Teksti suurus:

Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded

Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.01.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 12.01.2016, 17

Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded1

Vastu võetud 25.10.2004 nr 312
RT I 2004, 72, 509
jõustumine 29.10.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
27.05.2010RT I 2010, 28, 14812.06.2010
08.01.2016RT I, 12.01.2016, 1118.01.2016

Määrus kehtestatakse «Ülikooliseaduse» § 291 lõike 5, «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 15 lõike 6 ja «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 5 lõike 2 punktide 7 ja 71 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Määruse ülesanne ja reguleerimisala

 (1) Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded (edaspidi raamnõuded) kehtestavad nõuded arstide, loomaarstide, proviisorite, hambaarstide, ämmaemandate, õdede, arhitektide ja ehitusinseneride koolitamisel Eestis ning määravad nende õpete kogumahu, alustamise ning lõpetamise tingimused ja väljundi, nõuded õppekavadele, õppekava läbimisel omandatavad pädevused, samuti nõuded õppejõududele.

 (2) Arstiõppele, loomaarstiõppele, proviisoriõppele, hambaarstiõppele, ämmaemandaõppele, õeõppele, arhitektiõppele ja ehitusinseneriõppele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardi sätteid käesolevatest raamnõuetest tulenevate erisustega.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

§ 2. Teoreetiline, praktiline ja kliiniline õpe

 (1) Teoreetiline õpe toimub kontaktõppe ja iseseisva tööna.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

 (2) Praktiline õpe toimub kontaktõppe ja praktikana.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

 (3) Arstiõpe, loomaarstiõpe, hambaarstiõpe, ämmaemandaõpe ja õeõpe sisaldavad ka kliinilist õpet.

§ 3. [Kehtetu - RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

2. peatükk ARSTIÕPE 

§ 4. Arstiõpe ja selle õppekavale esitatavad nõuded

 (1) Arstiõppe nominaalkestus on 6 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 360 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti (edaspidi ainepunkt).
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

 (2) Arstiõpe koosneb vähemalt 9360-tunnisest teoreetilisest ja praktilisest õppest. Arstiõpe toimub ülikoolis, arstiõppe kliiniline õpe viiakse läbi ülikooli järelevalve all väljaspool ülikooli, sealhulgas Tartu Ülikooli kliinikumis.
[RT I, 12.01.2016, 11 - jõust. 18.01.2016]

 (3) [Kehtetu - RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

 (4) Arstiõppe õppekava sisaldab vähemalt lisas 1 nimetatud õppeaineid, kusjuures üht või mitut lisas loetletud õppeainet võib õpetada teiste distsipliinide raames või nendega seoses.

 (5) Arstiõppes moodustab lõpueksam õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 5 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

§ 5. Arstiõppe alustamine

  Arstiõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.

§ 6. Arstiõppe läbimisel omandatavad pädevused

  Arstiõppe läbimisel omandab üliõpilane:
 1) piisavad teadmised meditsiiniga seotud teadusharudest ning hea teadusmeetodite rakendamise oskuse, sealhulgas bioloogiliste funktsioonide mõõtmise, teaduslikult tõendatud faktide hindamise ja andmete analüüsimise oskuse;
 2) piisavad teadmised inimese normaalsest ja patoloogilisest anatoomiast, füsioloogiast ja käitumisest, samuti inimese tervisliku seisundi ja tema elukeskkonna vahelistest suhetest;
 3) piisavad teadmised kliinilistest distsipliinidest ja meetoditest, mis annavad ülevaatliku pildi psüühilistest ja füüsilistest haigustest, haiguste profülaktikast, diagnoosimisest ja ravist ning inimese reproduktiivsusest;
 4) küllaldased kliinilised kogemused asjakohase järelevalve all.

§ 7. Arstiõppe praktilisi erialaaineid õpetavatele õppejõududele esitatavad nõuded

  Praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on vähemalt magistrikraad või vastav kvalifikatsioon ning 3-aastane erialase töö kogemus.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

§ 8. Arstiõppe lõpetamine

 (1) Arstiõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega.

 (2) Arstiõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta, akadeemilise õiendi ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement).
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

 (3) Arstiõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

 (4) Arstiõppele võib järgneda kolme- kuni viieaastane residentuur ühel arsti erialal «Tartu Ülikooli seadusega» ja teiste õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

 (5) [Kehtetu - RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

3. peatükk LOOMAARSTIÕPE 

§ 9. Loomaarstiõpe ja selle õppekavale esitatavad nõuded

 (1) Loomaarstiõppe nominaalkestus on 6 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 360 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

 (2) Loomaarstiõpe koosneb teoreetilisest ja praktilisest õppest. Loomaarstiõpe toimub ülikoolis, kusjuures loomaarstiõppe kliiniline õpe võib toimuda ülikooli järelevalve all väljaspool ülikooli. Praktiline õpe võib toimuda praktika vormis, kui see toimub täiskoormusega ega ületa loomaarstiõppe nominaalkestuse jooksul kuut kuud.

 (3) Loomaarstiõppe õppekava sisaldab vähemalt lisas 2 nimetatud õppeaineid, kusjuures üht või mitut lisas loetletud õppeainet võib õpetada teiste distsipliinide raames või nendega seoses. Paragrahvis 11 nimetatud loomaarsti pädevuste omandamise võimaldamiseks tagab ülikool teoreetilise ja praktilise õppe, sealhulgas kliinilise õppe omavahelise kooskõla ning nende õpete võrdse osakaalu eri õppeainete rühmades.

 (4) Loomaarstiõppes moodustab lõpueksam või lõputöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 5 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

§ 10. Loomaarstiõppe alustamine

  Loomaarstiõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.

§ 11. Loomaarstiõppe läbimisel omandatavad pädevused

  Loomaarstiõppe läbimisel omandab üliõpilane:
 1) piisavad teadmised loomaarsti tegevusega seotud erialateadustest ja Euroopa Liidu õigusaktidest;
 2) piisavad teadmised loomade anatoomiast, talitlusest, käitumisest ja füsioloogiast, samuti loomade pidamist, söötmist, heaolu, sigimist ning loomatervishoidu käsitlevad üldised oskused ja pädevused;
 3) kliinilised, epidemioloogilised ja analüütilised oskused ja pädevused, mida on vaja loomahaiguste ärahoidmiseks, diagnoosimiseks ja raviks, nii üksiklooma kui ka karja anesteesiaks, aseptiliseks kirurgiaks ja valutuks surmaks, ning eriteadmised loomalt inimesele edasi kanduda võivatest haigustest;
 4) piisavad teadmised, oskused ja pädevused ennetavast meditsiinist, sealhulgas päringute ja tõendamisega seotud pädevused;
 5) piisavad teadmised loomasööda ja inimtoiduks ettenähtud loomset päritolu toidu tootmise, töötlemise ja turustamisega ning toitlustamisega seotud hügieenist ja tehnoloogiatest, sealhulgas oskused ja pädevused, mida on vaja selle valdkonna hea tava mõistmiseks ja rakendamiseks;
 6) teadmised, oskused ja pädevused veterinaarravimite vastutustundlikuks ja mõistlikuks kasutamiseks, et tagada loomade ravi, toiduahela ohutus ning keskkonna kaitstus.
[RT I, 12.01.2016, 11 - jõust. 18.01.2016]

§ 12. Loomaarstiõppe praktilisi erialaaineid õpetavatele õppejõududele esitatavad nõuded

  Praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on vähemalt magistrikraad või vastav kvalifikatsioon ning 3-aastane erialase töö kogemus.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

§ 13. Loomaarstiõppe lõpetamine

 (1) Loomaarstiõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega.

 (2) Loomaarstiõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta, akadeemilise õiendi ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement).
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

 (3) Loomaarstiõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

 (4) [Kehtetu - RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

4. peatükk PROVIISORIÕPE 

§ 14. Proviisoriõpe ja selle õppekavale esitatavad nõuded

 (1) Proviisoriõppe nominaalkestus on 5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 300 ainepunkti.

 (2) Proviisoriõpe koosneb teoreetilisest ja praktilisest õppest, sealhulgas vähemalt 30 ainepunkti mahus praktikast. Proviisoriõpe toimub ülikoolis, kusjuures proviisoriõppe praktiline õpe võib toimuda ülikooli järelevalve all väljaspool ülikooli. Praktika toimub üld- ja haiglaapteegis, kliinilise farmaatsia õpetamisel ka teistes haigla osakondades.

 (3) Proviisoriõppe õppekava sisaldab vähemalt lisas 3 nimetatud õppeaineid, kusjuures üht või mitut lisas loetletud õppeainet võib õpetada teiste distsipliinide raames või nendega seoses.

 (4) Proviisoriõppes moodustab lõpueksam või lõputöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 5 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

§ 15. Proviisoriõppe alustamine

  Proviisoriõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.

§ 16. Proviisoriõppe läbimisel omandatavad pädevused

 (1) Proviisoriõppe läbimisel omandab üliõpilane:
 1) piisavad teadmised ravimitest ja ravimite valmistamisel kasutatavatest ainetest;
 2) piisavad teadmised farmatseutilisest tehnoloogiast ning ravimite füüsikalisest, keemilisest, bioloogilisest ja mikrobioloogilisest uurimisest;
 3) piisavad teadmised metabolismist ja ravimite toimest, toksiliste ainete toimest ja ravimite kasutamisest;
 4) oskuse ravimitega seotud teaduslikke andmeid interpreteerida, et anda kliendile ravimi kohta asjakohast teavet;
 5) piisavad teadmised proviisoriametiga seotud õiguslikest ja muudest nõuetest.

 (2) Proviisoriõppe lõpetanud isik on võimeline:
 1) valmistama ravimvorme;
 2) tootma ja analüüsima ravimeid;
 3) analüüsima ravimeid ravimite testimislaboratooriumis;
 4) ladustama, säilitama ja turustama ravimeid hulgimüügietapil;
 5) tarnima, analüüsima, ladustama, säilitama, turustama ja väljastama üldapteekides ohutuid ja tõhusaid, nõutava kvaliteediga ravimeid;
 6) kontrollima, ladustama, säilitama ja väljastama haiglates ohutuid ja tõhusaid, nõutava kvaliteediga ravimeid;
 7) jagama teavet ja nõu ravimite, sealhulgas nende asjakohase kasutamise kohta;
 8) pädevatele asutustele ravimite kõrvaltoimetest aru andma;
 9) pakkuma individuaalset nõustamist ambulatoorselt ravimeid tarvitavatele patsientidele;
 10) osalema kohalikes või riiklikes tervishoiukampaaniates.
[RT I, 12.01.2016, 11 - jõust. 18.01.2016]

§ 17. Proviisoriõppe praktilisi erialaaineid õpetavatele õppejõududele esitatavad nõuded

  Praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on vähemalt magistrikraad või vastav kvalifikatsioon ning 3-aastane erialase töö kogemus.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

§ 18. Proviisoriõppe lõpetamine

 (1) Proviisoriõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega.

 (2) Proviisoriõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta, akadeemilise õiendi ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement).
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

 (3) Proviisoriõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

 (4) [Kehtetu - RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

5. peatükk HAMBAARSTIÕPE 

§ 19. Hambaarstiõpe ja selle õppekavale esitatavad nõuded

 (1) Hambaarstiõppe nominaalkestus on 5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 300 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

 (2) Hambaarstiõpe koosneb vähemalt 5000-tunnisest teoreetilisest ja praktilisest õppest. Hambaarstiõpe toimub ülikoolis, kusjuures hambaarstiõppe kliiniline õpe võib toimuda ülikooli järelevalve all väljaspool ülikooli.
[RT I, 12.01.2016, 11 - jõust. 18.01.2016]

 (3) Hambaarstiõppe õppekava sisaldab vähemalt lisas 4 nimetatud õppeaineid, kusjuures üht või mitut lisas loetletud õppeainet võib õpetada teiste distsipliinide raames või nendega seoses.

 (4) Hambaarstiõppes moodustab lõpueksam õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 5 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

§ 20. Hambaarstiõppe alustamine

  Hambaarstiõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.

§ 21. Hambaarstiõppe läbimisel omandatavad pädevused

 (1) Hambaarstiõppe läbimisel omandab üliõpilane:
 1) piisavad teadmised hambaarstiteadusega seotud teadusharudest ning hea teadusmeetodite rakendamise oskuse, sealhulgas bioloogiliste funktsioonide mõõtmise, teaduslikult tõendatud faktide hindamise ja andmete analüüsimise oskuse;
 2) piisavad teadmised inimese normaalsest ja patoloogilisest anatoomiast, füsioloogiast ja käitumisest, samuti inimese tervisliku seisundi ning tema elukeskkonna vahelistest suhetest hambaravi vaatepunktist;
 3) piisavad teadmised tervete ja haigete hammaste, suu, lõualuude ja nendega seotud kudede struktuurist ja funktsioonidest ning nende toimest patsiendi üldisele tervislikule seisundile ning füüsilisele ja sotsiaalsele heaolule;
 4) piisavad teadmised kliinilistest distsipliinidest ja meetoditest, mis annavad tervikliku pildi hammaste, suu, lõualuude ja nendega seotud kudede anomaaliatest, kahjustustest ja haigustest, ning anomaaliate ja haiguste ennetamisest, diagnoosimisest ja ravist;
 5) küllaldased kliinilised kogemused asjakohase järelevalve all.

 (2) Hambaarstiõppe lõpetanud isik on võimeline tegelema hammaste, suu, lõualuude ja nendega seotud kudede anomaaliate ja haiguste ennetuse, diagnoosimise ja raviga.

§ 22. Hambaarstiõppe praktilisi erialaaineid õpetavatele õppejõududele esitatavad nõuded

  Praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on vähemalt magistrikraad või vastav kvalifikatsioon ning 3-aastane erialase töö kogemus.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

§ 23. Hambaarstiõppe lõpetamine

 (1) Hambaarstiõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega.

 (2) Hambaarstiõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta, akadeemilise õiendi ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement).
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

 (3) Hambaarstiõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

 (4) Hambaarstiõppele võib järgneda kolme- kuni viieaastane residentuur ühel hambaarsti erialal «Tartu Ülikooli seadusega» ja teiste õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

 (5) [Kehtetu - RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

6. peatükk ÄMMAEMANDAÕPE 

§ 24. Ämmaemandaõpe ja selle õppekavale esitatavad nõuded

 (1) Ämmaemandaõppe nominaalkestus on 4,5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 270 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

 (2) Ämmaemandaõpe koosneb teoreetilisest ja praktilisest õppest. Ämmaemandaõpe toimub rakenduskõrgkoolis, kusjuures ämmaemandaõppe kliiniline õpe võib toimuda rakenduskõrgkooli järelevalve all väljaspool rakenduskõrgkooli.

 (3) Teoreetilise õppe käigus omandab üliõpilane ämmaemandus- ja õendusabi kavandamiseks, osutamiseks ja hindamiseks vajalikud teadmised, arusaamad ja kutsealased oskused.

 (4) Kliiniline õpe toimub järelevalve all tegevusluba omavates sotsiaalabi- ja tervishoiuasutustes ämmaemanda kvalifikatsiooniga õppejõudude vastutusel ning koostöös teiste kvalifitseeritud ämmaemandate ja muude pädevate töötajatega. Kliinilise õppe käigus osalevad üliõpilased asutuste nendes tegevustes, mis on seotud ämmaemanduse ja õenduse ning ämmaemanda ja õe tegevuse ja vastutuse õppimisega.

 (5) Kliinilise õppe käigus õpib üliõpilane omandatud teadmiste ja oskuste alusel ämmaemandus- ja õendusabi kavandama, osutama ja hindama. Üliõpilane omandab meeskonnatööks, ämmaemandus- ja õendusabi juhtimiseks ning tervishoiualase hariduse korraldamiseks üksikisikute, rühmade või ühiskonna tasandil vajalikke oskusi ja teadmisi.

 (6) Ämmaemandaõppe õppekava sisaldab vähemalt lisas 5 nimetatud õppeaineid, kusjuures üht või mitut lisas loetletud õppeainet võib õpetada teiste distsipliinide raames või nendega seoses. Lisa 5 esimeses osas nimetatud teoreetiline õpe ja sama lisa teises osas nimetatud praktiline õpe peavad olema tasakaalus ja omavahel kooskõlas, et üliõpilasel oleks võimalik omandada ämmaemanda ülesannete täitmiseks vajalikud ja § 26 lõikes 1 nimetatud pädevused. Rakenduskõrgkool tagab teoreetilise ja praktilise õppe omavahelise kooskõla ning nende õpete tasakaalu eri õppeainete rühmades kogu ämmaemandaõppe vältel.

 (7) Ämmaemandaõppes moodustab lõpueksam või lõputöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 5 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

§ 25. Ämmaemandaõppe alustamine

  Ämmaemandaõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.

§ 26. Ämmaemandaõppe läbimisel omandatavad pädevused

 (1) Ämmaemandaõppe läbimisel omandab üliõpilane:
 1) üksikasjalikud teadmised ämmaemandatöö aluseks olevatest teadusaladest, eriti ämmaemandusest, sünnitusabist ja günekoloogiast;
 2) piisavad teadmised kutseala eetikast ja kutsealal tegutsemist reguleerivatest õigusaktidest;
 3) piisavad üldmeditsiinilised teadmised (organismi bioloogilised funktsioonid, anatoomia ja füsioloogia) ning teadmised farmakoloogiast seoses sünnitusabi ja vastsündinutega, samuti inimese terviseseisundi ning tema füüsilise ja sotsiaalse keskkonna ja käitumise vahelistest seostest;
 4) piisava kliinilise töö kogemuse, mis on saadud heakskiidetud asutuses, kus ämmaemand on saanud iseseisvalt ja omal vastutusel, piisavas ulatuses, välja arvatud patoloogilised olukorrad, korraldada sünnieelset hooldust, võtta heakskiidetud asutuses vastu sünnitusi ja tegeleda sünnituse tagajärgedega, jälgida sünnitustegevust ja sündi, juhendada sünnijärgset hooldust ja vastsündinu elustamist enne arsti saabumist;
 5) piisava arusaamise tervishoiutöötajate koolitusest ja nendega koos töötamise kogemuse;
 6) paragrahvis 31 nimetatud õeõppe läbimisel omandatavad pädevused.
[RT I, 12.01.2016, 11 - jõust. 18.01.2016]

 (2) Ämmaemandaõppe lõpetanud isik on võimeline:
 1) andma usaldusväärset teavet ja nõu reproduktiivtervise ning pereplaneerimise alal;
 2) diagnoosima rasedust, jälgima normaalselt kulgevaid rasedusi ja nõustama rasedat, tegema normaalselt kulgevate raseduste arengu jälgimiseks vajalikke läbivaatusi;
 3) määrama või soovitama riskiraseduse võimalikult varajaseks diagnoosimiseks vajalikke uuringuid;
 4) korraldama sünnituseelseid ettevalmistusprogramme (perekoole) tulevastele vanematele, neid põhjalikult ette valmistama sünnituseks ning lapsevanema rolliks, viima läbi rasedusaegset nõustamist hügieeni ja toitumise küsimustes;
 5) hoolitsema ema eest sünnituse ajal, teda abistama ning jälgima asjakohaste kliiniliste ja tehniliste vahenditega loote üsasisest seisundit;
 6) võtma vastu normaalselt kulgevaid sünnitusi, hädaolukordades võtma vastu ka tuharseisus sünnitusi ning tegema vajaduse korral lahklihalõiget;
 7) tundma ära ema või lapse seisundi kõrvalekalletele viitavaid märke, mis nõuavad arsti sekkumist ning abistama arsti ettenähtud viisil; võtma arsti puudumisel kasutusele erakorralisi abinõusid, nagu platsenta käsitsi eemaldamine ning sellele järgnev emakaõõne kontroll;
 8) vaatama vastsündinu läbi ja tema eest hoolitsema; rakendama kõiki tarvilikke meetmeid ja vajaduse korral alustama viivitamata elustamist;
 9) hoolitsema ema eest sünnitusjärgsel ajal, jälgima tema seisundit ja andma talle vajalikku teavet vastsündinu hooldamise kohta;
 10) ravima oma pädevuse raames ning osutama arsti määratud ravi;
 11) koguma vajalikke andmeid ja dokumenteerima oma tegevust;
 12) kavandama, osutama ja hindama õendusabi, rakendama omandatud teoreetilisi ja praktilisi teadmisi õendusest.

§ 27. Ämmaemandaõppe praktilisi erialaaineid õpetavatele õppejõududele esitatavad nõuded

  Praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on kõrgharidus ning 3-aastane erialase töö kogemus.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

§ 28. Ämmaemandaõppe lõpetamine

 (1) Ämmaemandaõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega.

 (2) Ämmaemandaõppe lõpetanud isikule annab rakenduskõrgkool rakenduskõrghariduse diplomi õppekava täitmise kohta, akadeemilise õiendi ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement).
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

 (3) Ämmaemandaõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

 (4) [Kehtetu - RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

7. peatükk ÕEÕPE 

§ 29. Õeõpe ja selle õppekavale esitatavad nõuded

 (1) Õeõppe nominaalkestus on 3,5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 210 ainepunkti. Koos täiendava spetsialiseerumisega on õeõppe nominaalkestus 4,5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 270 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

 (2) Õeõpe koosneb vähemalt 5460-tunnisest teoreetilisest ja praktilisest õppest, sealhulgas vähemalt 60 ainepunkti mahus teoreetilisest õppest ja vähemalt 90 ainepunkti mahus kliinilisest õppest. Õeõpe toimub rakenduskõrgkoolis, kusjuures õeõppe kliiniline õpe võib toimuda rakenduskõrgkooli järelevalve all väljaspool rakenduskõrgkooli.
[RT I, 12.01.2016, 11 - jõust. 18.01.2016]

 (3) [Kehtetu - RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

 (4) Teoreetilise ja praktilise õppe käigus omandab üliõpilane §-s 31 nimetatud teadmised, oskused ja hoiakud.
[RT I, 12.01.2016, 11 - jõust. 18.01.2016]

 (5) Kliiniline õpe toimub tegevusluba omavates sotsiaalabi- ja tervishoiuasutustes õe kvalifikatsiooniga õppejõudude vastutusel ning koostöös teiste kvalifitseeritud õdede ja muude pädevate töötajatega. Kliinilise õppe käigus osalevad üliõpilased asutuste nendes tegevustes, mis on seotud õenduse ning õe tegevuse ja vastutuse õppimisega.

 (6) Kliinilise õppe käigus õpib üliõpilane meeskonnatöös osalemise ja kontaktide kaudu tervete ja haigete inimestega või läbi kaudse kontakti kogukonnaga ning samuti omandatud teadmiste ja oskuste alusel õendusabi kavandama, osutama ja hindama. Lisaks meeskonnatööle omandab üliõpilane õendusabi juhtimiseks vajalikke oskusi ja teadmisi, sealhulgas üksikisikute, väikeste rühmade või tervishoiuasutuste personali tervishoiualase hariduse korraldamist.

 (7) Õeõppe õppekava sisaldab vähemalt lisas 6 nimetatud õppeaineid, kusjuures üht või mitut lisas loetletud õppeainet võib õpetada teiste distsipliinide raames või nendega seoses. Lisa 6 esimeses osas nimetatud teoreetiline õpe ja sama lisa teises osas nimetatud praktiline õpe peavad olema tasakaalus ja omavahel kooskõlas, et üliõpilasel oleks võimalik omandada õe ülesannete täitmiseks vajalikud ja §-s 31 nimetatud pädevused. Rakenduskõrgkool tagab teoreetilise ja praktilise õppe omavahelise kooskõla ning nende õpete tasakaalu eri õppeainete rühmades kogu õeõppe vältel.

 (8) Õeõppes moodustab lõpueksam või lõputöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 5 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

§ 30. Õeõppe alustamine

  Õeõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.

§ 31. Õeõppe läbimisel omandatavad pädevused

  Õeõppe läbimisel omandab üliõpilane:
 1) igakülgsed teadmised õenduse aluseks olevatest ainetest, sealhulgas piisava arusaama terve ja haige inimese anatoomiast, füsioloogiast ja psühholoogiast, inimese tervislikust seisundist ja seda mõjutavast füüsilisest ja sotsiaalsest keskkonnast;
[RT I, 12.01.2016, 11 - jõust. 18.01.2016]
 2) piisavad teadmised õenduse alustest, õenduseetikast ning tervise ja õenduse üldpõhimõtetest;
 3) piisavad kliinilised kogemused praktikabaasides, kus on patsiendile vajaliku õendusabi osutamiseks piisavalt pädevaid õdesid ja vajalikke vahendeid;
 4) valmisoleku osaleda tervishoiutöötajatele mõeldud praktilises koolituses ning nendega töötamise kogemused;
 5) koostöökogemuse teiste tervishoiu kutsealade esindajatega;
 6) pädevuse iseseisvalt diagnoosida õendusabi vajadust, kasutades nüüdisaegseid teoreetilisi ja kliinilisi teadmisi, ning kavandada, korraldada ja rakendada õendusabi patsientidele, tuginedes teadmistele ja oskustele, mis on omandatud vastavalt punktidele 1–3, et täiustada kutsealast tegevust;
 7) pädevuse teha tulemuslikult koostööd tervisesektori muude osalistega, sealhulgas osaleda tervishoiutöötajate praktilistel koolitustel, tuginedes teadmistele ja oskustele, mis on omandatud vastavalt punktidele 4 ja 5;
 8) pädevuse suunata punktide 1 ja 2 kohaselt omandatud teadmistele ja oskustele tuginedes üksikisikuid, perekondi ja rühmi omaks võtma tervislikke eluviise ja enda eest hoolitsema;
 9) pädevuse iseseisvalt ja viivitamata alustada elupäästvate meetmetega ning tegutseda kriisi- ja hädaolukordades;
 10) pädevuse iseseisvalt nõu anda õendusabi vajavatele isikutele ja nende lähikondsetele ning neid juhendada ja toetada;
 11) pädevuse iseseisvalt tagada kvaliteetne õendusabi ja hinnata õendusabi kvaliteeti;
 12) pädevuse igakülgselt suhelda kutsetöös ja teha koostööd tervisesektori muude kutsealade esindajatega;
 13) pädevuse analüüsida õendusabi kvaliteeti, et parendada oma kutsetegevust õena.
[RT I, 12.01.2016, 11 - jõust. 18.01.2016]

§ 32. Õeõppe praktilisi erialaaineid õpetavatele õppejõududele esitatavad nõuded

  Praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on kõrgharidus ning 3-aastane erialase töö kogemus.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

§ 33. Õeõppe lõpetamine

 (1) Õeõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega.

 (2) Õeõppe lõpetanud isikule annab rakenduskõrgkool rakenduskõrghariduse diplomi õppekava täitmise kohta, akadeemilise õiendi ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement).
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

 (3) Õeõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

 (4) [Kehtetu - RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

8. peatükk ARHITEKTIÕPE 

§ 34. Arhitektiõpe ja selle õppekavale esitatavad nõuded

 (1) Arhitektiõppe nominaalkestus on 5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 300 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

 (2) Arhitektiõpe koosneb teoreetilisest ja praktilisest õppest, mis peavad olema tasakaalus ja omavahel kooskõlas. Arhitektiõpe toimub ülikoolis.

 (3) [Kehtetu - RT I, 12.01.2016, 11 - jõust. 18.01.2016]

 (4) Arhitektiõppes moodustab lõputöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 15 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

§ 35. Arhitektiõppe alustamine

  Arhitektiõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.

§ 36. Arhitektiõppe läbimisel omandatavad pädevused

 (1) Arhitektiõppe läbimisel omandab üliõpilane:
 1) oskuse luua arhitektuuriprojekte ja ruumilisi planeeringuid, mis vastavad esteetilistele, tehnilistele ja keskkonnanõuetele;
 2) piisavad teadmised arhitektuuri ning sellega seotud kunstiliikide, tehnoloogiate ja humanitaarteaduste ajaloost ja teooriatest;
 3) teadmised ja oskused arhitektuurse projekteerimise kvaliteeti mõjutavates kujutava kunsti, disaini ja sisearhitektuuri valdkondades;
 4) piisavad teadmised ruumilise planeerimise ja linnaarhitektuuri ning keskkonna- ja maastikuarhitektuuri alustest, strateegiatest, teooriatest ja ajaloost;
 5) inimeste ja ehitiste suhte ning uusehitiste ja olemasoleva tehiskeskkonna suhte mõistmise ja arusaama, et ehitised ja nendevaheline ruum peavad vastama inimese vajadustele ning olema kooskõlas loodusega;
 6) arhitektikutse ja -eetika ning arhitekti ühiskondliku rolli mõistmise, teadmise, et sotsiaalsete teguritega peab arvestama juba kavandamisprotsessis lähteülesannete koostamisel;
 7) alusuuringute meetodite rakendamise ja lähteülesannete koostamise oskuse hoone projekti ja planeeringu koostamisel;
 8) ehitiste projekteerimise ja planeerimisega seotud konstruktiivsete, ehituslike ja insener-tehniliste ülesannete lahendamise oskuse;
 9) piisavad teadmised arhitektuuriga seotud reaal- ja ehitusteadustest, tehnikatest, tehnoloogiatest, samuti arhitektuuri funktsioonidest, et tagada selliste keskkonnasõbralike ja säästvat arengut arvestavate turvaliste ehitiste püstitamine, mille siseruumid on mugavad ja kliimamõjutuste eest kaitstud;
[RT I, 12.01.2016, 11 - jõust. 18.01.2016]
 10) projekteerimisoskused, mis tarbijate vajadusi ja nõudeid arvestades tagavad ehitusmääruste ja kvaliteedinõuete piires ressursside säästliku ja efektiivse kasutamise;
 11) piisavad teadmised ehitustööstusest, -tehnoloogiast, -korraldusest ja -menetlusest, mis on seotud arhitektuurikontseptsioonide rakendamisega ehituses ja erinevate arhitektuurilahenduste sidumisega terviklikuks ehitatud keskkonnaks;
 12) teadmised hoonete projekteerimist ja planeerimist reguleerivatest seadustest ja muudest valdkonda reguleerivatest õigusaktidest ning oskuse neid kasutada;
 13) oskuse analüüsida ja juhtida kollektiivset planeerimis- ja projekteerimisprotsessi kui tervikut, mis tagab loovad ja kvaliteetsed lahendused;
 14) oskuse kasutada planeerimis-, projekteerimis- ja juhtimisprotsessis enam levinud kommunikatsioonitehnoloogiaid ja -meediaid.

 (2) Arhitektiõppe lõpetanud isik on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, konsulteerima, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumilist planeerimist ning ehitiste projekte ning on võimeline töötama riigi- ja kohalikes omavalitsustes planeerimist, arhitektuuri ja ehitamist korraldavatel vastutavatel ametikohtadel.

§ 37. Arhitektiõppe praktilisi erialaaineid õpetavatele õppejõududele esitatavad nõuded

  Praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on vähemalt magistrikraad või vastav kvalifikatsioon ning 3-aastane erialase töö kogemus.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

§ 38. Arhitektiõppe lõpetamine

 (1) Arhitektiõpe lõpeb lõputöö kaitsmisega.

 (2) Arhitektiõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta, akadeemilise õiendi ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement).
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

 (3) Arhitektiõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

 (4) [Kehtetu - RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

9. peatükk EHITUSINSENERIÕPE 

§ 39. Ehitusinseneriõpe ja selle õppekavale esitatavad nõuded

 (1) Ehitusinseneriõppe nominaalkestus on 5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 300 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

 (2) Ehitusinseneriõpe koosneb teoreetilisest ja praktilisest õppest. Ehitusinseneriõpe toimub ülikoolis.

 (3) [Kehtetu - RT I, 12.01.2016, 11 - jõust. 18.01.2016]

 (4) Ehitusinseneriõppes moodustab lõputöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 15 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

§ 40. Ehitusinseneriõppe alustamine

  Ehitusinseneriõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.

§ 41. Ehitusinseneriõppe läbimisel omandatavad pädevused

  Ehitusinseneriõppe läbimisel omandab üliõpilane ehitusinseneri kutsestandardis kirjeldatud pädevused.
[RT I, 12.01.2016, 11 - jõust. 18.01.2016]

§ 42. Ehitusinseneriõppe praktilisi erialaaineid õpetavatele õppejõududele esitatavad nõuded

  Praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on vähemalt magistrikraad või vastav kvalifikatsioon ning 3-aastane erialase töö kogemus.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

§ 43. Ehitusinseneriõppe lõpetamine

 (1) Ehitusinseneriõpe lõpeb lõputöö kaitsmisega.

 (2) Ehitusinseneriõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta, akadeemilise õiendi ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement).
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

 (3) Ehitusinseneriõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

 (4) [Kehtetu - RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

10. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 44. Üleminek

 (1) Kuni 1. septembrini 2006. a võib ämmaemandaõpe ja õeõpe toimuda rakenduskõrgharidusõpet läbiviivas õppeasutuses.

 (2) Enne 2010/2011. õppeaastat arstiõppesse, hambaarstiõppesse, loomaarstiõppesse, proviisoriõppesse, õeõppesse või ämmaemandaõppesse vastu võetud üliõpilastele rakendatakse õppekava, kus lõputöö või lõpueksam moodustab õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 3 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]

§ 45. – § 46. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142), muudetud nõukogu direktiiviga 2006/100/EÜ, millega kohandatakse teatavaid direktiive isikute vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141–237), nõukogu direktiiviga 2013/25/EL, millega kohandatakse teatavaid direktiive asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (ELT L 158, 10.06.2013, lk 368–375), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus) (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132–170).
[RT I, 12.01.2016, 11 - jõust. 18.01.2016]

Lisa 1 Arstiõppe õppekavasse kuuluvate õppeainete loetelu

Lisa 2 Loomaarstiõppe õppekavasse kuuluvate õppeainete loetelu

Lisa 3 Proviisoriõppe õppekavasse kuuluvate õppeainete loetelu

Lisa 4 Hambaarstiõppe õppekavasse kuuluvate õppeainete loetelu

Lisa 5 Ämmaemandaõppe õppekavasse kuuluvate õppeainete loetelu

Lisa 6 Õeõppe õppekavasse kuuluvate õppeainete loetelu

Lisa 7 Arhitektiõppe õppekavasse kuuluvate õppeainete loetelu
[Kehtetu - RT I, 12.01.2016, 11 - jõust. 18.01.2016]

Lisa 8 Ehitusinseneriõppe õppekavasse kuuluvate õppeainete loetelu
[Kehtetu - RT I, 12.01.2016, 11 - jõust. 18.01.2016]