Süstemaatiline liigitus: KOHTUMENETLUSÕIGUS → Tsiviilkohtumenetlus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus

Vastu võetud 15.06.2005
RT I 2005, 39, 308
jõustumine 01.01.2006, osaliselt 21.07.2005. a.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku jõustumine

  (1) Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja täitemenetluse seadustik jõustuvad 2006. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud võimalus anda tagatis väärtpaberite hoiustamisena kohtu deposiitkontole kehtib alates 2007. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

§ 2.  Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku kohaldamine

  (1) Menetlustähtaeg, mille kulgemine algas enne käesoleva seaduse jõustumist, lõpeb seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku kohaselt.

  (2) Seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtumenetlusse võetud asjades kohtualluvus ja -pädevus tulenevalt käesoleva seaduse jõustumisest ei muutu.

  (3) Enne 2009. aasta 1. jaanuari alustatud halduskohtumenetluse võib viia lõpule sõltumata sellest, et pärast 2009. aasta 1. jaanuari tuleks asi lahendada maakohtus. Sama kehtib enne 2009. aasta 1. jaanuari alustatud asja lahendamise kohta hagimenetluses või hagita menetluses, kui kehtiva seaduse järgi on menetlusliiki muudetud.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 3.  Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

  (2) Enne 2009. aasta 1. jaanuari esitatud hagi tagamise avaldustelt tuleb tasuda kautsjonit. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 383 lõiget 1¹ nende avalduste suhtes ei kohaldata, kuid see ei välista kohtu õigust nõuda tagatist § 383 lõike 1 alusel.

  (3) Menetlusabi andmise taotluse lahendamisel pärast 2009. aasta 1. jaanuari arvestatakse taotleja mõistlikke kulusid eluasemele ja transpordile ka juhul, kui menetlusabi andmise taotlus esitati enne 2009. aasta 1. jaanuari.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 4.  Kohtualluvuse kokkulepe

  Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe kehtib, kui see on sõlmitud seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuete kohaselt.

§ 4¹.  Iseseisva nõudeta kolmanda isiku edasikaebeõigus

  Iseseisva nõudeta kolmandal isikul ei ole asjas, milles ta kolmanda isikuna osales, tehtud lahendi peale kaebuse esitamise õigust, kui ta astus menetlusse või kaasati sinna enne 2009. aasta 1. jaanuari.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 4².  Lihtsustatud vormis otsus lihtmenetluses

  Lihtmenetluse asjades ette nähtud võimalust teha otsus kirjeldava või põhjendava osata ja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise piiranguid ei kohaldata, kui hagi esitati enne 2009. aasta 1. jaanuari.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 4³.  Määruskaebus registriasjas

  Enne 2009. aasta 1. jaanuari tehtud ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 599 enne 2009. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsioonis nimetatud määruste peale võib esitada määruskaebuse seal nimetatud tähtaja jooksul.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 5.  Osalemine Riigikohtu menetlustoimingutes

  Isik, kes on käesoleva seaduse jõustumisel menetlusosaline Riigikohtu menetluses olevas tsiviilasjas, võib Riigikohtu menetluses osaleda ilma esindajata.

§ 6.  Maksekäsu kiirmenetlus

  (1) Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud maksekäsu elektrooniline kiirmenetlus toimub kuni kohtutes tehniliste tingimuste loomiseni paberkandjal esitatud dokumentide alusel. Justiitsminister kehtestab määrusega elektroonilisele maksekäsu kiirmenetlusele ülemineku aja, tingimused ja korra.
[RT I 2008, 28, 180 - jõust. 15.07.2008]

  (2) Kuni 2010. aasta 1. jaanuarini ei toimu maksekäsu kiirmenetlust nõuete puhul summaga üle 6390 euro. See summa hõlmab põhi- ja kõrvalnõudeid kokku.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Kohus jätab maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole maksekäsu kiirmenetlus lubatud.

  (4) Hageja taotlusel võib enne 2006. aasta 1. jaanuari esitatud hagiavaldust menetleda maksekäsu kiirmenetluse avaldusena.

  (5) Kui kohus on saanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse enne 2007. aasta 1. jaanuari, lahendab kohus selle enne 2007. aasta 1. jaanuari maksekäsu kiirmenetluse kohta kehtinud normide kohaselt.
[RT I 2006, 61, 457 - jõust. 01.01.2007]

  (6) Kui kohus on saanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse enne 2008. aasta 15. juulit, lahendab kohus selle enne 2008. aasta 15. juulit maksekäsu kiirmenetluse kohta kehtinud sätete kohaselt.
[RT I 2008, 28, 180 - jõust. 15.07.2008]

  (7) Osalise elektroonilise maksekäsu kiirmenetluse rakendamisest alates, kuid enne täielikule elektroonilisele menetlusele üleminekut kohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse asjade kohtualluvus määratakse järgmiselt:
  1) paberil maksekäsu kiirmenetluse avaldus, samuti avaldus, mis on esitatud elektrooniliselt selliselt, et seda ei saa kohtus automatiseeritult töödelda, esitatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 108 lõigetes 1–3 nimetatud kohtule;
  2) elektrooniline maksekäsu kiirmenetluse avaldus, mida kohtul on võimalik automatiseeritult töödelda, esitatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 4 nimetatud kohtule.
[RT I 2008, 28, 180 - jõust. 15.07.2008]

  (8) Enne täielikule elektroonilisele menetlusele üleminekut kohtumenetlusse võetud maksekäsu kiirmenetluse asja lahendab lõpuni maakohus, kelle menetluses asi on.
[RT I 2008, 28, 180 - jõust. 15.07.2008]

  (9) Täieliku elektroonilise maksekäsu kiirmenetluse rakendamisest alates määratakse kohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse asjade kohtualluvus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 108 lõikele 4.
[RT I 2008, 28, 180 - jõust. 15.07.2008]

§ 7.  Kohtuvea parandamise avalduse ja teistmisavalduse läbivaatamine

  Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kohtuvea parandamise avaldus ja teistmisavaldus vaadatakse läbi seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt.

§ 8.  Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamine vahekohtumenetluses

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud vahekohtu kokkuleppe kehtivust hinnatakse seni kehtinud seaduse kohaselt.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist alanud vahekohtumenetlus viiakse lõpuni seni kehtinud seaduse kohaselt, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

§ 9.  Hagita menetluse asjad

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist hagita menetluse asjades tehtud otsuse peale esitatud apellatsioon- ja kassatsioonkaebus vaadatakse läbi apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse korras. Sel juhul teeb apellatsioonimenetluse eeltoiminguid esimese astme kohus ja kassatsioonimenetluse eeltoiminguid ringkonnakohus.

  (2) Kui täisealisele isikule on enne käesoleva seaduse jõustumist määratud tähtajatult eestkostja, loetakse ajaks, millal kohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lõike 2 punkti 5 järgi hiljemalt otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise, 2011. aasta 1. jaanuar.

  (3) Enne 2009. aasta 1. jaanuari algatatud eestkoste seadmise või isiku kinnisesse asutusse paigutamise asjad lahendatakse enne 2009. aasta 1. jaanuari kehtinud sätete alusel, kui käesolevas paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti. See ei kehti neis menetlustes tehtud määruste muutmise, lõpetamise ja tähtaja pikendamise kohta.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 10.  Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu tegevuse jätkamine

  Käesoleva seaduse jõustumine ei piira Eesti Vabariigi seaduse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta alusel tegutsenud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu tegevuse jätkamist ega tema seni kehtinud menetluskorra kehtivust, kui see ei ole vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustikuga.

§ 11.  Täitemenetlus varasemate täitedokumentide alusel

  (1) Käesoleva seaduse jõustumise ajaks alustatud täitemenetlus viiakse läbi ka nende täitedokumentide alusel, mida täitemenetluse seadustiku alusel täita ei saa. Täitemenetlust saab pärast käesoleva seaduse jõustumist alustada üksnes nende täitedokumentide alusel, mis vastavad täitemenetluse seadustiku nõuetele, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul.

  (2) Tagasivõitmise korras saab kehtetuks tunnistada üksnes tehinguid, mis on tehtud pärast täitemenetluse seadustiku jõustumist.

  (3) Isikul, kelle vara on arestitud või millele on seatud käsutamise keelumärge kohtutäituri poolt enne 2001. aasta 1. märtsi nõude alusel, milles ei ole täitemenetlust jätkatud pärast 2001. aasta 1. märtsi, on õigus esitada kohtule avaldus sissenõudja õiguste välistamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üleskutsemenetluse korras.

  (4) Kuni 2005. aasta 31. detsembrini tõestatud notariaalse kokkuleppe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise, võib juhul, kui võlgnik on kokkuleppe kohaselt nõustunud kohese sundtäitmisega, esitada sundtäitmisele ka pärast käesoleva seaduse jõustumist. Nõudeks, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise, loetakse ka pandilepingust tulenev nõue, mille puhul peab kohese sundtäitmise kokkulepe sisalduma ka pandilepinguga tagatava nõude kohta koostatavas kokkuleppes.
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

2. peatükk MUUDATUSED ÕIGUSAKTIDES 

§ 12. – § 99. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

4. peatükk VOLITUSSÄTTED JA SEADUSE JÕUSTUMINE 

§ 100.  Volitussäte

  Vabariigi Valitsus korraldab tsiviilkohtumenetluse seadustiku tervikteksti avaldamise Riigi Teatajas kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse väljakuulutamist.

§ 101.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 26 punkt 3, § 32 punktid 1 ja 2, §-d 36, 50 ja 65 jõustuvad kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.