HALDUSÕIGUSEnergeetika

HALDUSÕIGUSMajandustegevus eri valdkondades

HALDUSÕIGUSMajandustegevuse üldregulatsioon

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Toote nõuetele vastavuse seadus (lühend - TNVS)

Sisukord

Toote nõuetele vastavuse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.07.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2014
Avaldamismärge:RT I, 28.06.2012, 30

Toote nõuetele vastavuse seadus1

Vastu võetud 20.05.2010
RT I 2010, 31, 157
jõustumine 01.10.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
20.05.2010RT I 2010, 31, 15801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
06.06.2012RT I, 28.06.2012, 108.07.2012

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse ülesanne

 (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada toodete ohutus ja nõuetele vastavus ning kaupade vaba liikumine.

 (2) Eesmärgi saavutamiseks sätestab käesolev seadus:
 1) toote ohutuse tagamise ja toote nõuetele vastavuse tõendamise (edaspidi vastavushindamine) nõuded ning akrediteerimise ja turujärelevalve korraldamise alused;
 2) tehnilisest normist ja standardist kaupade vabale liikumisele tuleneda võivate takistuste vältimise põhimõtted ja standardimise korraldamise alused;
 3) toote kontaktpunkti loomise ning protseduurireeglid ühenduse ühtlustamise õigusaktide (edaspidi EL ühtlustamise õigusakt) kohaldamisalast välja jäävate toodete suhtes tehniliste normide rakendamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 764/2008, milles sätestatakse menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 3052/95/EÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 21–29) (edaspidi määrus (EÜ) nr 764/2008).

§ 2. Seaduse kohaldamine

 (1) Käesolevas seaduses vastavushindamisele ja vastavushindamis-asutustele sätestatud nõudeid kohaldatakse juhul, kui nende kohaldamise näeb ette muu seadus, seaduse alusel antud määrus või Euroopa Liidu õigusakt (edaspidi õigusakt).

 (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tootele ja selle turujärelevalvele niivõrd, kuivõrd käesoleva seadusega reguleeritud aspekte ei ole reguleeritud muu seadusega. Kui tootele on kehtestatud nõuded muu seadusega, kohaldatakse käesolevat seadust ainult nende nõuete osas, mida ei ole reguleeritud muu seadusega.

 (3) Käesoleva seaduse 2. peatüki 3. jaos ja 3. peatükis sätestatud nõudeid kohaldatakse üksnes siis, kui tootele kehtestatud nõuded tulenevad EL ühtlustamise õigusaktidest (harmoneeritud valdkond), mis lähtuvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus nr 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82–128) (edaspidi otsus nr 768/2008/EÜ) sätestatud põhimõtetest. Teise peatüki 3. jaost ja 3. peatükist tulenevaid nõudeid ei kohaldata, kui toote suhtes puuduvad EL ühtlustamise õigusaktid (harmoneerimata valdkond).

 (4) Käesolevat seadust ei kohaldata riigikaitset ja riigi julgeolekut käsitlevale tehnilisele normile ja standardile.

 (5) Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid sisaldavate õigusaktide kehtestamise korral kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud teavitamisnõudeid.

 (6) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

 (7) Käesolevas seaduses Euroopa Liidu ja Euroopa Liidu liikmesriikide kohta sätestatut kohaldatakse ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide ja Šveitsi ning Türgi suhtes.

§ 3. Toode

 (1) Toode käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30–47) (edaspidi määrus (EÜ) nr 765/2008), artikli 15 punktis 4 määratletud asi, millele kohaldub EL ühtlustamise õigusakt.

 (2) Käesoleva seaduse tähenduses on toode muu hulgas ka vallasasi, mis on mõeldud tarbijale või mida tarbija võib eeldatavalt mõistlikul viisil kasutada ka juhul, kui see ei ole tarbijale ette nähtud, samuti teenuse osutamise korral tarbijale kättesaadavaks tehtud toode, mida tasu eest või tasuta pakutakse või tehakse kättesaadavaks majandus- või kutsetegevuse käigus, sõltumata sellest, kas toode on uus, kasutatud või parendatud.

 (3) Käesoleva seaduse tähenduses ei ole toode antiikesemena pakutav toode.

 (4) Kui toode lastakse turule või tehakse turul kättesaadavaks tootena, mida enne kasutamist tuleb remontida või taastada, ei kohaldata käesolevat seadust sellisele tootele, kui:
 1) tootja, tema volitatud esindaja, importija või levitaja (edaspidi ettevõtja) teavitab tarbijat vajadusest toodet enne kasutamist remontida või taastada;
 2) sellele tootele ei kohaldu EL ühtlustamise õigusaktist tulenevad nõuded.

 (5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 8, § 10 ja 5. peatüki tähenduses on toode mis tahes toode, sealhulgas ka põllumajandus- ja kalandustoode.

§ 4. Mõisted

 (1) Käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) importija – Euroopa Liidus asuv isik, kes laseb toote kolmandast riigist liidu turule;
 2) kõrvaldamine – mis tahes meede, mille eesmärk on turustusahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemise vältimine;
 3) levitaja – turustusahelas osalev isik, sealhulgas kaupleja kaubandustegevuse seaduse § 2 punkti 1 tähenduses, kes teeb toote turul kättesaadavaks, välja arvatud tootja või importija;
 4) standard – konsensuse alusel koostatud ja üldiseks ning korduvaks kasutamiseks standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud dokument, mis sisaldab tehnilist spetsifikatsiooni tegevuse või selle tulemuse kohta. Standardi järgimine on üldiselt vabatahtlik;
 5) standardiorganisatsioon – riiklikul, regionaalsel või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud standardite koostamise, korraldamise ja vastuvõtmisega tegelev isik;
 6) tagasinõudmine – mis tahes meede, mille eesmärk on saada turult tagasi toode, mis on seal lõpptarbija jaoks kättesaadavaks tehtud;
 7) tarbija – tarbijakaitseseaduse § 2 punktis 1 määratletud isik;
 8) tehniline norm – õigusaktis sätestatud toote, protsessi või teenuse suhtes kohaldatav tehniline spetsifikatsioon. Tehnilise normina käsitatakse ka õigusnormi, milles kehtestatud maksu tasumise kohustusega mõjutatakse toote tarbimist. Samuti käsitatakse tehnilise normina tehnilist eeskirja määruse (EÜ) nr 764/2008 tähenduses. Tehnilise normina ei käsitata riiklikku sotsiaalkindlustust reguleeriva õigusakti sätteid;
 9) tootja – isik, kes valmistab toote või kes laseb toote projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all. Tootjana käsitatakse ka importijat ja levitajat, kes laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud toodet viisil, mis võib mõjutada toote vastavust kohaldatavatele nõuetele;
 10) turule laskmine – toote esmakordne kättesaadavaks tegemine Euroopa Liidu turul;
 11) turul kättesaadavaks tegemine – toote tasu eest või tasuta pakkumine Euroopa Liidu turul majandustegevuse käigus kas levitamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;
 12) vastavushindamine – menetlus, mille eesmärk on tõendada toote, protsessi, teenuse, süsteemi, isiku või asutuse vastavust määratletud nõuetele;
 13) vastavushindamisasutus – asutus, kes teeb vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist või inspekteerimist;
 14) volitatud esindaja – Euroopa Liidus asuv isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel kindlaksmääratud ülesannetes.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud mõistetele kasutatakse käesolevas seaduses ka määruses (EÜ) nr 765/2008 kasutatud mõisteid.

2. peatükk TOOTELE ESITATAVAD NÕUDED JA ETTEVÕTJA KOHUSTUSED 

1. jagu Tootele esitatavad nõuded 

§ 5. Toote turule laskmine ja kasutusele võtmine

 (1) Toodet, mis ei ole ohutu, ei või turule lasta ega kasutusele võtta.

 (2) Kui õigusaktis sätestatakse tootele nõue, ei või sellele nõudele mittevastavat toodet turule lasta ega kasutusele võtta.

 (3) Kui tootele on õigusaktiga ette nähtud selle vastavushindamine, ei või seda toodet turule lasta ega kasutusele võtta, kui ei ole järgitud õigusaktis sätestatud toote vastavushindamise korda.

 (4) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib määrusega kehtestada tootele nõuded ja nendele nõuetele vastavuse tõendamise korra ning määrata turujärelevalveasutuse, kes teeb turujärelevalvet nende nõuete täitmise üle.

 (5) Käesoleva seaduse alusel kehtestatavad nõuded võivad lähtuda eesmärgist tagada inimeste tervis ja ohutus. Samuti võivad käesoleva seaduse alusel kehtestatavad nõuded lähtuda muust avaliku huvi kaitse aspektist, sealhulgas tarbijakaitse, tööohutuse, ühilduvuse, koostoimevõime või energia- või keskkonnasäästlikkuse tagamise vajadusest. Tootele nõuete kehtestamisel arvestatakse ka käesoleva seaduse 5. peatüki 1. jaost tulenevaid reegleid.

 (6) Tootele esitatavad nõuded võivad tuleneda ka Euroopa Liidu otsekohalduvast õigusaktist.

 (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4–17) artikli 13 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni otsuste eesmärkide saavutamiseks võib majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega kehtestada täpsemad nõuded.

 (8) Kui Eesti õigusaktiga esitatakse tootele nõue, mis ei tulene EL ühtlustamise õigusaktist, võib sellisele nõudele mittevastava toote Eestis turule lasta ja kasutusele võtta, kui see on õiguspäraselt valmistatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis või kui see on õiguspäraselt valmistatud või turule lastud Euroopa Liidu liikmesriigis või Türgis, tingimusel et selle toote puhul on tagatud Eesti õigusaktis sätestatuga samaväärne kaitse.

§ 6. Ohutuse eeldamine ja hindamine

 (1) Toote ohutust tuleb eeldada, kui toode vastab:
 1) sellele kohalduva EL ühtlustamise õigusakti nõuetele sellest õigusaktist tulenevate nõuete osas või
 2) selle Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, kus toode on turule lastud, kui seda valdkonda ei ole reguleeritud toodet või tooteliiki käsitlevate EL ühtlustamise õigusaktidega ning juhul, kui need nõuded on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga.

 (2) Kui toode vastab käesoleva seaduse § 41 lõikes 1 nimetatud harmoneeritud standardi nõuetele, tuleb toote ohutust eeldada harmoneeritud standardiga kaetud nõuete osas.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole võimalik toote ohutust eeldada, hinnatakse selle ohutust, arvestades:
 1) Eesti standardeiks ülevõetud Euroopa standardiorganisatsioonide standardeid, mis ei ole harmoneeritud standardid;
 2) algupäraseid Eesti standardeid;
 3) Euroopa Komisjoni soovitusi, milles antakse juhiseid toote ohutuse hindamiseks;
 4) konkreetse tööstusharu toote ohutuse hea tava reegleid;
 5) teaduse ja tehnika hetkeseisu;
 6) tarbijate põhjendatud ootusi ohutuse suhtes.

§ 7. Ohutuse kindlaksmääramine

 (1) Toode on ohutu, kui see mõistlikel kasutustingimustel, arvestades kasutusiga ning asjakohastel juhtudel kasutuselevõtu-, paigaldus- ja hooldusnõuete järgimist, tagab inimese ohutuse ja tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat keskkonda.

 (2) Ohutuse kindlaksmääramisel võtab turujärelevalveasutus arvesse eelkõige järgmised asjaolud:
 1) toote omadused, kaasa arvatud koostis, pakend, kokkupanekujuhendid ning asjakohastel juhtudel paigaldus- ja hooldusjuhendid;
 2) mõju teisele tootele, kui võib põhjendatult eeldada nende koos kasutamist;
 3) toote esitlusviis, märgistus, hoiatused, kasutamise ja hävitamise juhendid ning muu teave;
 4) võimalik oht toote kasutamise korral tarbijate riskirühmadele, eriti lastele ja vanuritele.

 (3) Toodet ei või pidada ohtlikuks põhjusel, et seda on võimalik ohutumaks muuta või mõni sama liiki toode on ohutum.

 (4) Ohtlik on iga toode, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatule.

 (5) Tõsise ohuna käsitatakse tootest tulenevat ohtu, kaasa arvatud ohtu, mille mõju ei ole otsene, mis nõuab turujärelevalveasutuse kiiret sekkumist.

§ 8. Eksitava välimusega ohtlik toode

 (1) Eksitava välimusega ohtliku toote valmistamine, turule laskmine, turul kättesaadavaks tegemine, levitamine, importimine ja eksportimine on keelatud.

 (2) Eksitava välimusega ohtlik toode on toode, mis ei ole söödav, kuid mille suurus, lõhn, värvus, välimus, kuju, pakend või märgistus on selline, et tarbija, eelkõige laps, võib seda ekslikult pidada toiduks, ja selle suhupanemine, imemine või allaneelamine võib olla ohtlik ning põhjustada tervisekahjustusi.

§ 9. Nõuetele mittevastava toote esitlemine

  Toodet, mis ei vasta nõuetele või millele ei ole tehtud vastavushindamist, võib esitleda messidel, näitustel, demonstratsioonidel ja teistel avalikel esitlustel tingimusel, et see toode on varustatud selgelt nähtava ja arusaadava teabega, mille kohaselt toode ei vasta nõuetele ning seda ei või turule lasta ega kasutusele võtta enne, kui see on viidud nõuetega vastavusse. Esitluse ajal peab toote esitleja tagama ohutuse.

§ 10. Toote kontaktpunkt

 (1) Toote kontaktpunkt aitab teabe jagamisega kaasa toodete vabale liikumisele Euroopa Majanduspiirkonnas. Ettevõtja saab toote kontaktpunkti kaudu teavet toote suhtes kohaldatavate tehniliste normide kohta määruses (EÜ) nr 764/2008 sätestatu kohaselt.

 (2) Määruses (EÜ) nr 764/2008 nimetatud toote kontaktpunkti ülesannete täitmise tagab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

 (3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võib toote kontaktpunkti ülesannete täitmist jagada halduslepingu alusel ka teise isikuga.

2. jagu Ettevõtja üldised kohustused 

§ 11. Tootja kohustused

 (1) Tootja annab tarbijale asjakohast teavet, et võimaldada tal hinnata toote võimalikke ohte tavalise või mõistliku kasutusea jooksul, kui ohud ei ole sellekohaste hoiatusteta kohe selged, ning võtta kasutusele ettevaatusabinõusid nende ohtude vältimiseks.

 (2) Hoiatuste olemasolu ei vabasta tootjat muude käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmisest.

 (3) Tootja rakendab pakutava toote eripära kohaseid abinõusid, mis võimaldavad tal:
 1) olla teadlik ohust, mida toode võib põhjustada;
 2) valida ohu vältimiseks sobiv tegevus, nagu toote turult kõrvaldamine, tarbijate hoiatamine või toote tarbijalt tagasinõudmine.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud abinõud hõlmavad:
 1) toote või selle pakendi märgistamist tootja nime või kaubamärgi ja kontaktandmetega viitega toote tüübi-, partii- või seerianumbrile või muule märkele, mis võimaldab seda tuvastada, välja arvatud kui sellise teabe esitamata jätmine on põhjendatud;
 2) turule lastud toote pistelist katsetamist, vajaduse korral kaebusteregistri pidamist ja levitajate teavitamist sellekohasest seirest;
 3) muid asjakohaseid meetmeid.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 loetletud tegevusi algatab tootja ise või turujärelevalveasutuse nõudel.

 (6) Kui muudest käesolevas seaduses sätestatud abinõudest ei piisa ohu vältimiseks, nõutakse toode tarbijalt tagasi, kui:
 1) tootja peab seda vajalikuks või
 2) turujärelevalveasutus kohustab selleks tootjat.

 (7) Kui tootja ei asu Euroopa Liidus, kohaldatakse käesoleva paragrahvi sätteid tootja esindajale. Kui tootjal ei ole Euroopa Liidus esindajat, kohaldatakse käesoleva paragrahvi sätteid importijale.

§ 12. Levitaja kohustused

 (1) Levitaja tegutseb asjakohaselt, et tagada toote vastavus nõuetele. Levitajal ei ole lubatud teha turul kättesaadavaks toodet:
 1) mis tema valduses oleva teabe ja erialaste teadmiste kohaselt ei ole ohutu;
 2) mis tema valduses oleva teabe ja erialaste teadmiste kohaselt ei vasta nõuetele või
 3) mille mittevastavust nõuetele oleks pidanud eeldama.

 (2) Ohu vältimiseks levitaja muu hulgas:
 1) osaleb oma tegevuse ulatuses turule lastud toote ohutuse seires;
 2) edastab tootjale teavet toote ohtude kohta;
 3) hoiab toote päritolu väljaselgitamiseks vajalikku dokumentatsiooni.

§ 13. Turujärelevalveasutuse teavitamine

 (1) Kui ettevõtja teab või peab teadma tema valduses oleva teabe ja erialaste teadmiste põhjal, et tema poolt turule lastud või levitatavat toodet ei saa pidada käesoleva seaduse § 6 alusel ohutuks, teavitab ta sellest viivitamata turujärelevalveasutust, kes selle tootegrupi üle järelevalvet teeb.

 (2) Tõsise ohu korral edastab tootja, importija või levitaja turujärelevalveasutusele:
 1) teabe, mis võimaldab täpselt tuvastada asjakohase toote või tooteseeria;
 2) tootest tuleneva ohu täieliku kirjelduse;
 3) toote varasemate ja hilisemate valdajate ja pakkujate tuvastamist võimaldava teabe;
 4) teabe ohtude vältimiseks rakendatud abinõude kohta;
 5) muu turujärelevalveasutuse poolt nõutava teabe.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt esitatav teave ja dokumentatsioon peab olema turujärelevalveasutusele arusaadavas keeles.

 (4) Ettevõtja teeb turujärelevalveasutusega koostööd, et vältida tema pakutavast või tarbijale üleantud tootest tulenevaid ohte.

 (5) Ettevõtja teavitab turujärelevalveasutust viimase nõudmisel kõigist ettevõtjatest, keda ta on tootega varustanud või kes on teda tootega varustanud.

3. jagu Ettevõtja täiendavad kohustused harmoneeritud valdkonnas 

§ 14. Tootja kohustused

 (1) Tootja tagab toote turule laskmisel, et see on projekteeritud ja toodetud kooskõlas asjaomases õigusaktis sätestatud nõuetega.

 (2) Enne toote turule laskmist koostab tootja toote kohta nõutud tehnilise dokumentatsiooni ja teeb või laseb teha asjakohase vastavushindamise. Kui vastavushindamisega on tõendatud toote vastavus nõuetele, koostab tootja käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud EÜ vastavusdeklaratsiooni ning kinnitab tootele vastavusmärgise.

 (3) Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni ja EÜ vastavusdeklaratsiooni vähemalt kümme aastat pärast toote turule laskmist, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

 (4) Tootja tagab menetlused seeriatoodangu nõuetele vastavuse säilimiseks. Arvesse võetakse muudatusi toote disainis või omadustes ja muudatusi harmoneeritud standardites või tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal toote vastavust kinnitatakse.

 (5) Tootja tagab, et tema toode kannab tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab toodet tuvastada. Kui toote suurus või omadus ei võimalda kanda märget tootele, peab nõutud teave olema pakendil või tootega kaasasolevas dokumendis.

 (6) Tootja märgib oma nime või kaubamärgi ja kontaktaadressi kas tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti.

 (7) Tootja tagab, et tootega on kaasas juhised ja ohutusteave, mis on potentsiaalsele lõppkasutajale arusaadavas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi ametlikus keeles. Tarbijale turul kättesaadavaks tehtava tootega on kaasas vähemalt eestikeelsed juhised ja ohutusteave.

 (8) Kui tootja arvab või tal on põhjust uskuda, et toode, mille ta on turule lasknud, ei vasta EL ühtlustamise õigusaktides sätestatud nõuetele, rakendab ta viivitamata vajalikud abinõud toote vastavusse viimiseks, toote tarbijalt tagasinõudmiseks või turult kõrvaldamiseks.

§ 15. Volitatud esindaja

 (1) Tootja võib kirjaliku volitusega määrata volitatud esindaja.

 (2) Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:
 1) hoida EÜ vastavusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni järelevalveasutusele kättesaadavana käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 sätestatud aja jooksul;
 2) esitada turujärelevalveasutuse nõudmisel talle toote vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon;
 3) teha turujärelevalveasutuste nõudmisel nendega koostööd kõigis volitusega hõlmatud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks rakendatud abinõude osas.

 (3) Volitatud esindaja ülesannete hulka ei kuulu käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamine.

§ 16. Importija kohustused

 (1) Importija laseb turule üksnes nõuetele vastava toote.

 (2) Enne toote turule laskmist tagab importija, et:
 1) tootja on teinud asjakohase vastavushindamise;
 2) tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni;
 3) toode kannab nõutud vastavusmärgist või märgiseid;
 4) tootega on kaasas nõutud dokumendid;
 5) tootja on täitnud käesoleva seaduse § 14 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

 (3) Importija tagab, et sel ajal, kui toode on tema vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused toote nõuetele vastavust.

 (4) Kui seda peetakse sobivaks, arvestades toote põhjustatud riske, teeb importija tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turustatavate toodetega pisteliselt katseid, uurib kaebusi, nõuetele mittevastavaid tooteid ja toodete tagasinõudmisi ning vajaduse korral registreerib need ja teavitab levitajaid sellisest jälgimisest.

 (5) Importija hoiab käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 sätestatud aja jooksul turujärelevalveasutuse jaoks kättesaadavana EÜ vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagab, et tehniline dokumentatsioon on turujärelevalveasutusele nõudmise korral kättesaadav.

 (6) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule kohaldatakse importijale ka käesoleva seaduse § 14 lõigetes 6–8 sätestatud nõudeid.

§ 17. Levitaja kohustused

 (1) Toodet turul kättesaadavaks tehes arvestab levitaja hoolsalt kohaldatavaid nõudeid.

 (2) Enne toote turul kättesaadavaks tegemist kontrollib levitaja, et:
 1) toode kannab nõutud vastavusmärgist või märgiseid;
 2) tootega on kaasas õigusaktiga nõutud dokumendid ning juhised ja ohutusteave;
 3) tootja on täitnud käesoleva seaduse § 14 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded;
 4) importija on täitnud käesoleva seaduse § 14 lõikes 6 sätestatud nõuded.

 (3) Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta sellele kohaldatavatele nõuetele, teeb ta toote turul kättesaadavaks alles pärast seda, kui toode on nõuetega vastavusse viidud. Kui toode kujutab endast ohtu, teavitab levitaja sellest tootjat või importijat ning turujärelevalveasutust, kes selle tootegrupi üle järelevalvet teeb.

 (4) Levitaja tagab, et sel ajal, kui toode on tema vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused toote nõuetele vastavust.

 (5) Levitaja, kes arvab või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille ta on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta asjaomastele EL ühtlustamise õigusaktidest tulenevatele nõuetele, tagab, et toote vastavusse viimiseks rakendatakse parandusmeetmeid, vajaduse korral kõrvaldatakse toode turult või nõutakse see tarbijatelt tagasi.

3. peatükk VASTAVUSHINDAMINE 

1. jagu Üldsätted 

§ 18. Vastavushindamine

 (1) Toote nõuetele vastavust tõendatakse sellele tootele kohalduvas õigusaktis sätestatud nõuetekohase vastavushindamisega.

 (2) Õigusaktis võib ette näha, et toote nõuetele vastavust tuleb tõendada riigiasutusel, tootjal või vastavushindamisasutusel. Kui õigusaktis on toote nõuetele vastavuse tõendamise kohustus pandud riigiasutusele, võib viimane tehniliste nõuete täitmise kindlakstegemiseks kasutada pädeva akrediteeritud asutuse teenuseid, kes vastab käesoleva seaduse §-s 28 vastavushindamisasutusele esitatud nõuetele.

 (3) Õigusaktis võib ette näha, et toote turule laskmisel või kasutusele võtmisel peavad tootega kaasas olema vastavusdeklaratsioon või muud toote nõuetele vastavust, selle paigaldamist, hooldamist või kasutamist käsitlevad dokumendid.

§ 19. EÜ vastavusdeklaratsioon

 (1) EÜ vastavusdeklaratsiooniga kinnitab tootja, et tootele asjaomase õigusaktiga sätestatud nõuded on täidetud.

 (2) Kui toote suhtes on kohaldatavad mitu õigusakti, mille kohaselt on vaja koostada vastavusdeklaratsioon, koostatakse toote kohta üks vastavusdeklaratsioon. Vastavusdeklaratsioonist peab selguma, milliste EL ühtlustamise õigusaktidega see seondub.

 (3) EÜ vastavusdeklaratsioon vastab õigusaktis sätestatud nõuetele, järgib otsuse nr 768/2008/EÜ III lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab kõnealuse otsuse II lisas sätestatud asjaomastes moodulites määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt.

§ 20. Vastavusmärgis

 (1) Kui õigusakt näeb ette vastavusmärgise ehk CE-märgise paigaldamise kohustuse, kinnitab tootja või tema volitatud esindaja CE-märgise tootele, mis vastab õigusaktis sätestatud nõuetele ning mille nõuetele vastavus on ettenähtud korras hinnatud ja tõendatud.

 (2) CE-märgise suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud üldpõhimõtteid ning vastavusmärgise paigaldamise kohustust sätestava õigusakti nõudeid.

 (3) EL ühtlustamise õigusakt võib ette näha ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud õigusaktis kirjeldatud vastavusmärgisest erineva vastavusmärgise paigaldamise kohustuse.

§ 21. Vastavussertifikaat

 (1) Vastavussertifikaat on vastavushindamisasutuse väljastatav dokument, mis kinnitab, et toode või kvaliteedisüsteem vastab sertifikaadis määratletud nõuetele.

 (2) Kui vastavushindamisasutus tuvastab, et tootja ei ole täitnud vastavussertifikaadi väljastamise aluseks olevast õigusaktist, asjaomasest harmoneeritud standardist või muust tehnilisest spetsifikatsioonist tulenevaid nõudeid, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete rakendamist ega väljasta vastavussertifikaati enne parandusmeetmete rakendamist.

 (3) Kui vastavushindamisasutus tuvastab pärast sertifikaadi väljastamist, et toode ei vasta enam sertifikaadi väljastamise aluseks olnud nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete rakendamist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi kehtivuse.

 (4) Kui parandusmeetmeid ei rakendata või kui neil ei ole soovitud mõju, piirab vastavushindamisasutus sertifikaadi kehtivust, peatab või tühistab selle.

2. jagu Tegutsemine vastavushindamisasutusena 

§ 22. Vastavushindamisasutuse tegevusele esitatavad üldnõuded

 (1) Vastavushindamisasutus täidab oma ülesandeid pädeval, läbipaistval, erapooletul, sõltumatul, mittediskrimineerival ja proportsionaalsel viisil ning järgib konkreetse toote vastavushindamisele kehtestatud nõudeid.

 (2) Vastavushindamisasutus osaleb oma tegevusvaldkonna ulatuses Euroopa Liidus tegutsevate vastavushindamisasutuste koostöös.

§ 23. Vastavushindamisasutuse teavitamiskohustus

 (1) Eestis tegevusloa saanud vastavushindamisasutus teavitab käesoleva seaduse § 27 lõikes 3 nimetatud komisjoni:
 1) vastavussertifikaadi andmisest keeldumisest, selle kehtivuse piiramisest, peatamisest või tühistamisest;
 2) viivitamata igast asjaolust, mis mõjutab vastavushindamisasutuse tegevusloaga antud tegevusõiguse ulatust;
 3) turujärelevalveasutuselt saadud vastavushindamist käsitlevatest teabenõuetest;
 4) nõudmisel ka tegevusloaga antud tegevusõiguse ulatuses tehtud vastavushindamisest, sealhulgas piiriülesest vastavushindamisest ja töövõttudest.

 (2) Vastavushindamisasutus teavitab omal algatusel teisi samas valdkonnas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides tegutsevaid vastavushindamisasutusi, kui tal on tekkinud kahtlus, et isik võib taotleda tema poolt nõuetele mittevastavaks tunnistatud toote või kvaliteedisüsteemi vastavuse tõendamist teiselt vastavushindamisasutuselt.

 (3) Vastavushindamisasutus teavitab turujärelevalveasutust kahtlusest, et turule lastud või kasutusele võetud toode ei vasta nõuetele.

 (4) Vastavushindamisasutus esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile iga aasta 1. veebruariks aruande eelmisel kalendriaastal talle omistatud tegevusloaga antud tegevusõiguse ulatuses vastavushindamisasutusena tehtud vastavushindamistest. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud teavitamiskohustust võib täita koondaruande esitamisega.

 (5) Vastavushindamisasutus dokumenteerib vastavushindamisalase tegevuse ja säilitab sellekohaseid dokumente vähemalt kümme aastat, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

§ 24. Konfidentsiaalsuse nõue

 (1) Vastavushindamisasutus tagab oma tegevuse käigus saadud teabe konfidentsiaalsuse. See kohustus säilib vastavushindamisasutuse töötajal ja käsundisaajal ka pärast vastavushindamisasutusega sõlmitud lepingu lõppemist.

 (2) Konfidentsiaalsuse nõuet ei kohaldata, kui turujärelevalveasutus nõuab oma ülesandeid täites teavet vastavushindamise kohta.

§ 25. Vastavushindamisasutuse tütarettevõtja ja alltöövõtja

 (1) Vastavushindamisasutus võib vastavushindamise käigus kasutada tütarettevõtja või alltöövõtja (edaspidi töövõtja) teenuseid vastavushindamist taotleva isiku nõusolekul.

 (2) Kui vastavushindamisasutus kasutab vastavushindamises töövõtja teenuseid, tagab ta, et töövõtja vastab vastavushindamisasutuse nõuetele. Vastavushindamisasutus vastutab täielikult oma töövõtjate osutatud teenuste eest.

 (3) Vastavushindamisasutus tagab, et tema vastavushindamisalase tegevuse konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust ei mõjuta tütarettevõtjate ja töövõtjate tegevus.

 (4) Vastavushindamisasutus hoiab turujärelevalveasutustele kättesaadavana dokumente töövõtja pädevuse ja tema tehtud vastavushindamiste kohta.

§ 26. Ettevõttesisene akrediteeritud vastavushindamisasutus

 (1) Õigusakt võib sätestada, et vastavushindamises võib kasutada ettevõttesisest akrediteeritud asutust.

 (2) Ettevõttesisene akrediteeritud asutus moodustab eraldioleva ja eristatava osa ettevõttest ega osale nende toodete projekteerimisel, tootmisel, levitamisel, paigaldamisel, kasutamisel või hooldamisel, mille vastavushindamist ta teeb. Selline asutus vastab järgmistele nõuetele:
 1) ta on akrediteeritud konkreetseks vastavushindamiseks;
 2) asutus ja selle töötajad on organisatsiooniliselt identifitseeritavad ja neil on ettevõttes, mille osaks nad on, kasutusel aruandlusmenetlused, mis tagavad nende erapooletuse ja tõendavad seda riiklikule akrediteerimisasutusele;
 3) asutus ja selle töötajad ei vastuta oma hinnatavate toodete projekteerimise, tootmise, levitamise, paigaldamise või hooldamise eest ega ole seotud ühegi tegevusega, mis võiks ohustada nende hindamistegevustega seonduvate otsuste sõltumatust ja usaldusväärsust;
 4) asutus osutab oma teenuseid ainult sellele ettevõttele, mille osa ta on.

 (3) Ettevõttesisesest akrediteeritud asutusest ei teavitata teisi liikmesriike ega Euroopa Komisjoni.

3. jagu Vastavushindamisasutusele tegevusloa andmine, selle kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 27. Vastavushindamisasutuse tegevusluba

 (1) Vastavushindamisasutusena tegutsemiseks on isikul või asutusel (edaspidi isik) mõne Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi antud tegevusluba ja temast on teavitatud Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike.

 (2) Vastavushindamisasutusena võib tegutseda ka Euroopa Liidu ja kolmanda riigi vahel sõlmitud vastastikuse tunnustamise lepingus nimetatud asutus.

 (3) Eestis asutatud isikule annab vastavushindamisasutuse tegevusloa, selle kehtivuse peatab ja tunnistab kehtetuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde loodud komisjon (edaspidi vastavushindamisasutuste komisjon). Vastavushindamisasutuste komisjoni asjaajamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

 (4) Vastavushindamisasutuste komisjoni moodustamise korra ja töökorra ning komisjoni otsusele esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 28. Vastavushindamisasutusele esitatavad nõuded

 (1) Vastavushindamisasutus, sealhulgas isik, kes taotleb vastavus-hindamisasutuse tegevusluba, vastab järgmistele nõuetele:
 1) isik on kantud äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse;
 2) isikul, sealhulgas tema osanikel, aktsionäridel ja liikmetel, kellele kuulub rohkem kui 50 protsenti aktsiatest või osadest, samuti tema töötajatel, kellel on tulenevalt ametikohast oluline otsustusõigus, on laitmatu reputatsioon;
 3) isiku tegevus vastavushindamisasutusena on organisatsiooniliselt ja raamatupidamise osas eristatud tema teistest tegevustest;
 4) isik on võimeline tegutsema sõltumatult, asjatundlikult, erapooletult ja mittediskrimineerivalt;
 5) isikul on esitatud taotluses nimetatud vastavushindamiseks piisav arv vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemusega töötajaid, kes tunnevad tegevusloa taotluses märgitud ja tegevusloaga antud tegevusõiguse ulatuses vastavushindamisele kuuluvate toodete kohta kehtivatest EL ühtlustamise õigusaktidest ja harmoneeritud standarditest tulenevaid nõudeid;
 6) isikul on vajalikud vahendid, mis võimaldavad tal teha vastavushindamise protseduure;
 7) isik on tehniliselt piisavalt kompetentne tegevusloa taotluses märgitud ja tegevusloaga antud tegevusõiguse ulatuses vastavushindamise protseduure tegema;
 8) isik ega ükski töötaja ei või olla vastavushindamisele kuuluvate toodete konstrueerija, kavandaja, tootja, tootja volitatud esindaja, importija või levitaja, tarnija, paigaldaja, hooldaja, omanik või kasutaja või nimetatud isikute esindaja, samuti ei või nende muu tegevus olla seotud asjaomaste toodetega määral, mis tekitab kahtlusi nende sõltumatuses ja erapooletuses, sealhulgas ei või isik ega vastavushindamisega tegelev töötaja pakkuda sellesisulist konsultatsiooniteenust. Käesolevas punktis sätestatu ei piira vastavushindamisega tegeleva isiku õigust kasutada vastavushindamisele kuuluvat toodet vastavushindamise protseduuri tegemisel või toote kasutamist isiklikul otstarbel;
 9) vastavushindamisasutuse töötajaid tasustatakse vastavushindamise protseduuride arvust ja tulemustest sõltumata;
 10) isikul on vastavushindamisasutusena tegutsemise ajal kehtiv vastutuskindlustus kindlustussumma ulatuses, mis tagab tema tegevuses vastavushindamisasutusena kolmandale isikule tekkida võiva kahju hüvitamise ning mis on vähemalt 64 000 eurot;
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.01.2011]
 11) isik vastab muudele tema tegevusvaldkonna kohta kehtivate EL ühtlustamise õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

 (2) Kui isik tõendab oma vastavust asjaomastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, eeldatakse tema vastavust õigusakti nõuetele, mis on nende standarditega hõlmatud.

 (3) Vastavushindamisasutus ja isik, kes taotleb vastavushindamisasutuse tegevusluba, peab olema tegevusloaga taotletavaks vastavushindamiseks akrediteeritud.

 (4) Kui vastavushindamisasutust akrediteeris teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi riiklik akrediteerimisasutus, esitab vastavushindamisasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile selle akrediteerimisasutuse tehtud järelkontrolli aruande.

§ 29. Dokumentide esitamine tegevusloa saamiseks

 (1) Tegevusloa saamiseks või tegevusloaga antud tegevusõiguse ulatuse muutmiseks esitab isik (edaspidi taotleja) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kirjaliku taotluse järgmiste andmete ja dokumentidega:
 1) taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed;
 2) vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;
 3) töötajate arv;
 4) tooted või toodete liigid, mille suhtes taotleja soovib saada vastavushindamiseks tegevusõigust, ning viited asjaomastele õigusaktidele;
 5) vastavushindamise protseduurid, mida taotleja soovib täita vastavushindamisasutusena, ning viited asjaomastele õigusaktidele;
 6) akrediteerimist tõendava tunnistuse originaal või selle väljaandja poolt või notariaalselt kinnitatud koopia;
 7) vastutuskindlustuspoliisi koopia;
 8) taotlusele allakirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

 (2) Kui vastavushindamisasutus kasutab töövõtja teenuseid, esitab ta andmed ka töövõtja ja tema nõuetele vastavuse kohta, lisades vastava koostöölepingu koopia.

 (3) Kui vastavushindamisasutus soovib olemasoleva tegevusloaga määratud tegevusõiguse ulatust muuta või tegevusõiguse kehtivust pikendada, esitab ta taotluses need andmed ja dokumendid, mida ta varem ei ole esitanud või mis on varem esitatud dokumendiga kajastatud osas muutunud.

§ 30. Tegevusloa andmine

 (1) Vastavushindamisasutuste komisjon annab õigusaktis ettenähtud vastavushindamise protseduuride tegemiseks taotlejale tegevusloa, kui:
 1) taotleja vastab käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud nõuetele;
 2) taotleja on esitanud nõuetele vastava taotluse;
 3) taotlejal ei ole maksuvõlga;
 4) taotleja suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust, likvideerimismenetlust ega vastu võetud lõpetamise otsust.

 (2) Kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, antakse tegevusluba selle aluseks oleva akrediteerimist tõendava tunnistuse kehtivuse või muu objektiivse ja olulise asjaolu esinemise ajaks.

§ 31. Tegevusloa andmisest keeldumine

 (1) Vastavushindamisasutuste komisjon keeldub tegevusloa andmisest, kui:
 1) taotleja ei vasta õigusaktist tulenevatele nõuetele;
 2) taotleja on esitanud valeandmeid, millel on oluline tähtsus tegevusõiguse andmisel;
 3) taotlus ei vasta nõuetele ja puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul ei ole puudusi kõrvaldatud.

 (2) Vastavushindamisasutuste komisjon võib keelduda tegevusloa andmisest, kui taotleja õigus tegutseda vastavushindamisasutusena on varem kehtetuks tunnistatud järgmistel alustel:
 1) vastavushindamisasutus ei ole täitnud ettekirjutust;
 2) vastavushindamisasutus ei võimalda riikliku järelevalve tegemist oma tegevuse üle;
 3) vastavushindamisasutus on oma tegevuses olulisel määral või korduvalt rikkunud tema tegevusele esitatavaid nõudeid;
 4) vastavushindamisasutus jätkab tegevust vastavushindamisasutusena ajal, kui tema tegevusloa kehtivus on peatatud.

§ 32. Tegevusloa kehtivuse peatamine

 (1) Vastavushindamisasutuste komisjon võib vastavushindamisasutuse tegevusloa kehtivuse osaliselt või täielikult peatada, kui vastavushindamisasutus ei vasta enam sellel tegevusalal tegutsemise nõuetele või kui on põhjendatud kahtlus, et ta rikub vastavushindamisasutusele kehtestatud nõudeid.

 (2) Tegevusloa kehtivus peatatakse ajaks, mis on mõistlikult vajalik vastavushindamisasutuse nõuetele vastavusse viimiseks, või ajaks, mis on vajalik vastavushindamisasutuse tegevuse kontrollimiseks.

 (3) Vastavushindamisasutuste komisjon taastab tegevusloa kehtivuse, kui peatamise tähtaja jooksul on komisjonile esitatud andmed, mis tõendavad vastavushindamisasutuse vastavust nõuetele, või kui ei tuvastatud vastavushindamisasutusele kehtestatud nõuete rikkumist.

§ 33. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Vastavushindamisasutuste komisjon võib tunnistada vastavushindamisasutuse tegevusloa kas osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:
 1) on ilmnenud sellised asjaolud, mille esinemise puhul vastavushindamisasutusele ei oleks tegevusluba antud või oleks see antud osaliselt;
 2) vastavushindamisasutus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 3) vastavushindamisasutus ei ole ettekirjutuses määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud.

 (2) Vastavushindamisasutuste komisjon tunnistab isiku vastavushindamisasutuse tegevusloa kas osaliselt või täielikult kehtetuks, kui isik:
 1) on esitanud sellesisulise kirjaliku avalduse;
 2) ei võimalda riikliku järelevalve tegemist oma tegevuse üle;
 3) on oma tegevuses olulisel määral või korduvalt rikkunud tema tegevusele esitatud nõudeid;
 4) likvideeritakse või on välja kuulutatud tema pankrot;
 5) on esitanud valeandmeid, millel oli oluline tähtsus vastavushindamisasutuse tegevusloa andmise otsustamisel;
 6) jätkab tegevust vastavushindamisasutusena ajal, kui tema tegevusloa kehtivus on peatatud;
 7) ei ole vastavushindamisasutuste komisjonile tegevusloa kehtivuse peatamise tähtaja jooksul esitanud andmeid, mis tõendavad vastavushindamisasutuse vastavust nõuetele.

 (3) Vastavushindamisasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei mõjuta selle asutuse poolt väljaantud dokumentide kehtivust.

 (4) Vastavushindamisasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral annab vastavushindamisasutus oma vastavushindamisalase dokumentatsiooni üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Dokumentatsiooni ei pea üle andma, kui vastavushindamisasutuse tegevusluba tunnistatakse kehtetuks osaliselt. Dokumentatsiooni üleandmist korraldab vastavushindamisasutuste komisjon.

§ 34. Tegevusloast teavitamine ja tegevusõiguse algus

 (1) Vastavushindamisasutusele tegevusloa andmisest, selle kehtivuse peatamisest või kehtetuks tunnistamisest teavitab vastavushindamisasutuste komisjon Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike. Teavitamine tagab tegevusloaga antud tegevusõiguse ulatuses vastavushindamisasutuse poolt tehtud vastavushindamise tunnustamise Euroopa Liidu liikmesriigis. Teavitamise käigus omistatakse vastavushindamisasutusele tunnusnumber.

 (2) Vastavushindamisasutus võib alustada tegevust vastavushindamisasutuste komisjoni otsuses kajastatud ulatuses pärast seda, kui on möödunud kahenädalane ooteaeg ning Euroopa Komisjon ja ükski liikmesriik ei ole selle vastavushindamisasutuse teavitamise osas vastuväiteid esitanud.

 (3) Kui Euroopa Komisjon või teine liikmesriik esitab vastavushindamisasutusele tegevusloa andmise teavitamise kohta vastuväiteid, võtab vastavushindamisasutuste komisjon need arvesse ning uuendab vastavushindamisasutusele tegevusloa andmise menetluse.

§ 35. Tegevusloa kohta info avaldamine majandustegevuse registris

 (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldab avalikkuse teavitamise eesmärgil otsuse vastavushindamisasutusele tegevusloa andmise, selle kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise andmete kohta majandustegevuse registris registrikandena.

 (2) Majandustegevuse registrisse kantakse vastavushindamisasutuse kohta lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule järgmine teave:
 1) tooted või toodete liik, mille suhtes vastavushindamisasutusel on tegevusõigus, samuti vastavushindamise protseduurid, mida isikul on vastavushindamisasutusena õigus täita;
 2) teave vastavushindamisasutuste komisjoni otsuse kohta, millega isikule anti tegevusõigus, samuti teave sellise otsuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kohta;
 3) teave vastavushindamisasutusele tehtud ettekirjutuse kohta;
 4) vastavushindamisasutuse tunnusnumber.

 (3) Registrikanne tegevusloa andmise kohta tehakse pärast seda, kui käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud ooteaeg on möödunud ning vastavushindamisasutuse tegevusõigus on jõustunud. Registrikanne tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise kohta tehakse viivitamata.

4. peatükk AKREDITEERIMINE 

§ 36. Akrediteerimise korraldamine

  Akrediteerimist korraldatakse ja tehakse määruse (EÜ) nr 765/2008 II peatükis sätestatu kohaselt.

§ 37. Eesti akrediteerimisasutus

 (1) Eesti riiklik akrediteerimisasutus on mittetulunduslikel alustel tegutsev riigi poolt asutatud juriidiline isik, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on vastavushindamisasutuste akrediteerimine.

 (2) Eesti riikliku akrediteerimisasutuse ülesandeid täitva isiku nimetab Vabariigi Valitsus korraldusega.

 (3) Riik finantseerib Eesti riikliku akrediteerimisasutuse osalemist Euroopa ja rahvusvaheliste akrediteerimisalaste koostööorganisatsioonide tegevuses ja kui selles lepitakse eraldi kokku, siis ka akrediteerimisasutuse teisi tegevusi.

§ 38. Tegutsemine Eesti akrediteerimisasutusena

 (1) Eesti akrediteerimisasutus:
 1) haldab akrediteerimissüsteemi, akrediteerib ning hindab ja tõendab mõõtjate erialast pädevust;
 2) korraldab laboritevahelisi võrdluskatseid;
 3) käsitleb erapooletult ja võrdse kohtlemise põhimõttel kõiki erialase pädevuse hindamise ja akrediteerimise taotlusi;
 4) täidab määruses (EÜ) nr 765/2008 akrediteerimisasutusele sätestatud nõudeid;
 5) esindab Eestit rahvusvahelises akrediteerimisalases koostöös;
 6) avaldab oma kodulehel akrediteeritud vastavushindamisasutuste nimed ja akrediteerimisulatuse ning teated akrediteeringute peatamise või kehtetuks tunnistamise kohta;
 7) nõustab valitsusasutusi akrediteerimisega seonduvates küsimustes.

 (2) Kui käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud vastavushindamisasutuse kontrollimise tulemusel on asutus kohustatud rakendama parandusmeetmeid, esitab akrediteerimisasutus pärast meetmete rakendamist kontrolli kokkuvõtlikud tulemused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Samuti teavitab akrediteerimisasutus viivitamata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi selliste asutuste akrediteeringu kehtivuse peatamisest või kehtetuks tunnistamisest ning nende tegevuse kohta esitatud kaebustest ja nende lahendamiseks rakendatud abinõudest.

5. peatükk TEHNILINE NORM JA STANDARD 

1. jagu Üldsätted 

§ 39. Tehniline norm

 (1) Tehnilist normi sisaldava õigusakti ettevalmistamisel lähtutakse Eestile siduvast rahvusvahelisest õigusest, rahvusvaheliste või Euroopa standardiorganisatsioonide vastuvõetud standarditest või nende lõplikes kavandites määratletud tehnilistest spetsifikatsioonidest. Standardites või nende lõplikes kavandites määratletud tehnilistest spetsifikatsioonidest võib kõrvale kalduda, kui nende erisusteta arvestamine oleks klimaatiliste või geograafiliste tingimuste või tehnoloogiliste probleemide tõttu ebatõhus või sobimatu soovitud eesmärkide saavutamiseks.

 (2) Tehnilist normi sisaldava õigusaktiga kehtestatakse ühesugused nõuded nii Eestis toodetavatele kui ka imporditavatele toodetele ja osutatavatele teenustele.

 (3) Tehnilist normi sisaldavate õigusaktide avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse mõistlik aeg, et tootjal oleks võimalik kohandada oma toode või tootmisviis normile vastavaks. Mõistliku aja nõue ei kehti juhul, kui tehnilise normi kiire jõustumine on vajalik inimeste tervise või ohutuse kaitsmise, keskkonnakaitse või riigi julgeoleku tagamise eesmärgil.

§ 40. Eesti standard

 (1) Eesti standard on Eesti standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud standard. Eesti standardi tähtlühend on «EVS».

 (2) Eesti standard on vastu võetud, kui selle vastuvõtmise kohta on avaldatud teade Eesti standardiorganisatsiooni ametlikus väljaandes.

 (3) Eesti standardiorganisatsioon tagab standardi kättesaadavuse avalikkusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teate avaldamise kuupäevast arvates.

 (4) Eesti standard võib olla:
 1) ülevõetud rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standard;
 2) ülevõetud teise riigi algupärane standard;
 3) algupärane Eesti standard.

 (5) Algupärane Eesti standard võetakse vastu ja tehakse kättesaadavaks vähemalt eesti keeles.

 (6) Rahvusvahelise ja Euroopa standardiorganisatsiooni standardi või teise riigi algupärase standardi ülevõtmisel Eesti standardiks ei pea vastuvõetud standard olema eestikeelne. Ülevõetud standardi teeb Eesti standardiorganisatsioon kättesaadavaks vähemalt ühes sellise standardi väljatöötanud standardiorganisatsiooni ametlikus keeles. Ülevõetud standardi eri keeltes versioonid on samaväärsed.

§ 41. Harmoneeritud standardi kasutamine

 (1) Kui harmoneeritud standardi kohta on avaldatud teade (viide) Euroopa Liidu Teatajas ja standard on vastu võetud vähemalt ühe Euroopa Liidu liikmesriigi standardina ning kui õigusaktist ei tulene teisiti, eeldatakse, et sellisele standardile vastav toode või teenus vastab standardiga kaetud nõuete osas tehnilisele normile.

 (2) Kui harmoneeritud standardi kohta avaldatud teade (viide) Euroopa Liidu Teatajas on tunnistatud kehtetuks, ei loeta sellise standardi järgimisel toodet või teenust vastavaks asjaomasele tehnilisele normile.

 (3) Kui harmoneeritud standardi kohta on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täiendav teade (viide), eeldatakse sellise standardi järgimisel toote või teenuse vastavust asjaomasele tehnilisele normile teates märgitud tingimustel.

§ 42. Tehnilises normis standardile viitamine

 (1) Tehnilises normis standardi nõuete arvestamisel piirdutakse üksnes oluliste nõuete või eesmärkide sätestamisega ja vajaduse korral viidatakse standardile. Tehnilises normis võib standardile viidata otse või üldiselt.

 (2) Viide standardile on otsene, kui see sisaldab standardi tähist, milleks on kombinatsioon standardi vastuvõtnud või koostanud standardiorganisatsiooni tähtlühendist ja standardi numbrist. Otsene viide esitatakse dateeritult või dateerimata. Dateeritud viite korral järgitakse standardit dateeringu seisuga, dateerimata viite korral koos hilisemate muudatustega.

 (3) Viide standardile on üldine, kui viidatakse mõne standardiorganisatsiooni vastuvõetud või muudel alustel määratletavatele standarditele ning kui viide ei sisalda standardi tähist.

 (4) Tehnilises normis standardile viidates tuleb eelistada soovituslikku viitamist. Viide standardile on soovituslik, kui viidatud standardi järgimine ei ole kohustuslik ja õigusakti nõuete täitmiseks on võimalik rakendada ka muid lahendusi. Tehnilises normis standardile viite sätestamise korral eeldatakse viidatud standardi järgimisel standardiga kaetud nõuete osas vastavust õigusakti sellekohastele nõuetele.

§ 43. Teavitamine

 (1) Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike tuleb teavitada ettevalmistatavast ja vastuvõetud õigusaktist, mis sisaldab toodet puudutavat või toote turustamist mõjutavat tehnilist normi, sealhulgas sanitaar- või fütosanitaarmeedet.

 (2) Teavitada ei tule õigusakti eelnõust, mis järgib EL ühtlustamise õigusakti ja rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi, mille tulemusena võetakse Euroopa Liidus vastu ühtne tehniline norm.

 (3) Teavitamisele kuuluva õigusakti ettevalmistaja esitab õigusakti eelnõu teavitamist koordineerivale asutusele. Õigusakti eelnõu tuleb teavitamisele esitada sellises menetlusetapis, millal on veel võimalik eelnõus muudatusi teha.

 (4) Teavitamise korra kehtestab ja teavitamist koordineeriva asutuse määrab Vabariigi Valitsus määrusega.

2. jagu Standardimise korraldamine 

§ 44. Eesti standardiorganisatsioon

 (1) Eesti standardiorganisatsioon on selle liikmeid esindav ja riigi osalusel asutatud mittetulundusühing, mille põhikirjalise tegevuse eesmärk on koostada ja avaldada standardeid ning esindada Eestit rahvusvahelises standardimises. Riigi huve Eesti standardiorganisatsioonis esindab liikmena valitsusasutus.

 (2) Eesti standardiorganisatsiooni ülesandeid täitva isiku nimetab Vabariigi Valitsus korraldusega.

 (3) Riik finantseerib Eesti standardiorganisatsiooni osalemist Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide tegevuses ja kui selles lepitakse eraldi kokku, siis ka standardiorganisatsiooni teisi tegevusi.

§ 45. Eesti standardiorganisatsiooni kohustused

 (1) Eesti standardiorganisatsioon:
 1) täidab välislepingutega võetud ja riigi delegeeritud standardimiskohustusi, sealhulgas Eesti riiklikku standardimiskava (edaspidi standardimiskava);
 2) osaleb nende rahvusvaheliste ja Euroopa standardiorganisatsioonide töös, mille liige ta on;
 3) koostab standardimisprogrammi ja osaleb standardimiskava koostamises ning avaldab oma veebilehel infot nende kohta;
 4) avaldab oma veebilehel kättesaadavaks tehtavas ametlikus väljaandes teavet ettevalmistamisel olevate Eesti standardite kohta nende kavandite arvamusküsitlusele või kommenteerimisele panemisest arvates ning vastuvõetud, kehtetuks tunnistatud ja harmoneeritud standardeid ülevõtvate Eesti standardite kohta nende vastuvõtmisest või kehtetuks tunnistamisest arvates ja harmoneeritud standardi staatuse andmisest või äravõtmisest arvates;
 5) teavitab välisriike, riikide ühendusi ja rahvusvahelisi standardiorganisatsioone ettevalmistatavatest ja vastuvõetud standarditest ning standardimisprogrammist;
 6) kasutab kaubamärki «EVS» ja tagab, et seda ei kasutataks vääriti.

 (2) Eesti standardiorganisatsioon tagab Eesti standardite kättesaadavuse Eestis ja võimaluse nendega tasuta tutvuda vähemalt oma asukohajärgsel aadressil. Standardite kättesaadavaks tegemisel tagab Eesti standardiorganisatsioon standardite autoriõiguste kaitse ja teeb teatavaks autoriõiguste kaitse tingimused.

 (3) Eesti standardiorganisatsioon võib võtta standardite levitamise eest tasu. Tasu peab olema kulupõhine ja tagama vajalikul tasemel standardimisteenuse kättesaadavuse Eestis ning standardiorganisatsiooni arenguks vajalike vahendite olemasolu.

 (4) Eesti standardiorganisatsioon täidab ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi WTO) teabekeskuse ülesandeid. Teabekeskuse ülesanded tulenevad WTO lepingu tehniliste kaubandustõkete kohta artikkel 10 nõuetest, WTO lepingu sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise kohta lisast B ning muudest õigusaktidest ja välislepingutest, mis näevad ette standarditega seonduva teabevahetuse koordineerimist.

§ 46. Standardimiskomisjon

 (1) Standardimiskomisjoni ülesanne on standardimiskava koostamine, selle majandus- ja kommunikatsiooniministrile kinnitamiseks esitamine ning muude seonduvate ülesannete täitmine.

 (2) Standardimiskomisjoni moodustamise korra ja töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 47. Standardimiskava

 (1) Standardimiskava on dokument, millesse koondatakse nende standardite loend, mille koostamist või Eesti standardiks ülevõtmist peavad valitsusasutused oluliseks.

 (2) Standardimiskava koostatakse üks kord aastas. Järgmise aasta standardimiskava kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister iga aasta 31. detsembriks.

§ 48. Eesti standardi koostamise ja Eesti standardiorganisatsiooni finantseerimine

 (1) Eesti standardi koostamise kulud katavad asjast huvitatud isikud.

 (2) Eesti standardi koostamist riigiasutuse tellimuse või standardimiskava alusel finantseerib riik asjaomase ministeeriumi eelarve kaudu.

 (3) Riigi poolt Eesti standardiorganisatsioonilt tellitud infoteenuste osutamise kulud, sealhulgas Eesti standardiorganisatsiooni klienditeeninduse ja raamatukogu, samuti veebilehe haldamise ning ametliku väljaande koostamise ja avaldamise kulud, ning rahvusvaheliste ja Euroopa standardiorganisatsioonide töös osalemise kulud ja liikmemaksud kaetakse riigieelarvest. Nimetatud kulud nähakse ette asjaomase ministeeriumi valitsemisala eelarves.

6. peatükk TURUJÄRELEVALVE JA JÄRELEVALVE VASTAVUSHINDAMISASUTUSTE ÜLE 

1. jagu Turujärelevalve korraldus 

§ 49. Turujärelevalve korraldamine

 (1) Toodete turujärelevalvet korraldatakse ja tehakse harmoneeritud valdkonnas määruse (EÜ) nr 765/2008 III peatükis sätestatu ja käesoleva seaduse kohaselt ning harmoneerimata valdkonnas käesoleva seaduse kohaselt.

 (2) Turujärelevalveasutus võib tarbijale turul kättesaadavaks tehtavate harmoneeritud valdkonna toodete osas rakendada käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud meetmeid, kui need on konkreetsemad määruse (EÜ) nr 765/2008 III peatükis sätestatud meetmetest.

 (3) Euroopa Liidu turule imporditavate toodete kontrollimisele kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 III peatüki 3. jaos sätestatut niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud muu õigusaktiga.

§ 50. Turujärelevalves osalevate asutuste pädevus

 (1) Toodetele õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise üle teevad riiklikku järelevalvet turujärelevalveasutused. Turujärelevalveasutused käesoleva seaduse tähenduses on Tarbijakaitseamet, Terviseamet, Veeteede Amet, Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandusamet, Keskkonnainspektsioon ja Tööinspektsioon.

 (2) Tarbijakaitseamet teeb riiklikku järelevalvet tarbijale mõeldud toodetele kehtestatud nõuete täitmise üle.

 (3) Terviseamet teeb riiklikku järelevalvet toodete terviseohutuse nõuete täitmise üle.

 (4) Veeteede Amet teeb riiklikku järelevalvet veesõidukitele kehtestatud nõuete täitmise üle.

 (5) Tehnilise Järelevalve Amet teeb riiklikku järelevalvet järgmistele toodetele kehtestatud nõuete täitmise üle:
 1) ehitusmaterjalid ja -tooted;
 2) elektriseadmed;
 3) aparatuur;
 4) küttegaas, küttegaasiseade, küttegaasiseadme abiseadmed;
 5) liftid, lifti ohutusseadised, köisteed, köistee alamsüsteemid ja ohutusseadised;
 6) lõhkematerjalid ja pürotehnilised tooted;
 7) masinad, masinate vahetatavad seadmed, ohutusseadised, tõstmise abiseadmed, ketid, trossid ja lindid, eemaldatavad jõuülekandemehhanismid, osaliselt komplekteeritud masinad;
 8) välitingimustes kasutatavad seadmed, lähtuvalt neile kehtestatud müra nõuetest;
 9) plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad seadmed, kaitsesüsteemid, komponendid ja tarvikud;
 10) kohustuslikule metroloogilisele kontrollile alluvad mõõteseadmed ja kinnispakid;
 11) kodumasinad, soojusseadmed ja seadised nende energiatõhususe, energiamärgistuse ja ökodisaini nõuete osas;
 12) surveseadmed, sealhulgas surveanumad, torustikud, ohutus- ja lisaseadised, ohtliku vedeliku anumad ja aerosooliballoonid;
 13) muud tooted, mille üle järelevalve tegemine on tema pädevusse antud seaduse või käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga.

 (6) Põllumajandusamet teeb riiklikku järelevalvet «EÜ väetis» märgistusega väetistele kehtestatud nõuete täitmise üle.

 (7) Keskkonnainspektsioon teeb riiklikku järelevalvet probleemtoodetele ning muudele keskkonda ohustada võivatele toodetele kehtestatud nõuete täitmise üle.

 (8) Tööinspektsioon teeb riiklikku järelevalvet töökeskkonnas kasutatavatele isikukaitsevahenditele kehtestatud nõuete täitmise üle.

 (9) Maksu- ja Tolliamet kontrollib imporditavate toodete ohutust ja nõuetele vastavust, tehes selleks koostööd asjaomase turujärelevalveasutusega.

§ 51. Turujärelevalves osalevate asutuste koostöö ja teabevahetus

 (1) Majandus- ja kommunikatsiooniminister moodustab turujärelevalves osalevate asutuste koostöö ja teabevahetuse edendamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde turujärelevalve nõukogu.

 (2) Turujärelevalve nõukogusse kuuluvad kõigi käesoleva seaduse alusel turujärelevalves osalevate asutuste ja nende valitsemisalade ministeeriumide esindajad.

 (3) Turujärelevalve nõukogu ülesandeks on teha ettepanekuid:
 1) turujärelevalve ja tooteohutuse strateegiliste eesmärkide püstitamiseks;
 2) turujärelevalveasutuste struktuuri ja tegevuse prioriteetide kujundamiseks ning riigieelarveliste vahendite omavahel kooskõlastatud taotlemiseks;
 3) turujärelevalveasutuste ning Maksu- ja Tolliameti koostöö edendamiseks;
 4) järelevalveametnike koolituse ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks;
 5) muudes turujärelevalvet puudutavates küsimustes.

 (4) Turujärelevalve nõukogu koosseisu ja töökorra kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister käskkirjaga.

 (5) Turujärelevalveasutus esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile viimase nõudmisel teavet määruse (EÜ) nr 764/2008 rakendamise kohta.

§ 52. Turujärelevalve programmid

 (1) Turujärelevalveasutused koostavad toodete kohta, mille järelevalvet nad teevad määruse (EÜ) nr 765/2008 alusel, turujärelevalve programmid, rakendavad neid ja ajakohastavad neid regulaarselt.

 (2) Turujärelevalve programmi avalikustab turujärelevalveasutus oma veebilehel ning edastab teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 23 sätestatud infosüsteemi kaudu.

§ 53. Järelevalvetoimingute läbivaatamine ja hindamine

 (1) Turujärelevalveasutused vaatavad regulaarselt läbi oma turujärelevalve programmide alusel tehtud järelevalvetoimingud, hindavad neid ja koostavad järelevalvetoimingute aruande.

 (2) Järelevalvetoimingute aruande avalikustab turujärelevalveasutus oma veebilehel ning edastab teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 23 sätestatud infosüsteemi kaudu.

2. jagu Turujärelevalve meetmed 

§ 54. Turujärelevalve meetmed

 (1) Turujärelevalveasutusel on õigus kontrollida iga turule lastud toote ohutust ja nõuetele vastavust vajalikus ulatuses seni, kuni toode ei ole jõudnud lõpptarbijani, ka juhul, kui toode on nõuetele vastavana ja ohutuna turule lastud.

 (2) Turujärelevalveasutusel on õigus oma ülesannete täitmiseks:
 1) siseneda valdusse, kus toodet valmistatakse, hoitakse või pakutakse müügiks;
 2) kontrollida toote ohutust ja nõuetele vastavust tõendavaid dokumente ning teha neist ärakirju;
 3) kasutada tehnilisi vahendeid olukorra fikseerimiseks;
 4) saada ohutuse ja nõuetele vastavuse hindamiseks vajalikku teavet kõigilt asjasse puutuvatelt isikutelt.

 (3) Turujärelevalveasutused kasutavad oma volitusi kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja soodustavad ettevõtja toote ohutust suurendavaid vabatahtlikke toiminguid, mille tegemise võimalus on neile käesoleva seadusega ette nähtud.

 (4) Turujärelevalveasutusel on õigus:
 1) toote suhtes, mis võib põhjustada ohtu teatud tingimustel, nõuda selle märgistamist eestikeelsete selgesõnaliste sellekohaste hoiatustega nende ohtude kohta, mida toode võib põhjustada, või seada toote turule laskmisele eeltingimusi, mis tagaksid ohutuse;
 2) toote suhtes, mis võib põhjustada ohtu teatud isikutele, nõuda, et neid isikuid hoiatatakse ohust sobival viisil ja ajal, sealhulgas eraldi hoiatuste avaldamise abil;
 3) toote suhtes, mis võib olla ohtlik, nõuda selle ajutist turult kõrvaldamist või keelata selle esitlemine ajaks, mis on vajalik ohutuse hindamiseks ja kontrollimiseks;
 4) keelata ohtliku toote turule laskmine ja rakendada meetmeid, mis tagavad sellise keelu täitmise;
 5) nõuda või korraldada ohtliku toote viivitamatu turult kõrvaldamine ja hoiatada tarbijaid toote ohtudest;
 6) nõuda, koordineerida või korraldada koos ettevõtjatega ohtliku toote tagasinõudmine tarbijatelt ning vajaduse korral toote hävitamine. Toote tarbijalt tagasinõudmist tuleb rakendada juhul, kui muudest meetmetest ei piisa.

 (5) Turujärelevalveasutusel on õigus rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud meetmeid ka juhul, kui toode vastab käesoleva seaduse §-s 6 sätestatule, kuid turujärelevalveasutusel on tõendeid, et toode on ohtlik.

 (6) Turujärelevalveasutus võib keelata käesoleva seaduse § 5 lõikes 8 kirjeldatud toote Eestis turule laskmise või nõuda toote turult kõrvaldamist, selle muutmist või lisakatsetusi, järgides määruses (EÜ) nr 764/2008 sätestatud menetlust. Seda nõuet ei kohaldata määruse (EÜ) nr 764/2008 artiklis 3 viidatud alustel võetavate meetmete suhtes.

 (7) Kui riikliku järelevalve käigus tuvastatakse vastavushindamisasutuse õigusrikkumisi või muid olulisi puudusi, teavitab järelevalvet teinud ametiisik või asutus sellest viivitamata vastavushindamisasutuste komisjoni.

 (8) Tõsise ohu korral on Maksu- ja Tolliametil kooskõlastatult asjaomase turujärelevalveasutusega õigus keelata toote vabasse ringlusse lubamine või eksport.

 (9) Turujärelevalveasutus järgib turujärelevalve meetme rakendamisel EL ühtlustamise õigusaktist tulenevaid asjakohaseid protseduurireegleid.

§ 55. Teabe avalikustamine

 (1) Turujärelevalveasutus avalikustab tema valduses oleva teabe, mis käsitleb tootest tulenevaid ohte, ning teabe, mis puudutab toote identifitseerimist, tootest tuleneva ohu eripära ja rakendatud meetmeid.

 (2) Turujärelevalveasutus võib kohustada ettevõtjat avaldama teavet tootest tulenevate ohtude kohta. Kui ettevõtja ei täida teabe avaldamise kohustust tähtaegselt, võib turujärelevalveasutus selle täita asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud vahenditega ja korras.

 (3) Turujärelevalveasutusel ei ole lubatud avaldada käesoleva seaduse rakendamisel saadud ettevõtja ärisaladuseks olevat teavet, välja arvatud toote omadusi käsitlev teave, mille avalikustamine on põhjendatud vajadusega tagada ohutus.

 (4) Teabe avalikustamisele kohaldatakse avaliku teabe seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

§ 56. Ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine

 (1) Turujärelevalveasutusel on turujärelevalve käigus õigus:
 1) võtta ettevõtjalt turule lastud toote näidis tasuta selle ohutuse või nõuetele vastavuse kontrollimiseks;
 2) vajaduse korral tellida toote ohutuse või nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks ekspertiis.

 (2) Ekspertiisi kulud kannab turujärelevalveasutus. Kui tuvastatakse, et toode ei ole ohutu või ei vasta nõuetele, hüvitab ettevõtja ekspertiisi dokumentaalselt tõendatud kulud.

 (3) Kui tuvastatakse kontrollimiseks võetud toote nõuetele vastavus, tagastab turujärelevalveasutus selle ettevõtjale. Kui kontrollimiseks võetud toode hävib kontrollimise käigus osaliselt või täielikult või muutub kasutamiskõlbmatuks, hüvitab turujärelevalveasutus ettevõtjale tekitatud kahju. Toote näidist ei tagastata ja kahju ei hüvitata, kui tuvastatakse toote ohtlikkus või nõuetele mittevastavus.

§ 57. Euroopa Komisjoni teavitamine toote turule laskmise kitsendustest

 (1) Kui toote turule laskmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 54 lõikes 4 loetletud kitsendusi, samuti kui turujärelevalveasutus rakendab või kavatseb rakendada tootjate ja levitajate suhtes tootest tuleneva tõsise ohu tõttu soovituslikke, kokkuleppelisi või kohustuslikke meetmeid, millega nähakse ette eritingimused sellise toote võimaliku turule laskmise või kasutamise korral, teavitab asjakohane turujärelevalveasutus sellest Euroopa Komisjoni, kui teavitamise kohustus ei tulene muust õigusaktist.

 (2) Teavitamisel põhjendatakse kohaldatud kitsendusi. Teavitada tuleb ka kitsenduste muutmisest ja kehtetuks tunnistamisest.

 (3) Kui võib eeldada, et tootest tuleneva ohu mõjud ei välju või ei saa väljuda Eesti territooriumilt, teavitatakse vaid toote ohutuse seisukohast teisi Euroopa Liidu liikmesriike huvitada võivatest kitsendustest, eriti kitsendustest, mida kohaldatakse varem teavitamata ohtude suhtes.

 (4) Toote turule laskmise kitsendustest Euroopa Komisjoni teavitamise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 58. Ettekirjutuse tegemise erisused ja sunniraha määr

 (1) Enne ettekirjutuse tegemist toote turult kõrvaldamise või tarbijalt tagasinõudmise kohta või enne vastava toimingu tegemist tuleb ettevõtjat teavitada võimalusest esitada vastuväiteid. Ettevõtjale ei pea andma võimalust vastuväidete esitamiseks, kui turujärelevalveasutus on kohustatud rakendama meetmeid viivitamata.

 (2) Kui ettevõtjale ei antud võimalust esitada vastuväiteid enne ettekirjutuse tegemist toote turult kõrvaldamise või toote tarbijalt tagasinõudmise kohta või enne vastava toimingu tegemist põhjusel, et turujärelevalveasutus oli kohustatud meetmeid rakendama viivitamata, tuleb ettevõtja arvamust küsida mõistliku aja jooksul pärast ettekirjutuse või toimingu tegemist.

 (3) Toote tarbijalt tagasinõudmise või turult kõrvaldamise nõuet sätestavas ettekirjutuses ning toimingu tegemise korral tuleb meetmete rakendamisel soodustada levitajate, kasutajate ja tarbijate osavõttu.

 (4) Ettekirjutuse või toimingu kohta vaide esitamine ei võta ettevõtjalt kohustust täita ettekirjutust.

 (5) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 10 000 eurot.
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.01.2011]

7. peatükk VASTUTUS 

§ 59. Toote turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise tingimuste rikkumine

 (1) Toote turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise tingimuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.01.2011]

§ 60. Toote ohtudest teavitamata jätmine

 (1) Turule lastud tootel ilmnenud ohtudest teavitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.01.2011]

§ 61. Vastavusmärgise väärkasutamine

 (1) Vastavusmärgise väärkasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.01.2011]

§ 62. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 59–61 sätestatud väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 59–61 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on oma pädevuse piires Tarbijakaitseamet, Terviseamet, Veeteede Amet, Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandusamet, Keskkonnainspektsioon ja Tööinspektsioon.

8. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 63. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub toote nõuetele vastavuse seaduse rakendamise seaduses sätestatud ajal ja korras.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4–17);
nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 49–50);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus nr 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82–128);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37–48), muudetud direktiiviga 98/48/EÜ (EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18–26);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamise raamistiku kehtestamise kohta (uuesti sõnastatud) (EÜT L 285, 31.10.2009, lk 10–35);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/30/EÜ energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (uuesti sõnastatud) (EÜT L 153, 18.06.2010, lk 1–12).
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]