Teksti suurus:

Aivo Pärna kaebuse läbivaatamine

Väljaandja:Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:16.06.2010
Avaldamismärge:RT III 2010, 26, 67

Aivo Pärna kaebuse läbivaatamine

Vastu võetud 16.06.2010 nr 50


Asjaolud ja menetluse käik

1. juunil 2010. a luges Otepää Valla Valimiskomisjon otsusega nr 8-1.11-4 «Volikogu liikme volituste lõppemine ja asendusliikme määramine» Aivo Pärna volikogu liikme volitused lõppenuks (otsuse p 1), määras tema asemel Otepää Vallavolikogu liikmeks asendusliikme Rein Vikardi (otsuse p 2) ning et tema volitused algavad otsuse jõustumise hetkest (otsuse p 3). Otsuse põhistuse kohaselt lõppesid Aivo Pärna volitused ennetähtaegselt vastavalt KOKS § 18 lõike 1 punktile 8, sest tema suhtes oli jõustunud tahtliku kuriteo eest süüdimõistev kohtuotsus (vt Riigikohtu 26. mai 2010. a lahend kohtuasjas nr 3-1-1-22-10).

3. juunil 2010. a esitas Aivo Pärn kaebuse Otepää Valla Valimiskomisjoni 1. juuni 2010. a otsuse peale. Kaebaja taotles Otepää valla valimiskomisjoni 1. juuni 2010. a otsuse punktide 1–3 tühistamist. Kaebaja leidis, et otsusega rikutakse tema passiivset hääleõigust, täpsemalt tema õigust realiseerida volikogu liikme volitusi. KOVVS § 5 lõike 6 kohaselt ei või volikogu liikmeks kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Kaebaja leiab, et tema selle keelu alla ei käi. Valimiskomisjon on oma otsuses tuginenud mitte KOVVS-ile, vaid KOKS § 18 lõike 1 punktile 8. Kaebaja leidis, et isik, kes kandideerimise ajal ja pärast seda vastab volikogu liikmeks kandideerimise tingimustele, omab õigust osaleda ka volikogu töös. KOVVS ja KOKS sätteid tuleks seetõttu tõlgendada nende koostoimes, s.t et volikogu liikme volitused lõppevad süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel juhul, kui isik on määratud vanglakaristust kandma. Vastasel juhul tekib olukord, et isik, kes on valimiste toimumise ajaks jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud, saab nii kandideerida kui ka osaleda volikogu töös, kuid isik, kes mõistetakse süüdi pärast volikogu liikmeks valimist, kaotab oma volitused volikogu liikmena. Kaebaja leidis, et kui asuda seisukohale, et valimiskomisjon kohaldas KOKS-i õigesti, rikub KOKS tema põhiseaduslikke õigusi. PS § 58 kohaselt võib hääletamisel osalemist seadusega piirata vaid nende süüdimõistetute puhul, kes kannavad karistust kinnipidamisasutuses. Seejuures mõistetakse kaebaja väitel hääletamisel osalemise all igasugust osalemist, sh passiivset valimisõigust.

Valga Maakonna Valimiskomisjon vaatas Aivo Pärna kaebuse läbi 8. juuni 2010. a otsusega nr 1 ning rahuldas selle osaliselt, tühistades Otepää Valla Valimiskomisjoni 1. juuni 2010. a otsuse punkti nr 1. Maakonna valimiskomisjon leidis, et kuna Aivo Pärna volitused lõppesid süüdimõistva otsuse jõustumisega ning Otepää Valla Valimiskomisjoni otsus jõustus alates allakirjutamisest, on tekkinud olukord, kus Aivo Pärna volitused volikogu liikmena lõppesid otsuse kohaselt justkui hiljem kui kohtuotsuse jõustumine.

Ülejäänud osas jäeti kaebus rahuldamata. Maakonna valimiskomisjon leidis, et seadusandja mõte pole olnud sätestada volikogu liikmeks olekut kui isiku põhiõigust, vaid kui võimalust teatud tingimustel osaleda kohaliku omavalitsuse esindusorgani töös. Maakonna valimiskomisjon ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et vaidlustatav Otepää Valla Valimiskomisjoni otsus rikub tema passiivset valimisõigust, kuna otsus ei piira tema õigust kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Maakonna valimiskomisjon leidis, et isiku passiivne valimisõigus – kandideerimisõigus – lõpeb valimistulemuste väljakuulutamisega. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks olemine ei ole põhiseaduses sätestatud kodaniku põhiõigusena. Ekslikud on kaebaja väited tema õiguste piiramisest volikogu liikmeksoleku takistamisel, kuna lisaks toob KOKS § 18 lõige 1 välja ka muid volikogu liikmeks oleku lõppemise aluseid. Maakonna valimiskomisjon leidis, et kui pärast volikogu valimisi selgub, et volikogu liige on süüdi mõistetud tahtlikus kuriteos, ei ole valijail enam valikuvõimalusi ja tegemist on valijate usalduse kuritarvitamisega. Ei saa olla tegemist kaebaja õiguste riivega olukorras, kus kaebaja ise on oma tahtliku käitumisega põhjustanud olukorra tekkimise, mis toob kaasa tema ennetähtaegse volikogu liikme volituste lõppemise. KOKS § 18 lõike 1 punkt 8 sätestab imperatiivselt volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise seoses tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega. Seadusandja ei ole jätnud alternatiivi valla valimiskomisjonile laiendada otsustamispädevust asendusliikmete määramise või mittemääramise osas tekkinud olukorras. Riigikohus on märkinud oma 26. juuni 2009. a otsuses nr 3-4-1-15-09, et valimiskomisjonid ei või anda seaduse normile tekstiga vastuolus olevat tõlgendust ja selle tulemusena jätta normi kohaldamata.

Kaebuse sisu

11. juunil 2010 a esitas Aivo Pärn kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile ning taotles Valga Maakonna Valimiskomisjoni 8. juuni 2010. a otsuse nr 1 tühistamist osas, millega jäeti tema kaebus Otepää Valla Valimiskomisjoni 1. juuni 2010. a otsuse nr 8-1-11-4 peale rahuldamata, samuti selle otsuse tühistamist osas, millega määrati volikogu liikmeks asendusliige Rein Vikard (otsuse p 2) ning mille kohaselt Rein Vikardi volitused volikogu liikmena algasid otsuse jõustumise hetkest (otsuse p 3). Kaebaja põhistas oma kaebust järgmiselt.

1) Kaebuse kohaselt ei lõpe põhiseaduses sätestatud passiivne valimisõigus valimistulemuste väljakuulutamisega. Ka Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-35-01 asunud seisukohale, et volikogu liikme volituste lõpetamine on sekkumine volikogu liikme passiivsesse valimisõigusesse. Passiivne valimisõigus ei lõpe mandaadi omandamisega ning ebaseadusliku lõpetamise eest on võimalik mandaati kaitsta ka pärast selle omandamist.

2) Kaebaja leiab, et volituste lõppenuks lugemine kohtleb teda ebavõrdselt võrreldes nende isikutega, kelle suhtes on tahtliku kuriteo eest süüdimõistev kohtuotsus jõustunud varem. Sellel ebavõrdsel kohtlemisel puudub mõistlik põhjendus. PS § 156 lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu valimised üldised, s.t valimistel ei saa kohaldada passiivse valimisõiguse piiramiseks õigustamatuid tsensusi (RK lahend kohtuasjas nr 3-4-1-1-05, p 15). Üldiste valimiste põhimõtte riivamine on lubatud, kui eksisteerib mõni põhiseaduslik väärtus, mida piiranguga kaitstakse ja kui piirang on vajalik demokraatlikus ühiskonnas (Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-4-1-1-05, p 24). Kaebaja hinnangul ei ole praegusel juhul tema valimisõiguse riivamine lubatud. Kui kohaliku omavalitsuse volikogusse võib kandideerida isik, kes on süüdi mõistetud, kuid ei kanna vanglakaristust, siis võib selline isik osaleda ka volikogu töös.

3) Kaebaja leiab, et tema puhul ei ole tegemist KOKS § 18 lõike 1 punktis 8 kirjeldatud olukorraga. Kaebaja suhtes tehti süüdimõistev kohtuotsus 19. mail 2009. a, s.o 5 kuud enne valimisi. Seejuures leidis süüdimõistev kohtuotsus meedias väga ulatuslikku käsitlemist, mistõttu valijad teadsid tema isikut ja tema tegusid. Sellest hoolimata otsustasid valijad teda valida volikogusse, mistõttu on ainetu rääkida sellest, et süüdimõistev kohtuotsus on alles selgunud ning ette heita valija usalduse kuritarvitamist.

4) Kaebaja leiab, et valimiskomisjonil on õigus sisustada seadust põhiseadusega kooskõlas olevana. Kaebaja väitel puudub vaidlus selles, et passiivse valimisõiguse reguleerimine peab toimuma KOVVS-is. Käesoleval juhul on passiivset valimisõigust oluliselt kitsendatud KOKS § 18 lõike 1 punktiga 8. Vaidlus on selles, kas KOVVS-i ja KOKS-i tuleb tõlgendada nende koostoimes või mitte ja kui mitte, kas KOKS on kooskõlas KOVVS-ga, põhiseadusega ja Eesti Vabariigi poolt vastu võetud rahvusvaheliste kohustustega. Valga Maakonna Valimiskomisjon on jätnud tähelepanuta Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud seisukohad, mille kohaselt olukorras, kus seadust saab tõlgendada põhiseadusega kooskõlaliselt, tuleb seda ka teha (Riigikohtu määrus kohtuasjas 3-4-1-1-09, p 19).

Maakonna valimiskomisjoni selgitus

Valga Maakonna Valmiskomisjon jääb 14. juuni 2010. a selgituses oma seisukohtade juurde.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht ning põhjendused

1. KOKS § 18 lõike 1 punkt 8 sätestab üheselt, et volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega. Sõnastus on selge ja ühemõtteline ning sellest on Otepää Valla Valimiskomisjon otsuse tegemisel lähtunud. KrMS § 363 lõike 6 kohaselt jõustub Riigikohtu otsus selle tegemise päevast ning sellest lähtuvalt on valla valimiskomisjon määranud kaebaja asemel volikogu liikmeks asendusliikme.

2. KOVVS § 5 lõige 6 sätestab, et volikogu liikmeks ei või kandideerida kaadrikaitseväelane, ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. KOVVS § 5 lõige 6 räägib kandideerimisest, KOKS § 18 lõige 1 seevastu volikogu liikme volituste ennetähtaegsest lõppemisest. KOKS-is on sätestatud ka muu volikogu liikme volituste saamise, peatumise ja lõppemisega seonduv. Seega kandideerimisõiguslikkuse tingimused on määratletud KOVVS-is ning volikogu liikme mandaadi realiseerimise tingimused KOKS-is ning neid kahte sätet ei tõlgendata antud juhul nende koostoimes. Seda, et isik võib kandideerides volikokku osutuda valituks KOVVS-i alusel, kuid ei saa volikogu liikme volitusi KOKS-is sätestatud põhjustel, ei saa pidada vastuoluks kahe seaduse vahel. PS § 156 lõike 2 kohaselt sätestatakse hääleõiguslikkuse tingimused kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel seadusega, kuid samuti sätestab PS § 160, et kohalike omavalitsuste korralduse ja järelevalve nende üle sätestab seadus (praegu KOKS).

3. Vabariigi Valimiskomisjon ei nõustu maakonna valimiskomisjoni seisukohaga, et isiku passiivne valimisõigus lõpeb valimistulemuste väljakuulutamisega. Igasuguse volikogu liikme mandaadi realiseerimise piirangu näol on tegemist passiivse valimisõiguse riivega. Antud juhul on volikogu liikme volituste lõpetamise seaduslik alus KOKS § 18 lõike 1 punkti 8 näol aga olemas.

4. Ekslik on kaebaja väide, et KOKS § 18 lõike 1 punkt 8 ei ole kaebaja suhtes rakendatav, sest süüdimõistev kohtuotsus tehti juba enne valimisi. KOKS § 18 lõike 1 punkt 8 seob volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise mitte otsuse tegemisega esimese astme kohtus, vaid süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega.

5. Kaebaja viitab PS § 156 lõikes 1 sätestatud üldiste valimiste põhimõttele ning leiab, et KOKS § 18 lõike 1 punktis 8 sätestatud piirang ei ole sellega kooskõlas. KOKS § 18 lõike 1 punkt 8 on sõnastuselt ühemõtteline, mistõttu ei ole valimiskomisjonidel õigust anda normi tekstiga vastuolus olevat tõlgendust. Seda põhimõtet on väljendanud ka Riigikohus asjas nr 3-4-1-15-09 tehtud otsuses. Valimiskomisjonid peavad sellest normist lähtuma ning seda kohaldama ning ei või anda sellele normile tekstiga vastuolus olevat tõlgendust ja selle tulemusena jätta normi kohaldamata. Valimiskomisjon ei saa endale võtta seadusandja rolli, samuti ei ole järelevalve teostamine õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse üle Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses. Nii väljub ka küsimus, kas KOKS on kooskõlas KOVVS-iga, põhiseadusega ja Eesti Vabariigi poolt vastu võetud rahvusvaheliste kohustustega käesoleva vaidluse raamest ning Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusest.

Lähtudes KOVVS § 65 lõike 5 punktist 1 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

Jätta Aivo Pärna kaebus rahuldamata.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-le 66 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

 

  Vabariigi Valimiskomisjoni esimees  Heiki SIBUL