Teksti suurus:

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.2010
Avaldamismärge:RT I 2010, 26, 131

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 19.05.2010

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 26. mai 2010. a otsusega nr 658

§ 1. Kaitseväeteenistuse seaduses (RT I 2000, 28, 167; 2010, 17, 95) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad «sõjaline väljaõpe» sõnadega «sõjaväeline väljaõpe» vastavas käändes;

2) paragrahvi 152 lõikes 3 asendatakse sõna «sõjalisest» sõnaga «sõjaväelisest»;

3) seadust täiendatakse §-ga 601 järgmises sõnastuses:

«§ 601. Ajateenijate põhiõiguste ja -vabaduste piiramine

(1) Ajateenija on ajateenistuses viibimise ajal kohustatud täitma teenistuskohustusi ja kaitseväes kehtivaid õigusakte. Ajateenija teenistuskohustused on:
1) võtta oma pädevuse piires ja vastavalt sõjaväelisele väljaõppele osa kaitseväe ülesannete täitmisest;
2) osaleda sõjaväelises väljaõppes vastavalt väljaõppekavale ja päevakorrale;
3) kinni pidada kaitseväedistsipliinist.

(2) Ajateenija on ajateenistuse kestel kohustatud viibima sõjaväelise väljaõppega tegeleva väeosa paiknemiskohas või teenistuse huvides muus pädeva ülema määratud asukohas. Pädev ülem võib ajateenija lühiajaliselt teenistuskohustustest vabastada kaitseväe määrustikus sätestatud alustel ja korras.

(3) Isiklike side- ja elektroonikavahendite kasutamine on ajateenijale lubatud ainult kaitseväe määrustikus sätestatud vabal ajal või vahetu ülema loal. Ajateenija ei tohi teha kaitseväe territooriumil ilma vahetu ülema loata salvestisi, mis annavad edasi teavet riigi kaitsevõime või julgeoleku kohta. Muude isiklike asjade kasutamine väeosa territooriumil ei tohi takistada teenistuskohustuste täitmist.

(4) Kaitseväelane võib väeosa ülema käsul teostada ajateenija isiklike asjade läbivaatust ning võtta hoiule ajateenijale lubatud isiklike asjade piirkogust ületavad asjad ja ajateenistuses keelatud asjad.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel hoiule võetud asjade kohta koostab väeosa ülema volitatud kaitseväelane akti, tehes samaaegselt ajateenijale ettepaneku nende saatmiseks ajateenija kulul viimase poolt nimetatud adressaadile. Kui ajateenija sellega ei nõustu, on kaitseväel kohustus võtta asjad hoiule kuni ajateenija vabastamiseni ajateenistusest. Erandina võib väeosa ülem lubada ajateenijal tema puhkuse või kokkusaamise ajal toimetada hoiule võetud asjad väeosa territooriumilt välja, mille kohta koostab kaitseväelane akti. Kiirestiriknevaid asju hoiule ei võeta ning nende hävitamine toimub väeosa ülema käsul kaitseväe kulul, mille kohta koostab kaitseväelane akti.

(6) Ajateenija isiklike lubatud asjade piirkogused ja ajateenistuses keelatud asjade loetelu ning nende hoidmise, tagastamise ja hävitamise ning hoiule võtmise korra ja hävitamise akti vormi kinnitab kaitseminister määrusega.

(7) Teenistuskohustuste täitmise ajal või teenistuskohas on ajateenijale keelatud alkoholi tarbimine, valdamine, edasiandmine ja müük ning hasartmängud. Ravimite kasutamine ja omamine on lubatud kooskõlastatult struktuuriüksuse arsti või sellele struktuuriüksusele tervishoiuteenust osutava arstiga.

(8) Ajateenija peab olema korrektse välimusega ja täitma isikliku hügieeni nõudeid. Välimuse ja hügieeni nõuded sätestatakse kaitseväe määrustikus.

(9) Ajateenijale on lubatud vähemalt üks kord kuus väeosa territooriumil kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, välja arvatud juhtudel, kui see sõjaväelise väljaõppe tõttu ei ole võimalik.

(10) Ajateenija põhiõigusi ja -vabadusi võib piirata seaduses sätestatud juhtudel. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib väeosa ülem kaitseväe julgeoleku või väeosa territooriumil viibivate isikute ohutuse tagamiseks kohaldada vaid sellist piirangut, mis peab vastama kaitseväe julgeoleku või väeosa territooriumil viibivate isikute ohutuse tagamise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.

(11) Sõjaväelise väljaõppe eesmärk on sõjaaja ametikohal nõutava sõjaväelise väljaõppe taseme saavutamine tegutsemiseks üksi või väeüksuse või allüksuse koosseisus. Kaitseväe väljaõppekavast lähtuvalt võib väeosa ülem või väljaõpet läbiviiv pädev ülem ohutusnõudeid järgides seada ajateenija õppusel olukorda, mis tinglikult vastab sõjaajal toimuvale lahingtegevusele.»;

4) paragrahvi 61 lõikes 3 asendatakse sõna «ja» sõnaga «ega»;

5) paragrahvi 74 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Asendusteenistuse kestus ei tohi olla pikem kui 12 kuud ega lühem kui 8 kuud.»;

6) paragrahvi 2154 lõikes 3 asendatakse sõna «kaitseringkond» sõnaga «kaitsevägi»;

7) paragrahvi 222 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad «sõjalise hariduse või väljaõppe» sõnadega «sõjaväelise hariduse või väljaõppe»;

8) paragrahvi 2277 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

«(2) Käesoleva seaduse § 74 alusel määratav asendusteenistuse kestus laieneb asendusteenistuslasele, kes asus asendusteenistuskohustust täitma pärast 2010. aasta 1. juulit. Enne 2010. aasta 1. juulit asendusteenistuskohustust täitma asunud asendusteenistuslase asendusteenistuse kestuseks jääb 16 kuud.

(3) Käesoleva seaduse § 167 lõiget 1 ei kohaldata ja selles sätestatud toetust ei maksta asendusteenistuslasele, kes asus asendusteenistuskohustust täitma pärast 2010. aasta 1. juulit.»

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. juulil.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

/otsingu_soovitused.json