Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus
Vastu võetud 11.11.2009
RT I 2009, 56, 375
jõustumine 01.01.2010
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
---|---|---|
10.02.2010 | RT I 2010, 10, 43 | 06.03.2010 |
07.04.2010 | RT I 2010, 17, 92 | 01.05.2010 |
22.04.2010 | RT I 2010, 22, 108 | 01.01.2011, jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). |
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ühine põllumajanduspoliitika) abinõude rakendamise alused ja korra ning neid rakendavad asutused, täiendavate otsetoetuste saamise nõuded ja korra, riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest.
(2) Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi.
(3) Vabariigi Valitsus või põllumajandusminister võib oma pädevuse piires kehtestada ühise põllumajanduspoliitika kohaldamiseks määruse küsimuses, mille otsustamise õigus on Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt liikmesriigil.
§ 2. Ühise põllumajanduspoliitika abinõud
(1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõud käesoleva seaduse tähenduses on:
1) nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.08.2005, lk 1–25) artikli 3, välja arvatud lõike 2 punkti f, ning artikli 4 alusel ja korras rakendatavad abinõud;
2) nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.01.2009, lk 16–99), artiklis 132 sätestatud täiendavad otsetoetused;
3) nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1–149), alusel ja korras rakendatavad turukorraldusabinõud.
(2) Ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamisel on pädev asutus Põllumajandusministeerium, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 3. Euroopa Komisjoni teavitamine ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamisest
Ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamisel saadud andmed edastab Euroopa Komisjonile Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaegadel ja korras Põllumajandusministeerium või põllumajandusministri määratud valitsemisala riigiasutus.
§ 4. Ühise põllumajanduspoliitika abinõudes osalemise heakskiitmine
(1) Isiku või tema ettevõtte ühise põllumajanduspoliitika abinõudes osalemise peab Euroopa Liidu määrustes sätestatud juhul olema heaks kiitnud makseagentuur.
(2) Heakskiidu taotlemiseks esitab isik vormikohase kirjaliku taotluse koos nõutavate dokumentidega (edaspidi taotlus) makseagentuurile.
(3) Heakskiidu taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister määrusega.
(4) Heakskiitva otsuse, selle kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse või heakskiitmata jätmise otsuse teeb makseagentuur.
2. peatükk TURUINFO
§ 5. Turuinfo esitamine, kogumine ja töötlemine
(1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks Euroopa Komisjonile esitatavate andmete (edaspidi turuinfo) kogumise ja töötlemise korraldab Põllumajandusministeerium, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada turuinfot esitavate isikute nimekirja ning nende ettevõtete loetelu, kelle käest turuinfot kogutakse.
(3) Väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist (edaspidi kolmas riik) imporditud põllumajandustoodete impordihindade ja koguste andmed, mille Euroopa Komisjonile edastamine on ette nähtud Euroopa Liidu asjakohastes määrustes, esitab Põllumajandusministeeriumile Maksu- ja Tolliamet.
(4) Põllumajandusministeerium võib turuinfo kogumiseks ja töötlemiseks määrata valitsemisala riigiasutuse või valida juriidilise isiku, kellega sõlmitakse asjakohane leping.
(5) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada turuinfo esitamise, kogumise ja töötlemise täpsemad nõuded ja korra.
§ 6. Euroopa Komisjonile turuinfo edastamine
(1) Turuinfo edastab Euroopa Komisjonile Põllumajandusministeerium, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Põllumajandusministeerium võib turuinfo edastamiseks määrata valitsemisala riigiasutuse või valida juriidilise isiku, kellega sõlmitakse asjakohane leping.
(3) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada Euroopa Komisjonile turuinfo edastamise täpsemad nõuded ja korra.
3. peatükk MAKSEAGENTUUR JA SERTIFITSEERIMISASUTUS
§ 7. Pädev asutus makseagentuuri akrediteerimisel
(1) Makseagentuuri akrediteerimisel täidab pädeva asutuse ülesandeid Põllumajandusministeerium.
(2) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada makseagentuuri akrediteerimise täiendavad nõuded.
§ 8. Makseagentuur
(1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise korral täidab makseagentuuri ülesandeid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA).
(2) PRIA-l on õigus täita makseagentuuri ülesandeid alates akrediteerimise otsuse tegemise päevast.
§ 9. Makseagentuuri ülesandeid täitvad asutused
(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 6 lõikes 1 nimetatud ülesande täitmise võib makseagentuur anda üle teisele asutusele või isikule käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
(2) Kontrollimisel täidab makseagentuuri ülesandeid PRIA või muu käesolevas seaduses nimetatud asutus või isik oma pädevuse piires või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel.
(3) Makseagentuur ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutus või isik lähtuvad oma ülesande täitmisel õigusaktide alusel koostatud ja asjaomaste osapoolte vahel kooskõlastatud töökorrast ning kirjalikust kokkuleppest.
§ 10. Sertifitseerimisasutus
Sertifitseerimisasutus on põllumajandusministri määratud isik.
§ 11. Makseagentuuri otsus
(1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise korral teeb otsuse PRIA, kui käesoleva seaduse alusel ja korras ei ole otsuse tegemise õigust antud teisele asutusele või isikule.
(2) Kui käesoleva seaduse alusel PRIA või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teise asutuse või isiku tehtud otsus piirab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, saadetakse otsuse ärakiri või väljavõte isikule otsuse tegemisest arvates kümne tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga, kui Euroopa Liidu asjakohases määruses ei ole sätestatud teisiti. Muu otsuse kohta avaldatakse teave PRIA veebilehel otsuse tegemisest arvates kümne tööpäeva jooksul, kui Euroopa Liidu asjakohases määruses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Kui riigi infosüsteemide andmevahetuskihis on avatud asjakohane teenus, siis ei pea selle kaudu PRIA-le või käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isikule esitatud abinõude rakendamise taotlusele või põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse andmete kandmise või registriandmete muutmise avaldusele lisama digitaalallkirja.
4. peatükk ÜHISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA KOHASED PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE OTSETOETUSED
1. jagu Otsetoetused ja täiendavad otsetoetused
1. jaotis Üldsätted
§ 12. Otsetoetused ja täiendavad otsetoetused
(1) Otsetoetused käesoleva seaduse tähenduses on nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 alusel Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vahenditest rahastatavad ühtne pindalatoetus ja nimetatud määruse artikli 68 alusel antavad toetused.
(2) Täiendavad otsetoetused käesoleva seaduse tähenduses on riigieelarvest eraldatud rahalistest vahenditest nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 132 alusel antavad toetused.
§ 13. Otsetoetuse ja täiendava otsetoetuse taotleja ning põllumajanduslik majapidamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud toetust võib taotleda füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta isikuteühendus, kes tegeleb nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 2 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega sama artikli punktis b nimetatud põllumajanduslikus majapidamises (edaspidi käesolevas jaos taotleja).
(2) Põllumajanduslik majapidamine käesoleva seaduse tähenduses on majapidamine, kus on vähemalt 1 ha põllumajandusmaad, millel kasvatatakse põllumajanduskultuuri või mida hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, või kus kasvatatakse vähemalt ühele loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi.
[RT I 2010, 17, 92 - jõust. 01.05.2010]
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud põllumajandusloomade loomühikute arvestuse alused kehtestab põllumajandusminister määrusega.
2. jaotis Otsetoetuse ja täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning täiendava otsetoetuse toetusõigused
§ 14. Otsetoetuse saamise nõuded
(1) Otsetoetuse taotleja täidab Euroopa Liidu asjakohastes määrustes ja käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud nõudeid kogu põllumajanduslikus majapidamises.
(2) Ühtset pindalatoetust võib taotleda vähemalt 1 ha heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaa kohta:
1) mille pindala määramisel võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt 0,30 ha;
2) mille kohta on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris andmed, mille kohaselt oli põllumajandusmaa 2003. aastal heas põllumajanduslikus korras nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 124 mõistes;
3) mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juunil.
(21) Ühtset pindalatoetust võib taotleda ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava põllumajandusmaa kohta, millel kasvatatakse CN-koodi 0602 90 41 alla kuuluvaid lühikese raieringiga madalmetsas kasvatamiseks sobivaid puuliike. Nimetatud madalmetsa võib rajada ja kasvatada põllumajandusmaal, mille mulla keskmine boniteet on kuni 35 hindepunkti ning kus madalmetsa rajamine ja kasvatamine on kooskõlas maaparandusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatuga. Lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamiseks sobivate puuliikide loetelu ja maksimaalse raieringi pikkuse kehtestab põllumajandusminister määrusega.
[RT I 2010, 10, 43 - jõust. 06.03.2010]
(3) Nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 alusel antava toetuse saamise nõuded kehtestab põllumajandusminister määrusega kooskõlas samas nõukogu määruses sätestatud nõuetega. Nõuded võib kehtestada eraldi iga otsetoetuse liigi kohta.
§ 15. Täiendava otsetoetuse saamise nõuded
(1) Täiendavat otsetoetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev isik toetusõigusliku põllukultuuri või põllumajanduslooma kasvatamise kohta, põllumajandusmaa kohta või täiendava otsetoetuse toetusõiguse alusel.
(2) Täiendava otsetoetuse saamise nõuded kehtestab põllumajandusminister määrusega kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 132 lõikes 7 sätestatud korras saadud Euroopa Komisjoni nõusolekuga. Nõuded võib kehtestada eraldi iga täiendava otsetoetuse liigi kohta.
§ 16. Täiendava otsetoetuse toetusõiguste määramise alused
(1) Isikule täiendava otsetoetuse toetusõiguste määramise aluseks on temale:
1) 2006. aastal põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud nende hektarite arv, millel kasvatati nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 141 ja IX lisas nimetatud põllukultuure;
2) 2006. aastal põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud ja 2006. aastal Taimetoodangu Inspektsiooni poolt põldtunnustatud nende heinaseemnepõldude hektarite arv, millel kasvatati nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 XI lisa punktides 3 ja 4 nimetatud liigi seemet, välja arvatud hariliku herne (Pisum sativum L. (partim)) ja põldoa (Vicia faba L. (partim)) seeme;
3) 31. märtsi 2007. aasta seisuga määratud piima tootmiskvoot kilogrammides;
4) 2006. aastal veise kasvatamise täiendava otsetoetuse menetlemise käigus kindlaks määratud veiste loomühikud ja ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud nende piimalehmade loomühikud, kes olid 14. veebruari 2006. aasta seisuga lihaveiste jõudluskontrolli all ja kellel oli nimetatud tähtpäevale eelnenud aasta jooksul sündinud vähemalt 50%-lise lihatõu veresusega vasikas;
5) 2007. aastal ute kasvatamise täiendava otsetoetuse menetlemise käigus kindlaks määratud uttede arv, mis ei ole väiksem kui kümme;
6) 2008. aastal põllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud hektarite arv.
(2) PRIA otsustab isikule täiendava otsetoetuse toetusõiguste määramise käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel, lähtudes asjaomasest täiendava otsetoetuse määramise otsusest. PRIA avaldab teabe isikule määratud täiendava otsetoetuse toetusõiguste kohta oma veebilehel.
§ 17. Täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmine
(1) Käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 nimetatud isik võib täiendava otsetoetuse toetusõiguse võõrandada, kui see on talle määratud käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 1, 3, 4, 5 või 6 sätestatud alusel.
(2) Isik, kes on omandanud täiendava otsetoetuse toetusõiguse võõrandamise teel, esitab võõrandamiskokkuleppe kohta vormikohase kirjaliku teabe PRIA-le hiljemalt koos asjakohase täiendava otsetoetuse taotlusega, mille alusel teeb PRIA kanded põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.
(3) Täiendava otsetoetuse toetusõigus on päritav. Täiendava otsetoetuse toetusõigust pärima õigustatud isik esitab pärimist tõendavad dokumendid PRIA-le hiljemalt koos asjakohase täiendava otsetoetuse taotlusega, mille alusel teeb PRIA kanded põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.
(4) Täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamise korra ja vormi kehtestab põllumajandusminister määrusega.
(5) Määratud täiendava otsetoetuse toetusõigust ei saa võõrandada väiksemas mahus kui üks ühik, välja arvatud juhul, kui PRIA on määranud täiendava otsetoetuse toetusõiguse, mille suurus on ühiku murdosa.
(6) Isik, kes on omandanud täiendava otsetoetuse toetusõiguse võõrandamise teel, ei saa seda võõrandada.
(7) Kui täiendava otsetoetuse toetusõiguse aluseks olev põllumajandusmaa või -loom oli selle isiku kasutuses, kellele täiendava otsetoetuse toetusõigus määrati, muul õiguslikul alusel kui omandiõigus, siis kasutusõiguse lõppedes ei lähe toetusõigus üle põllumajandusmaa või -looma omanikule.
3. jaotis Otsetoetuse ja täiendava otsetoetuse taotlemine ja vähendamine, taotluse rahuldamata jätmine ning ühikumäära kehtestamine
§ 18. Otsetoetuse ja täiendava otsetoetuse taotlemine ning taotluse menetlemine
(1) Otsetoetuse ja täiendava otsetoetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le vormikohase kirjaliku taotluse.
(2) Taotleja esitab põllumajandusmaa pindala kohta makstava toetuse taotlemiseks pindalatoetuste taotluse, mis on ühine taotlus nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 19 mõistes.
(3) Otsetoetuse ja täiendava otsetoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi võib põllumajandusminister määrusega kehtestada eraldi iga otsetoetuse ja täiendava otsetoetuse liigi kohta.
§ 19. Otsetoetuse vähendamine ja taotluse rahuldamata jätmine
(1) PRIA otsustab otsetoetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklites 7 ja 21 ning muudes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja korras.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule jäetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 alusel antava toetuse taotlus rahuldamata, kui:
1) taotleja ei ole põllumajandusliku tegevusega tegelev isik, ei kasvata toetuskõlblikke põllumajandusloomi ega põllukultuure ning tal ei ole taotluse esitamise aastal ühtegi kindlaksmääratud ühtse pindalatoetuse hektarit;
2) taotleja ei vasta muudele toetuse saamise nõuetele;
3) taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid või mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
4) taotleja ei võimalda teha kohapealset kontrolli;
5) taotleja ei ole puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul neid kõrvaldanud.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib põllumajandusminister määrusega kehtestada nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 alusel antavate toetuste vähendamise täpsemad alused toetuse liikide kaupa.
§ 20. Täiendava otsetoetuse vähendamine
(1) Täiendavat otsetoetust vähendatakse alustel, mis on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1122/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega (ELT L 316, 02.12.2009, lk 65–112).
[RT I 2010, 10, 43 - jõust. 06.03.2010]
(2) Täiendava otsetoetuse vähendamise täpsemad alused toetuse liikide kaupa kehtestab põllumajandusminister määrusega.
§ 21. Täiendava otsetoetuse taotluse rahuldamata jätmine
Täiendava otsetoetuse taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
1) taotleja ei ole põllumajandusliku tegevusega tegelev isik, ei kasvata toetuskõlblikke põllumajandusloomi ega põllukultuure ning tal ei ole taotluse esitamise aastal ühtegi kindlaksmääratud ühtse pindalatoetuse hektarit;
2) taotleja ei oma täiendava otsetoetuse toetusõigust;
3) taotluses esitatud või menetlemise käigus kindlaksmääratud põllumajandusmaa pindala või põllumajandusloomade arv on väiksem toetuse saamiseks vajalikust põllumajandusmaa pindalast või põllumajandusloomade arvust;
4) esinevad komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklis 65 nimetatud taotluse rahuldamata jätmise alused, arvestades sama määruse artiklis 73 toodud erandeid;
[RT I 2010, 10, 43 - jõust. 06.03.2010]
5) taotleja ei vasta muudele toetuse saamise nõuetele;
6) taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid või mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
7) taotleja ei võimalda teha kohapealset kontrolli;
8) taotleja ei ole puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul neid kõrvaldanud.
§ 22. Otsetoetuste ja täiendavate otsetoetuste ühikumäär
(1) PRIA otsustab ühtse pindalatoetuse ühikumäära, lähtudes komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklist 78 ja järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.
[RT I 2010, 10, 43 - jõust. 06.03.2010]
(2) Põllumajandusminister otsustab käskkirjaga nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 alusel makstavate toetuste kogusummad toetuse liikide kaupa, lähtudes riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite jaotusest. PRIA otsustab otsetoetuse ühikumäära, võttes arvesse põllumajandusministri otsustatud toetuse kogusummat ja toetusõiguslikuks tunnistatud põllumajandusmaa hektarite, põllumajandusloomade või muude toetusõigust andvate ühikute arvu ning järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.
(3) Põllumajandusminister otsustab käskkirjaga täiendavate otsetoetuste riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite jaotuse toetuse liikide kaupa, arvestades nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 132 lõikes 7 sätestatud Euroopa Komisjoni nõusolekut.
(4) PRIA otsustab täiendava otsetoetuse ühikumäära, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud rahaliste vahendite jaotusest ja toetusõiguslikuks tunnistatud täiendava otsetoetuse ühikutest ning järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.
(5) Otsetoetuse ja täiendava otsetoetuse maksmisel arvestatakse Euroopa Liidu asjakohastes määrustes kehtestatud piirmäärasid ning käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel põllumajandusministri määratud toetuse kogusummat ja täiendavate otsetoetuste rahaliste vahendite jaotust.
2. jagu Nõuetele vastavus
§ 23. Nõuetele vastavus
(1) Nõuetele vastavus käesoleva seaduse tähenduses on nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 5 nimetatud kohustuslike majandamisnõuete ning sama määruse artiklis 6 sätestatud heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste, sealhulgas püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmine.
(2) Kohustuslikud majandamisnõuded käesoleva seaduse tähenduses on keskkonnakaitse, rahva-, looma- ja taimetervise ning loomade heaolu valdkonnas kehtivad nõuded, mida rakendatakse toetuse saamise nõuetena nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 124 nimetatud päevast alates.
(3) PRIA avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuslikud majandamisnõuded oma veebilehel.
(4) Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused mullaerosiooni, mulla orgaanilise aine, mulla struktuuri, minimaalse hooldustööde taseme ning veekaitse ja -majanduse osas taotleja põllumajandusliku tegevuse või põllumajandusmaa kohta kehtestab põllumajandusminister määrusega.
§ 24. Püsirohumaa pindala säilitamise kohustus
(1) Püsirohumaa pindala tuleb säilitada nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 6 lõike 2 kohaselt.
(2) Püsirohumaa pindala üle peab arvestust PRIA.
(3) Püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsema korra, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja korra ning komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklis 4 nimetatud püsirohumaa pindala säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsema korra toetuse taotlejale esitatavate lisanõuetena kehtestab põllumajandusminister määrusega.
[RT I 2010, 10, 43 - jõust. 06.03.2010]
(4) PRIA avaldab vajaduse korral teabe püsirohumaa pindala säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
§ 25. Nõuetele vastavuse kontrollimine
Käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud nõuete täitmist kontrollivad PRIA ning oma pädevuse piires Põllumajandusamet (edaspidi PMA), Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA) ning Keskkonnainspektsioon.
§ 26. Toetuse vähendamine ja taotluse rahuldamata jätmine nõuetele vastavuse rikkumise korral
(1) Kui taotleja ei täida käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud nõudeid, otsustab PRIA või käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik, kui sellekohane õigus tuleneb halduslepingust, toetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklites 23 ja 24 sätestatud alustel ja ulatuses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemisel arvestatakse käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud asutuste või teiste kontrolliasutuste poolt käesolevas seaduses ja muudes seadustes sätestatud kontrollide käigus saadud teavet.
(3) PRIA või käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik, kui sellekohane õigus tuleneb halduslepingust, jätab toetuse vähendamata juhul, kui tegemist on nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 24 lõikes 2 nimetatud väiksema rikkumisega, mille puhul rikkumise tõsidus, ulatus ja püsivus on väiksed.
(4) Toetuse vähendamise ja taotluse rahuldamata jätmise korral ei kohaldata nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 23 lõikes 2 nimetatud võimalust jätta toetus vähendamata või taotlus rahuldamata summa ulatuses, mis ilma intressita ei ületa 100 eurot taotleja ja toetusperioodi kohta.
5. peatükk SEKKUMINE PÕLLUMAJANDUSTURGUDE STABILISEERIMISEKS
1. jagu Kasutustoetused
§ 27. Kontrolliasutus kasutustoetuse rakendamise korral
(1) Kasutustoetuse rakendamise korral kontrollib põllumajandustoote vastavust kvaliteedi- ja koostisnõuetele ning toote hoiu- ja säilitusruumi nõuetekohasust oma pädevuse piires VTA.
(2) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada nende põllumajandustoodete üle arvestuse pidamise korra, mille kohta kasutustoetust antakse.
§ 28. Kasutustoetuse andmise korraldamine
(1) Kasutustoetuse saamiseks esitab isik vormikohase kirjaliku taotluse PRIA-le.
(2) Kasutustoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra, taotluse vormi ning taotluse menetlemise ajal väljastatavate dokumentide ja toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide vormid kehtestab põllumajandusminister määrusega.
2. jagu Töötlemistoetused
§ 29. Kontrolliasutus töötlemistoetuse rakendamise korral
Töötlemistoetuse rakendamise korral kontrollib põllumajandustoote vastavust kvaliteedi- ja koostisnõuetele ning toote hoiu- ja säilitusruumi nõuetekohasust PRIA.
§ 30. Töötlemistoetuse andmise korraldamine
(1) Töötlemistoetuse saamiseks esitab isik vormikohase kirjaliku taotluse PRIA-le.
(2) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada töötlemistoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra, taotluse vormi ning taotluse menetlemise ajal väljastatavate dokumentide ja toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide vormid.
3. jagu Koolipiimatoetus
§ 31. Koolipiimatoetuse andmine
(1) Põllumajandusminister kehtestab määrusega nende piima ja piimatoodete loetelu, mille pakkumiseks koolipiimatoetust antakse, võttes arvesse loetelu komisjoni määruse (EÜ) nr 657/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses haridusasutuste õpilaste piima ja teatavate piimatoodetega varustamise puhul antava ühenduse abiga (ELT L 183, 11.07.2008, lk 17–26), I lisas. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse haridusasutuseks koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium ja põhihariduse baasil kutseõppeasutus.
(2) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada komisjoni määruse (EÜ) nr 657/2008 II lisas sätestatud toetusmäärale lisaks antava toetuse määra, arvestades selleks riigieelarvest eraldatud rahalisi vahendeid.
(3) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada komisjoni määruse (EÜ) nr 657/2008 artikli 14 lõike 2 alusel maksimumhinnad, mida abisaajal tuleb maksta.
§ 32. Koolipiimatoetuse andmise korraldamine
(1) Koolipiimatoetuse saamiseks esitab taotleja vormikohase kirjaliku taotluse PRIA-le.
(2) Koolipiimatoetuse taotluse võib esitada haridusasutus, haridusasutust esindav isik, linna- või vallavalitsus oma haldusterritooriumil paikneva haridusasutuse nimel ning piimatoodete pakkuja.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haridusasutust esindav isik, linna- või vallavalitsus või piimatoodete pakkuja võib koolipiimatoetust taotleda, kui ta on selles haridusasutusega kirjalikult kokku leppinud.
(4) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada koolipiimatoetuse osalise ettemaksmise ning koolipiimatoetuse ettemaksmise täpsema korra.
(5) Koolipiimatoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister määrusega.
(6) Koolipiimatoetuse alusel rahastatavate toodete vastavust kvaliteedi- ja koostisnõuetele kontrollib oma pädevuse piires VTA.
4. jagu Koolipuuviljatoetus
§ 33. Koolipuuviljatoetuse andmine
(1) Koolipuuviljatoetuse andmise, sealhulgas nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103ga lõikes 1 nimetatud ühenduse toetusele riikliku lisatoetuse andmise otsustab põllumajandusminister, arvestades selleks riigieelarvest eraldatud rahalisi vahendeid ning lähtudes nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103ga lõike 2 kohaselt koostatud ja Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud riiklikus strateegias (edaspidi riiklik strateegia) sätestatust.
(2) Koolipuuviljatoetuse rakendamise korral kehtestab põllumajandusminister määrusega nende abikõlblike toodete loetelu, mille pakkumiseks koolipuuviljatoetust antakse, koolipuuviljatoetuse taotlemise nõuded, taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotluse vormi, lähtudes riiklikus strateegias sätestatust.
§ 34. Koolipuuviljatoetuse andmise korraldamine
(1) Koolipuuviljatoetuse saamiseks esitab taotleja vormikohase kirjaliku taotluse PRIA-le.
(2) Koolipuuviljatoetuse taotluse võib esitada haridusasutus, haridusasutust esindav isik, linna- või vallavalitsus oma haldusterritooriumil paikneva haridusasutuse nimel ning puu- ja köögiviljatoodete pakkuja (edaspidi koolipuuviljatoetuse taotleja).
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haridusasutust esindav isik, linna- või vallavalitsus või puu- ja köögivilja pakkuja võib koolipuuviljatoetust taotleda, kui ta on selles haridusasutusega kirjalikult kokku leppinud.
(4) Koolipuuviljatoetuse taotlejale antava toetuse määra arvutab PRIA selleks riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite jaotust, abisaajate õpilaste arvu ning õppenädalate arvu arvestades. PRIA avaldab toetuse määra oma veebilehel kümme tööpäeva enne taotlusperioodi algust.
(5) Koolipuuviljatoetuse alusel rahastatavate toodete vastavust kvaliteedi-, koostis- ja turustusnõuetele kontrollivad oma pädevuse piires PMA ja VTA.
(6) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada koolipuuviljatoetuse rakendamise seire ja hindamise korra.
(7) Koolipuuviljatoetuse saaja esitab toetuse saamise ja kasutamise kohta seireks ja hindamiseks vajaliku teabe.
5. jagu Tootmiskvoodid ja riiklikud kogused
§ 35. Koostisosade sisalduse määramine
Nende põllumajandustoodete koostisosade sisaldus, mille turustamisotstarbeliseks tootmiseks on kehtestatud tootmiskvoot või riiklik kogus, määratakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 34 lõike 2 alusel volitatud laboratooriumis.
§ 36. Tootmiskvoodi andmise korraldamine
(1) Nende põllumajandustoodete turustamisotstarbeliseks tootmiseks, mille kohta on kehtestatud tootmiskvoot või riiklik kogus, esitab isik vormikohase kirjaliku taotluse PRIA-le.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister määrusega.
(3) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada tootmiskvoodi ja riikliku koguse rakendamise, määramise, muutmise ning üleandmise, samuti reservi moodustamise, suuruse ning kasutamise täpsemad nõuded ja korra.
§ 37. Tootmiskvoodi täitmine
Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada tootmiskvoodi ja riikliku koguse täitmise kohta andmete esitamise, arvestuse pidamise, samuti kvoodi suuruse korrigeerimise täpsemad nõuded ning ekvivalentkoguse.
§ 38. Tootmiskvoodi või riikliku koguse ületamine
Tootmiskvoodi või riikliku koguse ületamise korral nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 80 lõike 3 ja artikli 83 lõike 1 alusel makstava tasu sissenõudmise, maksmise ning tagasimaksmise täpsema korra kehtestab põllumajandusminister määrusega.
6. jagu Sekkumiskokkuost
§ 39. Kontrolliasutused sekkumiskokkuostu rakendamise korral
(1) Kokkuostetava põllumajandustoote vastavust kvaliteedi- ja koostisnõuetele, käitleja käitlemisruumi, sealhulgas hoiu- ja säilitusruumi, ning sekkumiskeskuse ja -lao nõuetekohasust kontrollivad oma pädevuse piires VTA ning Põllumajandusuuringute Keskus.
(2) Sekkumiskokkuostu korral sekkumistoote teise liikmesriiki pakkumisel väljastab kvaliteedisertifikaadi VTA.
§ 40. Sekkumiskeskus ja sekkumisladu
(1) Sekkumiskokkuostu korral hoitakse kokkuostetud toodet nõuetekohases sekkumiskeskuses või -laos PRIA-ga sõlmitud asjakohases lepingus ettenähtud tingimustel.
(2) Nõuded sekkumiskeskuse ja -lao kohta kehtestab põllumajandusminister määrusega.
§ 41. Sekkumiskokkuostu korraldamine
(1) Põllumajandustoote sekkumiskokkuostu korral esitab isik vormikohase kirjaliku pakkumise PRIA-le.
(2) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada põllumajandustoote kokkuostu, sealhulgas säilitamise, müümise või tasuta üleandmise täpsema korra ning pakkumise vormi.
(3) Komisjoni määruse (EÜ) nr 687/2008, millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord makseasutuste või sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid (kodifitseeritud versioon) (ELT L 192, 19.07.2008, lk 20–48), artikli 9 lõike 2 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 127/2009, milles sätestatakse makseasutuste või sekkumisametite valduses oleva teravilja müümise kord ja tingimused (kodifitseeritud versioon) (ELT L 42, 13.02.2009, lk 3–12), artikli 9 lõike 1 kohaselt kehtestab teravilja veokulude hüvitamise alammäära põllumajandusminister määrusega.
7. jagu Eraladustamine
§ 42. Kontrolliasutus eraladustamise rakendamise korral
Eraladustatava põllumajandustoote vastavust kvaliteedi- ja koostisnõuetele ning põllumajandustoote hoiu- ja säilitusruumi nõuetekohasust kontrollib ning teise liikmesriiki toimetamise korral väljastab kvaliteedisertifikaadi oma pädevuse piires VTA.
§ 43. Eraladustamise korraldamine
(1) Põllumajandustoote eraladustamise korral esitab isik PRIA-le vormikohase kirjaliku taotluse või eraladustamislepingu sõlmimise taotluse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamise korral sõlmib PRIA isikuga eraladustamislepingu.
(3) Eraladustamise nõuded hoiu- ja säilitusruumi kohta, milles eraladustatavat põllumajandustoodet hoitakse, ning pakkumise ja eraladustamislepingu sõlmimise taotluse vormid kehtestab põllumajandusminister määrusega.
(4) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada eraladustamise täpsema korra.
8. jagu Puu- ja köögiviljaturu suhtes rakendatavad abinõud
§ 44. Pädevad asutused
Käesolevas jaos sätestatud abinõude rakendamise korral kontrollivad puu- ja köögivilja vastavust turustusnõuetele PRIA ja oma pädevuse piires PMA.
§ 45. Tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamine
(1) Tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse taotleja vastavust asjakohastes Euroopa Liidu määrustes ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.
(2) Tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamiseks esitab taotleja PRIA-le vormikohase kirjaliku taotluse. Tootjaorganisatsiooni tunnustamist võib taotleda äriregistrisse kantud tulundusühistu, kellel on vähemalt viis puu- ja köögivilja tootmisega tegelevat liiget ja kes turustab puu- ja köögivilja aastas vähemalt 95 867 euro väärtuses ning kes vastab asjakohastes Euroopa Liidu määrustes sätestatud nõuetele.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
(3) Kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125e lõikes 1 nimetatud tootjarühm soovib taotleda tootjaorganisatsioonina tunnustamiseks üleminekuperioodi, esitab ta PRIA-le tunnustuse saamiseks rakendatavate meetmete kohta järkjärgulise tunnustuskava. PRIA teeb kolme kuu jooksul pärast taotleja poolt tunnustuskava elluviimist tema tootjaorganisatsioonina tunnustamise või tunnustamata jätmise otsuse.
(4) PRIA kontrollib tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu vastavust asjakohastes Euroopa Liidu määrustes ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning teeb tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamise või tunnustamata jätmise otsuse.
(5) Tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamise täpsemad nõuded, tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister määrusega.
(6) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada tootjaorganisatsioonina tunnustamiseks üleminekuperioodi taotleva tootjarühma, järkjärgulise tunnustuskava ja selle rakendamise täpsemad nõuded ning tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise korra.
(7) PRIA teeb tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamata jätmise otsuse, kui tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et:
1) ta ei vasta tunnustamise nõuetele;
2) ta on tunnustatud asjaomase puu- ja köögivilja kohta §-s 79 kehtestatud korra kohaselt;
3) taotluses on esitatud teadlikult valeandmeid või tootjarühm mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
4) ta ei võimalda kontrollida taotluse nõuetekohasust;
5) ta ei ole puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul neid kõrvaldanud.
(8) PRIA tunnistab tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamise otsuse kehtetuks haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel või komisjoni määruse (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris (ELT L 350, 31.12.2007, lk 1–98), artiklites 116 ja 117 sätestatud juhtudel või kui tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit:
1) on esitanud sellekohase taotluse;
2) ei võimalda teostada järelevalvet asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle.
§ 46. Tootjaorganisatsiooni ja tootjarühma toetus
(1) Puu- ja köögivilja turukorralduses osalemiseks peab toetust taotlev tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit olema tunnustatud.
(2) Tootjaorganisatsiooni toetuse taotlemiseks esitab tootjaorganisatsioon vormikohase kirjaliku taotluse PRIA-le. Toetuse taotlemiseks peab tootjaorganisatsioonil olema komisjoni määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklis 61 ja käesolevas seaduses sätestatud nõuete kohane PRIA kinnitatud rakenduskava ning asutatud rakendusfond selle rahastamiseks.
(3) Rakendusfondi ja rakenduskava täpsemad nõuded ning rakenduskava muutmise korra kehtestab põllumajandusminister määrusega.
(4) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada käesoleva seaduse § 45 lõikes 3 nimetatud üleminekuperioodi taotlevale tootjarühmale toetuse rakendamise vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõikele 1, arvestades selleks riigieelarvest eraldatud rahalisi vahendeid.
(5) Tootjaorganisatsiooni ja tootjarühma toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister määrusega. Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada tootjaorganisatsiooni ja tootjarühma toetuse osalise ettemaksmise ja toetuse ettemaksmise korra.
(6) Tootjaorganisatsioon haldab oma tegevuseks asutatud fondi pangakonto kaudu.
(7) Tootjaorganisatsiooni rakenduskava käsitleva teabe edastab Euroopa Komisjonile PRIA.
§ 47. Riskide vältimise ja juhtimise abinõud
(1) Käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud tootjaorganisatsiooni rakenduskava võib sisaldada asjakohastes Euroopa Liidu määrustes sätestatud riskide vältimise ja juhtimise abinõusid. Riskide vältimise ja juhtimise abinõud käesoleva seaduse tähenduses on koolitamine ning puu- ja köögivilja tarbimise edendamine ja sellest teavitamine.
(2) Riskide vältimise ja juhtimise abinõude rakendamise korra, abinõudega hõlmatud abikõlblikud tegevused ning nõuded abikõlblike tegevuste ja nende elluviimist tõendavate dokumentide kohta kehtestab põllumajandusminister määrusega.
(3) Riskide vältimise ja juhtimise abinõude rakendamise toetuse taotlemiseks esitab tootjaorganisatsioon PRIA-le asjakohaste abinõude rakendamist tõendavad dokumendid.
(4) Riskide vältimise ja juhtimise abinõude rakendamise toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister määrusega.
9. jagu Kaubavahetus kolmanda riigiga
§ 48. Kontrolliasutus kolmanda riigiga kaubavahetuse korral
(1) Põllumajandustoote ja töödeldud põllumajandustoote Eestisse importimise ja Eestist eksportimise korral kontrollib Maksu- ja Tolliamet impordi- ja ekspordilitsentsi ning muu nõutud dokumendi olemasolu ja nõuetekohasust, toote vastavust impordi- ja ekspordilitsentsile, ekspordideklaratsioonile ja seestöötlemise sertifikaadile, toote päritolu, sisenemishinnasüsteemi ja tariifikvootide rakendamist ning töödeldud põllumajandustoote vastavust käesoleva seaduse § 50 lõikes 3 nimetatud retseptile.
(2) Euroopa Liidu asjakohastes määrustes ettenähtud juhtudel kontrollib põllumajandustoote nõuetekohasust eksportimisel ja väljastab asjakohase tõendi ning kontrollib töötlemiseks ettenähtud imporditud veiseliha sihipärast kasutamist oma pädevuse piires VTA.
§ 49. Impordi- ja ekspordilitsentsi ning eksporditoetuse ja seestöötlemise sertifikaadi andmine
(1) Impordi- või ekspordilitsentsi, eksporditoetuse või seestöötlemise sertifikaadi ja mõne toote puhul ka impordiõiguse saamise taotluse esitab isik PRIA-le.
(2) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada impordi- ja ekspordilitsentsi ning eksporditoetuse ja seestöötlemise sertifikaadi taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra.
§ 50. Eksporditoetuse andmise korraldamine
(1) Eksporditoetuse taotlemiseks esitab taotleja vormikohase kirjaliku taotluse, mille Maksu- ja Tolliamet edastab pärast põllumajandustoote eksportimist viivitamata PRIA-le. Ettemaksu ja teise liikmesriigi kaudu eksportimise korral edastab Maksu- ja Tolliamet taotluse PRIA-le viivitamata pärast ekspordideklaratsiooni kinnitamist.
(2) Eksporditoetuse taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister määrusega.
(3) Isik, kes soovib taotleda toetust töödeldud põllumajandustoote eksportimiseks, võib PRIA-le esitada vormikohase kirjaliku retsepti, milles on näidatud selles põllumajandustootes sisalduvad tooted, mille kohta ta toetust taotleb, ja nende kogus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud retsepti vormi kehtestab põllumajandusminister määrusega.
(5) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib määrusega kehtestada eksporditoetuse andmise täpsema korra ning töödeldud põllumajandustootele lisaks 8-kohalisele KN-koodile 4-kohalise lisakoodi.
6. peatükk ÜHISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKAGA KAASNEVAD MAAELU ARENGU TOETUSED
1. jagu Perioodi 2004–2006 maaelu arengu toetused
§ 51. Ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevate maaelu arengu toetuste andmise korraldamine
(1) Ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevaid maaelu arengu toetusi (edaspidi maaelu arengu toetus) antakse Euroopa Komisjoni otsusega heakskiidetud programmi «Eesti maaelu arengukava 2004–2006» alusel ja korras. Maaelu arengu toetuse andmist korraldavad ja toetuse saamiseks esitatud taotluse nõuetekohasust kontrollivad selles programmis nimetatud asutused.
(2) Põllumajandusminister kehtestab määrusega eelarveaastal antavate maaelu arengu toetuste liigid ja toetatavad tegevused, märkides ära ka need toetuste liigid ja tegevused, mille kohta on toetust võimalik taotleda komisjoni määruse (EÜ) nr 817/2004, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks (ELT L 153, 30.04.2004, lk 30–83), artikli 66 lõikes 5 nimetatud iga-aastase maksetaotluse alusel, ning otsustab käskkirjaga maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite jaotuse.
(3) Maaelu arengu toetuse taotlemise õigust ei teki, kui selle toetuse andmist või selle tegevuse toetamist ei ole eelarveaastal käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel ette nähtud.
§ 52. Maaelu arengu toetuse saamise nõuded
(1) Maaelu arengu toetust võib taotleda isik, kes vastab käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud programmis ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada maaelu arengu toetuse saamise täpsemad nõuded taotleja ja kavandatava tegevuse kohta ning nende piirkondade loetelu, kus maaelu arengu toetust antakse. Nimetatud nõuded võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi kohta.
(3) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud programmis esitatud üldiste keskkonnanõuete kohta.
§ 53. Maaelu arengu toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
(1) Maaelu arengu toetuse saamiseks esitab isik vormikohase kirjaliku taotluse või pindalapõhise toetuse taotlemise korral käesoleva seaduse § 18 lõike 1 kohase taotluse PRIA-le. Maaelu arengu toetust taotletakse ja taotlust menetletakse käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud programmi ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt.
(2) Maaelu arengu toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra, taotluse vormi, toetuse vähendamise alused ja eraldi määrad iga toetuse liigi kohta ning taotluse rahuldamata jätmise alused kehtestab põllumajandusminister määrusega. Toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi kohta.
(3) Maaelu arengu toetuse andmise alused ja korra põllumajandusettevõtte üleandmise ning kohustusealuse maa pindala ja loomade arvu muutumise korral kehtestab põllumajandusminister määrusega.
(4) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada maaelu arengu toetuse taotluse hindamise korra. Nimetatud korras võib ette näha kriteeriumid, mille alusel hinnatakse taotluse ning taotleja ja tema tegevuse vastavust käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud programmis ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. Taotluse ning taotleja ja tema tegevuse hindamise korra võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi kohta.
§ 54. Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamata jätmine ja toetuse vähendamine
(1) PRIA jätab maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamata Euroopa Liidu asjakohastes määrustes ja käesoleva seaduse § 53 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel.
(2) PRIA vähendab maaelu arengu toetust komisjoni määruses (EÜ) nr 1122/2009 ja käesoleva seaduse § 53 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel.
[RT I 2010, 10, 43 - jõust. 06.03.2010]
(3) PRIA jätab maaelu arengu toetuse maksmata, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saamise nõudeid.
§ 55. Tehniline abi
(1) Tehnilist abi käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud programmi elluviimiseks antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.06.1999, lk 80–102) artikli 33e kohaselt.
(2) Tehnilist abi võib taotleda käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud programmi elluviimisega tegelev riigiasutus, sealhulgas makseagentuur ja pädev asutus.
(3) Täpsemad nõuded tehnilise abi taotlejale ja kavandatavale tegevusele, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotluse vormi ning taotluse rahuldamata jätmise alused kehtestab põllumajandusminister määrusega.
§ 56. Seire ja hindamine
Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada maaelu arengu toetuse kasutamise ning käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud programmi seire ja hindamise korra. Seire korra ja hindamise korra võib kehtestada eraldi.
2. jagu Perioodi 2007–2013 maaelu arengu toetused
§ 57. Maaelu arengu toetuste andmise korraldamine
(1) Maaelu arengu toetusi antakse Euroopa Komisjoni otsusega heakskiidetud «Eesti maaelu arengukava 2007–2013» (edaspidi arengukava) alusel ja korras.
(2) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 75 lõikes 1 nimetatud korraldusasutuse ülesandeid täidab Põllumajandusministeerium.
(3) Taotleja ja taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollivad PRIA ja käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud asutused oma pädevuse piires ning arengukavas nimetatud isikud ja asutused arengukavas ettenähtud ulatuses.
(4) PRIA võib metsanduse valdkonna toetuste taotluste menetlemiseks sõlmida halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu eraõigusliku juriidilise isikuga, kellel on küllaldane kogemus metsanduse valdkonna toetuse taotluse menetlemisel.
(5) Põllumajandusminister kehtestab määrusega eelarveaastal antavate maaelu arengu toetuste liigid ja toetatavad tegevused, märkides ära ka toetuste liigid ja tegevused, mille kohta toetust on võimalik taotleda komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84), artikli 4 lõikes 2 nimetatud iga-aastase maksenõude alusel ja üksnes kehtiva kohustuse ulatuses, ning otsustab käskkirjaga maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite jaotuse.
(6) Maaelu arengu toetuse taotlemise õigust ei teki, kui selle toetuse andmist või selle tegevuse toetamist ei ole eelarveaastal käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel ette nähtud.
§ 58. Maaelu arengu toetuse saamise nõuded
(1) Maaelu arengu toetust võib taotleda isik, kes vastab asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele.
(2) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktide i–v ning punkti b alapunktide i, iv ja v kohast toetust taotlev isik täidab käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud nõudeid. Nimetatud määruse artikli 36 punkti a alapunkti iv kohase toetuse taotleja täidab lisaks sama määruse artikli 39 lõikes 3 nimetatud ning arengukavas ja käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid.
(3) Tootjarühmade loomiseks ja arendamiseks ning toidukvaliteedikava raames toodetud toote teavitamis- ja edendamistegevuseks antava toetuse ning muu tootjarühmale antava maaelu arengu toetuse saamiseks peab PRIA olema tootjarühma tunnustanud.
(4) Toidukvaliteedikavas osalemiseks antavat toetust ning toidukvaliteedikava raames toodetud toote teavitamis- ja edendamistegevuseks antavat toetust võib taotleda ühenduse toidukvaliteedikava või VTA tunnustatud toidukvaliteedikava olemasolu korral.
(5) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada maaelu arengu toetuse saamise täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, sealhulgas väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise täpsemad miinimumnõuded, ning nende piirkondade loetelu, kus maaelu arengu toetust antakse. Nimetatud nõuded võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi ja toetatava tegevuse kohta.
§ 59. Maaelu arengu toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
(1) Maaelu arengu toetuse saamiseks esitab taotleja vormikohase kirjaliku taotluse PRIA-le või käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isikule. Maaelu arengu toetust taotletakse ja taotlust menetletakse käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt.
(2) Kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20, artikli 36 punkti a alapunkti vi ja punkti b alapunktide vi ja vii ning artiklite 52 ja 63 kohaste toetuste puhul ei ole taotleja esitanud toetuse taotlemiseks kõiki käesoleva seaduse alusel nõutavaid dokumente või taotlus ei ole vormikohane, võib PRIA või käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik jätta taotluse läbi vaatamata.
(3) PRIA või käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik kontrollib taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse vastavust nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel.
(4) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20, artikli 36 punkti a alapunkti vi ja punkti b alapunktide vi ja vii ning artiklite 52 ja 63 kohaste toetuste puhul määrab PRIA või käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui taotluses või muudes käesoleva seaduse alusel esitatud dokumentides on ilmsed ebatäpsused. Ilmseteks ebatäpsusteks loetakse vigu sellistes andmetes, mille alusel ei otsustata toetuse andmist ega arvestata selle suurust.
(5) Maaelu arengu toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra, taotluse vormi, toetuse määra ja suuruse, sealhulgas toetuse minimaalse ja maksimaalse suuruse ning ühikumäära, vajaduse korral abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud iga toetuse liigi ja toetatava tegevuse kohta, toetuse vähendamise korra, toetuse väljamaksmise, taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise korra ning nõuded toetuse saajale kehtestab põllumajandusminister määrusega. Toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi ja toetatava tegevuse kohta.
(6) Maaelu arengu toetuse andmise alused ning toetuse andmise täpsema korra taotleja ettevõtte või majapidamise ja kohustuse üleandmise või asendamise ning kohustusealuse maa, selle pindala ja kohustusealuste loomade arvu muutmise korral kehtestab põllumajandusminister määrusega.
§ 60. Maaelu arengu toetuse taotluse hindamine
(1) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud hindamiskriteeriumide alusel Põllumajandusministeerium, PRIA, maavanem, nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 62 nimetatud kohalik tegevusgrupp või käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik, kui sellekohane õigus tuleneb halduslepingust.
(2) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib käesoleva seaduse § 59 lõike 5 alusel kehtestatud õigusaktis näha ette võimaluse hinnata taotlusi ka enne taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist. Sellisel juhul koostatakse hindamistulemuste alusel taotluste paremusjärjestus ja nõuetele vastavust kontrollitakse taotluse puhul, mis kuuluks rahuldamisele paremusjärjestuse kohaselt. Nõuetele vastavust võib kontrollida ka taotluse puhul, mis ei kuuluks rahuldamisele paremusjärjestuse kohaselt.
(3) Hindamistulemuste alusel taotluste paremusjärjestuse koostamisel eelistatakse võrdsete näitajatega taotluste puhul väiksema taotletava toetuse summaga taotlust, suurema omafinantseeringumääraga taotlust, ajaliselt varem esitatud taotlust või kohaldatakse muid käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud taotluse eelistamise võimalusi.
(4) Maaelu arengu toetuse taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise korra, sealhulgas taotluse eelistamise võimalused, kehtestab põllumajandusminister määrusega. Nimetatud korras võib ette näha, et taotlusi ei hinnata, kui toetuse liigi või toetatava tegevuse rahastamise eelarve või kohalikule tegevusgrupile ettenähtud projektitoetuse eelarve piires on võimalik rahuldada kõik nõuetele vastavad taotlused. Taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise korra võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi ja toetatava tegevuse kohta.
(5) Kui taotlused on käesoleva paragrahvi kohaselt hinnatud ning taotleja ja taotlus on nõuetele vastavad, rahuldatakse:
1) hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus;
2) hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused;
3) kõik taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumide miinimumnõuetele.
§ 61. Maaelu arengu toetuse vähendamine
(1) PRIA või käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik, kui sellekohane õigus tuleneb halduslepingust, otsustab maaelu arengu toetuse vähendamise komisjoni määrustes (EÜ) nr 1975/2006 ja (EÜ) nr 1122/2009 sätestatud alustel.
[RT I 2010, 10, 43 - jõust. 06.03.2010]
(2) Käesoleva seaduse § 58 lõikes 2 nimetatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuete rikkumise korral otsustab PRIA või käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik, kui sellekohane õigus tuleneb halduslepingust, toetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklites 23 ja 24 sätestatud alusel ja ulatuses ning arvestades käesoleva seaduse § 26 lõikeid 3 ja 4.
(3) Kui toetuse liigi või toetatava tegevuse rahastamise eelarve piires ei ole võimalik rahuldada kõiki nõuetele vastavaid taotlusi, võib PRIA või käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik, kui sellekohane õigus tuleneb halduslepingust, otsustada toetuse, sealhulgas toetuse ühikumäära vähendamise käesoleva seaduse § 59 lõike 5 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.
§ 62. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Kui arengukavas või käesoleva seaduse § 60 lõike 4 alusel ei ole ette nähtud taotluste hindamist, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused toetuse liigi või toetatava tegevuse rahastamise eelarve piires.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:
1) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise nõudele;
2) toetuse liigi või tegevuse rahastamise eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi taotluse rahuldamise otsust;
3) nõuetele vastavat taotlust ei rahuldata käesoleva seaduse § 60 lõike 5 kohaselt;
4) taotluses on esitatud teadlikult valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
5) taotleja ei võimalda kontrollida taotleja või taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele;
6) taotleja ei ole puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul neid kõrvaldanud.
(3) Taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA või käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik, kui sellekohane õigus tuleneb halduslepingust.
(4) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib taotletud summat taotleja nõusolekul vähendada ja taotlust muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses nimetatud tegevuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus taotlust muutma, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(5) Toetuse maksab välja PRIA ka juhul, kui taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse teeb käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik. PRIA jätab maaelu arengu toetuse maksmata, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saamise nõudeid.
§ 63. Tehniline abi
(1) Tehnilist abi arengukava elluviimiseks antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 66 kohaselt.
(2) Tehnilist abi võib taotleda arengukava elluviimisega tegelev riigiasutus, sealhulgas korraldusasutus ja makseagentuur, ning käesoleva seaduse § 57 lõikes 3 nimetatud kontrolliasutus.
(3) Täpsemad nõuded tehnilise abi taotlejale ja kavandatavale tegevusele, tehnilise abi toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister määrusega.
(4) Tehnilise abi toetuse taotlus jäetakse rahuldamata käesoleva seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud alustel.
§ 64. Seire ja hindamine
(1) Arengukava seire ja hindamise korra kehtestab põllumajandusminister määrusega.
(2) Maaelu arengu toetuse saaja esitab toetuse saamise ja kasutamise kohta seireks ja hindamiseks vajaliku teabe. Arengukava seiret või hindamist tegev isik võib toetuse seireks ja hindamiseks vajalikke tegevusi teha toetuse saaja ettevõttes või majapidamises üksnes toetuse saaja nõusolekul.
§ 65. Teavitamine, avalikustamine, tähistamine ja viitamine
Maaelu arengu toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise vahendid ja korra, toetuse andmise avalikustamise, toetatud objektide tähistamise ning Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) osalusele viitamise korra kehtestab põllumajandusminister määrusega.
7. peatükk VETERINAAR- JA TAIMETERVISE MEETMED
§ 66. Veterinaar- ja taimetervise meetmete rakendamine
Veterinaar- ja taimetervise meetmete rakendamise kulude osaliseks hüvitamiseks esitavad taotluse Euroopa Komisjonile oma pädevuse piires PMA ja VTA.
8. peatükk TEAVITAMIS- JA MÜÜGIEDENDUSMEETMED NING MUUD MEETMED
§ 67. Pädev asutus
(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 3/2008 põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides (ELT L 3, 05.01.2008, lk 1–9) alusel kehtestatud teavitamis- ja müügiedendusmeetmete ning muude erimeetmete rakendamiseks välja kuulutatud programmikonkursil osalemiseks esitab Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud nõuetele vastav isik asjakohase programmi Põllumajandusministeeriumile, kes otsustab selle nõuetekohasuse ja Euroopa Komisjonile edastamise või edastamata jätmise ning täidab muud Euroopa Liidu asjakohastes määrustes liikmesriigile pandud ülesanded.
(2) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada teavitamis- ja müügiedendusmeetmete ning muude meetmete rakendamise täpsemad nõuded ja korra.
9. peatükk KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED, LINDUDE PIDAMISE VIISIDE NÕUDED NING EUROOPA LIIDU PÕLLUMAJANDUSTOOTE, TOIDU, PIIRITUSJOOGI VÕI VEINI KVALITEEDIMÄRKI KANDVAD TOOTED
§ 68. Koostis- ja kvaliteedinõuded
(1) Põllumajandustoote koostis- ja kvaliteediklasside nõuetele vastavuse määramise analüüs tehakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 34 lõikes 2 sätestatud volitatud laboratooriumis.
(2) Analüüsitulemuste vaidlustamise korral võib analüüsi teha VTA valitud laboratooriumis, kui lisaanalüüsi tegemiseks puudub volitatud laboratoorium.
(3) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada põllumajandustoote pakendamise ja märgistamise täpsemad nõuded põllumajandustoodete liikide kaupa.
(4) Põllumajandustoote vastavust Euroopa Liidu määrustes turukorralduslikul eesmärgil põllumajandustootele kehtestatud koostis- ja kvaliteedinõuetele ning märgistuse, sealhulgas nimetuse nõuetele kontrollivad VTA ning Tarbijakaitseamet toiduseaduses sätestatud pädevuse piires.
§ 69. Loomarümpade kvaliteediklassid
(1) Ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõude rakendamiseks loomarümpade kvaliteediklasside täpsemad nõuded ning loomarümpade nõuetele vastavuse määramise ulatuse, meetodid ja korra kehtestab põllumajandusminister määrusega. Nõuetele vastavuse määramise ulatuse, meetodid ja korra võib kehtestada põllumajandusloomade liikide kaupa.
(2) Loomarümpade kvaliteediklasse võib määrata isik, kes on läbinud loomarümpade kvaliteediklasside nõuetele vastavuse määramise koolituse ning saanud VTA sellekohase tunnustuse.
(3) Loomarümpade kvaliteediklasside määramiseks tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra kehtestab põllumajandusminister määrusega.
(4) Loomarümpade kvaliteediklasside määramise nõuetekohasust ja kuni 12 kuu vanuste veiste rümpade kategooriatesse liigitamist kontrollib VTA.
§ 70. Puu- ja köögiviljade turustusnormid ning vastavuskontroll
(1) Euroopa Liidu asjakohastes määrustes nimetatud puu- ja köögiviljad peavad vastama samades määrustes sätestatud turustusnormidele. Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada erandid turustusnormidele vastavuse nõude kohaldamiseks.
(2) Puu- ja köögivilja turustusnormidele vastavuse kontrolli täpsema korra ning vastavuskontrolli erikorra jaemüügi etapil kehtestab põllumajandusminister määrusega.
(3) Turustusnormidele vastavuse kontrollimiseks vajaliku teabe hoidmiseks asutab PMA puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu. Täpsemad tingimused ettevõtja kandmiseks puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse kehtestab põllumajandusminister määrusega.
(4) Ettevõtjale erimärgistuse ja enesekontrolli loa andmist ning enesekontrolliks isikute koolitamist käsitleva otsuse teeb PMA. Loa taotlemiseks esitab ettevõtja PMA-le vormikohase kirjaliku taotluse.
(5) Erimärgistuse ja enesekontrolli loa taotlemise korra ja taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister määrusega.
§ 71. Kaseiini ja kaseinaadi kasutamise loa andmine
(1) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada kaseiini ja kaseinaadi kasutamise loa taotlemise ja taotluse läbivaatamise korra, arvestades nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklit 119.
(2) Otsuse kaseiini ja kaseinaadi kasutamise loa andmise või andmata jätmise kohta teeb VTA.
§ 72. Linnupidamisviiside nõuete lisatingimused
Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada linnupidamisviiside miinimumnõuete lisatingimused, arvestades komisjoni määruse (EÜ) nr 543/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 157, 17.06.2008, lk 46–87), artikli 11 lõiget 3.
§ 73. Euroopa Liidu põllumajandustoote, toidu, piiritusjoogi või veini kvaliteedimärki kandvad tooted
(1) Euroopa Liidu põllumajandustoote, toidu, piiritusjoogi või veini kvaliteedimärki kandev toode on käesoleva seaduse tähenduses toode, mille nimetus on registreeritud järgmiste määruste alusel:
1) nõukogu määrus (EÜ) nr 509/2006 põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta (ELT L 93, 31.03.2006, lk 1–11);
2) nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (ELT L 93, 31.03.2006, lk 12–25);
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89 (ELT L 39, 13.12.2008, lk 16–54);
4) nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklid 118a–118zb.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud määruste alusel toote nimetuse registreerimiseks esitab taotleja vormikohase kirjaliku taotluse Põllumajandusministeeriumile, kes otsustab taotluse nõuetekohasuse ja Euroopa Komisjonile edastamise või edastamata jätmise.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud määruste alusel toodete nimetuste registreerimise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister määrusega, lähtudes asjakohastes Euroopa Liidu määrustes sätestatud nõuetest.
10. peatükk KOORDINEERIV KESKUS JA NÕUANDEKESKUS
§ 74. Koordineeriv keskus
Põllumajandusminister sõlmib nõukogu määruses (EÜ) nr 73/2009 sätestatud nõuete kohase põllumajandusnõuandesüsteemi toimimise tagamiseks, sealhulgas riigi abinõudega seotud teabe edastamise ja kvaliteetse nõuande kättesaadavuse tagamiseks, halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu mittetulundusühingu või riigi asutatud sihtasutusega, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on toetada Eesti maapiirkonna arengut ning arendada põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemi (edaspidi koordineeriv keskus).
§ 75. Nõuandekeskus
(1) Tunnustatud nõuandekeskusena on õigus tegutseda põllumajandusliku nõuande, teabelevi ja koolituse valdkonnas tegutseval juriidilisel isikul, kes vastab nõukogu määruses (EÜ) nr 73/2009 sätestatud nõuetele.
(2) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada nõuandekeskusena tunnustamise taotleja, nõuandekeskuse ja tunnustamise taotluse täpsemad nõuded ning nõuandekeskuste arvu maakonnas. Põllumajandusminister võib tunnustada nõuandekeskusena ka koordineerivat keskust.
(3) Nõuandekeskuses võib konsulendina tegutseda isik, kellele on kutseseaduse alusel ja korras antud konsulendi kutse. Nõuandekeskuses ei tohi konsulendina tegutseda veterinaarravimite, mineraalväetiste, taimekaitsevahendite või põllumajandustehnika müügi või põllumajandussaaduste kokkuostu alal tegutsev füüsilisest isikust ettevõtja või tema ettevõtte töötaja ning sellisel tegevusalal tegutseva äriühingu juhatuse liige, äriühingut juhtima õigustatud muu isik või äriühingu töötaja ning Põllumajandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse ametnik.
§ 76. Nõuandekeskuse tunnustamine, tunnustamata jätmine ja tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse ja kinnitatakse nõuandekeskuse vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.
(2) Nõuandekeskuse tunnustamise taotlemiseks esitab taotleja vormikohase kirjaliku taotluse Põllumajandusministeeriumile. Tunnustamist taotletakse ja taotlust menetletakse käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt.
(3) Nõuandekeskusena tunnustamise taotlemise ning taotluse menetlemise täpsema korra ja taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister määrusega.
(4) Põllumajandusministeerium kontrollib enne taotluse hindamist taotleja ja taotluse nõuetekohasust. Põllumajandusminister teeb nõuandekeskuse tunnustamata jätmise otsuse, kui kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et:
1) taotleja või taotlus ei vasta tunnustamise nõuetele;
2) taotluses on esitatud teadlikult valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetekohasust;
4) taotleja ei ole puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul neid kõrvaldanud.
(5) Nõuandekeskuse tunnustamise taotluse hindamise korra ja taotluse hindamise kriteeriumid kehtestab põllumajandusminister määrusega. Nimetatud korras võib ette näha, et taotlust ei hinnata, kui tunnustamist taotleb koordineeriv keskus.
(6) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab põllumajandusminister käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel maakondade kaupa. Kui nõuetele vastavad taotlused on käesoleva paragrahvi kohaselt hinnatud, rahuldatakse hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus, mis vastab hindamiskriteeriumide miinimumnõuetele. Nõuandekeskusena tunnustamise otsuse või tunnustamata jätmise otsuse teeb põllumajandusminister.
(7) Põllumajandusminister tunnistab nõuandekeskuse tunnustamise otsuse kehtetuks haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel või kui nõuandekeskus:
1) on esitanud sellekohase taotluse;
2) ei vasta nõuandekeskusele esitatud nõuetele;
3) ei ole ettekirjutuses määratud tähtpäevaks õigusrikkumist lõpetanud;
4) ei võimalda teostada järelevalvet nõuandekeskusele esitatud nõuete täitmise üle.
11. peatükk TOOTJARÜHM
§ 77. Tootjarühm
Tootjarühm käesoleva seaduse 6., 11. ja 12. peatüki tähenduses on tulundusühistu või mittetulundusühing, kelle eesmärgiks on turustada oma liikmete toodetud põllumajandustooteid ja liikmete omatoodetud põllumajandustoodete töötlemisel saadud tooteid ning edendada põllumajandustootjate osalemist toidukvaliteedikavades.
§ 78. Nõuded tunnustamist taotleva ja tunnustatud tootjarühma kohta
(1) Tunnustamist taotlev või tunnustatud tootjarühm turustab oma liikmete toodetud põllumajandustooteid ja nende töötlemisel saadud tooteid ning tema liikmeteks on vähemalt viis põllumajandusega tegelevat ettevõtjat.
(2) Tootjarühmal on eeskiri oma liikmete sellise põllumajandustoote tootmiseks, mille kohta tootjarühm on tunnustatud või taotleb tunnustamist, ning viie aasta tegevuskava põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamise kavandamiseks.
(3) Tunnustatud tootjarühm teavitab PRIA-t kirjalikult oma liikmeskonna muutumisest ning põhikirja või tunnustamise aluseks olevate muude dokumentide ja andmete muutumisest.
(4) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada nende põllumajandustoodete ja tootmisviiside loetelu, mille kohta on võimalik tunnustamist taotleda, ning täpsemad nõuded tootjarühma ja tema liikme, sealhulgas liikme tegevuse, ning tootjarühma ja tema liikme müügitulu kohta.
§ 79. Tootjarühma tunnustamine
(1) Tootjarühma tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse tootjarühma vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning määratakse põllumajandustooted ja nende tootmisviisid, mille kohta tootjarühma tunnustatakse.
(2) Tootjarühm saab taotleda tunnustamist põllumajandustoote ja tootmisviisi kohta.
(3) Tunnustamise taotlemiseks esitab tootjarühm PRIA-le vormikohase kirjaliku taotluse, märkides ära põllumajandustoote, mille kohta tunnustamist taotletakse, ning vajaduse korral ka tootmisviisi.
(4) PRIA kontrollib tootjarühma vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning teeb tootjarühma tunnustamise otsuse või tunnustamata jätmise otsuse.
(5) Tootjarühma tunnustatakse tähtajatult.
(6) Tootjarühma tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister määrusega.
§ 80. Tootjarühma tunnustamata jätmine ja tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) PRIA teeb tootjarühma tunnustamata jätmise otsuse, kui selle nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et:
1) tootjarühm ei vasta tunnustamise nõuetele;
2) taotluses on esitatud teadlikult valeandmeid või tootjarühm mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) tootjarühm ei võimalda kontrollida taotluse nõuetekohasust;
4) tootjarühm ei ole puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul neid kõrvaldanud.
(2) Kui tootjarühm on tunnustatud käesoleva seaduse 5. peatüki 8. jaos kehtestatud korra kohaselt, teeb PRIA asjaomase puu- ja köögivilja kohta tunnustamata jätmise otsuse.
(3) PRIA tunnistab tootjarühma tunnustamise otsuse kehtetuks haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel või kui tootjarühm:
1) on esitanud sellekohase taotluse;
2) ei vasta tootjarühma ja tema liikme kohta esitatud nõuetele;
3) ei ole ettekirjutuses määratud tähtpäevaks õigusrikkumist lõpetanud;
4) ei võimalda teostada järelevalvet tootjarühma ja tema liikme kohta esitatud nõuete täitmise üle.
12. peatükk TOIDUKVALITEEDIKAVA
§ 81. Toidukvaliteedikava
Toidukvaliteedikava käesoleva seaduse tähenduses on komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artikli 22 lõikes 1 sätestatud ühenduse toidukvaliteedikava või käesoleva seaduse alusel ja korras tunnustatud toidukvaliteedikava.
§ 82. Nõuded tunnustamiseks esitatava ja tunnustatud toidukvaliteedikava kohta
(1) Toidukvaliteedikava, mis tunnustamiseks esitatakse või mis on tunnustatud, peab vastama järgmistele nõuetele:
1) toidukvaliteedikava töötab välja ja rakendab käesoleva seaduse § 79 alusel ja korras tunnustatud tootjarühm. Toidukvaliteedikavas võib osaleda ka muu huvitatud isik;
2) toidukvaliteedikava raames toodetud lõpptoode on jaekaubanduses realiseeritav toiduks ettenähtud eriliste omadustega toode, mille tootmise põhitoorainena kasutatakse 100% ulatuses toidukvaliteedikavas osalevate põllumajandustootjate toodetud põllumajandustooteid;
3) toidukvaliteedikava raames toodetud lõpptoode vastab komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 22 lõike 2 punktis a sätestatud nõuetele;
4) toidukvaliteedikava rakendaval tootjarühmal on mittetulundusühingute seaduse § 7 või tulundusühistuseaduse § 6 kohases põhikirjas sätestatud korra kohaselt üldkoosoleku või volinike koosoleku otsusega vastu võetud toidukvaliteedikava eeskiri.
(2) Toidukvaliteedikava eeskiri sisaldab:
1) toidukvaliteedikavas osalemise tingimusi ja korda;
2) lõpptoodete loetelu;
3) toidukvaliteedikavas osalejale kohustuslikku toidukvaliteedikava raames toodetava toote tootmismeetodi kirjeldust;
4) loetelu nende lõpptoote erilisi omadusi ja kvaliteeti kinnitavate põhinäitajate kohta, mida saab kasutada kvaliteedikontrolli alusena;
5) toidukvaliteedikavas osalejale kohustusliku tootmismeetodi nõuete järgimise tagamiseks rakendatavate abinõude kirjeldust ning lõpptoote eriliste omaduste ja kvaliteedi kontrollimise miinimumnõudeid ja korda.
(3) Toidukvaliteedikava rakendava tootjarühma juhatus peab toidukvaliteedikavas osalejate nimekirja.
(4) Toidukvaliteedikava eeskirjas tootmisprotsessi ja lõpptoote eriliste omaduste ja kvaliteedi kohta sätestatud nõuete järgimist kontrollib toidukvaliteedikava rakendava tootjarühma valitud, kuid toidukvaliteedikavas osalejatest sõltumatu asjaomaste teadmiste, oskuste ja pädevusega isik.
(5) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada toidukvaliteedikava ja selle eeskirja täpsemad nõuded.
§ 83. Toidukvaliteedikava tunnustamine ning tunnustamata jätmine ja tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Toidukvaliteedikava tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse toidukvaliteedikava vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.
(2) Toidukvaliteedikava tunnustamiseks või tunnustamise otsuse muutmiseks esitab tootjarühm VTA kohalikule asutusele vormikohase kirjaliku taotluse koos toidukvaliteedikava eeskirja ja toidukvaliteedikavas osalejate nimekirjaga.
(3) VTA kontrollib toidukvaliteedikava vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning teeb toidukvaliteedikava tunnustamise, tunnustamise otsuse muutmise või tunnustamata jätmise otsuse.
(4) Toidukvaliteedikava tunnustatakse tähtajatult.
(5) Toidukvaliteedikava rakendav tootjarühm teavitab VTA-d kirjalikult muudatustest toidukvaliteedikavas osalejate nimekirjas.
(6) VTA teeb toidukvaliteedikava tunnustamata jätmise otsuse, kui selle nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et:
1) see ei vasta tunnustamise nõuetele;
2) toidukvaliteedikava rakendav tootjarühm ei ole käesoleva seaduse § 79 alusel ja korras tunnustatud tootjarühm;
3) taotluses on esitatud teadlikult valeandmeid või tootjarühm mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
4) tootjarühm ei võimalda kontrollida taotluse nõuetekohasust;
5) tootjarühm ei ole puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul neid kõrvaldanud.
(7) Toidukvaliteedikava tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra, taotluse vormi ning toidukvaliteedikava tunnustamise otsuse muutmise ja toidukvaliteedikava raames toodetud lõpptoote märgistamise korra kehtestab põllumajandusminister määrusega.
(8) VTA tunnistab toidukvaliteedikava tunnustamise otsuse kehtetuks haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel või kui:
1) toidukvaliteedikava rakendav tootjarühm on esitanud sellekohase taotluse;
2) toidukvaliteedikava ei vasta selle kohta esitatud nõuetele;
3) tootjarühm ei ole ettekirjutuses määratud tähtpäevaks õigusrikkumist lõpetanud;
4) tootjarühm ei võimalda teostada järelevalvet toidukvaliteedikava kohta esitatud nõuete täitmise üle.
§ 84. Tunnustatud toidukvaliteedikava kohta andmete avaldamine
VTA avaldab oma veebilehel tunnustatud toidukvaliteedikava eeskirja, seda rakendava tootjarühma nime ja tunnustatud toidukvaliteedikavas osalejate nimed.
13. peatükk TAGATISED
§ 85. Tagatise esitamine
(1) Nende ühise põllumajanduspoliitika abinõude puhul, mille rakendamise korral näevad Euroopa Liidu määrused ette kohustise täitmise tagamiseks tagatise andmise, esitatakse tagatis PRIA-le.
(2) Tagatise võib PRIA-le esitada:
1) PRIA pangakontole kantud deposiidina;
2) garantiina.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tagatist ei nõuta, kui riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus esitab kinnituse oma kohustise täitmise kohta.
(4) Tagatise esitamise, kasutamise ja vabastamise täpsema korra kehtestab põllumajandusminister määrusega.
14. peatükk PÕLLUMAJANDUSARVESTUSE KORRALDAMINE
§ 86. Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas
(1) Põllumajandustootjate majandustegevuse analüüsimiseks vajalikud andmed kogub põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi põllumajandusministri valitud asutus nõukogu määruse nr 79/65/EMÜ, millega luuakse Euroopa Majandusühenduse põllumajandustootjate tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (EÜT 109, 23.06.1965, lk 1859–1865), kohaselt.
(2) Põllumajandusliku raamatupidamise andmeid esitavate põllumajandustootjate arvu ja nende valimise kava kinnitab nõukogu määruse nr 79/65/EMÜ artikli 5 alusel põllumajandusministri moodustatud komisjon.
§ 87. Põllumajandusarvestuse korraldamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 138/2004 põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 33, 05.02.2004, lk 1–87) II lisas nimetatud põllumajanduse majandusliku arvestuse näitajate kohta koondab Põllumajandusministeerium käimasoleva kalendriaasta esialgsed tulemused sama aasta novembriks ja eelmise kalendriaasta tulemused järgmise aasta jaanuariks ning Statistikaamet eelmise kalendriaasta lõpptulemused järgmise aasta septembriks.
15. peatükk PÕLLUMAJANDUSTOETUSTE JA PÕLLUMASSIIVIDE REGISTER
§ 88. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register
(1) Vabariigi Valitsus asutab põllumajandusministri ettepanekul põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri (edaspidi register), mis on kooskõlas avaliku teabe seadusega asutatud andmekogu. Registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(2) Registri vastutav töötleja on Põllumajandusministeerium.
(3) Registri volitatud töötlejad on PRIA ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi osas selle abi andjad.
(4) Registri pidamise eesmärk on koguda, töödelda ja säilitada andmeid ühise põllumajanduspoliitika abinõude, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude ning kalandusturu korraldamise abinõude rakendamisel antavate toetuste kohta.
§ 89. Registrisse kantavad andmed
(1) Registrisse kantakse andmed ühise põllumajanduspoliitika abinõudes osalevate isikute ja nende taotluste kohta ning taotluste menetlemise käigus saadud andmed.
(2) Põllumassiivi piirid ja tunnused kantakse põllumassiivi kaardile. Põllumassiivi kaart koostatakse maakatastriseaduse §-s 141 nimetatud aluskaartide alusel. Põllumassiivi kaart on registri osa.
(3) Põllumassiiv käesoleva seaduse tähenduses on maastikul eristuvate püsivate objektide, katastriüksuse piiride või maa kasutusotstarbe piiridega piiristatud ühtne maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest põllust.
(4) Põllumassiivi tunnus käesoleva seaduse tähenduses on põllumassiivi identifitseerimiseks ettenähtud numberkood.
(5) Põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivile numberkoodi andmise ja pindala määramise korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise korra kehtestab põllumajandusminister määrusega.
§ 90. Andmete esitamine ja registrisse kandmine
(1) Isik, kes esimest korda taotleb käesoleva seaduse alusel ja korras kas toetust, tootmiskvoodi või riikliku koguse määramist, impordi- või ekspordilitsentsi, eksporditoetuse või seestöötlemise sertifikaati, heakskiitu abinõudes osalemiseks või tunnustamist või esitab pakkumise, esitab enda andmete registrisse kandmiseks vormikohase avalduse PRIA-le.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse vormi kehtestab põllumajandusminister määrusega.
(3) Isik, kelle registriandmed on muutunud, esitab PRIA-le registrikande muutmise avalduse andmete muutumisest arvates 15 tööpäeva jooksul.
(4) Andmed kantakse registrisse avalduse saamisest arvates 15 tööpäeva jooksul.
(5) PRIA keeldub registrikande tegemisest, kui isik on esitanud teadlikult valeandmeid. Kande tegemata jätmisest teatab PRIA taotlejale sellekohase otsuse tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul.
(6) Isiku avalduseta kantakse registrisse andmed põllumassiivi kasutamise, piiripunktide ja põllumassiivi pindala kohta ning põllumassiivi tunnused, samuti taotluse esitamisest, taotluse menetlemise alustamisest, järelevalvetoimingute tegemisest ja muutunud andmetest muul kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud viisil teadasaamisest arvates 15 tööpäeva jooksul.
§ 91. Registriandmete avaldamine
(1) Registriandmetega võivad tutvuda riiklikku järelevalvet teostav järelevalveasutus ja isik, kelle sellekohane õigus on sätestatud seadusega, seiret või hindamist tegev isik seireks või hindamiseks vajalikus ulatuses ning isik, kellel on andmetega tutvumiseks õigustatud huvi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus saada registrikandest ärakiri.
§ 92. Registriandmete avalikustamine
(1) PRIA avaldab käesoleva seaduse alusel oma veebilehel järgmised andmed:
1) toetust saanud isiku nimi, kohaliku omavalitsusüksuse nimetus, selle koha sihtnumber, kus toetuse saaja elab või on registreeritud, ning saadud toetuse liik ja toetuse suurus;
2) põllumassiivide andmed ning põllumassiivide kaardid;
3) isikule määratud tootmiskvoodi ja riikliku koguse suurus;
4) säilitatava püsirohumaa pindala põllumassiivide kaupa;
5) püsirohumaa osakaalu vähenemise korral komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklitest 3 ja 4 lähtudes uuesti rajatava püsirohumaa pindala;
[RT I 2010, 10, 43 - jõust. 06.03.2010]
6) käesoleva seaduse § 79 alusel tunnustatud tootjarühma nimi koos toote ja tootmisviisiga, mille kohta tootjarühm on tunnustatud, ning tootjarühma liikmete nimed.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed avalikustatakse komisjoni määruses (EÜ) nr 259/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) vahenditest toetuse saajaid hõlmava teabe avaldamisega (ELT L 76, 19.03.2008, lk 28–30), sätestatud tähtaegadel ja ulatuses.
16. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE
§ 93. Riikliku järelevalve eesmärk ja ulatus
(1) Riikliku järelevalve eesmärk on kontrollida ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise eesmärgipärasust ja vastavust asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkidele on riikliku järelevalve teostamise eesmärk kontrollida Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) rahastamissüsteemiga otse või kaudselt seotud toetusraha saavaid ja andvaid isikuid.
(3) Järelevalve käigus kontrollitakse käesoleva seaduse § 57 lõike 4 ja § 74 kohaselt sõlmitud halduslepingute ja turukorraldusabinõude rakendamiseks esitatud nõuete täitmist, toetuse saaja tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses, asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.
§ 94. Riikliku järelevalve teostajad
(1) Riikliku järelevalve teostajad asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle on PRIA ning oma pädevuse piires VTA, PMA, Keskkonnainspektsioon, Tarbijakaitseamet, Maksu- ja Tolliamet, Põllumajandusuuringute Keskus, käesolevas seaduses ja asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt Keskkonnaamet ja käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik, kui sellekohane õigus tuleneb halduslepingust.
(2) Asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet PRIA, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4–11 nimetatud juhtudel.
(3) Käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet PRIA ning oma pädevuse piires PMA, VTA ja Keskkonnainspektsioon.
(4) PMA ja käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik, kui sellekohane õigus tuleneb halduslepingust, teostavad riiklikku järelevalvet maaelu arengu toetuste kohta asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle arengukavas ettenähtud ulatuses.
(5) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud turuinfo esitamise kohustuse täitmise ning esitatud andmete õigsuse üle teostavad riiklikku järelevalvet PRIA ning oma pädevuse piires VTA. Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada turuinfo esitamise kohustuse täitmise ning esitatud andmete õigsuse üle järelevalve teostamise korra.
(6) Käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 sätestatud kokkuostetavate põllumajandustoodete kvaliteedi- ja koostisnõuetele vastavuse üle, käitleja käitlemisruumi, sealhulgas hoiu- ja säilitusruumi, ning sekkumiskeskuse ja -lao nõuetekohasuse üle teostavad riiklikku järelevalvet VTA ja Põllumajandusuuringute Keskus.
(7) Käesoleva seaduse § 68 lõikes 4 sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet VTA ja Tarbijakaitseamet toiduseaduses sätestatud alusel ja korras.
(8) Käesoleva seaduse § 69 lõikes 4 sätestatud loomarümba kvaliteediklassi määramise nõuetekohasuse üle teostab riiklikku järelevalvet VTA.
(9) Käesoleva seaduse § 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet PMA ning jaekaubandusettevõttes Tarbijakaitseamet oma pädevuse piires.
(10) Käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud linnupidamisviiside miinimumnõuete lisatingimuste täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet VTA.
(11) Käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud määruste alusel Euroopa Liidu põllumajandustoote, toidu, piiritusjoogi või veini kvaliteedimärki kandva toote registreeritud spetsifikatsioonile vastavuse ning registreeritud nimetuse nõuetekohase kasutamise üle teostab riiklikku järelevalvet VTA.
(12) Käesoleva seaduse § 83 alusel ja korras tunnustatud toidukvaliteedikava üle teostab riiklikku järelevalvet VTA.
(13) Käesoleva seaduse § 93 lõikes 2 nimetatud kontrolli korral on eriasutuseks PRIA selleks määratud struktuuriüksus ning eriasutuse ülesandeid täidab Maksu- ja Tolliameti selleks määratud struktuuriüksus oma pädevuse piires.
(14) Vajaduse korral osutab PRIA Euroopa Komisjonile kontrolli tegemisel ametiabi.
(15) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib määrusega kehtestada Eestist eksporditud põllumajandustoote ja Eestis töödeldud põllumajandustoote järelkontrolli tegemise täpsema korra.
§ 95. Halduslepingu täitmise üle riikliku järelevalve teostajad
(1) Käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet PRIA.
(2) Käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel sõlmitud halduslepingu ühepoolse lõpetamise ning muu sellise asjaolu ilmnemise korral, mis takistab halduslepingu sõlminud isikul halduslepingut edaspidi täita, antakse lepingu täitmisega seotud materjal viivitamata üle PRIA-le, kes korraldab haldusülesande edasise täitmise.
(3) Käesoleva seaduse §-s 74 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Põllumajandusministeerium.
(4) Käesoleva seaduse §-s 74 nimetatud halduslepingu ühepoolse lõpetamise ning muu sellise asjaolu ilmnemise korral, mis takistab mittetulundusühingul või sihtasutusel halduslepingut edaspidi täita, antakse lepingu täitmisega seotud materjal viivitamata üle Põllumajandusministeeriumile, kes korraldab haldusülesande edasise täitmise.
§ 96. Järelevalveametniku pädevus
(1) Käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 nimetatud asutuste järelevalveametnikud ja järelevalvetöötajad (edaspidi järelevalveametnik) teostavad järelevalvet oma pädevuse piires. Järelevalveametnikul on õigus:
1) nõuda ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks andmeid, dokumente ja muud materjali;
2) saada kirjalikku ja suulist seletust;
3) järelevalve teostamiseks siseneda kontrollitava isiku kasutatavasse ruumi või kasutatavale territooriumile ja viibida seal;
4) teha ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks;
5) kohaldada ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
(3) Järelevalveametnik koostab järelevalvetoimingu tulemuste kohta kontrollakti või protokolli, märkides selles vajaduse korral ära nõude rikkumise tõsiduse, ulatuse, püsivuse ja korduvuse.
(4) Järelevalveametnik kannab järelevalvetoimingu tegemise ajal vajaduse korral või taotleja nõudmisel taotleja antud eri- või kaitseriietust.
(5) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada nende järelevalvetoimingute loetelu, mille tegemise ajal peab järelevalveametnik kandma eri- või kaitseriietust, mille ostmise kulud kaetakse riigieelarvest.
§ 97. Ettekirjutuse tegemine
(1) Õigusrikkumise avastamise korral on järelevalveametnikul õigus teha isikule ettekirjutus, milles ta:
1) kohustab õigusrikkumise lõpetama;
2) kohustab tegema õigusrikkumise lõpetamiseks, edasise õigusrikkumise ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks vajalikke toiminguid;
3) määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja.
(2) Ettekirjutus saadetakse taotlejale või toetuse saajale posti teel väljastusteatega tähtkirjaga kümne tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemisest arvates või antakse ettekirjutuse saajale kätte allkirja vastu teatisel.
§ 98. Vaidemenetlus
(1) Enne halduskohtule kaebuse esitamist tuleb läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Kui vaie esitatakse käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isiku otsuse või toimingu peale, lahendab vaide PRIA või tema volitusel halduslepingu sõlminud isik.
(3) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul vaide vastuvõtmisest arvates.
§ 99. Toetusraha tagasinõudmine
(1) Kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi nõukogu määrustes (EÜ) nr 73/2009, (EÜ) nr 1234/2007 ning (EÜ) nr 1290/2005 ja teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel.
(2) Kui pärast täiendava otsetoetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi. Toetusraha tagasinõudmise otsuse võib teha taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast alates kümne aasta jooksul.
(3) Kui pärast maaelu arengu toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi nõukogu määrustes (EÜ) nr 1257/1999, (EÜ) nr 1698/2005 ning (EÜ) nr 1290/2005 ja teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel.
(4) Toetusraha tagasinõudmise otsuse teeb PRIA või käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik, kui sellekohane õigus tuleneb halduslepingust, Euroopa Liidu asjakohastes määrustes ja käesolevas seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Toetusraha tagasinõudmise otsus saadetakse toetuse saajale väljastusteatega tähtkirjaga.
(5) Toetusraha jäetakse tagasi nõudmata käesoleva seaduse alusel antud toetuste osas, kui toetuse saajalt individuaalse maksega seotud tagasinõutav summa intressita ei ületa 100 eurot.
§ 100. Toetusraha tagasimaksmine
(1) Toetuse saaja maksab tagasinõutava toetusraha tagasi 90 kalendripäeva jooksul käesoleva seaduse § 99 lõikes 4 nimetatud toetusraha tagasinõudmise otsuse jõustumise päevast arvates.
(2) PRIA tasaarvestab tagasinõutava toetusraha komisjoni määruse (EÜ) nr 885/2006, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega (ELT L 171, 23.06.2006, lk 90–110), artikli 5b kohaselt § 99 lõikes 4 nimetatud toetusraha tagasinõudmise otsuse jõustumise päevast alates.
(3) Kui toetuse saaja jätab toetusraha tagasinõudmise otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 sätestatud tähtaegade jooksul täitmata, annab PRIA toetusraha tagasinõudmise otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ka käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isiku tehtud toetusraha tagasinõudmise otsuse annab sundtäitmisele PRIA.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasaarvestamist võib teostada ka pärast toetusraha tagasinõudmise otsuse sundtäitmisele andmist.
§ 101. Toetusraha tagasimaksmise ajatamine
(1) PRIA võib ajatada tagasinõutava toetusraha tagasimaksmise, kui toetuse saaja esitab asjakohase põhjendatud taotluse ja toetuse tagasimaksmise ajakava. Tagasinõutava toetusraha tagasimaksmise ajatamise korral tuleb toetus tagasi maksta tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemise päevast arvates 12 kuu jooksul.
(2) Kui toetuse saaja ei tasu toetusraha tagasimaksmise ajatamise korral osamakseid toetuse tagasimaksmise ajakava kohaselt, võib PRIA toetusraha tagasimaksmise ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetusraha tagasimaksmist 90 kalendripäeva jooksul sellesisulise otsuse kättesaamisest arvates.
§ 102. Intress ja viivis
(1) Kui Euroopa Liidu määrustest ei tulene teisiti, nõutakse toetuse tagasinõudmise korral tagastatava toetuse summalt intressi sõltumata toetuse väljamaksmise valuutast eurodes. Intressimäär tagastatava toetuse summalt on eurodes ühe aasta Euribor + 5 protsenti aastas. Intressimäär fikseeritakse iga aasta 2. jaanuari seisuga ning see kehtib üks aasta. Intressi arvestatakse taotlejale toetuse tagasinõudmise otsuse teatavakstegemise päevast alates kuni toetuse tagasimakse või tasaarveldamise korras mahaarvamiseni. Intressiarvestuse aluseks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
(2) Kui toetusraha ei maksta tagasi toetusraha tagasinõudmise otsuses ettenähtud tähtpäevaks, võib toetuse saajalt nõuda viivist kuni 0,1% toetusraha tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kui Euroopa Liidu määrustest ei tulene teisiti.
(3) Intressi ega viivist ei nõuta käesoleva seaduse §-s 63 nimetatud tehnilise abi toetuse tagasinõudmise korral.
17. peatükk VASTUTUS
§ 103. Andmete esitamise nõude rikkumine
(1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks turuinfo esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
§ 104. Kokkuostjale esitatud nõuete rikkumine
(1) Tootmiskvoodi alusel toodetava põllumajandustoote turustamise eest heakskiitmata kokkuostjatele –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
§ 105. Põllumajandustoote kvaliteediklassi määramise nõuete, koostis- ja kvaliteedinõuete ning märgistuse, sealhulgas nimetuse registreerimise nõuete rikkumine
(1) Põllumajandustoote kvaliteediklassi määramise nõuete, koostis- ja kvaliteedinõuete või märgistuse, sealhulgas nimetuse registreerimise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
§ 106. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 103–105 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-s 103 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on oma pädevuse piires Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet või Veterinaar- ja Toiduamet.
(3) Käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.
(4) Käesoleva seaduse §-s 105 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on oma pädevuse piires Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet või jaemüügi etapis Tarbijakaitseamet.
18. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 107. Makseagentuur
Enne 2010. aasta 1. jaanuari kehtinud korras akrediteeritud makseagentuur täidab makseagentuuri ülesandeid kuni akrediteerimise otsuse kehtetuks tunnistamise või muutmiseni.
§ 108. Tootmiskvoot
Käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 nimetatud taotluse esitanuks loetakse ka isik, kellele on määratud toorpiima tootmiskvoot, mida on korrigeeritud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide alusel ja korras.
§ 109. Seaduse kohaldamine enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud halduslepingu suhtes
Enne 2010. aasta 1. jaanuari sõlmitud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv haldusleping, mille ese on riigi haldusülesannete täitmiseks volitamine, jääb kehtima, kui füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik, kellele on halduslepinguga volitatud täitmiseks riigi haldusülesanne, vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. Kui nimetatud isik ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, lõpetab haldusülesande volitaja halduslepingu ühepoolselt käesoleva seaduse jõustumisest alates kuue kuu jooksul.
§ 110. Seaduse kohaldamine enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud muu lepingu suhtes
Enne 2010. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 3 lõike 2, § 31 lõike 1 ja § 34 lõike 2 alusel sõlmitud ning käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv asjakohane leping kehtib kuni nimetatud lepingus sätestatud tähtpäevani.
§ 111. Heakskiitmine
Enne 2010. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 6 lõike 4 alusel heakskiidetud isik või tema ettevõte võib osaleda ühise põllumajanduspoliitika abinõudes kuni heakskiitva otsuse kehtetuks tunnistamise või muutmiseni.
§ 112. Volitusnormi kehtivus
(1) Enne 2010. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antud õigusakt kehtib pärast käesoleva seaduse jõustumist kuni kehtetuks tunnistamiseni või käesoleva seaduse alusel antava uue õigusakti jõustumiseni.
(2) Enne 2010. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 141 lõike 2 ja § 142 lõike 2 alusel antud energiakultuuri toetuse väljamaksmine lõpetatakse 2011. aasta 1. jaanuaril ning § 15 lõike 2 ja § 16 lõike 2 alusel antud põllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse väljamaksmine lõpetatakse 2010. aasta 30. juunil. Energiakultuuri toetuse osas võib põllumajandusminister kehtestada toetuse menetlemise lõpetamiseks vajalikud lõpptähtajad.
§ 113. Täiendava otsetoetuse toetusõiguse rakendamine pärimise korral
Kui käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 nimetatud isik on surnud ajavahemikus 2007. aasta 31. märtsist kuni 2010. aasta 1. jaanuarini, esitab tema pärija PRIA-le pärimist tõendavad dokumendid ning taotluse täiendava otsetoetuse toetusõiguse määramiseks hiljemalt koos asjakohase täiendava otsetoetuse taotlusega.
§ 114. Eelmistel aastatel antud toetuse tagasinõudmine
(1) Enne 2010. aasta 1. jaanuari alustatud toetusraha tagasinõudmise ja tagasimaksmise menetlemine lõpetatakse nimetatud menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt.
(2) Kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist ning toetusraha tagasinõudmise otsus tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, siis kohaldatakse toetusraha tagasinõudmisele käesoleva seaduse sätteid.
§ 115. Puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu ning ettevõtjate erimärgistuse ja enesekontrolli luba
(1) Käesoleva seaduse § 70 lõikes 3 nimetatud puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekoguna käsitatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu.
(2) Paragrahvi 70 lõikes 4 sätestatud ettevõtjate erimärgistuse ja enesekontrolli luba, mis on välja antud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud korras, kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni.
§ 116. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register
Käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrina käsitatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrit.
§ 117. – § 121. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]