HALDUSÕIGUSMajandustegevuse üldregulatsioon

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Kaubandustegevuse seadus (lühend - KaubTS)

Sisukord

Kaubandustegevuse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.01.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2014
Avaldamismärge:

Kaubandustegevuse seadus

Vastu võetud 11.02.2004
RT I 2004, 12, 78
jõustumine 15.04.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
31.01.2008RT I 2008, 8, 5815.05.2008
30.09.2009RT I 2009, 49, 33101.01.2010
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011, jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab kaubandustegevuse alused ja korra, järelevalve teostamise korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest.

 (2) Käesolevat seadust kohaldatakse muu õigusaktiga reguleerimata osas majandus- või kutsetegevusele, mille raames toimub:
 1) vallasasja pakkumine ja müük ning müüdud vallasasjaga seonduva teenuse osutamine;
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]
 2) vallasasja valdusse või kasutusse andmine ja võtmine
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]
 3) vallasasja valmistamine või muutmine kliendi tellimusel;
 31) vallasasja hooldamine või parandamine;
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]
 32) ehitise puhastusteenuse pakkumine ja osutamine;
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]
 4) ilu- ja isikuteenuse pakkumine ja osutamine;
 5) toitlustamine;
 6) tänava- ja turukaubanduse korraldamine ning kaubanduse korraldamine avalikul üritusel.

 (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka juhul, kui vallasasja pakkumine ja müük toimub väljaspool isiku majandus- või kutsetegevust tänava- või turukaubanduse korras või avalikul üritusel.

 (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) kaupleja – isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust;
 2) kaubanduse korraldaja – isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames korraldab turu- või tänavakaubandust või kaubandust avalikul üritusel, sealhulgas laadal ja messil;
 3) müüja – kaupleja nimel klienti teenindav füüsiline isik või isik, kes müüb kaupa või osutab teenust väljaspool majandus- või kutsetegevust tänava- või turukaubanduse korras;
 4) kaup – müügiks pakutav või müüdav vallasasi;
 5) klient – tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi tarbija) ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga;
 6) müügikoht – koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust;
 7) e-kaubandus – kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük Internetis ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohalolekuta.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]

§ 3. Kaubandustegevus

 (1) Kaubandustegevus käesoleva seaduse tähenduses on isiku või asutuse tegevus, mille raames toimuvad käesoleva seaduse § 1 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud tegevused (edaspidi kauba või teenuse müük) ning punktis 6 nimetatud tegevus.

 (2) Kaubandustegevus jaguneb järgmiselt:
 1) hulgikaubandus, mille korral müüakse kaupa ja selle müügiga seonduvat teenust isikule, kes ei ole tarbija;
 2) jaekaubandus, mille korral müüakse kaupa ja selle müügiga seonduvat teenust kliendile ning millega kaasneva tegevusena võib valmistada või serveerida toitu;
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]
 3) toitlustamine, mille korral müüakse toitu koos valmistamise ja serveerimisega kohapeal tarbimiseks või serveerimisega kohapeal tarbimiseks. Toitlustamisel võib müüa kaasnevat kaupa või osutada täiendavat teenust;
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]
 4) teenindus, mille korral tehakse töö kliendi tellimusel ning mille käigus valmistatakse uus vallasasi või hooldatakse, parandatakse või muudetakse olemasolevat vallasasja või selle omadusi või vallasasi antakse või võetakse valdusse või kasutusse või pakutakse ja osutatakse ehitise puhastusteenust või ilu- ja isikuteenust (edaspidi teenus) ning müüakse sellise teenusega seonduvat kaupa;
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]
 5) tänava- või turukaubanduse korraldamine või kaubanduse korraldamine avalikul üritusel, mille korral kaubanduse korraldaja korraldab kauba või teenuse müüki või toitlustamist oma valduses oleva tegevuskoha kaudu.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]

2. peatükk KAUPLEJALE, KAUBANDUSE KORRALDAJALE JA MÜÜJALE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 4. Kauplejale ja kaubanduse korraldajale esitatavad nõuded

 (1) Kaupleja on kohustatud:
 1) looma nõuetele vastavad tingimused kauba või teenuse müügiks ning tagama nende nõuete täitmise;
 2) tagama tööks vajaliku ettevalmistusega personali olemasolu;
 3) kontrollima kauba vastuvõtmisel selle vastavust saatedokumendile ja saatedokumendi vastavust kehtestatud nõuetele;
 4) tagama kaubale ja teenusele kehtestatud nõuete täitmise;
 5) tagama tõese ja nõuetele vastava teabe andmise müüdava kauba või teenuse kohta;
 6) tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse;
 7) omama kauba saatedokumenti ning esitama selle järelevalvet teostava isiku nõudmisel, välja arvatud juhul, kui seda ei ole kontrollimomendil võimalik esitada kauplejal seadusega lasuvate muude kohustuste tõttu;
 8) esitama kauba nõuetele vastavust tõendavad dokumendid järelevalvet teostava isiku nõudmisel viimase määratud ajaks;
 9) omama kauba või teenuse müügiks registreeringut või registreeringut ja selles sisalduvat märget kauba või teenuse kohta, samuti tegevusluba või muud luba (edaspidi tegevusluba) või müügipiletit, kui registreering, registreeringus sisalduv märge kauba või teenuse kohta, tegevusluba või müügipilet on seadusega nõutav;
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]
 10) tähistama tegevuskoha kaupleja ärinime ja teabega kauplemisaja kohta ning tegevuskoha nime olemasolu korral ka tegevuskoha nimega. Hulgikaubanduse tegevusalal tegutsemise korral ei ole tegevuskoha kauplemisaja märkimine kohustuslik;
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]
 11) kauba või teenuse müügil e-kaubanduse korras Internetis avaldama kaupleja ärinime või nime, asukoha aadressi, kontaktandmed, kauba või teenuse hinna vastavalt tarbijakaitseseaduses sätestatule ning võlaõigusseaduses ja infoühiskonna teenuse seaduses sätestatud e-kaubandust puudutava teabe.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]

 (2) Kauplejal on keelatud:
 1) ebaseaduslikult piirata või soodustada kauba või teenuse müüki, mõjutada klienti teise kaupleja kauba või teenuse halvustamisega, ärinime lubamatu kasutamisega või muul moel, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega;
 2) müüa kaupa, mille käitlemine on seadusega keelatud;
 3) võtta müügile kaupa isikult, kellel ei ole õigust selle kauba vastavaks käitlemiseks, kui see tegevus on seadusega piiratud.
 4) [kehtetu - RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]

 (3) Kaubanduse korraldaja on kohustatud:
 1) tagama tegevuskoha vastavuse seal müüa lubatud kauba või teenuse müügiks kehtestatud nõuetele;
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]
 2) tagama, et kaupa või teenust müüakse selleks ettenähtud müügikohas ja kauplemisajal;
 3) tagama käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 sätestatud nõuete täitmise;
 4) väljastama müügipileti vastavalt käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud nõuetele.

§ 5. Müüjale esitatavad nõuded

 (1) Kaupleja nimel klienti teenindav füüsiline isik peab:
 1) omama erialaseid teadmisi, tundma oma müüdavat kaupa või teenust ning järgima selle müügiks kehtestatud nõudeid;
 2) kliendi nõudmisel andma lisaks kauba või teenuse juurde kuuluvale kirjalikule teabele ka täiendavat suulist teavet müüdava kauba või teenuse omaduste, päritolu, kasutamistingimuste, hinna ja müügigarantii ning rahvusvaheliselt kasutatavate või üldtuntud tingmärkide tähenduse kohta;
 3) [kehtetu - RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]
 4) kauba või teenuse müügil väljaspool kaupleja tegevuskohta kliendi või järelevalvet teostava ametiisiku nõudmisel tõendama õigust kaupleja nimel tegeleda klienditeenindamisega.

 (2) Isik, kes müüb kaupa või teenust väljaspool majandus- või kutsetegevust tänava- või turukaubanduse korras või avalikul üritusel, peab:
 1) tundma oma müüdavat kaupa või teenust;
 2) järgima kauba või teenuse müügiks kehtestatud nõudeid;
 3) kandma nähtaval kohal nimesilti oma nimega.

3. peatükk KAUBALE JA TEENUSELE NING NENDE MÜÜGILE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 6. Kaubale ja teenusele esitatavad nõuded

 (1) Müüdav kaup või teenus peab vastama sellele kaubale või teenusele õigusaktiga kehtestatud nõuetele.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu laieneb:
 1) kauba müügil sellega kaasneva teenuse osutamisele;
 2) teenuse osutamisel sellega kaasneva kauba müügile;
 3) kauba või teenuse müügil tasuta kaasa antud või mis tahes müügiedenduse eesmärgil üleantavale kaubale või osutatavale teenusele.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]

 (3) Kui kaupa müüakse kaalu, mahu või mõõdu järgi vastavalt kliendi tellimusele ja asjakohane teave asub kauba vahetus läheduses selle müügikohas, ei pea müüja pakendatud kauba pakendi märgistus vastama kauba müügipakendile õigusaktiga kehtestatud nõuetele.

 (4) Vabariigi Valitsuse volitatud minister võib kehtestada kauba märgistamise nõuded ja märgistuses nõutava kauba koostise või omaduste määramise meetodid.

§ 7. Kauba ja teenuse müügile esitatavad nõuded

 (1) Kauba või teenuse müük peab vastama selle kauba või teenuse müügile õigusaktiga kehtestatud nõuetele.

 (2) Õigusaktiga kehtestatud nõuetele mittevastava või kasutatud kauba müügi korral peab sellise kauba müügikohas olema vastavasisuline teave.

 (3) Kaupleja on kohustatud kauba või teenuse müügi korral väljaspool hulgikaubandus-, jaekaubandus-, toitlustus- või teenindusettevõtet paiknevas tegevuskohas või väljaspool tegevuskohta kliendile teatavaks tegema kaupleja ärinime või nime ja kontaktandmed, samuti kauba ja teenuse nimetuse ning müügihinna.

 (4) Kaupleja on kohustatud andma kliendile tellimuse vastuvõtmist tõendava dokumendi või märgise, kui tellimuse täitmisega seotud töö tehakse kliendi juuresolekuta. Märgis peab võimaldama identifitseerida kauplejat ärinime, nime või registrikoodi kaudu. Kliendi juuresolekul täidetava tellimuse korral väljastatakse tellimuse vastuvõtmist tõendav dokument kliendi soovil.

§ 8. Saatedokument

 (1) Saatedokument käesoleva seaduse tähenduses on kaubaga kaasas olev dokument, mis võimaldab kaupa identifitseerida ja millel on raamatupidamise seadusega algdokumendile kehtestatud rekvisiidid.

 (2) [Kehtetu - RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isiku tegevuse suhtes.

§ 9. Arveldamine

 (1) [Kehtetu - RT I 2010, 22, 108 - jõust. 15.01.2011]

 (2) Kauba või teenuse eest maksekaardiga tasumise korral peab kaupleja kliendi nõudmisel võimaldama maksekaardi kasutamise kliendi juuresolekul.

§ 10. Kaubanduslik teave

 (1) Kaubanduslik teave on:
 1) müügikohas antav kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta käiv kliendile suunatud teave;
 2) tegevuskoha tähistus kaupleja ärinime, kaubamärgi, domeeninime ning kliendile mõistetava tegevuskoha liigiga, tegevuskoha nime olemasolu korral ka tegevuskoha nimega;
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]
 3) tegevuskohas teave kauplemisaja kohta.

 (2) Tegevuskoha tähistus võib paikneda kas ainult müügikoha juures, enne tegevuskoha sissepääsu või ehitisel, kus tegevuskoht asub, või kõikides nimetatud kohtades samaaegselt.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]

 (3) Teave kauplemisaja kohta peab olema välja pandud uksel või vaateaknal enne tegevuskoha sissepääsu või müügikoha juures.

 (4) Kaupleja peab tegevuse peatamisest või lõpetamisest teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud viisil.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata hulgikaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoha suhtes.

§ 11. Kauba soodustingimustel müügist teavitamine

 (1) Sõnu «lõpumüük», «tühjendusmüük», «sulgemismüük» või muid vastava tähendusega sõnu või väljendeid võib kasutada kauba soodustingimustel müügist teavitamisel, kui:
 1) müük on seotud kogu müüdava kauba või selle piiritletud osa lõpumüügiga;
 2) selline müük kestab piiritletud aja;
 3) selliselt müüdava kauba hind on tunduvalt madalam tavalisest hinnast.

 (2) Sõnu «soodusmüük», «allahindlus» või muid vastava tähendusega sõnu või väljendeid võib soodustingimustel müügist teavitamisel kasutada, kui:
 1) müük on seotud kaupleja poolt tavaliselt müüdava kauba müügiga;
 2) selline müük kestab piiritletud aja;
 3) selliselt müüdava kauba hind on tunduvalt madalam tavalisest hinnast.

4. peatükk KAUBANDUSTEGEVUS REGISTREERINGU ALUSEL 

§ 12. Tegelemine kaubandustegevusega

 (1) Kauplejal ja kaubanduse korraldajal on lubatud tegeleda kaubandustegevusega, kui ta on registreeritud majandustegevuse registris (edaspidi register).

 (2) Valla- või linnavalitsusel, tema poolt volitatud valla- või linnavalitsuse asutusel või valla- või linnavalitsuse struktuuriüksusel (edaspidi valla- või linnavalitsus) on õigus tegutseda kaubanduse korraldajana registreeringuta, järgides käesolevas seaduses sätestatut.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata:
 1) kaupleja suhtes käesoleva seaduse § 17 lõigetes 1 ja 2 ning § 20 lõikes 1 sätestatud juhtudel;
 2) isiku või asutuse suhtes, kes tegeleb avalikkusele mittesuunatud kauba või teenuse müügiga.

§ 13. Registreerimistaotlus

 (1) Isik, kes soovib tegeleda kaubandustegevusega, esitab registreerimistaotluse tegevuskohajärgsele valla- või linnavalitsusele.

 (2) Kauba või teenuse müügiks rändkaupluses või tegevuskohas, mis paikneb sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis, või e-kaubanduse korras või ilma tegevuskohata esitatakse registreerimistaotlus taotleja asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]

 (3) Registreerimistaotluses peavad olema märgitud:
 1) taotleja nimi, registrikood ja vastava registri nimi, taotleja aadress ja muud kontaktandmed;
 2) soovitav tegevusala vastavalt käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatule;
 21) soovitud tegutsemisaeg (sõna «tähtajatu» või tegutsemise alguse- ja lõpukuupäev);
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]
 3) kaubad või teenused, mida soovitakse müüa või mille müüki soovitakse korraldada;
 4) tegevuskoha määrang ja tegevuskoha asukoht või käesoleva paragrahvi lõigetes 4–8 sätestatud teave;
 5) müügikohtade asupaigad rändkaupluse puhul;
 6) soovitud kauplemisaeg (nädala- või kuupäevad ja kellaaeg või sõna «ööpäevaringselt» või muu sarnane);
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]
 7) kui tunnustamine on nõutud, siis toiduseaduse tähenduses tunnustamise otsuse number, otsuse tegemise kuupäev, otsuse teinud asutuse nimi ja käitlemisvaldkond;
 71) kui teavitamine on nõutud, siis toiduseaduse tähenduses käitlemisvaldkond ja käideldav toidugrupp;
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]
 8) registreerimistaotluse esitamise kuupäev ja allkirjaõigusliku isiku allkiri;
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]
 9) registreerimistaotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed;
 10) muud seadusega sätestatud andmed.

 (4) Kauba või teenuse müügi korral rändkaupluses või tegevuskohas, mis paikneb sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis, märgitakse tegevuskoha asukoha asemel seda sõidukit identifitseeriv tunnus (õigusaktis sätestatud korras registreeritud sõiduki registreerimisnumber).

 (5) Kaubanduse korraldamise puhul avalikul üritusel märgitakse tegevuskoha asukoha asemel avaliku ürituse nimetus, toimumise aeg ja toimumispaik.

 (6) Kauba hooajalise müügi korral märgitakse tegevuskoha asukoha asemel ala, kus kaupleja soovib kaupa või teenust müüa.

 (7) Kauba või teenuse müügi korral ilma tegevuskohata märgitakse tegevuskoha asukoha asemel sõna «puudub».

 (8) Kui soovitakse kaupa või teenust müüa lisaks registreerimistaotluses märgitud tegevuskohale ka väljaspool tegevuskohta, märgitakse tegevuskoha asukoha juurde sõnad «väljaspool tegevuskohta».

 (81) Kui soovitakse kaupa või teenust müüa lisaks registreerimistaotluses märgitud tegevuskohale ka e-kaubanduse korras, märgitakse tegevuskoha asukoha juurde veebilehe aadress.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]

 (9) Kui soovitakse müüa kaupa või teenust rändkauplusest, mille müügikohad paiknevad teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, peab koos registreerimistaotlusega esitama nende müügikohtade asukohajärgse valla- või linnavalitsuse kirjaliku nõusoleku.

 (10) Kui soovitakse kaubandust korraldada avalikul üritusel, peab kaubanduse korraldaja esitama koos registreerimistaotlusega selle avaliku ürituse korraldaja kirjaliku nõusoleku. Kirjalikku nõusolekut ei ole vaja esitada, kui kaubanduse korraldaja on ka selle avaliku ürituse korraldaja.

 (11) Registreeringus märgitud tegevuskoha asukoha muutumise korral peab taotlema uue registreeringu tegemist.

§ 14. Tegevuskoht

 (1) Käesoleva seaduse tähenduses on tegevuskoht hulgikaubandus-, jaekaubandus-, toitlustus- või teenindusettevõtte koosseisu kuuluv kaupleja müügikoht, mille juurde võib kuuluda tootmis-, hoiu- või muu koht.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]

 (11) Tegevuskohaks loetakse e-kaubanduse korral veebilehe aadress.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]

 (2) Müügikoht ja selle vahetus läheduses väljaspool siseruume asuv hooajaline laiendus loetakse üheks müügikohaks.

 (3) Müügikoha hooajaline laiendus peab olema kooskõlastatud valla- või linnavalitsusega.

 (4) Üheks tegevuskohaks loetakse, sõltumata müügikohtade arvust:
 1) sama kaupleja müügikohad ühel avalikul üritusel;
 2) rändkauplus;
 3) kogu mõtteliselt piiratud ala, kus sama kaupleja tegeleb kauba või teenuse hooajalise müügiga;
 4) kogu mõtteliselt piiratud ala, kus kaubanduse korraldaja korraldab kauba või teenuse müüki.

§ 15. Kauplus, kiosk ja rändkauplus

 (1) Kauplus on eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis asuv jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal.

 (2) Kiosk on eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis asuv kaupleja tegevuskoht, millel puudub müügisaal.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]

 (3) Rändkauplus on ühe või mitme valla või linna territooriumil asuvatest müügikohtadest moodustuval kaubandusliku teenindamise marsruudil liikuv kauba jaemüügiks kohandatud mootorsõiduk, millel ei pea olema müügisaali.

 (4) Müügisaal on kaupluses asuv ruum, mis on kaupleja valduses ja kus pakutakse kaupa müügiks ning kuhu klient siseneb kauba valimiseks ja lepingu sõlmimiseks.

§ 16. Registreerimismenetlus

 (1) Registreerimismenetlusele kohaldatakse majandustegevuse registri seaduses sätestatut käesolevast peatükist tulenevate erisustega.

 (2) Andmed kannab registrisse taotleja tegevuskohajärgne valla- või linnavalitsus.

 (3) Kauba või teenuse müügi korral rändkaupluses või tegevuskohas, mis paikneb sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis, või ilma tegevuskohata kannab andmed registrisse taotleja asukohajärgne valla- või linnavalitsus.

 (4) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule peavad registreeringus sisalduma:
 1) kaupleja või kaubanduse korraldaja tegevusala;
 2) kaupleja või kaubanduse korraldaja tegevuskoha asukoht või käesoleva seaduse § 13 lõigetes 4–8 sätestatud teave;
 3) müüdavate kaupade või teenuste loetelu ning märge kauba või teenuse kohta, kui märke nõue tuleneb seadusest;
 4) kauplemisaeg.

 (5) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule teeb taotleja tegevus- või asukohajärgne valla- või linnavalitsus registreerimisest või registreeringu muutmisest keeldumise otsuse, kui:
 1) kaup või teenus, tegevuskoht või sealsed tingimused või muu tegevusega seonduv asjaolu on ilmses vastuolus õigusaktis sätestatuga;
 2) tegutsemine taotluses märgitud tegevuskohas või kauplemisajal, samuti taotluses märgitud kauba või teenuse müük võib kahjustada tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve.

 (6) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule võib valla- või linnavalitsus kustutada registreeringu täielikult või osaliselt, kui:
 1) kauba või teenuse müügile või selle müügi korraldamisele esitatavaid nõudeid on oluliselt või korduvalt rikutud;
 2) müüakse kaupa või teenust, mille müügiks puudub õigus;
 3) kauba või teenuse müük registreeringus märgitud tegevuskohas või kauplemisajal kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]

5. peatükk TÄNAVA- JA TURUKAUBANDUS NING KAUBANDUS AVALIKUL ÜRITUSEL 

§ 17. Tänava- ja turukaubandus

 (1) Tänavakaubanduse korral müüb kaupa või teenust valla- või linnavalitsuse lubatud tänaval või teises üldsusele avatud samalaadses kohas kaubanduse korraldaja omandis või valduses oleva müügikoha kaudu müügipileti alusel tegutsev kaupleja või käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isik.

 (2) Turukaubanduse korral müüb kaupa või teenust valla- või linnavalitsuse lubatud piiritletud paigas kaubanduse korraldaja omandis või valduses oleva müügikoha kaudu kindlal kauplemisajal müügipileti alusel tegutsev kaupleja või käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isik.

 (3) Tänavakaubanduseks ei loeta kaupleja müügikoha hooajalist laiendamist väljapoole ettevõtte siseruume nende vahetus läheduses.

 (4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lisaks käesolevas seaduses sätestatule kehtestada tänava- või turukaubanduse korra.

§ 18. Müügipilet

 (1) Müügipilet on kaubanduse korraldaja väljastatud dokument, mille alusel võib sellel märgitud tingimustel kaupa või teenust müüa.

 (2) Müügipiletile peab olema märgitud:
 1) kaubanduse korraldaja nimi, asukoht ja registreeringu number;
 2) kaupleja nimi, registrikood, vastava registri nimi ja kaupleja asukoht või füüsilise isiku nimi, isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg ja aadress;
 3) müügipileti number;
 4) müügikoha asukoht;
 5) müügikohas müüdavate kaupade või teenuste loetelu;
 6) kauplemisaeg;
 7) müügipileti kehtivusaeg;
 8) müügipileti hind.

 (3) Kaubanduse korraldaja registreerib püsival andmekandjal käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–7 nimetatud andmed.

 (4) Müügipileti number on kaubanduse korraldaja määratud kordumatu numbrite kombinatsioon.

 (5) Valla- või linnavalitsuse tegutsemise korral kaubanduse korraldajana kehtestab müügipileti hinna valla- või linnavolikogu määrusega.

§ 19. Müügi piirangud

 (1) Turukaubanduse korras on keelatud müüa:
 1) kaupa või teenust, mille müügi korral on seadusega nõutav märge registreeringus, tegevusluba või -litsents või muu samaväärne dokument;
 2) kaupa kataloogi, reklaamtrükise või muu trükise alusel;
 3) salvestusega ning salvestuseta audio- ja videosalvestuseks mõeldud vahendeid;
 4) arvutiprogramme andmekandjal või installeerituna kõvakettal;
 5) muud kaupa või teenust seadusega sätestatud juhul.

 (2) Tänavakaubanduse korras on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule keelatud müüa kasutatud tööstuskaupu ning loomi loomakaitseseaduse tähenduses (edaspidi loom).

 (3) Tänavakaubanduse korras võib istikuid müüa selle kaubagrupi jaoks eraldi piiratud müügikohas.

 (4) Turukaubanduse korras võib toidukaupu, loomi ning istikuid, samuti kasutatud tööstuskaupu, sealhulgas mootorsõidukeid, müüa vaid nende kaupade jaoks eraldi piiratud müügikohtades.

§ 20. Kaubandus avalikul üritusel

 (1) Avalikul üritusel võib kaupa või teenust müüa kaupleja või käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isik kaubanduse korraldaja väljastatud müügipileti alusel.

 (2) Avalikul üritusel kaubanduse korraldajale ja tema väljastatavale müügipiletile kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 18 sätestatut.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab kauplejal teatud kauba või teenuse müügi korral olema vastav registreering, tegevusluba või muu samaväärne dokument, kui see on seadusega nõutav.

 (4) Avalikul üritusel ei tohi müüa kaupa või teenust, mille müük avalikul üritusel on seadusega keelatud.

 (5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lisaks käesolevas seaduses sätestatule kehtestada korra kauba või teenuse müügiks avalikul üritusel.

6. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 21. Järelevalve teostajad

  Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet järgmiste asutuste ametiisikud vastavalt oma pädevusele:
 1) Tarbijakaitseamet;
 2) Terviseamet;
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 3) politseiasutus;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 4) valla- või linnavalitsus.

§ 22. Järelevalvet teostava ametiisiku õigused ja kohustused

 (1) Järelevalvet teostaval ametiisikul on vastavalt oma pädevusele õigus:
 1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata;
 2) kontrollimiseks siseneda takistamatult kaupleja või kaubanduse korraldaja majandus- või kutsetegevuse raames kasutatavale territooriumile või ehitisse, samuti kaupleja kaupa vedavasse sõidukisse või avada veovahend kaupleja või kaubanduse korraldaja, tema volitatud esindaja või manukate juuresolekul;
 3) saada riigiasutuselt, valla- või linnavalitsuselt, kauplejalt ja tema personalilt ning kaubanduse korraldajalt järelevalve teostamiseks vajalikku informatsiooni;
 4) tutvuda kohapeal kauba või teenuse müüki puudutavate dokumentidega ja saada nendest ärakirju;
 5) teostada kauba saatedokumendi võetus;
 6) kontrollida kauba või teenuse, kauba või teenuse müügi või tegevuskoha vastavust esitatud nõuetele;
 7) teha ettekirjutus;
 8) kohustada kauplejat teavitama avalikkust kauba või teenusega seotud ohtudest;
 9) kontrollida kauba või teenuse müügiõigust tõendava dokumendi olemasolu, kui sellise dokumendi omamise kohustus on seadusega sätestatud;
 10) kontrollida registreeringu olemasolu ja registriandmete õigsust, kui registreeringu nõue on seadusega sätestatud;
 11) võtta kontrollimiseks kauba näidiseid või teenuse osutamisega seonduvate toodete näidiseid tasuta, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.

 (2) Kauba ja teenuse kontrollimiseks tellitud hindamisteenuse kulud tasub järelevalve teostaja ja tagastab kauba või hüvitab kaupleja nõudel kauba või teenuse maksumuse, kui eksperdiarvamuse kohaselt on kaup või teenus nõuetele vastav. Kui eksperdiarvamuse kohaselt ei ole kaup või teenus nõuetele vastav, tasub hindamisteenuse kulud kaupleja. Nõuetele mittevastavat kaupa ei tagastata ega hüvitata ning nõuetele mittevastavat teenust ei hüvitata.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]

 (3) Käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud järelevalvet teostavate asutuste ametiisikud peavad esitama ametitõendi, tõendamaks oma kuulumist järelevalvet teostama õigustatud isikute hulka.

 (4) Järelevalvet teostav ametiisik on kohustatud tagama talle järelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikateabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.

§ 23. Järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutus

 (1) Järelevalvet teostav ametiisik võib teha ettekirjutuse, kui:
 1) kaupleja, müüja või käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isik müüb nõuetele mittevastavat kaupa või teenust või ei täida kauba või teenuse müügi nõudeid,
 2) kaupleja müüb ilma nõuetekohase saatedokumendita kaupa,
 3) tegevuskoht ei vasta nõuetele,
 4) kaupleja tegutseb kauba või teenuse müügiõigust tõendava dokumendita, kui selle olemasolu on nõutav või
 5) kaupleja või kaubanduse korraldaja tegutseb registreeringuta või vastava märketa registreeringus, kui registreering või vastav märge registreeringus on nõutav.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuses järelevalvet teostav ametiisik:
 1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja esitab nõude kauba või teenuse müügi osaliseks või täielikuks peatamiseks, lõpetamiseks või kauba või teenuse müügilt kõrvaldamiseks või
 2) kohustab tegema kauba või teenuse edasise müügi õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalvet teostav ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

7. peatükk VASTUTUS 

§ 24. Nõuetele mittevastavas tegevuskohas tegutsemine

 (1) Kaupleja või kaubanduse korraldaja tegutsemise eest nõuetele mittevastavas tegevuskohas –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 25. Kauba või teenuse müük nõuetekohaselt tähistamata tegevuskohas

 (1) Kaupleja või müüja poolt kauba või teenuse müügi eest või kaubanduse korraldaja poolt kauba või teenuse müügi korraldamise eest nõuetekohaselt tähistamata tegevuskohas või müüja nõuetekohaselt tähistamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 640 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 26. Kauba või teenuse müük selleks mitteettenähtud kohas

 (1) Kaupleja või müüja poolt kauba või teenuse müügi eest või kaubanduse korraldaja poolt kauba või teenuse müügi korraldamise eest selleks mitteettenähtud kohas või selles müügikohas mitteettenähtud kauba või teenuse müügi või müügi korraldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2600 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 27. Kauba või teenuse müük ilma sellekohase märketa registreeringus

 (1) Kaupleja või müüja poolt kauba või teenuse müügi eest või kaubanduse korraldaja poolt kauba või teenuse müügi korraldamise eest ilma sellekohase märketa registreeringus, kui märke olemasolu oli nõutav, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 28. Müügipiletile ja selle väljastamisele kehtestatud nõuete rikkumine

 (1) Müügipiletile ja selle väljastamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest kaubanduse korraldaja poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2600 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 29. Müügipiletita tegutsemine

 (1) Kaupleja või müüja tegutsemise eest ilma müügipiletita, kui müügipileti olemasolu oli nõutav, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 640 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 30. Kauba või teenuse müügile kehtestatud nõuete rikkumine

 (1) Kauba või teenuse müügile kehtestatud nõuete rikkumise eest kaupleja, müüja või kaubanduse korraldaja poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2600 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 31. Nõuetele mittevastava kauba või teenuse müük

 (1) Kaupleja või müüja poolt nõuetele mittevastava kauba või teenuse müügi eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 32. Kauba müügil saatedokumendi puudumine või esitamata jätmine

 (1) Kaupleja või müüja poolt müüdava kauba puhul nõuetekohase saatedokumendi puudumise või selle esitamata jätmise eest, kui saatedokumendi olemasolu oli nõutav, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 33. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 24–32 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 24, 26 ja 32 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
 1) Tarbijakaitseamet;
 2) Terviseamet;
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 3) politseiasutus;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 4) valla- või linnavalitsus.

 (3) Käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
 1) Tarbijakaitseamet;
 2) valla- või linnavalitsus.

 (4) Käesoleva seaduse §-des 27–29 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
 1) Tarbijakaitseamet;
 2) politseiasutus;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 3) valla- või linnavalitsus.

 (5) Käesoleva seaduse §-des 30 ja 31 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
 1) Tarbijakaitseamet;
 2) Terviseamet;
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 3) politseiasutus.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 34. Üleminekusätted

 (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud tähtajaline kauplemisluba kehtib kauplemisloale märgitud tähtpäevani või sellele märgitud andmete muutumiseni, kuid mitte kauem kui 2005. aasta 15. aprillini.

 (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud tähtajatu kauplemisluba kehtib sellele märgitud andmete muutumiseni, kuid mitte kauem kui 2005. aasta 15. aprillini.

 (3) Kauplemisloa kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse registreeringu kustutamise aluseid kuni 2005. aasta 15. aprillini.

 (4) Enne käesoleva seaduse jõustumist hulgikaubandusega tegeleval kauplejal on lubatud tegutseda registreeringuta kuni 2004. aasta 15. septembrini.

§ 35. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 15. aprillil.