Teksti suurus:

Riigipiiriseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:30.06.2010
Avaldamismärge:RT I 2010, 37, 222

Riigipiiriseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 10.06.2010

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 21. juuni 2010. a otsusega nr 701

§ 1. Riigipiiri seaduse muutmine

Riigipiiri seaduses (RT I 1994, 54, 902; 2009, 62, 405) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 81 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 81. Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamine

(1) Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamine on riigipiiri ületada soovivate sõidukite ootejärjekorda võtmise, ootejärjekorras ootamise, piiriületuse ooteala kasutamise ja maanteepiiripunkti suunamise korraldamine.

(2) Kui see on vajalik liiklusohutuse tagamiseks, looduskeskkonda kahjustava mõju vähendamiseks, sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamiseks ja avaliku korra tagamiseks, suunab politseiasutus riigipiiri ületada sooviva sõiduki piiriületuse ootealale, kasutades selleks vajaduse korral liikluskorraldusvahendeid. Ootealale ei suunata sõidukit, mis ei ole mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses, ega kindlal marsruudil liikuvat liiniveo bussi ühistranspordiseaduse tähenduses.

(3) Politseiasutus võib sõiduki lubada maanteepiiripunkti ilma ootejärjekorras kohta võtmata, ootejärjekorras ootamata ja piiriületuse ooteala läbimata, kui see on vajalik avaliku korra, riigi julgeoleku või rahva tervise kaitse kaalutlustel või kui selleks on teenistuslik vajadus või see tuleneb seadusest, välislepingust või rahvusvahelisest tavast või selleks on muu avalik huvi. Sellisel juhul sõiduki piiriületuse ooteala kasutamise ega piiriületuse ootejärjekorras koha võtmise eest tasu ei võeta. Käesolevas lõikes sätestatud ülesannet ei tohi üle anda kohalikule omavalitsusele ega eraõiguslikule juriidilisele isikule.

(4) Piiriületuse ooteala teenuse pakkuja kehtestab sõidukite piiriületuse ootejärjekorras ootamise ja maanteepiiripunkti suunamise korraldamiseks piiriületuse ooteala kasutamise eeskirja, milles sätestatakse ootealale sisenemise, sealt väljumise ja ootealal viibimise kord. Kui piiriületuse ooteala teenuse pakkuja on kohalik omavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, kehtestab ta ooteala kasutamise eeskirja pärast Siseministeeriumilt selleks kooskõlastuse saamist. Ooteala kasutamise eeskirja järgimine on ootealal viibivale isikule ja sõidukile kohustuslik.

(5) Piiriületuse ooteala peab olema tähistatud piiriületuse ootealana ja sellel peab olema püsikatend, mis on projekteeritud, ehitatud ja tähistatud kooskõlas vastava koormusega avalikult kasutatavale parkimisalale ettenähtud nõuetega.

(6) Piiriületuse ooteala teenuse pakkuja tagab piiriületuse ooteala teenuse kasutajale piiriületuse ootejärjekorra pidamise, sõiduki ootealal parkimise piiriületuse ootejärjekorras ootamise ajal, sõiduki piiripunkti suunamise ja maanteepiiripunktis vastuvõtmise, juurdepääsu internetile (WiFi), ooteala valgustuse ja valve, sealhulgas videovalvena, olmejäätmete kogumise ja tualettruumi kasutamise teenuse kättesaadavuse ootealal. Piiriületuse ooteala teenuse pakkuja võib ootealal pakkuda ka muid teenuseid, mille kasutamine ei ole sõiduki ega piiri ületada sooviva isiku jaoks kohustuslik, ja võtta nende eest täiendavat tasu.»;

2) seadust täiendatakse §-dega 82–88 järgmises sõnastuses:

«§ 82. Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande üleandmine

(1) Siseminister võib sõidukite ooteala teenuse ootejärjekorda võtmise, ootejärjekorras ootamise, piiriületuse ooteala teenuse pakkumise ning maanteepiiripunkti suunamise korraldamise ülesande halduslepinguga üle anda kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande halduslepinguga üleandmiseks korraldatakse konkurss konkurentsiseaduses ja selle alusel sätestatud õigusaktides eri- või ainuõiguse andmiseks korraldatava avaliku konkursi korraldamiseks sätestatud korras.

(3) Siseminister sõlmib halduslepingu piiriületuse ooteala teenuse pakkujaga viieks aastaks. Kui ooteala teenuse pakkuja soovib sõlmida halduslepingut lühemaks ajaks, võib siseminister sõlmida erandina halduslepingu lühemaks ajaks. Kui seadusest, Euroopa Liidu õigusaktist, välislepingust või Euroopa Liidu sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamise nõuetest tuleneb kohustus, mis tingib halduslepingu sõlmimise pikemaks ajaks kui viieks aastaks, võib siseminister sõlmida erandina halduslepingu kuni kümneks aastaks.

(4) Riiklikku järelevalvet halduslepinguga üleantud sõidukite ootejärjekorda võtmise, ootejärjekorras ootamise, piiriületuse ooteala kasutamise ning maanteepiiripunkti suunamise korraldamise ülesande täitmise üle teostavad Siseministeerium ja siseministri vastaval volitusel politseiasutus. Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab kohalikul omavalitsusel või eraõiguslikul juriidilisel isikul üleantud ülesande edasist täitmist, korraldab sõidukite maanteepiiripunkti sisenemist politseiasutus.

(5) Siseministeerium ja politseiasutus võivad anda halduslepingu alusel ülesannet täitvale kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamisel kohustuslikke juhiseid. Siseminister võib sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise mittenõuetekohase täitmise korral, kohustuslike juhiste järgimata jätmise korral või muudel halduslepingus sätestatud juhtudel halduslepingu ennetähtaegselt lõpetada selles sätestatud korras.

(6) Siseminister lähtub sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande üleandmiseks halduslepingu sõlmimise või sõlmimata jätmise otsustamisel ja lepingu tingimuste sätestamisel konkreetse maanteepiiripunkti piiriületuse ootejärjekorra korraldamise vajadusest, otstarbekusest, piiriületuse eeldatava ooteaja pikkusest, maanteepiiripunkti kaudu Eestist lahkuvate sõidukite eeldatavast arvust, sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande täitmisega seotud juba sõlmitud lepingutest ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest.

(7) Kohaliku omavalitsuse ja eraõigusliku juriidilise isiku suhtes, kellele siseminister on halduslepinguga sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande üle andnud, kohaldatakse konkurentsiseaduses ja selle alusel antud õigusaktides eri- või ainuõigust omava ettevõtja kohta sätestatut.

§ 83. Tasu võtmine piiriületuse ooteala kasutamise eest

(1) Piiriületuse ooteala kasutamise eest võib piiriületuse ooteala teenuse pakkuja võtta tasu, mis ei tohi ületada 250 krooni ühe sõiduki ühe piiriületuse kohta.

(2) B-, BE- ja B1-kategooria auto poolt piiriületuse ooteala kasutamise eest võetav tasu ei tohi ületada 100 krooni ühe sõiduki ühe piiriületuse kohta.

(3) A- ja A1-kategooria mootorratta poolt piiriületuse ooteala kasutamise eest võetav tasu ei tohi ületada 50 krooni ühe sõiduki ühe piiriületuse kohta.

(4) Kui sõiduk on suunatud piiriületuse ootealale, kuid ei kasuta tegelikult piiriületuse ooteala teenust ja suunatakse kohe piiriületuseks piiripunkti, siis piiriületuse ooteala kasutamise eest tasu ei võeta.

(5) Piiriületuse ooteala kasutamise tasu suuruse määramisel võib tasu hulka arvestada põhjendatud kulud, mis on seotud piiriületuse ooteala rajamisega, selle korrashoiuga ja selliste teenuste pakkumise korraldamisega, mille pakkumine piiriületuse ootealal on kohustuslik. Kui piiriületuse ooteala teenuse pakkuja on eraõiguslik juriidiline isik, võib piiriületuse ooteala kasutamise eest võetava tasu hulka arvestada mõistliku ärikasumi. Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega ärikasumi suurima lubatud määra.

(6) Kui siseminister on sõidukite ootejärjekorda võtmise, ootejärjekorras ootamise, piiriületuse ooteala kasutamise ning maanteepiiripunkti suunamise korraldamise ülesande halduslepinguga üle andnud kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule, määratakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud piiriületuse ooteala kasutamise eest võetava tasu suurus kindlaks halduslepingus. Halduslepingus kokkulepitav tasu võib olla erinev sõltuvalt sõiduki kategooriast ja piiriületuse põhjusest. Tasu suurus lepitakse halduslepingus kokku üheks aastaks korraga ja see kehtestatakse igal aastal eraldi.

(7) Piiriületuse ooteala kasutamise tasu suuruse kehtestamiseks esitab piiriületuse ooteala teenuse pakkuja igal aastal Siseministeeriumile põhjendatud taotluse, kust nähtuvad ooteala teenuse pakkumisega seotud kulud ja eeldatav ärikasumi suurus.

(8) Piiriületuse ooteala kasutamise eest ei võeta tasu või sõidukit ei suunata piiriületuse ootealale, piiriületuse ootejärjekorras ei pea kohta võtma või ei võeta piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest tasu, kui tasu võtmine piiraks ülemääraselt isiku mõne põhiõiguse kasutamist, takistaks ülemääraselt piiriülese kultuuri- või haridusalase koostöö toimimist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega. Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega:
1) tingimuste ja juhtude loetelu, mille puhul piiriületuse ooteala kasutamise eest tasu ei võeta, ja
2) tingimuste ja juhtude loetelu, mille puhul piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest tasu ei võeta.

(9) Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud erisused maanteepiiripunkti täpsusega.

(10) Kui piiriületuse ooteala teenuse pakkuja ei täida õigusaktidega või halduslepinguga ootealale esitatavaid nõudeid või ei paku õigusaktidega või halduslepinguga kehtestatud teenuseid, võib siseminister käskkirjaga ühepoolselt vähendada sellel ootealal sõidukite piiriületuse ooteala kasutamise eest võetavat tasu, lähtudes ooteala seisukorrast ja sellel tegelikult pakutavatest teenustest, kuni teenuse pakkuja poolt õigusaktidega või halduslepinguga kehtestatud nõuete täitmiseni.

§ 84. Piiriületuse ootejärjekorra andmekogu

(1) Piiriületuse ootejärjekorra pidamise eesmärgil peetakse piiriületuse ootejärjekorra andmekogu (edaspidi andmekogu), mille asutab ja mille põhimääruse kinnitab siseminister määrusega. Andmekogu peetakse ühtse andmekoguna maanteepiiripunktide kohta.

(2) Andmekogu pidamise eesmärgiks on piiriületuse ootejärjekorra korraldamine ja avaliku korra tagamine sõidukite piiriületuse ootejärjekorda võtmise, ootejärjekorra pidamise, piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise, eelisjärjekorras piiriületuse taotlemise ja selle võimaldamise, tollideklaratsiooni, sõidukiga transporditava isiku ja kauba ning isiku, kauba ja sõiduki sihtpunkti ning sõiduki omaniku, kasutaja ja sõiduki ootejärjekorda registreerinud isiku andmete töötlemise teel.

(3) Andmekogu on korraldatud selliselt, et igas maanteepiiripunktis on ühtne piiriületuse ootejärjekord, sõltumata sellest, kas piiriületuse ootejärjekord on korraldatud ühel või mitmel ootealal või ootealata.

(4) Andmekogu volitatud töötleja peab võimaldama sõiduki omanikul, kasutajal ja isikul, kes sõidukile piiriületuse ootejärjekorra koha võttis, saada andmekogust käesolevas seaduses sätestatud viisil teavet vähemalt sõiduki järjekorrakoha, eeldatava järjekorras ootamise aja, eeldatava piiriületuse aja ja maanteepiiripunkti suunamise kohta. Andmekogu volitatud töötleja poolt sõiduki omanikule, kasutajale ja isikule, kes sõiduki piiriületuse ootejärjekorda registreeris, avaldatavate andmete koosseis sätestatakse andmekogu põhimääruses.

(5) Käesolevas seaduses sätestamata juhtudel andmekogust andmete väljastamise ja väljastatavate andmete koosseisu otsustab andmekogu vastutav töötleja või tema poolt selleks volitatud isik.

(6) Kui siseminister on sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande üle andnud kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule, on piiriületuse ooteala teenuse pakkuja kohustatud töötlema piiriületuse ootejärjekorra pidamise andmeid andmekogus, olles selle volitatud töötleja.

(7) Kui maanteepiiripunktis on piiriületuse ootejärjekord korraldatud elektrooniliselt, on sõiduki omanik või kasutaja kohustatud võtma ootejärjekorra koha, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

§ 85. Piiriületuse ootejärjekorra pidamine

(1) Sõidukite piiriületuse ootejärjekord korraldatakse vastavalt ootejärjekorras sõidukile koha võtmisele. Sõidukid ootavad piiriületuse ootejärjekorras vastavalt võetud järjekorrakohale.

(2) Kui sõiduk saabub maanteepiiripunkti ega ole ootejärjekorras kohta võtnud, suunatakse see ootejärjekorras kohta võtma, kui käesolev seadus või selle alusel antud määrus ei sätesta teisiti.

(3) Kui sõiduk saabub maanteepiiripunkti ja on võtnud ootejärjekorra koha valel alusel, võib politseiasutus suunata ta uuesti ootejärjekorra kohta võtma.

(4) Eelisjärjekorras piiriületuseks võib võtta ootejärjekorra koha:
1) sõidukile, mis veab rahvusvahelise delegatsiooni liiget või välisriikide diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötajat;
2) sõidukile, mille veoseks on tolliseaduse § 591 lõike 2 alusel kehtestatud ajatundlike kaupade nomenklatuuris olev kaup;
3) sõidukile, millel on eelisjärjekorras piiriületuseks rahvusvahelisest kokkuleppest või välislepingust tulenev õigus;
4) A- või A1-kategooria mootorrattale ja
5) sõidukile, mille piiriületuseks on muu mõjuv ja kiireloomuline vajadus.

(5) Piiriületuse ootejärjekorda võib pidada eraldi sõidukite kategooriate ja piiriületuse põhjuste ning kaubavedajate isikute kaupa, kellel on EÜ tolliseadustiku artikli 5a alusel omistatud volitatud ettevõtja (AEO) staatus. Loetelu sõidukite kategooriatest ja piiriületuse põhjustest, mille kaupa piiriületuse järjekorda peetakse, sätestatakse andmekogu põhimääruses.

(6) Nende sõidukite, mis ei ole mootorsõidukid liiklusseaduse tähenduses, ega kindlal marsruudil liikuvate liiniveo busside ühistranspordiseaduse tähenduses piiriületuse ootejärjekorda ei peeta ja nende andmeid ei töödelda andmekogus.

(7) Andmekogu volitatud töötleja peab võimaldama võtta sõidukile piiriületuse ootejärjekorra koha vähemalt järgmistel viisidel:
1) ilmudes selleks isiklikult kohale andmekogu volitatud töötleja poolt selleks määratud kohta;
2) telefoni teel ja
3) interneti teel.

(8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud viisidele võib andmekogu volitatud töötleja luua muid viise piiriületuse ootejärjekorra koha võtmiseks.

(9) Andmekogu volitatud töötleja peab looma maanteepiiripunkti asukoha järgse kohaliku omavalitsuse territooriumil võimaluse selleks, et sõidukile oleks võimalik võtta piiriületuse ootejärjekorra koht isiklikult kohale tulles.

(10) Andmekogu volitatud töötleja peab võimaldama sõiduki omanikule, kasutajale ja isikule, kes sõidukile piiriületuse ootejärjekorra koha võttis, käesoleva seaduse § 84 lõikes 4 nimetatud teabele pideva juurdepääsu interneti teel.

(11) Andmekogu volitatud töötleja peab omal algatusel edastama käesoleva seaduse § 84 lõikes 4 nimetatud teabe piiriületuse ootejärjekorra koha võtmisel määratud kontaktandmete kohaselt telefoni teel või mobiiltelefonile sõnumi saatmise teel. Sõidukile piiriületuse ootejärjekorra koha võtnud isikul peab võimaldama valida eelnimetatud kahest teavitamise viisist ühe või mõlemad. Kui isik on valinud mõlemad teavitamise viisid, võib andmekogu volitatud töötleja teabe edastamiseks valida omal äranägemisel neist ühe.

(12) Lisaks teavitamisele telefoni teel või mobiiltelefonile sõnumi saatmise teel võib andmekogu volitatud töötleja näha ette ka muid teavitamise viise.

§ 86. Andmekogu haldamise ülesande üleandmine

(1) Siseminister võib andmekogu haldamise ülesande halduslepingu alusel üle anda kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande halduslepinguga üleandmiseks korraldatakse konkurss konkurentsiseaduses ja selle alusel sätestatud õigusaktides eri- või ainuõiguse andmiseks korraldatava avaliku konkursi korraldamiseks sätestatud korras.

(3) Siseminister sõlmib halduslepingu andmekogu haldamise teenuse pakkujaga viieks aastaks. Kui andmekogu haldamise teenuse pakkuja soovib sõlmida halduslepingut lühemaks ajaks, võib siseminister sõlmida erandina halduslepingu lühemaks ajaks. Kui seadusest, Euroopa Liidu õigusaktist, välislepingust või Euroopa Liidu sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamise nõuetest tuleneb kohustus, mis tingib halduslepingu sõlmimise pikemaks ajaks kui viieks aastaks, võib siseminister sõlmida erandina halduslepingu kuni kümneks aastaks.

(4) Kui siseminister on andmekogu haldamise ülesande halduslepingu alusel üle andnud kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilise isikule, kannab andmekogu asutamisega ja haldamisega seotud kulud ning haldusorganitele, kellele väljastatakse andmeid avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks, andmekogu andmetele juurdepääsu loomise kulud see kohalik omavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, kellele siseminister on andmekogu haldamise ülesande halduslepinguga üle andnud.

(5) Kui sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamiseks, õigusaktidest tulenevate nõuete täitmiseks või Politsei- ja Piirivalveameti või Siseministeeriumi poolt määratud teenistuslikeks vajadusteks on vaja teha andmekogu arendus- või hooldustöid, on nimetatud arendus- ja hooldustööde kulud kohustatud kandma kohalik omavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, kellele andmekogu haldamise ülesanne on halduslepinguga üle antud.

(6) Riiklikku järelevalvet halduslepinguga üleantud andmekogu haldamise üleandmise täitmise üle teostavad Siseministeerium ja siseministri vastaval volitusel politseiasutus. Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab kohalikul omavalitsusel või eraõiguslikul juriidilisel isikul üleantud ülesande edasist täitmist, korraldab andmekogu haldamist politseiasutus.

(7) Siseministeerium ja politseiasutus võivad anda halduslepingu alusel ülesannet täitvale kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule andmekogu haldamise korraldamisel kohustuslikke juhiseid. Siseminister võib andmekogu haldamise ülesande mittenõuetekohase täitmise korral, kohustuslike juhiste järgimata jätmise korral või muudel halduslepingus sätestatud juhtudel halduslepingu ennetähtaegselt lõpetada selles sätestatud korras.

(8) Kui andmekogu haldamise teenuse pakkuja ei täida õigusaktidega või halduslepinguga andmekogu haldamisele või pakutavale teenusele esitatavaid nõudeid või ei täida õigusaktidega või halduslepinguga kehtestatud kohustusi, võib siseminister käskkirjaga ühepoolselt vähendada maanteepiiripunktis piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest võetavat tasu, lähtudes tegelikult pakutavatest teenustest, kuni teenuse pakkuja poolt õigusaktidega või halduslepinguga kehtestatud nõuete täitmiseni.

(9) Kohaliku omavalitsuse ja eraõigusliku juriidilise isiku suhtes, kellele siseminister on halduslepinguga andmekogu haldamise ülesande üle andnud, kohaldatakse konkurentsiseaduses ja selle alusel antud õigusaktides eri- või ainuõigust omava ettevõtja kohta sätestatut.

§ 87. Tasu võtmine ootejärjekorra koha võtmise eest

(1) Maanteepiiripunktis piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest võib andmekogu volitatud töötleja võtta tasu, mis ei tohi ületada 25 krooni sõiduki kohta. Kui andmekogu pidamise ülesanne on halduslepingu alusel üle antud kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule, lepitakse tasu suurus kokku halduslepingus. Nimetatud tasu eest pakutav teenus peab hõlmama vähemalt käesoleva seaduse § 84 lõikes 4 ning § 85 lõigetes 7, 10 ja 11 nimetatud teenuseid. Teenuse pakkuja võib pakkuda ka muid teenuseid, mille kasutamine ei ole sõiduki ega piiri ületada sooviva isiku jaoks kohustuslik, ja võtta nende eest täiendavat tasu.

(2) Kui siseminister on andmekogu haldamise ülesande halduslepinguga üle andnud kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule, määratakse käesolevas paragrahvis piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest võetava tasu suurus kindlaks halduslepingus. Tasu suurus lepitakse halduslepingus kokku üheks aastaks korraga ja see kehtestatakse igal aastal eraldi.

(3) Piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest võetava tasu suuruse kehtestamiseks esitab andmekogu haldamise teenuse pakkuja igal aastal Siseministeeriumile põhjendatud taotluse, kust nähtuvad andmekogu haldamisega seotud kulud ja eeldatav ärikasumi suurus.

(4) Kui piiriületuse ooteala teenuse pakkuja võtab sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise eest piiriületuse ootealal käesoleva seaduse § 83 lõigetes 1–3 sätestatud tasu, võib ootejärjekorra koha võtmise eest võtta tasu üksnes osana nimetatud tasust.

(5) Ootejärjekorra koha võtmise eest võetava tasu suuruse määramisel võib arvestada põhjendatud kulusid, mis on seotud käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisega. Kui andmekogu volitatud töötleja on eraõiguslik juriidiline isik, võib piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest võetava tasu hulka arvestada mõistliku ärikasumi. Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega ärikasumi suurima lubatud määra.

§ 88. Haldusorganile pandud ülesande täitmine

Käesolevas seaduses sätestatud haldusorganile pandud ülesande täitmiseks võib haldusorganisiseselt määrata isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel.»;

3) paragrahvi 83 lõikes 1 asendatakse tekstiosa «250 krooni» tekstiosaga «15,97 eurot»;

4) paragrahvi 83 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «100 krooni» tekstiosaga «6,39 eurot»;

5) paragrahvi 83 lõikes 3 asendatakse tekstiosa «50 krooni» tekstiosaga «3,19 eurot»;

6) paragrahvi 87 lõikes 1 asendatakse tekstiosa «25 krooni» tekstiosaga «1,59 eurot».

§ 2. Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduse (RT I 2003, 20, 117; 2010, 31, 158) § 13 lõike 11 punkt 17 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Euro kasutusele võtmise seaduse muutmine

Euro kasutusele võtmise seaduse (RT I 2010, 22, 108) § 165 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Seaduse rakendamine

(1) Kui Eesti Vabariigi nimel on enne käesoleva seaduse jõustumist võetud siduvaid kohustusi seoses piiriületuse ooteala teenuse pakkumise korraldamisega, sõlmib siseminister vastava kohaliku omavalitsusega või eraõigusliku juriidilise isikuga sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande üleandmiseks halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras, juhindumata riigihangete seaduses sätestatud teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja hankemenetluse läbiviimise korrast ning korraldamata konkurentsiseaduses sätestatud avalikku konkurssi.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud nõudeid piiriületuse ootealale ja piiriületuse ootejärjekorra andmekogule rakendatakse pärast siseministri poolt vastavate lepingute sõlmimist ja rakendamist.

§ 5. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3–6 ja § 3 jõustuvad päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

/otsingu_soovitused.json