Teksti suurus:

Äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.2010
Avaldamismärge:RT I 2010, 20, 103

Äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 22.04.2010

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 6. mai 2010. a otsusega nr 649

§ 1. Äriseadustikus (RT I 1995, 26–28, 355; 2010, 9, 41) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 93 lõike 2 teises lauses asendatakse tekstiosa «10 krooni» sõnadega «üks euro»;

2) paragrahv 136 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 136. Osakapital

Osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot.»;

3) paragrahvi 143 lõikes 3 asendatakse tekstiosa «40 000 krooni» tekstiosaga «2500 eurot»;

4) paragrahvi 148 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Osa väikseim nimiväärtus on üks euro.

(2) Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne.»;

5) paragrahvi 169 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «100 krooni» sõnadega «üks euro»;

6) paragrahvi 189 lõikes 1 asendatakse tekstiosa «400 000 krooni» tekstiosaga «25 000 euro»;

7) paragrahv 222 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 222. Aktsiakapital

Aktsiakapitali väljendatakse eurodes. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot.»;

8) seaduse 24. peatükki täiendatakse §-ga 2221 järgmises sõnastuses:

«§ 2221. Nimiväärtusega ja nimiväärtuseta aktsia

(1) Aktsia võib välja lasta nimiväärtusega aktsiana või nimiväärtuseta aktsiana. Nimiväärtusega ja nimiväärtuseta aktsiate samaaegne väljalaskmine ja kasutamine ei ole lubatud. Eelmises lauses sätestatud nõudega vastuolus välja lastud aktsiad on tühised. Käesoleva seadustiku § 223 3. lõike teist lauset kohaldatakse vastavalt.

(2) Kõikidele nimiväärtuseta aktsiatele vastab võrdne osa aktsiakapitalist. Ühele nimiväärtuseta aktsiale osaks langev aktsiakapitali osa (aktsia arvestuslik väärtus) määratakse aktsiakapitali jagamisel aktsiate arvuga.

(3) Aktsiaselts, kes on välja lasknud erineva nimiväärtusega aktsiad, võib võtta nimiväärtuseta aktsiad kasutusele juhul, kui enne nimiväärtuseta aktsia kasutuselevõtmist otsustatakse aktsiate nimiväärtuste võrdsustamine.»;

9) paragrahv 223 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 223. Aktsia nimiväärtus ja arvestuslik väärtus

(1) Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 10 senti.

(2) Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne.

(3) Väiksema kui 10-sendise nimiväärtuse või arvestusliku väärtusega aktsia on tühine. Sellise aktsia väljalaskmisest tekkinud kahju eest vastutavad selle väljalaskjad solidaarselt.»;

10) paragrahvi 225 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Aktsia väljalaskehind ei või olla väiksem aktsia nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest.»;

11) paragrahvi 225 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Aktsia väljalaskehind võib olla suurem aktsia nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest (ülekurss).»;

12) paragrahvi 233 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad «ning aktsia järjekorranumber»;

13) paragrahvi 236 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Nimiväärtuseta aktsiad annavad võrdse häältearvu.»;

14) paragrahvi 237 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Eelisaktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist.»;

15) paragrahvi 238 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Dividend määratakse põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.»;

16) paragrahvi 239 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kui eelisaktsia omajale ei ole kahe majandusaasta jooksul dividendi täielikult välja makstud, omandab eelisaktsia omaja hääleõiguse. Nimiväärtusega aktsia korral omandab eelisaktsia omaja hääleõiguse vastavalt aktsia nimiväärtusele, nimiväärtuseta aktsia korral omandab eelisaktsia omaja hääleõiguse vastavalt käesoleva seadustiku § 236 3. lõikele. Eelisaktsiatest tulenevad hääled arvatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka.»;

17) paragrahvi 241 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Võlakirja vastu väljalastavate aktsiate nimiväärtus või arvestuslik väärtus võib olla võlakirja nimiväärtusest suurem üksnes juhul, kui see vahe tasutakse rahas.»;

18) paragrahvi 243 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«4) aktsiate arv ja aktsiate jaotus asutajate vahel ning nimiväärtusega aktsiate korral nende nimiväärtus, eri liiki aktsiate väljalaskmisel nende tähistus, arv ja aktsiatega seotud õigused;»;

19) paragrahvi 244 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) nimiväärtusega aktsiate korral aktsiate nimiväärtused;»;

20) paragrahvi 244 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

«31) nimiväärtuseta aktsiate korral aktsiate arv;»;

21) paragrahvi 244 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«5) eri liiki aktsiate väljalaskmise korral eri liiki aktsiate tähistus, aktsiatega seotud õigused ning nimiväärtusega aktsiate korral igat liiki aktsiate nimiväärtus;»;

22) paragrahvi 248 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui mitterahalise sissemakse väärtus on aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise ajal väiksem sissemakse arvel saadud aktsiate nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest ja ülekursist, võib aktsiaselts nõuda aktsionärilt sissemakse tasumist rahas selles ulatuses, mille võrra sissemakse väärtus on nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest ja ülekursist väiksem.»;

23) paragrahvi 249 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Audiitori arvamus peab sisaldama mitterahalise sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati mitterahalise sissemakse hindamisel ja kas mitterahalise sissemakse väärtus vastab mitterahalise sissemaksega tasutud aktsia nimiväärtusele või arvestuslikule väärtusele ja ülekursile.»;

24) paragrahvi 2491 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) mitterahalise sissemakse arvel välja antavate aktsiate arv ja nimiväärtusega aktsiate korral aktsiate nimiväärtus;»;

25) paragrahvi 273 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Aktsionäri ei või ilma tema nõusolekuta kohustada tegema sissemakseid, mis ületavad aktsia nimiväärtust või arvestuslikku väärtust ja ülekurssi.»;

26) paragrahvi 275 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Aktsionäri poolt tasutud summa, mis ei ületa 1/5 aktsia nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest, kantakse reservkapitali, ülejäänud summa tagastatakse aktsionärile.»;

27) paragrahvi 276 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Aktsionärile makstakse osa kasumist (dividend) vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele või arvestuslikule väärtusele.»;

28) paragrahvi 283 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) aktsiaseltsile kuuluvate või tagatiseks võetud aktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summa ei ületa 1/10 aktsiakapitalist ja»;

29) paragrahvi 284 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Kui aktsiaselts on omandanud või tagatiseks võtnud oma aktsiaid käesoleva seadustiku § 283 4. lõike alusel ja nende nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summa koos kõigi aktsiaseltsile kuuluvate või tagatiseks võetud oma aktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summaga ületab 1/10 aktsiakapitalist, tuleb sellisel viisil omandatud või tagatiseks võetud 1/10 ületavad aktsiad võõrandada või nende tagatiseks võtmine lõpetada kolme aasta jooksul omandamisest või tagatiseks võtmisest arvates.»;

30) paragrahvi 300 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Nimiväärtuseta või nimiväärtusega aktsia kasutuselevõtmise korral lisatakse äriregistrile esitatavale avaldusele lisaks eelmises lauses nimetatud dokumentidele ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis selle kohta, et aktsiaselts on teda teavitanud nimiväärtuseta või nimiväärtusega aktsia kasutusele võtmisest.»;

31) paragrahvi 338 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmisega või olemasolevate aktsiate nimiväärtuse või arvestusliku väärtuse suurendamisega.»;

32) paragrahvi 338 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Kui aktsiakapitali suurendatakse uute nimiväärtuseta aktsiate väljalaskmisega, tuleb aktsiate arvu suurendada võrdeliselt aktsiakapitali suurendamisega. Eelmises lauses sätestatud nõuet rikkudes välja lastud aktsiad on tühised.»;

33) paragrahvi 339 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) uute aktsiate arv ja nimiväärtusega aktsiate korral nende nimiväärtus või olemasolevate aktsiate uus nimiväärtus;»;

34) paragrahvi 342 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) uute aktsiate arv ja nimiväärtusega aktsiate korral nende nimiväärtus, samuti aktsiakapitali suurendamise ulatus;»;

35) paragrahvi 343 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Aktsiakapital loetakse suurendatuks ja uutest aktsiatest, aktsiate suurendatud nimiväärtustest või nimiväärtuseta aktsiate suurendatud arvestuslikust väärtusest tulenevad õigused tekkinuks kande tegemisega äriregistrisse.»;

36) paragrahvi 345 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Aktsionäril on eesõigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuse või arvestusliku väärtuse summaga.»;

37) paragrahvi 350 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Fondiemissiooni korral suureneb aktsionäri osa aktsiakapitalis võrdeliselt tema aktsiate nimiväärtusega või arvestusliku väärtusega.»;

38) paragrahvi 350 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(6) Fondiemissiooni teel suurendatakse aktsiakapitali uute aktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summa ulatuses või olemasolevate aktsiate nimiväärtuse või arvestusliku väärtuse suurendamise ulatuses.»;

39) paragrahvi 351 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Juhatus võib suurendada aktsiakapitali ka suuremas ulatuses, kui selline võimalus on ette nähtud tingimusliku aktsiakapitali suurendamise otsuses ning vahetusvõlakirjade nimiväärtuse ja aktsiate nimiväärtuse või arvestusliku väärtuse vahe kaetakse rahas.»;

40) paragrahvi 352 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse või arvestusliku väärtuse vähendamisega või aktsiate tühistamisega.»;

41) paragrahvi 352 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Kui aktsiakapitali vähendatakse aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamisega, väheneb aktsiate arvestuslik väärtus võrdeliselt aktsiakapitali vähendamisega.»;

42) paragrahvi 352 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Aktsiate nimiväärtuse või arvestusliku väärtuse vähendamisel tuleb järgida käesoleva seadustiku § 223 1. ja 2. lõikes sätestatut.»;

43) paragrahvi 353 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Eelmises lauses sätestatut ei kohaldata nimiväärtuseta aktsiate korral.»;

44) paragrahvi 354 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) aktsiate tühistamise korral tühistatavate aktsiate arv ja liik ning aktsiate nimiväärtuse vähendamise korral aktsiate nimiväärtuse vähendamise ulatus.»;

45) paragrahvi 357 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) tühistatavate aktsiate arv ja liik või nimiväärtusega aktsiate korral aktsiate nimiväärtuse vähendamise ulatus;»;

46) paragrahvi 379 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist jaotatakse allesjäänud vara aktsionäride vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende aktsiate nimiväärtusele või arvestuslikule väärtusele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.»;

47) paragrahvi 392 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Ühinemislepingus ette nähtud ühendava osaühingu või aktsiaseltsi juurdemaksete summa ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele ei või ületada 1/10 neile asendatud osade või aktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summast.»;

48) paragrahvi 393 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Ühinemisaruannet ei pea koostama, kui ühendatava ühingu ainus osa või kõik aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või kui sellega on nõus ühineva ühingu kõik osanikud või aktsionärid, välja arvatud juhul, kui ühinevate äriühingute eelnenud majandusaasta ülemaailmsed realiseerimise netokäibed kokku ületavad 30 miljonit eurot ja vähemalt kahe ühinemises osaleva äriühingu ülemaailmne realiseerimise netokäive ületab kummalgi 6 miljonit eurot ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja äritegevus toimub Eestis.»;

49) paragrahvi 4332 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Ühinemislepingus ettenähtud ühendava ühingu juurdemaksete summa ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele võib ületada 1/10 ühendava ühingu osade või aktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summast, kui piiriüleses ühinemises osaleva ühendava ühingu suhtes kohaldatava lepinguriigi õiguse kohaselt on see lubatud.»;

50) paragrahvi 435 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Jagunemislepingus ettenähtud omandava osaühingu või aktsiaseltsi juurdemaksete summa jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele ei või ületada 1/10 neile asendatud osade või aktsiate nimiväärtuste või aktsiate arvestuslike väärtuste summast.»;

51) paragrahvi 500 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Aktsiaseltsi aktsiate nimiväärtused võib määrata erinevalt ümberkujundatava osaühingu osade omadest, samuti võib otsustada nimiväärtuseta aktsiate kasutuselevõtu. Aktsiate nimiväärtus või arvestuslik väärtus peab vastama käesoleva seadustiku § 223 nõuetele. Ümberkujundatava osaühingu osad võib jagada, järgimata seaduses ja põhikirjas sätestatud käsutuspiiranguid ning arvestamata osa väikseimat lubatud nimiväärtust.»;

52) paragrahvi 504 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Osaühingu osade nimiväärtused võib määrata erinevalt ümberkujundatava aktsiaseltsi aktsiate nimiväärtustest või arvestuslikust väärtusest. Osaühingu osade nimiväärtused peavad vastama käesoleva seadustiku § 148 nõuetele.»;

53) paragrahvi 5042 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liikme või likvideerija poolt aktsiate väljalaskmise eest enne väljalaskehinna täielikku tasumist või aktsiate väljalaskmise eest enne aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise kohta äriregistri kande tegemist, samuti lubatust väiksema nimiväärtusega või arvestusliku väärtusega aktsiate väljalaskmise eest või nimiväärtusega ja nimiväärtuseta aktsiate samaaegse väljalaskmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.»;

54) seadustikku täiendatakse §-dega 5251–5253 järgmises sõnastuses:

«§ 5251. Kasutatav vääring

(1) Alates päevast, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel (edaspidi erandi kehtetuks tunnistamise päev), kantakse osaühing või aktsiaselts äriregistrisse juhul, kui asutamislepingus, asutamisotsuses ja põhikirjas on selle osa- või aktsiakapitali ja osade või aktsiate nimiväärtused väljendatud eurodes.

(2) Enne erandi kehtetuks tunnistamise päeva äriregistrisse kantud ja kantavad osaühingud ja aktsiaseltsid võivad pärast erandi kehtetuks tunnistamise päeva väljendada põhikirjas osa- või aktsiakapitali ja osade või aktsiate nimiväärtuseid edasi Eesti kroonides. Kui osa- või aktsiakapitali ja osade või aktsiate nimiväärtuseid väljendatakse kroonides, peavad need vastama käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud tingimustele.

(3) Kui osaühingu osakapitali on väljendatud põhikirjas Eesti kroonides, peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Kui osa nimiväärtus on suurem kui 100 krooni, peab see olema 100 krooni täiskordne. Kui aktsiaseltsi aktsiakapitali on väljendatud kroonides, peab aktsiaseltsi aktsiakapital olema vähemalt 400 000 krooni. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. Väiksema kui 10-kroonise nimiväärtusega aktsia on tühine. Vastavalt kohaldatakse käesoleva seadustiku § 223 3. lõike teist lauset. Osaühingu osa iga 100 krooni annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

(4) Pärast ühe aasta möödumist erandi kehtetuks tunnistamise päevast kantakse osaühingu või aktsiaseltsi põhikirja muutmine äriregistrisse ainult juhul, kui põhikirjas on osa- või aktsiakapital ja osade või aktsiate nimiväärtused väljendatud eurodes või kui samal ajal kantakse registrisse sellekohane põhikirja muudatus. Sama kehtib osa- või aktsiakapitali suurendamise või vähendamise äriregistrisse kandmise kohta, välja arvatud aktsiakapitali tingimusliku suurendamise äriregistrisse kandmine.

§ 5252. Osaühingu ja aktsiaseltsi põhikirja ning osa- ja aktsiakapitali muutmine eurole üleminekuks

(1) Osaühingu osanike sellise otsuse vastuvõtmisele, millega muudetakse põhikirja seoses osakapitali ja osade nimiväärtuste eurodesse ümberarvestamisega ning millega suurendatakse või vähendatakse osakapitali käesoleva seadustiku §-s 136 ning § 148 1. ja 2. lõikes sätestatud nõuete täitmiseks, kohaldatakse käesoleva seadustiku § 174 1. ja 2. lõiget. Eelmises lauses sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui põhikirja muudetakse seoses osakapitali suurendamisega või vähendamisega käesoleva seadustiku §-s 136 ning § 148 1. ja 2. lõikes sätestatud nõuete täitmiseks. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata, kui osakapitali suurendatakse või vähendatakse rohkem kui osakapitali senise suurusega võrreldes lähima võimaliku suuruseni käesoleva seadustiku §-s 136 ning § 148 1. ja 2. lõikes sätestatud nõuete täitmiseks.

(2) Aktsiaseltsi üldkoosoleku sellise otsuse vastuvõtmisele, millega muudetakse põhikirja seoses aktsiakapitali ja aktsiate nimiväärtuste eurodesse ümberarvestamisega ning millega suurendatakse aktsiakapitali käesoleva seadustiku §-s 222 ning § 223 1. ja 2. lõikes sätestatud nõuete täitmiseks, kohaldatakse käesoleva seadustiku § 299 1. lõiget. Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on eelmises lauses nimetatud otsus vastu võetud, kui selle poolt on lisaks eelmises lauses sätestatule antud vähemalt üle poole igat liiki aktsiatega üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Käesoleva lõike esimeses ja teises lauses sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui põhikirja muudetakse seoses aktsiakapitali suurendamisega käesoleva seadustiku §-s 222 ning § 223 1. ja 2. lõikes sätestatud nõuete täitmiseks. Käesoleva lõike esimeses ja teises lauses sätestatut ei kohaldata, kui aktsiakapitali suurendatakse rohkem kui aktsiakapitali senise suurusega võrreldes lähima võimaliku suuruseni käesoleva seadustiku §-s 222 ning § 223 1. ja 2. lõikes sätestatud nõuete täitmiseks. Käesoleva lõike esimeses ja teises lauses sätestatut ei kohaldata ka juhul, kui põhikirja otsustatakse muuta nimiväärtuseta aktsia kasutuselevõtmiseks.

(3) Osa- või aktsiakapitali ja osade või aktsiate nimiväärtuste kroonidest eurodesse ümberarvestamisele käesoleva seadustiku §-s 136, § 148 1. ja 2. lõikes, §-s 222 ning § 223 1. ja 2. lõikes sätestatud nõuete täitmiseks kohaldatakse käesoleva seadustiku § 5253. Kroonide eurodeks ümberarvestamine ei mõjuta osade või aktsiatega seotud õigusi ja osade või aktsiate nimiväärtuste suhet osa- või aktsiakapitalisse. Osade ja aktsiate nimiväärtuste ümberarvestamise tulemi ümardamisel ei ole õiguslikku tähendust. Osade ja aktsiate nimiväärtuste ümberarvestamise tulemi ümardamisele ja selle õigusliku tähenduse puudumisele tuleb osaühingu ja aktsiaseltsi vastavates otsustes viidata.

(4) Kui osaühing või aktsiaselts vähendab osa- või aktsiakapitali ja osade või aktsiate nimiväärtuste eurodesse ümberarvestamiseks osa- või aktsiakapitali võrreldes senise osa- või aktsiakapitali suurusega lähima võimaliku suuruseni käesoleva seadustiku §-s 136, § 148 1. ja 2. lõikes, §-s 222 ning § 223 1. ja 2. lõikes sätestatud nõuete täitmiseks, ei kohaldata käesoleva seadustiku §-des 199 ja 358 sätestatut.

(5) Aktsiad, mis on välja antud aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel pärast käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud otsuse vastuvõtmist, millega muudetakse aktsiate nimiväärtust, kehtivad selle otsuse vastuvõtmise suhtes väljalastuna alles pärast selle otsuse alusel kande tegemist äriregistrisse. Aktsiad, mis lastakse välja aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel pärast eelmises lauses nimetatud otsuse vastuvõtmist, võtavad nimiväärtuse muutmisest osa.

§ 5253. Eurode arvestus

(1) Enne erandi kehtetuks tunnistamise päeva arvestatakse käesolevas seadustikus eurodes väljendatud summad ümber Eesti kroonidesse Eesti Panga kursi alusel.

(2) Saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on 0 kuni 4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev arv muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on 5 kuni 9, ümardatakse teisel kohal olev arv ühe võrra ülespoole.»;

55) seadustikku täiendatakse §-ga 5254 järgmises sõnastuses:

«§ 5254. Häälte arv täis- ja usaldusühingus

Kui enne erandi kehtetuks tunnistamise päeva asutatud täis- või usaldusühingu korral arvutatakse osanike häälte arvu lähtuvalt sissemaksete suurusest, loetakse, et sissemakse iga 10 krooni annab osanikule ühe hääle, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eelmises lauses sätestatud juhul ei kohaldata käesoleva seadustiku § 93 2. lõike teist lauset. Eurode kroonidesse ja kroonide eurodesse ümberarvestamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 5253. Ümberarvestamine ei mõjuta osanikele kuuluvat häältearvu. Ümberarvestamise tulemi ümardamisel ei ole õiguslikku tähendust.»;

56) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiga järgmises sõnastuses:

«teine nõukogu direktiiv 77/91/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus nimetatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks (EÜT L 26, 31.1.1977, lk 1);
kolmas nõukogu direktiiv 78/855/EMÜ, mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g (EÜT L 295, 20.10.1978, lk 36);
kuues nõukogu direktiiv 82/891/EMÜ, mis käsitleb aktsiaseltside jagunemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 47).»

§ 2. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses (RT I 2000, 57, 373; 2010, 9, 41) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõiked 1–21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kui emitendi aktsiad või osad on registris registreeritud, peab emitent aktsia- või osakapitali suurendamisel täiendavalt emiteeritud aktsiad või aktsiate või osade nimiväärtuse suurendamise või nimiväärtuseta aktsia kasutamise korral aktsiakapitali suurendamise ulatuse registris registreerima.

(2) Emitent peab aktsia- või osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks esitatavale avaldusele lisama registripidaja teatise selle kohta, et emitent on teda nõuetekohase taotluse esitamisega teavitanud aktsiate või osade väljalaskmisest või nende nimiväärtuse suurendamisest aktsia- või osakapitali suurendamise ulatuses. Nimiväärtuseta aktsia kasutamise korral tuleb lisada teatis aktsiakapitali suurendamise ulatusest teavitamise kohta. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata aktsiakapitali tingimusliku suurendamise korral.

(21) Registripidaja registreerib täiendavalt emiteeritud aktsiad või osad või osade nimiväärtuse suurenemise, nimiväärtuseta aktsia kasutamise korral aktsiakapitali suurendamise ulatuse registris pärast aktsia- või osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmist. Kuni aktsia- või osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseni tähistab registripidaja täiendavalt emiteeritavad aktsiad või osad või osade nimiväärtuse suurenemise registris ajutise registrikoodiga.»;

2) paragrahvi 14 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kui emitendi aktsiad või osad on registris registreeritud, peab emitent aktsia- või osakapitali vähendamisel aktsiate või osade tühistamise või aktsiate või osade nimiväärtuse vähendamise, nimiväärtuseta aktsia kasutamise korral aktsiakapitali vähendamise ulatuse registris registreerima.

(2) Emitent peab aktsia- või osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmiseks esitatavale avaldusele lisama registripidaja teatise selle kohta, et emitent on teda nõuetekohase taotluse esitamisega teavitanud aktsiate või osade tühistamisest või nende nimiväärtuse vähendamisest aktsia- või osakapitali vähendamise ulatuses. Nimiväärtuseta aktsia kasutamise korral tuleb lisada teatis aktsiakapitali vähendamise ulatusest teavitamise kohta.»;

3) paragrahvi 14 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Aktsia- või osakapitali vähendamise korral võib tühistamisele või nimiväärtuse või arvestusliku väärtuse vähendamisele kuuluvatest aktsiatest või osadest tulenevaid õigusi teostada seni, kuni aktsia- või osakapitali vähendamine on kantud äriregistrisse. Registripidaja teeb tühistamisele kuuluvate aktsiate või osade kohta registrisse märke.»;

4) seadust täiendatakse paragrahviga 141 järgmises sõnastuses:

«§ 141. Nimiväärtuseta ja nimiväärtusega aktsia kasutuselevõtmine

(1) Kui emitent otsustab registris registreeritud nimiväärtusega aktsia asemel võtta kasutusele nimiväärtuseta aktsia, tuleb nimiväärtuseta aktsia kasutuselevõtmine registris registreerida. Sama kohaldatakse ka nimiväärtusega aktsia kasutuselevõtmisele nimiväärtuseta aktsia asemel.

(2) Emitent peab põhikirja muutmise otsuse äriregistrisse kandmiseks esitatavale avaldusele lisama registripidaja teatise selle kohta, et emitent on teda nõuetekohase taotluse esitamisega teavitanud nimiväärtuseta või nimiväärtusega aktsia kasutuselevõtmisest.»;

5) paragrahvi 19 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) teave väärtpaberite omanike väärtpaberikontodel olevate emitendi poolt emiteeritud väärtpaberite arvu ja olemasolul nimiväärtuse kohta;»;

6) seadust täiendatakse §-ga 562 järgmises sõnastuses:

«§ 562. Aktsiate ja osade nimiväärtuse vääringu muutmine

Kui emitendi aktsiad või osad on registris registreeritud, peab emitent aktsia- ja osakapitali vääringu ja olemasolul aktsiate või osade nimiväärtuse vääringu muutmise registris registreerima. Käesoleva seaduse § 13 lõiget 2 kohaldatakse vastavalt.»

§ 3. Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 «Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta» rakendamise seaduses (RT I 2004, 81, 543; 2008, 16, 116) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) SE aktsiakapitali väljendatakse vastavalt määruse artikli 67 lõikele 1 eurodes.»;

2) paragrahvi 13 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Aktsiaseltsi poolt oma aktsiate omandamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel võib omandatavate aktsiate nimiväärtus või arvestuslik väärtus ületada 1/10 aktsiakapitalist.»

§ 4. Krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349; 2010, 9, 41) § 28 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Eelisaktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist.»

§ 5. Perekonnaseisutoimingute seaduses (RT I 2009, 30, 177) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 67 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Käesoleva seaduse § 3 lõiked 3 ja 4, § 4 lõiked 3 ja 5 ning § 57 jõustuvad üldises korras.»;

2) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Alates 2010. aasta 1. juunist esitatakse perekonnaseisuasutusele abiellumiseks käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuetele vastav abiellumisavaldus ja lahutamiseks käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõuetele vastav abielu lahutamise avaldus.»

§ 6. Riigilõivuseadust (RT I 2006, 58, 439; 2010, 9, 41) täiendatakse §-ga 3262 järgmises sõnastuses:

«§ 3262. Äriregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine eurole üleminekuks

Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
1) enne ühe aasta möödumist päevast, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel (edaspidi erandi kehtetuks tunnistamise päev), osaühingu või aktsiaseltsi põhikirja muutmise äriregistrisse kandmine, kui osaühingu või aktsiaseltsi põhikirja muudetakse ainult seoses osa- või aktsiakapitali ja osade või aktsiate nimiväärtuste eurodesse ümberarvestamisega ja osa- või aktsiakapitali suurendamisega või vähendamisega äriseadustiku §-s 136, § 148 1. ja 2. lõikes, §-s 222 ning § 223 1. ja 2. lõikes sätestatud nõuete täitmiseks;
2) enne ühe aasta möödumist erandi kehtetuks tunnistamise päevast osaühingu või aktsiaseltsi osa- või aktsiakapitali muutmise äriregistrisse kandmine, kui osa- või aktsiakapitali muudetakse ainult seoses osa- või aktsiakapitali ja osade või aktsiate nimiväärtuste eurodesse ümberarvestamisega äriseadustiku §-s 136, § 148 1. ja 2. lõikes, §-s 222 ning § 223 1. ja 2. lõikes sätestatud nõuete täitmiseks, välja arvatud juhul, kui osa- või aktsiakapitali suurendatakse või vähendatakse rohkem kui osa- või aktsiakapitali senise suurusega võrreldes lähima võimaliku suuruseni äriseadustiku §-s 136, § 148 1. ja 2. lõikes, §-s 222 ning § 223 1. ja 2. lõikes sätestatud nõuete täitmiseks;
3) aktsiaseltsi põhikirja muutmise äriregistrisse kandmine nimiväärtuseta aktsia kasutusele võtmiseks, kui seda tehakse enne ühe aasta möödumist erandi kehtetuks tunnistamise päevast.»

§ 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197; 2010, 8, 35) § 608 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) hüvitise maksmiseks kohustatud isik ning tema osade või aktsiate arv ja osade või nimiväärtusega aktsiate nimiväärtus;».

§ 8. Väärtpaberituru seaduses (RT I 2001, 89, 532; 2010, 9, 41) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«4) nimiväärtusega või arvestusliku väärtusega vähemalt 50 000 eurot või»;

2) paragrahvi 138 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Korraldaja registreerib vähemalt tehingu tegemise aja, tehingu teinud turul osaleja andmed, tehingu esemeks olnud väärtpaberid, nende arvu, nimiväärtuse või arvestusliku väärtuse ja hinna.»;

3) paragrahvi 1848 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(7) Kui vähemalt 50 000-eurose nimiväärtusega või arvestusliku väärtusega väärtpaberid või emiteerimise päeval 50 000 eurole vastanud nimiväärtusega võlaväärtpaberid on kauplemisele võetud ühe või mitme lepinguriigi turule, avalikustatakse korraldatud teave emitendi või isiku valikul, kes on ilma emitendi nõusolekuta taotlenud väärtpaberite turul kauplemisele võtmist, kas päritolu- ja vastuvõtjalepinguriikide poolt aktsepteeritud keeles või inglise keeles.»

§ 9. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 55 jõustuvad päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel.

(3) Käesoleva seaduse § 5 jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json