Teksti suurus:

Panga maastikukaitseala ja Narva jõe kanjoni maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.06.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:

Panga maastikukaitseala ja Narva jõe kanjoni maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

Vastu võetud 13.05.1999 nr 155
RT I 1999, 46, 530
jõustumine 29.05.1999

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
04.04.2000RT I 2000, 30, 17613.04.2000
07.07.2005RT I 2005, 41, 31924.07.2005
19.01.2009RT I 2009, 7, 4801.02.2009
03.06.2010RT I 2010, 32, 15918.06.2010

Kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 02.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:
1) Panga maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
2) Panga maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);
3) ja 4) [kehtetud - RT I 2005, 41, 319 - jõust. 24.07.2005]
5) Narva jõe kanjoni maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
6) Narva jõe kanjoni maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. Panga ja Narva jõe kanjoni maastikukaitsealade valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 13. mai 1999. a
määrusega nr 155

PANGA MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

1. Panga maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331-k «Maastiku üksikelementide, dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest» looduskaitse alla võetud maastiku üksikelemendi – Mustjala (Panga) panga baasil. Kaitseala põhieesmärk on Lääne-Eesti paekalda kõrgeima osa, Panga panga ning sealsete taimekoosluste kaitse.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Panga maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitse- ja piiranguvööndiks.

4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Karjalasma metskonna 1986. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ja talumaade osas Katastri Ameti 1939. aastal väljaantud skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning pidada jahti kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele ja kaitstavate loodusobjektide seadusele, kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

7. Mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.

8. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

9. Kaitsealal on keelatud:
1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
2) uute maaparandussüsteemide rajamine;
3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
5) jäätmete ladustamine;
6) uute õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;
7) uute teede rajamine, välja arvatud õpperadade rajamine kaitseala valitseja nõusolekul;
8) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud mittetootmislike ehitiste püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul kaitseala tarbeks.

10. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
2) maakorralduskava kinnitamine;
3) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
4) metsamajandamiskava väljastamine;
5) projekteerimistingimuste andmine;
6) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks.

11. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.

Kaitseala valitseja vaatab kavandatavate metsaraiete kohta käiva taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

12. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

13. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

14. Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

15. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

16. Kaitseala sihtkaitsevööndisse kuuluvad Mustjala vallas Võhma ja Küdema küla kalurite ühismaa ning talude A21 (kahes osas), Miku (95), Oolu (101a), 124d, 125b, Paja (135b), Simmu (102c), Vahtra (133c), Kose-Kopli (121) ja Antsi (134b) maa kaitsealale jääv osa ning Pärdi (97a) talu maa loode-kagusuunalise kruusatee põhjaservast põhja poole, parkimisplatsi põhjaservast põhja ja lääneservast lääne poole ning põhja-lõunasuunalise kaablitrassi sihi lääneservast lääne poole ja kirde-edelasuunalise pinnastee lääneservast lääne poole jääv osa.

17. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6–10 lubatud tegevus ning puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

18. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

IV. PIIRANGUVÖÖND

19. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ja selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

20. Piiranguvööndisse kuulub Mustjala vallas talude 100a ja 142 maa kaitsealale jääv osa ja Pärdi (97a) talu maa loode-kagusuunalise kruusatee põhjaservast lõuna poole ja parkimisplatsi põhjaservast lõuna poole ning lääneservast ida poole kaitsealale jääv osa.

21. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6–10 keelatud ning järgmised keelatud tegevused:
1) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
2) telkimine ja lõkke tegemine, välja arvatud kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.

22. Piiranguvööndis on kohustusliku tegevusena ette nähtud tööd poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks nagu võsaraie ja niitmine või karjatamine.

23. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

V. LÕPPSÄTTED

24. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

25. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

26. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 13. mai 1999. a
määrusega nr 155

PANGA MAASTIKUKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS

Panga maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Mustjala vallas Küdema lahe rannikult kinnistu Antsi (134b) edelanurgast mööda nimetatud kinnistu lõunapiiri ida suunas põhja-lõunasuunalise kaablitrassi sihini ning edasi mööda selle lääneserva põhja suunas läbi Karjalasma metskonna kvartalite 4, 3, 2 ja 1 kuni kvartalit 1 läbiva loode-kagusuunalise sihini ning edasi mööda seda kagu suunas kuni kvartali 1 kirdepiirini. Edasi kulgeb piir mööda mõttelist sirgjoont asimuudil 73° kuni loode-kagusuunalise kruusateeni ning mööda selle lääneserva kagu suunas kuni kinnistu A142 (I) loodepiirini, edasi mööda seda kirde suunas kuni rannajooneni ning siis mööda rannajoont loode, lääne ja lõuna suunas kuni kinnistu Antsi (134b) edelanurgani.

Panga maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Karjalasma metskonna 1986. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ja talumaade osas Katastri Ameti 1939. aastal väljaantud skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 13. mai 1999. a
määrusega nr 155

TÜRISALU MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI
[Kehtetu - RT I 2005, 41, 319 - jõust. 24.07.2005]


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 13. mai 1999. a
määrusega nr 155

TÜRISALU MAASTIKUKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS
[Kehtetu - RT I 2005, 41, 319 - jõust. 24.07.2005]


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 13. mai 1999. a
määrusega nr 155

NARVA JÕE KANJONI MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

1. Narva jõe kanjoni maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331-k Maastiku üksikelementide, dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest looduskaitse alla võetud maastiku üksikelemendi – Narva joa astangu baasil. Kaitseala põhieesmärk on esindusliku alamordoviitsiumi paasi lõikunud Narva jõe kanjoni ja joaastangute kaitse.

2. Kaitseala maa- ja veeala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Narva jõe kanjoni maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele piiranguvööndisse.

4. Kaitseala (piiranguvööndi) piir kantakse riiklikusse maakatastrisse.

II. KAITSEALA KAITSEKORD

5. Inimestel on lubatud viibida kogu kaitsealal, kusjuures tuleb arvestada piirialal viibimist reguleerivate õigusaktidega.

6. Mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.

7. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

8. Kaitsealal on keelatud:
1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, sealhulgas lahtise pae äravedu;
2) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
3) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine;
4) jäätmete ladustamine;
5) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

9. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
2) maakorralduskava kinnitamine;
3) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
4) projekteerimistingimuste andmine;
5) uute maaparandussüsteemide rajamine;
6) veekogude veetaseme muutmine;
7) uute sildade, õhuliinide, soojustrasside ja muude kommunikatsioonide rajamine;
8) uute ehitiste püstitamine.

10. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.

Kaitseala valitseja vaatab kavandatavate metsaraiete kohta käiva taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

11. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

12. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

13. Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnistu võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

14. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on maastikuilme säilitamine.

III. LÕPPSÄTTED

15. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

16. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

17. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 13. mai 1999. a
määrusega nr 155

NARVA JÕE KANJONI MAASTIKUKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS

Narva jõe kanjoni maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Narva linnas Narva ja Ivangorodi vahel asuva piiripunkti juurest Narva jõe vasakkaldal mööda jalakäijate silla lõunaserva üle Narva jõe kuni riigipiirini, edasi mööda riigipiiri lõuna suunas kuni Narva veehoidla paisu põhjaservas kulgeva loode-kagusuunalise kommunikatsioonini, mööda selle põhjaserva üle Narva jõe ja edasi mööda nimetatud kommunikatsiooni mõttelist sirgjoonelist loodesuunalist pikendust loode suunas kuni ristumiseni Kreenholmi manufaktuuri piirdeaia mõttelise sirgjoonelise edelasuunalise pikendusega ning seejärel mööda nimetatud pikendust kirde suunas kuni Kreenholmi manufaktuuri piirdeaia kagunurgani. Piir jätkub mööda Kreenholmi manufaktuuri piirdeaeda kirde ja loode suunas kuni pumbamaja kirdenurgani, seejärel mööda mõttelist sirgjoont asimuudil 304° ristumiseni Kreenholmi Joala vabriku põhjapoolse sissesõiduteega, edasi mööda sissesõidutee ida- ja lõunaserva kuni Kreenholmi saarele suunduva jalakäijate sillani ja edasi piki Narva jõe kanjoni tugimüüri kirde suunas kuni piiripunktini. Kaitsealast jääb välja Kreenholmi saar, välja arvatud maa-ala, mille piir kulgeb Kreenholmi saare läänekaldalt saart läbiva loode-kagusuunalise tee põhjatipust mööda saare läänekallast edela suunas kuni elektrimootorite ümbermähkimise tsehhi laohoone loodenurgast asimuudil 251° kulgeva mõttelise edelasuunalise sirgjooneni, mööda seda kirde suunas kuni laohoone loodenurgani, mööda nimetatud hoone läänepiiri mõttelist põhjasuunalist pikendust põhja suunas kuni elektrimootorite ümbermähkimise tsehhi hoone edelanurgani, edasi mööda nimetatud hoone lääne-, põhja- ja idapiiri, edasi idapiiri mõttelist sirgjoonelist lõunasuunalist pikendust mööda lõuna suunas elektrimootorite ümbermähkimise tsehhi laohoone põhjapiirini, mööda laohoone põhja- ja idapiiri kuni laohoone kagunurgani, mööda nimetatud hoone lõunapiiri mõttelist idasuunalist pikendust 20 meetrit ida suunas, seejärel asimuudil 18° 12 meetrit kirde suunas ning edasi asimuudil 100° kuni Kreenholmi saart läbiva loode-kagusuunalise teeni ja edasi mööda selle lääneserva kuni nimetatud tee põhjatipuni Kreenholmi saare läänekaldal. Kaitsealast jääb välja ka maa-ala, mille piir kulgeb Kreenholmi saare idakaldalt ASi Evmet Mehaanik laohoone kagupiiri mõttelist sirgjoonelist kirdesuunalist pikendust mööda edela suunas nimetatud laohoone kirdenurgani, edasi mööda nimetatud laohoone kagupiiri edela suunas, mööda nimetatud hoone kagupiiri mõttelist sirgjoonelist edelasuunalist pikendust edela suunas 10 meetrit, edasi asimuudil 288° kuni Kreenholmi saart läbiva loode-kagusuunalise tee idaservani, seejärel mööda nimetatud tee idaserva lõuna suunas ja põhjaserva ida suunas kuni Kreenholmi saare idakaldani ning edasi mööda seda põhja suunas kuni ASi Evmet Mehaanik laohoone kagupiiri mõttelise sirgjoonelise kirdesuunalise pikenduseni.

Narva jõe kanjoni maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud Riigi Maa-ameti andmekogude arhiivis oleva Narva linna topoplaani (mõõtkava 1:2000) ja ASi Kreenholmi Valdus taotletava krundi mõõdistamise 1997. a plaani alusel.
[RT I 2010, 32, 159 - jõust. 18.06.2010]