HALDUSÕIGUSAvaliku teenistuse eriregulatsioonid

HALDUSÕIGUSPensionide eriregulatsioonid

Teksti suurus:

Päästeteenistuse seadus (lühend - PäästeTS)

Päästeteenistuse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.06.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.03.2011
Avaldamismärge:

Päästeteenistuse seadus

Vastu võetud 31.01.2008
RT I 2008, 8, 57
jõustumine 01.03.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.12.2008RT I 2009, 5, 3501.07.2009
18.06.2009RT I 2009, 36, 23401.07.2009
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
05.05.2010RT I 2010, 24, 11510.06.2010
20.05.2010RT I 2010, 29, 15120.06.2010

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab päästeteenistuse korralduse ja päästeteenistujate õigusliku seisundi.

  (2) Päästeametnikele laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

  (3) Päästetöötajatele laienevad töösuhteid reguleerivad seadused käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 2.  Päästeteenistus

  (1) Päästeteenistus käesoleva seaduse mõistes on töötamine päästeteenistujana riigi päästeasutuses.

  (2) Päästeteenistus on ka teenistus päästeteenistuja ametikohal sisekaitselise rakenduskõrgkooli päästeeriala õppe struktuuriüksuses (edaspidi Päästekolledž).

  (3) Päästeteenistus on avaliku teenistuse eriliik.

§ 3.  Päästeteenistujad

  (1) Päästeteenistuja on isik, kes on võetud tööle päästeasutusse päästeseaduses sätestatud ülesannete juhtimiseks, korraldamiseks või tegemiseks.
[RT I 2010, 24, 115 - jõust. 10.06.2010]

  (2) Päästeteenistuja on ka Päästekolledži juht, juhi asetäitja ja õppejõud.

§ 4.  Päästeteenistujate liigid

  (1) Päästeteenistujad on:
  1) päästeametnikud;
  2) päästetöötajad.

  (2) Päästeametnik on:
  1) päästeasutuse koosseisus päästeseaduses sätestatud ülesannete juhtimiseks, korraldamiseks ja tegemiseks ettenähtud ametikohale nimetatud isik;
  2) Päästekolledži päästeeriala õppetööd korraldava struktuuriüksuse juht, struktuuriüksuse juhi asetäitja ning päästeeriala õppejõud ja pedagoogid.
[RT I 2010, 24, 115 - jõust. 10.06.2010]

  (3) Päästetöötaja on päästeasutuse või Päästekolledži koosseisus päästeseaduses sätestatud ülesannete tegemiseks ettenähtud teenistuskohale töölepingu alusel võetud töötaja.
[RT I 2010, 24, 115 - jõust. 10.06.2010]

  (4) Päästeteenistusse võib võtta koosseisuväliseid päästeteenistujaid.

§ 5.  Päästeteenistujate ametinimetused

  (1) Päästeametnike ametinimetused on:
  1) päästepeadirektor;
  2) päästedirektor;
  3) päästepealik;
  4) päästepeaspetsialist;
  5) päästejuhtivspetsialist;
  6) päästevanemspetsialist;
  7) päästespetsialist.

  (2) Päästetöötaja ametinimetus on päästja.

  (3) Päästeteenistujate ametikohtadele vastavad ametinimetused päästeasutustes kehtestab Päästeameti peadirektor käskkirjaga.

  (4) Päästekolledži ametikohtade vastavuse päästeteenistujate ametinimetustele kehtestab siseminister määrusega.

§ 6.  Päästekolledži üliõpilane ja õpilane

  (1) Õppepraktika läbimiseks võetakse Päästekolledži üliõpilane ja õpilane päästeasutuses teenistusse koosseisuvälise päästeteenistujana. Õppepraktika läbimise ajal ei laiene koosseisuvälisele päästeteenistujale käesoleva seaduse §-d 11 ja 12.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (2) Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilastele ja õpilastele makstakse stipendiumi.

  (3) Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilase ja õpilase stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega.

2. peatükk PÄÄSTETEENISTUSSE VÕTMINE 

§ 7.  Päästeteenistusse võtmise üldised nõuded

  (1) Päästeametnikuna, sealhulgas kõrgema või vanemametnikuna, võib teenistusse võtta isiku, kes vastab avaliku teenistuse seaduse § 14 lõikes 1 ametnikule esitatud nõuetele, samuti päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele.

  (2) Päästetöötajana võib teenistusse võtta keskharidusega vähemalt 18-aastase isiku, kes vastab päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele.

  (3) Päästepeadirektoriks ja päästedirektoriks nimetatakse magistrikraadiga või sellega võrdsustatud kvalifikatsiooniga isik.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (31) Päästepealikuks, päästepeaspetsialistiks ja päästejuhtivspetsialistiks nimetatakse kõrgharidusega isik.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (4) Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded, kehtestab siseminister määrusega.

  (5) Päästeteenistuja haridus, füüsiline ettevalmistus ja tervis peavad võimaldama tal täita päästeteenistuja tööülesandeid.

§ 8.  Päästeteenistuja teenistusse võtmise erisused

  (1) Päästeameti peadirektori nimetab viieks aastaks ametisse siseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.

  (2) Päästeameti peadirektori asetäitja nimetab ametisse siseminister Päästeameti peadirektori ettepanekul.

  (3) Päästeameti kohaliku päästeasutuse direktori ja Päästeameti halduses oleva spetsialiseeritud päästeasutuse direktori nimetab ametisse siseminister Päästeameti peadirektori ettepanekul.

  (4) Päästekolledži direktori võtab teenistusse sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor kooskõlastatult Päästeameti peadirektoriga.

  (5) Päästeameti kohaliku päästeasutuse teenistuse juhi ja Päästeameti halduses oleva spetsialiseeritud päästeasutuse direktori asetäitja nimetab ametisse Päästeameti peadirektor päästeasutuse juhi ettepanekul.

§ 9.  Päästeteenistuja hindamine

  (1) Päästeteenistuja töötulemusi, läbitud täienduskoolituse tulemuslikkust ja vastavust kutsesobivuse nõuetele hinnatakse üks kord aastas. Hindamise korra kehtestab siseminister määrusega.

  (2) Päästeametnikke ei atesteerita avaliku teenistuse seaduses ettenähtud korras.

  (3) Päästeteenistuja võib hindamistulemuste põhjal ameti- või teenistuskohale mittevastavuse tõttu nimetada madalamale ameti- või teenistuskohale või teenistusest vabastada.

  (4) Kõrgemaid päästeametnikke võetakse ametisse konkursi alusel. Konkursi korra kehtestab siseminister määrusega.

§ 10.  Päästeteenistuja vanne ja vande andmine

  (1) Esimest korda päästeteenistusse astudes annab päästeteenistuja siseministrile või päästeasutuse juhile päästeteenistuja vande:

  «Asudes päästeteenistujate ridadesse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale ja juhinduda alati oma käitumises kehtivatest seadustest; kohustun hoidma mulle teadmiseks usaldatud riigi- ja ametisaladusi, ei kuritarvita mulle antud võimu ega inimeste usaldust, austan organisatsiooni põhiväärtusi, jään alati ausaks ning täidan kohusetundlikult teenistuskohustusi.»

  (2) Päästekolledži üliõpilane ja õpilane annavad päästeteenistuja vande enne esimest õppepraktikat.

  (3) Päästeteenistuja vande andmine toimub pidulikult päästeasutuse lipu juures.

  (4) Päästeteenistuja vannet andev päästeteenistuja loeb ette päästeteenistuja vande ja kirjutab alla päästeteenistuja vande tekstile.

  (5) Päästeteenistuja poolt allakirjutatud vande teksti hoitakse koos teenistuslehega või isikukaardiga.

  (6) Päästeteenistuja vannet ei anna isikud, kes on enne päästeteenistusse asumist riigiteenistuses olles ametivande andnud.

§ 101.  Päästeametniku nimetamine ja määramine muule ametikohale valitsusasutuses ja rahvusvahelises organisatsioonis

  (1) Päästeametniku päästeteenistussuhte võib tema nõusolekul peatada seoses nimetamisega tähtaegselt riigiteenistusse muule erialast ettevalmistust eeldavale ametikohale või määramisega vastavale ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis.

  (2) Päästeametniku nimetab teises valitsusasutuses või määrab rahvusvahelises organisatsioonis ametikohale kuni kolmeks järjestikuseks aastaks selles asutuses või organisatsioonis sellekohast õigust omav isik. Päästeametniku nõusolekul võib tähtaja möödumisel tähtaega pikendada kuni kolme aasta võrra.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumisel vabastatakse päästeametnik teenistusest teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis ning nimetatakse samale või teisele sama astme ametikohale, kus ta töötas enne teise asutusse või organisatsiooni tööle asumist.

  (4) Päästeametnikule, kelle päästeteenistussuhe on peatatud seoses nimetamisega ametikohale teises valitsusasutuses või määramisega ametniku ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis, maksab päästeasutus või teine valitsusasutus tema soovil palka tema viimase päästeametniku ametikoha järgi.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

3. peatükk PÄÄSTETEENISTUJA PALK, PALGAASTMED JA SOTSIAALSED TAGATISED 

§ 11.  Päästeteenistujate töö tasustamine

  (1) Päästeteenistuja palk on ametipalk koos seaduses sätestatud lisatasudega. Astmepalk on palgaastmele vastav palgamäär. Ametipalk on päästeteenistuja astmepalgale vastav või selle alusel diferentseeritud rahasumma.

  (2) Päästeteenistuja astmepalka võib diferentseerida sõltuvalt kvalifikatsiooninõuetest, asutusest, väljasõidupiirkonnast ja töötingimuste erisusest.

  (3) Päästeteenistujate palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused ning täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasude maksmise alused ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (4) Päästeteenistujale ei maksta avaliku teenistuse seadusest tulenevaid lisatasusid.

§ 12.  Päästeteenistujate palgaastmed

  Päästeteenistujate palgaastmed on:
  1) päästepeadirektor – 11;
  2) päästedirektor –10;
  3) päästepealik – 8–9;
  4) päästepeaspetsialist – 7;
  5) päästejuhtivspetsialist – 6;
  6) päästevanemspetsialist – 5;
  7) päästespetsialist – 4;
  8) päästja – 1–3.

§ 13.  Päästeteenistuse staaž

  (1) Päästeteenistuse staaži hulka arvatakse päästeteenistuja ameti- või teenistuskohal töötamise aeg.

  (2) Päästeteenistuse staaži hulka arvatakse samuti:
  1) töötamise aeg päästeteenistujana või tuletõrje- ja päästetöötajana riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuses, sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või Väike-Maarja Päästekoolis alates 1994. aasta 24. aprillist;
  2) töötamise aeg tuletõrjetöötajana riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuses alates 1991. aasta 5. veebruarist kuni 1994. aasta 23. aprillini;
  3) töötamise aeg päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andval päästeala ametikohal Siseministeeriumis või tema haldusala asutustes kuni 1991. aasta 4. veebruarini;
  4) politseiteenistuse ja piirivalveteenistuse staaž, mis on arvestatud politsei- või piirivalveteenistuse seaduse alusel kuni 2010. aasta 1. jaanuarini;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  41) töötamise aeg politseiametnikuna politsei ja piirivalve seaduse alusel alates 2010. aasta 1. jaanuarist;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  5) töötamise aeg sõjaväestatud päästeüksustes;
  6) töötamise aeg sõjaväestatud ja kutselise tuletõrje malevates ja üksustes ning linnade, rajoonide ja vabariikliku tsiviilkaitse staapides;
  7) töötamise aeg riikliku tuletõrjejärelevalve kohalikes struktuuriüksustes;
  8) töötamise aeg tuletõrjeühingus A-komando autojuhina, tuletõrjujana, tuletõrjuja-autojuhina, vahtkonna vanemana, komando pealikuna;
  9) Päästeameti või päästeasutuse poolt saadetud isiku töötamise aeg teiste riikide päästeasutustes ja riikidevahelistes päästeorganisatsioonides;
  10) päästeerialal õppimise aeg sisekaitselises rakenduskõrgkoolis, Väike-Maarja Päästekoolis, Väike-Maarja Õppekeskuses, Väike-Maarja Õppekeskuse Riigi Päästekoolis ning teiste riikide tuletõrje- ja päästeala õppeasutustes;
  11) tegevteenistuse aeg Eesti kaitseväes;
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]
  12) töötamine Siseministeeriumis, kui sellele eelnes ja järgnes töötamine päästeteenistujana või tuletõrje- ja päästetöötajana riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutuses, samuti töötamine Siseministeeriumis siseministri poolt määratud päästealast ettevalmistust nõudval ametikohal.

§ 14.  Hüvitis päästeteenistuja hukkumise, surma ja töövõimetuse korral teenistuskohustuste täitmise tõttu

  (1) Asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistuskohustuste täitmisel hukkunud või teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastuse tagajärjel surnud päästeteenistuja perekonnaliikmetele ning perekonnaseaduses ettenähtud alustel ja korras tema ülalpidamisel olnud isikutele maksab riik ühekordset hüvitist kokku hukkunu kümne aasta palga ulatuses.

  (2) Kui päästeteenistuja hukkub lõikes 1 sätestatud asjaoludel, katab riik riikliku matusetoetuse seaduse §-s 3 sätestatud matuse korraldamise kulud.

  (3) Asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel püsivalt töövõimetuks tunnistatud päästeteenistujale maksab riik hüvitist, lähtudes Sotsiaalkindlustusameti esmakordse püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud töövõime kaotuse ulatusest järgmiselt (edaspidi hüvitise maksimummäär):
  1) töövõime osalise kaotuse korral, mis ei toonud kaasa päästeteenistusest vabastamist, – tema kuni ühe aasta palga ulatuses;
  2) töövõime osalise kaotuse korral, mis tõi kaasa päästeteenistusest vabastamise, – tema kuni kahe aasta palga ulatuses;
  3) töövõime täieliku kaotuse korral – tema kuni seitsme aasta palga ulatuses.

  (4) Lõikes 3 toodud hüvitis makstakse välja osade kaupa. Osa suurus sõltub esmakordse või korduvekspertiisi otsuses määratud püsiva töövõimetuse kestusest.

  (5) Hüvitist ei maksta kokku rohkem esmakordse püsiva töövõime kaotuse ulatusele vastavast hüvitise maksimummäärast.

  (6) Kui isiku töövõime kaotuse ulatus muutub, lähtutakse hüvitise edasisel maksmisel korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõime kaotuse ulatusele vastavast lõikes 3 toodud hüvitise määrast, võttes arvesse juba välja makstud hüvitist.

  (7) Kui korduvekspertiisi tulemusena on isikul õigus saada hüvitist väiksemas ulatuses, kui talle on välja makstud, siis enammakstud summat isikult tagasi ei nõuta.

  (8) Isikule, kellele seoses püsiva töövõime kaotuse vähenemisega enam hüvitist ei makstud, kuid kelle püsiva töövõime kaotuse ulatus korduvekspertiisi otsuse alusel suureneb, ei tohi makstava hüvitise aeg koos ajaga, mille eest hüvitist ei makstud, kokku olla pikem tema hüvitise maksimummäära arvutamise aluseks olevast ajast.

  (9) Kui korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõime kaotuse periood algab esmakordsele ekspertiisile järgneval kalendriaastal, siis korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka töövõime kaotuse esmakordse määramise aasta tarbijahinnaindeksiga. Kui korduvekspertiisiga määratud töövõime kaotuse periood algab hiljem, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka tarbijahinnaindeksitega alates püsiva töövõime kaotuse esmakordse määramise aastast kuni viimasele korduvekspertiisile eelneva aastani.

  (10) Päästeteenistuja ühe kuu palga arvutamise aluseks võetakse tema hukkumise või vigastada saamise kuule eelnenud töölepingu seaduse alusel arvutatud keskmine palk.

  (11) Asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistuskohustuste täitmisel vigastada saanud või haigestunud päästeteenistuja ravi- ja ravimikulud kannab riik.

  (12) Käesolevas paragrahvis nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu.

  (13) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui päästeteenistuja on hukkumise või vigastuse saamisega seotud teenistuskohustuse täitmisel:
  1) pannud toime süüteo;
  2) pannud toime enesetapu või enesetapukatse;
  3) pannud toime enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teiste isikute õigusvastasest käitumisest;
  4) olnud alkohoolse, narkootilise või psühhotroopse aine joobes.

  (14) Pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist tekib riigil regressiõigus toetusena makstud summa ulatuses süüdioleva isiku suhtes. Regressinõudeasjades esindab riiki siseminister või tema volitatud isik.
[RT I 2010, 24, 115 - jõust. 10.06.2010]

§ 15.  Päästeteenistuja hukkumise, surma ning püsivalt ja osaliselt töövõimetuks tunnistamise korral makstavate hüvitiste taotlemine ja maksmine

  Päästeteenistuja hukkumise, surma ning püsivalt või osaliselt töövõimetuks tunnistamise korral ettenähtud hüvitiste ja kulude arvutamise, määramise ja maksmise korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2010, 24, 115 - jõust. 10.06.2010]

§ 16.  Päästeteenistujate terviseuuringud ja vaktsineerimine

  (1) Päästeasutus tagab päästeteenistujatele käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 sätestatud kutsesobivusnõuete osaks olevatele tervisenõuetele vastavuse tasuta kontrollimise.

  (2) Päästeasutus tagab päästeteenistujatele teenistusega seotud tasuta vaktsineerimise Päästeameti peadirektori määratud ulatuses ja korras. Päästeteenistujate vaktsineerimine on vabatahtlik.

§ 17.  Päästeteenistuja ning Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilase ja õpilase vormiriietus

  (1) Päästeteenistujale ning Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilasele ja õpilase antakse tasuta vormiriietus.

  (2) Vormiriietuse kirjelduse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestab käskkirjaga vastavalt Päästeameti peadirektor või sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor.

  (4) Teised päästealaga seotud isikud ja organisatsioonid võivad vormiriietust kasutada kooskõlastatult Päästeameti peadirektoriga.

§ 18.  Päästeteenistuja riiklik vanaduspension

  (1) Päästeteenistujale kindlustatakse riiklik vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (2) Riiklikke vanaduspensione suurendatakse järgmiselt:
  1) 10–15-aastase päästeteenistuse staaži korral – 10% võrra;
  2) 16–20-aastase päästeteenistuse staaži korral – 20% võrra;
  3) 21–25-aastase päästeteenistuse staaži korral – 25% võrra;
  4) 26–30-aastase päästeteenistuse staaži korral – 40% võrra;
  5) üle 30-aastase päästeteenistuse staaži korral – 50% võrra.

  (3) Päästeteenistujale ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 57 toodud riikliku vanaduspensioni suurendamise sätteid.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (4) Kulutused, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanaduspensionide suurendamisest, kaetakse riigieelarve vahenditest.

  (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud riiklik vanaduspension määratakse ja seda makstakse pärast töötamise lõpetamist päästeteenistuja ametikohal ning pärast vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse maksmist.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (6) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanaduspensioni suurendamisele.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (7) Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud riiklikku vanaduspensioni koos vanaduspensioni suurendamisega, siis lõpetatakse vanaduspensioni suurenduse maksmine kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud vanaduspensioni suurendamise õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus riiklikule pensionile üldistel alustel.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (8) Kohus teatab 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud vanaduspensioni suurendamisele.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

§ 19.  Vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus

  (1) Päästeteenistujal, kellel on päästeteenistuse staaži vähemalt 15 aastat ja kes ei saa riiklikku pensioni, on õigus kuni kolm aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmist jääda vanaduspensioni ootele.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (2) Vanaduspensioni ootele jäämisest riikliku vanaduspensioni määramiseni maksab Päästeamet päästeteenistujale toetust, mille suurus on võrdne tema vanaduspensioni suurusega koos käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Toetust ei maksta töötamisel päästeteenistujana.

  (21) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse käesolevas paragrahvis sätestatud päästeteenistuja vanaduspensioni oote toetusele.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (22) Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud päästeteenistuja vanaduspensioni oote toetust, siis lõpetatakse toetuse maksmine kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (23) Kohus teatab 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult Päästeametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud päästeteenistuja vanaduspensioni oote toetusele.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (3) Kulutused, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toetuse maksmisest, kaetakse riigieelarve vahenditest.

  (4) Vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse määramise, arvutamise ja maksmise korra kehtestab siseminister määrusega.

4. peatükk PÄÄSTETEENISTUJA TÖÖ- JA PUHKEAEG 

§ 20.  Päästeteenistuja töö- ja puhkeaeg ning valveaeg

  (1) Päästeteenistuja töö- ja puhkeaeg määratakse töölepingu seaduse 3. peatüki 3. jao alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (2) Päästeteenistuja tööaja arvestusperiood on kuni kuus kuud.

  (3) Päästeteenistujale ei kohaldata töölepingu seaduse §-s 50 nimetatud öötöö piirangut tingimusel, et töötamine ei kahjusta päästeteenistuja tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa töölepingu seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud piirangut.

  (4) Kui päästeteenistuja peab tulenevalt teenistuslikest huvidest olema päästeasutusele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega ja nimetatud kohustus sisaldub tema ametijuhendis (edaspidi valveaeg), siis seda arvestatakse tema ametipalga määramisel. Selle eest päästeteenistujale lisatasu ei maksta ja seda vaba ajaga ei hüvitata.

  (5) Kui päästeteenistuja peab tulenevalt teenistuslikest huvidest olema päästeasutusele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega, kuid nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema ametipalga määramisel (edaspidi erakorraline valveaeg), tuleb päästeteenistujale selle eest maksta lisatasu, mis peab moodustama vähemalt 1/10 ametipalgast, või hüvitada see talle vaba ajaga, mis peab moodustama vähemalt 1/4 erakorralisest valveajast.

  (6) Päästeteenistuja valveaeg on osa puhkeajast. Päästeteenistuja valveaja kestus ei tohi ületada 128 tundi kuus.

  (7) Valveaja, sealhulgas erakorralise valveaja kohaldamisel ei rakendata päästeteenistujale töölepingu seaduse §-s 48 sätestatut.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

§ 201.  Erakorraline ületunnitöö

  Päästeasutus võib päästeteenistujalt nõuda teenistusülesannete täitmist väljaspool tööaega, kui teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja need tuleb täita viivitamata (edaspidi erakorraline ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on erakorraline ületunnitöö tööaega ületav teenistusülesannete täitmine arvestusperioodi lõpul.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

§ 202.  Päästeteenistuja puhkus

  (1) Päästeteenistuja põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.

  (2) Põhipuhkus ja teised puhkused antakse päästeteenistujale käesolevas seaduses ja muudes seadustes sätestatud alustel ja korras.

  (3) Vähemalt kolmeaastase päästeteenistuse staaži korral antakse päästeteenistujale kolmanda ja iga sellele järgneva aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui kümme kalendripäeva.

  (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud lisapuhkuse andmisel ei anta lisapuhkust avaliku teenistuse seaduse § 45 alusel.»;
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

§ 21.  Päästeteenistuja puhkuse ja puhkeaja katkestamine

  (1) Päästeteenistuja puhkuse võib ilma tema nõusolekuta katkestada, kui ta kutsutakse teenistusse tagasi seoses hädaolukorraga.

  (2) Päästeteenistuja puhkeaja võib ilma tema nõusolekuta katkestada eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamisel.

§ 22.  Päästetööd väljaspool väljasõidupiirkonda

  Päästeteenistuja töölerakendamisele ööpäeva ulatuses päästetööde tegemiseks väljaspool temale Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud väljasõidupiirkonda ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 40 ja töölepingu seaduse §-s 21 sätestatut.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

5. peatükk PÄÄSTETEENISTUJATE ERGUTAMINE 

§ 23.  Ergutused

  (1) Päästeteenistujale kohaldatavad ergutused on:
  1) tänu avaldamine;
  2) rahalise preemia andmine;
  3) kingituse andmine;
  4) autasustamine aukirjaga;
  5) autasustamine päästeteenistuse aumärgiga.

  (2) Päästeteenistuse aumärkide liigid, kirjelduse, andmise ja kandmise korra kehtestab siseminister määrusega kooskõlastatult Riigikantseleiga.

§ 24.  Ergutuse kohaldamise alused

  (1) Päästeteenistujale võib ergutust kohaldada:
  1) kauaaegse laitmatu teenistuse või
  2) töökohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest.

  (2) Samal ajal võib kohaldada mitut ergutust.

§ 25.  Ergutuse kohaldamise õigus

  (1) Päästeteenistujale ergutuse kohaldamise õigus on isikul, kellel on selle päästeteenistuja teenistusse võtmise õigus.

  (2) Siseministril ja Päästeameti peadirektoril on õigus kohaldada ergutusi kõigile päästeteenistujatele.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (3) Käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 5 nimetatud ergutuse kohaldamise õigus on ainult siseministril.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

1. jagu Muudatused teistes seadustes 

§ 26. – § 32. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

2. jagu Jõustumine ja kehtivus 

§ 33.  Riikliku vanaduspensioni erisuse kehtivusaeg

  Käesoleva seaduse §-d 18 ja 19 kehtivad 15 aastat alates seaduse jõustumisest ning nimetatud paragrahvide kehtivuse lõppedes säilitatakse päästeteenistujatele määratud pension.

§ 331.  Päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 3 kohaldamine

  Enne 2010. aasta 1. maid ametisse nimetatud päästepeadirektor ja päästedirektor peavad vastama käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud nõudele 2015. aasta 1. jaanuariks.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

§ 332.  Päästeteenistuse seaduse § 202 jõustumine

  Käesoleva seaduse § 202 jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

§ 34.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. märtsil.

/otsingu_soovitused.json