Kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord
Vastu võetud 20.05.2010 nr 61
Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 58 lõike 5, § 59 lõike 5 ja § 60 lõike 4 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013» (edaspidi arengukava).
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) saamise täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, toetuse määr ja suurus, sealhulgas toetuse maksimaalne suurus, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord, sealhulgas taotluse eelistamise võimalused, nõuded toetuse saajale ning toetuse väljamaksmise kord ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise kord.
2. peatükk
TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED NING TOETUSE MÄÄR
JA SUURUS
§ 2. Nõuded toetuse taotlejale
(1) Toetust võib taotleda:
1) «Metsaseaduse» § 10 lõike 5
tähenduses metsaühistu (edaspidi metsaühistu) tema
liikmete omandis oleva «Metsaseaduse» § 3 lõike 2 tähenduses metsamaa
kohta (edaspidi metsamaa) kinnisasja omaniku antud õiguse alusel
või § 3 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul tuletõrje
veevõtukoha teenindusplatsi ja veevõtukohale juurdepääsutee omaniku
antud õiguse alusel. Kinnisasja, tuletõrje veevõtukoha teenindusplatsi
ja veevõtukohale juurdepääsutee omanik kinnitab metsaühistu liikmena
lisas 1 toodud vormi kohase kinnituskirjaga oma nõusolekut toetuse
taotlemise ja sellega kaasnevate kohustuste võtmise kohta;
2)
füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust erametsaomanik
(edaspidi erametsaomanik) tema omandis oleva metsamaa või § 3
lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul tema omandis oleva
tuletõrje veevõtukoha teenindusplatsi ja veevõtukohale juurdepääsutee
kohta.
(2) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isik (edaspidi taotleja)
peab vastama järgmistele tingimustele:
1) taotleja ei ole pärast
1. jaanuari 2007 saanud ega taotle sama kulu hüvitamiseks samale
metsamaa osale kavandatud sama tegevuse kohta toetust
riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või
muud tagastamatut riigiabi;
2) kui taotleja on metsaühistu, mis on
asutatud tähtajaliselt, ei või tähtaeg olla lühem kui viis aastat
arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA)
poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
3) taotlejal ei ole
riikliku maksu maksuvõlga või tema riikliku maksu maksuvõla tasumine on
ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksud tasutud ajakava
kohaselt;
4) taotleja eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse
kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid
muudest kulu- ja maksedokumentidest;
5) taotleja suhtes ei toimu
likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust;
6) kui taotleja
on saanud varem toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu
või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi, mis on kuulunud
tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi
makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed
tasutud ettenähtud tähtajal ja summas;
7) taotleja või
metsaühistu puhul tema liige tagab tasuta juurdepääsu sellele
suitsetamis- ja lõkketegemiskohale, tuletõrjevee võtmiseks tuletõrje
veevõtukoha teenindusplatsile ja veevõtukohale juurdepääsuteele ning
selle juurde kuuluvale sõiduvahendi peatumiskohale ning päästetööde
tegemiseks tuletõkestusribale või -vööndile, mille kohta taotletakse
toetust.
§ 3. Toetatavad tegevused
(1) Toetust võib taotleda küla, alevi või aleviku territooriumil
(edaspidi maapiirkond) paikneva loodusõnnetusest või tulekahjust
kahjustatud metsa tootmispotentsiaali taastamiseks järgmiste tegevuste
kohta:
1) istutamiseks vajaliku maapinna ettevalmistamine,
metsapuutaimede soetamine ja istutamine ning vajaduse korral
taimekaitsevahendi või metsapuutaimi kaitsvate metsatarvikute soetamine
ja kasutusele võtmine (edaspidi uue metsakultuuri rajamine);
2)
loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks maapinna ettevalmistamine
(edaspidi looduslikule uuenemisele kaasaaitamine);
3)
metsakultuuri hooldamine.
(2) Toetust võib taotleda metsatulekahju ennetamiseks maapiirkonnas ellu
viidavate järgmiste tegevuste kohta:
1) tuleohumärgi ja -plakati
soetamine ja paigaldamine ning tuletõrje veevõtukoha ja veevõtukohale
juurdepääsutee tähistamine (edaspidi tulekaitseobjekti
tähistamine);
2) tuletõrje veevõtukoha teenindusplatsi,
veevõtukohale juurdepääsutee ning selle juurde kuuluva sõiduvahendi
peatumiskoha korrashoidmine (edaspidi tuletõrje veevõtukoha
teenindusplatsi ja veevõtukohale juurdepääsutee korrashoidmine);
3)
tuletõkestusriba või -vööndi rajamine ja korrashoidmine;
4)
suitsetamis- ja lõkketegemiskoha rajamine ja tähistamine.
(3) Loodusõnnetuseks loetakse metsamaal tormi või trombi põhjustatud tuuleheide või -murd.
§ 4. Nõuded toetatava tegevuse kohta
(1) Toetust võib taotleda § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste kohta, kui:
1)
metsamaa, mille kohta toetust taotletakse, on vähemalt 0,5 hektari
suurune;
2) uue metsakultuuri rajamise või looduslikule uuenemisele
kaasaaitamise korral on mitte varem kui taotluse esitamise aastale
vahetult eelnenud kalendriaastal toimunud loodusõnnetuse või tulekahju
kohta tehtud «Metsaseaduse» § 40 alusel sätestatud korras
metsakaitseekspertiis ning kavandatava metsakultuuri rajamise või
looduslikule uuenemisele kaasaaitamise kohta on «Metsaseaduse» §-s 41
sätestatud alusel ja korras koostatud metsateatisele tehtud märge
«lubatud»;
3) metsakultuuri hooldamise korral on samale
metsamaa osale, mille kohta toetust taotletakse, kahjustatud metsa
taastamiseks rajatud uus metsakultuur või on seal looduslikule
uuenemisele kaasa aidatud mitte varem kui 1. jaanuaril 2007 ning samal
metsamaa osal toimunud loodusõnnetuse või tulekahju kohta on tehtud
«Metsaseaduse» § 40 alusel sätestatud korras metsakaitseekspertiis;
4)
istutatakse keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruses nr 88
«Metsa majandamise eeskiri» § 15 lõikes 1 ning keskkonnaministri
4. detsembri 2006. a määruses nr 69 «Metsa uuendamisel kasutada lubatud
võõrpuuliikide loetelu» lubatud puuliikide metsapuutaimi ning hariliku
männi ja kuuse kultiveerimisel arvestatakse keskkonnaministri
13. detsembri 2006. a määruse nr 75 «Eestis metsa kultiveerimisel
kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad»
§ 3 lõikes 4 sätestatud nõudeid;
5)
istutatavad metsapuutaimed on keskkonnaministri 21. detsembri 2006. a
määruse nr 85 «Kultiveerimismaterjali sertifitseeritavate liikide
loetelu, sertifitseerimise kord ning sertifitseerimist või kontrollimist
kinnitavate dokumentide sisu nõuded» kohaselt varustatud puuliiki,
kvaliteeti ja päritolu tõendava põhitunnistusega ning
sertifitseerimisele mittekuuluvad metsapuutaimed puuliiki ja päritolu
tõendava vastavustunnistusega;
6) istutatavad metsapuutaimed on
ostetud isikult, kellele on Keskkonnaamet «Taimede paljundamise ja
sordikaitse seaduse» § 66 alusel ja korras väljastanud istutatava
metsapuutaime liigi kohta kultiveerimismaterjali tootmise tegevusloa.
Kui taotlejal või metsaühistu puhul tema liikmel endal on nimetatud
tegevusluba, võib ta istutada enda kasvatatud metsapuutaimi;
7)
väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki kasvatatud metsapuutaimed vastavad
keskkonnaministri 11. detsembri 2006. a määruse nr 72
«Kultiveerimismaterjali importimisele esitatavad nõuded» §-s 3
sätestatud nõuetele ja on varustatud tootjariigi väljastatud
põhisertifikaadi või ametliku sertifikaadi ärakirjaga;
8)
metsapuutaimed on istutatud ühtlaselt üle uuendatava ala arvestusega
vähemalt 2000 metsapuutaime ühe hektari kohta, välja arvatud harilik
mänd, mille puhul peab istutama vähemalt 3000 taime hektari kohta.
(2) Toetust võib taotleda § 3 lõikes 2 nimetatud tegevuste kohta, kui:
1)
metsamaa asub keskkonnaministri 21. veebruari 2007. a määrusega nr 14
«Suure, keskmise ja väikese metsade tuleohuga maakondade jaotus»
kehtestatud suure või keskmise tuleohuga maakonnas ning kavandatavate
tegevuste kohta on koostatud lisas 2 toodud vormi kohane metsatulekahju
ennetamise projekt;
2) tuletõrje veevõtukoha teenindusplatsi ja
veevõtukohale juurdepääsutee korrashoidmise korral on tuletõrje
veevõtukoha, mille vee mahutavus on vähemalt 200 m3,
veepinna nivoo ja veevõtukoha teenindusplatsi kõrguste vahe
maksimaalselt 4 meetrit, minimaalne vee sügavus veevõtukohas vähemalt
1,5 meetrit, veevõtukoha teenindusplatsi mõõtmed vähemalt 12×12 meetrit,
ning veevõtukohale juurdepääsutee laius vähemalt 3,5 meetrit.
Juurdepääsutee on eratee «Teeseaduse» § 52
tähenduses ja tehtavateks töödeks on tuletõrje veevõtukoha kruusa- või
siirdekatendiga teenindusplatsile ja veevõtukohale juurdepääsuteele
kruusa- või siirdekatendi lisamine ja nende hööveldamine;
3)
mineraliseeritud tuletõkestusriba või -vöönd rajatakse või hoitakse
korras keskkonnaministri 1. augusti 2008. a määruse nr 37 «Metsa ja muu
taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded» alusel kehtestatud
tuleohutusnõuete kohaselt;
4) suitsetamis- ja lõkketegemiskoha
rajamise korral on selle metsamaa suurus, kuhu suitsetamis- ja
lõkketegemiskoht rajatakse, vähemalt 5 hektarit ning suitsetamis- ja
lõkketegemiskoht ei ole suurem kui 60 m2,
sinna kuuluvad liivaga varustatud suitsuotste kogumise koht, prügikast,
tulekindel lõkketegemiskoht, puistematerjal lõkke kustutamiseks ning
vajaduse korral ilma vundamendi ja välisseinteta varjualune, lauad ja
pingid ja sõiduvahendi parkimiskoht pindalaga kuni 20 m2.
(3) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul ei või kavandatava tegevuse elluviimist alustada varem ja tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem, kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal.
(4) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 3 ja lõike 2 punktides 1–4 nimetatud tegevuste puhul ei või kavandatava tegevuse elluviimist alustada varem ja tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem, kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.
(5) Uue metsakultuuri rajamisega ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamisega ei või alustada enne «Metsaseaduse» §-s 41 sätestatud alusel ja korras koostatud metsateatisele märke «lubatud» tegemist.
(6) Metsapuutaimi kaitsvad metsatarvikud on tüvekrae, tüvekaitse, tüvetoru ja ladvakaitse.
§ 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud tegevuse abikõlbliku kulu maksumuse
moodustavad:
1) tegevuse käibemaksuta maksumus ja tegevuse
tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumus, kui taotleja on
käibemaksukohustuslane;
2) tegevuse käibemaksuga maksumus ja
tegevuse tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumus, kui
taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.
(2) Paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud tegevuse abikõlbliku kulu maksumuse
moodustavad:
1) tegevuse käibemaksuta maksumus, mis koosneb tegevuse
kohta välja valitud käibemaksuta hinnapakkumusest ja tegevuse
tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumusest, kui taotleja
on käibemaksukohustuslane;
2) tegevuse käibemaksuga maksumus,
mis koosneb tegevuse kohta välja valitud käibemaksuga hinnapakkumusest
ja tegevuse tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumusest,
kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.
(3) Kavandatava tegevuse maksumus peab olema põhjendatud, üheselt mõistetav, üksikasjalikult kirjeldatud, otstarbekas ja vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab toetusraha sihipärase ja säästliku kasutamise.
(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) maa ja
olemasoleva ehitise ostmise ja rentimise kulud;
2) tolli-, sisseveo-
ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutatakse mingil
muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on
ebaproportsionaalselt suur kulutus tegevuse mis tahes osale;
3)
käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist
«Käibemaksuseaduse» alusel;
4) kulutused reklaamile;
5)
palga- ja koolituskulud, remondi-, rendi-, kütuse-, side- ja veokulud
ning muud üldkulud;
6) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei
ole hiljemalt viie aasta möödudes arvates PRIA poolt viimase toetusosa
väljamaksmisest läinud üle toetuse saajale;
7)
sularahamakse, mis ületab 1000 krooni ühe tegevuse kohta, teenustasu
pangatoimingu eest, tagatismakse, intress ja finantsteenusega seotud muu
kulu;
8) juriidilise konsultatsiooni ja raamatupidamisteenuse eest
tasumiseks tehtud kulutus, tasu patendi ja litsentsi ostmiseks ning
riigilõivu ja teostatavusuuringu eest;
9) notaritasu;
10)
trahv, finantskaristus ja kohtumenetluse korral menetluskulud;
11)
kasutatud kauba ostmiseks tehtud kulutused;
12) toreduslikud
kulutused «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 63 tähenduses ja
ebaotstarbekad kulud;
13) riigile, kohalikule omavalitsusüksusele või
riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluval metsamaal
ellu viidud tegevuste kulud ning riigile, kohalikule omavalitsusüksusele
või riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva
tuletõrje veevõtukoha teenindusplatsi, veevõtukohale juurdepääsutee ja
selle juurde kuuluva sõiduvahendi peatumiskoha korrashoidmiseks tehtud
kulud;
14) «Looduskaitseseaduse» § 4 lõikes 1 nimetatud sellel
loodusobjektil ellu viidud tegevuste kulud, millel keskkonnakaitselised
piirangud ei võimalda teha kavandatavaid töid;
15) muud
kulud, mis ei ole tegevuse elluviimisega otseselt seotud;
16) muud
kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71
ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu
määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist
(EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise
üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artiklis 55
kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega.
§ 6. Nõuded tegevuse hinnapakkumuse kohta
(1) Kui § 3 lõikes 2 nimetatud ühe kavandatava tegevuse käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni, peab taotleja olema kavandatava tegevuse kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi hinnapakkumus).
(2) Kui § 3 lõikes 2 nimetatud ühe kavandatava tegevuse käibemaksuta maksumus ei ületa 156 466 krooni, peab taotleja olema kavandatava tegevuse kohta saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse.
(3) Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse eest tasutava hinnaga.
(4) Taotleja ja isik, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, ning nende osanik, aktsionär või juhatuse liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku.
§ 7. Toetuse määr ja suurus
(1) Toetust antakse § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuse kohta kuni 90%
toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse maksimaalne
suurus on:
1) uue metsakultuuri rajamise korral 29 900 krooni hektari
kohta, kui metsapuutaimede istutamisel kasutatakse § 4 lõikes 6
nimetatud metsatarvikuid, ja 14 100 krooni hektari kohta, kui
metsapuutaimed istutatakse ilma metsatarvikuid kasutamata;
2)
looduslikule uuenemisele kaasaaitamise korral 2400 krooni hektari kohta;
3)
metsakultuuri hooldamise korral 2100 krooni hektari kohta.
(2) Toetust antakse § 3 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud tegevuse kohta kuni 80% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.
(3) Toetust antakse suitsetamis- ja lõkketegemiskoha rajamise ja tähistamise korral kuni 60% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kuid mitte rohkem kui 78 233 krooni ühe suitsetamis- ja lõkketegemiskoha rajamiseks ning tähistamiseks ning mitte rohkem kui 312 932 krooni taotleja kohta arengukava programmiperioodil kokku.
(4) Arengukava programmiperioodil võib toetust taotleda:
1) uue
metsakultuuri rajamise või looduslikule uuenemisele kaasaaitamise korral
sama metsamaa osa kohta tehtud sama metsakaitseekspertiisi alusel üks
kord;
2) metsakultuuri hooldamise korral sama metsamaa osa kohta üks
kord kalendriaastas kuni viis järjestikust kalendriaastat;
3)
tulekaitseobjekti tähistamise ning tuletõrje veevõtukoha teenindusplatsi
ja veevõtukohale juurdepääsutee korrashoidmise korral sama tegevuse ja
tuletõkestusriba või -vööndi korrashoidmise korral sama metsamaa osa
kohta üks kord kalendriaastas;
4) tuletõkestusriba või -vööndi
või suitsetamis- ja lõkketegemiskoha rajamiseks sama metsamaa osa kohta
üks kord.
3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE
§ 8. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg
(1) Taotleja esitab toetuse taotlemiseks selleks ettenähtud tähtajal «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 57 lõike 4 alusel Sihtasutusele Erametsakeskus (edaspidi EMK) lisas 3 või 4 toodud vormi kohase taotluse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid.
(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(3) Tuletõkestusriba või -vööndi rajamise korral esitab taotleja enne toetuse taotlemist Keskkonnaametile kooskõlastamiseks lisas 2 toodud vormi kohase metsatulekahju ennetamise projekti.
§ 9. Nõuded taotluse kohta
(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja EMK-le taotluse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid, mis on loetletud lõigetes 2 ja 3.
(2) Taotleja esitab oma nõuetekohasust tõendavad järgmised dokumendid:
1)
taotleja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav
volikiri;
2) ärakiri mitte varem kui taotluse esitamise aastale
vahetult eelnenud kalendriaastal metsaühistu vastuvõetud üldkoosoleku
otsusest, millest nähtub tema liikmete nõusolek taotleda arengukava
raames toetust, kui põhikirjast ei nähtu õigust taotleda toetust
metsaühistu liikmete nimel;
3) metsaühistu liikmete nimekiri
koos nende isiku- või registrikoodidega ja andmetega nende omandisse
kuuluva metsamaa suuruse kohta mitte varasema kui taotluse esitamise
kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga;
4) riikliku
maksu maksuvõla tasumise ajatamise korral Maksu- ja Tolliameti tõend
selle kohta, et taotleja on tõendi väljastamise päeva seisuga tasunud
maksud ajakava kohaselt. Nimetatud tõend ei tohi olla väljastatud varem
kui kümme tööpäeva enne taotluse esitamise kuupäeva.
(3) Taotleja esitab järgmised kavandatava tegevuse nõuetekohasust
tõendavad dokumendid:
1) tegevuse asukoha skeem või ärakiri
katastriüksuse plaanist, millele on märgitud kavandatava tegevuse
asukoht ja sellega seotud katastriüksuste piirid koos katastritunnustega;
2)
paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud tegevuste puhul lisas 2 toodud vormi
kohane metsatulekahju ennetamise projekt;
3) paragrahvi 3 lõike 2
punktis 2 nimetatud tegevuse puhul kohaliku omavalitsusüksuse kinnitus,
et tuletõrje veevõtukohale juurdepääsutee on eratee «Teeseaduse» § 52
tähenduses;
4) paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud juhul vähemalt
kolme pakkuja hinnapakkumuse ärakiri ning § 6 lõikes 2 nimetatud juhul
vähemalt üks hinnapakkumuse ärakiri;
5) paragrahvi 6
lõikes 1 nimetatud juhul lisas 5 toodud vormi kohane hinnavõrdlustabel,
kusjuures väljavalitud hinnapakkumus peab olema objektiivselt
põhjendatud;
6) kaasomaniku kirjalik nõusolek tegevuse
elluviimiseks, kui tegevus, mille kohta toetust taotletakse, viiakse
ellu kaasomandis oleval metsamaal või kaasomandis oleva eratee
tähistamiseks või korrashoidmiseks;
7) lisas 1 toodud vormi
kohane kinnituskiri, kui taotleja on metsaühistu.
(4) Taotleja võib taotluse esitamise tähtajal esitada § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul ühe lisas 3 toodud vormi kohase taotluse ja § 3 lõikes 2 nimetatud tegevuste puhul ühe lisas 4 toodud vormi kohase taotluse.
4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 10. Taotluse vastuvõtmine
EMK kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.
§ 11. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) EMK kontrollib taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja kavandatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele.
(2) Taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele,
kui:
1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
2)
ei esine «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise
seaduse» § 62 lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
3)
on täidetud kõik määruses sätestatud nõuded.
(3) Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb EMK «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
§ 12. Taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse koostamine
(1) Kui § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul ületab kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa toetatava tegevuse rahastamise eelarve, hindab EMK nõuetele vastavaid taotlusi lisas 6 toodud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 6 kohaselt.
(2) Paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud tegevuste puhul hinnatakse nõuetele vastavaid taotlusi lisas 6 toodud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 6 kohaselt, kui nende tegevuste rahastamiseks jätkub eelarvevahendeid pärast § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste kohta toetuse taotlemiseks esitatud nõuetele vastavate taotluste rahuldamist ja kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve.
(3) Paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste korral eelistatakse võrdsete näitajatega taotluste puhul «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 60 lõike 3 alusel taotlust, mille on esitanud taotleja, kelle taastatava metsa pindala on suurem.
(4) Paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral eelistatakse võrdsete näitajatega taotluste puhul «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 60 lõike 3 alusel taotlust, mille on esitanud metsaühistu. Võrdsete näitajatega taotluse esitanud metsaühistute puhul eelistatakse taotlust, mille on esitanud metsaühistu, kelle liikmete arv on suurem, ning võrdse liikmete arvuga metsaühistute puhul eelistatakse taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem. Kui taotleja ei ole metsaühistu, eelistatakse võrdsete näitajatega taotluste puhul taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem.
(5) Taotluste paremusjärjestuse koostamisel loetakse § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul paremaks lõike 1 alusel kõrgema koondhinde saanud taotlus ning § 3 lõikes 2 nimetatud tegevuste puhul lõike 2 alusel kõrgema koondhinde saanud taotlus.
§ 13. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetatava tegevuse rahastamise eelarvet, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 1 alusel.
(2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 60 lõike 5 punkti 2 alusel.
(3) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib EMK teha taotluse osalise rahuldamise otsuse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 4 alusel.
(4) EMK teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul taotluse rahuldamise otsuse, lõikes 3 nimetatud juhul taotluse osalise rahuldamise otsuse või «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 2 või 4 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse 80 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtaja viimasest päevast.
§ 14. Muudatustest teavitamine
(1) Kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata EMK-d kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 20 lõike 3 või 4 alusel.
(2) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt
viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja
viivitamata EMK-d kirjalikult:
1) oma postiaadressi või
kontaktandmete muutumisest;
2) ettevõtja ümberkujundamisest,
ühinemisest või jagunemisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust;
3)
metsaühistu või mittetulundusühingu ümberkujundamisest, ühinemisest või
jagunemisest.
(3) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt
viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja
viivitamata EMK-d kirjalikult nõusoleku saamiseks:
1) tegevusega
seotud muudatusest;
2) toetuse saamise või toetuse kasutamisega
seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole
enam täielikud või õiged.
5. peatükk
NÕUDED TOETUSE SAAJALE JA TOETUSE VÄLJAMAKSMINE
§ 15. Nõuded toetuse saajale
(1) Toetuse saaja viib tegevuse ellu ja esitab tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid EMK-le kuni neljas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates EMK poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) säilitama selle metsamaa, mille
kohta on toetust saadud, sihtotstarbe metsamaana vähemalt viie aasta
jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
2)
säilitama ja tagama saadud toetuse eest rajatud või korras hoitud
tulekaitseobjekti sihipärase kasutamise vähemalt viie aasta jooksul
arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
3) saadud
toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi
maksma;
4) saadud toetusraha PRIA nõudmisel osaliselt tagasi maksma,
kui toetuse saaja on metsaühistu, kelle liige on selle metsamaa osa,
mille kohta on toetust saadud, sihtotstarvet metsamaana muutnud enne
viie aasta möödumist arvates PRIA poolt viimase toetusosa
väljamaksmisest. Tagasimakstava toetuse suurus arvutatakse võrdeliselt
metsaühistu liikme osalusega toetatava tegevuse maksumusest;
5)
võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle
järelevalvet.
§ 16. Tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide esitamine
(1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja EMK-le pärast tegevuse
täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt
tasumist lisas 7 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos järgmiste
dokumentidega:
1) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenuse
või töö või ostis kaupa, väljastatud arve või arve-saatelehe ärakiri;
2)
punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal märgitud rahalise
kohustuse tasumist tõendava arvelduskonto väljavõte või maksekorralduse
ärakiri või väljatrükk.
(2) Uue metsakultuuri rajamise korral esitab toetuse saaja toetuse
väljamaksmiseks EMK-le pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist
ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist lisaks lõikes 1
loetletud dokumentidele järgmised dokumendid:
1) lisas 8 toodud
vormi kohane kinnitus tööde tegemise kohta;
2) istutatud
metsapuutaimede päritolu tõendava põhitunnistuse ärakiri
(sertifitseeritava puuliigi puhul) või metsataimepartii
vastavustunnistuse ärakiri (sertifitseerimisele mittekuuluva puuliigi
puhul);
3) väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki kasvatatud
metsapuutaimede istutamise korral tootjariigi väljastatud
põhisertifikaadi või ametliku sertifikaadi ärakiri;
4)
kultiveerimismaterjali tootmise tegevusloa ärakiri.
(3) Toetuse väljamaksmiseks looduslikule uuenemisele kaasaaitamise ja metsakultuuri hooldamise korral ning § 3 lõikes 2 nimetatud tegevuse puhul esitab toetuse saaja EMK-le pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist lisaks lõikes 1 loetletud dokumentidele lisas 8 toodud vormi kohase kinnituse tööde tegemise kohta.
(4) Lõike 1 punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve või arve-saatelehe väljastanud isiku hinnapakkumusele.
§ 17. Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine
(1) EMK teeb PRIA-le ettepaneku toetuse maksmise või maksmisest keeldumise kohta ning PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates § 16 lõigetes 1–3 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.
(2) PRIA jätab toetuse maksmata «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 5 teises lauses sätestatud juhtudel.
(3) EMK teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.
§ 18. Dokumentide säilitamine
Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitab EMK kuni 2025. aasta 31. detsembrini.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 19. Rakendussäte
Põllumajandusministri 14. veebruari 2008. a määrus nr 10 «Kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» (RTL 2008, 16, 231; 2009, 48, 692) tunnistatakse kehtetuks.
Minister Helir-Valdor SEEDER |
Kantsler Ants NOOT |