Teksti suurus:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:14.06.2010
Avaldamismärge:RT I 2010, 26, 128

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 12.05.2010

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 26. mai 2010. a otsusega nr 655

§ 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 2005, 26, 197; 2010, 20, 103) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 126 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(21) Kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise hagi hind on 1/10 hagejale kuuluva mõttelise osa väärtusest. Ühisvara jagamise hagi hind on 1/10 hageja ainuomandisse või kaasomandisse taotletava vara väärtusest. Eeldatakse, et ühisvara jagamise hagi hind on 1/10 poolest ühisvara väärtusest, mille jagamist taotletakse. Kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise ning ühisvara jagamise hagi hinda ei loeta suuremaks kui 250 000 krooni.»;

2) paragrahvi 126 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Hüpoteegi enda nimele kandmiseks või kustutamiseks vajaliku puudutatud isiku nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise hagi esitamisel on hagi hind 1/10 hüpoteegisummast.»;

3) paragrahvi 131 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Osaühingu või aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul ei loeta hagihinda väiksemaks kui 25 000 krooni ja suuremaks kui 500 000 krooni.»;

4) paragrahvi 131 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Muu juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi hind on 25 000 krooni.»;

5) paragrahvi 131 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 172 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

«(10) Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.»;

7) paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata.»;

8) paragrahvi 180 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõna «igakuiste»;

9) paragrahvi 181 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Kui menetlusabi taotluse läbivaatamisel ilmneb, et taotleja majandusliku seisundi tõttu puudub alus talle menetlusabi andmiseks, kuid kohus leiab, et tasumisele kuuluva riigilõivu korraga tasumine takistab konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades ebamõistlikult isiku õigust pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, võib kohus menetlusabi korras määrata, et hagiavalduselt või apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv tasutakse osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul.»;

10) paragrahvi 475 lõiget 1 täiendatakse punktiga 152 järgmises sõnastuses:

«152) notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamine;».

§ 2. Asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 2010, 8, 37) § 331 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Kinnisasja omanikul on õigus taotleda, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüpoteegisumma ja intresside deponeerimise asemel määraks kohus vastuväidete esitamiseks viieaastase tähtaja. Viieaastase tähtaja möödumisel avaldab kohus korduva kuulutuse ning määrab vastuväidete esitamiseks uue tähtaja kestusega kolm kuud. Eelnimetatud uue tähtaja jooksul peab kohus ka omal algatusel koguma andmeid hüpoteegipidaja elu- või asukoha kohta ning nende tuvastamise korral üritama hüpoteegipidajaga kontakteeruda. Kui ka korduvalt määratud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitata või need lükatakse tagasi, teeb kohus otsuse hüpoteegi kustutamise kohta, mis on kinnistusraamatu kande tegemise aluseks.»

Riigikogu esimees Ene ERGMA

/otsingu_soovitused.json