Teksti suurus:

Aegna maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.06.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:07.07.2023
Avaldamismärge:RT I 2010, 28, 147

Aegna maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Vastu võetud 27.05.2010 nr 64

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Aegna maastikukaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Aegna maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta2:
  1) Aegna saare metsa- ja rannikukoosluseid, haruldasi ja kaitsealuseid liike ning nende elupaiku;
  2) liiki, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas ja mis on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik;
  3) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on rannaniidud (1630*)3, püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (2120), metsastunud luited (2180), kuivad nõmmed (4030), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
  4) II kategooria kaitsealuseid taimeliike ja III kategooria kaitsealuseid taimeliike, nagu harilik valvik (Leucobryum glaucum), karukold (Lycopodium clavatum), rand-seahernes (Lathyrus maritimus), roosa merikann (Armeria elongata), kaheleheline käokeel (Platanthera bifolia), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), roomav öövilge (Goodeyra repens) ja aas-karukell (Pulsatilla pratensis).

  (2) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid selles määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Tallinna lahe suudmes paikneval Aegna saarel.

  (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 4.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud kaitse-eeskirjaga sätestatud ajal Kurikneeme sihtkaitsevööndis.

  (2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal on viibimine lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

  (3) Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Telkimine ja lõkke tegemine eramaal on lubatud omaniku loal kinnistu piires selleks ettenähtud kohtades.

  (4) Mootorita sõidukiga on lubatud sõita teedel ja radadel. Mootoriga sõidukiga on lubatud sõita teedel, mis on märgitud kaardil määruse lisas4. Väljaspool teid sõitmine ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval adru äraveol Kalavälja ja Eerikneeme piiranguvööndite rannaosalt, kaitseala valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ning maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel.

§ 5.  Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee-erikasutusluba või ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.

§ 6.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

  (3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND 

§ 7.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
  1) Kurikneeme sihtkaitsevöönd;
  2) Aegna sihtkaitsevöönd.

§ 8.  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  (1) Kurikneeme sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike koosluste ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

  (2) Aegna sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

§ 9.  Lubatud tegevus

  (1) Kaitseala sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
  2) olemasolevate rajatiste hooldustööd;
  3) Aegna sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse suhtes;
  4) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine.

§ 10.  Keelatud tegevus

  (1) Sihtkaitsevööndis on keelatud:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) inimeste viibimine Kurikneeme sihtkaitsevööndis 15. veebruarist kuni 31. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning teedel, radadel ja kallasrajal.

  (2) Sihtkaitsevööndis on keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud:
  1) kaitseala valitseja nõusolekul tehnovõrgu rajatise rajamine;
  2) rajatise rajamine kaitseala tarbeks;
  3) telkimis-, puhke- ja lõkkekohtade rajamine Aegna sihtkaitsevööndis.

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND 

§ 11.  Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on kolm piiranguvööndit:
  1) Kalavälja piiranguvöönd;
  2) Eerikneeme piiranguvöönd;
  3) Lemmikneeme piiranguvöönd.

§ 12.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on rannakoosluste seisundi ning looduse mitmekesisuse säilitamine.

§ 13.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) majandustegevus;
  2) kuni 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas.

  (3) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
  1) puhkeotstarbelise ja sotsiaalsuunitlusega uute ehitiste püstitamine ärimaa, sotsiaalmaa ja elamumaa sihtotstarbega kinnistute piires väljaspool metsaala, kuid mitte lähemal kui 200 m Eesti põhikaardile kantud veekogu piirist;
  2) rannal asuvate kinnistute piires hoonete esmakordne juurdeehitus kuni 1/3 ulatuses hoone kubatuurist;
  3) Kalavälja piiranguvööndis sadamaehitiste püstitamine ja rannakindlustuse rajamine olemasoleva hoone kaitseks;
  4) puhkeala korraldamisega seotud rajatiste ning uute tehnovõrgu rajatiste rajamine.

§ 14.  Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
  1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  2) maavara kaevandamine;
  3) kaldajoone muutmine;
  4) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine;
  6) uuendusraie, välja arvatud turberaie, mille juures peab säilitama koosluse liikide ja vanuse mitmekesisuse.


1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

2 Kaitseala on moodustatud Tallinna Linnavalitsuse 12. aprilli 1991. a määrusega nr 83 «Aegna saare maastikukaitseala» moodustatud kaitseala baasil. Käesoleva määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga aprill 2010. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaregistris ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

Tõnis Lukas
Haridus- ja teadusminister peaministri ülesannetes

Jaanus Tamkivi
Keskkonnaminister

Heiki Loot
Riigisekretär

Lisa Aegna kaart

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json