Liiklusjärelevalve teostamise kord
Vastu võetud 20.02.2001 nr 67
RT I 2001, 19, 103
jõustumine 02.03.2001
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 22.02.2007 | RT I 2007, 21, 109 | 11.03.2007 |
| 21.12.2009 | RT I 2009, 65, 451 | 01.01.2010 |
| 03.06.2010 | RT I 2010, 32, 159 | 18.06.2010 |
Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse»
§ 46 lõike 2 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 46 lõikega 17.
[RT I 2010, 32, 159 - jõust. 18.06.2010]
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Liiklusjärelevalve eesmärk
Liiklusjärelevalve eesmärgiks on jalakäijate, sõitjate ja juhtide õigete liiklusharjumuste kujundamisele kaasaaitamine, liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumiste ja liiklusõnnetuste arvu vähendamine ning liiklusohutuse parandamine.
§ 2. Liiklusjärelevalve korraldamine
(1) Liiklusjärelevalve korraldamisel jälgitakse liiklusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist jalakäijate, sõitjate, juhtide, muude teekasutajate, teeomanike ning ametiisikute poolt.
(2) Liiklusjärelevalve korraldamisel lähtutakse liiklusõnnetuste analüüsist, liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumiste avastamise analüüsist, liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumiste toimepanemise iseloomulikumatest kohtadest, rahvaürituste läbiviimise kohtadest ja erandolukordade vajadustest, sõidukite ja jalakäijate liikluse intensiivsusest, politsei ja abijõudude ning liiklusjärelevalveks vajalike tehniliste vahendite olemasolust.
2. peatükk LIIKLUSJÄRELEVALVE OBJEKTID JA KONTROLLIMISTE SISU
§ 3. Liiklusjärelevalve objektid
Liiklusjärelevalve objektid on:
1) tee;
2) liikluskorraldus ja liikluskorraldusvahendid;
3) sõiduki tehnoseisund;
4) liiklus teedel ja selles osaleja;
5) sõidudokument;
6) sõitjate- ja veosevedu;
7) erimärgistatud kütuse kasutamine mootorikütusena;
8) rahvaüritus.
§ 4. Tee seisundi kontrollimine
Tee seisundi kontrollimisel kontrollitakse kõigi «Teeseaduse» § 2 alusel tee koosseisu kuuluvate rajatiste korrasolekut ja vastavust kehtestatud nõuetele, eelkõige tee sõidetavust, teekatte seisukorda (libedus, ebatasasused jms) ning liiklustakistuste (seisvad sõidukid, mahapudenenud veosed, mahalangenud puud jms) esinemist.
§ 5. Liikluskorralduse ja liikluskorraldusvahendite kontrollimine
(1) Liikluskorralduse kontrollimisel hinnatakse liikluskorralduse otstarbekust ja vastavust olukorrale (liiklusmärkide valik ja paigutus, ümbersõitude korraldus ja seisukord jms).
(2) Liikluskorraldusvahendite kontrollimisel kontrollitakse liikluskorraldusvahendite (liiklusmärgid, foorid, piirded, teemärgistus) vastavust «Teeseaduse» alusel kehtestatud nõuetele.
§ 6. Sõiduki tehnoseisundi kontrollimine
(1) Sõiduki tehnoseisundit kontrollitakse välise vaatlusega ja kontrollvahendite abil.
(2) Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundit ning varustust kontrollitakse «Liiklusseaduse» § 13 lõike 3 alusel kehtestatud korras.
[RT I 2010, 32, 159 - jõust. 18.06.2010]
(3) Lisaks lõikes 2 sätestatule kontrollitakse sõiduki mootori heitgaasi saasteainetesisalduse ja mürataseme vastavust «Liiklusseaduse» § 13 lõike 5 alusel keskkonnaministri poolt kehtestatud normidele.
(4) Sõiduki tehnoseisundi kontrollimine hõlmab ka liiklusohutust suurendavate lisaseadmete – sõidumeeriku, kiiruspiiriku ja turvavarustuse olemasolu ning kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimist.
(5) Digitaalse sõidumeerikuga sõiduki kontrollimine hõlmab ka sõiduki lubatud suurima sõidukiiruse ületamise kontrollimist sõidumeeriku salvestuse alusel.
[RT I 2007, 21, 109 - jõust. 11.03.2007]
§ 7. Liikluse ja selles osaleja kontrollimine
(1) Liikluse kontrollimisel kontrollitakse «Liiklusseaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud liiklusalaste nõuete järgimist.
[RT I 2007, 21, 109 - jõust. 11.03.2007]
(2) Juhi seisundi kontrollimisel kontrollitakse:
1) joobeseisundi esinemist ja alkoholisisaldust juhi väljahingatavas õhus;
2) välise vaatluse teel sellise haigus- või väsimusseisundi esinemist, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirja nõuete kõrvalekaldumatut täitmist.
(3) Jalgratturi ja mopeedijuhi kontrollimisel kontrollitakse jalgratturile ja mopeedijuhile ning jalgrattale ja mopeedile kehtestatud nõuete täitmist.
(4) Jalakäijate kontrollimisel kontrollitakse jalakäijale teel liiklemise, sõidutee ületamise ja helkurite kasutamise kohta kehtestatud nõuete täitmist.
§ 8. Sõidudokumentide kontrollimine
Sõidudokumentide kontrollimisel kontrollitakse seadustes juhile, sõidukile, sõitjate- ja veoseveole ettenähtud dokumentide olemasolu ning nende vastavust kehtestatud nõuetele.
§ 9. Sõitjate- ja veoseveo kontrollimine
(1) Sõitjate- ja veoseveo kontrollimisel kontrollitakse rahvusvahelise, sise-, liini-, takso-, juhu- ja kabotaažveo seaduslikkust.
(2) Sõitjateveol kontrollitakse sõiduki koormatust, sõitjate ohutuse tagamist ja turvavarustuse kasutamist.
(3) Veoseveol kontrollitakse:
1) veose paigutuse ja gabariitide kohta kehtestatud nõuete täitmist;
2) veose paiknemisest tingitud juhtimist ja juhi vaatevälja piiravate asjaolude esinemist;
3) veose kinnituse kindlust ja vastupidavust;
4) keskkonna kahjustamise ja saastamise vältimist.
(4) Sõidukitel, millel on kohustuslikud sõidumeerik ja kiiruspiirik, kontrollitakse sõidumeeriku ja kiiruspiiriku olemasolu ning nende korrasolekut, nõuetekohast plommimist ja kasutamist.
(5) Sõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalse sõidumeeriku salvestuse alusel kontrollitakse töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamist, samuti sõidumeeriku või juhikaardi või salvestuslehtede võimalikku väärkasutamist.
[RT I 2007, 21, 109 - jõust. 11.03.2007]
(6) Ohtlike ainete veol kontrollitakse:
1) sõiduki ja juhi vastavust ohtlike ainete veo nõuetele;
2) sõiduki tähistust;
3) kõrge ohuastmega veoste veol veotingimuste täitmist.
[RT I 2007, 21, 109 - jõust. 11.03.2007]
(7) Suuremõõtmelise ja raskekaalulise veose veol kontrollitakse sellisele veole kehtestatud nõuete täitmist.
(8) Sõiduki massi, teljekoormuse ja mõõtmete nõuetele vastavust kontrollitakse järgmiselt:
1) sõiduki massi ja teljekoormust – kaalumisega;
2) sõiduki mõõtmeid – mõõdulindi ja -latiga.
(9) Sõitjate- ja veoseveo kontrollimisel täidetakse kontrollkaart. Täidetud kontrollkaartide andmeid kasutatakse liiklusjärelevalve töö elektroonse arvestuse pidamisel.
[RT I 2007, 21, 109 - jõust. 11.03.2007]
§ 10. Erimärgistatud kütuse kasutamine mootorikütusena
Erimärgistatud kütuse ebaseaduslikku kasutamist kontrollitakse nende mootorsõidukite küttesüsteemides, millele ei ole erimärgistatud kütuse kasutamine ette nähtud.
§ 11. Rahvaüritus
Rahvaürituse läbiviimisel jälgitakse, reguleeritakse või tõkestatakse jalakäijate ja sõidukite liiklust olenevalt rahvaürituse eesmärgist ja sisust.
3. peatükk LIIKLUSJÄRELEVALVE TEOSTAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 12. Liiklusjärelevalve teostaja
Liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud ja abipolitseinikud nendele seadusega antud volituste piires.
[RT I 2009, 65, 451 - jõust. 01.01.2010]
§ 13. Nõuded liiklusjärelevalve teostajale
(1) Liiklusjärelevalve teostaja peab olema läbinud vastava väljaõppe, tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid ning liiklusjärelevalve korda, liiklusjärelevalve teostamise meetodeid ja vorme.
(2) Liiklusjärelevalve teostaja peab tundma tehniliste vahendite kasutamise juhendeid ja mõõtevahendite kasutamiseks peab tal olema vastav väljaõpe.
[RT I 2009, 65, 451 - jõust. 01.01.2010]
§ 14. Liiklusjärelevalve teostaja kohustused
Liiklusjärelevalve teostaja on kohustatud:
1) tagama sujuva liikluse ja liiklejate turvalisuse;
2) kontrollima seadustes või seaduste alusel kehtestatud liiklusalastest nõuetest kinnipidamist, tõkestama liiklusalaste nõuete rikkumise ja selgitama välja õiguserikkujad;
3) võtma tarvitusele abinõud liiklustakistuse ja -ohu kõrvaldamiseks, liiklustakistuse kohese kõrvaldamise võimatuse korral rakendama meetmeid selle tähistamiseks või piirde paigaldamiseks ning informeerima liiklustakistusest teeomanikku või teehoiu korraldamise eest vastutavat isikut;
4) hoiatama liiklejaid võimalike takistuste ja ohtude eest teel;
5) vajaduse korral reguleerima liiklust;
6) kandma vormiriietust või eraldusmärki ning olema liiklejaile hästi nähtav (välja arvatud varjatud liiklusjärelevalve korral), tema tegevus peab olema arusaadav.Varjatud liiklusjärelevalvet teostavad tsiviilvärvides sõidukites või tsiviilriietuses politseiametnikud kuritahtlike liiklus- ja muude õiguserikkumiste tõkestamiseks.
[RT I 2009, 65, 451 - jõust. 01.01.2010]
§ 15. Liiklusjärelevalve teostaja õigused
Liiklusjärelevalve teostajal on õigus kohaldada meetmeid ja erimeetmeid seaduses ning seaduse alusel antud õigusaktides sätestatud alustel ja korras.
[RT I 2010, 32, 159 - jõust. 18.06.2010]
§ 16. Liiklusjärelevalve teostaja vastutus
Liiklusjärelevalve teostaja kannab seadusega ettenähtud korras vastutust õigusvastase tegevuse või tegevusetuse eest.
4. peatükk LIIKLUSJÄRELEVALVE VAHENDID JA NENDE KASUTAMINE
§ 17. Liiklusjärelevalve vahendid
Liiklusjärelevalve vahendid on:
1) sõidukid;
2) kontroll- ja mõõteriistad ning -vahendid;
3) liikluse reguleerimise vahendid;
4) foto- ja videosalvestusvahendid;
5) sõidukite sundpeatamise vahendid.
§ 18. Sõidukid
Liiklusjärelevalve teostamisel kasutatakse nii politseivärvides alarmsõidukit kui ka tsiviilvärvides mootorsõidukit või muud sõidukit.
[RT I 2007, 21, 109 - jõust. 11.03.2007]
§ 19. Kontroll- ja mõõteriistad ning -vahendid
(1) Sõidukiiruse mõõtmiseks kasutatakse:
1) kiirusmõõturit;
2) statsionaarset või teisaldatavat automaatset kiirusmõõtesüsteemi.
(2) Alkoholisisaldust juhi väljahingatavas õhus kontrollitakse indikaatorvahendiga ja tuvastatakse tõendusliku alkomeetriga.
(3) Sõidukite massi ja teljekoormuse mõõtmiseks kasutatakse elektroonilist või mehaanilist automaat- või mitteautomaatkaalu.
(4) Sõidukite liikumisel nõutava pikivahe hindamisel kasutatakse selleks märgistatud teelõikusid.
(5) Mootorsõidukite heitgaaside saasteainetesisaldust kontrollitakse heitgaaside analüsaatoriga ja mürataset mõõdetakse mürataseme mõõturiga.
[RT I 2009, 65, 451 - jõust. 01.01.2010]
§ 191. Automaatse liiklusjärelevalve vahendid
(1) Automaatse liiklusjärelevalve vahenditega:
1) mõõdetakse sõidukiirust;
2) kontrollitakse peatumis- ja parkimisnõuete järgimist;
3) kontrollitakse fooritulede nõuete järgimist või
4) kontrollitakse ühissõidukiraja kasutamise nõuete järgimist.
(2) Automaatse liiklusjärelevalve vahenditega dokumenteeritakse vähemalt:
1) õiguserikkumises osalev sõiduk, kusjuures visuaalselt peab olema tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk;
2) õiguserikkumise tuvastamise aeg ja koht.
(3) Automaatse liiklusjärelevalve teostajaks on tehniline vahend, millele on lisatud dokumenteerimisseade. Seadmete omanikul, paigaldajal, hooldajal ja seadistajal ei ole liiklusjärelevalve teostamise pädevust.
[RT I 2009, 65, 451 - jõust. 01.01.2010]
§ 20. Nõuded mõõtevahendile
Liiklusjärelevalves kasutatav mõõtevahend peab olema läbinud «Mõõteseaduse» kohase metroloogilise kontrolli.
[RT I 2007, 21, 109 - jõust. 11.03.2007]
§ 21. Liikluse reguleerimise vahendid
Lisaks käega antavatele märguannetele kasutatakse liikluse reguleerimiseks saua, helkurketast, ajutist liiklusmärki või muid liikluskorraldusvahendeid.
§ 22. Foto- ja videosalvestusvahendid
Liiklusalase õiguserikkumise fikseerimiseks võidakse kasutada fotoaparaati, filmi- või videokaamerat kas iseseisvalt või koos teiste tehniliste vahenditega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
§ 23. Sõidukite sundpeatamise vahend
Sõidukite sundpeatamise vahendit võib kasutada sõiduki peatamiseks seaduses ettenähtud juhtudel.
[RT I 2009, 65, 451 - jõust. 01.01.2010]
41. peatükk SÕIDUKIIRUSE MÕÕTMINE
§ 231. Kiirusmõõturite ja kiirusmõõtesüsteemide liigid
Kiirusmõõturid ja kiirusmõõtesüsteemid jagunevad mõõtemeetodi alusel järgmiselt:
1) radarmõõtur – mõõtemeetodi aluseks on Doppleri efekt, mille sisuks on väljasaadetud ja tagasipeegeldunud kõrgsageduslaine sageduse erinevuse mõõtmine sõltuvalt mõõteobjekti kiirusest;
2) lasermõõtur – mõõtemeetodi aluseks on valguskiirusega liikuva valgusimpulsi aja mõõtmine mõõtevahendist mõõteobjektini ja tagasi, kusjuures mõõteobjekti kiirus arvutatakse kahe valgusimpulsi aja erinevuse alusel;
3) punktides 1 ja 2 nimetamata mõõtemeetodil põhinev kiirusmõõtur või kiirusmõõtesüsteem.
§ 232. Sõidukiiruse mõõtmine kiirusmõõturiga
(1) Kiirusmõõturi kasutamisel peab järgima mõõtemetoodika ja tootja kasutusjuhendi nõudeid. Uute kiirusmõõturite hankimisel korrigeeritakse enne kiirusmõõturite kasutusele võtmist vajaduse korral kiirusmõõturi kasutamise mõõtemetoodikat.
(2) Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise metoodika on esitatud määruse lisas 1.
§ 233. Automaatne kiirusmõõtesüsteem
(1) Automaatne kiirusmõõtesüsteem (edaspidi kiirusmõõtesüsteem) on statiivile, seisvasse sõidukisse või mõõtekabiini paigaldatud mõõtesüsteem, mis koosneb kiirusmõõtevahendist, dokumenteerimisseadmest ja vajalikest lisaseadmetest.
(2) Kiirusmõõtesüsteem on ette nähtud sõidukiiruse mõõtmiseks ning lubatud sõidukiiruse ületamise andmete dokumenteerimiseks ja salvestamiseks. Kiirusmõõtesüsteemi salvestatud andmed lubatud sõidukiiruse ületamise juhtumi kohta on käesoleva määruse mõttes salvestis.
(3) Kiirusmõõtesüsteem võib salvestise automaatselt edastada töötlemiseks seaduse alusel loodud andmekogusse. Salvestise edastamisel peab see olema kaitstud kolmandate isikute eest.
§ 234. Sõidukiiruse mõõtmine kiirusmõõtesüsteemiga
(1) Kiirusmõõtesüsteemi kasutamisel peab järgima metoodika ja tootja kasutusjuhendi nõudeid. Uute kiirusmõõtesüsteemide hankimisel korrigeeritakse enne kiirusmõõtesüsteemide kasutusele võtmist vajaduse korral kiirusmõõtesüsteemi kasutamise metoodikat.
(2) Laseril põhineva kiirusmõõtesüsteemiga sõidukiiruse mõõtmise metoodika on esitatud määruse lisas 2.
§ 235. Automaatsele kiirusemõõtmisele kehtestatud nõuete rikkumine
(1) Automaatsele kiirusemõõtmisele, sealhulgas mõõtesüsteemi paigaldamisele ja seadistamisele kehtestatud nõuete järgimise tagab kiirusmõõtesüsteemi valdaja.
(2) Automaatse kiirusemõõtmise nõuete rikkumise tuvastamisel jõustunud halduskohtu otsusega muutuvad tühiseks kõik sellise rikkumise tulemusel tekkinud õiguslikud järelmid.
[RT I 2009, 65, 451 - jõust. 01.01.2010]
5. peatükk LIIKLUSJÄRELEVALVE TÖÖ PLANEERIMINE
§ 24. Liiklusjärelevalve töö planeerimise alus
Liiklusjärelevalve töö planeerimise aluseks on rahvusvahelistest kokkulepetest ning seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevad kohustused, samuti liiklusõnnetuste ja liiklusalaste õigusaktide rikkumiste analüüsist tulenevad järeldused.
§ 25. Liiklusjärelevalve töö planeerimise tasandid
Liiklusjärelevalvet planeeritakse üleriigiliselt ja piirkondlikult.
§ 26. Üleriigiline liiklusjärelevalve töö planeerimine
(1) Üleriigilist liiklusjärelevalvet planeerib Politsei- ja Piirivalveamet.
[RT I 2009, 65, 451 - jõust. 01.01.2010]
(2) Planeerimisperiood on aasta.
[RT I 2007, 21, 109 - jõust. 11.03.2007]
(3) Plaanis määratakse kindlaks liiklusjärelevalve ülesanded §-s 3 loetletud objektide lõikes ja töömaht.
[RT I 2010, 32, 159 - jõust. 18.06.2010]
(4) Üleriigilise plaaniga hõlmatakse mitte üle 50% liiklusjärelevalve tööajast.
(5) [Kehtetu – RT I 2009, 65, 451 - jõust. 01.01.2010]
§ 27. Piirkondliku liiklusjärelevalve planeerimine
(1) Piirkondliku tasandi liiklusjärelevalve tööd planeerib politseiasutus.
[RT I 2009, 65, 451 - jõust. 01.01.2010]
(2) Planeerimisperiood on kvartal.
[RT I 2007, 21, 109 - jõust. 11.03.2007]
(3) Piirkondliku plaani koostamisel arvestatakse nii üleriigilisi kui piirkonnast tulenevaid iseärasusi.
(4) Plaanis määratakse kindlaks liiklusjärelevalve töömaht ja kontrolli regulaarsus §-s 3 loetletud objektide lõikes.
[RT I 2010, 32, 159 - jõust. 18.06.2010]
6. peatükk LIIKLUSJÄRELEVALVE TEOSTAMISE VIISID JA MEETODID
§ 28. Liiklusjärelevalve teostamise viisid
Liiklusjärelevalvet teostatakse jalgsi või sõidukiga, liikuvas või paikses toimkonnas, teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga.
§ 29. Liiklusjärelevalve teostamise meetodid
Liiklusjärelevalvet võib teostada:
1) avalikult, politseivärvides alarmsõidukiga;
2) varjatult, eritunnusteta sõidukiga;
3) teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga;
4) kombineeritult, kasutades punktides 1–3 nimetatud meetodeid.
5) [Kehtetu – RT I 2010, 32, 159 - jõust. 18.06.2010]
§ 30. Sõiduki peatamine
(1) Sõiduk peatatakse kontrollimiseks, kui:
1) rikutakse liiklusalaste õigusaktide nõudeid;
2) sõiduki liikumise iseloom viitab sellele, et juht ei valitse sõidukit nõuetekohaselt;
3) sõiduki välimus viitab ohule või tehnilistele nõuetele mittevastavusele;
4) veose paigutus, kinnitus või tähistus ei ole nõuetekohased;
5) sõiduki välimus viitab liiklusõnnetuses osalemisele;
6) sõiduki müra või heitgaaside suitsusus viitab nõuetele mittevastavusele.
(2) [Kehtetu – RT I 2010, 32, 159 - jõust. 18.06.2010]
(3) Sõiduk tuleb üldjuhul peatada parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal nii, et see ei ohustaks ega takistaks liiklust.
(4) Sõiduki peatamine peab olema võimalikult lühiajaline.
(5) Sõidukit ei tohi peatada (välja arvatud erakorralistel asjaoludel):
1) piiratud nähtavusega teelõigul;
2) kurvis;
3) tee tõusu lõpul ja vahetult pärast tõusu;
4) ristmikul ja vahetult enne ristmikku;
5) jalakäijate ülekäigukohal ja vahetult enne seda;
6) raudteeülesõidukohal ja vahetult enne seda;
7) kohas, kus seisev sõiduk teeks võimatuks teiste sõidukite liikluse või takistaks jalakäijaid;
8) muus ohtlikus kohas.
(6) Kindlal liinil sõitvat ühissõidukit üldjuhul ei peatata. Liinil olevat ühissõidukit tohib peatada kontrollimiseks tavaliselt vaid paariks-kolmeks minutiks.
[RT I 2010, 32, 159 - jõust. 18.06.2010]
(7) Sisselülitatud erisignaalseadmega alarmsõidukit võib peatada juhul, kui on alust arvata, et sõiduk on ärandatud, seda kasutatakse kuritegelikul eesmärgil, seda juhib joobeseisundis isik või kui sellega tekitati liiklusõnnetus.
7. peatükk LIIKLUSJÄRELEVALVE TEOSTAJA JA LIIKLEJA VAHELISED SUHTED. TURVALISUSE TAGAMINE
§ 31. Liiklusjärelevalve teostaja tegevus
(1) Liiklusjärelevalve teostaja tegevus peab olema liiklejale arusaadav ja üheselt mõistetav.
(2) Liiklusjärelevalve teostaja peab olema viisakas ja tähelepanelik liikleja vastu ning printsipiaalne ja resoluutne õiguserikkuja suhtes.
§ 32. Peatamise märguanne
Peatamise märguande juhile annab liiklusjärelevalve teostaja:
1) käega (sauaga, helkurkettaga, punase märgutulega);
2) alarmsõidukile kehtestatud nõuete kohaselt värvitud ja tähistatud alarmsõidukist punktis 1 nimetatud märguannetega või valjuhääldi kaudu;
[RT I 2010, 32, 159 – jõust.
18.06.2010]
3)alarmsõidukile kehtestatud nõuete kohaselt värvitud
ja tähistatud alarmsõidukist ees sõitva sõiduki juhile alarmsõiduki
sisselülitatud sinise ja punase vilkuriga;
[RT I 2010, 32, 159 - jõust. 18.06.2010]
4) tsiviilvärvides alarmsõidukist ees sõitva sõiduki juhile alarmsõiduki sisselülitatud sinise ja punase vilkuriga või sisselülitatud sinise ja punase märgutulega, andes vajaduse korral lisaks valjuhääldi kaudu korralduse sõiduki peatamiseks.
[RT I 2010, 32, 159 - jõust. 18.06.2010]
§ 33. Esitlemise kohustus
Liiklusjärelevalve teostaja peab peatatud sõiduki juhile end esitlema ning juhi nõudmisel esitama ametitõendi või muu oma volitusi kinnitava dokumendi.
§ 34. Liikleja abistamine
Hädapeatuse korral osutab liiklusjärelevalve teostaja võimaluste piires juhile abi sõiduki kõrvaldamisel sõiduteelt, rikke või puuduse kõrvaldamisel, tehnoabi väljakutsumisel ning sõiduki remondikohta toimetamisel.
§ 35. Turvalisuse tagamine
(1) Oma julgeoleku tagamiseks peab liiklusjärelevalve teostaja lähenema peatatud sõidukile tavaliselt tagantpoolt ning suhtlema juhiga läbi avatud küljeakna.
(2) Liiklusjärelevalve teostaja võib nõuda juhi ja sõitja väljumist sõitjateruumist või kabiinist turvakontrolliks, juhi, sõitja või sõiduki läbivaatuseks, tehnorikke kõrvaldamiseks, veose või sõiduki korrastamiseks või õiguserikkumise korral protokolli või muu asjakohase dokumendi vormistamiseks.
(3) Õiguserikkumise kohta dokumentide vormistamiseks ei ole lubatud minna õiguserikkuja valduses olevasse sõidukisse ega vormistada dokumente, nõjatudes kontrollitava sõiduki kapotile, katusele, tiivale, pagasiruumi luugile või toetudes astmelauale.
§ 36. Õiguserikkumisele reageerimine
(1) Õiguserikkumise tuvastamisel fikseerib liiklusjärelevalve teostaja selle seaduses ettenähtud korras, alustab oma pädevuse piires väärteomenetlust või rakendab muid seaduses ettenähtud meetmeid.
[RT I 2007, 21, 109 - jõust. 11.03.2007]
(2) Väheohtliku liiklusalase õiguserikkumise korral võib liiklusjärelevalve teostaja piirduda kohapeal sellele tähelepanu juhtimisega või suulise märkusega.
8. peatükk ARVESTUS JA ARUANDLUS
§ 37. Liiklusjärelevalve töö arvestus
(1) Liiklusjärelevalve töö elektroonset arvestust peetakse politseiasutuses.
(2) Liiklusjärelevalve töö elektroonset koondarvestust peetakse Politsei- ja Piirivalveametis.
[RT I 2009, 65, 451 - jõust. 01.01.2010]
§ 371. Mõõtevahendite arvestus
Politseiasutused peavad arvestust kasutusel olevate ja kasutuselt kõrvaldatud mõõtevahendite üle ning tagavad kasutuselt kõrvaldatud mõõtevahendite hoidmise kasutusel olevatest mõõtevahenditest eraldi.
[RT I 2009, 65, 451 - jõust. 01.01.2010]
§ 38. Liiklusalaste õiguserikkumiste arvestus
Liiklusalaste õiguserikkumiste arvestust peetakse politseiasutuses.
[RT I 2009, 65, 451 - jõust. 01.01.2010]
§ 39. Aruandlus ja analüüs
(1) Liiklusjärelevalve töö tulemuste ja liiklusalaste õiguserikkumiste andmete analüüsi kasutatakse liiklusjärelevalve töö planeerimisel ja liiklusalaste õiguserikkumiste ennetamisel.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet esitab informatsiooni liiklusjärelevalve töö tulemuste ja liiklusalaste õiguserikkumiste kohta asjaomastele ministeeriumidele tulenevalt seadustest, Euroopa Liidu vastavatest õigusaktidest ja rahvusvahelistest kokkulepetest.
[RT I 2009, 65, 451 - jõust. 01.01.2010]
9. peatükk RAKENDUSSÄTE
§ 40. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
|
Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määruse nr 67
«Liiklusjärelevalve teostamise kord» |
Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise metoodika
§ 1. Metoodika reguleerimisala
Metoodika kohaselt mõõdetakse sõidukiirust radar- ja lasermõõturitega.
§ 2. Mõõtmise ettevalmistamine
(1) Mõõtmise ettevalmistamisel kontrollitakse, et kiirusmõõturi taatlus on kehtiv ja taatluskleebised ei ole vigastatud.
(2) Kiirusmõõtur seatakse töökorda vastavalt tootja kasutusjuhendile.
(3) Enne mõõtmise alustamist kontrollitakse välise vaatluse abil, et kiirusmõõturil ei ole nähtavaid vigastusi, mis võivad mõjutada mõõtetulemust.
(4) Iga päev enne mõõtetegevuse alustamist viiakse läbi järgmised testid:
1) kiirusmõõturi töökorras oleku kontrollimine vastavalt tootja kasutusjuhendile;
2) ekraani kontrollimine, kusjuures kiirusmõõturi skaalanumbrid peavad olema selgelt loetavad ja kõik ekraani kuvamissektorid peavad töötama;
3) lasermõõturil sihiku test ja nulltest.
§ 3. Kiirusmõõturite kasutamisulatus
(1) Mõõdetav kiiruste piirkond on 10 km/h kuni 250 km/h.
(2) Mõõtmisel peab olema tagatud kiirusmõõturit ümbritseva keskkonna temperatuuri vastavus tootja kasutusjuhendis esitatud tingimustele.
§ 4. Mõõtmise koht
Sõidukiirust ei ole lubatud mõõta:
1) tunnelis;
2) peeglilt;
3) tugeva vihma- või lumesaju või udu korral;
4) kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid, sealhulgas puid, puuoksi, liiklusmärke või muid objekte;
5) mõõtmise asukohas esineb tugevaid elektromagnetilisi välju, mis mõjutavad kiirusmõõturi tööd.
§ 5. Nõuded mõõtmistegevusele
(1) Mõõteobjekti kaugus mõõturist peab vastama mõõturi tüübikinnitustunnistuses ja/või tootja kasutusjuhendis määratud piiridele.
(2) Radarmõõturi kasutamisel:
1) valitakse mõõtmiseks vastav mõõte- ja suunarežiim;
2) suunatakse mõõtur mõõteobjektile;
3) ei tohi mõõtmisel tekkiv Doppleri helisignaal olla katkendlik ja selle helikõrgus ei tohi muutuda hüppeliselt.
(3) Lasermõõturi kasutamisel:
1) suunatakse mõõtur mõõteobjektile sihiku abil;
2) ei tohi mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi sõidukeid.
(4) Mõõtmise tulemusel kiirusmõõturi ekraanile ilmuv lugem säilitatakse kiirusmõõturi mälus, kui see on tehniliselt võimalik.
(5) Lõplikuks mõõtetulemuseks on kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse laiendmääramatus. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise laiendmääramatused on esitatud metoodika §-s 7.
(6) Varjatud liiklusjärelevalve korral ei kohaldata lõike 4 nõuet, vaid kiirusmõõturi lugem teatatakse koos andmetega sõiduki margi, värvuse ja sõiduki registreerimisnumbri kohta eemal asuvale politseiametnikule, kes peatab kiirust ületanud sõiduki ning alustab väärteomenetlust.
§ 6. Mõõtetulemuste protokollimine
Lisaks «Haldusmenetluse seaduses» sätestatule kantakse mõõteprotokolli:
1) kiirusmõõturi lugem koos sellele arvutatud laiendmääramatusega ning lõplik mõõtetulemus;
2) keskkonnatingimused mõõtmisel;
3) selle sõiduki asukoht teel, mille sõidukiirust mõõdeti;
4) kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal (käes hoitud, statiivil, seisvas sõidukis, liikuvas sõidukis jm);
5) liikuvast sõidukist mõõtmise korral selle liikumine samas suunas või vastassuunas sõidukiga, mille sõidukiirust mõõdeti;
6) liikuvast sõidukist radarmõõturiga, mis võimaldab mõõtmist erinevatel režiimidel, kasutatud mõõterežiim.
§ 7. Laiendmääramatus
(1) Paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatused:
| Mõõtmisel saadud sõiduki kiiruse väärtus | Mõõtmisel saadud sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus |
| 20–100 km/h | ± 3 km/h |
| 101–135 km/h | ± 4 km/h |
| 136–166 km/h | ± 5 km/h |
| 167–199 km/h | ± 6 km/h |
| 200–233 km/h | ± 7 km/h |
| 234–250 km/h | ± 8 km/h |
(2) Liikuvast sõidukist samas suunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatused:
| Mõõtja |
Samas suunas sõitva sõiduki kiirus, km/h |
||||||||
| kiirus km/h | 20–40 | 41–60 | 61–80 | 81–100 | 101–133 | 134–166 | 167–199 | 200–233 | 234–250 |
|
Mõõtetulemuse laiendmääramatus, km/h |
|||||||||
| 20–40 | 5 | 5 | 5 | 5 | 5 | 6 | 7 | 8 | 8 |
| 41–60 | 5 | 5 | 5 | 5 | 5 | 6 | 6 | 7 | 8 |
| 61–80 | 5 | 5 | 5 | 5 | 5 | 5 | 6 | 6 | 8 |
| 81–100 | 5 | 5 | 5 | 5 | 5 | 5 | 5 | 6 | 7 |
| 101–133 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 7 |
| 134–166 | 8 | 8 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 |
| 167–199 | 10 | 9 | 9 | 9 | 8 | 8 | 8 | 8 | 8 |
| 200–233 | 12 | 11 | 11 | 10 | 9 | 9 | 9 | 9 | 9 |
| 234–250 | 13 | 13 | 13 | 12 | 11 | 11 | 10 | 10 | 10 |
(3) Liikuvast sõidukist vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatused:
| Mõõtja |
Vastassuunas sõitva sõiduki kiirus, km/h |
||||||||
| kiirus km/h | 20–40 | 41–60 | 61–80 | 82–100 | 101–133 | 134–166 | 167–199 | 200–233 | 234–250 |
|
Mõõtetulemuse laiendmääramatus, km/h |
|||||||||
| 20–40 | 5 | 5 | 6 | 6 | 7 | 8 | 8 | 9 | 10 |
| 41–60 | 5 | 6 | 6 | 7 | 7 | 8 | 9 | 9 | – |
| 61–80 | 6 | 6 | 7 | 7 | 8 | 8 | 9 | 10 | – |
| 81–100 | 6 | 7 | 7 | 7 | 8 | 9 | 10 | – | – |
| 101–133 | 8 | 8 | 9 | 9 | 10 | 11 | – | – | – |
| 134–166 | 10 | 10 | 10 | 11 | 12 | – | – | – | – |
| 167–199 | 11 | 12 | 12 | 13 | – | – | – | – | – |
| 200–233 | 13 | 13 | 14 | – | – | – | – | – | – |
| 234–250 | 15 | – | – | – | – | – | – | – | – |
[RT I 2009, 65, 451 - jõust. 01.01.2010]
|
Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määruse nr 67
«Liiklusjärelevalve teostamise kord» |
Laseril põhineva automaatse kiirusmõõtesüsteemiga sõidukiiruse mõõtmise metoodika
§ 1. Metoodika reguleerimisala
Metoodika kohaselt mõõdetakse sõidukiirust laseril põhineva automaatse kiirusmõõtesüsteemiga (edaspidi kiirusmõõtesüsteem) ning dokumenteeritakse ja töödeldakse andmeid.
§ 2. Mõõteobjekt
Metoodika objektiks on välitingimustes mootorsõiduki kiiruse täisautomaatne või peatamisega täisautomaatne mõõtmine.
§ 3. Meetodi põhimõte
(1) Kiirusmõõtesüsteemi mõõtemeetodi aluseks on valguskiirusega liikuva valgusimpulsi mõõtevahendist sõidukini ja tagasi levimise aja erinevuse mõõtmine ning selle alusel kiiruse arvutamine, seejärel arvutatud kiiruse võrdlemine pildikäivituse piirväärtusega ning piirväärtuse ületamisel salvestise koostamine.
(2) Pildikäivituse piirväärtus käesoleva metoodika mõttes on mõõtesüsteemi sisestatud sõidukiiruse väärtus, mille ületamise korral mõõtesüsteem salvestab juhtumi andmed. Pildikäivituse piirväärtus ei tohi olla väiksem asjaomasel teelõigul suurimale lubatud sõidukiirusele arvutatud laiendmääramatustest. Laiendmääramatuste väärtused on esitatud metoodika §-s 10.
§ 4. Kiirusmõõtesüsteemi kasutamisulatus
(1) Mõõdetav kiiruste piirkond on 10 km/h kuni 250 km/h.
(2) Mõõtmisel peab olema tagatud kiirusmõõtesüsteemi ümbritseva keskkonna temperatuuri vastavus tootja kasutusjuhendis esitatud tingimustele.
§ 5. Mõõtekoha valik ning seadme paigaldamine ja mõõtmiseks ettevalmistamine
(1) Kiirusmõõtesüsteemi paigaldab tüübikinnitustunnistuse nõuete ja tootja kasutusjuhendi kohaselt statiivile, sõidukisse või mõõtekabiini tootjalt vastava väljaõppe saanud kvalifitseeritud personal.
(2) Statsionaarse kiirusmõõtesüsteemi paigaldamisel ning justeerimisel kasutatakse metroloogiliselt kontrollitud pikkusmõõtevahendeid.
(3) Statsionaarse kiirusmõõtesüsteemi paigalduse kohta vormistab tootja või tootja volitatud esindaja kasutuselevõtu protokolli, milles märgib sõidukite kiiruse mõõtmise asukoha (koordinaadid), mõõtesuuna, peenjusteerimise ning kaamera reguleerimise andmed.
(4) Kiirusmõõtesüsteemi ettevalmistamisel mõõtmiseks sisestab tootjalt või tootja volitatud esindajalt vastava väljaõppe saanud isik mõõtesüsteemi osaks olevasse dokumenteerimisseadmesse järgmised andmed:
1) mõõtmise kohas lubatud suurim sõidukiirus, mis võib sõltuvalt kiirusmõõtesüsteemi asukohast olla erinevatel sõiduki kategooriatel (sõiduauto, veoauto) erinev;
2) pildikäivituse piirväärtus;
3) kiirusmõõtesüsteemi asukoht (tänava/tee nimi või number, tee kilomeeter, asukoha koordinaadid, sõidusuuna kirjeldus);
4) muud tootja kasutusjuhendis ette nähtud andmed.
§ 6. Kiirusmõõtesüsteemi ümberseadistamine
(1) Igasugune kiirusmõõtesüsteemi seadistus ning statsionaarse kiirusmõõtesüsteemi asukoha muutmine dokumenteeritakse.
(2) Statsionaarse kiirusmõõtesüsteemi korral peab tootja volitatud esindaja ja teisaldatava kiirusmõõtesüsteemi korral süsteemi kasutaja enne iga seadistust kontrollima kiirusmõõtesüsteemi vigastamatust ning taatluse ja tüübikinnitustunnistuses osutatud kõigi taatlusmärgiste kehtivust.
§ 7. Mõõtmine ja salvestise koostamine
Automaatne kiirusmõõtesüsteem arvutab kõikide teel liikuvate sõidukite sõidukiiruse. Kui sõiduki kiirus ületab vastavalt jälgitud sõiduki kategooriale (sõiduauto, veoauto) mõõtesüsteemi sisestatud pildikäivituse piirväärtust, fotografeerib või filmib mõõtesüsteem lubatud sõidukiirust ületanud sõiduki ja koostab salvestise.
§ 8. Mõõtetulemuse dokumenteerimine
Lubatud sõidukiiruse ületamise juhtumi salvestises peavad sisalduma järgmised andmed:
1) kiirusmõõtesüsteemi osaks oleva dokumenteerimisseadme unikaalne nimi või tähis;
2) salvestise unikaalne nimi või tähis;
3) lubatud sõidukiiruse ületamise juhtumi salvestamise aeg (kuupäev, kuu, aasta ja kellaaeg);
4) vähemalt üks kõrgresolutsioonis foto või video lubatud sõidukiirust ületanud sõidukist;
5) kiirusmõõtesüsteemi osaks oleva dokumenteerimisseadme asukoht (tänava/tee nimi või number, tee kilomeeter, asukoha koordinaadid, sõidusuuna kirjeldus);
6) suurim lubatud sõidukiirus;
7) pildikäivituse piirväärtus;
8) mõõtmistel saadud sõiduki kiiruse väärtus;
9) mõõteobjekti sõidusuund (lähenev, kaugenev).
§ 9. Salvestise töötlemine
(1) Kolmandate isikute eest kaitstud salvestis edastatakse õigusaktiga volitatud asutusse automaatselt või sobiva andmekandjaga.
(2) Juhtumiandmete edastamise ja andmekogus töötlemise käigus korrigeeritakse mõõtmistel saadud sõiduki kiiruse väärtust, lahutades sellest laiendmääramatuse, mille abil saadakse lõplik mõõtetulemus.
§ 10. Laiendmääramatus
Mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatused on esitatud tabelis:
| Mõõtmisel saadud sõiduki kiiruse väärtus | Mõõtmisel saadud sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus |
| ≤100 km/h | 4 km/h |
| 101–133 km/h | 5 km/h |
| 134–166 km/h | 6 km/h |
| 167–199 km/h | 7 km/h |
| 200–233 km/h | 8 km/h |
| 234–250 km/h | 9 km/h |
[RT I 2009, 65, 451 - jõust. 01.01.2010]
Facebook
Twitter