HALDUSÕIGUSRahandus

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Krediidiasutuste seadus (lühend - KAS)

Sisukord

Krediidiasutuste seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:04.10.2010
Avaldamismärge:

Krediidiasutuste seadus1

Vastu võetud 09.02.1999
RT I 1999, 23, 349
jõustunud vastavalt §-le 142.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.04.2000RT I 2000, 35, 22201.07.2000
11.05.2000RT I 2000, 40, 25001.07.2000
09.05.2001RT I 2001, 48, 26801.01.2002
14.11.2001RT I 2001, 93, 56501.02.2002
13.12.2001RT I 2001, 102, 67201.01.2002, osaliselt vastavalt §-le 59
terviktekst RT paberkandjalRT I 2002, 17, 96
29.01.2002RT I 2002, 21, 11704.03.2002
20.02.2002RT I 2002, 23, 13101.07.2002
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
20.11.2002RT I 2002, 102, 60026.12.2002
04.12.2002RT I 2002, 105, 61202.01.2003
22.01.2003RT I 2003, 17, 9501.01.2004
11.02.2003RT I 2003, 23, 13308.03.2003
03.12.2003RT I 2003, 81, 54401.01.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20801.05.2004
14.04.2004RT I 2004, 36, 25101.05.2004
22.04.2004RT I 2004, 37, 25501.05.2004
25.11.2004RT I 2004, 86, 58201.01.2005
terviktekst RT paberkandjalRT I 2005, 8, 32
09.02.2005RT I 2005, 13, 6418.03.2005, muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. jaanuarist
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006
19.10.2005RT I 2005, 59, 46315.11.2005, e-raha asutuste osas e-raha asutuste seaduse jõustumisel
19.10.2005RT I 2005, 61, 47301.01.2006
31.05.2006RT I 2006, 28, 20801.07.2006, osaliselt 1.01.2007
14.12.2006RT I 2006, 63, 46701.01.2007
15.02.2007RT I 2007, 24, 12701.01.2008
24.10.2007RT I 2007, 58, 38019.11.2007
21.11.2007RT I 2007, 65, 40515.12.2007
19.12.2007RT I 2008, 3, 2128.01.2008
15.10.2008RT I 2008, 47, 26101.01.2009
10.12.2008RT I 2008, 59, 33001.01.2009
10.06.2009RT I 2009, 37, 25010.07.2009
15.06.2009RT I 2009, 39, 26224.07.2009
26.11.2009RT I 2009, 61, 40126.12.2009
17.12.2009RT I 2010, 2, 322.01.2010
28.01.2010RT I 2010, 7, 3026.02.2010
27.01.2010RT I 2010, 9, 4108.03.2010, osaliselt 1.01.2013
22.04.2010RT I 2010, 20, 10301.07.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 10889/10 ECOFIN 360 UEM 209/10 (ELT L 197, 28.07.2010, lk 24–26).
12.05.2010RT I 2010, 26, 12905.10.2010
09.06.2010RT I 2010, 34, 18201.07.2010

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus reguleerib krediidiasutuse asutamist, tegevust, lõpetamist, vastutust ning järelevalve teostamist krediidiasutuse üle.

 (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 2. Seaduse kohaldamine

 (1) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigile Eestis asutatavatele ja tegutsevatele krediidiasutustele, samuti nende Eestis asuvatele ema- ja tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustele.

 (2) Seadust kohaldatakse ka Eesti krediidiasutuste tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustele välisriigis, kui nende registreerimiskohaks oleva riigi seadus ei näe ette teisiti, samuti välisriikide krediidiasutuste tütarettevõtjatele, filiaalidele ning esindustele Eestis, kui Eesti välislepingutest ei tulene teisiti.

 (3) Krediidiasutusena ei käsitata Eesti Panka.

 (4) Investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenust osutavale krediidiasutusele kohaldatakse väärtpaberituru seaduse § 69 lõikes 6, §-des 811–821, 823–826, 828 ning 83–832, peatükkides 10., 131. ja 181. ja VI osas ning nende rakendamiseks kehtestatud õigusaktides sätestatut. Krediidiasutusele ei kohaldata väärtpaberituru seaduse § 883 lõikes 1 sätestatut juhul, kui ta hoiustab ise kliendi raha, ning § 881 punktis 5 sätestatut.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 3. Krediidiasutuse mõiste

 (1) Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

 (2) Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või ühistuna ja temale kohaldatakse aktsiaseltsi või hoiu-laenuühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (3) Krediidiasutus on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 8 punktides 1 ja 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]

§ 4. Avalikkuselt hoiuste kaasamine

 (1) Õigus avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid muul viisil kaasata on ainult krediidiasutustel.

 (11) Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõikes 1 ja § 6 lõikes 3 nimetatud teenuste osutamiseks vahendite vastuvõtmist ei käsitata hoiustamisena või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamisena käesoleva paragrahvi tähenduses, kui nende vahendite vastu väljastatakse viivitamata e-raha.
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

 (2) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse avalikkuselt kaasatuiks hoiused või muud tagasimakstavad rahalised vahendid, mille puhul ettepanek raha hoiustamiseks või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite muul viisil kaasamiseks on tehtud avalikkusele.

 (3) Avalikkuse all käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse eelnevalt kindlaksmääramata isikute ringi.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene avalikkuselt raha hoiustamiseks vastuvõtmisele või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite muul viisil kaasamisele, kui seda teeb:
 1) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik (edaspidi lepinguriik);
 2) lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus;
 3) rahvusvaheline organisatsioon või muu rahvusvaheline avalik-õiguslik institutsioon, mille liikmeks on lepinguriik;
 4) juriidiline isik selles ulatuses, mille osas tal on lepinguriigi või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt õigus avalikkuselt rahalisi vahendeid kaasata, ning tingimusel, et selline tegevus on allutatud järelevalvele hoiustajate ja investorite kaitse eesmärgil.

§ 5. Finantseerimisasutus

  Finantseerimisasutus on käesoleva seaduse mõistes äriühing, mis ei ole krediidiasutus, kuid mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine või ühe või mitme käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2-12 loetletud tehingu tegemine.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 6. Finantsteenused

 (1) Finantsteenused käesoleva seaduse tähenduses on isiku poolt majandus- või kutsetegevuses kolmandatele isikutele osutatavad teenused, mis seisnevad järgmiste tehingute ja toimingute teostamises:
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]
 1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
 2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äritehingute finantseerimise tehingud;
 3) liisingutehingud;
 4) makseteenused makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses;
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]
 5) mittesularahaliste maksevahendite, näiteks elektrooniliste maksevahendite, reisitšekkide ja vekslite väljastamine ja haldamine;
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]
 6) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud;
 7) tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse §-s 2 sätestatud kaubeldavate väärtpaberitega ning välisvaluutaga ja muud rahaturutehingud, sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega;
 8) väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud;
 9) klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes ja äriühingute ühinemise, jagunemise või nendes osaluse omandamisega seotud tehingud ja toimingud;
 10) rahamaakleri tegevus;
 11) vara valitsemine ning investeerimisalane nõustamine;
 12) väärtpaberite hoidmine ning haldamine;
 13) krediidiinfo kogumine, töötlemine ja edastamine;
 14) vara hoidmine;
 15) muud tehingud ja toimingud, mis on sisult sarnased käesoleva lõike punktides 1–14 loetletud finantsteenustega.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

 (2) Krediidiasutused võivad teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või täiendavad vahetult põhitegevust. Nimetatud tehingute ja toimingute tegemiseks võib krediidiasutus asutada äriühingu või omandada kontrolli teise äriühingu üle (edaspidi abiettevõtja).
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

 (3) Krediidiasutuse abiettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, mille peamine ja püsiv tegevus on kinnisvara valitsemine, infotehnoloogiateenuste osutamine või mõni muu sellesarnane tegevus, mis abistab või täiendab ühe või mitme krediidiasutuse põhitegevust.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 7. Emaettevõtja ja tütarettevõtja

 (1) Emaettevõtja on käesoleva seaduse mõistes:
 1) äriühing, millele kuulub rohkem kui pool teise äriühingu (tütarettevõtja) aktsiakapitalist (osakapitalist) või aktsiatega (osadega) määratud häälte arvust;
 2) äriühing, mis on aktsionär või osanik teises äriühingus (tütarettevõtjas) ning millel on tütarettevõtja juhatuse või nõukogu liikmete enamuse määramise või tagasikutsumise õigus;
 3) äriühing, millel on võimalik teise äriühingu (tütarettevõtja) juhtimist oluliselt mõjutada tulenevalt nimetatud äriühingu põhikirjast või temaga sõlmitud lepingust;
 4) äriühing, mis on aktsionär või osanik teises äriühingus (tütarettevõtjas), mille juhatuse või nõukogu liikmete enamus on määratud emaettevõtja poolt ainult hääleõiguse kasutamise teel ning tingimusel, et nimetatud liikmed on ametis olnud kogu eelnenud ja jooksva majandusaasta kestel ning ühelgi teisel äriühingul ei ole nimetatud tütarettevõtja suhtes käesoleva lõike punktides 1-3 loetletud emaettevõtja õigusi;
 5) äriühing, mis on aktsionär või osanik teises äriühingus (tütarettevõtjas), mille aktsiate või osadega määratud häälteenamust kontrollib emaettevõtja teiste aktsionäride või osanikega sõlmitud lepingu alusel.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus emaettevõtjaks lugeda ka äriühingut, kes omab muul viisil tegelikku ja valitsevat mõju teise äriühingu (tütarettevõtja) üle.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud emaettevõtja tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitatakse sama emaettevõtja tütarettevõtjatena.

 (4) Märkimisväärne seos käesoleva seaduse mõistes on seotus kahe või enama isiku vahel:
 1) ema- ja tütarettevõtjana vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 1-3;
 2) kui isik omab vähemalt 20 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist või aktsiate või osadega määratud häältest;
 3) kui isikud on kontrollitavad ühe ja sama isiku poolt.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 8. Segafinantsvaldusettevõtja, finantsvaldusettevõtja ja segavaldusettevõtja

 (1) Segafinantsvaldusettevõtja on emaettevõtja, kes ei ole krediidiasutus, kindlustusandja ega investeerimisühing, kuid kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on lepinguriigi krediidiasutus, kindlustusandja või investeerimisühing, ning kes moodustab koos oma tütarettevõtjate ja teiste ettevõtjatega finantskonglomeraadi.

 (2) Finantsvaldusettevõtja on finantseerimisasutusest emaettevõtja, kes ei ole segafinantsvaldusettevõtja ja kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on krediidiasutus ja ülejäänud tütarettevõtjad või enamik neist on kas krediidi- või finantseerimisasutused.

 (3) Segavaldusettevõtja on emaettevõtja, kes ei ole finantsvaldusettevõtja, krediidiasutus ega segafinantsvaldusettevõtja ja kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on krediidiasutus.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 9. Krediidiasutuse konsolideerimisgrupp

 (1) Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi moodustavad emaettevõtja, selle tütarettevõtja, kes on krediidiasutus, finantseerimisasutus või abiettevõtja, ning krediidi- või finantseerimisasutus, mille aktsia- või osakapitalist või häältest konsolideerimisgruppi kuuluv krediidiasutus omab vähemalt 20 protsenti.

 (2) Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks võib olla krediidiasutus, segafinantsvaldusettevõtja, finantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja.

 (3) Kui emaettevõtja ei ole krediidiasutus, peab krediidiasutuse konsolideerimisgrupi moodustumiseks vähemalt üks tütarettevõtja olema krediidiasutus.

 (4) Finantsinspektsiooni nõusolekul ei arvata krediidiasutuse konsolideerimisgruppi ettevõtjat, kelle bilansimaht on väiksem kui 10 miljonit eurot või 1 protsent emaettevõtja bilansimahust. Kui mitu ettevõtjat, kes vastavad eelnimetatud kriteeriumile, koos omavad piisavat mõju konsolideerimisgrupi finantsmajanduslikule olukorrale, tuleb need arvata krediidiasutuse konsolideerimisgruppi.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (5) Finantsinspektsiooni nõusolekul ei arvata krediidiasutuse konsolideerimisgruppi ettevõtjat, kelle:
 1) konsolideerimisgruppi arvamine moonutaks Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt krediidiasutuse konsolideerimisgrupi tegelikku finantsmajanduslikku olukorda;
 2) asukoht on väljaspool lepinguriike (edaspidi kolmas riik) ja kellelt vajaliku aruandluse saamine on takistatud selles kolmandas riigis kehtivate õigusaktide kohaselt.

§ 10. Hääleõiguse kuuluvus

  Hääleõiguse kuuluvuse arvestamisel ning kontrollitava äriühingu määratlemisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-s 10 sätestatust.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 11. Krediidiasutuse filiaal ja esindus

 (1) Krediidiasutuse filiaal on käesoleva seaduse mõistes krediidiasutuse äriregistrisse kantud aadressist erineval aadressil asuv juriidilise isiku õigusteta struktuuriüksus, kus tehakse ühte või mitut krediidiasutusele lubatud tehingut ja toimingut.

 (2) [Kehtetu – RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

 (3) Krediidiasutuse esindus on käesoleva seaduse mõistes krediidiasutuse asukohast eraldiasetsev struktuuriüksus, mille tegevuse eesmärgiks on krediidiasutuse esindamine ja tema huvide kaitsmine teataval territooriumil.

 (4) Krediidiasutuse esindusel on äritegevus keelatud.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 12. Krediidiasutuse ärinimi ja selles sõna «pank» kasutamine

 (1) Aktsiaseltsina asutatud krediidiasutus on kohustatud kasutama oma ärinimes sõna «pank», ühistuna asutatud krediidiasutus sõna «ühistupank».

 (2) Sõna «pank» või «ühistupank» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada ainult krediidiasutus.

 (3) Krediidiasutuse filiaal võib lisada krediidiasutuse ärinimele filiaali asukoha haldusüksuse või muu kohanime.

 (4) Välisriigi krediidiasutus võib tegutseda Eestis ärinime all, mis on registreeritud riigis, kus ta on asutatud (edaspidi päritoluriik), kui see on selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Kui on oht, et ärinimi ei ole selgesti eristatav teisest Eestis tegutseva krediidiasutuse ärinimest, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda sellisele ärinimele täiendi lisamist.

 (5) Krediidiasutuse ärinimi ei või tekitada arvamust, et tegemist on mõne teise krediidiasutuse või mõne riigi keskpangaga.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 ei laiene juhtumitele, mil on ilmne, et tegemist ei ole krediidiasutusega.
[RT I 2004, 36, 251 - jõust. 01.05.2004]

2. peatükk KREDIIDIASUTUSE TEGEVUSLUBA 

§ 13. Tegevusluba

 (1) Äriühingul peab avalikkuselt raha hoiustamiseks vastuvõtmiseks või muude tagasimaksmisele kuuluvate rahaliste vahendite muul viisil kaasamiseks olema vastav tegevusluba (edaspidi tegevusluba). Tegevusluba annab õiguse osutada väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 sätestatud investeerimisteenuseid ja väärtpaberituru seaduse §-s 44 sätestatud investeerimiskõrvalteenuseid tegevusloas sätestatud ulatuses.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Eestis asutatud äriühingule annab tegevusloa välja Finantsinspektsioon.

 (3) Tegevusluba on tähtajatu.

 (4) Tegevusluba ei ole üleantav ning selle kasutamine teise isiku poolt on keelatud.

§ 131. Tegevusloa taotlemine

 (1) Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi taotleja) asutamislepingusse või äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed kirjaliku avalduse ning järgmised dokumendid ja andmed (edaspidi käesoleva seaduse §-des 131–18 taotlus):
 1) põhikirja ärakiri, tegutseva äriühingu puhul üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ning põhikirja muudetud tekst;
 2) äriühingu asutamise puhul asutamislepingu või -otsuse notariaalselt kinnitatud ärakiri ja aktsia- või osakapitali sissemaksmise võimalikkust tõendav dokument;
 3) käesoleva seaduse §-s 132 sätestatud nõuetele vastav äriplaan;
 4) tegutseva äriühingu puhul neto-omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos vandeaudiitori aruandega;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
 5) taotleja algbilanss ning ülevaade tuludest ja kuludest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded;
 6) andmed kavandatavate finantsteenuste osutamiseks vajalike info- ja muude tehnoloogiliste vahendite ja süsteemide, turvasüsteemide, kontrollimehhanismide ja -süsteemide kohta;
 7) tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid või nende projektid vastavalt käesoleva seaduse §-s 63 ning väärtpaberituru seaduses sise-eeskirjade suhtes sätestatud nõuetele, kui käesoleva seaduse §-s 132 sätestatud äriplaanis kavandatakse investeerimisteenuste osutamist;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 8) raamatupidamise sise-eeskiri või selle projekt;
 9) siseauditiüksuse põhimäärus või selle projekt;
 10) andmed taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete, siseauditiüksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe (edaspidi juhid) kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, samuti juhtide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada;
 11) andmed taotleja audiitori kohta, mis sisaldavad tema nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega või registrikoodi;
 12) taotleja aktsionäride või liikmete nimekiri, milles on näidatud iga aktsionäri või liikme nimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed iga aktsionäri või liikme poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osa ja häälte arvu kohta;
 13) taotleja aktsionäriks või liikmeks oleva füüsilise isiku varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta, kui tema osa ületab 2 protsenti taotleja aktsia- või osakapitalist või häälte arvust;
 14) taotleja aktsionäriks või liikmeks oleva juriidilise isiku põhikiri ning viimase kolme majandusaasta aruanded koos vandeaudiitori aruannetega ja aktsionäride või osanike nimekiri koos andmetega nende osa kohta vastava äriühingu aktsia- või osakapitalis, kui juriidilise isiku osa ületab 5 protsenti taotleja aktsia- või osakapitalist või häälte arvust;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
 15) taotlejas olulist osalust omavate isikute kohta käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud andmed;
 16) andmed äriühingute kohta, milles taotleja või tema juhi osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning taotleja ja iga juhi osaluse suurust;
 17) dokument, millega taotleja võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud hoiuste tagamise osafondi ühekordne osamakse ning investorikaitse osafondi ühekordne osamakse, kui käesoleva seaduse §-s 132 sätestatud äriplaanis kavandatakse investeerimisteenuste osutamist.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal toimuvad muudatused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata pärast muudatuste tegemist või nendest teadasaamist Finantsinspektsioonile vastavad andmed või dokumendid uuendatud kujul.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 10 ja 11 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.

 (4) Ühistupanga puhul tuleb tegevusloa saamiseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele esitada ka revisjonikomisjoni liikmete kohta lõike 1 punktis 10 nimetatud andmed ja dokumendid.

§ 132. Äriplaan

 (1) Äriplaan peab sisaldama taotleja kavandatava äritegevuse olemuse, organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi ja juhtimisstruktuuri kirjeldust ning järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoosi ja analüüsi:
 1) taotleja varade ning aktsia- ja omakapitali suurus;
 2) taotleja tegevuse tehnilise korralduse tase;
 3) strateegia ja tegutsemiseks kavandatud turuosa;
 4) kavandatav tegevus, osutatavad teenused ning pakutavad tooted, eeldatavad kliendid ja turu konkurentsitingimused;
 5) aastabilanss ja finantsnäitajad, sealhulgas tulud, kulud, kasum ja rahavood, ning nende aluseks olevad eeldused;
 6) krediidi- ja investeerimispoliitika;
 7) riskide juhtimise üldised põhimõtted ja riskide juhtimise strateegia.

 (2) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 133. Tegevusloa taotluse läbivaatamine

 (1) Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 131 nimetatud andmeid ja dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

 (2) Kui käesoleva seaduse §-s 131 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on finantsteenuste osutamiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega krediidiasutuse suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

 (3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiisi ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada taotleja juhtidelt ja audiitorilt, nende esindajatelt ning vajaduse korral kolmandatelt isikutelt suulisi selgitusi esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

 (5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Finantsinspektsioon esitatud dokumendid.

 (6) Finantsinspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui:
 1) taotleja on lepinguriigis asutatud krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, kindlustusandja, makseasutuse, e-raha asutuse või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku ema- või tütarettevõtja;
 2) taotleja emaettevõtja tütarettevõtjaks on lepinguriigis asutatud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, makseasutus, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
 3) taotleja ja lepinguriigis asutatud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, makseasutus, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik on ühe ja sama isiku kontrollitavad äriühingud.
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

§ 14. Tegevusloa andmise otsus

 (1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kuue kuu jooksul, arvates kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa taotluse saamisest.

 (2) Finantsinspektsioon võib tegevusloa andmisel kehtestada taotlejale kohustuslikke kõrvaltingimusi, lähtudes käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud asjaoludest.

 (3) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta toimetab Finantsinspektsioon viivitamata taotlejale kätte.

 (4) Taotleja äriregistrisse kandmisel ei kohaldata äriseadustiku § 250 lõikes 4 ja § 271 lõikes 2 ning tulundusühistu seaduse § 7 lõikes 3 sätestatut. Taotleja juhatus on kohustatud esitama avalduse äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul, arvates tegevusloa andmise otsuse kättetoimetamisest.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 15. Tegevusloa andmisest keeldumise alused

 (1) Finantsinspektsioon võib keelduda taotlejale tegevusloa andmisest, kui:
 1) taotleja ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides krediidiasutuse suhtes kehtestatud nõuetele;
 2) ei ole tõendatud asutamisel oleva äriühingu aktsia- või osakapitali täieliku sissemaksmise võimalikkus;
 3) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks krediidiasutusena;
 4) taotleja juhid, audiitor või aktsionärid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
 5) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või see on takistatud riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevate nõuete või nende rakendamise tõttu;
 6) taotleja esitatud andmetest selgub, et ta kavatseb tegutseda peamiselt teises lepinguriigis;
 7) käesoleva seaduse §-s 63 nimetatud krediidiasutuse sise-eeskirjad ei ole krediidiasutuse tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;
 8) taotlejat või tema juhte on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:
 1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;
 2) taotleja juhtimisega seotud isikute haridust, töökogemust, ärisidemeid, usaldusväärsust ja reputatsiooni;
 3) käesoleva seaduse §-s 132 sätestatud äriplaani adekvaatsust ja piisavust;
 4) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit, mainet ja kogemusi.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 151. Tegevusloa andmise otsuse muutmine

 (1) Krediidiasutuse ärinime või aadressi muutumise korral teeb Finantsinspektsioon otsuse käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud tegevusloa andmise otsuse muutmise kohta.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Tegevusloa andmise otsuse muutmise otsustab Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutunud andmete saamist.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutmise otsuse toimetab Finantsinspektsioon viivitamata krediidiasutusele kätte.

§ 16. Tegevusloa lõppemine

  Tegevusluba lõpeb:
 1) krediidiasutuse ühinemise korral käesoleva seaduse § 65 lõike 2 alusel - uue krediidiasutuse äriregistrisse kandmisega;
 2) krediidiasutuse ühinemise korral käesoleva seaduse § 65 lõike 3 alusel - ühinemise kande äriregistrisse kandmisega;
 3) krediidiasutuse vabatahtliku lõpetamise korral - Finantsinspektsioonilt vabatahtlikuks lõpetamiseks loa saamisega;
 4) tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral - tegevusloa kehtetuks tunnistamisega;
 5) krediidiasutuse pankroti korral – kohtu poolt pankroti väljakuulutamisega.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 17. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Finantsinspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui:
 1) krediidiasutus ei ole alustanud tegevust või krediidiasutuse asutajad on oma tegevuse või tegevusetusega näidanud, et krediidiasutus ei suuda tegevust alustada 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa andmisest, või krediidiasutuse tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks;
 2) on ilmnenud, et krediidiasutus on esitanud või tegevusloa taotlemisel on esitatud Finantsinspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;
 3) krediidiasutus ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;
 4) ilmnevad käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 4 või 5 sätestatud asjaolud;
 5) krediidiasutus on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, krediidiasutusele või tema juhile on kohaldatud karistust majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või krediidiasutuse tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale;
 6) krediidiasutus ei ole järginud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud kõrvaltingimusi;
 7) krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni, või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel, mis takistavad piisava järelevalve teostamist;
 8) krediidiasutus avaldab oma tegevuse või juhtimisorgani liikme kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või oluliselt ebaõiget või eksitavat reklaami;
 9) krediidiasutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus muul põhjusel kahjustab oluliselt hoiustajate ja teiste klientide huve, raharinglust või raha- ja kapitalituru korrapärast toimimist;
 10) krediidiasutuse omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
 11) ilmneb, et krediidiasutus on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale teises lepinguriigis, kus ta peamiselt tegutseb, krediidiasutuse tegevusele kehtestatud rangemate nõuete täitmisest;
 12) krediidiasutus on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda;
 13) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtaja jooksul või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid hoiuste tagamise osafondi või investorikaitse osafondi osamakseid ning ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni vastavat ettekirjutust;
 14) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
 15) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on krediidiasutus rikkunud lepinguriigi õigusaktides sätestatud või käesoleva seaduse § 201 lõike 6 või § 204 lõike 6 kohaseid lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi.

 (2) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist võib Finantsinspektsioon teha krediidiasutusele ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.

 (3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus toimetatakse krediidiasutusele viivitamata kätte.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 18. Avalikustamine

 (1) Finantsinspektsioon avalikustab tegevusloa andmise, selle muutmise või kehtetuks tunnistamise oma veebilehel hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.

 (2) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise avalikustab Finantsinspektsioon lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 19. Tegevusloa lõppemise tagajärjed

 (1) Krediidiasutus ei tohi pärast tegevusloa lõppemist teha käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tehinguid ja toiminguid ning peab lõpetama kõik väljamaksed hoiustajatele, klientidele ja võlausaldajatele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (11) Kui see on krediidiasutuse lõpetamise asjaolusid arvestades vajalik, võib Finantsinspektsioon anda krediidiasutusele loa jätkata käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tehingute ja toimingute sooritamist täielikult või osaliselt ka pärast tegevusloa kehtivuse lõppemist. Loa andmine otsustatakse likvideerijate või pankrotihaldurite sellekohase kirjaliku ja põhjendatud taotluse alusel.

 (12) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud loa andmine võib Finantsinspektsiooni hinnangul kahjustada likvideeritava krediidiasutuse hoiustajate, klientide või teiste võlausaldajate huve, on Finantsinspektsioonil õigus täielikult või mõne käesoleva paragrahvi lõikes 11 ettenähtud taotluses nimetatud tehingu või toimingu osas loa andmisest keelduda või kehtestada tehingute või toimingute teostamisele piiranguid. Finantsinspektsioon võib nõuda taotluse põhjendatuse kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja andmeid.

 (13) Otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud loa andmise või loa andmisest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kümne päeva jooksul, arvates kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel loa saamiseks taotluse esitamisest. Otsuses tuleb ära näidata loa kehtivuse tähtaeg, mis ei või ühegi loas nimetatud tehingu või toimingu osas olla pikem kui kolm kuud krediidiasutuse likvideerimis- või pankrotiteate avaldamise päevast arvates. Kõik eelnimetatud tehingud ja toimingud tuleb loa kehtivuse tähtaja lõppemisel lõpetada.

 (2) Tegevusloa lõppemine, välja arvatud käesoleva seaduse § 16 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel, toob endaga kaasa krediidiasutuse lõpetamise käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud korras.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 191. Krediidiasutuse tegevuse alused välisriigis

 (1) Eestis asutatud ning Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba omav krediidiasutus võib välisriigis osutada käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid.

 (2) Teenuste osutamisel välisriigis peab krediidiasutus järgima käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid.

 (3) Piiriülene teenus on krediidiasutuse teenus, mida ta osutab riigis, kus krediidiasutus ega tema filiaal ei ole registreeritud.

 (4) Teises lepinguriigis Eesti krediidiasutuse poolt teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 20 lõigetes 7 ja 8, §-des 201–205 ja §-s 971 sätestatut. Nimetatud sätteid kohaldatakse ka teises lepinguriigis Eesti krediidiasutuse poolt investeerimisteenuste osutamisele.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata välisriigis teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 20, § 204 lõigetes 1 ja 7–9 ning §-s 971 sätestatut.

§ 20. Krediidiasutuse tütarettevõtjast krediidiasutuse, filiaali ja esinduse asutamine välisriigis

 (1) Kui krediidiasutus soovib asutada tütarettevõtjast krediidiasutust või filiaali välisriigis või omandada osalust mõnes välisriigi krediidiasutuses, mille tagajärjel viimane muutub tema tütarettevõtjaks, tuleb esitada Finantsinspektsioonile vastava loa saamiseks taotlus järgmiste andmetega:
 1) välisriigi nimetus;
 2) tütarettevõtjast krediidiasutuse ärinimi ja aadress või filiaali aadress;
 3) välisriigi krediidiasutuse, milles soovitakse omandada olulist osalust, viimase kolme majandusaasta aruanded;
 4) tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali tegevuskava, kavandatava tegevuse üksikasjalik kirjeldus, organisatsiooni struktuuri kirjeldus ja suhted asutava krediidiasutusega;
 5) andmed tütarettevõtjast krediidiasutuse juhtide või filiaali juhataja kohta. Nimetatud andmed esitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõike 7 nõuetele. Filiaali juhataja peab vastama käesoleva seadusega juhatuse esimehele esitatud nõuetele;
 6) andmed tütarettevõtjast krediidiasutuses olulist osalust omavate aktsionäride kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 30 esitatud nõuetele.

 (2) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni.

 (3) Finantsinspektsioon informeerib välisriigi finantsjärelevalve asutust esitatud taotlusest kolme kuu jooksul, arvates taotluse või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendavate andmete ja dokumentide saamisest.

 (4) Finantsinspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui:
 1) asutava või omandava või omandatava krediidiasutuse finantsseisund ei ole piisavalt tugev või
 2) asutatava või omandatava tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali organisatsiooni struktuur ei ole kavandatavaks tegevuseks sobiv või
 3) asutatava või omandatava tütarettevõtjast krediidiasutuse juhid või filiaali juhataja ei vasta käesoleva seaduse §-de 48, 53, 56 ja 57 nõuetele või
 4) välisriigi õigusaktid ei võimalda piisava järelevalve, sealhulgas konsolideeritud järelevalve teostamist ning selleks vajaliku informatsiooni saamist.

 (5) Loa andmise või sellest keeldumise motiveeritud otsuse edastab Finantsinspektsioon krediidiasutusele kirjalikult kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete esitamisest arvates. Loa andmisest keeldumise korral ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

 (51) Finantsinspektsioon informeerib välisriigi finantsjärelevalve asutust loa andmisest ning kooskõlastab järelevalve teostamise põhimõtted ja vastutuse.

 (6) Välisriigis tütarettevõtjast krediidiasutust või filiaali omav krediidiasutus on kohustatud Finantsinspektsioonile ja asukohariigi finantsjärelevalve asutusele teatama kõigist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 4 ja 5 loetletud andmete muutmise kavatsustest vähemalt üks kuu enne muudatuste tegemist.

 (61) Finantsinspektsioon võib tunnistada krediidiasutusele välisriigis filiaali avamiseks antud loa kehtetuks, kui:
 1) krediidiasutus või selle välisriigis asuv filiaal ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, mille täitmine oli loa saamise tingimuseks;
 2) krediidiasutus ei esita filiaali kohta nõuetekohaseid aruandeid;
 3) krediidiasutus on filiaali asutamise loa taotlemisel või muul juhul esitanud filiaali kohta Finantsinspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;
 4) krediidiasutus on korduvalt või olulisel määral rikkunud välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid ja see võib kahjustada krediidiasutuse klientide huve;
 5) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
 6) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui krediidiasutuse tegevusest tulenevad riskid;
 7) ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud asjaolud;
 8) krediidiasutust, krediidiasutuse juhti või filiaali juhatajat on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

 (62) Käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud loa kehtetuks tunnistamisest teavitab Finantsinspektsioon viivitamatult filiaali asukohariigi finantsjärelevalve asutust.

 (63) Pärast filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest teada saamist lõpetab krediidiasutus finantsteenuste osutamise selles välisriigis asutatud filiaali kaudu hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.

 (7) Krediidiasutuse esinduse avamisest, sulgemisest ja aadressi muutumisest välisriigis on krediidiasutus kohustatud informeerima Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne esinduse avamist, sulgemist või aadressi muutumist. Vastav informatsioon tuleb esitada kirjalikult ja see peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) esinduse asukohariik;
 2) esinduse ärinimi eesti keeles ja esinduse asukohariigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes;
 3) esinduse aadress;
 4) esinduse sidevahendite andmed;
 5) esinduse avamise, sulgemise või esinduse aadressi muutumise kuupäev;
 6) esinduse aadressi muutumise korral esinduse uus aadress.”
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (8) Eesti krediidiasutuste välisriikides asuvate tütarettevõtjast krediidiasutuste, filiaalide ja esinduste kohta peab Finantsinspektsioon nimekirja.

§ 201. Erisused krediidiasutuse filiaali asutamisel lepinguriigis

 (1) Krediidiasutus, kes soovib asutada filiaali teises lepinguriigis, teavitab oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
 1) selle lepinguriigi nimetus, kus krediidiasutus soovib asutada filiaali;
 2) filiaali tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi lepinguriigis osutada kavandatavate finantsteenuste kohta ning filiaali organisatsiooni struktuuri kirjeldust;
 3) filiaali aadress lepinguriigis;
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]
 4) andmed filiaali juhatajate kohta. Nimetatud andmed esitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikes 7 sätestatule.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse eesti keeles koos ametliku tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus krediidiasutus soovib filiaali asutada.

 (3) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta käesoleva seaduse §-s 203 sätestatud alustel kolme kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata krediidiasutusele teatavaks.

 (4) Finantsinspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui:
 1) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
 2) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid on puudulikud;
 3) edastamisele kuuluvaid Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamise korral esitab Finantsinspektsioon lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele andmed ka krediidiasutuse omavahendite suuruse ja kapitali adekvaatsuse kohta.

 (6) Krediidiasutus võib lepinguriigis filiaali asutada, kui ta on saanud filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimused filiaali asutamiseks selles lepinguriigis. Kui filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei ole kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete saamisest arvates oma tingimusi esitanud, võib krediidiasutus lepinguriigis filiaali asutada.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud andmete muutumisest või dokumentide muutmisest teavitab krediidiasutus Finantsinspektsiooni ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist.

 (8) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata krediidiasutusel teises lepinguriigis asutatud filiaali kaudu teenuste osutamise, kui:
 1) esineb käesoleva seaduse §-s 20 3 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta;
 2) lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest krediidiasutuse poolt.

 (9) Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutuse krediidiasutusele viivitamata kätte. Krediidiasutus on kohustatud hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama oma teenuste osutamise selles lepinguriigis asutatud filiaali kaudu.

§ 202. [Kehtetu – RT I 2004, 36, 251 - jõust. 01.05.2004]

§ 203. Dokumentide ja andmete edastamisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva seaduse § 201 lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui:
 1) taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 2) krediidiasutuse finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks lepinguriigis;
 3) filiaali asutamine või krediidiasutuse esitatud tegevuskava rakendamine võib kahjustada tema klientide huve, krediidiasutuse finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust ;
 4) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks, mille tagajärjel ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet lepinguriigis asuva filiaali üle.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 204. Piiriüleste teenuste osutamine

 (1) Krediidiasutus, kes kavatseb osutada välisriigis piiriüleseid teenuseid, teavitab sellest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
 1) selle riigi nimetus, kus krediidiasutus kavatseb piiriüleseid teenuseid osutada;
 2) kavandatavate piiriüleste teenuste kirjeldus, mis peab sisaldama nende käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tehingute ja toimingute loetelu, mida soovitakse välisriigis teostada.

 (2) Kui krediidiasutus kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid eesti keeles koos ametliku tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

 (3) Kui krediidiasutus kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe saamisest, otsuse andmete ja dokumentide vastavale lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata krediidiasutusele teatavaks.

 (4) Finantsinspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui need:
 1) ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või on puudulikud;
 2) on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud puudustega ja Finantsinspektsiooni poolt täiendavalt nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud.

 (5) Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui:
 1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 2) krediidiasutuse finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad piiriüleste teenuste osutamiseks;
 3) piiriüleste teenuste osutamine võib kahjustada krediidiasutuse klientide huve, krediidiasutuse finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;
 4) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks ja selle tõttu ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet piiriüleste teenuste osutamise üle lepinguriigis.

 (6) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamist vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele võib krediidiasutus alustada seal piiriüleste teenuste osutamist, arvestades lepinguriigi õigusaktides sätestatud ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud dokumendi muutmisel teavitab krediidiasutus sellest Finantsinspektsiooni ning juhul kui krediidiasutus osutab piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, siis ka lepinguriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist.

 (8) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata krediidiasutusel piiriüleste teenuste osutamise, kui:
 1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta;
 2) lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest krediidiasutuse poolt.

 (9) Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutuse krediidiasutusele viivitamata kätte. Krediidiasutus on kohustatud hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama piiriüleste teenuste osutamise selles välisriigis.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 205. Krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva finantseerimisasutuse filiaal ja piiriüleste teenuste osutamine lepinguriigis

 (1) Eesti finantseerimisasutuse, kes on krediidiasutuse tütarettevõtja või kelles kaks või enam krediidiasutust omavad koos valitsevat mõju ning kelle põhikirjas on lubatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute tegemine, filiaali asutamisele ja piiriüleste teenuste osutamisele lepinguriigis kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 201 –20 4 ja §-s 971 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantseerimisasutusele, kes soovib asutada lepinguriigis filiaali või pakkuda piiriüleseid teenuseid, peab finantseerimisasutuse krediidiasutusest emaettevõtja taotlema Finantsinspektsioonilt kirjaliku kinnituse, et ta vastab järgmistele tingimustele:
 1) emaettevõtjal või -ettevõtjatel on Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba krediidiasutusena tegutsemiseks;
 2) käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehinguid ja toiminguid teostab finantseerimisasutus lepinguriigis;
 3) emaettevõtjale või -ettevõtjatele kuulub vähemalt 90% finantseerimisasutuse aktsiate või osadega esindatud häältest;
 4) emaettevõtja või -ettevõtjad tagavad finantseerimisasutuse usaldusväärse juhtimise;
 5) emaettevõtja või -ettevõtjad on kinnitanud, et nad tagavad solidaarselt finantseerimisasutuse võetud kohustuste täitmise;
 6) finantseerimisasutus kuulub, eelkõige käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute osas, emaettevõtjaga või kõigi oma emaettevõtjatega koos konsolideeritud järelevalve alla, eelkõige investeerimispiirangutesse, kapitali adekvaatsusesse ning riskide kontsentreerumise piirmääradesse puutuvalt.

 (3) Lisaks § 201 lõigetes 1 ja 2 sätestatule edastab Finantsinspektsioon pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kinnituse andmist selle ning andmed finantseerimisasutuse omavahendite suuruse ja emaettevõtjast krediidiasutuse või krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse näitaja kohta konsolideeritud alusel teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

 (4) Kui Eesti finantseerimisasutus ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele, teavitab Finantsinspektsioon sellest teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 206. Välisriigi krediidiasutuse tegevuse alused

 (1) Isik, kes päritoluriigi õigusaktide kohaselt võib avalikkuselt vastu võtta raha hoiustamiseks või kaasata tagasimaksmisele kuuluvaid rahalisi vahendeid muul viisil, võib vastavalt päritoluriigis väljastatud tegevusloale teha Eestis samu tehinguid ja toiminguid, asutades selleks filiaali või osutades Eestis piiriüleseid teenuseid. Finantsteenuste osutamisel Eestis peab välisriigi isik järgima käesoleva seadusega ja selle alusel krediidiasutusele kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes on asutatud teises lepinguriigis ja kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (EÜT L 177, 30.06.2006, lk 1–200) krediidiasutusele kehtestatud nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 214–216, 22 ja 972 sätestatut.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvides 21–213, 22 ja § 972 lõigetes 1–3 sätestatut. See isik võib Eestis teenuseid osutada üksnes filiaali kaudu.

 (4) Piiriülene teenus käesoleva paragrahvi tähenduses on teenus, mida Eestis osutab isik, kes ise või kelle filiaal ei ole registreeritud Eestis. Piiriülese teenuse kohta sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui piiriülest teenust pakutakse kolmanda isiku kaudu.

§ 21. Välisriigi krediidiasutuse tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali asutamine Eestis

 (1) Välisriigi krediidiasutuse tütarettevõtjast krediidiasutuse asutamisel Eestis tuleb taotleda Finantsinspektsioonilt käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud luba.

 (2) Välisriigi krediidiasutuse filiaali asutamiseks Eestis on välisriigi krediidiasutus kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt loa, esitades taotluse, millele lisatakse järgmised andmed ning dokumendid:
 1) asutatava filiaali tegevuskava, kavandatava tegevuse üksikasjalik kirjeldus, organisatsiooni struktuuri kirjeldus ja suhted asutava krediidiasutusega ;
 2) filiaali aadress;
 3) andmed filiaali juhataja kohta vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikele 7;
 4) käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid asutavas krediidiasutuses olulist osalust omavate aktsionäride kohta;
 5) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 ettenähtud dokumendid.

 (3) Finantsinspektsioonile tuleb esitada ka krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolek tütarettevõtjast krediidiasutuse asutamiseks või filiaali asutamiseks Eestis ning kinnitus selle kohta, et krediidiasutus omab kehtivat tegevusluba, samuti andmed krediidiasutuse omavahendite suuruse, kapitali adekvaatsuse ning päritoluriigi hoiuste tagamise süsteemi kohta.

 (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitab välisriigi krediidiasutus koos eestikeelse tõlkega.

 (5) Lisaks käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatule võib Finantsinspektsioon keelduda loa andmisest, kui:
 1) välisriigi krediidiasutuse finantsseisund ei ole Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt piisavalt tugev;
 2) välisriigi krediidiasutuse Eesti tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali organisatsiooni struktuur ei vasta kavandatava tegevuse sisule;
 3) krediidiasutuse päritoluriigi õigusaktid ei kohusta teostama või päritoluriigi finantsjärelevalve asutus ei teosta piisavat järelevalvet, sealhulgas konsolideeritud järelevalvet;
 4) välisriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga;
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

 (6) Loa andmise või motiveeritud otsuse sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse ja kõigi andmete ning dokumentide saamisest.

 (7) Otsus tehakse taotlejale viivitamata teatavaks.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 211. [Kehtetu – RT I 2004, 36, 251 - jõust. 01.05.2004]

§ 212. Filiaali asutamise loa taotluse menetlemine ja loa kehtetuks tunnistamine

 (1) Filiaali asutamise loa taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele, loa andmisele ning kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 13–15, 17 ja 18 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (2) [Kehtetu – RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

 (3) Finantsinspektsioon võib tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 17 või § 21 lõikes 5 sätestatud asjaolud.

 (4) Finantsinspektsioon võib keelduda filiaali loa kehtetuks tunnistamisest, kui filiaali klientidel on nõudeid filiaali või välisriigi krediidiasutuse vastu.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 213. Filiaali asutamise loa muutmine

 (1) Välisriigi krediidiasutus, kes soovib osutada Eestis teenuseid, mida ei ole nimetatud filiaali asutamise loa taotlemisel esitatud tegevuskavas, taotleb Finantsinspektsioonilt filiaali asutamise loa muutmist.

 (2) Filiaali asutamise loa muutmiseks esitab välisriigi krediidiasutus Finantsinspektsioonile taotluse, millele lisatakse käesoleva seaduse § 21 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid.

 (3) Filiaali asutamise loa muutmise taotlemise avalduse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa muutmise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvides 14–15 sätestatut.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 214. Erisused lepinguriigi krediidiasutuse filiaali asutamisel Eestis

 (1) Lepinguriigi krediidiasutus, kes soovib Eestis asutada filiaali, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
 1) filiaali tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi Eestis osutada kavandatavate finantsteenuste kohta ning filiaali organisatsiooni struktuuri kirjeldust;
 2) filiaali aadress;
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]
 3) andmed filiaali juhatajate kohta vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikes 7 sätestatule.

 (2) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest viivitamata lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. Finantsinspektsioon võib teha kahe kuu jooksul, arvates eelnimetatud andmete saamisest, otsuse, millega määrab nõuded, mida krediidiasutus peab Eestis järgima. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata teatavaks.

 (3) Lepinguriigi krediidiasutus võib filiaali asutada ja alustada tegevust pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse saamist oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu või kahe kuu möödumisel päevast, kui Finantsinspektsioon sai käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja andmed.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide muutumisest tuleb Finantsinspektsiooni teavitada vähemalt üks kuu ette. Finantsinspektsioon võib ühe kuu jooksul, arvates muudatusest teadasaamisest, muuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsust või teha niisuguse otsuse, kui seda ei ole varem tehtud.

 (5) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse Finantsinspektsiooni kinnitus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamise kohta ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Finantsinspektsiooni otsus selle olemasolu korral. Kui Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse, saadab ta selle ärakirja äriregistrile.

§ 215. Lepinguriigi krediidiasutuse piiriüleste teenuste osutamine Eestis

 (1) Lepinguriigi krediidiasutus, kes soovib osutada piiriüleseid teenuseid Eestis, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni, näidates ära, milliseid käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tehinguid ja toiminguid kavatseb ta tegema hakata.

 (2) Lepinguriigi krediidiasutus võib alustada Eestis piiriüleste teenuste osutamist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate edastamist Finantsinspektsioonile.

 (3) Finantsinspektsioon võib pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamist teha otsuse, millega määrab tingimused, millele vastavalt lepinguriigi krediidiasutus peab oma teenuseid osutama. Otsusest teavitab Finantsinspektsioon viivitamata lepinguriigi krediidiasutust.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 216. Lepinguriigi krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva finantseerimisasutuse filiaali asutamine ja piiriüleste teenuste osutamine Eestis

 (1) Lepinguriigi finantseerimisasutuse, kes on krediidiasutuse tütarettevõtja või kelles kaks või enam krediidiasutust omavad koos valitsevat mõju ning kelle põhikirjas on lubatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute tegemine, filiaali asutamisele ja piiriüleste teenuste osutamisele Eestis kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 214, 215, 22 ja 972 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepinguriigi finantseerimisasutuse, kes soovib asutada Eestis filiaali või osutada piiriüleseid teenuseid, emaettevõtjast krediidiasutus teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva seaduse § 21 4 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid finantseerimisasutuse kohta, andmed finantseerimisasutuse omavahendite suuruse ja emaettevõtjast krediidiasutuse või krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse näitaja kohta konsolideeritud alusel ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse väljastatud kinnituse, et finantseerimisasutus vastab järgmistele tingimustele:
 1) emaettevõtja või -ettevõtjate tegevusluba krediidiasutusena tegutsemiseks peab olema antud lepinguriigis, mille seadused reguleerivad finantseerimisasutuse tegevust;
 2) käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehinguid ja toiminguid teostab finantseerimisasutus Eestis;
 3) emaettevõtjale või -ettevõtjatele kuulub üle 90% finantseerimisasutuse aktsiate või osadega esindatud häältest;
 4) emaettevõtja või -ettevõtjad tagavad finantseerimisasutuse usaldusväärse juhtimise;
 5) emaettevõtja või -ettevõtjad on kinnitanud, et nad tagavad solidaarselt finantseerimisasutuse võetud kohustuste täitmise;
 6) finantseerimisasutus kuulub, eelkõige käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute osas, emaettevõtjaga või koos kõigi oma emaettevõtjatega konsolideeritud järelevalve alla, eelkõige investeerimispiirangutesse, kapitali adekvaatsusesse ning riskide kontsentreerumise piirmääradesse puutuvalt.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 22. Välisriigi krediidiasutuse esindus

 (1) Kui välisriigi krediidiasutus soovib avada Eestis oma esinduse, peab ta esitama Finantsinspektsioonile sellekohase informatsiooni koos järgmiste andmete ja dokumentidega:
 1) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et krediidiasutusel on kehtiv tegevusluba;
 2) esinduse tegevuskava;
 3) esindaja volitusi tõendav volikiri;
 4) dokument krediidiasutuse registreerimise kohta tema päritoluriigis (äriregistri väljavõte või registreerimistunnistuse ärakiri);
 5) krediidiasutuse põhikiri;
 6) esinduse asukoht, aadress ja sidevahendite andmed.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid tuleb Finantsinspektsioonile esitada koos notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega.

 (3) Välisriikide krediidiasutuste esinduste kohta peab Finantsinspektsioon nimekirja, mis sisaldab järgmisi andmeid:
 1) esinduse nimi eesti keeles;
 2) esinduse aadress;
 3) esinduse sidevahendite andmed;
 4) esindaja nimi.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

3. peatükk PANK KUI KREDIIDIASUTUS 

1. jagu Panga asutamine ja nõuded põhikirjale 

§ 23. Panga asutamise piirang

  Panga asutamine ei või toimuda aktsiate avaliku märkimisega.

§ 24. Panga aktsiate eest tasumine

 (1) Panga asutamisel võib aktsiate eest tasuda ainult rahas. Eeltoodud piirang ei kehti käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud juhul.

 (2) Rahalised sissemaksed tasutakse asutamisel oleva panga nimele Eesti Pangas avatud kontole või Eesti krediidiasutuses avatud kontole.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 25. Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud

  Enne panga äriregistrisse kandmist võivad asutajad asutatava panga nimel teha ainult tehinguid, mis on suunatud asutatava panga organisatsioonilise struktuuri loomisele ja vajalike tehniliste vahendite, turvasüsteemide ning tegevusloaga lubatud tehingute tegemiseks vajaliku vara omandamisele või kasutusse saamisele.

§ 26. Panga põhikirjale esitatavad nõuded

  Panga põhikirjas peab lisaks äriseadustikus sätestatud andmetele olema toodud käesolevas seaduses käsitletud struktuuriüksuste moodustamise ja nende pädevuse sätestamise kord ning aruandluse põhimõtted.

§ 27. Põhikirja muutmine

 (1) Krediidiasutus on kohustatud kõik põhikirjamuudatused enne äriregistrisse kandmist esitama Finantsinspektsioonile nõusoleku saamiseks.

 (2) Krediidiasutus on kohustatud põhikirjamuudatuste kohta nõusoleku saamiseks esitama Finantsinspektsioonile kümne päeva jooksul, arvates aktsionäride üldkoosoleku otsuse tegemisest, taotluse ja järgmised dokumendid:
 1) üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta;
 2) üldkoosoleku protokoll;
 3) põhikirja uus tekst.

 (3) Finantsinspektsioon keeldub põhikirjamuudatuste kohta nõusoleku andmisest, kui põhikirjamuudatused ei vasta kehtivatele õigusaktidele.

 (4) Finantsinspektsioon teeb motiveeritud otsuse nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta hiljemalt kahe nädala möödumisel, arvates taotluse esitamisest.

 (5) Äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni nõusolek krediidiasutuse põhikirja muudatuste kohta.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

2. jagu Panga aktsiad 

§ 28. Panga aktsiad ja aktsiaraamatu pidaja

 (1) Pangal võivad olla ainult nimelised aktsiad.

 (2) Pank võib seaduses sätestatud korras ja Finantsinspektsiooni nõusolekul välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja panga lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsiad).

 (3) Eelisaktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist.
[RT I 2010, 20, 103 - jõust. 01.07.2010]

 (4) Pank võib välja lasta nimelisi vahetusvõlakirju, mille nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist.

 (5) Panga aktsiad on vabalt võõrandatavad. Panga aktsiate võõrandamisel ei kohaldata äriseadustiku § 229 lõikes 2 sätestatud aktsionäri ostueesõigust.

 (6) [Kehtetu – RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 29. Oluline osalus

 (1) Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

 (2) Osalus on otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

 (3) Osalus on kaudne, kui:
 1) seda omab või teostab isik koos ühe või mitme kontrollitava äriühinguga;
 2) seda omab või teostab üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut;
 3) seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga;
 4) sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

 (4) [Kehtetu – RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (5) Kontrollitava äriühingu määramisel ning häälte kuuluvuse ja arvu määramisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-des 10 ja 721 sätestatust.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 291. Olulist osalust omandavatele ja omavatele isikutele esitatavad nõuded

  Pangas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning panga üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks (edaspidi käesolevas jaos isik):
 1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab panga kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;
 2) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab panga juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud nõuetele;
 3) kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada panga korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul võimaldavad tema raamatupidamise aruanded nende olemasolu korral adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit;
 4) kes on võimeline tagama, et pank on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid, juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks pank saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel;
 5) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine või kontroll panga üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 30. Osaluse omandamisest teavitamine ja esitatavad andmed

 (1) Isik, kes soovib pangas otseselt või kaudselt olulise osaluse omandada või suurendada osalust nii, et see ületab 20, 30 või 50 protsenti panga aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel muutuks pank tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed ja dokumendid.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (2) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel pangas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi panga aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui pank muutub selle sündmuse või tehingu tõttu tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast panga üle kontrolli saamisest või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (21) Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või lõikes 4 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning käesoleva seaduse §-s 301 sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (3) Finantsinspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles oluline osalus omandatakse või seda suurendatakse või mis muudetakse omandaja poolt kontrollitavaks, samuti selles äriühingus omandatava osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
 1) omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate tüübi ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni;
 2) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi, selle puudumise korral sünniaega;
 3) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri;
 4) juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete nimekiri ning andmed igale omanikule või liikmele kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta;
 5) andmed juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid;
 6) kinnitus, et osaluse omandamise tulemusel panga juhiks saavat isikut ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud. Välisriigi kodaniku puhul on aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud;
 7) kirjeldus omandaja tegevuse kohta ettevõtluses ning omandajaga seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;
 8) kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad tema õiguse olla panga juht;
 9) olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
 10) võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust omandaja puhul tema ning konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud krediidireitingud;
 11) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
 12) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta;
 13) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada;
 14) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-dele 10 ja 721;
 15) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-dele 10 ja 721;
 16) panga kontrollitavaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli saamise ja teostamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-le 10;
 17) ülevaade pangas rakendatavast strateegiast, kui ta omandamise tulemusel ei muutu kontrollitavaks äriühinguks.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (31) Rahandusminister võib kehtestada määruse, milles täpsustatakse Finantsinspektsioonile esitatavaid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid ja dokumente.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (32) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (4) Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet tuleb Finantsinspektsioonile esitada.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (5) Finantsinspektsioon võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest osaliselt või täies mahus.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

 (6) Kui olulist osalust soovib omandada kolmanda riigi krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitada Finantsinspektsioonile kolmanda riigi vastava finantsjärelevalve asutuse tõend selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isik omab kehtivat tegevusluba ja täidab kehtivaid nõudeid.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 301. Menetlus ja menetlustähtajad

 (1) Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 291 esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) Finantsinspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 30 lõikes 21 sätestatud teate esitamisest arvates.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates.

 (3) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõudmise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva.

 (4) Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.

 (5) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.

 (6) Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandaja on:
 1) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
 2) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja või
 3) isik, kelle kontrollitavaks äriühinguks on teises lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel.

 (8) Kui olulist osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Finantsinspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 31. Osaluse omandamise tingimused, keelamise alused ja otsus omandamise kohta
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta pank kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või ületada kokku 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või panga kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 301 ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui:
 1) omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 291 sätestatud nõuetele;
 2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesoleva seadusega ettenähtud või Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;
 3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete või dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 4) pank muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Finantsinspektsiooniga koostööd.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (4) Finantsinspektsioon esitab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (6) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega igakordselt keelata või piirata omandajal või isikul, kes pangas olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks pank on, pangas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud asjaolud. Ettekirjutuse võib Finantsinspektsioon teha olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (7) Juhul kui omandaja või isik, kes omab pangas olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks pank on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, e-raha asutus, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

 (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka pangale, tema aktsiaraamatu pidajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 32. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

 (1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:
 1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega;
 2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 31 lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse;
 3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud korras teavitatud;
 4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (2) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid panga tema kontrollitavaks äriühinguks.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

 (3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (4) Kui teostati tehingust, millega pank pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates õiguste teostamise hetkest.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 33. Osaluse muutumisest teavitamine

 (1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse pangas või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist panga üle, peab ta kavatsusest Finantsinspektsiooni viivitamata teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse või tehingu tõttu kontrolli panga üle või olulise osaluse pangas või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul on isik kohustatud teavitama pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

 (3) Pank on käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

 (4) Pank esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli pangas oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-dele 10 ja 721.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 34. Oma aktsiate omandamine ja tagatiseks võtmine

 (1) Pank võib oma aktsiaid omandada ning võtta neid tavapärase äritegevuse käigus tagatiseks tingimusel, et panga aktsiad on kaubeldavad reguleeritud turul.

 (2) Panga poolt oma aktsiate tagatiseks võtmisel ei kohaldata äriseadustiku § 283 lõike 2 punktis 1 ja § 284 lõikes 1 sätestatut.

 (3) Laenu andmine oma aktsiate ostmiseks on keelatud.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 35. Panga aktsiakapital

 (1) Panga asutamisel peab tema sissemakstud aktsiakapital olema ekvivalentne vähemalt 5 miljoni euroga.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Panga aktsiakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid.

§ 36. Aktsiakapitali suurendamise viisid

 (1) Üldkoosoleku otsusega võib panga aktsiakapitali suurendada täiendavate rahaliste sissemaksetega või, sissemakseid tegemata, panga jaotamata kasumi või aažio arvel (fondiemissioon) või vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel või allutatud laenu lepingust tuleneva rahalise nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise teel.

 (2) Üldkoosoleku otsusel võib panga aktsiakapitali suurendamisel pankade ühinemise käigus tasuda aktsiate eest mitterahalise sissemaksega .

 (3) Panga aktsiakapitali suurendamiseks vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel või allutatud laenu lepingust tuleneva nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise teel on vajalik Finantsinspektsiooni eelnev kirjalik nõusolek.

 (31) Finantsinspektsioon võib keelduda nõusoleku andmisest, kui panga aktsiakapitali suurendamine käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil kahjustab krediidiasutuse hoiustajate, klientide ja teiste võlausaldajate huve.

 (4) Panga suhtes kohaldatakse ka äriseadustiku §-s 349 sätestatut, kusjuures nõukogu ei või suurendada aktsiakapitali rohkem kui 10 protsenti aktsiakapitalist, mis oli ajal, kui nõukogu sai õiguse suurendada aktsiakapitali.

 (5) Pank on kohustatud teatama Finantsinspektsioonile aktsiakapitali kavandatava suurendamise tingimused vähemalt seitse päeva enne vastava otsuse vastuvõtmist.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 37. Aktsiakapitali vähendamine

 (1) Aktsiakapitali võib vähendada kahjumi katmiseks (aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine), kui käesoleva seadusega ei ole sätestatud teisiti. Panga neto-omavahendeid ei tohi pärast aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist olla vähem, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 78 lõikes 9.

 (2) Muul eesmärgil aktsiakapitali vähendamiseks peab olema Finantsinspektsiooni eelnev kirjalik nõusolek.

 (3) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõusoleku andmisest, kui aktsiakapitali vähendamine kahjustab panga maksevõimelisust või muul viisil panga hoiustajate, klientide ja teiste võlausaldajate huve.

 (4) Pangale ei kohaldata äriseadustiku § 358 ja § 359 lõike 1 esimeses lauses sätestatud tähtaega ning lõiget 2. Juhatus avaldab 15 päeva jooksul aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest üleriigilise levikuga ajalehes teate aktsiakapitali uue suuruse kohta.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

4. peatükk ÜHISTUPANK KUI KREDIIDIASUTUS 

§ 38. Seaduste kohaldamine

  Ühistupanga asutamisel, tegutsemisel ja lõpetamisel kohaldatakse hoiu-laenuühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 39. Ühistupanga asutamine

 (1) Ühistupanga asutajaid peab olema vähemalt 50 isikut.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

 (2) Ühistupanga asutamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 25 sätestatut.

 (3) Ühistupanga asutamisel ei kohaldata hoiu-laenuühistu seaduse §-s 5, § 7 lõike 2 punktis 1 ja § 10 lõike 1 punktis 1 sätestatut.
[RT I 2010, 34, 182 - jõust. 01.07.2010]

§ 40. [Kehtetu – RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 41. Ühistupanga asutamine hoiu-laenuühistute ühinemisel

 (1) Ühistupanga võib asutada hoiu-laenuühistute ühinemisel hoiu-laenuühistu seaduses ettenähtud korras.

 (2) Ühistupanga asutajateks on ühinevad hoiu-laenuühistud.

 (3) Ühistupanga asutamisel hoiu-laenuühistute ühinemise teel peab kõiki ühinevaid hoiu-laenuühistuid kontrollima vähemalt üks ühine audiitor, kes vastab käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 toodud tingimustele.

 (4) Audiitor koostab ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande ja annab oma arvamuse selle kohta, kas asutatava ühistupanga osakapital ja neto-omavahendite suurus vastab käesoleva seaduse ja selle alusel välja antud õigusaktide nõuetele.
[RT I 2010, 34, 182 - jõust. 01.07.2010]

§ 42. Ühistupanga põhikirjale esitatavad nõuded

 (1) Ühistupanga põhikirjas peab lisaks hoiu-laenuühistu seaduses sätestatule olema märgitud:
 1) ühistupanga organisatsioonilise struktuuri kirjeldus ja struktuuriüksuste moodustamise kord;
 2) juhtimisorganite pädevus;
 3) organ, kes kehtestab ühistupanga liikmetega tehingute tegemise ja liikme vastu nõude esitamise korra;
[RT I 2010, 34, 182 - jõust. 01.07.2010]
 4) aruandluse põhimõtted;
 5) revisjonikomisjoni töökord.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

 (2) –(3)
[Kehtetud – RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

 (4) Ühistupangale kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 27 sätestatut.

§ 421. Ühistupanga liikmed

 (1) Ühistupanga liikmetele ei kohaldata hoiu-laenuühistu seaduse §-s 17 sätestatut.

 (2) Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise otsustab isiku avalduse alusel ühistupanga juhatus, kui põhikirjaga ei ole seda õigust antud nõukogule.

 (3) Ühistupanga liikmel on õigus ühistust väljaastumisel või väljaarvamisel tagasi saada tasutud osamaks, kui tal ei ole ühistupanga ees täitmata sissenõutavaks muutunud kohustusi.

 (4) Osamaks tuleb välja maksta liikmelisuse lõppemisest arvates kolme aasta jooksul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Üldkoosolek võib määrata uue mõistlikult vajaliku tähtaja osamaksu väljamaksmiseks, kui pärast väljamakse tegemist ühistupanga omavahendid ei ole piisavad käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka surnud liikme pärijatele, kui pärijad ei saa ühistu liikmeks.

 (6) Ühistupanga liikmetele ei kohaldata tulundusühistuseaduse §-des 33–37 sätestatut.
[RT I 2010, 34, 182 - jõust. 01.07.2010]

§ 43. [Kehtetu – RT I 2010, 34, 182 - jõust. 01.07.2010]

§ 44. Ühistupanga osakapital

 (1) Ühistupanga asutamisel peab tema sissemakstud osakapital olema ekvivalentne vähemalt 5 miljoni euroga.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Ühistupanga osakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid.

§ 45. Ühistupanga reservkapital

 (1) Ühistupanga kohustuste tagamiseks moodustatakse reservkapital, mille suurus peab olema vähemalt 1/10 osakapitalist, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat määra.

 (2) Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, peatatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvel.

§ 46. Ühistupanga kasumi jaotamine

 (1) Ühistupanga kasum arvutatakse raamatupidamiseeskirjade järgi ja jaotatakse üldkoosoleku otsusel.

 (2) Üldkoosoleku otsusega ei või juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanekus liikmetele väljamaksmiseks ettenähtud kasumiosa suurendada.

 (3) Liikmetele ei tohi teha väljamakseid, kui ühistupanga viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmneb, et ühistupanga omavahendite summa ei vasta käesolevas seaduses sätestatule.

§ 47. Ühistupanga kahjumi katmine

  Ühistupangale ei kohaldata hoiu-laenuühistu seaduse § 26 sätteid.

5. peatükk KREDIIDIASUTUSE JUHTIMINE JA ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR. KREDIIDIASUTUSE JUHTIMISORGANITE LIIKMETELE JA TÖÖTAJATELE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 48. Krediidiasutuse juhid

 (1) Krediidiasutuse juhtideks loetakse krediidiasutuse nõukogu ja juhatuse liikmeid.

 (2) Krediidiasutuse ning finantsvaldusettevõtja juhtideks võib valida või määrata vaid isikuid, kellel on krediidiasutuse juhtimiseks vajalik haridus, kogemused, kutsealane sobivus ning laitmatu ärialane reputatsioon.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

 (3) Krediidiasutuse juhtideks, samuti krediidiasutuse emaettevõtja või sellega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu nõukogu või juhatuse liikmeks on keelatud valida või määrata isikut, kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle varasem tegevus äriühingu juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima.

 (4) Krediidiasutuse juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes krediidiasutuse ning selle klientide huvidest.

 (5) Krediidiasutuse juhid ja töötajad on kohustatud seadma krediidiasutuse ning selle klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest.

 (6) Krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni krediidiasutuse juhi valimise, määramise või ametiaja pikendamise kavatsusest, esitades Finantsinspektsioonile vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmed ja dokumendid. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui dokumentide eelnev esitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

 (61) Krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni krediidiasutuse juhi tagasiastumisest või tema tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist vähemalt kümme päeva enne nimetatud küsimuse otsustamist. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui eelnev teavitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

 (7) Krediidiasutuse juhtide valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla krediidiasutuse juht. Isiku usaldusväärsust, tema sobivust ja nõuetele vastavust kinnitavate andmete ja dokumentide esitamise korra kehtestab Eesti Pank .

§ 49. Konkurentsikeeld ning majanduslike huvide deklareerimine

 (1) Krediidiasutuse nõukogu liige ei või olla teise krediidiasutuse nõukogu, juhatuse või revisjonikomisjoni liige või audiitor, välja arvatud juhul, kui tegemist on samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingutega või kui krediidiasutused ei ole käsitatavad konkureerivatena nende tegutsemise tõttu erinevatel kaubaturgudel.

 (2) Krediidiasutuse juhatuse liige ei või olla:
 1) teise äriühingu juhatuse ega nõukogu liige, välja arvatud juhul, kui tegemist on samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingutega;
 2) teise äriühingu prokurist, audiitor, revisjonikomisjoni liige ega revident.

 (3) Krediidiasutuse juhatuse liige ei või olla töölepingulistes suhetes teiste isikutega. Krediidiasutuse juhatuse liikmel on keelatud sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on tema ülesandeks investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine või muu sarnane tegevus.

 (4) Krediidiasutuse juhid on kohustatud deklareerima oma majanduslikud huvid ja majanduslike huvide konfliktid Eesti Panga poolt kehtestatud tingimustel ja korras .
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 50. Krediidiasutuse juhi tagasikutsumine

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda krediidiasutuse juhi tagasikutsumist, kui:
 1) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt isik ei vasta krediidiasutuse juhile kehtestatud nõuetele või
 2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente või
 3) isiku tegevus krediidiasutuse juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama krediidiasutuse juhtimist selliselt, et hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud.

 (2) Kui krediidiasutus ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda krediidiasutuse juhi tagasikutsumist kohtu poolt.

 (3) Tagasikutsutud nõukogu liikme asemele võib uue liikme määrata kohus Finantsinspektsiooni, krediidiasutuse juhatuse või nõukogu või aktsionäri nõudel. Kohtu poolt määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni üldkoosoleku poolt.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 51. Üldkoosolek

 (1) Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku, kui:
 1) krediidiasutusel on neto-omavahendeid vähem, kui on ette nähtud käesoleva seaduse § 78 lõikes 9 ning krediidiasutus ei ole Finantsinspektsiooni ettekirjutuses määratud tähtajaks neto-omavahendeid nõutava tasemeni suurendanud;
 2) seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 1/10 liikmetest;
 3) seda nõuab nõukogu või audiitor;
 4) seda nõuab muu isik, kellele see õigus on antud seadusega.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul peab üldkoosolek otsustama:
 1) aktsia- või osakapitali suurendamise või muude abinõude tarvituselevõtmise, et viia krediidiasutuse neto-omavahendid vastavusse käesoleva seaduse nõuetega või
 2) krediidiasutuse ühinemise või
 3) krediidiasutuse lõpetamise.

 (3) Pangale ei rakendata äriseadustiku § 292 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 3 ning §-s 301 sätestatut ja ühistupangale ei kohaldata hoiu-laenuühistu seaduse §-s 40 sätestatut.

 (4) Juhatus või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 1/10 liikmetest või Finantsinspektsioon võivad nõuda teatud küsimuse päevakorda võtmist. Nõude peab esitama enne aktsionäridele või liikmetele üldkoosoleku kutse saatmist või selle avaldamist.

 (5) Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate Finantsinspektsioonile samas korras kui krediidiasutuse aktsionäridele või liikmetele.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 52. Krediidiasutuse nõukogu

 (1) Nõukogu on krediidiasutuse juhtimisorgan, mis planeerib krediidiasutuse tegevust, annab juhatusele tegevusjuhiseid krediidiasutuse juhtimise korraldamisel ja teostab järelevalvet krediidiasutuse tegevuse üle, samuti juhatuse tegevuse üle krediidiasutuse juhtimisel.

 (2) Nõukogu liikmed peavad tagama kontrolli selle üle, et nii krediidiasutuse, selle juhatuse kui töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud sise-eeskirjade ja muude reeglite sätetega.

 (3) Nõukogu liikmed peavad aru saama krediidiasutuse tegevusega kaasnevatest riskidest ning tagama krediidiasutuse juhatuse poolt riskide kindlaksmääramise, nende suuruse jälgimise ning kontrollimise.

 (4) Nõukogu pädevusse ja kohustuste hulka kuuluvad:
 1) krediidiasutuse strateegia ja tegevuse üldpõhimõtete kinnitamine;
 2) krediidiasutuse üldiste riskijuhtimise põhimõtete kinnitamine;
 3) krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri põhimõtete kinnitamine;
 4) krediidiasutuse tegevuse kontrollimise üldpõhimõtete kinnitamine;
 5) siseauditi üksuse põhimääruse kinnitamine;
 6) krediidiasutuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
 7) krediidiasutuse siseauditi üksuse juhi ametisse nimetamine ja vabastamine ning siseauditi üksuse juhi ettepanekul siseauditi üksuse töötajate ametisse nimetamine ja vabastamine;
 8) krediidiasutuse eelarve ja investeeringute kava kinnitamine;
 9) välisriigis filiaalide asutamise ja sulgemise otsustamine;
 10) krediidikomitee tegevuse üldpõhimõtete ja pädevuse kinnitamine;
 11) tehingute, mis väljuvad krediidiasutuse igapäevase majandustegevuse raamidest, tegemise otsustamine;
 12) juhatuse liikmetega tehingute tegemise otsustamine ja nendes tehingutes krediidiasutuse esindaja määramine;
 13) juhatuse liikme vastu nõude esitamine ja selles nõudes krediidiasutuse esindaja määramine;
 14) muude põhikirjaga nõukogu pädevusse antud küsimuste otsustamine.

 (5) Krediidiasutustele ei kohaldata äriseadustiku § 317 lõikes 1 sätestatut.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 53. Nõukogu liikmed

 (1) Nõukogus on viis liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.

 (2) Lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 sätestatud isikutele ei või nõukogu liikmeks olla krediidiasutuse juhatuse liige ega mõni teine krediidiasutuse nimel tegutsema volitatud isik, sisekontrolli töötaja, revisjonikomisjoni liige, krediidiasutuse audiitor või pankrotivõlgnik. Põhikirjas võib näha ette veel muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks.

§ 54. Nõukogu koosolek

 (1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.

 (2) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatuse liige, audiitor, siseauditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees või aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 1/10 liikmetest või muud seaduses ettenähtud isikud. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise taotluses tuleb ära näidata otsustamist vajavad küsimused.

 (3) Audiitor või siseauditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees on kohustatud osa võtma nõukogu koosolekust, kui seda nõuab vähemalt üks nõukogu liige.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 55. Krediidiasutuse juhatus

 (1) Juhatus on krediidiasutuse juhtimisorgan, mis juhib selle igapäevast tegevust, lähtudes nõukogu poolt kinnitatud strateegiast ning tegevuse üldistest põhimõtetest ning kontrollib krediidiasutuse töötajate igapäevast tegevust.

 (2) Juhatus on muu hulgas kohustatud:
 1) töötama välja äriplaani nõukogu poolt kinnitatud strateegia elluviimiseks;
 2) töötama välja krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtted, lähtudes nõukogu poolt kinnitatud üldistest põhimõtetest ja kinnitama tagatiseta laenude andmise tingimused ja piirmäärad;
 3) pidevalt kindlaks määrama ja hindama kõiki krediidiasutuse tegevusega kaasnevaid riske ning tagama nende suuruse jälgimise ning kontrollimise;
 4) kujundama krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri põhikirjas sätestatud põhimõtete alusel ning kinnitama krediidiasutuse struktuuri;
 5) lähtudes nõukogu poolt kehtestatud põhimõtetest töötama välja ning rakendama krediidiasutuse tegevuse kontrollimise süsteemid, tagama nende järgimise, pidevalt hindama nende piisavust ning vajadusel neid täiustama;
 6) tagama, et kõik krediidiasutuse töötajad oleksid teadlikud nende töökohustustega seotud õigusaktide sätetest ning krediidiasutuse juhtimisorganite kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest;
 7) korraldama krediidiasutuse sisekontrolli süsteemi tõhusa toimimise ja tagama kontrolli selle üle, et krediidiasutuse, selle juhtide ning töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentidega ja heade pangandustavadega;
 8) tagama süsteemide olemasolu ning töötamise, mis tagaksid krediidiasutuse töötajatele nende tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni õigeaegse edastamise;
 9) tagama krediidiasutuse poolt kasutatavate infotehnoloogiaalaste ning klientide vara hoidmiseks kasutatavate süsteemide turvalisuse ning nende regulaarse kontrollimise;
 10) teavitama nõukogu tema kehtestatud ulatuses ja korras kõigist avastatud õigusaktide ja krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud siseeeskirjade ja muude reeglite rikkumistest.
 11) jälgima, et krediidiasutuse kõigi tegevuste puhul oleks tagatud piisav funktsioonide lahusus, ning vältima huvide konflikti tekkimist.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (21) Juhatus peab tagama, et krediidiasutuse organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt piiritletud vastutusaladega ning et kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ning raporteerimise protseduurid, mis on piisavad ja proportsionaalsed krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on juhatus seoses riskijuhtimisega ja riskide hindamisega kohustatud täiendavalt:
 1) kinnitama krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise korral reitingute määramise ja krediidiriski parameetrite hindamise üldpõhimõtted;
 2) kinnitama operatsiooniriski standardmeetodi kasutamise korral äriliinide kaardistamise üldpõhimõtted;
 3) kinnitama operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudelitel põhineva meetodi kasutamise korral mudelite kirjelduse ja toimimise üldpõhimõtted;
 4) tagama krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise korral krediidiasutuse reitingusüsteemi nõuetekohase toimimise ja regulaarselt teadmiseks võtma ülevaated reitingute määramise protsessi kohta, milles kirjeldatakse muu hulgas krediidiriski profiili reitinguklasside kaupa, reitingute muutumist, krediidiriski parameetrite hinnanguid reitinguklasside kaupa, reitingusüsteemi täiustamist vajavaid valdkondi ja eelnevalt kindlaks tehtud puuduste kõrvaldamist ning võrreldakse tegelikke krediidiriski parameetrite näitajaid prognoositud krediidiriski parameetrite hinnangute ja stressitestide tulemustega;
 5) tagama krediidiasutuse operatsiooniriski juhtimise korralduse nõuetekohase toimimise ja regulaarselt teadmiseks võtma vastava informatsiooni.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (3) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate krediidiasutuse tegevusest ja majanduslikust olukorrast.

 (4) Juhatus peab kohe teavitama nõukogu liikmeid krediidiasutuse majandusliku seisundi halvenemisest, selle ohust või usaldatavusnormatiividest kõrvalekaldumisest.

§ 56. Juhatuse liikmed

 (1) Juhatuses on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.

 (2) Juhatuse liikmeks võib olla isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, kõrgharidus, krediidiasutuse juhtimiseks vajalikud teadmised ning kogemused, kutsealane sobivus ning vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus.

 (3) Lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 sätestatud isikutele ei või krediidiasutuse juhatuse liikmeks olla nõukogu liige, sisekontrolli töötaja, revisjonikomisjoni liige, revident, audiitor või pankrotivõlgnik. Põhikirjas võib ette näha veel muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 57. Kõrgendatud nõuded krediidiasutuse juhatuse esimehele

  Lisaks käesolevas seaduses krediidiasutuse juhatuse liikmele sätestatud nõudmistele peab krediidiasutuse juhatuse esimees omama vähemalt viieaastast rahandusalast praktilise töö kogemust juhtival ametikohal.

§ 58. Krediidikomitee

 (1) Krediidikomitee moodustatakse krediidiasutuse põhikirjas ettenähtud korras vähemalt viieliikmelises koosseisus, nende hulgas krediidiasutuse juhatuse esimees, kes ei tohi olla krediidikomitee esimees või esimehe äraolekul juhtida krediidikomitee istungit. Vähemalt pooled ühistupanga krediidikomitee liikmed peavad olema ühistupanga liikmed või ühistupanga liikmete esindajad.

 (2) Panga nõukogu poolt kehtestatud piirmäärast suuremate laenude andmine ja pikendamine toimub krediidikomitee igakordse eelneva otsuse alusel. Ühistupangas toimub laenude andmine ja pikendamine põhikirjas ettenähtud korras.

 (3) Enne laenude andmise ja pikendamise otsustamist vaatab komitee läbi kõik laenu taotlemiseks esitatud dokumendid ja muu informatsiooni ning võtab selle alusel seisukoha laenu taotleja maksevõime ja usaldusväärsuse, tema poolt pakutavate tagatiste olemasolu ja piisavuse kohta. Krediidikomitee liikmete seisukohad kantakse istungi protokolli.

 (4) Krediidikomitee istungid on kinnised. Krediidikomitee istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole komitee liikmetest. Laenu andmine otsustatakse lahtisel nimelisel hääletamisel häälteenamusega. Krediidikomitee liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komitee esimehe hääl.

 (5) Krediidikomitee istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik istungist osa võtnud komitee liikmed. Protokolli kantakse komitee liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.

 (6) Krediidikomitee ei ole kohustatud laenu andmisest keeldumist põhjendama.

§ 581. Riskikontrolli funktsioon

 (1) Krediidiasutuses, kes taotleb käesoleva seaduse § 867 lõikes 1 sätestatud luba, peab toimima sõltumatu krediidiriski kontrolli funktsioon. Krediidiriski kontrolli funktsioon peab olema organisatsiooniliselt sõltumatu ja lahutatud laenude andmise otsuste tegemise funktsioonist, sealhulgas krediidikomiteest. Krediidiriski kontrolli funktsiooni eest vastutav isik esitab ülevaateid otse krediidiasutuse juhatusele.

 (2) Krediidiriski kontrolli funktsioon peab hõlmama vähemalt järgmisi tegevusi:
 1) reitinguklasside ja jaenõuete kogumite pidev jälgimine ning testimine;
 2) reitingusüsteemi toimimise analüüsimine ning vastavate ülevaadete koostamine;
 3) protseduuride väljatöötamine, et tagada krediidiasutuse kõikides struktuuriüksustes reitinguklasside ja jaenõuete kogumite definitsioonide järjepidev ja ühetaoline rakendamine;
 4) reitingute määramise protsessis toimuvate muudatuste ja nende põhjuste tuvastamine ning dokumenteerimine;
 5) reitingukriteeriumite ülevaatamine krediidiriski taseme kajastamise sobivuse hindamiseks;
 6) osalemine reitingute määramise protsessis kasutatavate mudelite väljatöötamisel või valimisel, nende rakendamisel ja usaldusväärsuse hindamisel;
 7) pidev kontroll reitingute määramise protsessis kasutatavate mudelite üle;
 8) mudelite perioodiline ülevaatamine ja neis vajalike muudatuste tegemine.

 (3) Krediidiasutuses, kes taotleb käesoleva seaduse § 8641 lõikes 1 sätestatud luba, peab toimima sõltumatu operatsiooniriski kontrolli funktsioon, mis tagab pideva järelevalve operatsiooniriski mõõtmise ja juhtimise korralduse üle.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 59. Sisekontrolli süsteem

 (1) Krediidiasutuses ja krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvas äriühingus peab pidevalt toimima sisekontrolli süsteem, mis on proportsionaalne nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning mis tagab riskide kontrolli, ühingu juhtimise heade tavade järgimise ja siseauditi funktsiooni täitmise.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Krediidiasutuse sisekontrolli süsteem peab hõlmama kõiki krediidiasutuse juhtimis- ja tegevustasandeid, et tagada krediidiasutuse tegevuse efektiivsus, finantsaruandluse usaldatavus ning vastavus seadustele ja muudele õigusaktidele, krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentidele ning headele pangandustavadele ning otsuste vastuvõtmine usaldusväärse ja asjakohase informatsiooni alusel.

 (3) Krediidiasutuse sisekontrolli süsteemi osana moodustatakse sõltumatu siseauditi üksus, mis jälgib kogu krediidiasutuse tegevust.

 (4) Siseauditi üksus hindab krediidiasutuse tavapärast majandustegevust ja sise-eeskirjade ja protseduurireeglite vastavust ja piisavust krediidiasutuse tegevusele ning kontrollib pidevalt nõukogu ja juhatuse kehtestatud eeskirjadest, protseduurireeglitest, limiitidest ja muudest normidest kinnipidamist ning jälgib Finantsinspektsiooni ettekirjutuste täitmist.

 (41) Krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise korral peab siseauditi üksus või muu samaväärne sõltumatu osapool kontrollima ja hindama vähemalt üks kord aastas reitingusüsteemi toimimise, sealhulgas krediidiriski parameetrite hindamise vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (42) Siseauditi üksus või muu samaväärne sõltumatu osapool peab kontrollima ja hindama vähemalt üks kord aastas operatsiooniriski juhtimise korralduse toimimise ning operatsiooniriski standardmeetodi kasutamise korral regulaarselt äriliinide kaardistamise protsessi vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (5) Siseauditi üksus analüüsib krediidiasutuse ja selle töötajate tegevuses avastatud puudusi, ülesannete täitmata jätmise ja volituste ületamise juhtumeid, teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimise abinõude kohta, koostab oma tegevusest perioodilisi ülevaateid, mis esitatakse krediidiasutuse põhikirjas ettenähtud korras krediidiasutuse nõukogule ning juhatusele.

 (6) Ühistupangas täidab käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud ülesandeid revisjonikomisjon ja tal on käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud õigused.

§ 60. Nõuded siseauditi üksuse töötajatele ja revisjonikomisjoni liikmetele

 (1) Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhiks ja revisjonikomisjoni esimeheks võib olla isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, kõrgharidus, sisekontrolli juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused, ning tema suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõikes 6 sätestatut.

 (2) Krediidiasutuse siseauditi üksuse töötaja ja revisjonikomisjoni liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, sisekontrolli tööks vajalik haridus, teadmised ning kutsealane sobivus.

 (3) Siseauditi üksuse töötajad nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist krediidiasutuse nõukogu otsuse alusel. Revisjonikomisjoni liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek.

 (4) Siseauditi üksuse töötajate või revisjonikomisjoni liikmete arv peab olema temale pandud ülesannete täitmiseks küllaldane.

 (5) Siseauditi üksuse töötajad ja revisjonikomisjoni liikmed on kohustatud hoidma saladuses neile seoses nende tegevusega teatavaks saanud informatsiooni. Eeltoodud nõue ei kehti informatsiooni suhtes, mida edastatakse Finantsinspektsioonile, krediidiasutuse juhatusele ja nõukogule seaduses, krediidiasutuse põhikirjas või siseauditi üksuse põhimääruses sätestatud korras.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 61. Siseauditi üksuse õigused

 (1) Siseauditi üksus tegutseb krediidiasutuse nõukogu poolt kinnitatud põhimääruses sätestatud korras.

 (2) Siseauditi üksuse töötajatel on õigus tutvuda krediidiasutuse kõikide dokumentidega, jälgida piiranguteta krediidiasutuse tööd igas lõigus ning osaleda juhatuse ja krediidiasutuse põhikirja alusel moodustatud komiteede koosolekutel.

 (3) Siseauditi üksusel on õigus nõuda krediidiasutuse töötajatelt nende tegevuses ilmnenud puuduste ja eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning ilmnenud puuduste kõrvaldamist.

 (4) Siseauditi üksus töötab koostöös Finantsinspektsiooniga.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 62. Nõukogu kontrollikomitee

 (1) Nõukogu võib moodustada krediidiasutuse juhatuse tegevuse kontrollimiseks komitee (nõukogu kontrollikomitee), mille pädevuse, õigused ja tegevuse põhimõtted määrab krediidiasutuse nõukogu.

 (2) Nõukogu kontrollikomitee liikmeteks võivad olla nõukogu liikmed ning muud nõukogu poolt määratud isikud. Komitee liikmeks ei või olla krediidiasutuse juhatuse liige ega krediidiasutuse töötaja.

 (3) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata ühistupangale.

§ 63. Krediidiasutuse sise-eeskirjad ja protseduurireeglid

 (1) Krediidiasutuses peavad olema kehtestatud juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid. Sise-eeskirjad ja protseduurireeglid peavad kindlustama krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide ja krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste täitmise.

 (2) Krediidiasutuse sise-eeskirjad ja protseduurireeglid peavad muuhulgas kindlaks määrama:
 1) krediidiasutuse huvide ja krediidiasutuse juhtide ning töötajate isiklike majanduslike huvide konfliktide vältimise korra;
 2) krediidiasutusesisese informatsiooni ja dokumentide liikumise korra;
 3) tehingute ja toimingute tegemise korra krediidiasutuse arvel ning klientide nimel ja arvel;
 4) alluvussuhted, aruandluse esitamise protseduuri ja õiguste delegeerimise, sätestades funktsioonide lahususe krediidiasutuse nimel kohustuste võtmisel, väljamaksete tegemisel, tehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses ning tehingute riskide hindamisel;
 5) sisekontrolli süsteemi toimimise korra;
 6) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud protseduurireeglid ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirja.
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]

 (3) Krediidiasutuse nimel tegutsev isik ei või esindada krediidiasutust tehingute tegemisel ja õigusvaidluste pidamisel kolmanda isikuga, kelle suhtes krediidiasutuse nimel tegutseval isikul või temaga samaväärset majanduslikku huvi omaval isikul on isiklikke majanduslikke huvisid.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 631. Kapitali adekvaatsuse tagamise protsess

 (1) Krediidiasutuse kõik olulised riskid, sealhulgas riskid, mida ei ole nimetatud käesoleva seaduse § 79 lõikes 2, peavad olema igal ajahetkel adekvaatselt kaetud omavahenditega.

 (2) Krediidiasutuses peavad olema kehtestatud usaldusväärsed, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad ning neile vastavad protseduurid, et säilitada jätkuvalt adekvaatset omavahendite taset, struktuuri ja jaotust erinevate struktuuriüksuste ja tegevuste vahel, lähtudes krediidiasutuse võetud riskide või potentsiaalsete riskide tasemest.

 (3) Vastavaid strateegiaid ja protseduure tuleb regulaarselt ajakohastada, et tagada nende jätkuv proportsionaalsus krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

6. peatükk KREDIIDIASUTUSTE ÜHINEMINE 

§ 64. Krediidiasutuste ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise erisused

 (1) Krediidiasutuse ümberkujundamine ei ole lubatud.

 (2) Krediidiasutuse jagunemine ei ole lubatud.

 (3) Krediidiasutuste ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

 (4) Krediidiasutuste ühinemisel ei kohaldata äriseadustiku §-s 399 sätestatut, samuti § 400 lõikes 1 ettenähtud tähtaega ja § 400 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuet.

 (5) [Kehtetu – RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]

§ 65. Krediidiasutuste ühinemise viisid

 (1) Krediidiasutus võib ühineda üksnes lepinguriigi õiguse alusel asutatud ja kehtivat tegevusluba omava krediidiasutusega.
[RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]

 (2) Krediidiasutused võivad ühineda uue krediidiasutuse asutamise teel. Ühinemise tulemusena asutatav krediidiasutus peab taotlema tegevusluba käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras.

 (3) Finantsinspektsiooni loal võib krediidiasutus (ühendatav krediidiasutus) ühineda teise krediidiasutusega (ühendav krediidiasutus), jätkates tegevust ühendava krediidiasutuse tegevusloa alusel.

 (4) Asutatava või ühendava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase peab vastama käesoleva seaduse nõuetele.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 66. Ühinemisleping ja ühinemisaruanne

 (1) Krediidiasutuste ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud, kui selliseks tingimuseks on Finantsinspektsioonilt ühinemisloa saamine.

 (2) Ühinevate krediidiasutuste juhatused peavad kolme päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist teatama sellest Finantsinspektsioonile ja esitama ühinemisega seotud toimingute kohta ühinemiskava.

 (3) Krediidiasutuste ühinemisel tuleb koostada ühinemisaruanne ja majandusaasta aruande nõuetele vastav lõppbilanss, mis ei tohi olla koostatud varasema seisuga kui kolm kuud enne ühinemisaruande koostamist.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 67. Audiitori määramine ja audiitori aruanne

 (1) Krediidiasutuste ühinemise korral määrab Finantsinspektsioon ühinevate krediidiasutuste ettepanekul vähemalt ühe ühise audiitori kõikidele ühinevatele krediidiasutustele.

 (2) Audiitor koostab ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande, näidates ära, milliseid hindamismeetodeid on kasutatud aktsiate või osamaksude vahetussuhte määramisel, ja annab oma arvamuse selle kohta, kas ühendava või asutatava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase vastab käesoleva seaduse nõuetele.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 68. Ühinemisloa taotlemine

 (1) Ühinemisloa taotlemiseks peab ühendav krediidiasutus esitama Finantsinspektsioonile taotluse ja alljärgnevad dokumendid:
 1) ühinemislepingu või selle notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja;
 2) ühinemisaruande;
 3) ühinemisotsused;
 4) audiitori aruande;
 5) esimese kolme aasta äriplaani;
 6) raamatupidamise sise-eeskirja projekti ja andmed kasutatavate infosüsteemide kohta;
 7) krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri kirjelduse;
 8) dokumendid krediidiasutuse juhtide, siseauditi üksuse juhi ja revisjonikomisjoni esimehe kohta, mis kinnitavad nende isikute usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse nõuetele;
 9) juhatuse liikmete kinnituskiri käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse kohta.

 (2) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni.

 (3) Kui ühendatava krediidiasutuse aktsionärid omandavad olulise osaluse ühendavas krediidiasutuses käesoleva seaduse §-s 30 ettenähtud määrades, tuleb esitada ka eelnimetatud paragrahvis ettenähtud dokumendid.

 (4) Finantsinspektsioon võib teostada ühinemise toimingute kohapealset järelevalvet.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 69. Ühinemisluba

 (1) Finantsinspektsioon võib keelduda krediidiasutuste ühinemiseks loa andmisest, kui:
 1) ühinevatel krediidiasutustel ei ole Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt piisavalt juhtimis- ja finantsressursse;
 2) ühinemine vähendab oluliselt efektiivset konkurentsi pangandusturul;
 3) taotleja ei ole esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 68 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumente või informatsiooni;
 4) ühinemine võib kahjustada ühinevate krediidiasutuste hoiustajate, klientide või teiste võlausaldajate huve.

 (2) Otsuse krediidiasutuste ühinemiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva jooksul, arvates käesoleva seaduse § 68 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentide või informatsiooni esitamisest. Otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult kolme päeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 70. Ühinemisest teatamine

 (1) Ühinevad krediidiasutused peavad avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta viivitamata vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning kõigi ühinevate krediidiasutuste veebilehtedel.
[RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]

 (2) Ühinemise äriregistrisse kandmiseks võib krediidiasutus esitada avalduse viivitamatult pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamist.

7. peatükk KREDIIDIASUTUSE USALDUSVÄÄRSUSE TAGAMINE JA KLIENTIDE HUVIDE KAITSE 

1. jagu KREDIIDIASUTUSE USALDATAVUSNORMATIIVID 
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 71. Usaldatavusnormatiivid

 (1) Krediidiasutus on oma usaldusväärsuse tagamiseks kohustatud pidevalt järgima usaldatavusnormatiive, millega määratakse:
 1) omavahendite miinimumsuurus;
 2) kapitali adekvaatsus;
 3) riskide kontsentreerumise piirmäärad;
 4) piirangud osalustele äriühingutes.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Kui krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, järgitakse kapitali adekvaatsust, riskide kontsentreerumise piirmäärasid ning piiranguid osalustele nii krediidiasutuse kohta eraldi kui ka konsolideeritud näitajate alusel.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (3) Krediidiasutus on kohustatud tagama võimaluse usaldatavusnormatiivide piisavalt täpseks arvutamiseks igal ajahetkel.

 (4) Krediidiasutuse ning tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute juhtimis- ja sisekontrollisüsteemid ning raamatupidamise korraldus peavad tagama usaldatavusnormatiivide arvutamise ning sellekohase aruandluse õigsuse.

 (5) Krediidiasutuse juhatus on kohustatud usaldatavusnormatiivide rikkumisest viivitamata teatama Finantsinspektsioonile.

 (6) Krediidiasutus on kohustatud oma põhitegevusest tulenevatest üldistest riskidest tekkivate võimalike kahjude katmiseks moodustama reserve. Eesti Pank võib kehtestada reservide moodustamise, hoidmise ja kasutamise korra.

 (7) Usaldatavusnormatiivide rakendamise ja arvutamise korra, arvutamise erisused ning aruandluse korra kehtestab Eesti Pank . Finantsinspektsioonil on õigus otsustada usaldatavusnormatiivide arvutamise erisuste rakendamise üle.

 (8) Kui krediidiasutus kuulub finantskonglomeraati kindlustustegevuse seaduse § 187 tähenduses, peab ta järgima kindlustustegevuse seaduse 11. peatüki 3. jaos sätestatut.

§ 72. Krediidiasutuse omavahendid

 (1) Krediidiasutuse omavahendid koosnevad esimese, teise ja kolmanda taseme omavahenditest, millest on tehtud käesoleva seaduse§ 75 lõikes 1 sätestatud mahaarvamised.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Kolmanda taseme omavahendeid võib arvata krediidiasutuse omavahendite koosseisu ainult kapitali adekvaatsuse arvutamisel.

§ 721. Allutatud kohustus

  Krediidiasutuse kohustus loetakse allutatuks, kui sellest tulenev nõue krediidiasutuse vastu kuulub krediidiasutuse lõpetamise või pankroti korral rahuldamisele pärast kõigi teiste võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamist. Krediidiasutuse pankroti korral toimub allutatud kohustusest tuleneva nõude rahuldamine vastavalt käesoleva seaduse §-s 131 sätestatule.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 73. Esimese taseme omavahendid

 (1) Esimese taseme omavahendid on:
 1) sissemakstud aktsia- või osakapital, välja arvatud eelisaktsiate eest tasutud summad;
 2) ülekurss;
 3) seaduse ja põhikirja kohaselt kasumi arvel moodustatud reservid ja reservkapital;
 4) eelmiste aastate jaotamata auditeeritud kasum;
 5) eelmiste aastate jaotamata kahjum;
 6) käesoleva majandusaasta kasum, mille suurust on kontrollinud krediidiasutuse audiitor;
 7) muud käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatutega sarnased kapitali iseloomuga instrumendid.

 (2) Krediidiasutuse aktsia- või osakapitali, ülekursi ja reservide hulgas võib näidata vaid reaalselt olemasolevaid summasid.

 (3) Esimese taseme omavahendite arvutamisel arvatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud omavahendite kogusummast maha:
 1) oma aktsiate summa, välja arvatud oma aktsiatena käsitletavad eelisaktsiad;
 2) immateriaalse põhivara summa;
 3) käesoleva majandusaasta kahjum.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 6 nimetatud kasumi arvamisel esimese taseme omavahendite koosseisu võib sinna arvata ainult selle osa kasumist, millest on maha arvatud kõik võimalikud maksud ja dividendid.

 (5) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata pärast kasumi arvamist esimese taseme omavahendite koosseisu esitama Finantsinspektsioonile järgmised dokumendid:
 1) krediidiasutuse kinnitus omavahendite koosseisu arvatud kasumi suuruse ning sellest kõikide võimalike maksude ja prognoositavate dividendide mahaarvamise kohta;
 2) audiitori märkusteta vandeaudiitori aruanne lõppenud majandusaasta raamatupidamisaruannete kohta juhul, kui omavahenditesse on arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud eelmiste aastate jaotamata auditeeritud kasumi arvele kantud lõppenud majandusaasta kasum;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
 3) audiitori aruanne selle kohta, et finantsinformatsiooni ülevaatamisel ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitavad sellele, et kasumiaruandes esitatud andmed ei kajasta õigesti ja õiglaselt ülevaadatud perioodi kasumit kooskõlas kasutatava raamatupidamistavaga juhul, kui omavahendite koosseisu on arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud käesoleva majandusaasta kasum.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (51) Kui vandeaudiitori aruanne on märkustega, on krediidiasutus kohustatud eelnevalt taotlema Finantsinspektsioonilt loa kasumi arvamiseks esimese taseme omavahendite koosseisu ja esitama Finantsinspektsioonile põhjendatud arvamuse esimese taseme omavahenditesse arvatava kasumi suuruse kohta. Finantsinspektsioon lähtub loa andmisel audiitori märkuste sisust ja märkustes toodud puuduste mõjust esimese taseme omavahenditesse arvatavale kasumile.
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud kasumi arvestamisel ei või omavahendite koosseisu arvatav kasum olla suurem krediidiasutuse audiitori poolt kontrollitud kasumist või bilansilisest kasumist vastavalt sellele, kumb nendest on väiksem.

 (7) Krediidiasutus on kohustatud eelnevalt taotlema Finantsinspektsioonilt loa käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud instrumentide arvamiseks esimese taseme omavahendite koosseisu ja esitama Finantsinspektsioonile vastavat instrumenti puudutavad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga nimetatud instrumendi tingimuste vastavuse kohta esimese taseme omavahenditele esitatavatele nõuetele.

 (8) [Kehtetu – RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (9) Krediidiasutusel peab olema võimalik esimese taseme omavahendeid viivitamata ja piiranguteta kasutada kahjumite ja riskide katmiseks.

§ 74. Teise taseme omavahendid

 (1) Teise taseme omavahendid on:
 1) allutatud kohustused käesoleva seaduse § 721 tähenduses;
 2) eelisaktsiad, välja arvatud oma aktsiatena käsitletavad eelisaktsiad;
 3) põhivara ümberhindluse reserv;
 4) määramata tähtajaga väärtpaberid ja muud instrumendid, mis vastavad käesoleva seaduse §-s 742 sätestatud tingimustele;
 5) muud käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatutega sarnased kohustused ning kapitali iseloomuga muud instrumendid.

 (2) Krediidiasutus, kes kasutab kapitalinõuete arvutamisel krediidiriski sisereitingute meetodeid, võib teise taseme omavahenditesse arvata summa, mille võrra sisereitingute meetodiga kaetud riskipositsioonide, välja arvatud omakapitali instrumentidest tulenevate riskipositsioonide väärtuse korrigeerimised ja allahindlused ületavad nendelt riskipositsioonidelt arvutatud oodatava kahju. Arvessevõetav summa ei tohi olla suurem kui 0,6 protsenti riskiga kaalutud varast, mille hulka ei ole arvatud maksimaalse võimaliku riskikaaluga kaalutud väärtpaberistatud riskipositsioone.

 (3) Teise taseme omavahenditena võetakse arvesse vaid selliseid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud instrumente, mis on rahalise sissemaksena antud täielikult üle krediidiasutuse käsutusse.

 (4) Krediidiasutus on kohustatud eelnevalt taotlema Finantsinspektsioonilt loa käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud instrumendi arvamiseks teise taseme omavahendite koosseisu, esitades Finantsinspektsioonile asjassepuutuvad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga.

 (5) Finantsinspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa, kui vastava instrumendi kohta on täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) nende sisu ja kajastamist käsitletakse krediidiasutuse raamatupidamise sise-eeskirjas;
 2) krediidiasutuse audiitor teostab nende üle kontrolli;
 3) nende summa on kindlaks määranud krediidiasutuse juhatus;
 4) krediidiasutus saab kohustust või instrumenti vabalt kasutada tavapäraste pangandusriskide katmiseks enne kasumi või kahjumi kindlaksmääramist.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 741. Allutatud kohustuse krediidiasutuse omavahendite koosseisu arvamise tingimused

 (1) Allutatud kohustuse võib arvata krediidiasutuse teise taseme omavahendite koosseisu, kui see vastab järgmistele tingimustele:
 1) krediidiasutus ei anna tagatist selle kohustuse täitmiseks;
 2) kohustuse tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt viis aastat või kohustuse tagasimaksmise nõudest tuleb ette teatada vähemalt viis aastat;
 3) kohustus ei sisalda tingimust, mille kohaselt tekib krediidiasutusel kohustus teatud asjaolude korral see ennetähtaegselt tagasi maksta, välja arvatud krediidiasutuse lõpetamise korral.

 (2) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata pärast allutatud kohustuse arvamist teise taseme omavahendite koosseisu esitama Finantsinspektsioonile selle aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud teise taseme omavahendite koosseisu arvatava allutatud kohustuse tingimustele.

 (3) Krediidiasutuse teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuse ennetähtaegne tagasimaksmine on lubatud vaid laenu saaja algatusel ja Finantsinspektsiooni eelneva loa alusel.

 (4) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmisest, kui krediidiasutuse omavahendid pärast allutatud kohustuse tagasimaksmist ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul piisavad käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

 (5) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.

 (6) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata pärast teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuse tingimuste muutumist esitama Finantsinspektsioonile allutatud kohustuse tingimuste muutumise aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

 (7) Allutatud kohustuse lõppemise või lõpetamise päevale eelneva viie aasta jooksul tuleb teise taseme omavahendite hulka arvatud allutatud kohustuse arvestuslikku summat igal aastal järk-järgult vähendada 20 protsendi võrra kohustuse algsummast. Vähendamine toimub iga kolme kuu järel viie protsendi kaupa.
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

§ 742. Määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide teise taseme omavahendite koosseisu arvamise tingimused

 (1) Käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punktis 4 nimetatud määramata tähtajaga väärtpabereid ja muid instrumente võib arvata teise taseme omavahendite koosseisu, kui nad vastavad järgmistele tingimustele:
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 1) määramata tähtajaga väärtpaberist või muust instrumendist tulenev krediidiasutuse kohustus on allutatud käesoleva seaduse § 721 tähenduses;
 2) määramata tähtajaga väärtpabereid või muid instrumente ei saa lunastada või tagasi maksta nõude esitaja algatusel ega ilma Finantsinspektsiooni eelneva loata;
 3) väärtpaberite emissiooni käsitlevates dokumentides on sätestatud võimalus, et tasumata kohustuse tagasimakse ja intressi summat saab kasutada kahjumi katmiseks, võimaldades krediidiasutusel jätkata tavapärast majandustegevust, või muid instrumente käsitlevates dokumentides on sätestatud krediidiasutuse õigus intressi maksmine edasi lükata, kui pärast intressi maksmist krediidiasutuse omavahendid ei ole piisavad käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

 (2) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata pärast määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide arvamist teise taseme omavahendite koosseisu esitama Finantsinspektsioonile nende täpse kirjelduse ning nende aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga väärtpaberite ja instrumentide tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud omavahendite koosseisu arvatavate määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide tingimustele.

 (3) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud loa andmisest, kui krediidiasutuse omavahendid pärast määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide lunastamist või tagasimaksmist ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul piisavad käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

 (4) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.

 (5) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata pärast teise taseme omavahendite koosseisu arvatud määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide tingimuste muutumist esitama Finantsinspektsioonile määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide tingimuste muutumise aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

§ 75. Mahaarvamised

 (1) Omavahenditest tehakse järgmised mahaarvamised:
 1) olulised osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes ning allutatud nõuded ja muud käesoleva seaduse tähenduses teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite koosseisu;
 2) olulisest osalusest väiksemad osalused krediidi- ja finantseerimisasutustes ja allutatud nõuded ning muud käesoleva seaduse tähenduses teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite koosseisu, kui kõikide selliste osaluste, allutatud nõuete ja instrumentide kogusumma on suurem kui 10 protsenti krediidiasutuse omavahenditest enne mahaarvamisi;
 3) osalused kindlustus- ja edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates, mis on suuremad kui 20 protsenti nimetatud äriühingu aktsia- või osakapitalist või häälte arvust, ning kindlustustegevuse seaduse §-s 68 sätestatud tingimustele vastavad allutatud nõuded, määramata tähtajaga väärtpaberid või muudest instrumentidest tulenevad nõuded, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud kindlustus- ja edasikindlustusandjate ning kindlustusvaldusettevõtjate omavahendite koosseisu.

 (2) Krediidiasutus, kes kasutab kapitalinõuete arvutamisel krediidiriski sisereitingute meetodeid, arvab omavahenditest maha summa, mille võrra sisereitingute meetoditega kaetud riskipositsioonidelt arvutatud oodatav kahju ületab nende riskipositsioonide, välja arvatud omakapitali instrumentidest tulenevate riskipositsioonide korrigeerimisi ja allahindlusi.

 (3) Omavahenditest arvatakse maha väärtpaberistatud riskipositsioonid, millele rakendatakse maksimaalset võimalikku riskikaalu, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus kaasab nimetatud riskipositsioonid kapitalinõuete arvutusse.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud mahaarvamiste summast arvatakse 50 protsenti maha esimese taseme omavahenditest ja 50 protsenti teise taseme omavahenditest pärast käesoleva seaduse § 78 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangute rakendamist. Kui teise taseme omavahenditest mahaarvatav summa ületab teise taseme omavahendeid, kaetakse puudujääv osa esimese taseme omavahendite arvelt.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud mahaarvamisi ei tehta omavahendite miinimumsuuruse, riskide kontsentreerumise piirmäärade ja osalustele äriühingutes seatud piirangute arvutamisel.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mahaarvamised võib krediidiasutus jätta Finantsinspektsiooni eelneval loal tegemata, kui:
 1) osalused, allutatud nõuded ja muud instrumendid teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes, kindlustus- ja edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates on omandatud ajutiselt finantsabitehingu raames selle äriühingu tegevuse ümberkorraldamise või tervendamise eesmärgil;
 2) osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes, kindlustus- ja edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates on omandatud kauplemise eesmärgil ja krediidiasutus arvestab kauplemisportfelli riske kapitali adekvaatsuse arvutamisel;
 3) osalused ja muud investeeringud kapitali iseloomuga instrumentidesse on sellistes krediidi- ja finantseerimisasutustes, kindlustus- ja edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates, mille üle teostatakse koos krediidiasutusega konsolideeritud järelevalvet või järelevalvet kui finantskonglomeraadi üle kindlustustegevuse seaduse tähenduses.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 76. Kauplemisportfell ja pangaportfell

 (1) Krediidiasutuse kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid, mis on tekkinud järgmistest instrumentidest:
 1) väärtpaberid, kaubad ja tuletisinstrumendid, mis on soetatud kauplemise eesmärgil kasumi teenimiseks tegelike ning oodatavate ostu- ja müügihindade erinevustelt või muudelt hinna ja intressimäärade kõikumistelt lühiajalise perioodi jooksul;
 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud instrumentidega seotud riskide maandamiseks võetud kohustused ja soetatud instrumendid;
 3) instrumendid, mis on oma olemuselt sarnased käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud instrumentidega.

 (2) Kauplemisportfelli kuuluv riskipositsioon peab olema vaba kõikidest kauplemist piiravatest klauslitest või temaga seotud risk peab olema täielikult maandatav.

 (3) Krediidiasutus peab suutma Finantsinspektsioonile riskipositsiooni või kauplemisportfelli juhtimise kirjalike strateegiate, poliitikate ja protseduuride alusel tõendada, et kauplemisportfelli arvatava riskipositsiooni hoidmise eesmärgiks on kauplemine.

 (4) Krediidiasutus võib Finantsinspektsiooni eelneval loal arvata kauplemisportfelli koosseisu pöördrepotehingutest ning väärtpaberite ja kaupade laenuks võtmisest tulenevad riskipositsioonid.

 (5) Finantsinspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa, kui vastavate riskipositsioonide puhul on täidetud käesoleva lõike punktides 1, 2 ja 4 või 3 ja 4 toodud tingimused:
 1) riskipositsioone hinnatakse igapäevaselt turuhinnas;
 2) käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tehinguid käsitlev leping annab krediidiasutusele õiguse oma nõuet teise poole nõudega kohe ja eraldi tahteavalduseta tasaarvestada, kui teine pool ei täida oma kohustusi;
 3) tasaarvestamise õigust sätestav leping on sõlmitud mõlema poole peamise ja püsiva majandus- või kutsetegevuse käigus;
 4) tasaarvestamise õigust sätestavat lepingut kasutatakse ainult aktsepteeritud ja sobivatel eesmärkidel ning välistatakse näilikud tehingud.

 (6) Pangaportfell koosneb väärtpaberitest, kaupadest ja tuletisinstrumentidest ning muudest instrumentidest tekkinud riskipositsioonidest, mis ei kuulu kauplemisportfelli.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 77. Kolmanda taseme omavahendid

 (1) Kolmanda taseme omavahendite hulka kuuluvad krediidiasutuse käsutusse rahalise sissemaksena täielikult üle antud allutatud kohustused, mis vastavad käesoleva seaduse §-s 721, § 74 lõikes 1 ja § 741 lõike 1 punktides 1 ning 3 sätestatule järgmistel tingimustel:
 1) allutatud kohustuse tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt kaks aastat;
 2) krediidiasutusel on õigus allutatud kohustuse tagasimaksmise tähtpäeva saabumisel edasi lükata kohustuse tagasimaksmine ja intressi maksmine, kui tema omavahendid ei ole piisavad käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide täitmiseks.

 (2) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata pärast allutatud kohustuse arvamist kolmanda taseme omavahendite koosseisu esitama Finantsinspektsioonile allutatud kohustuse aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kolmanda taseme omavahendite koosseisu arvatavate allutatud kohustuste tingimustele.

 (3) Krediidiasutuse kolmanda taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuse ennetähtaegne tagasimaksmine on lubatud vaid Finantsinspektsiooni eelneva loa alusel.

 (4) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmisest, kui krediidiasutuse omavahendid pärast allutatud kohustuse tagasimaksmist ei ole piisavad käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

 (5) [Kehtetu – RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (6) Krediidiasutus on kohustatud Finantsinspektsiooni teavitama kolmanda taseme omavahendite koosseisu kuuluvate allutatud kohustuste ja nendega seotud intressi tasumisest, kui krediidiasutuse omavahendid on väiksemad kui 120 protsenti käesoleva seaduse § 79 lõikes 2 sätestatud omavahendite suurusest.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 771. Konsolideeritud omavahendid

 (1) Omavahendite arvutamisel konsolideeritud alusel kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 72, 721, 73, 74, 741, 742 ja 75–77 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (2) Esimese taseme omavahendite arvutamisel konsolideeritud alusel lisatakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 loetletud esimese taseme omavahenditele:
 1) vähemusosalus, välja arvatud eelisaktsiatest tulenev vähemusosalus;
 2) konsolideerimisel tekkinud realiseerimata valuutakursivahed;
 3) muud käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatutega sarnased kapitali iseloomuga instrumendid.

 (3) Konsolideeritud alusel käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud instrumentide esimese taseme omavahendite koosseisu arvamiseks on krediidiasutus kohustatud taotlema eelnevalt Finantsinspektsioonilt loa ja esitama Finantsinspektsioonile vastava instrumendi aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga nimetatud instrumendi tingimuste vastavuse kohta esimese taseme omavahenditele esitatavatele nõuetele.

 (4) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.

 (5) Konsolideeritud alusel võib krediidiasutus arvata omavahendite koosseisu oma tütarettevõtja käesoleva majandusaasta kasumi enne kogu konsolideerimisgrupi kasumi kontrollimist sõltumatu audiitori poolt juhul, kui tütarettevõtja kasum on sõltumatu audiitori poolt kontrollitud ning tütarettevõtja audiitorile kehtivad samad nõuded kui krediidiasutuse audiitorile vastavalt käesolevale seadusele. Krediidiasutuse omavahendite koosseisu arvatav tütarettevõtja kasumisumma ei või ületada krediidiasutuse konsolideerimisgrupi kasumit.

 (6) Krediidiasutus on kohustatud esitama Finantsinspektsioonile krediidiasutuse audiitori koostatud dokumendi omavahendite koosseisu arvatud tütarettevõtja kasumi moodustumise kontrolli tulemuste kohta ning kinnituse omavahendite koosseisu arvatud ettevõtja kasumi osa suuruse ja kasumist kõikide võimalike maksude ja dividendide mahaarvamise kohta.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 78. Omavahendite piirangud

 (1) Teise taseme omavahendid ei tohi ületada esimese taseme omavahendeid.

 (2) Teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuste ja eelisaktsiate summa ei tohi ületada 50 protsenti esimese taseme omavahenditest.

 (3) Teise taseme omavahendid, mida kasutatakse pangaportfelli riskide katmiseks, ei tohi ületada samal otstarbel kasutatavaid esimese taseme omavahendeid.

 (4) Teise ja kolmanda taseme omavahendid kokku ei tohi ületada krediidiasutuse esimese taseme omavahendeid.

 (5) Kolmanda taseme omavahendid ei tohi ületada 150 protsenti kauplemisportfelli riskide, valuutariski ja riskide kontsentreerumise piirmäära kauplemisportfelli arvel ületava positsiooni riskide katmiseks kasutatavatest esimese taseme omavahenditest.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud omavahendite piirangut võib ületada tingimusel, et teise ja kolmanda taseme omavahendid kokku ei ületa 250 protsenti kauplemisportfelli riskide, valuutariski ja riskide kontsentreerumise piirmäära kauplemisportfelli arvel ületava positsiooni riskide katmiseks kasutatavatest esimese taseme omavahenditest.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 sätestatud piirmäärasid ületavaid teise ja kolmanda taseme omavahendeid ei tohi arvata omavahendite koosseisu kapitali adekvaatsuse arvutamisel.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (71) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud piirmäärasid rakendatakse enne käesoleva seaduse § 75 lõikes 1 nimetatud mahaarvamiste tegemist.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirmäärasid ületavaid teise taseme omavahendeid ei tohi arvestada omavahendite minimaalsuuruse, riskide kontsentreerumise piirmäärade ja investeerimispiirangute arvutamisel.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (9) Krediidiasutusel peavad olema omavahendid summas, mis on võrdne vähemalt 5 miljoni euroga.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 79. Kapitali adekvaatsus

 (1) Kapitali adekvaatsus väljendab krediidiasutuse omavahendite vastavust krediidiasutuse majandustegevusest, sealhulgas kauplemisportfellist, tulenevatele riskidele.

 (2)

Krediidiasutuse omavahendid peavad igal ajahetkel olema võrdsed järgmiste näitajate summaga või ületama järgmiste näitajate summat:


 1)

pangaportfelli krediidiriski kapitalinõue;


 2)

kauplemisportfelli positsiooniriski kapitalinõue;


 3)

kauplemisportfelli ülekande- ja vastaspoole krediidiriski kapitalinõue;


 4)

valuutariski kapitalinõue;


 5)

kaubariski kapitalinõue;


 6)

operatsiooniriski kapitalinõue;


 7) riskikontsentratsiooni piirmäära ületavatelt summadelt nõutavad omavahendid.

 (3) Krediidiasutuse vastava kirjaliku taotluse alusel on Finantsinspektsioonil õigus vabastada krediidiasutus kohustusest arvutada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud riskide katmiseks nõutavaid omavahendeid, kui:
 1) krediidiasutuse kauplemisportfelli väärtus ei ületa rohkem kui viie järjestikuse tööpäeva jooksul 5 protsenti tema koguvara ja bilansiväliste kohustuste kogusummast;
 2) krediidiasutuse kauplemisportfelli väärtus ei ületa rohkem kui viie järjestikuse tööpäeva jooksul 15 miljonit eurot;
3)krediidiasutuse kauplemisportfelli väärtus ei ületa ühelgi ajahetkel 20 miljonit eurot ega 6 protsenti koguvara ja bilansiväliste kohustuste kogusummast.

 (4) Finantsinspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vabastuseks loa, kui krediidiasutuse kauplemisportfelli väärtus ei ületa käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud näitajaid või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 sätestatud näitajat.

 (5) Krediidiasutus, kellele on antud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud vabastus, käsitleb kauplemisportfelli riskipositsioone pangaportfelli riskipositsioonidena ja arvutab vastavatele riskipositsioonidele käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud kapitalinõuet.

 (6) Pangaportfelli krediidiriski, kauplemisportfelli positsiooniriski, kauplemisportfelli ülekande- ja vastaspoole krediidiriski, valuutariski, kaubariski, operatsiooniriski ning riskikontsentratsiooni piirmäärasid ületavate riskipositsioonide kapitalinõuete arvutamise nõuded ja metoodika ning omavahendite arvutamise korra kehtestab Eesti Pank .

 (7) Kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 6 kehtestab Eesti Pank pangaportfelli krediidiriski kapitalinõude arvutamise kohta:
 1) krediidiriski standardmeetodi alusel riskipositsioonide väärtuse arvutamise korra, krediidiriski kaalud ja nende määramise metoodika, krediidikvaliteedi hinnangute kasutamise alused ning riskiga kaalutud vara ja kapitalinõuete arvutamise korra;
 2) krediidiriski sisereitingute meetodite alusel krediidiriski parameetrite määramise metoodika ja miinimumnõuded, riskipositsioonide väärtuse ja oodatava kahju arvutamise korra ning riskiga kaalutud vara ja kapitalinõuete arvutamise korra;
 3) krediidiriski kapitalinõude arvutamisel arvessevõetavate krediidiriski maandamise instrumentidele ja krediidiriski kaitse pakkujatele esitatavad nõuded, krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmise metoodika riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamisel;
 4) väärtpaberistatud riskipositsioonide väärtuse ja riskiga kaalutud vara arvutamise metoodika ning kapitalinõuete arvutamise korra.

 (8) Kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 6 kehtestab Eesti Pank operatsiooniriski kapitalinõude arvutamise kohta:
 1) operatsiooniriski baasmeetodi alusel kapitalinõude arvutamise metoodika;
 2) operatsiooniriski standardmeetodi alusel äriliinide kaardistamise korra, operatsiooniriski kapitalinõude arvutamise nõuded ja metoodika;
 3) operatsiooniriski alternatiivse standardmeetodi alusel kapitalinõuete arvutamise nõuded ja metoodika;
 4) operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudeli alusel kapitalinõuete arvutamise nõuded ja metoodika ning kapitalinõuete arvutamisel arvessevõetavatele kindlustuslepingutele esitatavad nõuded.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 80. Likviidsus

 (1) Krediidiasutus peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal oleks tagatud kreeditoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus. Selleks peab krediidiasutus säilitama vajalikku likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste vahekorda .

 (2) Krediidiasutuse juhid on kohustatud krediidiasutuse varasid korraldama nii, et finantseerimine ei baseeruks liiga lühiajalistel või vähestel allikatel. Juhid on samuti kohustatud pidevalt jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu. Kohustuste täitmise tähtaegade saabumine ei või ohustada krediidiasutuse tegevust. Krediidiasutus peab oma likviidsust jälgima rahavoogude alusel.

 (3) [Kehtetu – RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

 (4) Krediidiasutus on kohustatud hoidma osa oma likviidsetest vahenditest Eesti Pangas, kui Eesti Pank ei ole määranud teisiti.

 (5) Eesti Pangas hoitavate likviidsete vahendite ühtse määra ja kasutamise korra kehtestab Eesti Pank .

§ 81. Piirangud krediidiasutuse osalustele äriühingutes

 (1) Krediidiasutusel on keelatud osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus.

 (2) Krediidiasutuse oluline osalus ei tohi üheski teises äriühingus, kui see osalus on omandatud pideva hoidmise ja pikema aja jooksul tulu saamise eesmärgil, ületada 15 protsenti krediidiasutuse omavahenditest.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud oluliste osaluste summa ei tohi ületada 60 protsenti krediidiasutuse omavahenditest.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud piiranguid ei rakendata:
 1) olulise osaluse suhtes, mille krediidiasutus on omandanud teises krediidi- ja finantseerimisasutuses, kindlustus- ja edasikindlustusandjas või sama krediidiasutuse abiettevõtjas;
 2) olulise osaluse suhtes, mille krediidiasutus on omandanud kahjude ennetamise või vältimise või väärtpaberite emissiooni tagamise tõttu ja mida krediidiasutus ei hoia kauem kui üks aasta;
 3) olulise osaluse suhtes, mis on omandatud krediidiasutuse nimel, kuid teiste isikute arvel.

 (5) Krediidiasutus võib ületada käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud piiranguid tingimusel, et summa, mille võrra krediidiasutuse oluline osalus ületab nimetatud piiranguid, arvatakse kapitali adekvaatsuse arvutamisel omavahenditest maha. Kui ületatud on mõlemat käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud piirangut, arvatakse omavahenditest maha summa, mis on suurem.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 82. Üldnõuded riskide juhtimisele ja kontrollile

 (1) Krediidiasutus ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud ei või oma tegevuses võtta riske, mis võivad seada ohtu krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi maksevõimelisuse.

 (2) Krediidiasutusel ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatel äriühingutel peavad olema piisavad ja nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega proportsionaalsed riskide tuvastamise, mõõtmise ning juhtimise ühtsed strateegiad ja protseduurid, mida vaadatakse regulaarselt läbi ja ajakohastatakse ning mis on määratud krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute vastavates sise-eeskirjades.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protseduurid, strateegiad ning vastavad sise-eeskirjad peavad tagama piisavad võimalused krediidiasutuse ja tema segavaldusettevõtjast emaettevõtja ning krediidiasutuse ja tema segavaldusettevõtjast emaettevõtja teiste tütarettevõtjate vaheliste tehingute kindakstegemiseks ja kontrollimiseks. Krediidiasutus on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni igast märkimisväärsest tehingust oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga või sellise emaettevõtja tütarettevõtjaga.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (3) Krediidiasutuse krediidiriski strateegia ja sellel baseeruvad sise-eeskirjad peavad määrama krediidipoliitika eesmärgid, krediidiriski positsioonide võtmise põhiprintsiibid, krediidiriski hindamise kriteeriumid, võlgnikele reitingu määramise printsiibid, tagatiste võtmise ja hindamise printsiibid, laenu andmise ja refinantseerimise printsiibid,laenude andmise pädevuse ja vastavate otsuste tegemise korraldamise ning krediidiriski kontrolli funktsiooni toimimise.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (31) Krediidiasutus peab kasutama kõigi krediidiriski positsioonide juhtimiseks, adekvaatseks hindamiseks, sealhulgas ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kindlakstegemiseks ja allahindamiseks, efektiivselt toimivaid protseduure.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (32) Krediidiasutusel peavad olema järgmised kirjalikult kehtestatud põhimõtted ja protseduurireeglid:
 1) nende riskide juhtimiseks ja kontrollimiseks, mille puhul osutuvad krediidiasutuse kasutatavad krediidiriski maandamise meetodid prognoositust vähem efektiivseks;
 2) riskide kontsentreerumiste juhtimiseks ja kontrollimiseks, sealhulgas kliendi, omavahel seotud isikute, majandussektori, geograafilise regiooni, tagatise emitendi, tegevuse või toote puhul ning riskide kontsentreerumise puhul krediidiriski maandamise meetodite rakendamise juhtimiseks ja kontrollimiseks;
 3) väärtpaberistamise tehingutest tulenevate riskide majandusliku sisu õigeks kajastamiseks, hindamiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks;
 4) intressiriski juhtimiseks ja kontrollimiseks;
 5) operatsiooniriski, sealhulgas väikese esinemistõenäosusega suure potentsiaalse kahjuga juhtumite juhtimiseks ja kontrollimiseks;
 6) likviidsuse ja finantseerimise juhtimiseks ja kontrollimiseks, et tagada pidev likviidsuse planeerimine ning alternatiivsed finantseerimisallikad.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (33) Krediidiasutusel peab olema selgelt piiritletud vastutusaladega operatsiooniriski juhtimise korraldus ning rakendatud protsessid operatsiooniriski positsioonide kindlaksmääramiseks, mõõtmiseks ja juhtimiseks.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (34) Krediidiasutusel peavad olema välja töötatud ja rakendatud talitluspidevuse plaanid majandustegevuse taastamise ja jätkuvuse tagamiseks kõigi oluliste äriprotsesside osas.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (4) Krediidiasutuse juhatus on kohustatud viivitamatult teatama Finantsinspektsioonile kõigist asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute finantsseisundit.

§ 83. Nõuded laenudele

 (1) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse laenuks krediidiasutuse vara või bilansivälist kohustust, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel.

 (2) Laenude andmise ja jälgimise põhimõtted kehtestab Eesti Pank .

 (3) Krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (4) Krediidiasutuse töötajatele laenude andmise korra kinnitab krediidiasutuse nõukogu.

§ 84. Laenud krediidiasutusega seotud isikutele

 (1) Krediidiasutusega seotud isikud on:
 1) krediidiasutuse juhid, siseauditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees või revident;
 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikutega samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud;
 3) krediidiasutuses olulist osalust omav füüsilisest isikust aktsionär;
 4) krediidiasutuses olulist osalust omava juriidilisest isikust aktsionäri juhatuse või seda asendava organi liige.

 (2) Samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud on krediidiasutuse juhi, siseauditi üksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe abikaasa või faktiline abikaasa, lapsed, vanemad, õed ja vennad.

 (3) Samaväärset majanduslikku huvi omavaks isikuks loetakse ka:
 1) krediidiasutuse juhi, siseauditi üksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku poolt kontrollitav äriühing väärtpaberituru seaduse § 10 tähenduses ja selle äriühingu ema- või tütarettevõtja;
 2) äriühing, kelle juhtimisorgani liikmeks on krediidiasutuse juhid, siseauditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik.

 (4) Krediidiasutusega seotud isikule võib anda laenu ainult juhatuse igakordse ühehäälse otsuse alusel. Eelnimetatud tingimust ei kohaldata, kui laenusumma on väiksem kui 25 protsenti krediidiasutuse juhatuse esimehe krediidiasutusest saadavast aastatasust, kui nõukogu otsusega ei ole kehtestatud väiksemat alammäära.

 (5) Krediidiasutuse juht või krediidikomitee liige, laenu andmist otsustav töötaja või nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik ei tohi osa võtta temale endale laenu andmise otsustamisest.

 (6) Krediidiasutusega seotud isikutele ja krediidiasutuse aktsionäridele ei tohi anda laenu soodsamatel tingimustel kui samasugust maksevõimet ja tagatisi omavatele teistele isikutele.

 (7) Krediidiasutustele ei kohaldata äriseadustiku § 281 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatut.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 85. Riskide kontsentreerumise piirmäärad

 (1) Riskide kontsentreerumine on krediidiasutuse riskipositsiooni suhe krediidiasutuse omavahenditesse. Riskide kontsentreerumist arvutatakse iga kliendi või omavahel seotud isikute kohta eraldi. Riskide kontsentreerumine on suur, kui see ületab 10 protsenti.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (11) Krediidiasutuse riskipositsioon käesoleva paragrahvi ja § 852 tähenduses on nõuete, tuletisinstrumentide, bilansiväliste kohustuste ja teiste äriühingute aktsia- või osakapitalis omandatud osaluste summa.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (12) Riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel ei võeta arvesse järgmisi riskipositsioone:
 1) valuutatehingutest tulenevad nõuded, mis tekivad tavapäraste arvelduste käigus 48 tunni jooksul pärast makse teostamist;
 2) väärtpaberite ostust või müügist tulenevad nõuded, mis tekivad tavapärastel turutingimustel toimuvate arvelduste korral viie tööpäeva jooksul makse teostamisest või väärtpaberite üleandmisest arvates, olenevalt sellest, kumb tehing toimub varem;
 3) vastavalt käesoleva seaduse §-le 75 omavahendite arvutamisel maha arvatud riskipositsioonid.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Juhatus on kohustatud igast kliendist või omavahel seotud isikutest, kelle suhtes on tekkinud suur riskide kontsentreerumine, igakordselt informeerima krediidiasutuse nõukogu.

 (3) Omavahel seotud isikuteks loetakse:
 1) kahte või enamat isikut, kes kujutavad endast krediidiasutusele või selle konsolideerimisgrupile ühist riski, kuna neist üks omab kas otseselt või kaudselt kontrolli teise või teiste tegevuse üle või
 2) kahte või enamat isikut, kelle vahel ei ole küll käesoleva lõike punktis 1 mainitud seost, kuid kes kujutavad endast krediidiasutusele või tema konsolideerimisgrupile ühist riski omavahelise seotuse tõttu nii, et neist ühe finantsseisundi halvenemisel ilmnevad tõenäoliselt makseraskused ka teisel või teistel.

 (31) Krediidiasutus peab rakendama piisavaid meetmeid omavahel seotud isikute nõuete kogusumma väljaselgitamiseks.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (4) Krediidiasutuse riskide kontsentreerumine ühe kliendi või omavahel seotud isikute suhtes ei või ületada 25 protsenti.

 (5) Kui klient või omavahel seotud isikud on krediidiasutuse emaettevõtja, tütar- või sidusettevõtja või krediidiasutuse emaettevõtja tütarettevõtja, siis riskide kontsentreerumine nende suhtes ei või ületada 20 protsenti.

 (6) Riskide kontsentreerumine käesoleva seaduse § 84 lõikes 1 nimetatud isikute või krediidiasutuse aktsionäride ja krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu aktsionäride, kellele kuulub rohkem kui üks protsent nende äriühingute aktsiakapitalist, suhtes ei tohi ületada viit protsenti. Piirmäära ei rakendata käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 8 nimetatud ettevõtjate suhtes.

 (7) Krediidiasutuse suurte riskide kontsentreerumiste kogusumma ei tohi olla suurem kui 800 protsenti.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud piirmäärad ei kehti lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse konsolideeritud järelevalve alla kuuluva ema- ja tütarettevõtja suhtes.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4–7 nimetatud riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel võib teha mahaarvamisi, mille tingimused ja ulatuse kehtestab Eesti Pank .
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (10) Krediidiasutus on kohustatud viivitamatult informeerima Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõigetes 4-7 nimetatud piirmäärade ületamisest.

§ 851. [Kehtetu – RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 852. Erandid riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel

 (1) Kolmanda isiku garantiiga tagatud riskipositsiooni võib käsitleda riskipositsioonina garantiiandja vastu. Riskipositsiooni ja selle tagatiseks oleva garantii valuutade erinevuse, tähtaegade mittevastavuse ja osalise garantii puhul kohaldatakse käesoleva seaduse 7. peatüki 2. jao 1. jaotise 4. alljaotises sätestatud korda.

 (2) Krediidiasutuse vastava kirjaliku taotluse alusel on Finantsinspektsioonil õigus vabastada krediidiasutuse või tema konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu klient käesoleva seaduse § 85 lõikes 3 sätestatud seotuse kriteeriumist, kui konkreetsetel asjaoludel on seotuse kriteerium riskide kontsentreerumise seisukohalt asjasse mittepuutuv.

 (3) Krediidiasutus võib ületada käesoleva seaduse § 85 lõigetes 4, 5 ja 7 sätestatud piirmäärasid, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) piirmäärade ületamine toimub täielikult kauplemisportfelli riskipositsioonide arvel;
 2) krediidiasutus ei ole saanud vabastust kapitalinõuete arvutamisest vastavalt käesoleva seaduse § 79 lõikele 3;
 3) piirmäärasid ületavatelt riskipositsioonidelt arvutatakse täiendavaid kapitalinõudeid.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustele vastav piirmäärade ületamine on kestnud alla kümne päeva, ei tohi kauplemisportfelli puhul kliendi või omavahel seotud isikute riskipositsioon ületada 500 protsenti krediidiasutuse omavahenditest.

 (5) Kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavaid piirmäärasid üle kümne päeva ületanud riskipositsioonide summa ei tohi ületada 600 protsenti krediidiasutuse omavahenditest.

 (6) Krediidiasutus on kohustatud Finantsinspektsiooni iga kolme kuu järel teavitama kõikidest juhtumitest, mille puhul on ületatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavaid piirmäärasid. Krediidiasutus esitab Finantsinspektsioonile piirmäära ületanud riskipositsiooni summa ja vastava kliendi nime või nimetuse.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 853. Loamenetluse tähtajad usaldatavusnormatiivide arvutamisel

  Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva seaduse § 73 lõigetes 51 ja 7, § 74 lõikes 4, § 75 lõikes 6, § 76 lõikes 4, § 77 lõikes 3 ning § 79 lõikes 3 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest arvates.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 86. Varade hindamine

 (1) Krediidiasutus on kohustatud pidevalt hindama oma vara ning kasutama nõuete sissenõudmiseks kõiki headele pangandustavadele ja seadustele vastavaid meetmeid.

 (2) Krediidiasutus on kohustatud hindama kõiki nõudeid nende laekumise tõenäolisusest lähtudes. Nõue, mille laekumine osaliselt või täielikult on ebatõenäoline, tuleb ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud osas kanda kuludesse.

 (3) Nõuete hindamise korra kehtestab Eesti Pank .
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

2. jagu KAPITALINÕUETE ARVUTAMISE MEETODID 
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

1. jaotis Krediidiriski kapitalinõue 
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

1. alljaotis Üldsätted 
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 861. Krediidiriski kapitalinõude arvutamise meetodid

 (1) Krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõude standardmeetodi, sisereitingute põhimeetodi või sisereitingute täiustatud meetodi alusel vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides kehtestatud korrale.

 (2) Krediidiasutus peab valitud krediidiriski kapitalinõude arvutamise meetodit kasutama ühetaoliselt, järjekindlalt ja järjepidevalt.

 (3) Krediidiriski kapitalinõude arvutamisel on kapitalinõude määr 8–12 protsenti riskiga kaalutud varast. Kapitalinõude määra kehtestab Eesti Pank .

 (4) Krediidirisk käesoleva seaduse tähenduses on risk, et krediidiasutuse vastaspool ei ole võimeline täitma või ei soovi täita oma lepingulisi kohustusi.

 (5) Reiting käesoleva seaduse tähenduses on võlgniku või tehingu krediidiriski iseloomustav hinnang.

 (6) Reitinguskaala käesoleva seaduse tähenduses on skaala, mille alusel järjestatakse võlgnikud või tehingud reitingute põhjal vastavalt krediidiriski suurusele.

 (7) Reitingusüsteem käesoleva seaduse tähenduses on meetodite, protsesside, kontrollimehhanismide, andmebaaside ja infotehnoloogiasüsteemide kogum, mille eesmärk on krediidiriski hindamine.

 (8) Võlgnike reitinguklass käesoleva seaduse tähenduses on võlgniku krediidiriskile vastav riskikategooria, millesse võlgnikud on jaotatud, lähtudes eelnevalt määratud reitingukriteeriumitest.

 (9) Tehingute reitinguklass käesoleva seaduse tähenduses on tehingu krediidiriskile vastav riskikategooria, millesse riskipositsioonid on jaotatud, lähtudes eelnevalt määratud reitingukriteeriumitest.

 (10) Reitingukriteerium käesoleva seaduse tähenduses on igale reitinguklassile antud krediidiriski iseloomustav tunnus.

 (11) Makseviivituse tõenäosus käesoleva seaduse tähenduses on tõenäosus, et üheaastase perioodi jooksul ei ole vastaspool võimeline täitma või ei soovi täita oma lepingulisi kohustusi.

 (12) Makseviivitusest tingitud kahjumäär käesoleva seaduse tähenduses on protsentuaalne osa nõudest, mille krediidiasutus kaotab vastaspoole lepinguliste kohustuste mittetäitmise korral.

 (13) Riskipositsiooni ümberhindamistegur käesoleva seaduse tähenduses on koefitsient, mis väljendab vastaspoole vastu käesoleval ajal oleva nõude ja tema vastu makseviivituse hetkeks tekkida võiva nõude suhet.

 (14) Jaenõuete kogum käesoleva seaduse tähenduses on sarnase krediidiriskiga jaenõuete grupp, mis võetakse aluseks krediidiriski hindamisel.

 (15) Krediidiriski parameeter käesoleva seaduse tähenduses on kvantitatiivne krediidiriski suurust iseloomustav näitaja.

 (16) Stressitest käesoleva seaduse tähenduses on simulatsiooni meetod, millega hinnatakse majanduskeskkonna tingimuste muutumise mõju krediidiriski ja kapitalinõuete suurusele.

 (17) Krediidikvaliteet käesoleva seaduse tähenduses on krediidiriski iseloomustavate tunnuste hinnang.

 (18) Riskipositsioonid käesoleva jaotise tähenduses on bilansilised varad, bilansivälised kohustused ja tuletisinstrumendid.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

2. alljaotis Krediidiriski standardmeetod 
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 862. Krediidiriski standardmeetodi üldnõuded

 (1) Krediidiriski kapitalinõude arvutamisel standardmeetodi (edaspidi krediidiriski standardmeetod) alusel on riskiga kaalutud vara riskipositsioonide ja neile vastavate riskikaalude korrutis.

 (2) Riskikaal määratakse riskipositsiooni klassi, krediidikvaliteedi astme või mõlema alusel.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 863. Riskipositsioonide klassid krediidiriski standardmeetodi kasutamisel

 (1) Krediidiriski standardmeetodi kasutamisel liigitatakse kõik nõuded järgmistesse riskipositsioonide klassidesse:
 1) nõuded või tingimuslikud nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu;
 2) nõuded või tingimuslikud nõuded regionaalsete ja kohalike omavalitsuste üksuste vastu;
 3) nõuded või tingimuslikud nõuded riigiasutuste hallatavate asutuste ja kasumit mittetaotlevate asutuste ja ühingute vastu;
 4) nõuded või tingimuslikud nõuded multilateraalsete arengupankade vastu;
 5) nõuded või tingimuslikud nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu;
 6) nõuded või tingimuslikud nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu;
 7) nõuded või tingimuslikud nõuded muude äriühingute vastu;
 8) jaenõuded või tingimuslikud jaenõuded;
 9) kinnisvaraga tagatud nõuded või tingimuslikud nõuded;
 10) viivituses olevad nõuded;
 11) kapitalinõuete arvutamisel kõrge riskitasemega varadeks loetavad nõuded;
 12) pandikirjad investeerimisfondide seaduse § 260 tähenduses;
 13) väärtpaberistatud riskipositsioonid;
 14) lühiajalised nõuded krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude äriühingute vastu;
 15) investeerimisfondide aktsiad ja osakud;
 16) muud varad.

 (2) Jaenõue on krediidiasutuse nõue, mis vastab järgmistele tingimustele:
 1) tehingu teine pool on füüsiline isik või väike- või keskmise suurusega ettevõtja;
 2) kliendi või omavahel seotud isikute võlgnevuse kogusumma krediidiasutusele või tema ema- ja selle tütarettevõtjatele, sealhulgas viivituses olevad nõuded, ei ületa 1 miljonit eurot. Kogusumma arvutamisel jäetakse välja nõuded, mille tagatiseks on eluasemena kasutatavale kinnisasjale seatud hüpoteek;
 3) nõue on üks suurest hulgast sarnaste tunnustega nõuete kogumist, mille kogurisk on hajutatuse tõttu väiksem;
 4) nõude aluseks ei ole väärtpaber.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 864. Krediidikvaliteedi astmed

 (1) Krediidiriski standardmeetodi kasutamisel jagatakse riskipositsioonid riskiga kaalutud vara arvutamiseks kuude krediidikvaliteedi astmesse.

 (2) Krediidikvaliteedi aste määratakse krediidikvaliteeti hindava isiku (edaspidi reitinguagentuur) antud hinnangu alusel.

 (3) Krediidiasutus peab kasutama reitinguagentuuri antud krediidikvaliteedi hinnanguid järjekindlalt. Kui krediidiasutus kasutab eelnimetatud hinnanguid teatud riskipositsiooni klassi suhtes, peab ta kasutama neid järjepidevalt kõikide sellesse klassi kuuluvate riskipositsioonide suhtes.

 (4) Krediidiasutus võib kasutada krediidikvaliteedi astme määramisel ainult võlgniku enda tellitud hinnanguid.

 (5) Kapitalinõuete arvutamisel reitinguagentuuri antud hinnangutele vastavad krediidikvaliteedi astmed määrab Finantsinspektsioon oma otsusega.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 865. Reitinguagentuurid

 (1) Krediidikvaliteedi astme määramisel võib kasutada ainult Finantsinspektsiooni peetavasse nimekirja kantud reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnanguid.

 (2) Finantsinspektsioon kannab reitinguagentuuri vastavasse nimekirja oma otsusega, kui reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hindamisel kasutatav metoodika on objektiivne, sõltumatu, järjepidev ja arusaadav ning tagab usaldusväärse ja läbipaistva hinnangu.

 (3) Finantsinspektsioon kustutab reitinguagentuuri nimekirjast oma otsusega, kui reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hindamise kriteeriumid ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele.

 (4) Kui reitinguagentuur on kantud teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse peetavasse vastavasse nimekirja, võib Finantsinspektsioon selle reitinguagentuuri oma nimekirja kanda täiendavaid hindamisprotseduure tegemata, kasutades lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse määratud krediidikvaliteedi astmeid.

 (5) Käesoleva seaduse§ 863 lõike 1 punktis 1 nimetatud nõuete või tingimuslike nõuete krediidikvaliteedi määramisel võib arvesse võtta ekspordikrediidi agentuuri krediidikvaliteedi hinnangut juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
 1) tegemist on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni ekspordikrediidi toetamise ametlikus kokkuleppes osaleva ekspordikrediidiagentuuri konsensusliku krediidikvaliteedi hinnanguga;
 2) ekspordikrediidiagentuur avalikustab oma krediidikvaliteedi hinnangud, mis põhinevad Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni metoodikal, ja krediidikvaliteedi hinnang on seotud vastava metoodika alusel ühega kaheksast minimaalsest ekspordikindlustuse preemiast.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

3. alljaotis Krediidiriski sisereitingute meetodid 
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 866. Krediidiriski sisereitingute meetodite üldnõuded

 (1) Krediidiasutus kasutab krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel sisereitingute põhimeetodit või sisereitingute täiustatud meetodit (edaspidi krediidiriski sisereitingute meetodid) vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides kehtestatud korrale.

 (2) Käesolevas alljaotises sätestatut kohaldatakse nii sisereitingute põhimeetodi kui ka sisereitingute täiustatud meetodi kohta, kui käesolevas alljaotises ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 867. Nõuded krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamiseks

 (1) Krediidiasutus võib kasutada krediidiriski sisereitingute meetodeid ainult Finantsinspektsiooni eelneva kirjaliku loa alusel.

 (2) Finantsinspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa üksnes juhul, kui krediidiasutuses kasutatavad krediidiriski juhtimise ja hindamise meetodid on usaldusväärsed, neid rakendatakse järjepidevalt ja täidetud on järgmised tingimused:
 1) krediidiasutuse reitingusüsteem annab adekvaatse hinnangu võlgnike ja tehingute krediidiriski tasemele, võimaldab riskitasemete piisavat eristamist ning krediidiriski täpset ja järjepidevat mõõtmist;
 2) kapitalinõuete arvutamisel kasutatavad reitingud ja krediidiriski parameetrid on olulised sisendid krediidiasutuse riskijuhtimises ning otsustusprotsessis, laenude andmisel, omavahendite planeerimisel ja krediidiasutuse üldjuhtimise funktsioonides;
 3) krediidiasutuses toimib reitingusüsteemi eest vastutav sõltumatu krediidiriski kontrolli funktsioon;
 4) krediidiasutus kogub ja säilitab krediidiriski efektiivseks mõõtmiseks ning juhtimiseks kogu asjakohast informatsiooni;
 5) krediidiasutuse reitingusüsteem ja selle toimimispõhimõtted on dokumenteeritud ja reitingusüsteemi usaldusväärsust jälgitakse pidevalt.

 (3) Krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamiseks luba taotlev krediidiasutus peab suutma Finantsinspektsioonile tõendada, et ta on kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul enne sisereitingute meetodi kasutamiseks loa saamist reitingusüsteemi, mis olulises osas vastab käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud miinimumnõuetele.

 (4) Krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi kasutamiseks luba taotlev krediidiasutus peab suutma Finantsinspektsioonile tõendada, et ta on kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul enne sisereitingute täiustatud meetodi kasutamiseks loa saamist sisehinnanguid makseviivitusest tingitud kahjumäärade (edaspidi kahjumäärad) või riskipositsioonide ümberhindamistegurite (edaspidi ümberhindamistegurid) puhul, mis olulises osas vastab käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud miinimumnõuetele.

 (5) Krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamiseks luba omav krediidiasutus peab vastavat meetodit kasutama järjepidevalt ja ühetaoliselt kõikide käesoleva seaduse §-s 869 nimetatud riskipositsioonide klasside suhtes.

 (6) Krediidiasutus, kes kasutab krediidiriski sisereitingute meetodit mõne riskipositsioonide klassi suhtes, peab eelnimetatud meetodit kasutama ka omakapitali investeeringute klassi suhtes.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba omav krediidiasutus võib krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel võtta kasutusele krediidiriski standardmeetodi või krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi kasutamise puhul krediidiriski sisereitingute põhimeetodi üksnes Finantsinspektsiooni eelneva kirjaliku loa alusel.Finantsinspektsioon annab loa, kui meetodi kasutamisest loobumise tingib krediidiasutuse ühinemine, restruktureerimine või tegevuse ümberkujundamine või esineb muu erandlik mõjuv asjaolu.

 (8) Krediidiasutus võib põhjendatud juhtudel ja Finantsinspektsiooni eelneva kirjaliku loa alusel selles määratud mõistliku tähtaja jooksul rakendada krediidiriski sisereitingute meetodeid järk-järgult erinevate riskipositsioonide klasside või konsolideerimisgrupi erinevate äriühingute kaupa, kui krediidiriski sisereitingu meetodite usaldusväärseks rakendamiseks on erandliku mõjuva asjaolu tõttu vajalik üleminekuperiood.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 868. Sisereitingute meetodite kasutamise luba

 (1) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva seaduse § 867 lõikes 1 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta kuue kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates.

 (2) Kui lepinguriikides tegutsevad ema- ja tema tütarettevõtja esitavad ühise taotluse krediidiriski sisereitingute meetodi kasutamiseks emaettevõtja üle järelevalvet teostavale lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, algab lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse ja Finantsinspektsiooni ühisotsustusmenetluses tähtaja kulgemine krediidiasutuse emaettevõtja taotluse esitamise päevast arvates ja otsus tehakse Finantsinspektsiooni seaduse §-s 472 sätestatud korras.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ühisotsustusmenetluses võib Finantsinspektsioon koos lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega otsustada, et lepinguriikides tegutsevate ema- ja tema tütarettevõtja vastavust sisereitingute meetodi kasutamiseks õigusaktides esitatavatele nõuetele hinnatakse eelnimetatud ettevõtjate puhul ühiselt.

 (4) Finantsinspektsioon teeb otsuse lepinguriigis tegutseva emaettevõtja Eesti tütarettevõtjale loa andmise või sellest keeldumise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühisotsustusmenetluse otsuse alusel.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 869. Riskipositsioonide klassid krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamisel

 (1) Krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamisel liigitatakse kõik nõuded järgmistesse riskipositsioonide klassidesse:
 1) nõuded või tingimuslikud nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu;
 2) nõuded või tingimuslikud nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute või regionaalsete ja kohalike omavalitsuste üksuste vastu;
 3) nõuded või tingimuslikud nõuded muude äriühingute vastu;
 4) jaenõuded või tingimuslikud jaenõuded;
 5) omakapitali investeeringud;
 6) väärtpaberistatud riskipositsioonid;
 7) muud varad.

 (2) Nõuete liigitamine riskipositsioonide klassidesse peab olema järjepidev.

 (3) Kõik nõuded, mida ei ole võimalik liigitada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 või 4–6 nimetatud riskipositsioonide klassi, tuleb liigitada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud riskipositsioonide klassi.

 (4) Krediidiasutus peab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud nõuetest eristama eriotstarbelised nõuded, millel on järgmised tunnused:
 1) nõue on äriühingu vastu, mis on asutatud spetsiaalselt kinnisasjade või vallasasjade soetamise finantseerimiseks või nende haldamiseks;
 2) lepingutingimused annavad krediidiasutusele olulise kontrolli käesoleva lõike punktis 1 nimetatud asjade ja nendest saadava rahavoo üle;
 3) kohustuse kohase täitmise esmane allikas on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud asjast saadavad rahavood.

 (5) Krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamisel on jaenõudeks nõue, mis vastab lisaks käesoleva seaduse § 863 lõikes 2 sätestatule ka järgmistele tingimustele:
 1) nõuet ei hallata individuaalselt;
 2) krediidiasutus käsitleb sarnaseid nõudeid riskijuhtimises järjepidevalt ja ühetaoliselt.

 (6) Võlanõuete hulka mittekuuluvad nõuded, millega kaasneb allutatud õigus emitendi varadele või tuludele, ja nendega majanduslikult sisult sarnased nõuded liigitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud riskipositsioonide klassi.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8610. Krediidiriski sisereitingute meetodite osaline kasutamine

  Krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamiseks luba omav krediidiasutus võib Finantsinspektsiooni eelneva kirjaliku loa alusel püsivalt ühe või mitme riskipositsioonide klassi puhul kasutada krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel krediidiriski standardmeetodit, kui on tegemist:
 1) käesoleva seaduse § 869 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud riskipositsioonide klassiga, mille vastaspoolte arv on piiratud ja krediidiasutusel oleks põhjendamatult koormav rakendada nende vastaspoolte suhtes eraldi reitingusüsteemi;
 2) krediidiasutuse mitteolulise äriüksuse nõuetega kolmanda osapoole vastuvõi riskipositsioonide klassiga, mis ei ole oma suuruse ja krediidiriski seisukohast olulised;
 3) nõuetega Eesti Vabariigi Valitsuse vastu;
 4) nõuetega krediidiasutuse ema- või tütarettevõtja või emaettevõtja tütarettevõtja vastu, kui eelnimetatud vastaspool on krediidiasutus, investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja, finantseerimisasutus, investeerimisfond, e-raha asutus või krediidiasutuse abiettevõtja;
 5) omakapitali investeeringutega, mis tehakse õigusakti alusel kehtestatud toetusprogrammi raames teatava majandussektori edendamiseks ja mis annavad krediidiasutusele olulisi investeerimistoetusi ning millega kaasnevad teatud ulatuses riiklik järelevalve ja piirangud omakapitali investeeringutele. Seda erandit võib rakendada kuni 10 protsendi ulatuses esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite summast;
 6) nõuetega välisriikide keskvalitsuste ja regionaalsete või kohalike omavalitsuste üksuste vastu, kui keskvalitsuste ja regionaalsete või kohalike omavalitsuste üksuste krediidiriskis ei ole erinevusi ja keskvalitsuse vastu esitatud nõuetele kohaldatakse krediidiriski standardmeetodi alusel 0-protsendilist riskikaalu;
 7) omakapitali investeeringutest tulenevate riskipositsioonidega, kui nõuetele vastava investeeringuobjekti vastu kohaldatakse krediidiriski standardmeetodi alusel 0-protsendilist riskikaalu;
 8) Euroopa Keskpanga või lepinguriigi keskpanga nõudmisel hoitavast kohustuslikust reservist tulenevate riskipositsioonidega, kui neile riskipositsioonidele krediidiriski standardmeetodi alusel kohaldatakse 0-protsendilist riskikaalu;
9)käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel arvessevõtmise tingimustele vastava keskvalitsuse garantiiga nõuetest tulenevate riskipositsioonidega.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8611. Nõuded reitingusüsteemile

 (1) Reitingusüsteem on krediidiasutuse rakendatavate meetodite, protsesside, kontrollimehhanismide, andmebaaside ja infotehnoloogiasüsteemide kogum, mille eesmärk on krediidiriski hindamine, riskipositsioonidele reitingute määramine ning makseviivituse tõenäosuste ja kahjumäärade prognoosimine.

 (2) Krediidiasutuse reitingusüsteem peab võtma arvesse võlgnike ja tehingute kõiki olulisi krediidiriski iseloomustavaid tunnuseid.

 (3) Krediidiasutus peab reitingusüsteemi perioodiliselt üle vaatama ja ajakohastama, et tagada selle jätkuv sobivus krediidiasutuse tegevuse ja majanduskeskkonna tingimustega.

 (4) Kui krediidiasutus rakendab üheaegselt mitut reitingusüsteemi, tuleb iga võlgniku või tehingu puhul kasutada reitingusüsteemi, mis kajastab selle võlgniku või tehingu riskitaset kõige täpsemalt.

 (5) Krediidiasutus peab dokumenteerima reitingusüsteemi ülesehituse ja selle toimimise seisukohast olulised protsessid, protseduurid ja definitsioonid ning reitingusüsteemi valiku põhimõtted.

 (6) Krediidiriski valdkonna eest vastutav isik peab kohe teavitama krediidiasutuse juhatust kõikidest olulistest muudatustest reitingusüsteemi rakendamise põhimõtetes või sellest erandite tegemisest, mis mõjutavad oluliselt krediidiasutuse reitingusüsteemi toimimist.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8612. Nõuded võlgnike reitinguskaalale

 (1) Reitingusüsteem peab sisaldama reitinguskaalat, mis koosneb võlgnike reitinguklassidest ja väljendab hinnangut võlgniku makseviivituse tõenäosusele.

 (2) Võlgnike reitinguklass on võlgniku krediidiriski tasemele vastav riskikategooria, millesse võlgnikud on jaotatud eelnevalt määratud ja eristatavatest reitingukriteeriumitest lähtudes ning mille alusel antakse igale reitinguklassile makseviivituse tõenäosuse hinnang.

 (3) Reitinguskaalal peab olema piisav hulk reitinguklasse. Reitinguskaala peab sisaldama vähemalt seitset reitinguklassi makseviivituses mitteolevatele võlgnikele ja vähemalt ühte reitinguklassi makseviivituses olevatele võlgnikele.

 (4) Käesoleva seaduse § 869 lõikes 4 nimetatud eriotstarbeliste nõuete hindamiseks peab krediidiasutuse reitingusüsteemis olema eraldi reitinguskaala, mis sisaldab vähemalt nelja reitinguklassi makseviivituses mitteolevatele võlgnikele ja vähemalt ühte reitinguklassi makseviivituses olevatele võlgnikele.

 (5) Kui krediidiasutuse võlgnike krediidiriski iseloomustavad tunnused on üksteisega väga sarnased, peab vältima võlgnike kontsentreerumist ühte reitinguklassi.

 (6) Võlgnike märkimisväärne kontsentreerumine ühte reitinguklassi on lubatud üksnes juhul, kui krediidiasutus suudab Finantsinspektsioonile tõendada, et nimetatud võlgnike reitinguklass katab piisavalt kitsa makseviivituse tõenäosuse vahemiku ja kõikide selle reitinguklassi võlgnike makseviivituse tõenäosuse hinnangud on ettenähtud vahemikus.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8613. Nõuded tehingute reitinguskaalale

 (1) Tehingute reitinguklass on tehingu riskitasemele vastav riskikategooria, millesse riskipositsioonid on jaotatud eelnevalt määratud ja eristatavatest reitingukriteeriumitest lähtudes ning mille alusel antakse igale reitinguklassile kahjumäärade hinnangud.

 (2) Krediidiasutus peab krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi kasutamise korral rakendama reitingusüsteemis eraldi reitinguskaalat, mis väljendab hinnangut iga tehingu kahjumäärale.

 (3) Tehingute märkimisväärne kontsentreerumine ühte reitinguklassi on lubatud üksnes juhul, kui krediidiasutus suudab Finantsinspektsioonile tõendada, et nende tehingute reitinguklass katab piisavalt kitsa makseviivitusest tingitud kahjumäärade vahemiku ja kõikide selle reitinguklassi riskipositsioonide kahjumäärade hinnangud on selles vahemikus.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8614. Jaenõuete krediidiriski hindamine

 (1) Jaenõuete krediidiriski hindamisel kasutatav reitingusüsteem peab kajastama nii võlgniku kui ka tehingu krediidiriski taset.

 (2) Jaenõuete krediidiriski hindamine riskipositsioonide kogumite alusel peab tagama, et riskipositsioonide arv igas kogumis on piisav krediidiriski tasemete eristamiseks ja krediidiriski parameetrite hindamiseks.Krediidiasutus peab vältima jaenõuete põhjendamatut kontsentreerumist kogumitesse.

 (3) Krediidiasutus peab suutma Finantsinspektsioonile tõendada, et jaenõuetest tulenevate riskipositsioonide kogumitesse jagamine ja krediidiriski parameetrite kogumite tasemel hindamine tagab krediidiriski tasemete adekvaatse eristamise, riskipositsioonide grupeerimise piisavalt sarnaste tunnustega kogumitesse ning riskide täpse ja järjepideva hindamise.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8615. Üldnõuded reitingu määramisele

 (1) Krediidiasutuses määravad reitinguid ja kontrollivad perioodiliselt reitingute määramist isikud, kelle tasustamine ja hüved ei ole seatud sõltuvusse igakordsest laenuandmise otsusest ega reitingu määramisest.

 (2) Krediidiasutus peab laenu andmise otsustusprotsessis määrama reitingu igale võlgnikule, kelle vastu esitatud nõue kuulub käesoleva seaduse § 869 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud riskipositsiooni klassi. Nimetatud riskipositsiooni klassi kuuluvale igale juriidilisele või muule õiguslikult iseseisvale isikule tuleb määrata eraldi reiting.

 (3) Nõuded ühe võlgniku vastu tuleb määrata ühte ja samasse võlgniku reitinguklassi, sõltumata võimalikest erisustest tehingu laadis.

 (4) Ühele võlgnikule võib erandina määrata mitu erinevat reitingut järgmistel juhtudel:
 1) maariski kajastamise korral sõltuvalt sellest, kas laen on välja antud kohalikus või välisvaluutas;
 2) garantii kajastamise korral, kui võetakse aluseks võlgniku reitinguklassi asemel garantiiandja reitinguklass;
 3) kui tarbijakaitsealased, pangasaladust käsitlevad või muud õigusaktid keelavad klientide andmete vahetamise.

 (5) Krediidiasutus peab krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi kasutamise korral laenu andmise otsustusprotsessis määrama igale tehingule reitingu.

 (6) Krediidiasutus peab laenu andmise otsustusprotsessis määrama igale jaenõudele reitingu või liigitama nõude jaenõuete kogumisse.

 (7) Kui võlgnik on esitanud krediidiasutusele vastava taotluse, peab krediidiasutus avaldama laenu andmise otsustusprotsessi lõpul igale võlgnikule talle määratud reitingu.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8616. Reitingute määramise alused

 (1) Mida piiratum on krediidiasutuse käsutuses oleva informatsiooni hulk, seda konservatiivsemalt peab krediidiasutus võlgnikele ja tehingutele reitinguid määrama.

 (2) Välise krediidireitingu kasutamisel reitingu määramise põhialusena peab krediidiasutus arvesse võtma ka muud asjakohast olulist informatsiooni.

 (3) Riskipositsioonidele reitingute või nende kogumitesse määramisel kasutatavad definitsioonid, protsessid ja kriteeriumid peavad vastama järgmistele nõuetele:
 1) reitinguklassi või jaenõuete kogumi definitsioon peab olema piisavalt üksikasjalik ja võimaldama sarnase riskitasemega võlgnike ja tehingute järjepidevat määramist samasse reitinguklassi või kogumisse;
 2) reitingu määramist kirjeldav dokumentatsioon peab võimaldama kolmandal isikul mõista ja korrata riskipositsiooni samasse reitinguklassi või kogumisse määramise protsessi, samuti hinnata määratud reitinguklassi või kogumi adekvaatsust;
 3) kriteeriumid peavad olema kooskõlas krediidiasutuses kehtestatud laenude andmise standarditega.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8617. Reitingute ja jaenõuete kogumite ajakohastamine

 (1) Krediidiasutus peab reitinguid vähemalt üks kord aastas ning kõrge krediidiriski tasemega võlgnike ja tehingute reitinguid sagedamini kui üks kord aastas üle vaatama ja vajaduse korral neid ajakohastama.

 (2) Krediidiasutus peab rakendama piisavaid meetmeid võlgniku või tehingu krediidiriski taset kajastava teabe ajakohastamiseks.

 (3) Võlgniku või tehingu kohta uue olulise informatsiooni teadasaamisel peab krediidiasutus määratud reitingu ajakohastama.

 (4) Krediidiasutus peab jaenõuete puhul võlgnike ja tehingute kogumitesse liigitamise ning iga kogumi krediidiriski parameetrid vähemalt üks kord aastas üle vaatama ja vajaduse korral neid ajakohastama.

 (5) Krediidiasutus peab esindusliku valimi põhjal analüüsima jaenõuete krediidiriski taseme alusel kogumitesse liigitamise asjakohasust vähemalt üks kord aastas.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8618. Reitingute korrigeerimine

 (1) Krediidiasutus peab dokumenteerima määratud reitingute korrigeerimise põhimõtted ja iga määratud reitingu korrigeerimise juhu ning nende eest vastutavate isikute nimed.

 (2) Krediidiasutus peab tagantjärele analüüsima reitingute korrigeerimise põhjendatust.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8619. Statistiliste mudelite kasutamine reitingute määramisel

 (1) Krediidiasutus, kes kasutab reitingute määramisel statistilisi mudeleid, peab suutma Finantsinspektsioonile tõendada, et:
 1) mudel on piisava prognoosivõimega ja krediidiriski kapitalinõude suurus on selle kasutamisel adekvaatne;
 2) mudeli sisendid annavad adekvaatse väljundi ja mudel ei sisalda olulist viga;
 3) andmete mudelisse sisestamise protsess on usaldusväärne ja hõlmab andmete täpsuse, piisavuse ja sobivuse hindamist;
 4) mudeli väljatöötamisel kasutatud andmed kajastavad krediidiasutuse võlgnikke või riskipositsioone piisava esindatusega.

 (2) Krediidiasutus peab statistilise mudeli toimimist, järjepidevust, kirjelduse sobivust ja järeltestide tulemusi perioodiliselt üle vaatama ning vajaduse korral mudelit ajakohastama.

 (3) Krediidiasutus peab kontrollima ja vajaduse korral eksperthinnangu alusel korrigeerima statistilise mudeli väljundeid ning kõik korrektiivid dokumenteerima.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8620. Andmete kogumine ja säilitamine

 (1) Krediidiasutus, kes kasutab sisereitingute meetodeid, peab koguma ja säilitama järgmisi andmeid:
 1) võlgnikele ja garantiiandjatele määratud reitingud;
 2) võlgnikele reitingute määramise kuupäevad;
 3) võlgnikele reitingute määramisel aluseks olnud põhiandmed ja metoodika;
 4) võlgnikele reitingud määranud vastutavate isikute nimed;
 5) andmed makseviivituses olevate klientide ja vastavate riskipositsioonide kohta;
 6) makseviivituse tekkimise asjaolud ja kuupäevad;
 7) võlgnike reitinguklasside makseviivituse tõenäosuse hinnangud ja tegelikud makseviivituse määrad ning reitingute muutmised.

 (2) Krediidiasutus, kes kasutab krediidiriski sisereitingute põhimeetodit, peab koguma ja säilitama andmeid tegelike kahjumäärade ja ümberhindamistegurite kohta nende näitajate võrdlemiseks õigusaktidega sätestatud teguritega.

 (3) Krediidiasutus, kes kasutab krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodit, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele koguma ja säilitama järgmisi andmeid:
 1) tehingutele määratud reitingud ja iga reitinguklassi puhul kasutatavad kahjumäärade või ümberhindamistegurite hinnangud;
 2) tehingutele reitingute määramise ja kahjumäärade või ümberhindamistegurite hinnangute andmise kuupäevad;
 3) tehingutele reitingute määramisel ja kahjumäärade või ümberhindamistegurite hinnangute andmisel aluseks olnud andmed ja metoodika;
 4) tehingutele reitingute määramise ja kahjumäärade või ümberhindamistegurite hinnangud andnud vastutavate isikute nimed;
 5) andmed makseviivituses olevate võlgnike riskipositsioonide prognoositud ning tegelike kahjumäärade ja ümberhindamistegurite kohta;
 6) andmed kahjumäärade hinnangute kohta enne ja pärast garantiide või krediidituletisinstrumentide mõju arvessevõtmist juhul, kui krediidiasutus kajastab garantiide ja krediidituletisinstrumentide krediidiriski maandamise mõju kahjumäärade hinnangutes;
 7) andmed iga makseviivituses oleva kliendi riskipositsioonist tuleneva kahju krediidiriski parameetrite kohta.

 (4) Krediidiasutus, kes kasutab sisereitingute meetodit, peab jaenõuete kohta koguma ja säilitama järgmisi andmeid:
 1) andmed, mida kasutatakse riskipositsioonide jagamisel reitinguklassidesse või kogumitesse;
 2) andmed, mille alusel prognoositakse iga reitinguklassi või kogumi makseviivituse tõenäosusi, kahjumäärasid ja ümberhindamistegureid;
 3) andmed makseviivituses olevate klientide ja vastavate riskipositsioonide kohta;
 4) makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul andmed, millisesse reitinguklassi või kogumisse kuulus klient makseviivitusele eelnenud aasta jooksul, ning vastavate riskipositsioonide tegelikud kahjumäärad ja ümberhindamistegurid;
 5) andmed jaenõuetest krediidiliinide kahjumäärade kohta.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8621. Krediidiriski stressitestimine

 (1) Krediidiasutus peab kehtestama usaldusväärse ja perioodilise stressitestimise protseduuri, et hinnata majandustingimuste muutumise mõju oma krediidiriski kapitalinõuete suurusele.

 (2) Stressitest peab hõlmama majanduskeskkonna võimalikke muutusi, mis võivad avaldada negatiivset mõju krediidiasutuse krediidiriski positsioonidele, ja hindama krediidiasutuse suutlikkust toime tulla vastavate väliskeskkonna muutustega.

 (3) Stressitest peab katma olulise osa krediidiasutuse krediidiriski positsioonidest.

 (4) Kasutatav stressitest peab olema asjakohane ja piisavalt konservatiivne ning arvestama vähemalt vähese majanduslanguse stsenaariumi mõju.

 (5) Krediidiasutus peab hindama reitingute muutumist vastavalt erinevatele stressitesti stsenaariumidele.

 (6) Krediidiasutus peab kasutatavast stressitesti stsenaariumist teavitama Finantsinspektsiooni.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8622. Makseviivitus krediidiriski parameetrite hindamisel

 (1) Reitinguklassidele või kogumitele krediidiriski parameetrite määramisel peab krediidiasutus võlgnikku käsitlema makseviivituses olevana, kui on ilmnenud vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) võlgnik ei täida krediidiasutuse hinnangul suure tõenäosusega nõuetekohaselt oma kohustusi krediidiasutuse või tema ema- või tütarettevõtja ees ilma, et krediidiasutus ei kasutaks võimalust rahuldada oma nõue tagatise arvel;
 2) võlgnik on krediidiasutuse või tema ema- või tütarettevõtja ees mis tahes olulise nõude tasumisega viivituses rohkem kui 90 päeva.

 (2) Olukorrale, et võlgnik ei täida suure tõenäosusega oma kohustusi, viitavad muu hulgas järgmised asjaolud:
 1) krediidiasutus lõpetab nõude osas intressi arvutamise;
 2) krediidiasutus hindab nõude võlgniku krediidiriski olulise suurenemise tõttu alla;
 3) krediidiasutus müüb nõude võlgniku vastu olulise majandusliku kahjuga;
 4) krediidiasutus restruktureerib nõude võlgniku vastu, mistõttu nõude väärtus tõenäoliselt väheneb nõude põhisummast, intressidest või teenustasust olulises summas loobumise või tasumise tähtaja edasilükkamise tõttu;
 5) krediidiasutus on taotlenud võlgniku vastu pankrotimenetluse algatamist seoses täitmata nõuetega krediidiasutuse või tema ema- või tütarettevõtja ees;
 6) võlgnik on esitanud pankrotiavalduse või tema suhtes on algatatud pankrotimenetlus või muu seesugune maksejõuetusmenetlus, mis väldiks või viivitaks nõuete täitmist krediidiasutuse või tema ema- või tütarettevõtja ees.

 (3) Krediidiasutus võib käsitleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud makseviivituse definitsiooni jaenõuete puhul tehingu, mitte võlgniku baasil.

 (4) Kui krediidiasutus teeb kindlaks, et makseviivituses olevana käsitletud võlgnik ei ole enam makseviivituses käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 tähenduses, tuleb võlgnikule määrata uus reiting.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8623. Nõuded krediidiriski parameetrite hindamisele

 (1) Krediidiriski parameetrite hinnangud makseviivituse tõenäosuse, kahjumäärade, ümberhindamistegurite ja oodatava kahju kohta peavad hõlmama piisavalt pikaajalist kogemust ja empiirilisi andmeid ning tuginema statistilistele näitajatele.

 (2) Krediidiriski parameetrite hinnangud peavad põhinema kogu asjakohasel informatsioonil, andmetel ja metoodikal.

 (3) Mida piiratum on krediidiasutusele kättesaadav informatsiooni ja andmete hulk, seda konservatiivsem peab krediidiasutus krediidiriski parameetrite hindamisel olema.

 (4) Krediidiasutus peab korrigeerima krediidiriski parameetrite hinnanguid selliselt, et tagatud on piisav konservatiivsus tulenevalt hinnangute võimalikust ebatäpsusest ning hindamismeetodite ja algandmete mitteusaldusväärsusest.

 (5) Kui kapitalinõuete arvutamisel ja krediidiasutuse sisestel eesmärkidel kasutatakse erinevaid krediidiriski parameetrite hinnanguid, peab krediidiasutus erinevuste põhjused dokumenteerima ja suutma erinevusi Finantsinspektsioonile põhjendada.

 (6) Uue olulise teabe ilmnemisel peab krediidiasutus krediidiriski parameetrite hinnangud iga kord läbi vaatama ja vajaduse korral neid vähemalt üks kord aastas korrigeerima.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8624. Nõuded krediidiriski parameetrite alusandmetele

 (1) Krediidiriski parameetritele hinnangute andmisel alusena kasutatavate andmete (edaspidi krediidiriski parameetrite alusandmed) hulk ja vaatlusperioodi pikkus peavad olema piisavad hinnangute usaldusväärsuse ja täpsuse tagamiseks.

 (2) Krediidiasutus peab suutma oma varasemates kahjukogemustes eristada erinevaid krediidiriski parameetreid, sealhulgas makseviivituse sagedust, kahjumäärasid ja ümberhindamistegureid.

 (3) Krediidiriski parameetrite alusandmetena kasutatavad riskipositsioonid, varem kehtinud laenude andmise standardid ja teised olulised tingimused peavad olema võrreldavad krediidiasutuse olemasolevate riskipositsioonide ja kehtivate standarditega.

 (4) Krediidiasutus peab suutma Finantsinspektsioonile tõendada, et krediidiriski parameetrite alusandmetega kaetava perioodi majanduskeskkonna tingimused on võrreldavad olemasolevate ja prognoositavate tingimustega.

 (5) Krediidiasutus peab krediidiriski parameetrite hindamisel võtma arvesse alusandmete vaatlusperioodil toimunud muudatusi laenupoliitikas ja sissenõude tagatisele pööramise tavades ning arvestama tehnoloogilise arengu, uute andmete ja täiendava teabe mõju.

 (6) Finantsinspektsioon võib krediidiriski parameetrite alusandmetele esitatavate nõuete puhul teha erandeid, kui krediidiasutus suudab Finantsinspektsioonile tõendada, et enne 2007. aasta 1. jaanuari kogutud alusandmed on makseviivituse definitsiooni osas võrreldavad käesoleva seaduse § 8622 lõikes 1 sätestatud nõuetega.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8625. Nõuded krediidiriski parameetrite alusandmete vaatlusperioodi pikkusele

 (1) Krediidiasutus hindab krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude äriühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade makseviivituse tõenäosust võlgnike reitinguklasside kaupa võimalikult pika vaatlusperioodi aasta keskmiste näitajate alusel.

 (2) Krediidiasutus hindab jaenõuete makseviivituse tõenäosust reitinguklasside või kogumite kaupa võimalikult pika vaatlusperioodi aasta keskmiste näitajate alusel.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud alusandmete vaatlusperioodi pikkus peab olema vähemalt viis aastat, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

 (4) Finantsinspektsiooni kirjalikul loal võib sisereitingute meetodi kasutusele võtmise hetkel lähtuda makseviivituse tõenäosuste hindamisel minimaalselt kaheaastasest vaatlusperioodist, mida tuleb pikendada igal järgneval aastal ühe aasta võrra kuni vähemalt viie aastani.

 (5) Krediidiasutus hindab kahjumäärasid tehingupõhiselt reitinguklasside või kogumite kaupa võimalikult pika vaatlusperioodi kõikide makseviivituse juhtude alusel.

 (6) Krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi kasutamise korral peab kahjumäärade sisehinnangute alusena kasutatavate alusandmete vaatlusperioodi pikkus krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude äriühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade nõuete puhul olema hinnangute kasutusele võtmise hetkel vähemalt viis aastat, kusjuures vaatlusperioodi pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra kuni vähemalt seitsme aastani.

 (7) Jaenõuete kahjumäärade hinnangute alusena kasutatavate alusandmete vaatlusperioodi pikkus peab olema vähemalt viis aastat.

 (8) Finantsinspektsiooni kirjalikul loal võib sisereitingute meetodi kasutuselevõtu hetkel lähtuda jaenõuete kahjumäärade hindamisel minimaalselt kaheaastasest vaatlusperioodist ja pikendada seda igal järgneval aastal ühe aasta võrra kuni vähemalt viie aastani.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8626. Välisandmete kasutamine

 (1) Krediidiasutus, kes kasutab krediidiriski parameetrite alusandmetena teiste krediidiasutuste või reitinguagentuuride kogutud andmeid (edaspidi välisandmed), peab suutma Finantsinspektsioonile tõendada, et:
 1) teise krediidiasutuse või reitinguagentuuri reitingusüsteem ja reitingukriteeriumid on sarnased krediidiasutuses kasutatavatega;
 2) välisandmete kogum on esinduslik riskipositsioonide kogumi suhtes, millele hinnangu andmisel seda kasutatakse;
 3) välisandmeid kasutatakse järjepidevalt hinnangute andmiseks.

 (2) Krediidiasutus peab ostetud nõuete riskipositsiooni klassi krediidiriski parameetrite hindamisel arvestama kogu olulist informatsiooni, mis on saadud nõude müüjalt ja muudest allikatest.

 (3) Kui krediidiasutus kasutab välisandmeid, mis ei ole vastavuses käesoleva seaduse § 8622 lõikes 1 sätestatud makseviivituse definitsiooniga, peab krediidiasutus suutma Finantsinspektsioonile tõendada, et andmeid on korrigeeritud ja need on eelnimetatud definitsiooniga üldjoontes vastavuses.

 (4) Krediidiasutus vastutab oma reitingusüsteemi nõuetele vastavuse eest ka juhul, kui krediidiasutus kasutab hinnangute andmisel alusena välisandmeid. Krediidiasutus peab suutma Finantsinspektsioonile tõendada, et krediidiasutus on reitingusüsteemi olemusest piisavalt teadlik ja reitingute määramise protsessi üle toimub pidev kontroll.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8627. Krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise usaldusväärsuse hindamine

 (1) Krediidiasutus peab rakendama reitingusüsteemi, reitingute määramise ja krediidiriski parameetrite hinnangute täpsuse ning usaldusväärsuse hindamiseks asjakohaseid siseprotseduure.

 (2) Krediidiasutus peab suutma Finantsinspektsioonile tõendada, et sisemine kontrolliprotsess võimaldab adekvaatselt ja järjepidevalt hinnata reitingute määramise ja krediidiriski parameetrite hindamise usaldusväärsust.

 (3) Krediidiasutuse sisemine hinnang oma reitingusüsteemi, antud reitingute ja krediidiriski parameetrite usaldusväärsusele peab põhinema võimalikult pikal ajaperioodil.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8628. Hinnangute ja tegelike näitajate võrdlemine

 (1) Krediidiasutus peab regulaarselt võrdlema tegelikke makseviivituse määrasid ja võlgnike iga reitinguklassi prognoositud makseviivituse tõenäosuse hinnanguid.

 (2) Krediidiasutus, kes on Finantsinspektsioonilt saanud loa krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi kasutamiseks, peab regulaarselt võrdlema tegelikke kahjumäärasid ja tehingute iga reitinguklassi prognoositud kahjumäärade hinnanguid ning tegelikke riskipositsioonide ümberhindamistegureid ja tehingute iga reitinguklassi prognoositud ümberhindamistegurite hinnanguid.

 (3) Krediidiasutus peab kasutama lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 kirjeldatud meetoditele ka teisi asjakohaseid kvantitatiivseid krediidiriski parameetrite usaldusväärsuse hindamise meetodeid ning võrdlema krediidiriski parameetrite hinnanguid lisaks sisemistele andmetele ka väliste allikatega.

 (4) Tegelikke krediidiriski parameetrite näitajaid ja prognoositud krediidiriski parameetrite hinnanguid tuleb võrrelda vähemalt üks kord aastas. Võrdluse aluseks olevad statistilised andmed peavad hõlmama võimalikult pikka ajaperioodi.

 (5) Krediidiasutus peab kehtestama sise-eeskirjad olukordade kohta, kus tegelikud krediidiriski parameetrite näitajad erinevad oluliselt prognoositud krediidiriski parameetrite hinnangutest. Sise-eeskirjad peavad arvestama majandustsüklite ja sarnaste süsteemsete muutujate mõju krediidiriski parameetrite hinnangutele.

 (6) Kui tegelikud krediidiriski parameetrite näitajad erinevad oluliselt prognoositud krediidiriski parameetrite hinnangutest, peab krediidiasutus selgitama välja erinevuse põhjused ning kui näitajad on jätkuvalt kõrgemad kui prognoositud hinnangud, peab krediidiasutus korrigeerima oma hinnanguid konservatiivsemaks.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

4. alljaotis Krediidiriski maandamine 
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8629. Krediidiriski maandamise kohaldamine

 (1) Krediidiasutus, kes kasutab kapitalinõuete arvutamisel krediidiriski standardmeetodit või sisereitingute põhimeetodit, võib krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel arvesse võtta tagatisi, tasaarvestamist ja muid krediidiriski maandavaid tehinguid (edaspidi krediidiriski maandamise instrumendid) vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korrale.

 (2) Krediidiriski maandamise instrumendid koos krediidiasutuses rakendatavate protseduuride ja põhimõtetega peavad tagama õiguslikult siduvate ja tõhusate kokkulepete sõlmimise, mis on realiseeritavad kõikide tehinguosaliste suhtes kehtivate õigusaktide kohaselt.

 (3) Krediidiasutus peab rakendama vajalikke meetmeid, et krediidiriski maandamise instrumentide osas sõlmitud kokkulepped tagaksid tõhusa kaitse nendega kaetud krediidiriski suhtes.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8630. Otsene krediidiriski kaitse

 (1) Otsene krediidiriski kaitse on krediidiriski maandamise viis, mille puhul riskipositsiooni krediidiriski maandamine tuleneb krediidiasutuse õigusest rahuldada võlgniku makseviivituse või muu võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumise korral oma nõue pandieseme arvel või tasaarvestamisega. Pandiesemeks võivad olla käesoleva seaduse §-s 8631 nimetatud õigused ja asjad.

 (2) Otsese krediidiriski kaitse puhul peab krediidiasutusel olema võimalus pandiese raskusteta müüa eseme hariliku väärtusega, kusjuures eseme väärtus ei või oluliselt sõltuda võlgniku krediidiriski tasemest.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8631. Pandiesemed

 (1) Otsene krediidiriski kaitse võetakse krediidiriski kapitalinõude arvutamisel arvesse, kui pandiesemeks on kuld või tagamistehing on suunatud järgmiste õiguste pantimisele:
 1) laenu andvas või teises krediidiasutuses hoiustatud raha või raha ekvivalendid;
 2) madala krediidiriskiga väärtpaberid;
 3) krediidiasutuse kasuks panditud elukindlustuspoliisid;
 4) teise krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud väärtpaberid, mille emiteerija on kohustatud need nõudmise korral lunastama.

 (2) Krediidiasutus, kes kasutab krediidiriski sisereitingute põhimeetodit, võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud panditud õigustele võtta krediidiriski kapitalinõude arvutamisel arvesse hüpoteeke ja kuni üheaastase tähtajaga panditud nõudeõigusi. Arvesse ei võeta nõudeid seotud isikute vastu ja väärtpaberistatud või krediidituletisinstrumentidega seotud nõudeid.

 (3) Hüpoteek peab arvessevõtmiseks vastama järgmistele tingimustele:
 1) kinnisasja väärtus ei sõltu oluliselt võlgniku krediidiriski tasemest, välja arvatud majanduskeskkonna teguritest tingitud mõju puhul;
 2) kohustuse kohase täitmise esmane allikas ei ole rahavoog tagatiseks olevast kinnisasjast ja seetõttu ei sõltu võlgniku krediidirisk oluliselt tagatiseks oleva kinnisasja seisundist.

 (4) Liisingulepingust tulenevat riskipositsiooni käsitletakse samaväärselt tagatisega laenust tuleneva riskipositsiooniga vastavalt liisingueseme liigile.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8632. Kaudne krediidiriski kaitse

 (1) Kaudne krediidiriski kaitse on krediidiriski maandamise viis, mille puhul riskipositsiooni krediidiriski maandamine tuleneb kolmanda isiku, sealhulgas garantiiandja või käendaja võetud kohustusest rahuldada krediidiasutuse nõue põhivõlgniku makseviivituse või muu võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumise korral.

 (2) Kaudne krediidiriski kaitse võetakse krediidiriski kapitalinõude arvutamisel arvesse juhul, kui kolmas osapool, kes kohustub rahuldama krediidiasutuse nõude võlgniku makseviivituse korral, on madala krediidiriskiga usaldusväärne isik.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8633. Miinimumnõuded krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmiseks

 (1) Krediidiasutus peab suutma Finantsinspektsioonile tõendada, et ta rakendabpiisavaid riskijuhtimise protseduure krediidiriski maandamisest tuleneva täiendava õigusliku riski, operatsiooniriski, likviidsusriski ja tururiski juhtimiseks.

 (2) Vaatamata krediidiriski maandamise instrumentide arvessevõtmisele krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel, peab krediidiasutus jätkuvalt hindama kogu krediidiriski suurust ja suutma Finantsinspektsioonile tõendada selle nõude pidevat täitmist.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8634. Krediidiriski maandamise instrumendi mõju arvestamine

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastava krediidiriski maandamise instrumendi olemasolu korral vähendatakse riskipositsiooni väärtust, sellelt arvutatud riskiga kaalutud vara või oodatavat kahju.

 (2) Krediidiriski maandamise instrumendi olemasolu jäetakse arvesse võtmata, kui riskipositsioon, riskiga kaalutud vara või oodatav kahju selle tulemusena suureneks.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

5. alljaotis Väärtpaberistatud riskipositsioonide krediidiriski kapitalinõue 
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8635. Väärtpaberistatud riskipositsioonidele kapitalinõude arvutamine

 (1) Väärtpaberistamine käesoleva seaduse tähenduses on tehing, mille puhul nõude või nõuete kogumiga seotud krediidirisk on üle kantud mitme erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberite seeriatele ja mida iseloomustavad järgmised tunnused:
 1) väärtpaberite lunastamine on eelnevalt kokkulepitud viisil sõltuv väärtpaberistatud nõude või nõuetega seotud kohustuste täitmisest kolmandate isikute poolt;
 2) võimalike krediidiriskist tulenevate kahjude jaotamine investorite vahel tuleneb vastava väärtpaberite seeria nõudeõiguse järgust.

 (2) Krediidiasutus arvutab väärtpaberistatud nõudest või nõuete kogumist tuleneva riskipositsiooni riskiga kaalutud väärtuse ja võtab selle arvesse krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

2. jaotis Intressiriski kapitalinõue 
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8636. Intressiriski kapitalinõude arvutamine

 (1) Krediidiasutus peab intressiriski kapitalinõude arvutamiseks kehtestama kirjalikud strateegiad, põhimõtted ja protseduurireeglid, mis tagavad intressimäärade muutustest tuleneda võiva kahju suuruse ja kahju esinemise tõenäosuse pideva hindamise. Intressiriski kapitalinõue peab olema piisav potentsiaalse intressimäärade muutusest tuleneva kahju katmiseks.

 (2) Kui krediidiasutus arvutab kapitalinõudeid kauplemisportfelli riskide katteks vastavalt käesoleva seaduse §-le 76, ei võta krediidiasutus kapitalinõude arvutamisel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 arvesse kauplemisportfelli kuuluvaid riskipositsioone.

 (3) Krediidiasutus on kohustatud igal ajahetkel hoidma omavahendeid käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud kapitalinõude ulatuses. Omavahendeid, mida krediidiasutus hoiab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel leitud kapitalinõude täitmiseks, ei võeta arvesse muude käesolevast seadusest tulenevate kapitalinõuete täitmisel.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

3. jaotis Operatsiooniriski kapitalinõue 
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

1. alljaotis Üldsätted 
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8637. Operatsiooniriski kapitalinõude arvutamise meetodid

 (1) Krediidiasutus arvutab operatsiooniriski kapitalinõude baasmeetodi, standardmeetodi, alternatiivse standardmeetodi või täiustatud mõõtmismudeli alusel vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides kehtestatud korrale.

 (2) Krediidiasutus peab valitud operatsiooniriski kapitalinõude arvutamise meetodit kasutama ühetaoliselt, järjekindlalt ja järjepidevalt.

 (3) Operatsioonirisk käesoleva seaduse tähenduses on risk saada kahju krediidiasutuse sisemiste protsesside, inimeste tegevuse, infotehnoloogiaalaste või muude süsteemide ebaadekvaatse toimimise või oodatud viisil mittetoimimise või väliste sündmuste tagajärjel. Operatsioonirisk hõlmab ka õiguslikku riski.

 (4) Äriliin käesoleva seaduse tähenduses on krediidiasutuse majandustegevuse valdkond.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

2. alljaotis Operatsiooniriski baasmeetod 
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8638. Operatsiooniriski baasmeetodi üldnõuded

 (1) Operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel baasmeetodi (edaspidi operatsiooniriski baasmeetod) alusel on kapitalinõude määr 15 protsenti krediidiasutuse netointressitulude ja netofinantstulude ning muude tegevustulude (edaspidi põhitegevuse puhastulu) summast.

 (2) Krediidiasutuse põhitegevuse puhastulu kolme aasta keskmine summa arvutatakse viimase kolme majandusaasta auditeeritud andmete põhjal. Kui viimase aasta puhul ei ole võimalik kasutada auditeeritud andmeid, kasutatakse auditeerimata andmeid.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

3. alljaotis Operatsiooniriski standardmeetod 
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8639. Operatsiooniriski standardmeetodi üldnõuded

 (1) Operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel standardmeetodi (edaspidi operatsiooniriski standardmeetod) alusel kaardistab krediidiasutus kõik oma äritegevused ning vastavad tulud ja kulud äriliinidesse.

 (2) Krediidiasutus peab kehtestama kirjalikud eeskirjad ja protseduurid oma äritegevuste ning vastavate tulude ja kulude kaardistamiseks äriliinidesse vastavalt järgmistele nõuetele:
 1) kõik äritegevused peab kaardistama äriliinidesse vastastikku välistaval ja tervikuna ammendaval viisil;
 2) kõrvaltegevuse peab kaardistama sellesse äriliini, mille äritegevust vastav kõrvaltegevus toetab. Kui kõrvaltegevus toetab rohkem kui ühte äriliini, tuleb vastava tegevuse kaardistamisel erinevate äriliinide vahel kasutada objektiivseid kriteeriume;
 3) äritegevus, sealhulgas kõrvaltegevus, mida ei saa kaardistada konkreetsesse äriliini, tuleb kaardistada kõige kõrgema kapitalinõude määraga äriliini;
 4) äriliinidesse kaardistamisel kasutatav äritegevuste tulude ja kulude liigitus peab olema vastavuses krediidiriski ja tururiski puhul kasutatavate kategooriatega;
 5) tulude ja kulude kaardistamisel äriliinidesse võib ühes äriliinis tekkinud kulud, mis tulenevad teise äriliini tegevusest, kanda üle vastavale äriliinile.

 (3) Krediidiasutus peab äritegevuste ning vastavate tulude ja kulude kaardistamise põhimõtted ning kriteeriumid perioodiliselt üle vaatama ja ajakohastama vastavalt uutele või muutunud äritegevustele ja riskidele.

 (4) Iga äriliini operatsiooniriski kapitalinõue on käesoleva seaduse § 79 lõikes 8 sätestatud korras kehtestatud protsent vastava äriliini põhitegevuse puhastulust.

 (5) Operatsiooniriski standardmeetodi kohaselt on operatsiooniriski kapitalinõue kõikide äriliinide operatsiooniriski kapitalinõuete summade kolme aasta keskmine. Üksiku äriliini negatiivne kapitalinõue, mis on tingitud negatiivse väärtusega põhitegevuse puhastulust, kaasatakse kogu kapitalinõude arvestusse. Ühe aasta negatiivset kapitalinõuet, mis leitakse äriliinide kapitalinõuete summeerimise teel, kogu kapitalinõude arvestusse ei kaasata ja selle väärtus asendatakse nulliga.

 (6) Krediidiasutus, kes arvutab operatsiooniriski kapitalinõuet standardmeetodi alusel, võib loobuda selle kasutamisest üksnes Finantsinspektsiooni eelneva kirjaliku loa alusel.Finantsinspektsioon annab loa, kui operatsiooniriski standardmeetodi kasutamisest loobumise ja operatsiooniriski baasmeetodi kasutusele võtmise on tinginud krediidiasutuse ühinemine, restruktureerimine või tegevuse ümberkujundamine või esineb muu erandlik mõjuv asjaolu.

 (7) Krediidiasutus võib põhjendatud juhtudel ja Finantsinspektsiooni eelneva kirjaliku loa alusel selles määratud mõistliku tähtaja jooksul kasutada operatsiooniriski standardmeetodit ja baasmeetodit kombineeritult, kui standardmeetodi usaldusväärseks rakendamiseks on erandliku mõjuva asjaolu tõttu vajalik üleminekuperiood.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8640. Operatsiooniriski alternatiivne standardmeetod

 (1) Krediidiasutus võib operatsiooniriski standardmeetodi kasutamise korral Finantsinspektsiooni eelneva kirjaliku loa alusel kasutada jae- ja äripanganduse äriliinide puhul alternatiivset kapitalinõude määra, mis on 3,5 protsenti laenude bilansilise väärtuse summa kolme aasta keskmisest.

 (2) Finantsinspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa, kui:
 1) krediidiasutuse operatsiooniriski juhtimise korraldus vastab käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele;
 2) krediidiasutuse peamine ja püsiv tegevus on jae- või äripangandus ning need tegevused annavad vähemalt 90 protsenti krediidiasutuse tuludest.
 3) krediidiasutus suudab Finantsinspektsioonile tõendada, et oluline osa tema jae- või äripangandustegevusest koosneb kõrge makseviivituse tõenäosusega laenude andmisest ja alternatiivne standardlähenemine annab adekvaatsema aluse operatsiooniriski kapitalinõude arvutamiseks.

 (3) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva seaduse § 8639 lõigetes 6 ja 7 ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

4. alljaotis Operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudelitel põhinev meetod 
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8641. Operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudelitel põhineva meetodi üldnõuded

 (1) Krediidiasutus võib kasutada operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel täiustatud mõõtmismudelitel põhinevat meetodit (edaspidi operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudel) ainult Finantsinspektsiooni eelneva kirjaliku loa alusel.

 (2) Finantsinspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa, kui krediidiasutuses kasutatav operatsiooniriski mõõtmine ja juhtimise korraldus on usaldusväärne ning täidetud on järgmised tingimused:
 1) krediidiasutuse operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudeli kasutamise tulemused on olulised krediidiasutuse riskijuhtimises ning otsustusprotsessis;
 2) krediidiasutuses toimib operatsiooniriski eest vastutav sõltumatu operatsiooniriski kontrolli funktsioon;
 3) krediidiasutuses toimib regulaarne aruandlus operatsiooniriski positsioonide ja tekkinud operatsiooniriski kahjude kohta ning kehtestatud on sise-eeskirjad ja protseduurid asjakohaste meetmete rakendamiseks;
 4) krediidiasutuses on operatsiooniriski mõõtmine ja juhtimise korraldus nõuetekohaselt dokumenteeritud;
 5) tagatud on operatsiooniriski juhtimisega seotud protsesside läbipaistvus ja andmevoogude kättesaadavus;
 6) krediidiasutus rakendab operatsiooniriski mõõtmise usaldusväärsuse hindamiseks asjakohaseid siseprotseduure;
 7) siseaudiitor või muu samaväärne sõltumatu osapool kontrollib operatsiooniriski mõõtmist ja juhtimise korraldust perioodiliselt vähemalt üks kord aastas.

 (3) Operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudeli kasutamiseks luba taotlev krediidiasutus peab suutma Finantsinspektsioonile tõendada, et operatsiooniriski mõõtmismudel põhineb vähemalt viieaastasel vaatlusperioodil või nimetatud mudeli esmakordsel kasutamisel vähemalt kolmeaastasel vaatlusperioodil.

 (4) Krediidiasutuse operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudel peab olema järjepidev ja vältima teiste riskide kapitalinõuete arvutamisel arvessevõetud kapitalinõudeid vähendavate meetodite kattuvat arvestamist.

 (5) Krediidiasutuse andmed operatsiooniriski kahjude kohta peavad olema kõikehaaravad, hõlmates kõiki olulisi tegevusi ja kahjuliike krediidiasutuses, tema kõikides filiaalides ning konsolideerimisgruppi kuuluvates äriühingutes. Krediidiasutus peab suutma Finantsinspektsioonile tõendada, et ühelgi väljajäetud tegevusel ega kahjuliigil ei ole eraldi ega kombineeritult olulist mõju operatsiooniriski hinnangute täpsusele.

 (6) Krediidiasutus peab kasutama asjakohaseid andmeid ning stsenaariumianalüüsi, et hinnata oma tegevuses erakorraliste suurte operatsiooniriski kahjude esinemise tõenäosust. Hinnanguid tuleb perioodiliselt võrrelda tegelike kahjudega ja neid vajaduse korral ajakohastada.

 (7) Krediidiasutus, kes arvutab operatsiooniriski kapitalinõuet täiustatud mõõtmismudeli alusel, võib loobuda selle kasutamisest üksnes Finantsinspektsiooni eelneva kirjaliku loa alusel.Finantsinspektsioon annab loa, kui operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudeli kasutamisest loobumise ja operatsiooniriski baasmeetodi, standardmeetodi või alternatiivse standardmeetodi kasutusele võtmise on tinginud krediidiasutuse ühinemine, restruktureerimine või tegevuse ümberkujundamine või esineb muu erandlik mõjuv asjaolu.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8642. Operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudeli luba

 (1) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva seaduse § 8641lõikes 1 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta kuue kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates.

 (2) Kui erinevates lepinguriikides tegutsevad ema- ja tema tütarettevõtja esitavad ühise taotluse operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudeli kasutamiseks emaettevõtja üle järelevalvet teostavale lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, algab lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse ja Finantsinspektsiooni ühisotsustusmenetluses tähtaja kulgemine krediidiasutuse emaettevõtja taotluse esitamise päevast ja taotlus vaadatakse läbi Finantsinspektsiooni seaduse §-s472 sätestatud korras.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ühisotsustusmenetluses võib Finantsinspektsioon koos lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega otsustada, et lepinguriikides tegutsevate ema- ja tema tütarettevõtja vastavust operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudeli kasutamiseks esitatavatele nõuetele hinnatakse eelnimetatud ettevõtjate puhul ühiselt.

 (4) Finantsinspektsioon teeb otsuse lepinguriigis tegutseva emaettevõtja Eesti tütarettevõtjale loa andmise või sellest keeldumise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühisotsustusmenetluse otsuse alusel.

 (5) Kui lepinguriikides tegutsevad ema- ja tema tütarettevõtja või finantsvaldusettevõtja tütarettevõtja kavatsevad kasutada operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudelit, peab taotlus sisaldama selle meetodi kirjeldust, mida kasutatakse operatsiooniriski kapitali jaotamiseks konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute vahel. Taotluses tuleb näidata, kuidas integreeritakse riskihajutamise mõjud operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudelisse.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 8643. Operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudeli kombineeritud kasutamine

 (1) Operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudeli kasutamiseks luba omav krediidiasutus võib erandina põhjendatud juhtudel ja Finantsinspektsiooni eelneva kirjaliku loa alusel kasutada vastavat meetodit kombineeritult operatsiooniriski baasmeetodi, standardmeetodi või alternatiivse standardmeetodiga.

 (2) Finantsinspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa, kui krediidiasutuse operatsiooniriski juhtimise ja hindamise meetodid on usaldusväärsed ning vastavad käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele.

 (3) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisel konkreetsete asjaoludega põhjendatud juhtude korral kohaldada järgmisi lisatingimusi:
 1) operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudeli rakendamise hetkel peab mudeli abil mõõdetav osa hõlmama suurema osa krediidiasutuse operatsiooniriskist;
 2) krediidiasutus peab Finantsinspektsiooni määratud tähtaja jooksul operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudeli juurutama kogu oma tegevuse olulistes valdkondades.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

3. jagu MAKSE- JA ARVELDUSSÜSTEEMID NING KLIENTIDE KAITSE 
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 87. Krediidiasutustevahelised arveldused

 (1) Krediidiasutus peab avama Eesti Pangas konto.

 (2) Krediidiasutuste maksete arveldamine toimub maksesüsteemi kaudu Eesti Panga poolt kehtestatud korras .

 (3) Maksesüsteemina käsitletakse kolme või enama poole vahel sõlmitud lepingu alusel maksete arveldamise kohta kehtestatud reeglite ja protseduuride kogumit.

 (4) Krediidiasutused võivad maksesüsteemi kaudu teostatavate arvelduste tegemisel kasutada kohustuste tasaarvestamist vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud korrale.

 (5) Krediidiasutuse poolt maksesüsteemi haldajale maksesüsteemi reeglite kohaselt üleantud maksekäsund on tagasivõtmatu. Moratooriumi väljakuulutamine või pankrotimenetluse algatamine ei peata maksesüsteemi reeglite kohaselt antud maksekäsundi täitmist. Enne moratooriumi väljakuulutamist või pankrotimenetluse algatamist antud maksekäsund täidetakse maksesüsteemi tagatisvahendite arvel, mille moodustamise ja kasutamise korra kehtestab Eesti Pank.

 (6) Korrespondentsuhe on krediidiasutuste vahelisest lepingust tulenev õigussuhe, millest tulenevalt üks krediidiasutus kasutab teises krediidiasutuses (korrespondentpank) avatud kontot (korrespondentkonto), mida ta lisaks teistele korrespondentpanga poolt pakutavatele teenustele kasutab ka enda nimel oma klientide teenindamiseks.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 88. Pangasaladus

 (1) Pangasaladusena käsitatakse kogu teavet ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta.

 (2) Pangasaladusena ei käsitata:
 1) andmeid, mis on avalikud või õigustatud huvi korral muudest allikatest kättesaadavad;
 2) koondandmeid, mille põhjal ei saa kindlaks teha üksikkliendi andmeid ega koondandmetega iseloomustatavasse kogumisse kuuluvaid isikuid;
 3) krediidiasutuste asutajate ja aktsionäride või liikmete nimekirja ning andmeid nende osa suuruse kohta krediidiasutuse aktsia- või osakapitalis, sõltumata kliendiks olemisest;
 4) informatsiooni kliendi kohustuste täitmise korrektsuse kohta krediidiasutuse ees.

 (3) Krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutavat pangasaladust kolmandatele isikutele vaid kliendi kirjalikul nõusolekul, kui pangasaladuse avaldamise kohustus või õigus ei tulene käesoleva paragrahvi lõikes 5, 51, 8, 9 või 10 sätestatust.

 (4) Krediidiasutuse juhid, töötajad ning muud isikud, kellel on juurdepääs pangasaladusele, on kohustatud töötlema pangasaladuseks olevaid andmeid kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse sätetega ja hoidma neile teada olevat pangasaladust tähtajatult, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (5) Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladust Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud järelepärimise vastusena peab krediidiasutus avaldama pangasaladust:
 1) kohtule või seaduses ettenähtud juhtudel kohtumääruses nimetatud isikule;
 2) kohtueelse uurimise asutusele ja prokuratuurile alustatud kriminaalmenetluses, samuti välislepingus sätestatud korras välisriigist saabunud õigusabi taotluse alusel;
 3) kohtutäiturile täitemenetluse seadustiku kohaselt, samuti julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
 4) maksuhaldurile vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule, samuti alustatud väärteomenetluses põhistatud määruse alusel;
 5) Riigikontrollile tema ülesannete täitmiseks;
 6) pärima õigustatud isikule või tema poolt volitatud isikule, samuti notarile ja notari poolt määratud pärandvara inventuuritegijale ning kohtu poolt määratud pärandvara hooldajale, samuti välisriikide konsulaaresindustele pärandvara ja sellega seotud andmete osas vastavate kirjalike dokumentide esitamisel;
 7) Tagatisfondi poolt määratud isikule Tagatisfondi seaduse alusel;
 8) välisriigi finantsjärelevalve või muu finantsjärelevalve asutusele Finantsinspektsiooni kaudu, kui sellele asutusele laieneb pangasaladuse hoidmise kohustus;
 9) [Kehtetu – RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]
 10) majanduslike huvide deklaratsioonide hoidjale korruptsioonivastase seaduse §-s 4 nimetatud isiku majanduslike huvide deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks korruptsioonikahtluse korral;
 11) Maksu- ja Tolliametile hasartmänguseaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks vajalike andmete osas.
[RT I 2008, 47, 261 - jõust. 01.01.2009]

 (51) Krediidiasutus võib kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud järelepärimise vastusena avaldada pangasaladust järgmistel juhtudel:
 1) oma emaettevõtjale, kes vajab pangasaladuseks olevaid andmeid konsolideeritud aruannete koostamiseks;
 2) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale finantseerimisasutusele ja teisele krediidiasutusele, kes vajab andmeid kliendi maksekohustuste täitmise ajaloo kohta krediidiriski kapitalinõuete arvutamiseks ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks. Kliendi kohustuse rikkumisega seotud andmeid on lubatud edastada, kui kohustuse rikkumise lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui seitse aastat ja kliendi kohustuse rikkumisega seotud isikuandmeid, kui kohustuse rikkumise lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat.

 (6) Järelepärimises näidatakse ära:
 1) järelepärimise esitaja nimi, ametinimetus või viide tema pädevuse muule õiguslikule alusele, aadress ja sidevahendite andmed;
 2) kliendi, kelle suhtes järelepärimine on esitatud, nimi või ärinimi koos isikukoodi või sünniaja või registrikoodiga;
 3) taotletavate andmete kasutamise eesmärk ja nende ammendav loetelu või kirjeldus;
 4) järelepärimise esitamise õiguslik alus;
 5) järelepärimise esitaja allkiri.

 (7) Isikud, kellele on avaldatud pangasaladust, võivad seda kasutada ainult järelepärimises nimetatud eesmärgil ja neile laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus ja vastutus, kui seadusest ei tulene teisiti.

 (8) Krediidiasutusel on õigus ja kohustus avaldada pangasaladust rahapesu andmebüroole ja Kaitsepolitseiametile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ette nähtud juhtudel ja ulatuses.
[RT I 2008, 3, 21 - jõust. 28.01.2008]

 (9) Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust uurijale, prokurörile ja kohtule seoses oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitsmisega seadusega kindlaksmääratud korras.

 (10) Krediidiasutusel on kohustus avaldada pangasaladust Maksu- ja Tolliametile tulumaksuseaduse §-s 572 ettenähtud juhul ja ulatuses.

§ 89. Kliendi kaitse

 (1) Krediidiasutuse klient käesoleva seaduse mõistes on iga isik, kes kasutab või on kasutanud krediidiasutuse poolt pakutavat teenust, või isik, kes on krediidiasutuse poole pöördunud teenuse kasutamise eesmärgil ja kes on selle krediidiasutuse poolt identifitseeritud.

 (11) Krediidiasutuse poolt klientide vahendite hoiustamiseks peetavatele kontodele, mis ei ole maksekontod võlaõigusseaduse § 709 lõike 4 tähenduses, ja nendega seotud teenustele kohaldatakse võlaõigusseaduse § 711 lõike 1 punktides 1–3, 9–12, 21–24, lõigetes 2, 3 ja 5 ning §-des 714 ja 717–7191 ning § 720 lõigetes 1–3, 5 ja 6 makseteenuse lepingu ja maksekonto kohta sätestatut.
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

 (2) Krediidiasutuste suhted klientidega reguleeritakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud lepingutega.

 (21) Lepingu sõlmimisel ja tehingu tegemisel on krediidiasutus kohustatud kliendi ja samuti tema esindaja identifitseerima. Kui isik, samuti tema esindaja, on krediidiasutuse poolt varem identifitseeritud, otsustab krediidiasutus täiendava identifitseerimise vajaduse. Krediidiasutusel on õigus kontrollida identifitseerimise aluseks olevate isikut tõendavate dokumentide kehtivust. Isikut tõendavate dokumentide kehtivuse kontrollimisel on krediidiasutusel õigus saada isikuandmeid dokumente väljastavate riigiasutuste vastavatest andmekogudest.

 (22) Isikuandmete kaitse seaduse § 12 kohaselt isikuandmete töötlemiseks vajalik nõusolek võib sisalduda ka tüüptingimustes.

 (23) Tüüptingimusele, millega krediidiasutus või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus jätab endale õiguse käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud tüüptingimust muuta, kohaldatakse võlaõigusseaduse § 43 lõikes 2 sätestatut. Tüüptingimuse muutmist peetakse andmesubjekti suhtes ebamõistlikuks eelkõige juhul, kui muudatusega antakse krediidiasutusele või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale finantseerimisasutusele õigus töödelda isikuandmeid ulatuses, mida andmesubjekt ei võinud lepingu eesmärki arvestades mõistlikult oodata.
[RT I 2008, 3, 21 - jõust. 28.01.2008]

 (3) Igal kliendil on õigus tutvuda kõikide käesoleva seaduse järgi kohustuslikule avaldamisele kuuluvate andmetega ja krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel need temale avaldama.

 (31) Krediidiasutus on kohustatud informeerima klienti võimalikest ohtudest laenude võtmisel.

 (4) Krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel andma talle informatsiooni olulist osalust omavate aktsionäride osaluse suuruse kohta krediidiasutuse aktsiakapitalis ning krediidiasutuse juhtide kohta.

 (5) Krediidiasutuse poolt sooritatavate tehingute või osutatavate teenuste loetelu, krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete üldtingimused (edaspidi üldtingimused), intressimäärad, teenustasud, samuti kõik tehtud muudatused eelloetletus peavad olema krediidiasutuse operatsioonisaalis nähtavale kohale välja pandud. Kliendil on õigus nõuda nende kohta krediidiasutuselt selgitusi ja juhiseid.

 (6) Üldtingimused käesoleva seaduse mõistes on kõigi krediidiasutuse klientide suhtes rakendatavaid standardseid tingimusi sisaldav dokument, mis sätestab krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete põhialused, krediidiasutuse ja kliendi vahelise suhtlemise korra ja üldised tingimused kliendi ja krediidiasutuse vaheliste tehingute teostamisel.

 (7) Üldtingimused kinnitab, muudab ja tühistab krediidiasutuse juhatus. Üldtingimustes tehtavad muudatused peavad olema krediidiasutuse operatsioonisaalis nähtavale kohale välja pandud vähemalt 15 päeva enne muudatuste jõustumist. Üldtingimuste kohaldamine krediidiasutuse ja kliendi vahelistele suhetele sätestatakse krediidiasutuse ja kliendi kirjaliku kokkuleppega.

 (8) Krediidiasutuses olevat kliendi vara võib arestida või konfiskeerida või pöörata sellele sissenõuet ainult seaduses ettenähtud korras.

 (9) Krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindamisele võtta või mitte võtta.

 (10) Krediidiasutus, kes tegeleb e-raha väljastamisega, on kohustatud järgima makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-s 63 sätestatut.
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

 (11) Krediidiasutus, kes tegeleb investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamisega, on kohustatud lisaks järgima väärtpaberituru seaduse §-s 827 sätestatut.

8. peatükk AVALIKUSTAMINE JA ARUANDLUS 
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 90. [Kehtetu – RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 91. Aruanded

 (1) Eesti Pank kehtestab krediidiasutustele ja välisriigi krediidiasutuste filiaalidele :
 1) aruannete loetelu, nende esitamise perioodilisuse ja koostamise metoodika;
 2) aruannete esitamise korra ja tähtajad ;
 3) konsolideeritud aruandluse nõuded .

 (11) Krediidiasutus on kohustatud koostama raamatupidamise aruanded jooksva majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu kohta (edaspidi raamatupidamise vahearuanded) vastavuses Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 1606/2000/EÜ rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (ELT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega ning esitama need Finantsinspektsioonile hiljemalt kahe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Krediidiasutuse majandusaasta aruanne kinnitatakse seaduse ning krediidiasutuse põhikirjaga kehtestatud korras. Majandusaasta aruanne ja üldkoosoleku otsuse koopia majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta esitatakse Finantsinspektsioonile kahe nädala jooksul pärast aktsionäride või liikmete üldkoosolekut.

 (3) Eesti Pangal on Eesti Panga seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus nõuda krediidiasutuselt täiendavat regulaarset aruandlust. Aruandluse vormid kehtestab Eesti Pank .

§ 92. Aruannete ja muu teabe avalikustamine

 (1) Krediidiasutus on kohustatud avalikustama majandusaasta aruande ja raamatupidamise vahearuanded oma veebilehel ja tegema need üldiseks tutvumiseks kättesaadavaks krediidiasutuse aadressil, tema kõigis filiaalides ja tegevuskohtades.

 (2) Avalikustamisele kuuluvate täiendavate aruannete vormid ja koostamise metoodika kehtestab Eesti Pank .

 (3) Krediidiasutus on kohustatud avalikustama raamatupidamise vahearuanded kahe kuu jooksul pärast vastava aruandeperioodi lõppu ja majandusaasta aruande kahe nädala jooksul pärast selle kinnitamist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.

 (4) Krediidiasutus, kelle emaettevõtja on välisriigi krediidiasutus, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule avalikustama ka emaettevõtjaks oleva välisriigi krediidiasutuse viimase võimaliku kontserniaruande, mis on koostatud kooskõlas asukohariigi õigusaktidega.

 (5) Välisriigi krediidiasutuse filiaal Eestis peab avalikustama välisriigi krediidiasutuse viimased võimalikud aruanded, mis on koostatud kooskõlas asukohariigi õigusaktidega ja tõlgitud eesti keelde.

 (6) Avalikustatud aruandes olulise vea ilmnemisel tuleb sellest kohe avalikkust teavitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil ja avalikustada korrigeeritud aruanne.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 921. Riskijuhtimise, omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta avalikustatav teave

 (1) Krediidiasutus peab avalikustama riskijuhtimise ja kapitali adekvaatsuse arvutamise põhimõtete kohta järgmise teabe:
 1) riskijuhtimise strateegia ja protsessid oluliste riskide kaupa;
 2) käesoleva seaduse 7. peatüki kohaldamise ulatus krediidiasutuses ja tema konsolideerimisgrupis;
 3) esimese, teise ja kolmanda taseme omavahendite arvutamise põhimõtted;
 4) käesoleva seaduse §-s 631 sätestatud protsessi põhimõtted ja metoodika;
 5) kapitalinõuete arvutamise meetodid riskide kaupa.

 (2) Krediidiasutus peab avalikustama järgmised andmed omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta:
 1) esimese, teise ja kolmanda taseme omavahendite suurus komponentide kaupa;
 2) kapitalinõuete suurus riskide kaupa.

 (3) Krediidiasutus, kellel on käesoleva seaduse §-s 867 või 8641 nimetatud luba, peab muu hulgas avalikustama järgmise teabe:
 1) kasutatava meetodi ja sellele ülemineku tingimuste aktsepteerimine Finantsinspektsiooni poolt;
 2) reitingusüsteemi ülesehituse kirjeldus ning krediidiasutuse oma klientidele antud reitingute ja välisreitingute vahelised seosed;
 3) reitingute määramise protsessi kirjeldus ja alused, krediidiriski parameetrite hindamise alused ja muud asjassepuutuvad andmed;
 4) reitingusüsteemi kontrollimehhanismid ning reitingusüsteemi sõltumatuse ja kontrollitavuse hindamise kriteeriumid;
 5) krediidiriski sisereitingute meetodi sisehinnangute kasutamine muudes riskijuhtimise valdkondades;
 6) krediidiriski maandamise juhtimise ja tunnustamise protsessi kirjeldus.

 (4) Käesoleva seaduse §-des 8629–8634 sätestatud korra kohaldamisel peab krediidiasutus avalikustama krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel arvessevõetavate krediidiriski maandamise instrumentide kirjelduse, nende rakendamise ja hindamise põhimõtted.

 (5) Krediidiasutus, kes kasutab operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudelitel põhinevat meetodit, peab avalikustama operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel arvessevõetava kindlustus- või edasikindlustusandja poolse kindlustuskaitse kirjelduse.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3–5 sätestatud teave avalikustatakse ja esitatakse Finantsinspektsioonile vähemalt kord aastas koos majandusaasta aruandega käesoleva seaduse § 91 lõikes 2 sätestatud tähtajal. Kui majandusaasta kestel on krediidiasutuses toimunud nimetatud lõigete alusel avalikustamisele kuuluvas teabes olulisi muutusi, avalikustatakse need muutused koos vastava aruandeperioodi vahearuandega käesoleva seaduse § 92 lõikes 1 sätestatud viisil ja lõikes 3 sätestatud tähtajal.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmed avalikustatakse ja esitatakse Finantsinspektsioonile vähemalt kord kvartalis koos vahearuannetega ning majandusaasta aruandega käesoleva seaduse § 92 lõikes 1 sätestatud viisil ja lõikes 3 sätestatud tähtajal.

 (8) Täpsemad nõuded krediidiasutuse riskijuhtimise, omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta avalikustatavale teabele kehtestab Eesti Pank .
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 93. Audiitorkontroll

 (1) Krediidiasutuse raamatupidamise aastaaruanne peab olema audiitori poolt auditeeritud vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele.

 (2) Krediidiasutuse auditeerimise käigus peab audiitor kontrollima ning esitama krediidiasutusele ja Finantsinspektsioonile aruande, milles tuleb muuhulgas avaldada arvamust järgmiste valdkondade kohta:
 1) vara hindamise vastavuse kohta vara tegelikule väärtusele;
 2) omavahendite kohta kehtestatud eeskirjade täitmise kohta;
 3) sisekontrolli süsteemi või revisjonikomisjoni tegevuse ja toimingute piisavuse ja tõhususe kohta;
 4) krediidiasutuse infosüsteemide turvalisuse kohta.

 (3) Krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid peab kontrollima vähemalt üks ühine audiitor.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 94. Audiitori nimetamine

 (1) Krediidiasutuse audiitoriks võib nimetada krediidiasutuse auditeerimiseks piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku.

 (2) Krediidiasutuse audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Sellest pikemaks perioodiks audiitori korduv nimetamine ei ole lubatud.

 (3) Krediidiasutuse asukohajärgne kohus määrab Finantsinspektsiooni avalduse alusel audiitori, kui:
 1) üldkoosolek ei ole audiitorit nimetanud;
 2) üldkoosoleku poolt nimetatud audiitor loobus audiitorkontrolli läbiviimisest;
 3) audiitor on kaotanud Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt usalduse.

 (4) Kohtu poolt määratud audiitori volitused kestavad kuni uue audiitori nimetamiseni üldkoosoleku poolt.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 95. Audiitori informeerimiskohustus

 (1) Audiitor on kohustatud viivitamatult informeerima kirjalikult Finantsinspektsiooni talle oma kutsetegevuse käigus teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla:
 1) krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;
 2) krediidiasutuse tegevuse katkemine;
 3) krediidiasutuse tütarettevõtja tegevuse katkemine;
 4) audiitori eitav või märkustega vandeaudiitori aruanne krediidiasutuse raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
 5) olukord või oht olukorra tekkimiseks, kus krediidiasutus ei ole võimeline täitma oma kohustusi;
 6) juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju krediidiasutusele või tema kliendile;
 7) märkimisväärse seose tekkimine käesoleva seaduse § 7 lõike 4 punktis 3 nimetatud asjaolu tõttu.

 (2) Finantsinspektsioonile edastatud andmetele ei laiene krediidiasutuse ja audiitori vahel sõlmitud lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõuded.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

9. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 96. Järelevalve teostaja ja ülesanded

 (1) Krediidiasutuste tegevuse üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon Finantsinspektsiooni seaduses, käesolevas seaduses ja nende alusel väljaantud õigusaktides sätestatud korras.

 (11) Lepinguriigis registreeritud krediidiasutuse filiaali tegevuse üle Eestis teostab järelevalvet krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutus, sealhulgas kohapealset kontrolli, kui sellest on eelnevalt teatatud Finantsinspektsioonile.

 (2) [Kehtetu – RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

 (3) Finantsinspektsioon vaatab läbi krediidiasutuste tegevusloa taotluse, ühinemisloa taotluse ja muud käesolevas seaduses ettenähtud taotlused ning nende juurde kuuluvad dokumendid, kontrollib ja hindab nende vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

 (4) Finantsinspektsioon jälgib pidevalt krediidiasutuste tegevust ja seisundit ning kontrollib usaldatavusnormatiivide järgimist krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi poolt. Vajadusel kaasab Finantsinspektsioon selleks sõltumatuid eksperte.

 (41) Finantsinspektsioon jälgib ja hindab pidevalt, kas krediidiasutuses rakendatavad protseduurid, strateegiad, juhtimise korraldus ja aruandlussüsteemid ning sisekontrollimehhanismid tagavad riskide usaldusväärse juhtimise ja kõikide võetud riskide piisava katmise omavahenditega. Vastav hinnang antakse vähemalt kord aastas.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (5) Finantsinspektsioon kontrollib krediidiasutuse tehinguid oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga ning sellise emaettevõtja teiste tütarettevõtjatega, eelkõige eesmärgiga ära hoida krediidiasutuse finantsseisundi kahjustamist.

§ 97. Järelevalve ulatus

 (1) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab:
 1) kõiki Eesti krediidiasutusi;
 2) Eesti krediidiasutuste välisriikides paiknevaid tütarettevõtjast krediidiasutusi, filiaale ja esindusi, kui nende üle ei teosta järelevalvet välisriigi järelevalveorgan või kui välisriigi järelevalveorganiga on vastavalt kokku lepitud;
 3) välisriigi krediidiasutuste Eestis paiknevaid tütarettevõtjast krediidiasutusi, filiaale ja esindusi, kui vastava välisriigi järelevalveorganiga ei ole kokku lepitud teisiti;
 4) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid.

 (2) Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet kui:
 1) Eesti krediidiasutus on emaettevõtja;
 2) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja;
 3) kahes või enamas lepinguriigis registreeritud krediidiasutuste emaettevõtja on Eestis registreeritud finantsvaldusettevõtja.

 (3) Kui ükski tütarettevõtjast krediidiasutus ei asu lepinguriigis, kus asub tema emaettevõtjaks olev finantsvaldusettevõtja, teostab konsolideeritud järelevalvet selle lepinguriigi järelevalve asutus, kes andis välja tegevusloa kõige suurema bilansimahuga tütarettevõtjast krediidiasutusele, kui selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ei ole teisiti kokku lepitud.

 (31) Kui krediidiasutuse, kelle emaettevõtjaks on kolmanda riigi krediidiasutus või finantsvaldusettevõtja, konsolideerimisgrupi üle ei teostata konsolideeritud finantsjärelevalvet lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt ja kui Finantsinspektsiooni ning teiste asjassepuutuvate lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste ühisel hinnangul ei ole kolmanda riigi järelevalveasutuse teostatav finantsjärelevalve krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle samaväärne Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega, teostab finantsjärelevalvet krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle vastavalt omavahelisele kokkuleppele Finantsinspektsioon või mõne teise asjassepuutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutus.

 (32) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 sätestatu ei ole rakendatav, on Finantsinspektsioonil kokkuleppel teiste asjassepuutuvate finantsjärelevalve asutustega õigus kasutada muid mooduseid, mis tagavad konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse tegevuse üle Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega samaväärse järelevalve, nõudes eelkõige finantsvaldusettevõtja asutamist lepinguriigis.

 (33) Käesoleva paragrahvi lõike 32 kohaselt kasutatavast moodusest teavitab Finantsinspektsioon teisi asjassepuutuvaid finantsjärelevalve asutusi ja Euroopa Komisjoni.

 (4) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab lepinguriigi krediidiasutuse filiaali likviidsuse ja aruandluse kontrollimist koostöös krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutusega.

 (5) Kui krediidiasutus kuulub finantskonglomeraati kindlustustegevuse seaduse § 187 tähenduses, teostatakse järelevalvet krediidiasutuse kui finantskonglomeraadi üksuse üle vastavalt kindlustustegevuse seaduse 11. peatüki 3. jaos sätestatule.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 971. Järelevalve välisriigis filiaali asutanud krediidiasutuse ning piiriüleseid teenuseid osutava krediidiasutuse üle

 (1) Kui krediidiasutus, kelle filiaal on asutatud välisriigis või kes osutab välisriigis piiriüleseid teenuseid, rikub välisriigis kehtestatud õigusaktide nõudeid, rakendab Finantsinspektsioon välisriigi finantsjärelevalve asutuse ettepanekul viivitamata meetmeid rikkumiste lõpetamiseks. Finantsinspektsioon teeb rakendatud meetmed teatavaks välisriigi finantsjärelevalve asutusele.

 (2) Tegevusloa ja välisriigis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise, samuti käesoleva seaduse § 201 lõikes 8 ja § 204 lõikes 8 nimetatud ettekirjutused teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks selle välisriigi finantsjärelevalve asutusele, kus krediidiasutuse filiaal on asutatud või kus krediidiasutus pakub piiriüleseid teenuseid.

 (3) Krediidiasutuse filiaal või krediidiasutus, kes osutab piiriüleseid teenuseid, peab välisriigi finantsjärelevalve asutuse nõudmisel esitama teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või krediidiasutuse tegevuse üle selles riigis.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 972. Järelevalve Eestis asutatud välisriigi krediidiasutuse filiaali ja esinduse ning Eestis piiriüleseid teenuseid osutava krediidiasutuse üle

 (1) Finantsinspektsioon võib nõuda välisriigi krediidiasutuselt, kelle filiaal on asutatud Eestis, aruandeid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Krediidiasutus, kelle filiaal või esindus on asutatud Eestis või kes osutab piiriüleseid teenuseid Eestis ja kelle tegevusloa on välisriigi finantsjärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis edasi tegutseda ega piiriüleseid teenuseid osutada.

 (3) Kui välisriigi, kes ei ole lepinguriik, krediidiasutus või tema Eestis asuv filiaal rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon rakendada käesoleva seaduse §-des 96–110 sätestatud meetmeid ja käesolevas seaduses sätestatud sanktsioone rikkumise lõpetamiseks või tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks.

 (4) Finantsinspektsioon võib lepinguriigi krediidiasutuselt, kes on Eestis asutanud filiaali või kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, nõuda seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist.

 (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepinguriigi krediidiasutus jätkab õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, informeerib Finantsinspektsioon sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.

 (6) Kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse rakendatud meetmed ei ole piisavad ning lepinguriigi krediidiasutus jätkab õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega omakorda rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata oma ettekirjutusega lepinguriigi krediidiasutusel Eestis tegutsemise või piiriüleste teenuste osutamise, teavitades sellest eelnevalt lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.

 (7) Finantsinspektsioon teatab rakendatud meetmetest välisriigi krediidiasutusele. Finantsinspektsiooni rakendatud meetmete kohta võib esitada kaebuse välisriigi krediidiasutuse filiaali kaudu selle asukoha järgsele kohtule.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (8) Erandjuhtudel võib Finantsinspektsioon hoiustajate, investorite ning avaliku huvi kaitse eesmärgil rakendada lepinguriigi krediidiasutuse suhtes õigusaktides sätestatud meetmeid ilma nendest eelnevalt lepinguriigi finantsjärelevalve asutust teavitamata.

 (9) Finantsinspektsioon teeb meetme rakendamise käesoleva paragrahvi lõike 6 või 8 alusel viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

§ 973. Menetlusosalise õigused ja kohustused krediidiasutuste järelevalvemenetluses

 (1) Finantsinspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses.

 (2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Finantsinspektsioonil on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.

 (3) Menetlusosalisel on õigus järelevalvemenetluses esitada Finantsinspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste edastamisest tunnistajale.

 (4) Käesoleva seaduse §-des 867 ja 8641 sätestatud ühisotsustusmenetluses on menetlusosalisel kõik käesolevas seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud õigused.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 98. [Kehtetu – RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 99. Finantsinspektsiooni õigused informatsiooni saamisel

 (1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda tasuta teavet, dokumente ning suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt:
 1) krediidiasutus, krediidiasutuse juht ja töötaja;
 2) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juht ja töötaja;
 3) krediidiasutuse aktsionär või liige;
 4) kolmas isik, üksnes põhjendatud vajaduse korral;
 5) krediidiasutuse likvideerija või pankrotihaldur;
 6) riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus ning riigi andmekogu vastutav ja volitatud töötleja;
 7) välisriigi krediidiasutuse filiaal, välisriigi krediidiasutuse filiaali juhataja või töötaja.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Järelevalvetegevuse eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus:
 1) teostada krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kohapealset kontrolli Finantsinspektsioonile edastatud informatsiooni kontrollimiseks ning nõuda järelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist;
 2) nõuda krediidiasutuselt kõiki andmeid, mis on vajalikud usaldatavusnormatiivide kontrollimiseks;
 3) saada informatsiooni ning teha koostööd krediidiasutuse siseauditi üksuse või revisjonikomisjoniga.

 (3) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon kohustada isikut ilmuma selgituste andmiseks Finantsinspektsiooni määratud ajal Finantsinspektsiooni ametiruumidesse.

 (4) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon anda korralduse, milles määrab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud kohustuse täitmiseks tähtaja.

 (5) Järelevalve teostamise eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus saada krediidiasutusega seotud teavet kolmandalt isikult ilma teabe edastamisest nimetatud krediidiasutust teavitamata. Kolmandal isikul on kohustus teabe edastamisest krediidiasutust mitte teavitada.

 (6) Kui menetlusosaline jätab haldusmenetluses Finantsinspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata, võib Finantsinspektsioon:
 1) kohaldada menetlusosalise suhtes sunniraha;
 2) kohaldada politsei abil sundtoomist.

§ 991. Selgituste andmisest keeldumise alused

  Selgituste andmiseks kohustatud isik võib keelduda Finantsinspektsioonile selgituse andmisest kriminaalmenetluse seadustiku §-s 71 või 73 sätestatud alustel.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 100. Järelevalve korraldus

 (1) Järelevalvet korraldatakse krediidiasutuse ning tema konsolideerimisgrupi poolt edastatava aruandluse ning muu informatsiooni põhjal, samuti on Finantsinspektsioonil õigus läbi viia krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute ning välisriigi krediidiasutuse filiaali kohapealset kontrolli.

 (2) Finantsinspektsioon teostab krediidiasutuses ja konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks olevas äriühingus kohapealset kontrolli mitte vähem kui üks kord iga kahe aasta järel.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 101. Kohapealne kontroll

 (1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus korraldada krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu, samuti välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali asu- või tegevuskohas kohapealne kontroll.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Kohapealne kontroll tehakse, kui:
 1) on vaja kontrollida esitatud andmeid;
 2) Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktides või nende alusel sätestatut;
 3) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse vastava taotluse alusel on vaja kontrollida lepinguriigi krediidiasutuselt, finantseerimisasutuselt, krediidiasutuse abiettevõtjalt, segavaldusettevõtjalt või tema tütarettevõtjalt saadud teavet;
 4) on vaja täita muid järelevalveülesandeid.

 (3) Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli läbiviimiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse krediidiasutusele ja krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule (edaspidi käesolevas peatükis kontrollitav) kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teostab Finantsinspektsiooni volitatud töötaja (edaspidi käesolevas peatükis kontrollija), kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

 (4) Kohapealse kontrollimise käigus on kontrollijal õigus:
 1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kõiki kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju;
 2) nõuda tööks vajalike tingimuste tagamist ja kasutada eraldi ruumi;
 3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid ning jälgida tööprotsesse;
 4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Vajaduse korral või selgituste andja nõudmisel selgitused protokollitakse.

 (5) Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud vandeaudiitori aruanded kontrollitava aruannete kohta ja audiitori eriotstarbelised raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon volitada kohapealset kontrolli teostama lepinguriigi finantsjärelevalve asutust või tema poolt nimetatud audiitorit või eksperti.

§ 1011. Kohapealse kontrolli akt

 (1) Kontrollija on kohustatud koostama kohapealse kontrollimise tulemuste kohta hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kontrolli lõppemist akti, mille Finantsinspektsioon toimetab viivitamata kontrollitavale kätte.

 (2) Kontrollitaval on õigus ühe kuu jooksul, arvates akti kättetoimetamisest, esitada kirjalikke selgitusi.

 (3) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste läbivaatamist, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist, koostab Finantsinspektsioon lõpliku akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.

 (4) Aktis toodud asjaoludega mittenõustumise korral on kontrollitaval õigus lisada aktile kirjalik eriarvamus.

 (5) Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste andmist selguvad täiendavad asjaolud või Finantsinspektsioon saab lisainformatsiooni, võib Finantsinspektsioon akti või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, tehes akti või lõpliku akti koostamise uue tähtaja kontrollitavale viivitamata teatavaks ning näidates esialgse tähtaja pikendamise põhjuse.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 102. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll järelevalvemenetluses

 (1) Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist, kui:
 1) on põhjendatud kahtlus, et Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on eksitavad või tegelikkusele mittevastavad;
 2) on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud krediidiasutusele, temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule, nende hoiustajatele või teistele klientidele olulist kahju;
 3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus.

 (3) Finantsinspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitori omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.

 (4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavaid asjaolusid, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.

 (5) Eksperdil või erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitoril on õigus kasutada käesoleva seaduse § 101 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmise eesmärgil ning teha ettepanekuid Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor võib kasutada käesoleva seaduse § 101 lõike 4 punktis 1 sätestatud õigust üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses eksperdiülesannete täitmisega.

 (6) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud kaetakse Finantsinspektsiooni eelarvest. Kui ekspert või audiitor kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 103. Ettekirjutus

  Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui:
 1) järelevalve teostamisel on avastatud käesoleva seaduse või Finantsinspektsiooni seaduse §-s 2 ja § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seaduste ja nende alusel antud õigusaktide rikkumisi;
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]
 2) on vaja ära hoida käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud õigusrikkumisi;
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]
 3) krediidiasutuse võetud riskid on oluliselt suurenenud või esineb muid tema tegevust, tema klientide või finantssektori kui terviku huve või usaldusväärsust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid;
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]
 4) see on vajalik krediidiasutuste klientide huvide kaitseks või finantssektori läbipaistvuse tagamiseks.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 104. Õigused ettekirjutuse tegemisel

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega:
 1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu;
 2) keelata osaliselt või täielikult krediidiasutuse kasumist väljamaksete tegemine;
 3) nõuda krediidiasutuse tegevuskulude piiramist;
 4) nõuda krediidiasutuse varade asjakohast allahindamist vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]
 5) nõuda likviidsete varade ja lühiajaliste kohustuste suhte parandamist;
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]
 6) nõuda välisriigis tegutsevalt krediidiasutuselt välisriigis kehtivate õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamist;
 7) keelata lepinguriigi krediidiasutusel Eestis või Eesti krediidiasutusel lepinguriigis tegutsemine või piiriüleste teenuste osutamine;
 8) nõuda krediidiasutuse sise-eeskirjade ja protseduurireeglite muutmist;
 9) nõuda krediidiasutuse nõukogult juhatuse liikme tagasikutsumist;
 10) teha ettepanek krediidiasutuse üldkoosolekule nõukogu liikme tagasikutsumiseks;
 11) teha ettepanek krediidiasutuse üldkoosolekule vahetada audiitor;
 12) nõuda krediidiasutuse töötaja töölt kõrvaldamist;
 13) nõuda krediidiasutuse tervendamiskava esitamist;
 14) nõuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud osamakse tasumist;
 15) esitada muid nõudmisi krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks;
 16) määrata tähtaeg riskide kontsentreerumise piirmäärade nõuetega vastavusse viimiseks.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda käesoleva seadusega või Eesti Panga poolt kehtestatust kõrgemat kapitali adekvaatsuse taset vastavalt käesoleva seaduse § 79 lõikes 2 sätestatule, kui krediidiasutuse kõik riskid ei ole piisavalt kaetud omavahenditega või riskijuhtimine ei ole korraldatud vastavalt käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 1041. Sunniraha

 (1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 18 000 krooni ja järgmistel kordadel kokku kuni 75 000 krooni ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks ning juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 50 000 krooni ja järgmistel kordadel kokku kuni 750 000 krooni ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 105. Krediidiasutuse juhtimisorganite koosolekute kokkukutsumine ning nendes osalemine

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus:
 1) krediidiasutuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku kokkukutsumiseks;
 2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku päevakorda võtmiseks.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus saata koosolekule oma esindajaid, kellel on õigus esitada seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 106. Krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste kehtetuks tunnistamine

  Krediidiasutuse asukohajärgne kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse, selle alusel väljaantud õigusakti või krediidiasutuse põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 107. Krediidiasutuse tervendamiskava

 (1) Kui krediidiasutus ei täida usaldatavusnormatiive, on ta kohustatud esitama Finantsinspektsioonile ettekirjutusega määratud tähtajaks tervendamiskava.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda krediidiasutuse tervendamiskavale ekspertiisi tellimist ühelt või mitmelt Finantsinspektsiooni poolt määratud audiitorilt.

 (3) Tervendamiskavas peab kirjeldama üksikasjalikult abinõusid, mille rakendamisega kavatsetakse saavutada usaldatavusnormatiivide täitmine Finantsinspektsiooni poolt määratud tähtajaks.

 (4) Kui Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei ole krediidiasutuse tervendamiskava realiseeritav või see ei taga klientide ja võlausaldajate huvide kaitset või kui krediidiasutus ei ole võimeline tähtaegselt ellu viima tervendamiskavas esitatud tegevusi ja meetmeid, on Finantsinspektsioonil õigus kehtestada krediidiasutusele moratoorium või tühistada krediidiasutuse tegevusluba või rakendada muid käesolevast seadusest tulenevaid meetmeid.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 108. Finantsinspektsiooni informeerimise kohustus

 (1) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni kõigi andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks tegevusloa andmise otsustamisel, sealhulgas esitama järgmised andmed ja dokumendid:
 1) krediidiasutuse ärinime, aadressi või kontaktandmete muutumise korral uus ärinimi, aadress ja kontaktandmed;
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]
 2) krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu asutamisel, omandamisel või lõpetamisel vastava äriühingu ärinimi ja aadress ning asutatava või omandatava äriühingu puhul ka selle kontaktandmed;
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]
 3) käesoleva seaduse § 63 lõikes 2 loetletu kohaselt krediidiasutuse sise-eeskirjade ja protseduurireeglitega kindlaksmääratud korra või reeglite muutmise korral muudetud sise-eeskirjad või protseduurireeglid;
 4) audiitori vahetumise korral käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 11 nimetatud andmed;
 5) aktsionäride või liikmete vahetumise korral juhul, kui aktsionäri või liikme osa ületab 2 protsenti krediidiasutuse aktsia- või osakapitalist, käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 12 nimetatud andmed;
 6) asjaolud, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse finantsseisundit;
 7) teave allutatud kohustuste laenulepingute sõlmimisest;
 8) muu informatsioon, kui see on ette nähtud käesolevas seaduses.

 (2) Krediidiasutus peab Finantsinspektsiooni nõudel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed, välja arvatud lõike 1 punktides 3 ja 6 nimetatud andmed, viivitamata avalikustama.

 (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed avalikustatakse vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõikes 4 sätestatule.

§ 109. [Kehtetu – RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 110. Pretensioonide esitamine ja vaidluse lahendamine

 (1) Kui Finantsinspektsiooni ametnikud või teised Finantsinspektsiooni volitusel järelevalvet teostavad isikud ületavad krediidiasutuse kontrollimisel neile Finantsinspektsiooni seadusega või käesoleva seadusega antud volitusi, on krediidiasutusel õigus lisada kontrollaktile või -õiendile sellekohane arvamus, tehes krediidiasutuse esindaja allkirja juurde vastavasisulise märkuse.

 (2) [Kehtetu – RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

 (3) [Kehtetu – RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

 (4) –(5)
[Kehtetud – RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

10. peatükk MORATOORIUM 

§ 111. Moratooriumi mõiste

 (1) Moratoorium on makseraskustes oleva Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas peatükis krediidiasutus) tegevuse osaline või täielik peatamine eesmärgiga selgitada välja makseraskuste põhjused ja iseloom ning võimalused maksevõime taastamiseks ja kaitsta võlausaldajate varalisi huve.

 (2) Õigus otsustada moratooriumi kehtestamine Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali suhtes on üksnes Finantsinspektsioonil.

 (3) Finantsinspektsioonil on õigus otsustada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes moratooriumi kehtestamine, kui vastava kolmanda riigi järelevalveorganiga ei ole kokku lepitud teisiti.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 112. Moratooriumi kehtestamine

 (1) Finantsinspektsioon võib krediidiasutusele kehtestada moratooriumi, kui:
 1) krediidiasutus tulenevalt oma finantsseisundist ei täida tähtaegselt kas või ühte oma kohustust hoiustajate ees või
 2) krediidiasutuse likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekord on selline, et Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei ole krediidiasutus suuteline tähtaegselt täitma oma kohustusi või
 3) krediidiasutus ei ole eelmisel kalendrikuul täitnud käesoleva seaduse § 80 lõikes 4 sätestatud nõuet ja Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei suuda seda täita ka käesoleval kalendrikuul.

 (11) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel krediidiasutusele moratooriumi kehtestada ka pärast seda, kui krediidiasutusele on antud käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 sätestatud vabatahtliku lõpetamise luba.

 (2) [Kehtetu – RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

 (3) Moratooriumi kehtestamisel määrab Finantsinspektsioon moratooriumi tähtaja, ulatuse, tingimused ja moratooriumihalduri ning tema pädevuse.

 (31) Moratooriumi kehtestamise otsus jõustub kõikides lepinguriikides üheaegselt nimetatud otsuse jõustumisega Eestis. Otsus ja selle tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.

 (4) Moratooriumi kestus ei või ületada kuut kuud.

 (5) Moratooriumihaldur peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Moratooriumihaldur ei või olla Finantsinspektsiooni töötaja.

 (6) Finantsinspektsioon saadab moratooriumi kohta viivitamata teate vastava kande tegemiseks Eesti krediidiasutuse asukohajärgsele äriregistrile ja sellesarnastele teada olevatele registritele lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse filiaalid, lisades moratooriumihalduri nime, isikukoodi ja kontaktandmed.

 (7) Teate moratooriumi kehtestamisest avaldab Finantsinspektsioon viivitamata vähemalt kahes üleriigilise levikuga päevalehes.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 113. Krediidiasutuse juhtimine moratooriumi ajal
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

 (1) Moratooriumihalduril on moratooriumi ajal õigus, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti:
 1) esindada, juhtida ja kontrollida krediidiasutust;
 2) peatada krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste täitmine;
 3) valitseda ja käsutada krediidiasutuse vara.

 (11) Moratooriumihalduri volitusi lepinguriigis tõendab moratooriumi kehtestamise otsuse kinnitatud ärakiri koos moratooriumi kehtestamise otsuse tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

 (12) Moratooriumihalduril on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis tal on Eestis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda moratooriumi käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab moratooriumihaldur järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.

 (2) Moratooriumi kehtestamise otsuse alusel peatuvad krediidiasutuse juhtimisorganite liikmete volitused, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti.

 (3) Moratooriumihaldur on kohustatud kahe päeva jooksul pärast määramist:
 1) paigutama krediidiasutuse asukohta, igasse filiaali ja esindusse teate moratooriumihalduri määramise kohta, tuues teates ära isikute nimed, kelle volitused krediidiasutuse nimel tehinguid sooritada on tühistatud või kelle varasem õigus anda krediidiasutuse poolt korraldusi maksete või ülekannete sooritamiseks on tühistatud;
 2) avaldama käesoleva lõike punktis 1 sätestatud sisuga teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja krediidiasutuse asukoha ning filiaali asukoha kohalikus ajalehes ning kordama seda teadet nelja nädala jooksul kord nädalas;
 3) teavitama korrespondentpanku ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat, samuti teada olevaid sellesarnaste registrite pidajaid lepinguriikides, kus on asutatud Eesti krediidiasutuse filiaalid, isikutest, kes ei oma enam volitusi krediidiasutuse nimel käsutada krediidiasutuse vara või volituse alusel valitsetavat vara, ja isikutest, kellele on need volitused antud ;
 4) peatama igasuguse tulude jaotamise, sealhulgas preemiate, lisatasude ja muude soodustuste, laenude ning muude summade väljamaksmised krediidiasutuse juhtidele, töötajatele ja aktsionäridele või liikmetele.

 (4) Moratooriumihaldur esitab hoiustajatele ja Tagatisfondile andmed Tagatisfondi seaduses ettenähtud korras.

 (5) Moratooriumihaldur saab krediidiasutuse arvel tasu, mis vastab tema ülesannetele. Moratooriumihalduri tasu määrab Finantsinspektsioon. Moratooriumihalduri abilistele, sealhulgas ekspertidele, audiitoritele ja krediidiasutuse töötajatele võib maksta tasu, mis vastab nende ülesannetele ja kvalifikatsioonile.

 (6) Moratooriumihaldur peab välja selgitama, kas krediidiasutus suudab makseraskused kõrvaldada ja oma tegevust jätkata.

 (7) Moratooriumihaldur esitab Finantsinspektsioonile hiljemalt 30 päeva jooksul ametisse määramisest arvates kirjaliku aruande krediidiasutuse finantsseisundist. Aruande vormi kehtestab Eesti Pank.

 (8) Moratooriumihaldur on kohustatud esitama tegevusaruandeid Finantsinspektsiooni nõudmisel, kuid mitte harvem kui üks kord kuus.

 (9) [Kehtetu – RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 114. Kohustuste täitmine moratooriumi ajal

 (1) Moratooriumihaldur on kohustatud kõigi krediidiasutuse hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvidest lähtuvalt tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

 (2) Moratooriumi ajal võib moratooriumihaldur makseraskuste kõrvaldamise eesmärgil müüa krediidiasutuse vara kõige suuremat kasu andval viisil ja paigutada laekunud summad krediidiasutustesse või madala riskiga rahaturuinstrumentidesse. Moratooriumihaldur võib teha tehinguid ja toiminguid võlausaldajate huvides suuremate kahjude ärahoidmise eesmärgil.

 (3) Moratooriumi ajal krediidiasutus ei täida enne moratooriumi kehtestamist võetud rahalisi ja muid varalisi kohustusi. Eeltoodut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul või kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt on kehtestatud teisiti.

 (4) Moratooriumi ajal on lubatud:
 1) enne moratooriumi kehtestamist krediidiasutuse poolt arveldamiseks vastuvõetud maksekäsunditest tulenevate kohustuste täitmine;
 2) tasaarvelduste teostamine maksesüsteemi vahendusel;
 3) asjaõigusseaduse §-s 3141 nimetatud finantstagatise kokkuleppest tulenevate õiguste teostamiseks või kohustuste täitmiseks antud maksekäsundite täitmine, kui maksekäsund finantstagatise eseme käsutamiseks anti enne moratooriumi kehtestamist või käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ajal.

 (5) Moratooriumi ajal ei teostata krediidiasutuses sundtäitmisi ega krediidiasutuse vara arestimist.

 (6) Kohus keeldub määrusega moratooriumi ajal krediidiasutuse vastu esitatud avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Moratooriumi lõpuni peatab kohus kohtumenetluse, milles krediidiasutus on kostjaks.

 (7) Moratooriumi ajaks peatub krediidiasutuse klientide selliste kohustuste täitmine, mis on sõltuvuses moratooriumi all olevast krediidiasutusest, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti.

 (8) Moratooriumi kehtestamise päevast kuni moratooriumi lõpetamiseni peatub krediidiasutuse kohustus tasuda võlg rahalise põhi- või kõrvalkohustise järgi, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlgade väljamaksmist jätkatakse kohe pärast moratooriumi lõpetamist, kui krediidiasutus on oma maksevõime taastanud. Trahve ja viiviseid moratooriumi ajal ei määrata, arvestata ega maksta. Intresside arvestamist jätkatakse, kuid nende väljamaksmist alustatakse moratooriumi lõpetamise päevale järgneval päeval vastavalt sõlmitud lepingutele.

 (9) Enne moratooriumi kehtestamist võetud kohustuste täitmist alustab krediidiasutus moratooriumi lõpetamise päevale järgneval päeval, kui krediidiasutus on oma maksevõime taastanud.

 (10) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei mõjuta käsutustehingu kehtivust, mis on tehtud asjaõigusseaduse §-s 314 1 nimetatud finantstagatise kokkuleppest tuleneva õiguse teostamiseks või kohustuse täitmiseks, samuti käesoleva seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi vahendusel või väärtpaberituru seaduse § 213 lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi vahendusel teostatavaid tasaarvestusi.

 (11) Asjaõigusseaduse §-s 3141 sätestatud finantstagatise seadmine ja finantstagatise eseme käsutamine pärast moratooriumi kehtestamist on kehtiv, kui see toimub moratooriumi kehtestamise päeval ning finantstagatise kokkuleppe teine pool tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma moratooriumi kehtestamisest.
[RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004]

§ 115. Moratooriumi lõpetamine

 (1) Finantsinspektsioon otsustab moratooriumi lõpetamise moratooriumihalduri aruannetes esitatud andmete põhjal moratooriumi kehtestamise otsuses määratud tähtajal, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel moratooriumi kehtestamisest.

 (2) Moratooriumihaldur võib taotleda moratooriumi lõpetamist enne määratud tähtaega.

 (3) Finantsinspektsioon otsustab moratooriumi lõpetamise ja annab nõusoleku krediidiasutuse tegevuse jätkamiseks, kui:
 1) moratooriumihalduri aruande kohaselt on krediidiasutuse makseraskused kõrvaldatud ja klientide ja võlausaldajate varalised huvid kaitstud ja
 2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei esine käesoleva seaduse §-s 17 loetletud asjaolusid.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt tehtud otsuse alusel saab krediidiasutus tagasi oma vara valitsemise õiguse ja juhtimisorganite liikmete volitused jätkuvad.

 (5) Kui krediidiasutus ei vasta pärast moratooriumi tähtaja lõppu, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel moratooriumi kehtestamisest, käesolevas seaduses sätestatud tingimustele, otsustab Finantsinspektsioon krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise käesoleva seaduse §-s 17 ettenähtud alustel.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

101. peatükk MITMES RIIGIS TEGUTSEVATE KREDIIDIASUTUSTE TERVENDAMINE 
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1151. Tervendamismeetmete suhtes kohaldatav õigus

 (1) Tervendamismeetmed käesoleva seaduse tähenduses on teise lepinguriigi haldusasutuse või kohtu vastava menetluse (tervendamismenetlus) käigus läbiviidavad toimingud, mille eesmärk on säilitada või taastada vastava lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali maksevõime ning mis võivad mõjutada kolmandate isikute varasemaid õigusi või millega võib kaasneda maksete ja täitemenetluse peatamine või nõuete vähendamine.

 (2) Käesolevas paragrahvis tervendamismeetmete ja -menetluse kohta sätestatut kohaldatakse ka Eesti krediidiasutusele ja tema lepinguriigis asutatud filiaalile ning kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaalile kehtestatud moratooriumi suhtes, samuti Eesti krediidiasutuse ning Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse pankrotimääruse tegemisele eelneva pankrotimenetluse suhtes.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (3) Tervendamismeetmeid kohaldatakse lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaalide suhtes vastavalt krediidiasutuse päritoluriigi õigusele, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (4) Tervendamismenetluse tagajärjed pooleliolevale varalisele kohtuvaidlusele, milles on menetlusosaliseks Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutus ja tema lepinguriigis asutatud filiaal või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal), määratakse asja menetleva lepinguriigi õiguse kohaselt.

 (5) Vastavale lepingule või tehingule kohalduvat lepinguriigi õigust kohaldatakse tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes:
 1) töölepingule;
 2) tasaarveldust (netting) reguleerivale kokkuleppele;
 3) kokkuleppele, mille alusel väärtpaber müüakse kohustusega see või temaga sarnane väärtpaber fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi osta (repotehing), kui käesoleva paragrahvi lõikest 8 ei tulene teisiti;
 4) reguleeritud väärtpaberiturul tehtavale tehingule, kui käesoleva paragrahvi lõikest 8 ei tulene teisiti.

 (6) Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes lepingule, millest tuleneb kinnisasja omandamise või kasutamise õigus, ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva kinnisasja käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse selle lepinguriigi õigust, kus kinnisasi asub.

 (7) Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes isiku õigustele seoses avalikku registrisse kantava kinnisasja, laeva või õhusõidukiga ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva laeva või õhusõiduki käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse registri üle järelevalvet teostava lepinguriigi õigust.

 (8) Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes isiku õigustele seoses registreeritava väärtpaberiga ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva registreeritud väärtpaberi käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-s 231 sätestatut.

 (9) Tervendamismeetmete rakendamine ei mõjuta võlausaldaja õigust oma nõuet krediidiasutuse nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestus on lubatud krediidiasutuse nõudele kohaldatava õiguse kohaselt.

 (10) Tervendamismeetmete rakendamine ei mõjuta võlausaldaja või kolmanda isiku asjaõigust, mis koormab menetluse algatamise ajal teises lepinguriigis asuvat krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali eset, eelkõige:
 1) pandiõigusest tulenevat eseme müügiõigust;
 2) nõude rahuldamise eesõigust, mis tuleneb eelkõige pandiõigusest või tagatisloovutamise kokkuleppest;
 3) õigust asi välja nõuda igaühelt, kes seda õigusliku aluseta valdab;
 4) õigust eseme viljadele.

 (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatut kohaldatakse ka nimetatud lõikes sätestatud asjaõiguse omandamise õigusele, mis on kantud avalikku registrisse ning kehtib kolmandate isikute suhtes.

 (12) Tervendamismeetmete rakendamine krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes ei mõjuta selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali poolt omandatava vallasasja müüja omandireservatsioonist tulenevaid õigusi, kui tervendamismeetmete rakendamise ajal asus vallasasi lepinguriigis, kus ei otsustatud tervendamismeetmete rakendamist.

 (13) Tervendamismeetmete rakendamine vallasasja müüva krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes ei anna pärast asja valduse üleandmist õigust müügilepingu tühistamiseks või lõpetamiseks ega takista asja omandamist ostja poolt, kui tervendamismeetmete rakendamise ajal asus vallasasi lepinguriigis, kus ei otsustatud tervendamismeetmete rakendamist.

 (14) Käesoleva paragrahvi lõigetes 9, 10, 12 ja 13 sätestatud tehingute kehtetuks tunnistamisele võlausaldajate huvide kahjustamise tõttu kohaldatakse krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali päritoluriigi õigust.

 (15) Kohtu poolt tervendamismeetmete rakendamisel ei kohaldata lepinguriigi krediidiasutuse päritoluriigi õigust, kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused:
 1) kohtu poolt rakendatav tervendamismeede näeb ette enne selle meetme rakendamist teostatud ja võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute kehtetuks või tagasivõidetavaks tunnistamise korra;
 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigustoimingust kasu saanud isik tõendab, et selle õigustoimingu suhtes kohaldatakse muu lepinguriigi kui krediidiasutuse päritoluriigi õigust ja selle õiguse kohaselt ei ole alust õigustoimingu vaidlustamiseks.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1152. Tervendamismeetmete rakendamine

 (1) Õigus otsustada tervendamismeetmete rakendamine lepinguriigi krediidiasutuse ja tema teises lepinguriigis, sealhulgas Eestis, asutatud filiaali suhtes on ainult selle krediidiasutuse päritoluriigi haldusasutusel või kohtul.

 (2) Otsus lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamise kohta jõustub Eestis üheaegselt sellise otsuse jõustumisega krediidiasutuse päritoluriigis.

 (3) Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes rakendatavad tervendamismeetmed on kehtivad Eestis samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu krediidiasutuse päritoluriigis.

 (4) Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmeid rakendava isiku volitusi Eestis tõendab tema ametisse nimetamise otsuse kinnitatud ärakiri või muu vastava lepinguriigi haldusasutuse või kohtu väljastatud tõend. Eelnimetatud dokumendile peab olema lisatud eestikeelne tõlge.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tervendamismeetmeid rakendaval isikul on õigus kasutada Eestis neid volitusi, mis tal on vastavas lepinguriigis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda tervendamismenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab tervendamismeetmeid rakendav isik järgima Eesti õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tervendamismeetmeid rakendav isik on kohustatud tegema Eesti avalikesse registritesse kannete tegemiseks vajalikud toimingud Eesti õiguses sätestatud tingimustel ja ulatuses.

 (7) Pärast lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali või Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes tervendamismeetmete rakendamisest teadasaamist avaldab Finantsinspektsioon viivitamata sellekohase teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1153. Teave Eesti krediidiasutuse suhtes moratooriumi kehtestamise kohta

 (1) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest kehtestada teises lepinguriigis filiaali asutanud krediidiasutuse suhtes moratoorium või kohtu otsusest algatada sellise krediidiasutuse suhtes pankrotimenetlus, nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid. Teatele lisatakse informatsioon moratooriumi kehtestamise või pankrotimenetluse algatamise olulistest praktilistest tagajärgedest.

 (2) Kui on tõenäoline, et krediidiasutuse suhtes moratooriumi rakendamine või tema suhtes pankrotimenetluse algatamine võib mõjutada kolmandate isikute huve lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal, ja vastava otsuse peale on võimalik esitada kaebus, avaldab Finantsinspektsioon otsuse väljavõtte viivitamata Euroopa Liidu Teatajas ja vähemalt kahes üleriigilises päevalehes igas lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse väljavõte avaldatakse lepinguriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes. Väljavõte peab sisaldama otsuse eesmärki ja õiguslikku alust, kaebuse esitamise tähtaega ja tähtpäeva ning kaebuse läbivaatamiseks pädeva kohtu täielikku aadressi. Kaebuse esitamise tähtpäev tuleb näidata eriti selgelt mõistetaval viisil.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1154. Koostöö lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega

 (1) Finantsinspektsioon teatab tervendamismeetme või -meetmete rakendamise vajalikkusest lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes selle krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

 (2) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest kehtestada kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes moratoorium finantsjärelevalve asutustele lepinguriikides, kus asuvad selle krediidiasutuse teised filiaalid, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200) artiklis 14 sätestatud ja igal aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatavasse nimekirja. Teatele lisatakse informatsioon moratooriumi kehtestamise oluliste praktiliste tagajärgede kohta.
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

 (3) Moratooriumi läbiviimiseks vajalike meetmete rakendamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes teeb Finantsinspektsioon koostööd käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud finantsjärelevalve asutustega.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

11. peatükk KREDIIDIASUTUSE LÕPETAMINE 

1. jagu Vabatahtlik ja sundlõpetamine 

§ 116. Krediidiasutuse lõpetamise viisid

 (1) Krediidiasutus lõpetatakse:
 1) krediidiasutuse aktsionäride või liikmete üldkoosoleku otsusel seaduste ja krediidiasutuse põhikirja alusel (vabatahtlik lõpetamine);
 2) Finantsinspektsiooni algatusel kohtumääruse alusel (sundlõpetamine);
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
 3) maksejõuetuse korral vastavalt käesolevale seadusele ja pankrotiseadusele.

 (11) Krediidiasutuse lõpetamise otsus jõustub kõikides lepinguriikides üheaegselt nimetatud otsuse jõustumisega Eestis. Otsus ja selle tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.

 (2) Krediidiasutuse võib vabatahtlikult või sundlõpetada tingimusel, et tema varad on piisavad kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete täielikuks rahuldamiseks.

 (3) Kui likvideerimismenetluse käigus ilmneb, et krediidiasutuse varast ei jätku kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete täielikuks rahuldamiseks, peavad likvideerijad peatama oma tegevuse ja algatama pankrotimenetluse, teatades kirjalikult sellest eelnevalt Finantsinspektsioonile.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 117. Vabatahtlik lõpetamine

 (1) Krediidiasutuse lõpetamise otsustamiseks aktsionäride või liikmete üldkoosolekul esitab juhatus üldkoosolekule ülevaate krediidiasutuse jooksva aasta majandustegevusest ja krediidiasutuse varalisest seisundist. Ülevaates peab näitama, millise tähtaja jooksul ja milliste vahendite arvel krediidiasutus rahuldab täielikult kõigi võlausaldajate õigustatud nõuded.

 (2) Krediidiasutuse juhatus on kooskõlastatult nõukoguga kohustatud vähemalt 15 päeva enne üldkoosoleku päeva esitama Finantsinspektsioonile taotluse krediidiasutuse vabatahtliku lõpetamise loa saamiseks koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetega. Finantsinspektsioon võib kehtestada tähtaja, mille jooksul peavad kõik hoiustajate nõuded olema rahuldatud.

 (3) Finantsinspektsioon annab krediidiasutusele loa vabatahtlikuks lõpetamiseks üksnes tingimusel, et krediidiasutus on võimeline kõigi võlausaldajate õigustatud nõuded täielikult rahuldama hiljemalt kolme kuu jooksul likvideerimisteate avaldamise päevast arvates.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 118. Sundlõpetamine

 (1) Krediidiasutus lõpetatakse Finantsinspektsiooni avalduse alusel kohtumäärusega, kui krediidiasutuse tegevusluba on Finantsinspektsiooni poolt kehtetuks tunnistatud.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (2) Kohtule tuleb koos avaldusega esitada tõendid käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud asjaolude kohta.

 (3) Krediidiasutuse sundlikvideerimise otsustab kohus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul vastava avalduse esitamisest arvates.

 (4) [Kehtetu – RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (41) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei rakendata äriseadustiku § 366 lõikes 3 sätestatut.
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

 (5) Sundlõpetamise määrus kuulub viivitamatule täitmisele ning kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata likvideerijate tegevust.

§ 119. Likvideerijatele esitatavad nõuded

 (1) Likvideerijateks valitakse või määratakse vähemalt kolm pangandusalal kogemusi omavat või juriidilise kõrgharidusega isikut, kellest vähemalt üks peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 toodud nõuetele.

 (2) Likvideerijad peavad oma kohustuste täitmisel säilitama erapooletuse. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab likvideerija esitama oma isiklikke ja majanduslikke huve ning nende huvide konflikte kajastava informatsiooni. Informatsiooni sisu määrab ja esitamise korra kehtestab käesoleva seaduse alusel Eesti Pank.

 (3) Finantsinspektsioonil on õigus sekkuda likvideerijate tegevusse ja nõuda kohtu kaudu uute likvideerijate määramist, kui on andmeid, et likvideerijate tegevus ei vasta seadusele või võlausaldajate nõudeid ei rahuldata objektiivselt.

 (4) Likvideerijad saavad likvideeritava krediidiasutuse arvel tasu, mis vastab nende ülesannetele, kuid mitte rohkem kui tegutseva krediidiasutuse juhatuse liikmed keskmiselt. Likvideerijate abilistele, sealhulgas ekspertidele ja audiitoritele ei või maksta tasu rohkem kui tegutseva krediidiasutuse poolt keskmiselt makstakse vastavatel ametikohtadel töötavatele või tegutsevatele isikutele.

 (5) Likvideerijate volitusi lepinguriigis tõendab nende valimise või määramise otsuse kinnitatud ärakiri koos otsuse tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

 (6) Likvideerijatel on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis neil on Eestis. Lisaks sellele võivad nad määrata ametisse isikuid, kes neid likvideerimisel abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peavad likvideerijad järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Neil ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 120. Likvideerijate kohustused ja ülesanded

  Likvideerijad on kohustatud:
 1) teostama krediidiasutuse kõigi varade täieliku inventuuri lõpetamisotsuse jõustumise päeva seisuga;
 2) avaldama krediidiasutuse likvideerimismenetluse teate vähemalt kahes ülevabariigilise levikuga ajalehes kahel korral kahenädalase vaheajaga;
 3) teatama kõigile teada olevatele võlausaldajatele likvideerimismenetlusest kirjalikult, teatades ühtlasi, millise krediidiasutuse kaudu toimub nõudesummade väljamaksmine;
 4) nõudma kõigilt teada olevatelt võlausaldajatelt nende rahaliste nõuete saldokinnituse esitamist kahe kuu jooksul, arvates esimese likvideerimisteate ajalehes ilmumise päevast;
 5) teatama viivitamata lõpetamisotsusest korrespondentpankadele ning sulgema korrespondentkontod, samuti vajaduse korral või kui seda näevad ette vastava lepinguriigi õigusaktid, teatama lõpetamisotsusest avalike registrite pidajatele lepinguriikides, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid;
 6) esitama tegevusaruanded ja lõppbilansi Eesti Panga poolt kehtestatud korras .
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 121. Võlausaldajate nõuete esitamine ja rahuldamine

 (1) [Kehtetu – RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (2) Likvideerijatel on õigus nõuda kõigilt teada olevatelt võlausaldajatelt täiendavaid andmeid ja dokumente nende võlanõude tõestamiseks.

 (3) Krediidiasutustele ei rakendata äriseadustiku § 379 lõike 3 ja § 380 sätteid.

2. jagu Krediidiasutuse pankrot 

§ 122. Pankrotihoiatuse saamine

  Krediidiasutus on kohustatud teatama Finantsinspektsioonile viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval, võlausaldajalt pankrotiseaduse § 10 lõike 2 punktis 1 nimetatud pankrotihoiatuse saamisest.
[RT I 2003, 17, 95 - jõust. 01.01.2004]

§ 123. Pankrotiavalduse esitamine

 (1) Krediidiasutuse vastu võivad pankrotiavalduse esitada:
 1) võlausaldaja;
 2) likvideerijad seaduses ettenähtud juhtudel;
 3) Finantsinspektsioon.

 (2) Tegutsev krediidiasutus kui võlgnik võib pankrotiavalduse esitada ainult Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 124. Pankrotiavalduse esitamine Finantsinspektsiooni poolt

 (1) Finantsinspektsioonil on krediidiasutuse suhtes pankrotiavalduse esitamise õigus sellest olenemata, kas ta on krediidiasutuse võlausaldaja.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus esitada pankrotiavaldus lisaks pankrotiseaduse §-s 1 ettenähtud alustele ka juhul, kui krediidiasutus ei suuda rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud nõuet ja tal on küllaldaselt andmeid krediidiasutuse maksejõuetuse kohta.
[RT I 2003, 17, 95 - jõust. 01.01.2004]

§ 125. Pankrotimenetluse algatamine ja avalduse läbivaatamine

 (1) Krediidiasutuse suhtes pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest arvates.

 (2) Finantsinspektsiooni poolt krediidiasutuse suhtes pankrotiavalduse esitamisel ei kohaldata pankrotiseaduse §-de 17–24 sätteid. Kohus vaatab pankrotiavalduse läbi viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval ja otsustab pankroti väljakuulutamise pankrotiavaldusele lisatud tõendite alusel.

 (3) Võlausaldaja või likvideerijate avalduse alusel krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks peab kohus eelistungi. Eelistungile kutsutakse Finantsinspektsiooni esindaja, kes annab arvamuse krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise kohta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud pankrotiavalduse vaatab kohus läbi mitte hiljem kui seitsme kalendripäeva jooksul pankrotimenetluse algatamisest arvates.

 (5) Pankrotimenetluse algatamise määrus ja pankrotimäärus jõustuvad kõikides lepinguriikides üheaegselt nende jõustumisega Eestis. Eelnimetatud määrus ja otsus ning nende tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 126. Ajutise halduri ja pankrotihaldurite määramine

 (1) Krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihaldurid määrab kohus Finantsinspektsiooni ettepanekul.

 (2) Krediidiasutuse pankrotimenetluses on vähemalt kolm pankrotihaldurit, kellest vähemalt üks peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Krediidiasutuse pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse §-s 61 sätestatut.

 (3) Kohus vabastab pankrotihalduri tema soovil. Vabastamise soovist teatab pankrotihaldur Finantsinspektsioonile 30 päeva ette, esitades tegevusaruande.

 (4) Kui pankrotihaldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus pankrotihalduri Finantsinspektsiooni avalduse või pankrotitoimkonna otsuse alusel.

 (5) Kui pankrotihaldur vabastatakse, määratakse uus pankrotihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras.

 (6) Ajutine haldur ja pankrotihaldur on kohustatud seitsme päeva jooksul pärast määramist esitama käesoleva seaduse § 119 lõikes 2 nimetatud informatsiooni kohtule ja Finantsinspektsioonile.

 (7) Krediidiasutuse pankrotihalduri tasu määramisel ei kohaldata pankrotiseaduse § 65 lõike 5 teises lauses sätestatut. Pankrotihalduri abilistele, sealhulgas ekspertidele ja audiitoritele tasu maksmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 119 lõikes 4 sätestatut.

 (8) Krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihalduri volitusi lepinguriigis tõendab tema määramise kohta tehtud kohtu määruse või otsuse kinnitatud ärakiri koos nimetatud dokumendi tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

 (9) Ajutisel halduril või pankrotihalduril on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis tal on Eestis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda pankrotimenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab ajutine haldur või pankrotihaldur järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 127. Ajutise halduri kohustused

 (1) Ajutine haldur määrab, konservatiivsuse printsiibist lähtudes, kindlaks võlgnikuks oleva krediidiasutuse varade õige ja õiglase väärtuse ja esitab vastavad dokumendid kohtule koos ajutise halduri aruandega.

 (2) Kui krediidiasutus on konsolideerimisgrupi emaettevõtja, on ajutine haldur kohustatud kindlaks määrama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil konsolideerimisgrupi netovarad.

 (3) Ajutine haldur on kohustatud korraldama enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmist käesoleva seaduse § 87 kohaselt sätestatud korras.

 (4) Ajutisel halduril on oma kohustuste täitmisel õigus teha koostööd ja saada teavet ning dokumente krediidiasutuse audiitorilt ja Finantsinspektsioonilt.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 128. Pankrotihalduri kohustused

 (1) Pankrotihaldur teatab hoiustajatele, teistele klientidele ja võlausaldajatele pankrotimäärusest ning täidab Tagatisfondi seaduses ettenähtud kohustused.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Pankrotihaldur on kohustatud viivitamata teatama pankrotimäärusest korrespondentpankadele ja sulgema korrespondentkontod, samuti vajaduse korral või juhul, kui seda näevad ette vastava lepinguriigi õigusaktid, teatama pankrotimäärusest avalike registrite pidajatele lepinguriikides, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (3) Pankrotihaldur on kohustatud korraldama enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmist käesoleva seaduse § 87 kohaselt sätestatud korras.

 (4) Pankrotihaldur on kohustatud hoidma rahalisi vahendeid pankrotitoimkonna poolt määratud korras.

 (5) Krediidiasutuse pankrotihaldur on kohustatud esitama tegevusaruandeid Finantsinspektsiooni nõudmisel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Aruandluse vormi kehtestab Finantsinspektsioon .

§ 129. Pankrotitoimkond

 (1) Krediidiasutuse pankrotitoimkond peab olema vähemalt viieliikmeline ja toimkonna koosseisu peab kuuluma vähemalt üks Tagatisfondi ja üks Finantsinspektsiooni poolt nimetatud isik.

 (2) Krediidiasutuse pankrotitoimkonna nimetab kohus pankrotihalduri ja Finantsinspektsiooni ettepanekul.

 (3) Krediidiasutuse pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse § 74 lõigetes 1, 5 ja 7 sätestatut.
[RT I 2003, 17, 95 - jõust. 01.01.2004]

§ 130. Nõuded krediidiasutuse pankrotimenetluses

 (1) Nõudeavalduse esitamise kohustusest on vabastatud:
 1) Tagatisfond - Tagatisfondi seaduse alusel väljamakstud hüvitiste ulatuses;
 2) hoiustaja, kelle hoiused on tagatud Tagatisfondi seaduses ettenähtud korras ja ulatuses, - nõuetes Tagatisfondi poolt hüvitamata summade ulatuses, kui hoius ületab Tagatisfondi seaduse § 25 lõikes 2 või §-des 110 ja 111 sätestatud määra ning ta on esitanud Tagatisfondi seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud seisukoha.

 (2) Krediidiasutuse pankrotimenetluses võib pankrotiseaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldada pärast viimase nõuete kaitsmise koosoleku toimumist.
[RT I 2003, 17, 95 - jõust. 01.01.2004]

§ 131. Nõuete rahuldamisjärkude erisused

 (1) Krediidiasutuse pankrotimenetluses rahuldatakse nõuded pankrotiseaduses sätestatud järkudes käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

 (2) Krediidiasutuse käesoleva seaduse §-des 74 ja 77 sätestatud omavahenditest tulenevad tunnustatud nõuded rahuldatakse pärast tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuete rahuldamist.

§ 132. Pankrotivara moodustamise erisused

 (1) Maksete tagatisvahendid ei kuulu krediidiasutuse pankrotivara hulka summas, mis on vajalik enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmiseks.

 (2) Tagasivõitmisele ei kuulu vara, mis on võlgniku omandist välja läinud krediidiasutuse moratooriumi ajal kooskõlas käesoleva seaduse § 114 lõigetes 2 ja 4 sätestatuga ning pankrotimenetluse ajal kooskõlas §-s 87 sätestatuga.

§ 133. Pankrotivara müük

 (1) Pankrotihalduril on õigus müüa krediidiasutuse tervikvara pankrotitoimkonna nõusolekul tingimusel, et ostja tagab kõik võlausaldajate nõuded.

 (2) Kui krediidiasutuse vara ei ole õnnestunud müüa mingil muul viisil, võib võlausaldajate üldkoosolek teha oma otsusega pankrotihaldurile ettekirjutuse müüa krediidiasutuse vara võlausaldajale tema nõudega tasumise teel proportsionaalselt tema kaitstud nõudele. Nimetatud otsuse poolt peab hääletama vähemalt 3/4 kohal viibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded peavad moodustama vähemalt 2/3 kõikide nõuete summast.

§ 134. Krediidiasutuse tervendamine ja kompromiss

 (1) Pankrotihaldur võib krediidiasutuse tervendamiskava võlausaldajate üldkoosolekule kinnitamiseks esitada ainult Finantsinspektsiooni nõusolekul.

 (2) Kompromissi võib krediidiasutus pankrotimenetluse käigus teha ainult Finantsinspektsiooni nõusolekul. Krediidiasutus peab tegevuse alustamiseks saama uue tegevusloa vastavalt käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatule.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

3. jagu Mitmes riigis tegutseva krediidiasutuse likvideerimine 
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1341. Likvideerimismenetluse suhtes kohaldatav õigus

 (1) Likvideerimismenetlus käesoleva jao tähenduses on teise lepinguriigi haldusasutuse või kohtu alustatud menetlus, mille käigus rahuldatakse võlausaldajate nõuded selle lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali vara arvel ja viiakse läbi muud lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali lõpetamiseks vajalikud toimingud, kaasa arvatud menetlus, mis lõpetatakse võlausaldajate nõusolekul, kompromissi kinnitamisega või muu sarnase kokkuleppe alusel.

 (2) Käesolevas paragrahvis likvideerimismenetluse suhtes sätestatut kohaldatakse ka Eesti krediidiasutuse likvideerimismenetluse suhtes nii vabatahtliku kui ka sundlõpetamise korral, samuti tema pankrotimääruse tegemisele järgneva pankrotimenetluse suhtes ning kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise suhtes.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (3) Likvideerimismenetlust kohaldatakse lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaalide suhtes vastavalt krediidiasutuse päritoluriigi õigusele, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (4) Likvideerimismenetluse suhtes kohaldatava õiguse määramisel kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 115 1 lõigete 4–14 sätteid.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel määratakse vastava riigi õigusega eelkõige kindlaks:
 1) Eesti või teise lepinguriigi likvideeritava krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal) varade koosseis ja krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali poolt pärast likvideerimismenetluse alustamist omandatud varade õiguslik staatus;
 2) krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali ja likvideerijate õigused ja kohustused;
 3) tasaarvestuse kasutamise tingimused;
 4) likvideerimismenetluse mõju lepingutele, mille üheks pooleks on krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal;
 5) likvideerimismenetluse mõju võlausaldajate poolt algatatud menetlustele, välja arvatud krediidiasutuselt või krediidiasutuse filiaalilt võõrandatud vara või õigust käsitlevad kohtuasjad, mis on Eesti kohtu menetluses;
 6) krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali vastu esitatavad nõuded ja pärast likvideerimismenetluse alustamist esitatud nõuete menetlemise tingimused;
 7) nõudest teatamine, nõude kontrollimine ja tunnustamine;
 8) vara müügist laekunud raha jaotamine, nõuete rahuldamisjärgud ning võlausaldaja õigused juhul, kui tema nõue on asjaõigusliku tagatise realiseerimise või tasaarvestuse tulemusel üksnes osaliselt rahuldatud;
 9) likvideerimismenetluse lõpetamise tingimused ja mõju, sealhulgas ka kompromissi puhul;
 10) võlausaldajate õigused pärast likvideerimismenetluse lõpetamist;
 11) likvideerimismenetluse käigus tehtud kulutuste kandja;
 12) kõiki võlausaldajaid kahjustavate õigustoimingute kehtetuks või tagasivõidetavaks tunnistamist käsitlev kord.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 12 ei kohaldata, kui nimetatud õigustoimingust kasu saanud isik tõendab, et selle õigustoimingu suhtes kohaldatakse muu lepinguriigi kui krediidiasutuse päritoluriigi õigust ja selle õiguse kohaselt ei ole alust õigustoimingu vaidlustamiseks.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1342. Likvideerimismenetluse rakendamine

 (1) Õigus alustada likvideerimismenetlust lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes on ainult selle krediidiasutuse päritoluriigi haldusasutusel või kohtul.

 (2) Otsus lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali likvideerimismenetluse alustamise kohta jõustub Eestis üheaegselt sellise otsuse jõustumisega krediidiasutuse päritoluriigis.

 (3) Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes rakendatav likvideerimismenetlus on kehtiv Eestis samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu krediidiasutuse päritoluriigis.

 (4) Likvideerimismenetlust rakendava isiku volitusi Eestis tõendab tema ametisse nimetamise otsuse kinnitatud ärakiri või muu vastava lepinguriigi haldusasutuse või kohtu väljastatud tõend. Eelnimetatud dokumendile peab olema lisatud eestikeelne tõlge.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud likvideerimismenetlust rakendaval isikul on õigus kasutada Eestis neid volitusi, mis tal on vastavas lepinguriigis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda likvideerimismenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab isik järgima Eesti õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud likvideerimismenetlust rakendav isik on kohustatud tegema Eesti avalikesse registritesse kannete tegemiseks vajalikud toimingud Eesti õiguses sätestatud tingimustel ja ulatuses.

 (7) Pärast lepinguriigi krediidiasutuse või tema Eestis asutatud filiaali või Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes likvideerimismenetluse alustamisest teadasaamist avaldab Finantsinspektsioon viivitamata sellekohase teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1343. Teave Eesti krediidiasutuse likvideerimise kohta

 (1) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest algatada teises lepinguriigis filiaali asutanud krediidiasutuse sundlõpetamine või anda sellisele krediidiasutusele luba vabatahtlikuks lõpetamiseks ning kohtu otsusest selline krediidiasutus sundlõpetada või tema pankrot välja kuulutada nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid. Teatele lisatakse informatsioon likvideerimismenetluse praktilistest tagajärgedest.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele avaldab Finantsinspektsioon väljavõtte enda või kohtu vastavast otsusest Euroopa Liidu Teatajas ja vähemalt kahes üleriigilises päevalehes igas lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal.

 (3) Kui pärast Eesti krediidiasutuse likvideerimismenetluse alustamist täidetakse krediidiasutusele võlgnetav kohustus teises lepinguriigis likvideerija asemel krediidiasutusele, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustuse täitja likvideerimismenetluse algatamisest ei teadnud ega pidanudki sellest teadma. Kui kohustus täideti enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud väljavõtte avaldamist, eeldatakse, et kohustuse täitja ei teadnud likvideerimismenetluse alustamisest ega pidanudki sellest teadma.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1344. Lepinguriikides asuvate võlausaldajate teavitamine Eesti krediidiasutuse likvideerimisest
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

 (1) Lisaks käesoleva seaduse §-des 120 ja 128 sätestatule on likvideerijad või pankrotihaldurid kohustatud teatama krediidiasutuse likvideerimismenetluse alustamisest või pankrotimäärusest viivitamata igale krediidiasutuse teada olevale võlausaldajale, kelle asukoht või elukoht on mõnes teises lepinguriigis.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
 1) menetlustähtajad ja sanktsioonid nendest tähtaegadest mittekinnipidamise korral;
 2) nende organite või asutuste nimetused, kes on volitatud nõudeid vastu võtma;
 3) muu oluline teave likvideerimis- või pankrotimenetluses kavandatud meetmete kohta, kui sellise teabe puudumine võib takistada võlausaldajal oma õiguste kaitsmist;
 4) teave selle kohta, kas võlausaldaja on kohustatud esitama nõude ka siis, kui tema nõudel on eesõigus või kui tema nõue on tagatud asjaõigusega.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

 (3) Likvideerijad ja pankrotihaldurid on kohustatud võlausaldajaid regulaarselt teavitama nendest likvideerimis- või pankrotimenetluse käigus ilmnevatest asjaoludest, mille teadmine on võlausaldajatele oma huvide kaitsmiseks vajalik.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1345. Keeled

 (1) Käesoleva seaduse § 1343 lõikes 2 ja §-s 1344 nimetatud teave antakse eesti keeles. Selleks kasutatakse vormi, millel on pealkiri «Nõude esitamise kutse. Kehtestatud tähtajad» kõigi lepinguriikide ametlikes keeltes.

 (2) Võlausaldajad, kelle asu- või elukoht on lepinguriigis, võivad esitada oma nõuded selle lepinguriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. Sellisel juhul peab võlausaldaja esitatud nõudel olema eestikeelne pealkiri «Nõude esitamine». Likvideerija või pankrotihaldur võib nõuda võlausaldajalt ka nõude eestikeelse tõlke esitamist.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1346. Koostöö lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega

 (1) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest tunnistada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali asutamise luba kehtetuks finantsjärelevalve asutustele lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse teised filiaalid, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ artiklis 14 sätestatud ja igal aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatavasse nimekirja. Teatele lisatakse informatsioon selle otsuse kõigi praktiliste tagajärgede kohta.
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

 (2) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse rakendamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes koostööd finantsjärelevalve asutustega lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse filiaalid.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

 (3) Kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali likvideerijad on kohustatud tegema koostööd sama krediidiasutuse filiaalide likvideerijatega teistes lepinguriikides.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

12. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1347. Usaldatavusnormatiivide rikkumine

  Krediidiasutuse poolt käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud usaldatavusnormatiivide rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 1348. Teabe esitamata jätmine

  Krediidiasutuse poolt kohustusliku aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe tähtpäevaks avalikustamata või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise või vale või eksitava teabe esitamise või avalikustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 1349. Arvelduste korra rikkumine

 (1) Õigusaktidega sätestatud krediidiasutuste maksete arveldamise korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 13410. Pangasaladuse hoidmise kohustuse rikkumine

 (1) Krediidiasutuse juhi, töötaja või krediidiasutuse huvides tegutseva muu isiku poolt pangasaladuse ebaseadusliku avaldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 13411. Pangas olulise osaluse omandamise korra rikkumine

 (1) Käesoleva seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile eelnevalt teatamata või käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse vastaselt pangas osaluse omandamise, selle võõrandamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti Finantsinspektsiooni ettekirjutuse vastaselt pangas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 13412. Krediidiasutuse juhi kohustuste rikkumine

  Krediidiasutuse juhi poolt käesolevas seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest, millega kaasnes krediidiasutuse klientide huvide piisava kaitseta jätmine või selle oht, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 13413. Välisriigi krediidiasutuse tegevuse nõuete rikkumine

  Lepinguriigi krediidiasutuse poolt Finantsinspektsiooni teavitamata Eestis käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud finantsteenuse osutamise või käesolevas seaduses välisriigi krediidiasutuse tegevuse suhtes kehtestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 13414. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 1347–134 13 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

 (2) Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

13. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 141. Seaduse kohaldamine tegutsevatele krediidiasutustele

 (1) Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, peavad jõustumise hetkel tegutsevad krediidiasutused viima oma tegevuse ja dokumendid vastavusse käesoleva seaduse nõuetega, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Krediidiasutuste põhikirjad peavad olema viidud kooskõlla käesoleva seaduse nõuetega üheksa kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Kui enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud krediidiasutuse põhikiri on vastuolus käesoleva seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.

 (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud krediidiasutused on kohustatud juhtimisorganite koosseisu viima vastavusse käesoleva seaduse nõuetega ja esitama käesoleva seaduse § 48 lõikes 7 ettenähtud dokumendid Eesti Pangale ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

 (4) Isik, kellele kuulub pangas oluline osalus vastavat luba omamata, on kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt olulise osaluse omandamise loa kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Alates 1999. aasta 1. septembrist ei arvata ilma vastava loata olulist osalust esindavaid hääli üldkoosoleku kvoorumisse.

 (5) Kui krediidiasutuste ühinemisleping on sõlmitud enne 1999. aasta 1. juulit, kohaldatakse ühinemise toimingute suhtes ühinemislepingu sõlmimise ajal kehtinud seadust.

 (6) Enne 1999. aasta 1. juulit alanud krediidiasutuse likvideerimismenetluse, pankrotimenetluse või moratooriumi puhul kohaldatakse likvideerimis- ja pankrotimenetluse ning moratooriumi toimingute suhtes likvideerimisotsuse vastuvõtmise, pankrotimenetluse algatamise ja moratooriumi kehtestamise ajal kehtinud seadust, kui käesolevas paragrahvis ei ole ette nähtud teisiti.

 (7) Enne 1999. aasta 1. juulit algatatud likvideerimismenetluses kohaldatakse käesoleva seaduse § 120 punktis 6 sätestatut ja enne 1999. aasta 1. juulit algatatud pankrotimenetluses käesoleva seaduse § 128 lõigetes 4 ja 5 ja § 130 lõikes 2 sätestatut.

 (8) Kõigi asjaolude ja kohustuste kohta, mis ei ole kooskõlas käesoleva seadusega ja mida krediidiasutus ei saa kõrvaldada või täita käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtaja jooksul, tuleb koostada loetelu ja esitada see Eesti Pangale kuue kuu jooksul, käesoleva seaduse jõustumisest arvates, koos nende asjaolude kõrvaldamise ja kohustuste täitmise kavaga. Eesti Pank määrab nende asjaolude ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

 (9) Eesti Pangal on õigus kehtestada käesoleva seaduse rakendamiseks õigusakte, anda selgitusi ja juhendeid.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 1411. Üleminekusätted kapitalinõuete arvutamisel

 (1) Kuni 2007. aasta 31. detsembrini võib krediidiasutus kohaldada riskiga kaalutud varade arvutamisel õigusnorme, mis kehtisid enne 2007. aasta 1. jaanuari.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata krediidiasutusele, kes on saanud tegevusloa pärast 2007. aasta 1. jaanuari.

 (3) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõudeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, peab krediidiasutus koostama ja esitama Finantsinspektsioonile aruandeid vastavalt õigusnormidele, mis kehtisid enne 2007. aasta 1. jaanuari.

 (4) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõudeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, võib krediidiasutus:
 1) operatsiooniriski kapitalinõuet vähendada samas proportsioonis, millises ulatuses rakendatakse riskiga kaalutud varade arvutamises enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnorme;
 2) riskide kontsentreerumise piirmäärade arvestuses lähtuda õigusnormidest, mis kehtisid enne 2007. aasta 1. jaanuari.

 (5) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõudeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, ei kohaldata krediidiasutuste seaduse §-des 631 ja 921 sätestatud nõudeid.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 1412. Nõuded omavahenditele

 (1) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõuet sisereitingute põhimeetodi alusel, peavad 2007. aasta jooksul tema omavahendid moodustama vähemalt 95 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud vastavalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusnormidele.

 (2) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõuet sisereitingute meetodite alusel, peavad tema omavahendid moodustama:
 1) 2008. aasta jooksul vähemalt 90 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud vastavalt enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnormidele;
 2) 2009. aasta jooksul vähemalt 80 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud vastavalt enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnormidele.

 (3) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõuet sisereitingute meetodite alusel, ei tohi kuni 2010. aasta 31. detsembrini eluaseme kinnisvaraga tagatud jaenõuete kaalutud keskmine kahjumäär olla madalam kui 10 protsenti, välja arvatud juhul, kui nimetatud nõuetele on antud keskvalitsuse garantii.

 (4) Kui krediidiasutus arvutab operatsiooniriski kapitalinõuet täiustatud mõõtmismudelitel põhineva meetodi alusel, peavad tema omavahendid moodustama:
 1) 2008. aasta jooksul vähemalt 90 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud vastavalt enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnormidele;
 2) 2009. aasta jooksul vähemalt 80 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud vastavalt enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnormidele.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 1413. Krediidiriski maandamise tehingud

  Krediidiasutus, kes kasutab kapitalinõuete arvutamisel krediidiriski standardmeetodit või sisereitingute põhimeetodit, võib kapitalinõuete arvutamisel riskipositsiooni vähendamiseks või riskikaalu vähendamiseks võtta arvesse enne 2007. aasta 1. jaanuari tehtud tagamistehinguid, kui need vastavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 1414. Loatingimuste erisused kapitalinõuete arvutamise meetodite kasutamiseks

 (1) Kui krediidiasutus taotleb Finantsinspektsioonilt luba krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamiseks enne 2009. aasta 31. detsembrit, peab krediidiasutus suutma tõendada, et ta on kasutanud vähemalt ühe aasta jooksul enne sisereitingute meetodi kasutamiseks loa saamist reitingusüsteemi, mis olulises osas vastab käesolevas seaduses sätestatud miinimumnõuetele.

 (2) Kui krediidiasutus taotleb Finantsinspektsioonilt luba krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi kasutamiseks enne 2008. aasta 31. detsembrit, peabkrediidiasutus suutma tõendada, et ta on hinnanud ja rakendanud vähemalt kahe aasta jooksul enne sisereitingute täiustatud meetodi kasutamiseks loa saamist sisehinnanguid kahjumääradele või ümberhindamisteguritele, mis olulises osas vastavad käesolevas seaduses sätestatud miinimumnõuetele.

 (3) Krediidiasutus võib sisereitingute täiustatud meetodit krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel ning täiustatud mõõtmismudelitel põhinevat meetodit operatsiooniriski kapitalinõuete arvutamisel hakata kasutama alates 2008. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 1415. Haldusmenetlus loataotlustes

 (1) Enne 2007. aasta 1. jaanuari Finantsinspektsiooni alustatud haldusmenetluses kohaldatakse kuni 2006. aasta 31. detsembrini kehtinud krediidiasutuste seaduses sätestatut.

 (2) Enne 2007. aasta 1. jaanuari Finantsinspektsiooni antud load seoses usaldatavusnormatiivide arvutamisega jäävad kehtima ulatuses, mis ei ole vastuolus käesoleva seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 1416. Eurode arvestus

  Käesolevas seaduses eurodes väljendatud summad arvestatakse ümber Eesti kroonidesse Eesti Panga vahetuskursi alusel.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 1417.   Hoiu-laenuühistute ja ühistupankade tegevuse kooskõlla viimine 2010. aasta 1. juulil jõustunud nõuetega

  Enne 2010. aasta 1. juulit asutatud hoiu-laenuühistud ja ühistupangad peavad oma tegevuse 2010. aasta 1. juulil jõustunud käesoleva seaduse redaktsiooniga kooskõlla viima hiljemalt 2011. aasta 1. juuliks. Kuni tegevuse ja dokumentide vastavusse viimiseni nimetatud seaduse redaktsiooniga peavad hoiu-laenuühistu ja ühistupanga tegevus ning dokumendid vastama kuni 2010. aasta 1. juulini kehtinud õigusaktidele.
[RT I 2010, 34, 182 - jõust. 01.07.2010]

§ 142. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. juulil, välja arvatud:
 1) paragrahvi 87 lõiked 3-5, § 114 lõige 4, § 128 lõige 3 ja § 132 lõige 1, mis jõustuvad 2000. aasta 1. jaanuaril;
 2) 4. peatükk, mis jõustub hoiu-laenuühistu seaduse jõustumisel;
 3) paragrahvi 21 lõige 4 ja § 30 lõige 6, mis jõustuvad Eesti Vabariigi vastuvõtmisel Euroopa Liidu liikmeks, kui Eesti Vabariigi välislepinguga ei sätestata teisiti.

§ 143. Varasemate õigusaktide kohaldamine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

 (2) Muid käesoleva seaduse jõustumisel krediidiasutuste tegevust reguleerivaid õigusakte kohaldatakse krediidiasutustes niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.


1Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200);
Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 201–255);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/44/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega (ELT L 247, 21.09.2007, lk 1–16).
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]