Teksti suurus:

Metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:04.06.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:07.10.2010
Avaldamismärge:RT I 2010, 25, 125

Metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Vastu võetud 20.05.2010 nr 62

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 58 lõike 5, § 59 lõike 5 ja § 60 lõike 4 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013» (edaspidi arengukava).

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) saamise täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, toetuse määr ja suurus, sealhulgas toetuse maksimaalne suurus, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord, sealhulgas taotluse eelistamise võimalused, nõuded toetuse saajale ning toetuse väljamaksmise kord ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise kord.

2. peatükk
TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED NING TOETUSE MÄÄR JA SUURUS

§ 2. Nõuded toetuse taotlejale

(1) Toetust võib taotleda:
1) «Metsaseaduse» § 10 lõike 5 tähenduses metsaühistu (edaspidi metsaühistu) küla, alevi või aleviku territooriumil (edaspidi maapiirkond) paikneva tema liikmete omandis oleva «Metsaseaduse» § 3 lõike 2 tähenduses metsamaa kohta (edaspidi metsamaa) kinnisasja omaniku antud õiguse alusel. Kinnisasja omanik metsaühistu liikmena kinnitab lisas 1 toodud vormi kohase kinnituskirjaga oma nõusolekut toetuse taotlemise ja sellega kaasnevate kohustuste võtmise kohta;
2) füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust erametsaomanik (edaspidi erametsaomanik) tema omandis oleva maapiirkonnas paikneva metsamaa kohta.

(2) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isik (edaspidi taotleja) peab vastama järgmistele tingimustele:
1) taotleja ei ole pärast 1. jaanuari 2007 saanud ega taotle sama kulu hüvitamiseks samale metsaeraldisele kavandatud sama tegevuse või sama investeeringuobjekti kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
2) kui taotleja on metsaühistu, mis on asutatud tähtajaliselt, ei või tähtaeg olla lühem kui viis aastat arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
3) taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või tema riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksud tasutud ajakava kohaselt;
4) taotleja eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
5) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust;
6) kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas;
7) lisa 2 punktides 1.1.4–1.1.13 nimetatud investeeringuobjektide kohta toetuse taotlemise korral on erametsaomanik füüsilisest isikust ettevõtja või eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud metsaühistu, kes tegeles taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kolmest majandusaastast vähemalt ühel majandusaastal metsa majandamisega ja puiduliste metsandussaaduste töötlemisega ning kelle nimetatud tegevuse müügitulu moodustas taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kolme majandusaasta müügitulust vähemalt ühel majandusaastal vähemalt 30% ja oli suurem kui 37 552 krooni.

§ 3. Toetatavad tegevused

(1) Toetust võib taotleda järgmiste tegevuste kohta:
1) hooldusraie kuni 30-aastases puistus (edaspidi hooldusraie);
2) kasvavate puude laasimine metsa tootmispotentsiaali tõstmiseks (edaspidi puude laasimine);
3) metsa uuendamine metsa liigilise koosseisu parandamiseks, mille hulka kuulub maapinna ettevalmistamine, metsapuutaimede soetamine ja istutamine ning vajaduse korral metsapuutaimi kaitsvate metsatarvikute kasutamine (edaspidi metsa uuendamine);
4) metsatehnika ja metsatarvikute soetamine metsa majandusliku väärtuse parandamiseks (edaspidi metsatehnika soetamine);
5) ulukikahjustuse ning metsapuude taimehaiguse ja -kahjustuse ennetamine, mis seisneb selleks vajalike tarvikute soetamises ja kasutamises (edaspidi kahjustuse ennetamine).

(2) Lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevuse puhul võib toetust taotleda lisas 2 nimetatud investeeringuobjektide kohta.

§ 4. Nõuded toetatavate tegevuste kohta

(1) Toetust võib taotleda metsamaa kohta, mille inventeerimisandmed on kantud metsaressursi arvestamise riiklikkusse registrisse (edaspidi metsaregister).

(2) Metsatehnika soetamiseks võivad toetust taotleda erametsaomanik ja metsaühistu, kelle omandis või kelle liikmete omandis on metsamaad, mille inventeerimisandmed on kantud metsaregistrisse.

(3) Toetust võib taotleda hooldusraieks, kui:
1) kavandatav hooldusraie tehakse «Metsaseaduse» § 28 lõike 4 punktis 2 nimetatud valgustus- või harvendusraiena;
2) kavandatava hooldusraie kohta on «Metsaseaduse» §-s 41 sätestatud alusel ja korras koostatud metsateatisele tehtud märge «lubatud»;
3) erametsaomanik taotleb toetust kuni 45 hektari ulatuses kalendriaastal ning metsaühistu kuni 45 hektari ulatuses kalendriaastas ühe liikme kohta, arvestades, et liikme selle metsamaa suurus, mille kohta toetust taotletakse, ei ületa 45 hektarit kalendriaastal kokku.

(4) Toetust võib taotleda puude laasimiseks tingimusel, et laasitavate puude arv on vähemalt 200 puud hektari kohta, laasitud tüve lõpp-pikkus on vähemalt kolm meetrit ja laasitud puu on märgistatud märkelindi või -värviga, või metsaosa, kus kõik puud on laasitud, on tähistatud kohapeal visuaalselt tuvastatavate piirimärkidega.

(5) Toetust võib taotleda metsa uuendamiseks, kui:
1) metsa uuendamise kohta on «Metsaseaduse» §-s 41 sätestatud alusel ja korras koostatud metsateatisele tehtud märge «lubatud»;
2) uuendatav puistu on halli lepa, haava-, sookase-, sarapuu-, toominga-, pihlaka- või pajupuistu, millesse on «Metsaseaduse» § 30 alusel turberaiena või kuni 30-aastasesse lehtpuunoorendikku rajatud 1,5–3 meetri laiune koridor arvestusega, et mitme koridori puhul peab nende vaheline kaugus olema vähemalt 3 meetrit;
3) koridori istutatavad metsapuutaimed on kuusk, ebatsuuga, nulg, saar või tamm. Kuuse kultiveerimisel arvestatakse keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruse nr 75 «Eestis metsa kultiveerimisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad» § 3 lõikes 4 sätestatud nõudeid;
4) istutatavad metsapuutaimed on keskkonnaministri 21. detsembri 2006. a määruse nr 85 «Kultiveerimismaterjali sertifitseeritavate liikide loetelu, sertifitseerimise kord ning sertifitseerimist või kontrollimist kinnitavate dokumentide sisu nõuded» kohaselt varustatud puuliiki, kvaliteeti ja päritolu tõendava põhitunnistusega ning sertifitseerimisele mittekuuluva metsapuutaime puuliiki ja päritolu tõendava vastavustunnistusega;
5) istutatavad metsapuutaimed on ostetud isikult, kellele on Keskkonnaamet «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» § 66 alusel ja korras väljastanud asjaomase liigi kohta kultiveerimismaterjali tootmise tegevusloa. Kui taotlejal või metsaühistu puhul tema liikmel endal on nimetatud tegevusluba, võib ta istutada enda kasvatatud metsapuutaimi;
6) väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki kasvatatud metsapuutaimed vastavad keskkonnaministri 11. detsembri 2006. a määruse nr 72 «Kultiveerimismaterjali importimisele esitatavad nõuded» §-s 3 sätestatud nõuetele ja on varustatud tootjariigi väljastatud põhisertifikaadi või ametliku sertifikaadi ärakirjaga;
7) metsapuutaimed istutatakse ühtlaselt üle koridori pinna arvestusega vähemalt 2000 metsapuutaime koridori ühe hektari kohta.

(6) Lisa 2 punktides 2.4 ja 2.5 nimetatud repellendi, juurepessu, männikärsaka või muu metsapuude taimehaiguse ja -kahjustuse vastase tõrjevahendi kasutamise korral teatab taotleja vähemalt neli tööpäeva enne tööde tegemise alustamist töö tegemise aja ja koha Sihtasutusele Erametsakeskus (edaspidi EMK) telefoni teel või elektrooniliselt.

(7) Hooldusraiega ja metsa uuendamisega ei või alustada enne, kui «Metsaseaduse» §-s 41 sätestatud alusel ja korras koostatud metsateatisele on tehtud märge «lubatud».

(8) Kavandatava tegevuse elluviimist ei või alustada varem ja tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem, kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

(9) Metsapuutaimi kaitsvad metsatarvikud on tüvekrae, tüvetoru, tüvekaitse ja ladvakaitse.

§ 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuste abikõlbliku kulu maksumuse moodustavad:
1) tegevuse käibemaksuta maksumus, taotleja mitterahaline omafinantseering ja tegevuse tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumus, kui taotleja on käibemaksukohustuslane;
2) tegevuse käibemaksuga maksumus, taotleja mitterahaline omafinantseering ja tegevuse tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumus, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.

(2) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevuste abikõlbliku kulu maksumuse moodustavad:
1) investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus, mis koosneb investeeringuobjekti väljavalitud käibemaksuta hinnapakkumusest, taotleja mitterahalisest omafinantseeringust ja investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumusest, kui taotleja on käibemaksukohustuslane;
2) investeeringuobjekti käibemaksuga maksumus, mis koosneb investeeringuobjekti väljavalitud käibemaksuga hinnapakkumusest, taotleja mitterahalisest omafinantseeringust ja investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumusest, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.

(3) Kavandatava tegevuse maksumus peab olema põhjendatud, üheselt mõistetav, üksikasjalikult kirjeldatud, otstarbekas ja vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab kasutatava toetusraha sihipärase ja säästliku kasutamise.

(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ja rentimise kulud;
2) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulutus tegevuse mis tahes osale;
3) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist «Käibemaksuseaduse» alusel;
4) kulutused reklaamile;
5) palga- ja koolituskulud, remondi-, rendi-, kütuse-, side- ja veokulud ning muud üldkulud;
6) standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendite, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise kulud;
7) kapitalirendi lepingu sõlmimisega, intressiga, kindlustusega jm seotud kulud;
8) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei ole hiljemalt viie aasta möödudes arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest läinud üle toetuse saajale;
9) sularahamakse, mis ületab 1000 krooni ühe tegevuse või investeeringuobjekti kohta, teenustasu pangatoimingu eest, tagatismakse, intress ja finantsteenusega seotud muu kulu;
10) juriidilise konsultatsiooni ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulutus, tasu patendi ja litsentsi ostmise ning riigilõivu ja teostatavusuuringu eest;
11) notaritasu;
12) trahv, finantskaristus ja kohtumenetluse korral menetluskulud;
13) kasutatud kauba ostmiseks tehtud kulutused;
14) toreduslikud kulutused «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 63 tähenduses ja ebaotstarbekad kulud;
15) riigile, kohalikule omavalitsusüksusele või riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluval metsamaal ellu viidud tegevuste kulud;
16) «Looduskaitseseaduse» § 4 lõikes 1 nimetatud sellel loodusobjektil ellu viidud tegevuste kulud, millel keskkonnakaitselised piirangud ei võimalda teha kavandatavaid töid;
17) muud kulud, mis ei ole tegevuse elluviimisega otseselt seotud;
18) muud kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artiklis 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega.

§ 6. Nõuded investeeringuobjekti hinnapakkumuse kohta

(1) Kui lisas 2 nimetatud ühe investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni, peab taotleja olema investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi investeeringuobjekti hinnapakkumus).

(2) Kui lisas 2 nimetatud ühe investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ei ületa 156 466 krooni, peab taotleja olema investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumuse.

(3) Väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga.

(4) Taotleja ja isik, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, ning nende osanik, aktsionär või juhatuse liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku.

§ 7. Toetuse määr ja suurus

(1) Toetust antakse kuni 50% toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest.

(2) Toetuse maksimaalne suurus on järgmine:
1) metsatehnika soetamise korral 3 129 320 krooni ühe taotleja kohta arengukava programmiperioodil (edaspidi programmiperiood) kokku, kuid mitte rohkem kui 1 000 000 krooni ühe taotleja kohta kalendriaastas ja lisa 2 punktis 1.1.12 nimetatud investeeringuobjekti puhul mitte rohkem kui 500 000 krooni kalendriaastas;
2) hooldusraie korral 2500 krooni hektari kohta;
3) puude laasimise korral 2200 krooni hektari kohta;
4) metsa uuendamise korral 16 600 krooni koridori hektari kohta, kui metsapuutaimede istutamisel kasutatakse § 4 lõikes 9 nimetatud metsatarvikuid, ja 7850 krooni koridori hektari kohta, kui metsapuutaimed istutatakse ilma metsatarvikuid kasutamata.

(3) Programmiperioodil võib toetust taotleda järgmistel tingimustel:
1) hooldusraie korral sama metsaeraldise kohta üks kord kahe kalendriaasta jooksul;
2) puude laasimise ning metsa uuendamise korral sama metsaeraldise kohta üks kord;
3) lisa 2 punktides 2.1–2.3 nimetatud investeeringuobjektide puhul sama metsaeraldise kohta üks kord.

(4) Kui metsatehnika soetamise korral omab taotleja suhtes «Konkurentsiseaduse» § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju taotlejaga samas tegevuskohas ja samal tegevusalal tegutsev ettevõtja, ei saa taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav ettevõtja programmiperioodil toetust kokku rohkem kui 3 129 320 krooni.

§ 8. Taotleja mitterahaline omafinantseering

(1) Metsa uuendamise ning kahjustuse ennetamise korral võib taotleja omafinantseeringu osaks olla komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 54 alusel mitterahaline omafinantseering. Mitterahaliseks omafinantseeringuks on investeeringu tegemiseks vajalik taotleja tehtud vabatahtlik tasustamata töö.

(2) Vabatahtlik tasustamata töö võib moodustada kuni 50% järgmiste abikõlblike kulude maksumusest:
1) metsa uuendamise korral maapinna ettevalmistamiseks, metsapuutaimede soetamise ning metsapuutaimi kaitsvate metsatarvikute soetamise kulud;
2) lisa 2 punktis 2.1 nimetatud investeeringuobjekti puhul aia või tara soetamise kulu;
3) lisa 2 punktis 2.2 nimetatud investeeringuobjekti puhul signalisatsiooniseadme soetamise kulu;
4) lisa 2 punktis 2.3 nimetatud investeeringuobjekti puhul ulukikahjustuste ennetamise tarvikute soetamise kulu;
5) lisa 2 punktis 2.4 nimetatud investeeringuobjekti puhul repellendi soetamise kulu;
6) lisa 2 punktis 2.5 nimetatud investeeringuobjekti puhul juurepessu, männikärsaka ning muu metsapuude taimehaiguse ja -kahjustuse vastase tõrjevahendi soetamise kulu.

(3) Vabatahtliku tasustamata töö tegemise korral on toetuse maksimaalne suurus järgmine:
1) metsa uuendamiseks metsapuutaimede istutamise korral 3500 krooni hektari kohta, kui metsapuutaimede istutamisel kasutatakse § 4 lõikes 9 nimetatud metsatarvikuid, ja 2250 krooni hektari kohta, kui metsapuutaimed istutatakse ilma metsatarvikuid kasutamata;
2) kahjustuse ennetamiseks aia või tara paigaldamise korral 50 krooni aia või tara meetri kohta;
3) kahjustuse ennetamiseks tüvetoru, tüvekaitse või ladvakaitse paigaldamise korral 50 senti ühe tarviku paigaldamise kohta;
4) kahjustuse ennetamiseks repellendi, juurepessu, männikärsaka ning muu metsapuude taimehaiguse ja -kahjustuse vastase tõrjevahendi kasutamise korral 1250 krooni hektari kohta.

(4) Taotleja teatab vähemalt neli tööpäeva enne vabatahtliku tasustamata töö tegemise alustamist töö tegemise aja ja koha EMK-le telefoni teel või elektrooniliselt.

(5) Taotleja täidab vabatahtliku tasustamata töö tegemise tõendamiseks töö tegemise ajal lisas 3 toodud vormi kohast päevikut.

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE

§ 9. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Taotleja esitab toetuse taotlemiseks selleks ettenähtud tähtajal «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 57 lõike 4 alusel EMK-le lisas 4 toodud vormi kohase taotluse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid.

(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 10. Nõuded taotluse kohta

(1) Taotleja esitab toetuse taotlemiseks EMK-le taotluse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid, mis on loetletud lõigetes 2–4.

(2) Taotleja esitab oma nõuetekohasust tõendavad järgmised dokumendid:
1) taotleja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;
2) ärakiri mitte varem kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal metsaühistu vastuvõetud üldkoosoleku otsusest, millest nähtub tema liikmete nõusolek taotleda arengukava raames toetust, kui põhikirjast ei nähtu õigust taotleda toetust metsaühistu liikmete nimel;
3) metsaühistu liikmete nimekiri koos nende isiku- või registrikoodidega ja andmetega nende omandisse kuuluva metsamaa suuruse kohta mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga;
4) riikliku maksu maksuvõla tasumise ajatamise korral Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, et taotleja on tõendi väljastamise päeva seisuga tasunud maksud ajakava kohaselt. Nimetatud tõend ei tohi olla väljastatud varem kui kümme tööpäeva enne taotluse esitamise kuupäeva.

(3) Lisa 2 punktides 1.1.4–1.1.13 nimetatud investeeringuobjektide kohta toetuse taotlemise korral esitab taotleja järgmised raamatupidamise andmeid ja maksukohustuslasele esitatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid:
1) eraõiguslikust juriidilisest isikust erametsaomaniku puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruande ärakiri, mis kajastab taotleja vähemalt kuue kuu tegevust, kui majandusaasta aruanne ei ole esitatud äriregistrisse;
2) füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kolmest majandusaastast vähemalt ühe majandusaasta kohta esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormi E Maksu- ja Tolliameti kinnitatud ärakiri.

(4) Taotleja esitab kavandatava tegevuse nõuetekohasust tõendavad järgmised dokumendid:
1) tegevuse, välja arvatud metsatehnika soetamine, asukoha skeem või ärakiri katastriüksuse plaanist, millele on märgitud kavandatava tegevuse asukoht ja sellega seotud katastriüksuste piirid koos katastritunnustega;
2) paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumuse ärakiri ning § 6 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt üks investeeringuobjekti hinnapakkumuse ärakiri;
3) paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud juhul lisas 5 toodud vormi kohane hinnavõrdlustabel, kusjuures väljavalitud hinnapakkumus peab olema objektiivselt põhjendatud;
4) kaasomaniku kirjalik nõusolek tegevuse elluviimiseks, kui § 3 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud tegevus, mille kohta toetust taotletakse, viiakse ellu kaasomandis oleval metsamaal;
5) lisas 1 toodud vormi kohane kinnituskiri, kui taotleja on metsaühistu.

(5) Taotleja võib taotluse esitamise tähtajal esitada vaid ühe taotluse.

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 11. Taotluse vastuvõtmine

EMK kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.

§ 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) EMK kontrollib taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja kavandatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele.

(2) Paragrahvi 13 lõikes 3 nimetatud juhul kontrollib EMK vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja kavandatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele pärast taotluste hindamist. Nõuetele vastavust kontrollitakse üksnes nende taotluste puhul, mis kuuluksid rahuldamisele hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohaselt.

(3) Taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui:
1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
2) ei esine «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
3) on täidetud kõik määruses sätestatud nõuded.

(4) Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb EMK «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 13. Taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse koostamine

(1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, hindab EMK § 3 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud tegevuste puhul nõuetele vastavaid taotlusi lisas 6 toodud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 6 kohaselt.

(2) Metsatehnika soetamise korral hindab EMK nõuetele vastavaid taotlusi lisas 7 toodud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 7 kohaselt, kui nimetatud tegevuse rahastamiseks jätkub eelarvevahendeid pärast § 3 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud tegevuste kohta toetuse taotlemiseks esitatud kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamist ning kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab nimetatud tegevuse rahastamise eelarve.

(3) Kui metsatehnika soetamise kohta toetuse taotlemiseks esitatud taotluste rahastamise summa ületab lõikes 2 nimetatud metsatehnika soetamise rahastamise eelarve, hindab EMK «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 60 lõike 2 alusel taotlusi enne taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist lisas 7 toodud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 7 kohaselt.

(4) Võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 60 lõike 3 alusel taotlust, mille on esitanud metsaühistu. Võrdsete näitajatega taotluse esitanud metsaühistute puhul eelistatakse taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem. Kui taotleja ei ole metsaühistu, eelistatakse võrdsete näitajatega taotluste puhul taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem.

(5) Taotluste paremusjärjestuse koostamisel loetakse § 3 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud tegevuste puhul paremaks lõike 1 alusel kõrgema koondhinde saanud taotlus ning metsatehnika soetamise korral lõike 2 või 3 alusel kõrgema koondhinde saanud taotlus.

§ 14. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetatava tegevuse rahastamise eelarvet ja taotlusi ei hinnata, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 1 alusel.

(2) Kui § 13 lõigete 1–3 alusel on taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestus, rahuldatakse parimad nõuetele vastavad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 60 lõike 5 punkti 2 alusel.

(3) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib EMK teha taotluse osalise rahuldamise otsuse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 4 alusel.

(4) EMK teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul taotluse rahuldamise otsuse, lõikes 3 nimetatud juhul taotluse osalise rahuldamise otsuse või «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 2 või 4 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtaja viimasest päevast.

§ 15. Muudatustest teavitamine

(1) Kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab taotleja või toetuse saaja EMK-d viivitamata kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 20 lõike 3 või 4 alusel.

(2) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja EMK-d viivitamata kirjalikult:
1) oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest;
2) ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest või jagunemisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust;
3) metsaühistu või mittetulundusühingu ümberkujundamisest, ühinemisest või jagunemisest.

(3) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja EMK-d viivitamata kirjalikult nõusoleku saamiseks:
1) tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatusest;
2) toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.

5. peatükk
NÕUDED TOETUSE SAAJALE JA TOETUSE VÄLJAMAKSMINE

§ 16. Nõuded toetuse saajale

(1) Toetuse saaja viib tegevuse ellu ja esitab tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid EMK-le kuni neljas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates EMK poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) investeeringuobjekti säilitama ja sihipäraselt kasutama vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
2) säilitama selle metsamaa, mille kohta on toetust saadud, sihtotstarbe metsamaana vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
3) saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma;
4) saadud toetusraha PRIA nõudmisel osaliselt tagasi maksma, kui toetuse saaja on metsaühistu, kelle liige on selle metsamaa, mille kohta on toetust saadud, sihtotstarvet metsamaana muutnud enne viie aasta möödumist PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Tagasimakstava toetuse suurus arvutatakse võrdeliselt metsaühistu liikme osalusega toetatava tegevuse maksumusest;
5) võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet.

§ 17. Tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide esitamine

(1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja EMK-le pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist lisas 8 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
1) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve või arve-saatelehe ärakiri;
2) punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava arvelduskonto väljavõte või maksekorralduse ärakiri või väljatrükk.

(2) Metsa uuendamise korral esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks EMK-le pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele järgmised dokumendid:
1) istutatud metsapuutaimede päritolu tõendava põhitunnistuse ärakiri (sertifitseeritava puuliigi puhul) või metsataimepartii vastavustunnistuse ärakiri (sertifitseerimisele mittekuuluva puuliigi puhul);
2) väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki kasvatatud metsapuutaimede istutamise korral tootjariigi väljastatud põhisertifikaadi või ametliku sertifikaadi ärakiri;
3) kultiveerimismaterjali tootmise tegevusloa ärakiri;
4) lisas 3 toodud vormi kohane päevik, kui taotleja omafinantseeringu osaks on vabatahtlik tasustamata töö;
5) lisas 9 toodud vormi kohane kinnitus tööde tegemise kohta.

(3) Hooldusraie, puude laasimise ja kahjustuse ennetamise korral toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja EMK-le pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele lisas 9 toodud vormi kohase kinnituse tööde tegemise kohta ning kahjustuse ennetamise korral lisas 3 toodud vormi kohase päeviku, kui taotleja omafinantseeringu osaks on vabatahtlik tasustamata töö.

(4) Kapitalirendi (liising) puhul esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks EMK-le pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist kapitalirendi lepingus ettenähtud korras kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
1) selle isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri;
2) punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava arvelduskonto väljavõte või maksekorralduse ärakiri või väljatrükk;
3) kapitalirendile andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud kapitalirendi lepingu ja maksegraafiku ärakiri.

(5) Kapitalirendile andjaks võib olla «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.

(6) Kapitalirendi kasutamine on lubatud lisas 2 nimetatud investeeringuobjektide puhul.

(7) Lõike 1 punktis 1 ja lõike 4 punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve või arve-saatelehe väljastanud isiku hinnapakkumusele.

§ 18. Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine

(1) EMK teeb PRIA-le ettepaneku toetuse maksmise või maksmisest keeldumise kohta ning PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole või kapitalirendi puhul toetuse saaja nimetatud kapitalirendile andja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates § 17 lõigetes 1–4 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(2) PRIA jätab toetuse maksmata «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 5 teises lauses sätestatud juhtudel.

(3) EMK teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 19. Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitab EMK kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 20. Rakendussäte

Põllumajandusministri 12. veebruari 2008. a määrus nr 9 «Metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» (RTL 2008, 15, 218; 2009, 48, 690) tunnistatakse kehtetuks.

Minister Helir-Valdor SEEDER
Kantsler Ants NOOT

Lisa 1

Lisa 2

Lisa 3

Lisa 4

Lisa 5

Lisa 6

Lisa 7

Lisa 8

Lisa 9

/otsingu_soovitused.json