Teksti suurus:

Kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:04.06.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:07.10.2010
Avaldamismärge:RT I 2010, 25, 124

Kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Vastu võetud 20.05.2010 nr 61

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 58 lõike 5, § 59 lõike 5 ja § 60 lõike 4 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013» (edaspidi arengukava).

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) saamise täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, toetuse määr ja suurus, sealhulgas toetuse maksimaalne suurus, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord, sealhulgas taotluse eelistamise võimalused, nõuded toetuse saajale ning toetuse väljamaksmise kord ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise kord.

2. peatükk
TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED NING TOETUSE MÄÄR JA SUURUS

§ 2. Nõuded toetuse taotlejale

(1) Toetust võib taotleda:
1) «Metsaseaduse» § 10 lõike 5 tähenduses metsaühistu (edaspidi metsaühistu) tema liikmete omandis oleva «Metsaseaduse» § 3 lõike 2 tähenduses metsamaa kohta (edaspidi metsamaa) kinnisasja omaniku antud õiguse alusel või § 3 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul tuletõrje veevõtukoha teenindusplatsi ja veevõtukohale juurdepääsutee omaniku antud õiguse alusel. Kinnisasja, tuletõrje veevõtukoha teenindusplatsi ja veevõtukohale juurdepääsutee omanik kinnitab metsaühistu liikmena lisas 1 toodud vormi kohase kinnituskirjaga oma nõusolekut toetuse taotlemise ja sellega kaasnevate kohustuste võtmise kohta;
2) füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust erametsaomanik (edaspidi erametsaomanik) tema omandis oleva metsamaa või § 3 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul tema omandis oleva tuletõrje veevõtukoha teenindusplatsi ja veevõtukohale juurdepääsutee kohta.

(2) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isik (edaspidi taotleja) peab vastama järgmistele tingimustele:
1) taotleja ei ole pärast 1. jaanuari 2007 saanud ega taotle sama kulu hüvitamiseks samale metsamaa osale kavandatud sama tegevuse kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
2) kui taotleja on metsaühistu, mis on asutatud tähtajaliselt, ei või tähtaeg olla lühem kui viis aastat arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
3) taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või tema riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksud tasutud ajakava kohaselt;
4) taotleja eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
5) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust;
6) kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas;
7) taotleja või metsaühistu puhul tema liige tagab tasuta juurdepääsu sellele suitsetamis- ja lõkketegemiskohale, tuletõrjevee võtmiseks tuletõrje veevõtukoha teenindusplatsile ja veevõtukohale juurdepääsuteele ning selle juurde kuuluvale sõiduvahendi peatumiskohale ning päästetööde tegemiseks tuletõkestusribale või -vööndile, mille kohta taotletakse toetust.

§ 3. Toetatavad tegevused

(1) Toetust võib taotleda küla, alevi või aleviku territooriumil (edaspidi maapiirkond) paikneva loodusõnnetusest või tulekahjust kahjustatud metsa tootmispotentsiaali taastamiseks järgmiste tegevuste kohta:
1) istutamiseks vajaliku maapinna ettevalmistamine, metsapuutaimede soetamine ja istutamine ning vajaduse korral taimekaitsevahendi või metsapuutaimi kaitsvate metsatarvikute soetamine ja kasutusele võtmine (edaspidi uue metsakultuuri rajamine);
2) loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks maapinna ettevalmistamine (edaspidi looduslikule uuenemisele kaasaaitamine);
3) metsakultuuri hooldamine.

(2) Toetust võib taotleda metsatulekahju ennetamiseks maapiirkonnas ellu viidavate järgmiste tegevuste kohta:
1) tuleohumärgi ja -plakati soetamine ja paigaldamine ning tuletõrje veevõtukoha ja veevõtukohale juurdepääsutee tähistamine (edaspidi tulekaitseobjekti tähistamine);
2) tuletõrje veevõtukoha teenindusplatsi, veevõtukohale juurdepääsutee ning selle juurde kuuluva sõiduvahendi peatumiskoha korrashoidmine (edaspidi tuletõrje veevõtukoha teenindusplatsi ja veevõtukohale juurdepääsutee korrashoidmine);
3) tuletõkestusriba või -vööndi rajamine ja korrashoidmine;
4) suitsetamis- ja lõkketegemiskoha rajamine ja tähistamine.

(3) Loodusõnnetuseks loetakse metsamaal tormi või trombi põhjustatud tuuleheide või -murd.

§ 4. Nõuded toetatava tegevuse kohta

(1) Toetust võib taotleda § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste kohta, kui:
1) metsamaa, mille kohta toetust taotletakse, on vähemalt 0,5 hektari suurune;
2) uue metsakultuuri rajamise või looduslikule uuenemisele kaasaaitamise korral on mitte varem kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal toimunud loodusõnnetuse või tulekahju kohta tehtud «Metsaseaduse» § 40 alusel sätestatud korras metsakaitseekspertiis ning kavandatava metsakultuuri rajamise või looduslikule uuenemisele kaasaaitamise kohta on «Metsaseaduse» §-s 41 sätestatud alusel ja korras koostatud metsateatisele tehtud märge «lubatud»;
3) metsakultuuri hooldamise korral on samale metsamaa osale, mille kohta toetust taotletakse, kahjustatud metsa taastamiseks rajatud uus metsakultuur või on seal looduslikule uuenemisele kaasa aidatud mitte varem kui 1. jaanuaril 2007 ning samal metsamaa osal toimunud loodusõnnetuse või tulekahju kohta on tehtud «Metsaseaduse» § 40 alusel sätestatud korras metsakaitseekspertiis;
4) istutatakse keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruses nr 88 «Metsa majandamise eeskiri» § 15 lõikes 1 ning keskkonnaministri 4. detsembri 2006. a määruses nr 69 «Metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu» lubatud puuliikide metsapuutaimi ning hariliku männi ja kuuse kultiveerimisel arvestatakse keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruse nr 75 «Eestis metsa kultiveerimisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad» § 3 lõikes 4 sätestatud nõudeid;
5) istutatavad metsapuutaimed on keskkonnaministri 21. detsembri 2006. a määruse nr 85 «Kultiveerimismaterjali sertifitseeritavate liikide loetelu, sertifitseerimise kord ning sertifitseerimist või kontrollimist kinnitavate dokumentide sisu nõuded» kohaselt varustatud puuliiki, kvaliteeti ja päritolu tõendava põhitunnistusega ning sertifitseerimisele mittekuuluvad metsapuutaimed puuliiki ja päritolu tõendava vastavustunnistusega;
6) istutatavad metsapuutaimed on ostetud isikult, kellele on Keskkonnaamet «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» § 66 alusel ja korras väljastanud istutatava metsapuutaime liigi kohta kultiveerimismaterjali tootmise tegevusloa. Kui taotlejal või metsaühistu puhul tema liikmel endal on nimetatud tegevusluba, võib ta istutada enda kasvatatud metsapuutaimi;
7) väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki kasvatatud metsapuutaimed vastavad keskkonnaministri 11. detsembri 2006. a määruse nr 72 «Kultiveerimismaterjali importimisele esitatavad nõuded» §-s 3 sätestatud nõuetele ja on varustatud tootjariigi väljastatud põhisertifikaadi või ametliku sertifikaadi ärakirjaga;
8) metsapuutaimed on istutatud ühtlaselt üle uuendatava ala arvestusega vähemalt 2000 metsapuutaime ühe hektari kohta, välja arvatud harilik mänd, mille puhul peab istutama vähemalt 3000 taime hektari kohta.

(2) Toetust võib taotleda § 3 lõikes 2 nimetatud tegevuste kohta, kui:
1) metsamaa asub keskkonnaministri 21. veebruari 2007. a määrusega nr 14 «Suure, keskmise ja väikese metsade tuleohuga maakondade jaotus» kehtestatud suure või keskmise tuleohuga maakonnas ning kavandatavate tegevuste kohta on koostatud lisas 2 toodud vormi kohane metsatulekahju ennetamise projekt;
2) tuletõrje veevõtukoha teenindusplatsi ja veevõtukohale juurdepääsutee korrashoidmise korral on tuletõrje veevõtukoha, mille vee mahutavus on vähemalt 200 m3, veepinna nivoo ja veevõtukoha teenindusplatsi kõrguste vahe maksimaalselt 4 meetrit, minimaalne vee sügavus veevõtukohas vähemalt 1,5 meetrit, veevõtukoha teenindusplatsi mõõtmed vähemalt 12×12 meetrit, ning veevõtukohale juurdepääsutee laius vähemalt 3,5 meetrit. Juurdepääsutee on eratee «Teeseaduse» § 52 tähenduses ja tehtavateks töödeks on tuletõrje veevõtukoha kruusa- või siirdekatendiga teenindusplatsile ja veevõtukohale juurdepääsuteele kruusa- või siirdekatendi lisamine ja nende hööveldamine;
3) mineraliseeritud tuletõkestusriba või -vöönd rajatakse või hoitakse korras keskkonnaministri 1. augusti 2008. a määruse nr 37 «Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded» alusel kehtestatud tuleohutusnõuete kohaselt;
4) suitsetamis- ja lõkketegemiskoha rajamise korral on selle metsamaa suurus, kuhu suitsetamis- ja lõkketegemiskoht rajatakse, vähemalt 5 hektarit ning suitsetamis- ja lõkketegemiskoht ei ole suurem kui 60 m2, sinna kuuluvad liivaga varustatud suitsuotste kogumise koht, prügikast, tulekindel lõkketegemiskoht, puistematerjal lõkke kustutamiseks ning vajaduse korral ilma vundamendi ja välisseinteta varjualune, lauad ja pingid ja sõiduvahendi parkimiskoht pindalaga kuni 20 m2.

(3) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul ei või kavandatava tegevuse elluviimist alustada varem ja tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem, kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal.

(4) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 3 ja lõike 2 punktides 1–4 nimetatud tegevuste puhul ei või kavandatava tegevuse elluviimist alustada varem ja tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem, kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

(5) Uue metsakultuuri rajamisega ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamisega ei või alustada enne «Metsaseaduse» §-s 41 sätestatud alusel ja korras koostatud metsateatisele märke «lubatud» tegemist.

(6) Metsapuutaimi kaitsvad metsatarvikud on tüvekrae, tüvekaitse, tüvetoru ja ladvakaitse.

§ 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud tegevuse abikõlbliku kulu maksumuse moodustavad:
1) tegevuse käibemaksuta maksumus ja tegevuse tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumus, kui taotleja on käibemaksukohustuslane;
2) tegevuse käibemaksuga maksumus ja tegevuse tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumus, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.

(2) Paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud tegevuse abikõlbliku kulu maksumuse moodustavad:
1) tegevuse käibemaksuta maksumus, mis koosneb tegevuse kohta välja valitud käibemaksuta hinnapakkumusest ja tegevuse tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumusest, kui taotleja on käibemaksukohustuslane;
2) tegevuse käibemaksuga maksumus, mis koosneb tegevuse kohta välja valitud käibemaksuga hinnapakkumusest ja tegevuse tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumusest, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.

(3) Kavandatava tegevuse maksumus peab olema põhjendatud, üheselt mõistetav, üksikasjalikult kirjeldatud, otstarbekas ja vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab toetusraha sihipärase ja säästliku kasutamise.

(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ja rentimise kulud;
2) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulutus tegevuse mis tahes osale;
3) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist «Käibemaksuseaduse» alusel;
4) kulutused reklaamile;
5) palga- ja koolituskulud, remondi-, rendi-, kütuse-, side- ja veokulud ning muud üldkulud;
6) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei ole hiljemalt viie aasta möödudes arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest läinud üle toetuse saajale;
7) sularahamakse, mis ületab 1000 krooni ühe tegevuse kohta, teenustasu pangatoimingu eest, tagatismakse, intress ja finantsteenusega seotud muu kulu;
8) juriidilise konsultatsiooni ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulutus, tasu patendi ja litsentsi ostmiseks ning riigilõivu ja teostatavusuuringu eest;
9) notaritasu;
10) trahv, finantskaristus ja kohtumenetluse korral menetluskulud;
11) kasutatud kauba ostmiseks tehtud kulutused;
12) toreduslikud kulutused «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 63 tähenduses ja ebaotstarbekad kulud;
13) riigile, kohalikule omavalitsusüksusele või riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluval metsamaal ellu viidud tegevuste kulud ning riigile, kohalikule omavalitsusüksusele või riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva tuletõrje veevõtukoha teenindusplatsi, veevõtukohale juurdepääsutee ja selle juurde kuuluva sõiduvahendi peatumiskoha korrashoidmiseks tehtud kulud;
14) «Looduskaitseseaduse» § 4 lõikes 1 nimetatud sellel loodusobjektil ellu viidud tegevuste kulud, millel keskkonnakaitselised piirangud ei võimalda teha kavandatavaid töid;
15) muud kulud, mis ei ole tegevuse elluviimisega otseselt seotud;
16) muud kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artiklis 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega.

§ 6. Nõuded tegevuse hinnapakkumuse kohta

(1) Kui § 3 lõikes 2 nimetatud ühe kavandatava tegevuse käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni, peab taotleja olema kavandatava tegevuse kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi hinnapakkumus).

(2) Kui § 3 lõikes 2 nimetatud ühe kavandatava tegevuse käibemaksuta maksumus ei ületa 156 466 krooni, peab taotleja olema kavandatava tegevuse kohta saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse.

(3) Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse eest tasutava hinnaga.

(4) Taotleja ja isik, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, ning nende osanik, aktsionär või juhatuse liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku.

§ 7. Toetuse määr ja suurus

(1) Toetust antakse § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuse kohta kuni 90% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus on:
1) uue metsakultuuri rajamise korral 29 900 krooni hektari kohta, kui metsapuutaimede istutamisel kasutatakse § 4 lõikes 6 nimetatud metsatarvikuid, ja 14 100 krooni hektari kohta, kui metsapuutaimed istutatakse ilma metsatarvikuid kasutamata;
2) looduslikule uuenemisele kaasaaitamise korral 2400 krooni hektari kohta;
3) metsakultuuri hooldamise korral 2100 krooni hektari kohta.

(2) Toetust antakse § 3 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud tegevuse kohta kuni 80% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

(3) Toetust antakse suitsetamis- ja lõkketegemiskoha rajamise ja tähistamise korral kuni 60% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kuid mitte rohkem kui 78 233 krooni ühe suitsetamis- ja lõkketegemiskoha rajamiseks ning tähistamiseks ning mitte rohkem kui 312 932 krooni taotleja kohta arengukava programmiperioodil kokku.

(4) Arengukava programmiperioodil võib toetust taotleda:
1) uue metsakultuuri rajamise või looduslikule uuenemisele kaasaaitamise korral sama metsamaa osa kohta tehtud sama metsakaitseekspertiisi alusel üks kord;
2) metsakultuuri hooldamise korral sama metsamaa osa kohta üks kord kalendriaastas kuni viis järjestikust kalendriaastat;
3) tulekaitseobjekti tähistamise ning tuletõrje veevõtukoha teenindusplatsi ja veevõtukohale juurdepääsutee korrashoidmise korral sama tegevuse ja tuletõkestusriba või -vööndi korrashoidmise korral sama metsamaa osa kohta üks kord kalendriaastas;
4) tuletõkestusriba või -vööndi või suitsetamis- ja lõkketegemiskoha rajamiseks sama metsamaa osa kohta üks kord.

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE

§ 8. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Taotleja esitab toetuse taotlemiseks selleks ettenähtud tähtajal «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 57 lõike 4 alusel Sihtasutusele Erametsakeskus (edaspidi EMK) lisas 3 või 4 toodud vormi kohase taotluse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid.

(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(3) Tuletõkestusriba või -vööndi rajamise korral esitab taotleja enne toetuse taotlemist Keskkonnaametile kooskõlastamiseks lisas 2 toodud vormi kohase metsatulekahju ennetamise projekti.

§ 9. Nõuded taotluse kohta

(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja EMK-le taotluse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid, mis on loetletud lõigetes 2 ja 3.

(2) Taotleja esitab oma nõuetekohasust tõendavad järgmised dokumendid:
1) taotleja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;
2) ärakiri mitte varem kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal metsaühistu vastuvõetud üldkoosoleku otsusest, millest nähtub tema liikmete nõusolek taotleda arengukava raames toetust, kui põhikirjast ei nähtu õigust taotleda toetust metsaühistu liikmete nimel;
3) metsaühistu liikmete nimekiri koos nende isiku- või registrikoodidega ja andmetega nende omandisse kuuluva metsamaa suuruse kohta mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga;
4) riikliku maksu maksuvõla tasumise ajatamise korral Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, et taotleja on tõendi väljastamise päeva seisuga tasunud maksud ajakava kohaselt. Nimetatud tõend ei tohi olla väljastatud varem kui kümme tööpäeva enne taotluse esitamise kuupäeva.

(3) Taotleja esitab järgmised kavandatava tegevuse nõuetekohasust tõendavad dokumendid:
1) tegevuse asukoha skeem või ärakiri katastriüksuse plaanist, millele on märgitud kavandatava tegevuse asukoht ja sellega seotud katastriüksuste piirid koos katastritunnustega;
2) paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud tegevuste puhul lisas 2 toodud vormi kohane metsatulekahju ennetamise projekt;
3) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul kohaliku omavalitsusüksuse kinnitus, et tuletõrje veevõtukohale juurdepääsutee on eratee «Teeseaduse» § 52 tähenduses;
4) paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja hinnapakkumuse ärakiri ning § 6 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt üks hinnapakkumuse ärakiri;
5) paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud juhul lisas 5 toodud vormi kohane hinnavõrdlustabel, kusjuures väljavalitud hinnapakkumus peab olema objektiivselt põhjendatud;
6) kaasomaniku kirjalik nõusolek tegevuse elluviimiseks, kui tegevus, mille kohta toetust taotletakse, viiakse ellu kaasomandis oleval metsamaal või kaasomandis oleva eratee tähistamiseks või korrashoidmiseks;
7) lisas 1 toodud vormi kohane kinnituskiri, kui taotleja on metsaühistu.

(4) Taotleja võib taotluse esitamise tähtajal esitada § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul ühe lisas 3 toodud vormi kohase taotluse ja § 3 lõikes 2 nimetatud tegevuste puhul ühe lisas 4 toodud vormi kohase taotluse.

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 10. Taotluse vastuvõtmine

EMK kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.

§ 11. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) EMK kontrollib taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja kavandatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele.

(2) Taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui:
1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
2) ei esine «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
3) on täidetud kõik määruses sätestatud nõuded.

(3) Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb EMK «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 12. Taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse koostamine

(1) Kui § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul ületab kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa toetatava tegevuse rahastamise eelarve, hindab EMK nõuetele vastavaid taotlusi lisas 6 toodud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 6 kohaselt.

(2) Paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud tegevuste puhul hinnatakse nõuetele vastavaid taotlusi lisas 6 toodud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 6 kohaselt, kui nende tegevuste rahastamiseks jätkub eelarvevahendeid pärast § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste kohta toetuse taotlemiseks esitatud nõuetele vastavate taotluste rahuldamist ja kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve.

(3) Paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste korral eelistatakse võrdsete näitajatega taotluste puhul «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 60 lõike 3 alusel taotlust, mille on esitanud taotleja, kelle taastatava metsa pindala on suurem.

(4) Paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral eelistatakse võrdsete näitajatega taotluste puhul «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 60 lõike 3 alusel taotlust, mille on esitanud metsaühistu. Võrdsete näitajatega taotluse esitanud metsaühistute puhul eelistatakse taotlust, mille on esitanud metsaühistu, kelle liikmete arv on suurem, ning võrdse liikmete arvuga metsaühistute puhul eelistatakse taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem. Kui taotleja ei ole metsaühistu, eelistatakse võrdsete näitajatega taotluste puhul taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem.

(5) Taotluste paremusjärjestuse koostamisel loetakse § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul paremaks lõike 1 alusel kõrgema koondhinde saanud taotlus ning § 3 lõikes 2 nimetatud tegevuste puhul lõike 2 alusel kõrgema koondhinde saanud taotlus.

§ 13. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetatava tegevuse rahastamise eelarvet, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 1 alusel.

(2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 60 lõike 5 punkti 2 alusel.

(3) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib EMK teha taotluse osalise rahuldamise otsuse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 4 alusel.

(4) EMK teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul taotluse rahuldamise otsuse, lõikes 3 nimetatud juhul taotluse osalise rahuldamise otsuse või «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 2 või 4 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse 80 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtaja viimasest päevast.

§ 14. Muudatustest teavitamine

(1) Kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata EMK-d kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 20 lõike 3 või 4 alusel.

(2) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata EMK-d kirjalikult:
1) oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest;
2) ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest või jagunemisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust;
3) metsaühistu või mittetulundusühingu ümberkujundamisest, ühinemisest või jagunemisest.

(3) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata EMK-d kirjalikult nõusoleku saamiseks:
1) tegevusega seotud muudatusest;
2) toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.

5. peatükk
NÕUDED TOETUSE SAAJALE JA TOETUSE VÄLJAMAKSMINE

§ 15. Nõuded toetuse saajale

(1) Toetuse saaja viib tegevuse ellu ja esitab tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid EMK-le kuni neljas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates EMK poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) säilitama selle metsamaa, mille kohta on toetust saadud, sihtotstarbe metsamaana vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
2) säilitama ja tagama saadud toetuse eest rajatud või korras hoitud tulekaitseobjekti sihipärase kasutamise vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
3) saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma;
4) saadud toetusraha PRIA nõudmisel osaliselt tagasi maksma, kui toetuse saaja on metsaühistu, kelle liige on selle metsamaa osa, mille kohta on toetust saadud, sihtotstarvet metsamaana muutnud enne viie aasta möödumist arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Tagasimakstava toetuse suurus arvutatakse võrdeliselt metsaühistu liikme osalusega toetatava tegevuse maksumusest;
5) võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet.

§ 16. Tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide esitamine

(1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja EMK-le pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist lisas 7 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
1) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud arve või arve-saatelehe ärakiri;
2) punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava arvelduskonto väljavõte või maksekorralduse ärakiri või väljatrükk.

(2) Uue metsakultuuri rajamise korral esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks EMK-le pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist lisaks lõikes 1 loetletud dokumentidele järgmised dokumendid:
1) lisas 8 toodud vormi kohane kinnitus tööde tegemise kohta;
2) istutatud metsapuutaimede päritolu tõendava põhitunnistuse ärakiri (sertifitseeritava puuliigi puhul) või metsataimepartii vastavustunnistuse ärakiri (sertifitseerimisele mittekuuluva puuliigi puhul);
3) väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki kasvatatud metsapuutaimede istutamise korral tootjariigi väljastatud põhisertifikaadi või ametliku sertifikaadi ärakiri;
4) kultiveerimismaterjali tootmise tegevusloa ärakiri.

(3) Toetuse väljamaksmiseks looduslikule uuenemisele kaasaaitamise ja metsakultuuri hooldamise korral ning § 3 lõikes 2 nimetatud tegevuse puhul esitab toetuse saaja EMK-le pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist lisaks lõikes 1 loetletud dokumentidele lisas 8 toodud vormi kohase kinnituse tööde tegemise kohta.

(4) Lõike 1 punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve või arve-saatelehe väljastanud isiku hinnapakkumusele.

§ 17. Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine

(1) EMK teeb PRIA-le ettepaneku toetuse maksmise või maksmisest keeldumise kohta ning PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates § 16 lõigetes 1–3 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(2) PRIA jätab toetuse maksmata «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 5 teises lauses sätestatud juhtudel.

(3) EMK teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 18. Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitab EMK kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 19. Rakendussäte

Põllumajandusministri 14. veebruari 2008. a määrus nr 10 «Kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» (RTL 2008, 16, 231; 2009, 48, 692) tunnistatakse kehtetuks.

Minister Helir-Valdor SEEDER
Kantsler Ants NOOT

Lisa 1

Lisa 2

Lisa 3

Lisa 4

Lisa 5

Lisa 6

Lisa 7

Lisa 8