise hetkel vastavad § 9 lõigetes 1¹–5 sätestatud nõuetele või vähemalt sama paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud nõuetele.

(2) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab EAS, võttes aluseks § 5 lõikes 2¹ nimetatud projektide hindamismetoodika, mille kinnitab EAS kooskõlastatult regionaalministriga. Hindamismetoodika koostamisel lähtub EAS lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumitest. Hindamismetoodika avalikustatakse EAS-i veebilehel.

(3) EAS kaasab taotluste hindamiseks eksperte.

(4) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab EAS-i moodustatud ekspertkomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt regionaalministriga ning avalikustatakse EAS-i veebilehel.

(5) Hinnang loetakse positiivseks, kui hindamise tulemused ületavad lõikes 6 sätestatud lävendi. Taotluste hindamiskriteeriumid on järgmised:
1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele, sh hinnatakse projekti sotsiaalmajanduslikku tasuvust ja projekti rakendamise tulemusena lisanduva tootliku investeeringu potentsiaalset mõju piirkonnale;
2) projekti prioriteetsus,
3) projekti jätkusuutlikkus.

(6) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 5 loetletud hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete kaalutud keskmisest. Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,5.

(7) Taotluste osas, mis vastavad § 9 lõikes 3¹ sätestatud nõuetele ja mis on lõikes 5 loetletud hindamiskriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,5, teeb EAS taotluse rahuldamise või tingimusliku rahuldamise otsuse. Tingimusliku rahuldamise otsuse vaatab EAS uuesti üle pärast § 9 lõikes 4 sätestatud kõikide tingimuste täitmist. Pärast §-s 9 sätestatud tingimuste täitmist teeb EAS lõpliku otsuse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Juhul kui projekti eesmärgid, tegevused, objekti maksumus või § 9 lõike 4 punktis 7 nimetatud teostatavus- ja tasuvusanalüüsi või § 9 lõike 4 punktis 7¹ nimetatud finantsanalüüsi tulemused on võrreldes esitatud taotlusega oluliselt muutunud, saadab EAS vajadusel taotluse uuesti hindamisele vastavalt §-des 11 ja 11² sätestatud nõuetele. Tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki otsuse saajal õigust toetuse väljamaksetele. Õigus toetusega seotud väljamaksetele tekib pärast EAS-i poolset lõplikku taotluse rahuldamise otsust. Juhul kui taotlus ei ületa lõikes 6 nimetatud lävendit, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(8) Taotluste osas, mis vastavad kõikidele §-s 9 sätestatud nõuetele ja mis on lõikes 5 loetletud hindamiskriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,5, teeb EAS taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse.

(9) Taotluste osas, mis vastavalt lõikes 2 nimetatud hindamismetoodikale ei saa positiivset hinnangut, teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(10) Rahuldamisele kuuluvad taotlused mille hindamise tulemused ületavad lõikes 6 sätestatud lävendi tingimusel, et nende rahastamise summa ei ületa § 5 lõikes 2¹ nimetatud projektide rahastamiseks kinnitatud vahendite mahtu.

(11) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistab EAS otsuse. Otsuse vormi kooskõlastab EAS regionaalministriga. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja rahuldamata jätmise põhjused. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuses sätestatakse muuhulgas:
1) toetuse saaja;
2) toetuse suurus Eesti kroonides;
3) omafinantseeringu suurus Eesti kroonides;
4) projekti abikõlblikkuse periood;
5) toetuse saaja kohustused;
6) toetuse väljamaksmise tingimused;
7) aruandluse esitamine;
8) toetuse tagasinõudmise alused.

(12) Taotluse tingimusliku rahuldamise kohta vormistab EAS § 5 lõikes 2¹ nimetatud projektide puhul eraldi otsuse. Otsuse vormi kooskõlastab EAS regionaalministriga. Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuses kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1) toetuse saaja;
2) toetuse maksimaalne võimalik suurus Eesti kroonides;
3) omafinantseeringu suurus Eesti kroonides;
4) projekti abikõlblikkuse periood;
5) toetuse saaja kohustused, sh otsusega sätestatud täiendavad tingimused taotlejale ja nende täitmise tähtajad;
6) projekti rakendamise asukoht.

(13) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.»;

34) paragrahvi 12 lõike 2 punktis 3 ja lõike 4 punktis 4 asendatakse kuupäev «2015. aasta 31. augustiks» kuupäevaga «2015. aasta 31. detsembriks»;

35) paragrahvi 12 lõike 4 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt:

«Taotluse rahuldamise või tingimusliku rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:»;

36) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
«7) toetuse saaja ei täida § 5 lõigetes 1 ja 2¹ nimetatud projektide osas § 9 lõike 4 punktides 5–6 või punktis 7¹ sätestatud tingimusi hiljemalt 4 kuu jooksul arvates taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse tegemisest alates või ei täida taotluse tingimusliku rahuldamise otsuses sätestatud muid tingimusi EAS-i poolt määratud tähtaja jooksul.»;

37) paragrahvi 14 lõike 4 teises lauses asendatakse sõna «vahearuandele» sõnadega «vahe- või lõpparuandele»;

38) paragrahvi 14 lõikes 5 asendatakse sõnad «ja vahearuannete» sõnadega «ning vahe- ja lõpparuannete»;

39) paragrahvi 14 lõige 5¹ sõnastatakse järgmiselt:

«(5¹) Ettemakseid toetuse saajale on võimalik teha rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatud korras. Ettemakse teostamise taotlusele peab olema lisatud kulutuste prognoos, milles näidatakse eraldi toetuse ja omafinantseeringu osa, ning muud EAS-i nõutud dokumendid.»;

40) paragrahvi 15 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt:
«13) hankijana «Riigihangete seaduse» mõistes järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid. «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid on kohustatud järgima ka «Riigihangete seaduse» § 10 lõike 1 punktis 6 nimetatud isikust toetuse saaja ja iga toetuse saaja juhul, kui tema tegevus vastab «Riigihangete seaduse» §-s 11 nimetatud tunnustele;»;

41) määrust täiendatakse §-ga 19 järgmises sõnastuses:

«§ 19. Määruse rakendamine

(1) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punkti 2 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2007. a.

(2) Käesoleva määruse § 11 lõikes 3 nimetatud hindamiskomisjoni koosseis esitatakse regionaalministrile kooskõlastamiseks 2010. aastal hiljemalt 30 kalendripäeva enne § 5 lõikes 1 nimetatud projektide taotlusvooru tähtpäeva saabumist.».

§ 2. Regionaalministri 28. mai 2008 a. määruses nr 4 «Meetme «Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine» tingimused ja investeeringutoetuste kava koostamise kord» (RTL 2008, 46, 641; 2009, 76, 1114) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
«2) projektijuhtimisega seotud töötasude ja teenuste kulud ning projekti üldkulud, mis võivad moodustada maksimaalselt 5% projekti abikõlblike kulude kogumahust. Sellest on lubatud katta projektijuhtimisega seotud töötasude ja teenuste kulud ning taotleja projektiga seotud kommunaal-, side-, transpordikulud ja bürootarbed. Projektijuhtimisega seotud töötasude ja teenuste kulud ja projekti üldkulud peavad põhinema projekti rakendamise tegelikel kuludel ning olema arvestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 3 lõikes 8 sätestatud nõuete kohaselt;»;

2) paragrahvi 24 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

«(2) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punkti 2 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 9. juunist 2008. a.».

Minister Siim-Valmar KIISLER

Kantsler Märt KRAFT