Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded1
Vastu võetud 25.10.2004 nr 312
RT I 2004, 72, 509
jõustumine 29.10.2004
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 27.05.2010 | RT I 2010, 28, 148 | 12.06.2010 |
Määrus kehtestatakse «Ülikooliseaduse»
§ 291 lõike 5, «Rakenduskõrgkooli
seaduse» § 15 lõike 6 ja «Eesti
Vabariigi haridusseaduse» § 5 lõike 2 punktide 7 ja 71
alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse ülesanne ja reguleerimisala
(1) Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded (edaspidi raamnõuded) kehtestavad nõuded arstide, loomaarstide, proviisorite, hambaarstide, ämmaemandate, õdede, arhitektide ja ehitusinseneride koolitamisel Eestis ning määravad nende õpete kogumahu, alustamise ning lõpetamise tingimused ja väljundi, nõuded õppekavadele, õppekava läbimisel omandatavad pädevused, samuti nõuded õppejõududele.
(2) Arstiõppele, loomaarstiõppele, proviisoriõppele, hambaarstiõppele, ämmaemandaõppele, õeõppele, arhitektiõppele ja ehitusinseneriõppele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardi sätteid käesolevatest raamnõuetest tulenevate erisustega.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
§ 2. Teoreetiline, praktiline ja kliiniline õpe
(1) Teoreetiline õpe toimub kontaktõppe ja iseseisva tööna.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
(2) Praktiline õpe toimub kontaktõppe ja praktikana.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
(3) Arstiõpe, loomaarstiõpe, hambaarstiõpe, ämmaemandaõpe ja õeõpe sisaldavad ka kliinilist õpet.
§ 3. [Kehtetu – RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
2. peatükk ARSTIÕPE
§ 4. Arstiõpe ja selle õppekavale esitatavad nõuded
(1) Arstiõppe nominaalkestus on 6 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 360 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti (edaspidi ainepunkt).
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
(2) Arstiõpe koosneb teoreetilisest ja praktilisest õppest. Arstiõpe toimub ülikoolis, arstiõppe kliiniline õpe viiakse läbi ülikooli järelevalve all väljaspool ülikooli, sealhulgas Tartu Ülikooli kliinikumis.
(3) [Kehtetu – RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
(4) Arstiõppe õppekava sisaldab vähemalt lisas 1 nimetatud õppeaineid, kusjuures üht või mitut lisas loetletud õppeainet võib õpetada teiste distsipliinide raames või nendega seoses.
(5) Arstiõppes moodustab lõpueksam õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 5 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
§ 5. Arstiõppe alustamine
Arstiõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.
§ 6. Arstiõppe läbimisel omandatavad pädevused
Arstiõppe läbimisel omandab üliõpilane:
1) piisavad teadmised meditsiiniga seotud teadusharudest ning hea teadusmeetodite rakendamise oskuse, sealhulgas bioloogiliste funktsioonide mõõtmise, teaduslikult tõendatud faktide hindamise ja andmete analüüsimise oskuse;
2) piisavad teadmised inimese normaalsest ja patoloogilisest anatoomiast, füsioloogiast ja käitumisest, samuti inimese tervisliku seisundi ja tema elukeskkonna vahelistest suhetest;
3) piisavad teadmised kliinilistest distsipliinidest ja meetoditest, mis annavad ülevaatliku pildi psüühilistest ja füüsilistest haigustest, haiguste profülaktikast, diagnoosimisest ja ravist ning inimese reproduktiivsusest;
4) küllaldased kliinilised kogemused asjakohase järelevalve all.
§ 7. Arstiõppe praktilisi erialaaineid õpetavatele õppejõududele esitatavad nõuded
Praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on vähemalt magistrikraad või vastav kvalifikatsioon ning 3-aastane erialase töö kogemus.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
§ 8. Arstiõppe lõpetamine
(1) Arstiõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega.
(2) Arstiõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta, akadeemilise õiendi ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement).
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
(3) Arstiõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.
(4) Arstiõppele võib järgneda kolme- kuni viieaastane residentuur ühel arsti erialal «Tartu Ülikooli seadusega» ja teiste õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
(5) [Kehtetu – RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
3. peatükk LOOMAARSTIÕPE
§ 9. Loomaarstiõpe ja selle õppekavale esitatavad nõuded
(1) Loomaarstiõppe nominaalkestus on 6 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 360 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
(2) Loomaarstiõpe koosneb teoreetilisest ja praktilisest õppest. Loomaarstiõpe toimub ülikoolis, kusjuures loomaarstiõppe kliiniline õpe võib toimuda ülikooli järelevalve all väljaspool ülikooli. Praktiline õpe võib toimuda praktika vormis, kui see toimub täiskoormusega ega ületa loomaarstiõppe nominaalkestuse jooksul kuut kuud.
(3) Loomaarstiõppe õppekava sisaldab vähemalt lisas 2 nimetatud õppeaineid, kusjuures üht või mitut lisas loetletud õppeainet võib õpetada teiste distsipliinide raames või nendega seoses. Paragrahvis 11 nimetatud loomaarsti pädevuste omandamise võimaldamiseks tagab ülikool teoreetilise ja praktilise õppe, sealhulgas kliinilise õppe omavahelise kooskõla ning nende õpete võrdse osakaalu eri õppeainete rühmades.
(4) Loomaarstiõppes moodustab lõpueksam või lõputöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 5 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
§ 10. Loomaarstiõppe alustamine
Loomaarstiõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.
§ 11. Loomaarstiõppe läbimisel omandatavad pädevused
Loomaarstiõppe läbimisel omandab üliõpilane:
1) piisavad teadmised loomaarsti tegevusega seotud teadusharudest;
2) piisavad teadmised loomade anatoomiast ja füsioloogiast ja funktsioonidest, loomakasvatusest, loomade sigimisest ja loomatervishoiust, samuti nende söötmisest, sealhulgas nende vajadustele vastava sööda tootmise ja säilitamise tehnoloogiatest;
3) piisavad teadmised loomade käitumisest ja kaitsest;
4) piisavad teadmised loomahaiguste põhjustest, laadist, kulust, toimest, diagnoosimisest ja ravist ühe isendi või loomade rühma puhul, sealhulgas eriteadmised inimestele edasi kanduda võivatest haigustest;
5) piisavad teadmised ennetavast veterinaarmeditsiinist;
6) piisavad teadmised loomse toidu tootmise, valmistamise ja turustamisega seotud toiduhügieeni nõuetest ja tehnoloogiatest ning toiduohutusest ja selle järelevalvest;
7) piisavad teadmised käesolevas paragrahvis nimetatud valdkondadega seotud õigusnormidest;
8) küllaldased kliinilised ja muud praktilised kogemused asjakohase järelevalve all.
§ 12. Loomaarstiõppe praktilisi erialaaineid õpetavatele õppejõududele esitatavad nõuded
Praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on vähemalt magistrikraad või vastav kvalifikatsioon ning 3-aastane erialase töö kogemus.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
§ 13. Loomaarstiõppe lõpetamine
(1) Loomaarstiõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega.
(2) Loomaarstiõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta, akadeemilise õiendi ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement).
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
(3) Loomaarstiõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.
(4) [Kehtetu – RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
4. peatükk PROVIISORIÕPE
§ 14. Proviisoriõpe ja selle õppekavale esitatavad nõuded
(1) Proviisoriõppe nominaalkestus on 5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 300 ainepunkti.
(2) Proviisoriõpe koosneb teoreetilisest ja praktilisest õppest, sealhulgas vähemalt 30 ainepunkti mahus praktikast. Proviisoriõpe toimub ülikoolis, kusjuures proviisoriõppe praktiline õpe võib toimuda ülikooli järelevalve all väljaspool ülikooli. Praktika toimub üld- ja haiglaapteegis, kliinilise farmaatsia õpetamisel ka teistes haigla osakondades.
(3) Proviisoriõppe õppekava sisaldab vähemalt lisas 3 nimetatud õppeaineid, kusjuures üht või mitut lisas loetletud õppeainet võib õpetada teiste distsipliinide raames või nendega seoses.
(4) Proviisoriõppes moodustab lõpueksam või lõputöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 5 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
§ 15. Proviisoriõppe alustamine
Proviisoriõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.
§ 16. Proviisoriõppe läbimisel omandatavad pädevused
(1) Proviisoriõppe läbimisel omandab üliõpilane:
1) piisavad teadmised ravimitest ja ravimite valmistamisel kasutatavatest ainetest;
2) piisavad teadmised farmatseutilisest tehnoloogiast ning ravimite füüsikalisest, keemilisest, bioloogilisest ja mikrobioloogilisest uurimisest;
3) piisavad teadmised metabolismist ja ravimite toimest, toksiliste ainete toimest ja ravimite kasutamisest;
4) oskuse ravimitega seotud teaduslikke andmeid interpreteerida, et anda kliendile ravimi kohta asjakohast teavet;
5) piisavad teadmised proviisoriametiga seotud õiguslikest ja muudest nõuetest.
(2) Proviisoriõppe lõpetanud isik on võimeline:
1) valmistama erinevaid ravimivorme;
2) tootma ja analüüsima ravimeid;
3) laboratoorselt analüüsima ravimeid;
4) säilitama ja väljastama ravimeid hulgimüügietapil;
5) valmistama, analüüsima, säilitama ja väljastama ravimeid jaemüügiapteekides;
6) valmistama, analüüsima, säilitama ja väljastama ravimeid haiglates;
7) andma ravimitealast teavet ja nõu.
§ 17. Proviisoriõppe praktilisi erialaaineid õpetavatele õppejõududele esitatavad nõuded
Praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on vähemalt magistrikraad või vastav kvalifikatsioon ning 3-aastane erialase töö kogemus.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
§ 18. Proviisoriõppe lõpetamine
(1) Proviisoriõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega.
(2) Proviisoriõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta, akadeemilise õiendi ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement).
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
(3) Proviisoriõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.
(4) [Kehtetu – RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
5. peatükk HAMBAARSTIÕPE
§ 19. Hambaarstiõpe ja selle õppekavale esitatavad nõuded
(1) Hambaarstiõppe nominaalkestus on 5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 300 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
(2) Hambaarstiõpe koosneb teoreetilisest ja praktilisest õppest. Hambaarstiõpe toimub ülikoolis, kusjuures hambaarstiõppe kliiniline õpe võib toimuda ülikooli järelevalve all väljaspool ülikooli.
(3) Hambaarstiõppe õppekava sisaldab vähemalt lisas 4 nimetatud õppeaineid, kusjuures üht või mitut lisas loetletud õppeainet võib õpetada teiste distsipliinide raames või nendega seoses.
(4) Hambaarstiõppes moodustab lõpueksam õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 5 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
§ 20. Hambaarstiõppe alustamine
Hambaarstiõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.
§ 21. Hambaarstiõppe läbimisel omandatavad pädevused
(1) Hambaarstiõppe läbimisel omandab üliõpilane:
1) piisavad teadmised hambaarstiteadusega seotud teadusharudest ning hea teadusmeetodite rakendamise oskuse, sealhulgas bioloogiliste funktsioonide mõõtmise, teaduslikult tõendatud faktide hindamise ja andmete analüüsimise oskuse;
2) piisavad teadmised inimese normaalsest ja patoloogilisest anatoomiast, füsioloogiast ja käitumisest, samuti inimese tervisliku seisundi ning tema elukeskkonna vahelistest suhetest hambaravi vaatepunktist;
3) piisavad teadmised tervete ja haigete hammaste, suu, lõualuude ja nendega seotud kudede struktuurist ja funktsioonidest ning nende toimest patsiendi üldisele tervislikule seisundile ning füüsilisele ja sotsiaalsele heaolule;
4) piisavad teadmised kliinilistest distsipliinidest ja meetoditest, mis annavad tervikliku pildi hammaste, suu, lõualuude ja nendega seotud kudede anomaaliatest, kahjustustest ja haigustest, ning anomaaliate ja haiguste ennetamisest, diagnoosimisest ja ravist;
5) küllaldased kliinilised kogemused asjakohase järelevalve all.
(2) Hambaarstiõppe lõpetanud isik on võimeline tegelema hammaste, suu, lõualuude ja nendega seotud kudede anomaaliate ja haiguste ennetuse, diagnoosimise ja raviga.
§ 22. Hambaarstiõppe praktilisi erialaaineid õpetavatele õppejõududele esitatavad nõuded
Praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on vähemalt magistrikraad või vastav kvalifikatsioon ning 3-aastane erialase töö kogemus.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
§ 23. Hambaarstiõppe lõpetamine
(1) Hambaarstiõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega.
(2) Hambaarstiõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta, akadeemilise õiendi ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement).
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
(3) Hambaarstiõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.
(4) Hambaarstiõppele võib järgneda kolme- kuni viieaastane residentuur ühel hambaarsti erialal «Tartu Ülikooli seadusega» ja teiste õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
(5) [Kehtetu – RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
6. peatükk ÄMMAEMANDAÕPE
§ 24. Ämmaemandaõpe ja selle õppekavale esitatavad nõuded
(1) Ämmaemandaõppe nominaalkestus on 4,5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 270 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
(2) Ämmaemandaõpe koosneb teoreetilisest ja praktilisest õppest. Ämmaemandaõpe toimub rakenduskõrgkoolis, kusjuures ämmaemandaõppe kliiniline õpe võib toimuda rakenduskõrgkooli järelevalve all väljaspool rakenduskõrgkooli.
(3) Teoreetilise õppe käigus omandab üliõpilane ämmaemandus- ja õendusabi kavandamiseks, osutamiseks ja hindamiseks vajalikud teadmised, arusaamad ja kutsealased oskused.
(4) Kliiniline õpe toimub järelevalve all tegevusluba omavates sotsiaalabi- ja tervishoiuasutustes ämmaemanda kvalifikatsiooniga õppejõudude vastutusel ning koostöös teiste kvalifitseeritud ämmaemandate ja muude pädevate töötajatega. Kliinilise õppe käigus osalevad üliõpilased asutuste nendes tegevustes, mis on seotud ämmaemanduse ja õenduse ning ämmaemanda ja õe tegevuse ja vastutuse õppimisega.
(5) Kliinilise õppe käigus õpib üliõpilane omandatud teadmiste ja oskuste alusel ämmaemandus- ja õendusabi kavandama, osutama ja hindama. Üliõpilane omandab meeskonnatööks, ämmaemandus- ja õendusabi juhtimiseks ning tervishoiualase hariduse korraldamiseks üksikisikute, rühmade või ühiskonna tasandil vajalikke oskusi ja teadmisi.
(6) Ämmaemandaõppe õppekava sisaldab vähemalt lisas 5 nimetatud õppeaineid, kusjuures üht või mitut lisas loetletud õppeainet võib õpetada teiste distsipliinide raames või nendega seoses. Lisa 5 esimeses osas nimetatud teoreetiline õpe ja sama lisa teises osas nimetatud praktiline õpe peavad olema tasakaalus ja omavahel kooskõlas, et üliõpilasel oleks võimalik omandada ämmaemanda ülesannete täitmiseks vajalikud ja § 26 lõikes 1 nimetatud pädevused. Rakenduskõrgkool tagab teoreetilise ja praktilise õppe omavahelise kooskõla ning nende õpete tasakaalu eri õppeainete rühmades kogu ämmaemandaõppe vältel.
(7) Ämmaemandaõppes moodustab lõpueksam või lõputöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 5 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
§ 25. Ämmaemandaõppe alustamine
Ämmaemandaõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.
§ 26. Ämmaemandaõppe läbimisel omandatavad pädevused
(1) Ämmaemandaõppe läbimisel omandab üliõpilane:
1) piisavad teadmised ämmaemanduse aluseks olevatest ainetest – reproduktiivtervisest, sünnitusabist, rahva tervisest ja õendusest;
2) piisavad teadmised ämmaemanduse alustest, ämmaemanduseetikast ja seda reguleerivatest õigusaktidest ning ämmaemanduse üldpõhimõtetest;
3) teadmised ja oskused ämmaemandusest naistehaiguste, raseduse ja sünnituse puhul ning sünnitusjärgsel perioodil,
4) intensiivravi põhimõtted ning teadmised ja oskused abistamiseks ekstreemsetes olukordades nagu vaakumekstraktsioon, emakaõõne revisioon, platsenta manuaalne eemaldamine, verejooksud, mitmikute sünd, vaagnaotsseisud, nabaväädi väljalangus, eklampsia;
5) piisavad kliinilised kogemused praktikabaasides, kus on reproduktiivmeditsiini ja ämmaemandusabi teenuse osutamiseks piisavalt pädevaid ämmaemandaid ning vajalikke vahendeid;
6) tervishoiutöötajatega töötamise kogemused ning valmisoleku osaleda tervishoiutöötajatele mõeldud praktilises koolituses;
7) paragrahvis 31 nimetatud õeõppe läbimisel omandatavad pädevused.
(2) Ämmaemandaõppe lõpetanud isik on võimeline:
1) andma usaldusväärset teavet ja nõu reproduktiivtervise ning pereplaneerimise alal;
2) diagnoosima rasedust, jälgima normaalselt kulgevaid rasedusi ja nõustama rasedat, tegema normaalselt kulgevate raseduste arengu jälgimiseks vajalikke läbivaatusi;
3) määrama või soovitama riskiraseduse võimalikult varajaseks diagnoosimiseks vajalikke uuringuid;
4) korraldama sünnituseelseid ettevalmistusprogramme (perekoole) tulevastele vanematele, neid põhjalikult ette valmistama sünnituseks ning lapsevanema rolliks, viima läbi rasedusaegset nõustamist hügieeni ja toitumise küsimustes;
5) hoolitsema ema eest sünnituse ajal, teda abistama ning jälgima asjakohaste kliiniliste ja tehniliste vahenditega loote üsasisest seisundit;
6) võtma vastu normaalselt kulgevaid sünnitusi, hädaolukordades võtma vastu ka tuharseisus sünnitusi ning tegema vajaduse korral lahklihalõiget;
7) tundma ära ema või lapse seisundi kõrvalekalletele viitavaid märke, mis nõuavad arsti sekkumist ning abistama arsti ettenähtud viisil; võtma arsti puudumisel kasutusele erakorralisi abinõusid, nagu platsenta käsitsi eemaldamine ning sellele järgnev emakaõõne kontroll;
8) vaatama vastsündinu läbi ja tema eest hoolitsema; rakendama kõiki tarvilikke meetmeid ja vajaduse korral alustama viivitamata elustamist;
9) hoolitsema ema eest sünnitusjärgsel ajal, jälgima tema seisundit ja andma talle vajalikku teavet vastsündinu hooldamise kohta;
10) ravima oma pädevuse raames ning osutama arsti määratud ravi;
11) koguma vajalikke andmeid ja dokumenteerima oma tegevust;
12) kavandama, osutama ja hindama õendusabi, rakendama omandatud teoreetilisi ja praktilisi teadmisi õendusest.
§ 27. Ämmaemandaõppe praktilisi erialaaineid õpetavatele õppejõududele esitatavad nõuded
Praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on kõrgharidus ning 3-aastane erialase töö kogemus.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
§ 28. Ämmaemandaõppe lõpetamine
(1) Ämmaemandaõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega.
(2) Ämmaemandaõppe lõpetanud isikule annab rakenduskõrgkool rakenduskõrghariduse diplomi õppekava täitmise kohta, akadeemilise õiendi ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement).
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
(3) Ämmaemandaõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.
(4) [Kehtetu – RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
7. peatükk ÕEÕPE
§ 29. Õeõpe ja selle õppekavale esitatavad nõuded
(1) Õeõppe nominaalkestus on 3,5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 210 ainepunkti. Koos täiendava spetsialiseerumisega on õeõppe nominaalkestus 4,5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 270 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
(2) Õeõpe koosneb teoreetilisest ja praktilisest õppest, sealhulgas vähemalt 60 ainepunkti mahus teoreetilisest õppest ja vähemalt 90 ainepunkti mahus kliinilisest õppest. Õeõpe toimub rakenduskõrgkoolis, kusjuures õeõppe kliiniline õpe võib toimuda rakenduskõrgkooli järelevalve all väljaspool rakenduskõrgkooli.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
(3) [Kehtetu – RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
(4) Teoreetilise õppe käigus omandab üliõpilane õendusabi kavandamiseks, osutamiseks ja hindamiseks vajalikud teadmised, arusaamad ja erialased oskused.
(5) Kliiniline õpe toimub tegevusluba omavates sotsiaalabi- ja tervishoiuasutustes õe kvalifikatsiooniga õppejõudude vastutusel ning koostöös teiste kvalifitseeritud õdede ja muude pädevate töötajatega. Kliinilise õppe käigus osalevad üliõpilased asutuste nendes tegevustes, mis on seotud õenduse ning õe tegevuse ja vastutuse õppimisega.
(6) Kliinilise õppe käigus õpib üliõpilane meeskonnatöös osalemise ja kontaktide kaudu tervete ja haigete inimestega või läbi kaudse kontakti kogukonnaga ning samuti omandatud teadmiste ja oskuste alusel õendusabi kavandama, osutama ja hindama. Lisaks meeskonnatööle omandab üliõpilane õendusabi juhtimiseks vajalikke oskusi ja teadmisi, sealhulgas üksikisikute, väikeste rühmade või tervishoiuasutuste personali tervishoiualase hariduse korraldamist.
(7) Õeõppe õppekava sisaldab vähemalt lisas 6 nimetatud õppeaineid, kusjuures üht või mitut lisas loetletud õppeainet võib õpetada teiste distsipliinide raames või nendega seoses. Lisa 6 esimeses osas nimetatud teoreetiline õpe ja sama lisa teises osas nimetatud praktiline õpe peavad olema tasakaalus ja omavahel kooskõlas, et üliõpilasel oleks võimalik omandada õe ülesannete täitmiseks vajalikud ja §-s 31 nimetatud pädevused. Rakenduskõrgkool tagab teoreetilise ja praktilise õppe omavahelise kooskõla ning nende õpete tasakaalu eri õppeainete rühmades kogu õeõppe vältel.
(8) Õeõppes moodustab lõpueksam või lõputöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 5 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
§ 30. Õeõppe alustamine
Õeõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.
§ 31. Õeõppe läbimisel omandatavad pädevused
Õeõppe läbimisel omandab üliõpilane:
1) piisavad teadmised õenduse aluseks olevatest ainetest, sealhulgas piisava arusaama terve ja haige inimese anatoomiast, füsioloogiast ja psühholoogiast, inimese tervislikust seisundist ja seda mõjutavast füüsilisest ja sotsiaalsest keskkonnast;
2) piisavad teadmised õenduse alustest, õenduseetikast ning tervise ja õenduse üldpõhimõtetest;
3) piisavad kliinilised kogemused praktikabaasides, kus on patsiendile vajaliku õendusabi osutamiseks piisavalt pädevaid õdesid ja vajalikke vahendeid;
4) valmisoleku osaleda tervishoiutöötajatele mõeldud praktilises koolituses ning nendega töötamise kogemused;
5) koostöökogemuse teiste tervishoiu kutsealade esindajatega.
§ 32. Õeõppe praktilisi erialaaineid õpetavatele õppejõududele esitatavad nõuded
Praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on kõrgharidus ning 3-aastane erialase töö kogemus.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
§ 33. Õeõppe lõpetamine
(1) Õeõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega.
(2) Õeõppe lõpetanud isikule annab rakenduskõrgkool rakenduskõrghariduse diplomi õppekava täitmise kohta, akadeemilise õiendi ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement).
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
(3) Õeõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.
(4) [Kehtetu – RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
8. peatükk ARHITEKTIÕPE
§ 34. Arhitektiõpe ja selle õppekavale esitatavad nõuded
(1) Arhitektiõppe nominaalkestus on 5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 300 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
(2) Arhitektiõpe koosneb teoreetilisest ja praktilisest õppest, mis peavad olema tasakaalus ja omavahel kooskõlas. Arhitektiõpe toimub ülikoolis.
(3) Arhitektiõppe õppekava sisaldab vähemalt lisas 7 nimetatud õppeaineid, kusjuures üht või mitut lisas loetletud õppeainet võib õpetada teiste distsipliinide raames või nendega seoses.
(4) Arhitektiõppes moodustab lõputöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 15 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
§ 35. Arhitektiõppe alustamine
Arhitektiõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.
§ 36. Arhitektiõppe läbimisel omandatavad pädevused
(1) Arhitektiõppe läbimisel omandab üliõpilane:
1) oskuse luua arhitektuuriprojekte ja ruumilisi planeeringuid, mis vastavad esteetilistele, tehnilistele ja keskkonnanõuetele;
2) piisavad teadmised arhitektuuri ning sellega seotud kunstiliikide, tehnoloogiate ja humanitaarteaduste ajaloost ja teooriatest;
3) teadmised ja oskused arhitektuurse projekteerimise kvaliteeti mõjutavates kujutava kunsti, disaini ja sisearhitektuuri valdkondades;
4) piisavad teadmised ruumilise planeerimise ja linnaarhitektuuri ning keskkonna- ja maastikuarhitektuuri alustest, strateegiatest, teooriatest ja ajaloost;
5) inimeste ja ehitiste suhte ning uusehitiste ja olemasoleva tehiskeskkonna suhte mõistmise ja arusaama, et ehitised ja nendevaheline ruum peavad vastama inimese vajadustele ning olema kooskõlas loodusega;
6) arhitektikutse ja -eetika ning arhitekti ühiskondliku rolli mõistmise, teadmise, et sotsiaalsete teguritega peab arvestama juba kavandamisprotsessis lähteülesannete koostamisel;
7) alusuuringute meetodite rakendamise ja lähteülesannete koostamise oskuse hoone projekti ja planeeringu koostamisel;
8) ehitiste projekteerimise ja planeerimisega seotud konstruktiivsete, ehituslike ja insener-tehniliste ülesannete lahendamise oskuse;
9) piisavad teadmised arhitektuuriga seotud reaal- ja ehitusteadustest, tehnikatest, tehnoloogiatest, samuti arhitektuuri funktsioonidest, et tagada selliste keskkonnasõbralike turvaliste ehitiste püstitamine, mille siseruumid on mugavad ja kliimamõjutuste eest kaitstud;
10) projekteerimisoskused, mis tarbijate vajadusi ja nõudeid arvestades tagavad ehitusmääruste ja kvaliteedinõuete piires ressursside säästliku ja efektiivse kasutamise;
11) piisavad teadmised ehitustööstusest, -tehnoloogiast, -korraldusest ja -menetlusest, mis on seotud arhitektuurikontseptsioonide rakendamisega ehituses ja erinevate arhitektuurilahenduste sidumisega terviklikuks ehitatud keskkonnaks;
12) teadmised hoonete projekteerimist ja planeerimist reguleerivatest seadustest ja muudest valdkonda reguleerivatest õigusaktidest ning oskuse neid kasutada;
13) oskuse analüüsida ja juhtida kollektiivset planeerimis- ja projekteerimisprotsessi kui tervikut, mis tagab loovad ja kvaliteetsed lahendused;
14) oskuse kasutada planeerimis-, projekteerimis- ja juhtimisprotsessis enam levinud kommunikatsioonitehnoloogiaid ja -meediaid.
(2) Arhitektiõppe lõpetanud isik on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, konsulteerima, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumilist planeerimist ning ehitiste projekte ning on võimeline töötama riigi- ja kohalikes omavalitsustes planeerimist, arhitektuuri ja ehitamist korraldavatel vastutavatel ametikohtadel.
§ 37. Arhitektiõppe praktilisi erialaaineid õpetavatele õppejõududele esitatavad nõuded
Praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on vähemalt magistrikraad või vastav kvalifikatsioon ning 3-aastane erialase töö kogemus.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
§ 38. Arhitektiõppe lõpetamine
(1) Arhitektiõpe lõpeb lõputöö kaitsmisega.
(2) Arhitektiõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta, akadeemilise õiendi ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement).
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
(3) Arhitektiõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.
(4) [Kehtetu – RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
9. peatükk EHITUSINSENERIÕPE
§ 39. Ehitusinseneriõpe ja selle õppekavale esitatavad nõuded
(1) Ehitusinseneriõppe nominaalkestus on 5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 300 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
(2) Ehitusinseneriõpe koosneb teoreetilisest ja praktilisest õppest. Ehitusinseneriõpe toimub ülikoolis.
(3) Ehitusinseneriõppe õppekava sisaldab vähemalt lisas 8 nimetatud õppeaineid, kusjuures üht või mitut lisas loetletud õppeainet võib õpetada teiste distsipliinide raames või nendega seoses.
(4) Ehitusinseneriõppes moodustab lõputöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 15 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
§ 40. Ehitusinseneriõppe alustamine
Ehitusinseneriõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.
§ 41. Ehitusinseneriõppe läbimisel omandatavad pädevused
Ehitusinseneriõppe läbimisel omandab üliõpilane:
1) esteetilistele ja tehnilistele nõuetele vastava ehitusprojekteerimise oskused;
2) piisavad teadmised, et mõista inseneritegevuse seotust sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnaalaste ning eetiliste probleemide ja ülesannetega ning nende lahendamise viisidega;
3) piisavalt detailse ehitusprojekti tehniliste tingimuste koostamise, riskianalüüsi ja keskkonnamõjude hindamise oskused;
4) piisavad teadmised matemaatika, füüsika, tugevusõpetuse, ehitusmehaanika, ehitusfüüsika, materjaliõpetuse ja geotehnika alal;
5) piisavad teadmised ehitusökonoomika, ehitustehnoloogia ja ehituse planeerimise alal;
6) ehitusprojekteerimise ja -juhtimise eriotstarbelise ning standardse arvutitarkvara kasutamise oskused;
7) teadmised ehitusobjektide projekteerimist ja rajamist reguleerivatest seadustest ning oskuse neid kasutada;
8) ehitusprojekti hindamiseks, analüüsimiseks, juhtimiseks ning planeerimiseks vajalikud teadmised;
9) majandustegevuse analüüsimiseks, äriplaanide koostamiseks ja hindamiseks vajalikud teadmised.
§ 42. Ehitusinseneriõppe praktilisi erialaaineid õpetavatele õppejõududele esitatavad nõuded
Praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on vähemalt magistrikraad või vastav kvalifikatsioon ning 3-aastane erialase töö kogemus.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
§ 43. Ehitusinseneriõppe lõpetamine
(1) Ehitusinseneriõpe lõpeb lõputöö kaitsmisega.
(2) Ehitusinseneriõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta, akadeemilise õiendi ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement).
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
(3) Ehitusinseneriõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.
(4) [Kehtetu – RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
10. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 44. Üleminek
(1) Kuni 1. septembrini 2006. a võib ämmaemandaõpe ja õeõpe toimuda rakenduskõrgharidusõpet läbiviivas õppeasutuses.
(2) Enne 2010/2011. õppeaastat arstiõppesse, hambaarstiõppesse, loomaarstiõppesse, proviisoriõppesse, õeõppesse või ämmaemandaõppesse vastu võetud üliõpilastele rakendatakse õppekava, kus lõputöö või lõpueksam moodustab õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 3 ainepunkti.
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
§ 45–46. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
| Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a
määruse nr 312 «Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe,
ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe
raamnõuded» lisa 1 |
ARSTIÕPPE ÕPPEKAVASSE KUULUVATE ÕPPEAINETE LOETELU
Arstiõppe õppekava sisaldab vähemalt järgmisi õppeaineid:
1. Bioloogilised ja meditsiinilised õppeained:
1) anatoomia;
2) histoloogia;
3) biokeemia;
4) bioloogia;
5) mikrobioloogia;
6) immunoloogia;
7) füsioloogia;
8) patoloogia;
9) farmakoloogia;
10) epidemioloogia;
11) rahvatervishoid;
12) meditsiinieetika ja -õigus;
13) kohtuarstiteadus.
2. Kliinilised õppeained:
1) sisehaigused;
2) kirurgia;
3) anestesioloogia ja intensiivravi;
4) esmaabi ja põetus;
5) psühhiaatria;
6) onkoloogia;
7) radioloogia;
8) neuroloogia ja neurokirurgia;
9) naistehaigused ja sünnitusabi;
10) lastehaigused;
11) erakorraline meditsiin;
12) kõrva-nina-kurguhaigused;
13) silmahaigused;
14) peremeditsiin;
15) taastusravi;
16) naha- ja suguhaigused.
3. Kliiniline praktika
| Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a
määruse nr 312 «Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe,
ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe
raamnõuded» lisa 2 |
LOOMAARSTIÕPPE ÕPPEKAVASSE KUULUVATE ÕPPEAINETE LOETELU
Loomaarstiõppe õppekava sisaldab vähemalt järgmisi õppeaineid:
1. Põhiained:
1) füüsika;
2) keemia;
3) loomabioloogia;
4) taimebioloogia;
5) biomatemaatika.
2. Eriained:
1) baasteadused:
– anatoomia (sealhulgas
histoloogia ja embrüoloogia);
– füsioloogia;
– biokeemia;
–
geneetika;
– farmakoloogia;
– farmaatsia;
– toksikoloogia;
–
mikrobioloogia;
– immunoloogia;
– epidemioloogia;
–
kutse-eetika;
2) kliinilised teadused:
– sünnitusabi;
– patoloogia,
sealhulgas patoloogiline anatoomia;
– parasitoloogia;
– kliiniline
meditsiin ja kirurgia (sealhulgas anestesioloogia);
– kliiniline õpetus
koduloomadest, kodulindudest ja muudest loomaliikidest;
– ennetav
meditsiin;
– radioloogia;
– sigimine ja sigimisega seotud häired;
–
riiklik veterinaarjärelevalve ja veterinaarne rahvatervishoid;
–
veterinaariaalased õigusnormid ja kohtumeditsiin;
– teraapia;
–
propedeutika;
3) loomakasvatustootmine:
– loomakasvatuslik
tootmine;
– loomade söötmine;
– agronoomia;
– maamajandus;
–
loomakasvatus;
– veterinaarhügieen;
– loomade etoloogia ja
kaitse;
4) toiduhügieen:
– loomade sööda kontroll ja järelevalve;
–
toiduhügieen ja -tehnoloogia;
– praktiline töö, sealhulgas praktiline töö
kohtades, kus toimub loomade tapmine ja toidu töötlemine.
| Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a
määruse nr 312 «Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe,
ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe
raamnõuded» lisa 3 |
PROVIISORIÕPPE ÕPPEKAVASSE KUULUVATE ÕPPEAINETE LOETELU
Proviisoriõppe õppekava sisaldab vähemalt järgmisi õppeaineid:
1) taime- ja loomabioloogia;
2) füüsika;
3) üld- ja anorgaaniline keemia;
4) orgaaniline keemia;
5) analüütiline keemia;
6) farmatseutiline keemia, sealhulgas ravimite analüüsimine;
7) üldine ja meditsiiniline biokeemia;
8) anatoomia ja füsioloogia;
9) meditsiiniterminoloogia;
10) mikrobioloogia;
11) farmakoloogia ja farmakoteraapia;
12) farmatseutiline tehnoloogia;
13) toksikoloogia;
14) farmakognoosia;
15) õigusaktid ja kutse-eetika.
| Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a
määruse nr 312 «Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe,
ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe
raamnõuded» lisa 4 |
HAMBAARSTIÕPPE ÕPPEKAVASSE KUULUVATE ÕPPEAINETE LOETELU
Hambaarstiõppe õppekava sisaldab vähemalt järgmisi õppeaineid:
1. Põhiained:
1) keemia;
2) füüsika;
3) bioloogia.
2. Meditsiinilis-bioloogilised õppeained ja üldmeditsiinilised õppeained:
1) anatoomia;
2) embrüoloogia;
3) histoloogia, sealhulgas tsütoloogia;
4) füsioloogia;
5) biokeemia;
6) patoloogiline anatoomia;
7) üldpatoloogia;
8) farmakoloogia;
9) mikrobioloogia;
10) rahvatervishoid;
11) ennetav meditsiin ja epidemioloogia;
12) radioloogia;
13) füsioteraapia;
14) üldkirurgia;
15) üldmeditsiin, sealhulgas pediaatria;
16) otorinolarüngoloogia;
17) dermatoloogia ja veneroloogia;
18) üldine psühholoogia, psühhopatoloogia, neuropatoloogia;
19) anesteesia.
3. Otseselt stomatoloogiaga seotud õppeained:
1) ortopeediline hambaravi;
2) hambaravimaterjalid ja -seadmed;
3) suu- ja hambahaigused;
4) ennetav hambaravi;
5) valuvaigistid ja rahustid hambaravis;
6) suukirurgia;
7) eripatoloogia;
8) kliiniline praktika;
9) laste hambaravi;
10) ortodontia;
11) parodontoloogia;
12) suu- ja hambahaiguste radiodiagnostika;
13) oklusioon ja lõualuu funktsioonid;
14) kutseala korraldus, kutse-eetika ja kutsealased õigusnormid;
15) hambaravi sotsiaalsed aspektid.
| Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a
määruse nr 312 «Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe,
ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe
raamnõuded» lisa 5 |
ÄMMAEMANDAÕPPE ÕPPEKAVASSE KUULUVATE ÕPPEAINETE LOETELU
Ämmaemandaõppe õppekava sisaldab vähemalt järgmisi õppeaineid:
I. osa TEOREETILINE ÕPE
1. Põhiained:
1) üldanatoomia ja -füsioloogia;
2) patoloogia;
3) bakterioloogia, viroloogia ja parasitoloogia;
4) biofüüsika, biokeemia ja radioloogia;
5) pediaatria rõhuga vastsündinutele;
6) hügieen ja rahvatervis;
7) toitumine ja dietoloogia, rõhuga naistele, vastsündinutele ja imikutele;
8) sotsioloogia;
9) farmakoloogia;
10) psühholoogia;
11) pedagoogika;
12) tervishoiu- ja sotsiaalalane seadusandlus ja tervishoiukorraldus;
13) kutse-eetika ja kutsealased õigusnormid;
14) seksuaalkasvatus ja perekonna planeerimine;
15) ema ja lapse õiguskaitse.
2. Ämmaemanda tegevusega seotud õppeained:
1) anatoomia ja füsioloogia;
2) embrüoloogia ja loote areng;
3) rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood;
4) naistehaigused ja sünnitusabi;
5) ettevalmistus lapse sünniks ja lapsevanemaks saamiseks, sealhulgas psühholoogilised aspektid;
6) ettevalmistus sünnituseks, sealhulgas sünnitusabi tehniliste vahendite tundmine ja kasutamine;
7) valutustamine, anesteesia ja elustamine;
8) vastsündinu füsioloogia ja patoloogia;
9) vastsündinu hooldus ja jälgimine;
10) psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid.
II. osa PRAKTILINE ÕPE
1. Vähemalt 40 raseda nõustamine, mille hulka kuulub vähemalt 100 sünnituseelset külastust.
2. Vähemalt 40 raseda sünnituseelne jälgimine raseduse jooksul.
3. Vähemalt 40 sünnituse vastuvõtmine; kui sünnitajate vähesuse tõttu ei ole võimalik nii palju sünnitusi vastu võtta, võib see arv olla vähemalt 30, tingimusel, et üliõpilane on abiks lisaks veel 20 sünnituse vastuvõtmisel.
4. Aktiivne abistamine kuni 2 tuharseisus lapse sünnituse vastuvõtmisel; kui selliste sünnitajate vähesuse tõttu ei ole see võimalik, võib see toimuda simulatsioonina.
5. Lahklihalõike tegemine ning sünnitusteede terviklikkuse taastamine.
6. Vähemalt 40 raseduspatoloogiaga naise (riskiraseda) sünnituseelne jälgimine.
7. Vähemalt 100 sünnitusjärgse naise ja terve vastsündinu läbivaatus koos jälgimise ja hooldusega.
8. Erihooldust vajavate vastsündinute, sealhulgas enneaegsete, ülekantud, alakaaluliste või haigete vastsündinute ning nende emade jälgimine, nõustamine ja hooldus.
9. Ämmaemandus naistehaiguste, tüsistunud sünnituste ning haigete vastsündinute ja imikute puhul.
10. Õendus ja ämmaemandus sise- ning kirurgiliste haigete puhul.
| Vabariigi Valitsuse 25.
oktoobri 2004. a määruse nr 312 «Arstiõppe, loomaarstiõppe,
proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja
ehitusinseneriõppe raamnõuded» lisa 6 |
ÕEÕPPE ÕPPEKAVASSE KUULUVATE ÕPPEAINETE LOETELU
Õeõppe õppekava sisaldab vähemalt järgmisi õppeaineid:
I. osa TEOREETILINE ÕPE
1. Õendus:
1) õenduse alused ja eetika;
2) tervishoiu ja õenduse põhimõtted;
3) õenduse üldalused ja seos järgmiste
valdkondadega:
– üld- ja erimeditsiin, sisehaigused;
– üld- ja
erikirurgia;
– terve laps ja lastehaigused;
– emadushooldus;
– vaimne
tervis ja psühhiaatria;
– vanurite hooldus ja geriaatria.
2. Põhiained:
1) anatoomia ja füsioloogia;
2) patoloogia;
3) bakterioloogia, viroloogia ja parasitoloogia;
4) biofüüsika, biokeemia ja radioloogia;
5) dietoloogia;
6) hügieen:
–rahvatervis;
7) farmakoloogia.
3. Sotsiaalained:
1) sotsioloogia;
2) psühholoogia;
3) juhtimine;
4) pedagoogika;
5) sotsiaal- ja tervishoiualane seadusandlus;
6) õendusalane seadusandlus.
II. osa PRAKTILINE ÕPE
Õendus ja selle seos järgmiste valdkondadega:
1) üld- ja erimeditsiin, sisehaigused;
2) üld- ja erikirurgia;
3) terve laps ja pediaatria;
4) emadushooldus;
5) vaimne tervis ja psühhiaatria;
6) vanurite hooldus ja geriaatria;
7) koduõendus.
| Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a
määruse nr 312 «Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe,
ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe
raamnõuded» lisa 7 |
ARHITEKTIÕPPE ÕPPEKAVASSE KUULUVATE ÕPPEAINETE LOETELU
Arhitektiõppe õppekava sisaldab vähemalt järgmisi õppeaineid:
1. Üld- ja alusõppeained:
1) joonistamine;
2) maalimine;
3) üldkompositsioon;
4) värvusõpetus;
5) vormiõpetus ja arhitektoonika;
6) filosoofia;
7) esteetika;
8) kunstiajalugu;
9) kultuuriajalugu;
10) uurimistöö metodoloogia;
11) sotsiaalteadused ja sotsiaalsete protsesside kirjeldamise meetodid.
2. Eriala teoreetilised õppeained:
1) üldine arhitektuuri ajalugu;
2) linnaehituse ajalugu;
3) moodsa arhitektuuri ajalugu;
4) Eesti arhitektuuri ajalugu;
5) interjööri ajalugu;
6) arhitektuuriteooriate ajalugu ja problemaatika;
7) linnaehituse ja ruumilise planeerimise alused ning strateegiad;
8) keskkonnakaitse, ökoloogia ja jätkusuutliku arengu põhimõtted;
9) maastike kujundamine;
10) arhitektuurne tüpoloogia.
3. Eriala praktilised õppeained:
1) arhitektuurne projekteerimine;
2) interjööri projekteerimine;
3) maastike projekteerimine;
4) planeeringute koostamine;
5) ehituslik soojafüüsika, akustika ja valgustustehnika;
6) konstruktsioonide projekteerimine;
7) esitlusviiside ja -tehnoloogiate kasutamine.
4. Insener-tehnilised õppeained:
1) matemaatika;
2) kujutav geomeetria;
3) teoreetiline mehaanika;
4) tugevusõpetus;
5) ehitusstaatika;
6) ehitusfüüsika;
7) ehitusmaterjalid;
8) ehituskonstruktsioonid;
9) ehitustehnoloogia;
10) ehituse juhtimine;
11) ehitiste ja linnade tehnosüsteemid;
12) ehitusökonoomika;
13) teede ja liikluskorralduse põhimõtted;
14) geodeesia;
15) geotehnika ja ehitusgeoloogia.
5. Esitluse õppeained:
1) modelleerimine;
2) fotografeerimine;
3) enamlevinud projekteerimistarkvara;
4) võõrkeel;
5) kõnetehnika ja argumenteerimine.
6. Praktika:
1) mõõtmispraktika;
2) geodeesiapraktika;
3) vaatluspraktika;
4) joonistamis- ja maalipraktika;
5) ehituse juhtimise praktika.
| Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a
määruse nr 312 «Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe,
ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe
raamnõuded» lisa 8 |
EHITUSINSENERIÕPPE ÕPPEKAVASSE KUULUVATE ÕPPEAINETE LOETELU
Ehitusinseneriõppe õppekava sisaldab vähemalt järgmisi õppeaineid:
1. Üld- ja alusõppeained:
1) keskkonnakaitse;
2) ökonoomika;
3) informaatika;
4) keemia;
5) füüsika;
6) kujutav geomeetria ja ehitusgraafika;
7) kõrgem matemaatika.
2. Põhiõppeained:
1) tehniline mehaanika ja ehitusmehaanika;
2) ehitusmaterjalid;
3) geodeesia;
4) pinnasemehaanika ja ehitusgeoloogia;
5) hüdrotehnika.
3. Eriõppeained:
1) tööstus- ja tsiviilehitus:
–
ehitusfüüsika;
– arhitektuuri alused;
– vundamendid;
–
ehituskonstruktsioonid ja nende projekteerimine;
– ehitiste
renoveerimine;
– ehitustehnoloogia ja ehituse korraldus;
2)
keskkonnatehnika:
– ehituskonstruktsioonid;
– veevärk ja
kanalisatsioon;
– küte ja ventilatsioon;
– tehnosüsteemide
tehnoloogia;
– hüdro- ja aeromehaanika;
– keskkonnapoliitika ja
-juhtimissüsteemid;
– keskkonnakaitse korraldamine;
– keskkonnaseisundi
mõjurid ja seire;
3) transpordiehitus:
– tee- ja sillakonstruktsioonide
projekteerimine;
– tee ehitustehnoloogia ja ehituse korraldus;
–
teemajandus;
– liikluskorraldus;
– tee-ehitusmaterjalid.
4. Praktika:
1) geodeesia praktika;
2) ehituspraktika.
1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142); nõukogu direktiiv 2006/100/EÜ, millega kohandatakse teatavaid direktiive isikute vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141–237).
[RT I 2010, 28, 148 - jõust. 12.06.2010]
Facebook
Twitter