Teksti suurus:

Jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:19.07.2010
Avaldamismärge:RT I 2010, 44, 260

Jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 16.06.2010

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 30. juuni 2010. a otsusega nr 716

§ 1. Jäätmeseaduses (RT I 2004, 9, 52; 2010, 31, 158) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 31–34 järgmises sõnastuses:

«(31) Kaevandamisjäätmete käitlemisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 19 lõikeid 3 ja 5, § 31, 34–351, 37 ja 38, § 39 lõikeid 1–3, § 40, 42 ja 43–59 ning 3.–5. ja 7.–9. peatükki, välja arvatud juhul, kui kaevandamisjäätmeid ladestatakse prügilas.

(32) Uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning karjääride töö käigus tekkinud püsijäätmete, maavarade, välja arvatud nafta ja vee aurustumisel tekkinud maavarad peale kipsi ja anhüdriidi, uuringute käigus tekkinud tavajäätmete ja saastumata pinnase ning turba kaevandamise, rikastamise ja ladustamise käigus tekkinud jäätmete suhtes ei kohaldata jäätmehoidla sulgemise nõudeid, käesoleva seaduse § 331 lõikeid 2–6, § 353, § 73 lõike 2 punkti 8 ja § 941, välja arvatud juhul, kui neid jäätmeid ladestatakse A-kategooria jäätmehoidlas.

(33) Saastumata pinnas on käesoleva seaduse tähenduses pinnas, mis eemaldatakse kaevandamise käigus maapinna ülemisest kihist ja mida ei loeta saastunuks vastavalt Eesti või Euroopa Liidu õigusaktidele.

(34) Tavajäätmete suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 331 lõikeid 2 ja 5 ning § 353, välja arvatud juhul, kui neid jäätmeid ladestatakse A-kategooria jäätmehoidlas.»;

3) paragrahvi 1 lõikes 4 asendatakse tekstiosa «punktides 1–6» tekstiosaga «punktides 1–6 ja 8»;

4) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Jäätmekäitlusega seotud teenuste tellimisele kohaldatakse riigihangete seaduses sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi.»;

5) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:

«§ 71. Kaevandamisjäätmed

(1) Kaevandamisjäätmed on käesoleva seaduse tähenduses jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

(2) Maavara on käesoleva seaduse tähenduses maakoores looduslikult leiduva orgaanilise või anorgaanilise aine nagu energeetilise kütuse, metallimaagi, tööstusliku mineraali või ehitusmaterjalina kasutatava mineraali, vesi välja arvatud, maardla.

(3) Uuring on käesoleva seaduse tähenduses majandusliku väärtusega maavaralasundi otsing, sealhulgas proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine, välja arvatud kõik maardla kasutuselevõtmiseks vajalikud tööd ja kõik olemasoleva kaevandamisega otseselt seotud toimingud.

(4) Käesolevas seaduses sätestatud kaevandamisjäätmetega tehtavaid toiminguid reguleerivaid sätteid ei kohaldata:
1) maavarade uuringute, kaevandamise ja rikastamise ning karjääride töö tulemusena tekkinud jäätmete käitlemisele, kui need jäätmed ei teki otseselt nimetatud toimingute tulemusena. Selliseid jäätmeid ei käsitleta kaevandamisjäätmetena ning nende suhtes kohaldatakse üldisi jäätmehoolduse nõudeid;
2) avamerel tehtud maavarade uuringute, kaevandamise ja rikastamise tulemusena tekkinud jäätmete käitlemisele.

(5) Avameri käesoleva seaduse tähenduses on mereala ja merepõhi, mis ulatub tavaliste või keskmiste loodete madalaima veetaseme märgist kaugemale.»;

6) paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba) või registreerimine Keskkonnaametis, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa, kompleksloa või registreerimisega määratud kohas.»;

7) paragrahvi 23 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 11–15 järgmises sõnastuses:

«(11) Mootorsõiduki tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes valmistab mootorsõidukeid või veab majandus- või kutsetegevuse korras Eestisse sisse mootorsõidukeid.

(12) Elektri- ja elektroonikaseadme tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes sõltumata müügiviisist, müük sidevahendi abil kaasa arvatud:
1) valmistab ja müüb oma kaubamärgiga elektri- ja elektroonikaseadmeid;
2) müüb teise tootja valmistatud seadmeid oma kaubamärgi all edasi, välja arvatud juhul, kui toote kaubamärgi saab omistada käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tootjale;
3) veab majandus- või kutsetegevuse korras elektri- ja elektroonikaseadmeid Euroopa Liidu liikmesriiki sisse või liikmesriigist välja.

(13) Patarei ja aku tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes sõltumata müügiviisist, müük sidevahendi abil kaasa arvatud, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule patareisid ja akusid, sealhulgas elektri- ja elektroonikaseadmetesse või mootorsõidukitesse paigaldatud patareisid või akusid.

(14) Rehvi tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes valmistab rehve või veab majandus- või kutsetegevuse korras Eestisse sisse rehve.

(15) Turule laskmine on toote kättesaadavaks tegemine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30–47) tähenduses.»;

9) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Isikut, kes üksnes rahastab rahastamislepingu alusel (näiteks panka), ei loeta tootjaks, kui ta ei tegutse tootjana käesoleva paragrahvi lõigete 11, 12, 13 või 14 kohaselt.»;

10) paragrahvi 23 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõna «seadmete» sõnaga «probleemtoodete»;

11) seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:

Ǥ 241. Valmistaja kohustus elektri- ja elektroonikaseadmete valmistamisel

(1) Valmistaja on kohustatud konstrueerima elektri- ja elektroonikaseadmed selliselt, et patarei- ja akujäätmeid saab seadmest lihtsalt eemaldada.

(2) Elektri- ja elektroonikaseadmetega, mille sisse patareid ja akud paigaldatakse, tuleb kaasa anda juhis, kus selgitatakse, kuidas patareisid ja akusid ohutult eemaldada. Vajaduse korral tuleb kasutajat teavitada ka patarei või aku tüübist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata, kui ohutuse, tõhususe, meditsiinilise või andmete säilimise vajaduse tõttu on vajalik katkematu energiavarustus ja pidev ühendus seadme ja patarei või aku vahel.»;

12) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) mootorsõidukid ja nende osad;»;

14) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«5) rehvid.»;

15) paragrahvi 25 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 26 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Tootja on kohustatud tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist.»;

17) paragrahvi 26 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(11) Isikule, kes võtab jäätmevaldajalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmed, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud kohustusi.»;

18) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

«(13) Patarei ja aku tootja on kohustatud tagasi võtma sama liiki patarei ja aku sõltumata sellest, millal patarei või aku on turule lastud, millist kaubamärki patarei või aku kannab ning kas kasutaja kavatseb osta uue patarei või aku.

(14) Rehvi tootja on kohustatud tagasi võtma sama liiki rehvi sõltumata sellest, millal rehv on turule lastud, millist kaubamärki rehv kannab ning kas kasutaja kavatseb osta uue rehvi.»;

19) paragrahvi 26 lõike 4 teises lauses asendatakse sõna «tarbijalt» sõnaga «jäätmevaldajalt»;

20) paragrahvi 26 lõike 43 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 44 järgmises sõnastuses:

«(44) Patareidest ja akudest ning rehvidest tekkinud jäätmete hoolduskulud kannavad tootjad, kes patareide ja akude ning rehvide jäätmeteks muutumise ajal turul tegutsevad, proportsionaalselt nende osaga seda liiki toodete turul.»;

22) paragrahvi 26 lõikes 5 asendatakse sõnad «seda tüüpi seadmete turul» sõnadega «seda tüüpi probleemtoodete turul»;

23) paragrahvi 26 lõiget 9 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Sellisel juhul vastutab tootjate ühendus tootja vastavate kohustuste täitmise eest.»;

24) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

«(10) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–5 ja 8, §-de 261, 262, 264 ja 27 sätteid ei kohaldata nendele elektri- ja elektroonikaseadmetele ning patareidele ja akudele, mis on seotud esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsmise, relvade, laskemoona ja sõjatarvikutega, välja arvatud elektri- ja elektroonikaseadmed ning patareid ja akud, mis ei ole spetsiaalselt määratud sõjaliseks otstarbeks, ning patareid ja akud, mis ei ole spetsiaalselt määratud kasutamiseks seadmetes, mis saadetakse kosmosesse.»;

25) paragrahvi 261 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

«(12) Probleemtooteregistrile peab esitama andmeid ka ettevõtja, kes viib Eestist välja mootorsõidukeid, rehve ning patareisid ja akusid.»;

26) paragrahvi 261 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Probleemtooteregistrisse kantavad andmed, nende esitamise kord, juurdepääs registri andmetele ja rahvusvahelistest kohustustest tulenev andmete edastamise kord kehtestatakse probleemtooteregistri põhimääruses.»;

27) paragrahvi 261 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Keskkonnaminister kehtestab määrusega probleemtooteregistri registrikaardi vormid.»;

28) seadust täiendatakse §-dega 265–269 järgmises sõnastuses:

«§ 265. Kasutajale info esitamine elektroonikaromude ja kasutatud patareide ning akude jäätmete käitluskulude kohta

(1) Tootjad võivad näidata elektri- ja elektroonikaseadmete müügil jäätmekäitluskulusid eraldi seadme hinna osana kuni 2012. aasta 13. augustini või kuni 2014. aasta 13. augustini.

(2) Tootjad ei või näidata patareide või akude müügil jäätmekäitluskulusid eraldi patarei või aku hinna osana.

(3) Keskkonnaminister kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaegade täpsustatud loetelu elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriate lõikes.

§ 266. Kasutatud patareide ja akude kogumisel ning edasisel käitlemisel tekkinud kulude katmine

Mootorsõidukites ja tööstuses kasutatavate patareide ja akude tootja võib kasutatud akude ja patareide tasuta vastuvõtmise asemel sõlmida juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtjast kasutajaga ka muu kokkuleppe akudest ja patareidest tekkinud jäätmete käitlemise kulude katmise kohta.

§ 267. Tootja ja turustaja kohustused müügikohas elektri- ja elektroonikaseadmest ning patareist ja akust tekkinud jäätmete tagasivõtmisel

(1) Elektri- ja elektroonikaseadme turustaja on kohustatud oma müügikohas tasuta arvulise vastavuse alusel tagasi võtma turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud jäätmed.

(2) Elektri- ja elektroonikaseadme tootja varustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud turustajat vajaliku kogumismahutiga turustaja vastavasisulise soovi korral.

(3) Patarei ja aku turustaja on kohustatud oma müügikohas tasuta tagasi võtma turustatava patarei või akuga sama liiki patareist või akust tekkinud jäätmed.

(4) Patarei ja aku tootja varustab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud turustajat kogumiseks vajaliku kogumismahutiga.

§ 268. Probleemtoote kasutaja teavitamine ja teabekampaania korraldamine

(1) Tootja ja tootjate ühendus teevad probleemtoote kasutajale turustajate kaudu kättesaadavaks teabe, kuhu saab probleemtoodetest tekkinud jäätmed tagastada (asukohad ja telefoninumbrid, kust on võimalik saada asjakohast infot). Teave tagastamiskohtade kohta peab olema müügikohas nähtaval kohal, piisavalt suures kirjas vähemalt A4 formaadis lehel.

(2) Tootja ja tootjate ühendus on kohustatud korraldama vähemalt kord aastas teabekampaaniaid, sealhulgas üleriigilisi teabekampaaniaid, meediakanalite, üleriigilise levikuga ajalehtede, ajakirjade või muude sarnaste üldsusele kättesaadavate võimaluste kaudu, et teavitada probleemtoote kasutajaid probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest.

(3) Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(4) Teabekampaaniate korraldamise kulud tasub tootja või tootjate ühendus. Tootjad ja tootjate ühendused võivad korraldada ühiseid teabekampaaniaid.

§ 269. Probleemtoodete kokkuostmise piirang

(1) Ohtlikke aineid sisaldavate probleemtoodete või nendest toodetest eraldatud osade kokkuostmine jäätmetena on lubatud üksnes käesoleva seaduse § 261 lõike 2 alusel asutatud probleemtooteregistris registreeritud tootjalt või tootjate ühenduselt või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirang ei kehti järelevalveasutuse või kohaliku omavalitsuse poolt järelevalve käigus omandatud probleemtoodetest tekkinud jäätmete müügi kohta.»;

29) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Euroopa Majanduspiirkonnas on keelatud järgmiste probleemtoodete turule laskmine:
1) probleemtooted, mis sisaldavad keelustatud tööstuskemikaale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 689/2008 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (ELT L 204, 31.7.2008, lk 1–35) tähenduses;
2) elavhõbedat, kaadmiumi või pliid sisaldavad patareid ja akud;
3) kuuevalentse kroomi ühendeid, pliid ja selle ühendeid, elavhõbedat ja selle ühendeid või kaadmiumi ja selle ühendeid sisaldavad mootorsõidukid ja nende osad;
4) kuuevalentse kroomi ühendeid, pliid ja selle ühendeid, elavhõbedat ja selle ühendeid, kaadmiumi ja selle ühendeid, polübroomitud difenüüleetrit või polübroomitud bifenüüle sisaldavad elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad.»;

30) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelust võib teha erandeid tingimusel, et sellise erandi tegemise võimalus tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest.»;

31) paragrahvi 27 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Tootja ja tootjate ühendus on kohustatud esitama pädeva järelevalveasutuse või probleemtooteregistri nõudel probleemtoote kohta käesoleva paragrahvi nõuetele vastavuse dokumendid.»;

33) seadust täiendatakse §-dega 271–276 järgmises sõnastuses:

«§ 271. Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate seadmete kasutamise keelu rakendamine

(1) Töökorras olevate polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle (edaspidi koos PCB) sisaldavate seadmete valdajad peavad seadmed kasutuselt kõrvaldama või saastest vabastama ning kõrvaldama neis sisalduva PCB niipea, kui see on võimalik.

(2) Saastest vabastamine on toiming, mis võimaldab PCB-ga saastunud seadmeid, esemeid, materjale ja vedelikke ohutult korduskasutada, ringlusse võtta või kõrvaldada, sealhulgas asendada PCB sobiva PCB-sisalduseta vedelikuga.

(3) Käesoleva seaduse tähenduses on PCB polüklooritud bifenüülid, polüklooritud terfenüülid, monometüültetraklorodifenüülmetaan, monometüüldiklorodifenüülmetaan, monometüüldibromodifenüülmetaan ja mis tahes valmistis või segu, mis sisaldab eelnevalt nimetatud aineid kokku üle 0,005 massiprotsendi.

§ 272. Suurõnnetuste vältimine ja nendest teatamine

(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse käesoleva seaduse § 352 lõike 5 alusel määratud A-kategooria kaevandamisjäätmete hoidlale, mis ei ole ohtlik ettevõte ega suurõnnetuse ohuga ettevõte kemikaaliseaduse tähenduses.

(2) Suurõnnetus on käesoleva seaduse tähenduses tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale.

(3) Suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel tuleb võtta vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud.

§ 273. Suurõnnetuste vältimise ja nendest teavitamise üldnõuded

(1) Enne tegevuse alustamist koostab käesoleva seaduse § 272 lõikes 1 nimetatud jäätmehoidla käitaja kaevandamisjäätmete käitlemisel suurõnnetuste vältimise põhimõtted ja jõustab nende rakendamiseks ohutuse juhtimissüsteemi ning jäätmehoidlasisese hädaolukorra lahendamise kava, kus täpsustatakse õnnetuse korral käitise territooriumil võetavad meetmed. Käitaja määrab ohutusjuhi, kes vastutab suurõnnetuste vältimise põhimõtete rakendamise ja korrapärase järelevalve eest.

(2) Päästeameti kohalik päästeasutus koostab hoidlavälise hädaolukorra lahendamise kava, kus täpsustatakse õnnetuse korral väljaspool käitise territooriumi võetavad meetmed. Käitaja esitab koos jäätmeloa taotlusega selle kava koostamiseks vajaliku teabe. Jäätmeloa andja edastab nimetatud teabe Päästeameti kohalikule päästeasutusele.

(3) Hoidlavälise hädaolukorra lahendamise kava koostamisel lähtutakse haldusmenetluse seaduses avatud menetluse kohta kehtestatud nõuetest.

§ 274. Hädaolukorra lahendamise kava eesmärgid

Hädaolukorra lahendamise kaval on järgmised eesmärgid:
1) ohjeldada ja kontrollida suurõnnetusi ja muid õnnetusjuhtumeid nii, et nende mõju oleks minimaalne, ning eelkõige piirata inimese tervisele ja keskkonnale tekitatavat kahju;
2) rakendada meetmeid, mis on vajalikud inimese tervise ja keskkonna kaitsmiseks suurõnnetuste ja muude õnnetusjuhtumite mõju eest;
3) edastada vajalik teave piirkonna asjaomastele asutustele, teenistustele ja üldsusele. Üldsus käesoleva seaduse tähenduses on üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt õigusaktidele või tavadele selliste isikute ühendused, organisatsioonid või rühmad;
4) kavandada keskkonna puhastamine, korrastamine ja taastamine pärast suurõnnetust.

§ 275. Suurõnnetuste vältimise põhimõtted ja ohutuse juhtimissüsteem

(1) Käitaja suurõnnetuste vältimise põhimõtted ja ohutuse juhtimissüsteem peavad olema vastavuses jäätmehoidlast tuleneva suurõnnetuse ohu suurusega. Suurõnnetuste vältimise põhimõtted peavad sisalduma käitaja üldistes eesmärkides ja tegevuspõhimõtetes. Ohutuse juhtimissüsteem peab sisaldama seda osa üldisest juhtimissüsteemist, mis hõlmab suurõnnetuste vältimise põhimõtete määramise ja rakendamisega seotud organisatsioonilist struktuuri, vastutust ja vahendeid.

(2) Ohutuse juhtimissüsteemis tuleb käsitleda järgmisi küsimusi:
1) kõigil korraldustasemetel tuleb määrata suurõnnetuste ohu korral juhtimisega seotud töötajate ülesanded ja kohustused, teha kindlaks selliste töötajate koolituse vajadus ja teha koolituse pakkumine ning kaasata töötajate koolitamiseks vajaduse korral alltöövõtjaid;
2) tõsiste ohtude kindlakstegemine ja hindamine – tava- ja erandkäitamisest tulenevate tõsiste ohtude süstemaatilise kindlakstegemise korra kehtestamine ja rakendamine ning selliste ohtude tõenäosuse ja raskusastme hindamine;
3) tegevuse kontrollimine – turvalist toimimist, sealhulgas jäätmehoidla hooldamist, hooldamisprotsesse, -seadmeid ja hooldamise ajutisi katkestusi käsitlevate menetluste ja juhendite kehtestamine ning rakendamine;
4) muudatuste juhtimine – jäätmehoidlate muutmist või uute jäätmehoidlate kavandamist käsitlevate menetluste kehtestamine ja rakendamine;
5) kavade koostamine hädaolukordade tarbeks – tõenäoliste hädaolukordade kindlakstegemise menetluse kehtestamine ja rakendamine ning hädaolukorra lahendamise kavade ettevalmistamine, katsetamine ja läbivaatamine;
6) tegevuse jälgimine – menetluse kehtestamine ja rakendamine suurõnnetuste vältimise põhimõtete ja ohutuse juhtimissüsteemi eesmärkide täitmise pidevaks hindamiseks ning uurimis- ja parandusmeetmete võtmise vahendid juhuks, kui neid eesmärke ei järgita. Menetlus peab hõlmama korda, mida käitaja kasutab suurõnnetustest ja napilt välditud juhtumitest teatamiseks, eriti kui kaitsemeetmetes on olnud puudusi, ning nende puuduste uurimist ja tehtud järelduste alusel võetud järelmeetmeid;
7) kontrollimine ja läbivaatamine – menetluse kehtestamine ja rakendamine suurõnnetuste vältimise põhimõtete ja ohutuse juhtimissüsteemi tulemuslikkuse ning sobivuse perioodiliseks süstemaatiliseks hindamiseks. Juhtkond jälgib, kas põhimõtted ja ohutuse juhtimissüsteem toimivad, dokumenteerib ja ajakohastab need.

§ 276. Suurõnnetuste vältimisega seoses edastatav teave

(1) Asjaomasele üldsusele tuleb edastada teave ohutusmeetmete ja õnnetuse korral kohustusliku käitumise kohta, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) käitaja nimi ja jäätmehoidla aadress;
2) teavet andva isiku ametikoht;
3) kinnitus, et jäätmehoidla suhtes kohaldatakse kehtivaid nõudeid ja et loa andjale on vajaduse korral esitatud nende nõuete täitmise tagamiseks ja kontrollimiseks vajalik teave;
4) selge ja lihtne selgitus hoidlas toimuva tegevuse kohta;
5) jäätmehoidlas olevate ainete ja valmististe ning suurõnnetuse ohtu tekitada võivate jäätmete tava- või üldnimetused või üldine ohuklassifikatsioon koos peamiste ohtlike omaduste loeteluga;
6) üldinfo suurõnnetuse ohu laadi kohta, kaasa arvatud selle võimalik mõju ümbruskonna elanikkonnale ja keskkonnale;
7) piisav teave selle kohta, kuidas ümbruskonna elanikkonda hoiatatakse ja kuidas teda suurõnnetuse korral toimuvaga kursis hoitakse;
8) piisav teave, kuidas elanikkond peab suurõnnetuse korral käituma;
9) kinnitus, et käitaja võtab oma territooriumil piisavaid meetmeid eelkõige koostöös hädaabiteenistustega, et suurõnnetustega toime tulla ja nende mõju minimeerida;
10) viide jäätmehoidlavälisele hädaolukorra lahendamise kavale, mis on koostatud, et minimeerida õnnetuse võimalikku mõju väljaspool jäätmehoidla territooriumi. See peab hõlmama nõuannet järgida õnnetuse ajal kõiki hädaabiteenistuste juhtnööre ja nõudeid;
11) kust saab täiendavat teavet.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet tuleb esitada asjaomasele üldsusele tasuta ja pidevalt. Teave tuleb üle vaadata ja vajaduse korral ajakohastada vähemalt iga kolme aasta järel.

(3) Asjaomane üldsus käesoleva seaduse tähenduses on üldsus, keda jäätmeloa või tegevusloa andmise A-kategooria jäätmehoidlaid käsitlevate otsuste tegemine mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud. Arvestatakse, et selline huvi on ka keskkonnakaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel.

(4) Suurõnnetuse korral peab käitaja esitama Päästeameti kohalikule päästeasutusele viivitamata kogu vajaliku teabe, et aidata minimeerida õnnetuse negatiivset mõju inimese tervisele ning hinnata ja minimeerida tegeliku või võimaliku keskkonnakahjustuse ulatust.

(5) Kui õnnetusel võib olla piiriülene mõju, esitab Päästeameti kohalik päästeasutus nimetatud teabe selle riigi, mida õnnetus võib mõjutada, pädevatele asutustele.»;

34) paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Jäätmeid üleandev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba või kompleksluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks.»;

35) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud kahjulikku mõju keskkonnale ja inimese tervisele.»;

36) paragrahvi 29 lõiget 4 täiendatakse punktiga 151 järgmises sõnastuses:

«151) kaevandamisjäätmetele;»;

37) paragrahvi 29 lõike 4 punkt 17 tunnistatakse kehtetuks;

38) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

«(41) Püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate jäätmete käitlemisel võetakse arvesse jäätmekäitlust reguleerivaid sätteid, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7–49) artiklis 7.

(42) Elavhõbedat sisaldavate jäätmete käitlemisel juhindutakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1102/2008 metallilise elavhõbeda ning teatavate elavhõbedaühendite ja -segude ekspordi keelustamise ja metallilise elavhõbeda ohutu ladustamise kohta sätestatud keeldudest ja ladustamistingimustest (ELT L 304, 14.11.2008, lk 75–79).»;

39) seadust täiendatakse §-ga 331 järgmises sõnastuses:

«§ 331. Nõuded jäätmehoidla rajamise, kasutamise ja sulgemise kohta

(1) Jäätmehoidla käitaja peab tagama:
1) jäätmehoidla sobiva asukoha valiku, võttes arvesse eelkõige kaitstavate loodusobjektide paiknemist ning geoloogilisi, hüdroloogilisi, hüdrogeoloogilisi, seismilisi ja geotehnilisi tegureid;
2) jäätmehoidla projekteerimise selliselt, et täidetakse pinnase, õhu, põhja- ja pinnavee reostamise vältimiseks vajalikke tingimusi;
3) nõrgvee tõhusa kogumise ja puhastamise loas sätestatud ajal ja viisil;
4) vee- ja tuuleerosiooni vähendamise niivõrd, kuivõrd see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult põhjendatud;
5) jäätmehoidla ehitamise, haldamise ja hooldamise nii, et on tagatud jäätmehoidla füüsiline stabiilsus ning välditud pinnase, õhu, pinna- ja põhjavee reostumine ja saastumine ning minimeeritud nii palju kui võimalik maastiku kahjustamine;
6) kavade koostamise ja korralduste andmise, et pädevad isikud saaksid perioodiliselt jäätmehoidlat kontrollida, teha seiret ning võtta meetmeid juhul, kui tulemused näitavad ebastabiilsust või vee või pinnase saastumist;
7) korralduste tegemise maapinna taastamiseks ja jäätmehoidla sulgemiseks;
8) korralduste tegemise jäätmehoidla järelhoolduseks.

(2) Kui hiivahoidlas leidub tsüaniidi, tagab käitleja, et nõrga happe dissotsieeruva tsüaniidi kontsentratsiooni alandatakse seal parima võimaliku tehnoloogia abil madalaima võimaliku tasemeni.

(3) Jäätmehoidla sulgemist alustatakse üksnes siis, kui jäätmeloas kehtestatud nõuded on täidetud ning jäätmeloa andja on andnud sulgemiseks nõusoleku.

(4) Jäätmehoidla loetakse lõplikult suletuks üksnes pärast seda, kui jäätmeloa andja on korraldanud jäätmehoidla kohapealse kontrolli, hinnanud käitaja esitatud aruandeid, kinnitanud, et jäätmehoidlast mõjutatud maa-ala on taastatud, ja teavitanud käitajat nõusolekust jäätmehoidla sulgemiseks.

(5) Jäätmehoidla sulgemise järel peab käitaja muu hulgas kontrollima jäätmehoidla füüsikalist ja keemilist stabiilsust ning minimeerima negatiivse mõju keskkonnale, eelkõige pinna- ja põhjaveele, tagades:
1) jäätmehoidla kõikide osade järelevalve ja kaitse ning kontrolli- ja mõõteaparatuuri alalise kasutusvalmiduse;
2) ülevoolukanalite ja liigveelaskmete puhta ja vabana hoidmise.

(6) Käitaja vastutab jäätmehoidla hooldamise, seire ja kontrolli ning jäätmehoidlat parandavate meetmete eest järelhooldusel seni, kuni jäätmeloa või kompleksloa andja seda nõuab, võttes arvesse ohu laadi ja kestust. Nõutavad meetmed ning nende kohaldamise aeg määratakse jäätmehoidla käitamiseks antavas jäätmeloas.

(7) Jäätmehoidla käitaja vahetumise korral vastutavad kõik jäätmehoidla tegutsemise ja järelhoolduse aegsed käitajad jäätmehoidlas ladestatud jäätmetest lähtuva negatiivsest keskkonnamõjust põhjustatud kahju eest solidaarselt.

(8) Keskkonnaminister kehtestab määrusega täpsustavate nõuete loetelu jäätmehoidla rajamise, kasutamise, seire, sulgemise ja järelhoolduse kohta.»;

40) seadust täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses:

«§ 341. Prügila kulud

(1) Tasu, mida prügila käitaja võtab mis tahes jäätmete prügilasse ladestamise eest, peab katma prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise kulud ning niivõrd, kui see on võimalik, käesoleva seaduse § 91 punktis 5 nimetatud rahalise tagatise või kindlustuse kulud ja prügila järelhoolduse hinnangulised kulud perioodiks, mille pikkus on vähemalt 30 aastat.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud prügila kulude katmise põhimõtte ja keskkonnateabele vaba juurdepääsu nõuete rakendamiseks peab prügila käitaja arvestust prügila kulude kohta ja avalikustab jäätmete prügilasse ladestamise eest võetava tasu jagunemise kululiikide kaupa vastaval nõudmisel.»;

41) seadust täiendatakse §-dega 352 ja 353 järgmises sõnastuses:

«§ 352. Jäätmehoidla

(1) Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks:
1) määramata ajaks A-kategooria jäätmehoidlates ja käesoleva seaduse §-s 421 nimetatud kaevandamisjäätmekavas kirjeldatud ohtlike jäätmete hoidlates;
2) rohkem kui kuueks kuuks ootamatult tekkinud ohtlike jäätmete hoidlates;
3) rohkem kui aastaks tavajäätmete, mis ei ole püsijäätmed, hoidlates;
4) rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase, uuringute käigus tekkivate tavajäätmete, turba kaevandamisel, rikastamisel ja ladustamisel tekkivate jäätmete ning püsijäätmete hoidlates.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 seatud kriteeriumidele arvestatakse kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks määratud ala jäätmehoidlaks arvamisel ka järgmist:
1) kas jäätmehoidla hõlmab ka tamme või muid rajatisi, mille eesmärk on hoida, säilitada, piirata või muul viisil toetada sellist hoidlat, ning samuti, kuid mitte ainult, puistanguid ja hiivahoidlaid. Tamm käesoleva seaduse tähenduses on inseneriehitis vee või jäätmete hoidmiseks või säilitamiseks hiivahoidlas. Puistang käesoleva seaduse tähenduses on insenerirajatis tahkete jäätmete ladustamiseks maapinnal. Hiivahoidla käesoleva seaduse tähenduses on looduslik või insenerirajatis, kus hoitakse peenestatud jäätmeid, harilikult rikastamisjäätmeid, samuti erinevat veehulka, mis tuleneb maavara rikastamisest ning tööprotsessis kasutatava vee selitamisest ja ringlussevõtust;
2) kas jäätmehoidla ei hõlma kaeveõõsi, millesse jäätmed paigutatakse pärast kaevandamist ala korrastamise ja ehituse eesmärgil.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitis või ala on jäätmehoidla järelhoolduse lõpuni.

(4) Jäätmehoidla klassifitseeritakse ohtlikkusest lähtuvalt A- või B-kategooria jäätmehoidlaks.

(5) Jäätmehoidlale määratakse A-kategooria, kui esineb üks või mitu järgmistest asjaoludest:
1) jäätmehoidla praegust või tulevast suurust, asukohta ja keskkonnamõju arvesse võttev analüüs näitab, et rike, näiteks puistangu varing või tammi purunemine, või väär käitamine võib põhjustada suurõnnetuse;
2) jäätmehoidlas on käesoleva seaduse § 2 lõike 4 ja § 6 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste kohaselt ohtlikeks jäätmeteks klassifitseeritud jäätmeid üle teatava piiri;
3) jäätmehoidlas on kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikeks aineteks või valmistiteks klassifitseeritud aineid või valmistisi üle teatava piiri.

(6) Jäätmehoidlale, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asjaoludele, määratakse B-kategooria.

(7) Jäätmehoidlale A- või B-kategooria määramise otsustab jäätmehoidla käitamiseks loa andmisel jäätmeloa andja.

§ 353. Jäätmehoidla käitamiseks vajalik rahaline tagatis

(1) Jäätmehoidla käitajal peab olema jäätmehoidla kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse kohustuste täitmiseks piisav rahaline tagatis (edaspidi tagatis). Tagatis peab olema jäätmehoidlast mõjutatud maa-ala taastamiseks vastavalt jäätmehoidla käitamise loale ja käesoleva seaduse §-s 421 nimetatud kaevandamisjäätmekavale alati hõlpsasti kättesaadav.

(2) Tagatis arvutatakse vastavalt jäätmehoidla tõenäolisele keskkonnamõjule, võttes arvesse jäätmehoidla kategooriat, jäätmete omadusi ja taastatud maa-ala edasist kasutamist ning muid olulisi asjaolusid. Tagatise suuruse arvutab jäätmehoidla käitamiseks jäätmeloa andja.

(3) Tagatise arvutamisel lähtutakse eeldusest, et vajalikule taastamistööle annavad hinnangu sõltumatud ja küllaldase kvalifikatsiooniga kolmandad isikud.

(4) Tagatise olemasolu tõendatakse loa andja eelnevalt aktsepteeritud Eesti või rahvusvahelise krediidi- või finantseerimisasutuse garantiiga. Krediidi- või finantseerimisasutuse krediidireiting peab olema vähemalt A3 (Moody’s) või A (Standard & Poor’s) ning seejuures ei tohi krediidireiting olla alandatud viimase kolme kuu jooksul. Tagatis peab kehtima vähemalt jäätmehoidla järelhoolduse lõpuni.

(5) Tagatise esitamise ajal peab tagatise väärtus moodustama vähemalt 115 protsenti jäätmehoidlast mõjutatud maa-ala taastamise kulude eeldatavast summast. Kui loa andja teeb kindlaks, et tagatis ei taga enam kindlalt kulude tasumist, siis on tal õigus nõuda tagatise suurendamist või algse tagatise asendamist uuega.

(6) Jäätmehoidlast mõjutatud maa-ala taastamise kulude eeldatava summa määramisel lähtutakse sõltumatute ja küllaldase kvalifikatsiooniga kolmandate isikute eksperdiarvamusest.

(7) Tagatise suurust muudetakse korrapäraselt vastavalt taastamistööle, mida jäätmehoidlast mõjutatud maa-alal tuleb teha vastavalt kaevandamisjäätmekavale ja jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeloale.

(8) Kui loa andja kiidab jäätmehoidla sulgemise heaks, annab ta käitajale kirjaliku tõendi, millega ta vabastab käitaja tagamiskohustusest, sulgemisjärgsed kohustused välja arvatud.»;

42) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Jäätmehoidla käitaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa või kaevandamisloa omanik, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad, või kui jäätmed tekivad maavara rikastamise käigus, siis maavara rikastaja, peab koostama käesoleva seaduse §-s 421 nimetatud kaevandamisjäätmekava kaevandamisjäätmete minimeerimiseks, töötlemiseks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks, võttes arvesse säästva arengu põhimõtet.»;

43) seadust täiendatakse §-ga 421 järgmises sõnastuses:

«§ 421. Kaevandamisjäätmekava

(1) Kaevandamisjäätmekava peab soodustama kaevandamisjäätmete ringlussevõttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnasäästlik ja arvestab kehtivaid nõudeid.

(2) Kaevandamisjäätmekava peab tagama kaevandamisjäätmete ohutu kõrvaldamise. Kaevandamisjäätmekava koostamisel tuleb jäätmehoidla projekteerimisjärgus eelkõige arvesse võtta jäätmehoidla haldamist selle tegevuse ajal ja pärast selle sulgemist ning valida projekt, mis vastab järgmistele nõuetele:
1) nõuab vähest ning võimaluse korral ei nõua üldse suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet;
2) hoiab ära või vähemalt minimeerib pikaajalise negatiivse mõju, mis tuleneb näiteks jäätmehoidlast õhu või vee kaudu eralduvatest saasteainetest;
3) tagab olemasolevast maapinnast kõrgemale tõusvate tammide või puistangute pikaajalise geotehnilise stabiilsuse.

(3) Kaevandamisjäätmekava esitatakse loa andjale kinnitamiseks, kui:
1) lähtuvalt käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktist 8 või § 75 lõike 1 punktist 12 jäätmete tekitamiseks maavara rikastamisel või jäätmehoidla käitamiseks on vajalik jäätmeluba – koos jäätmeloa taotlusega;
2) jäätmed tekivad üldgeoloogilise uurimistöö, uuringu või kaevandamise käigus, kui jäätmeluba ei ole nõutav – koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes maapõueseadusega kehtestatud nõuetest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andja kinnitab nõuetele vastava kaevandamisjäätmekava samaaegselt loa andmisega. Kaevandamisjäätmekava on jäätmeloa lahutamatu osa.

(5) Käitaja peab kaevandamisjäätmekava üle vaatama vähemalt iga viie aasta järel ja muutma seda, kui jäätmehoidla töös või ladustatud jäätmetes on toimunud olulisi muutusi. Muudetud kaevandamisjäätmekava esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andjale, kes kinnitab selle viie tööpäeva jooksul. Muudatused loetakse jõustunuks pärast muudetud kaevandamisjäätmekava kinnitamist.

(6) Täpsustavad nõuded kaevandamisjäätmekava sisule, sealhulgas jäätmekava esitamise, kinnitamise ja ülevaatamise täpsustatud korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.»;

44) paragrahvide 53 ja 54 pealkirjadest jäetakse välja sõnad «ja maakonna jäätmekava»;

45) paragrahvi 64 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Ohtlike jäätmete saatekiri (edaspidi saatekiri) on dokument, mis sisaldab andmeid käitlemiseks üleantavate ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste ning nende jäätmete tekitaja, käitlemiseks üleandja, vedaja ja vastuvõtja kohta.

(2) Saatekiri koostatakse digitaaldokumendina keskkonnaministri määratud veebipõhises andmebaasis.

(3) Saatekirja koostab jäätmeid vedamiseks üleandnud isik, kui ta omab käesoleva seaduse §-s 99 nimetatud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi (edaspidi litsents).

(4) Kui jäätmete üleandja litsentsi ei oma, koostab saatekirja litsentsi omav jäätmete vastuvõtja.»;

46) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

«(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud litsentsi omavad isikud tõendavad jäätmete üleandmist või vastuvõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmebaasis koostatud digitaaldokumendil.»;

47) paragrahvi 66 lõiked 1–2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt.

(11) Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või viimase volitatud mittetulundusühingul.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi.»;

48) paragrahvi 66 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega.»;

49) paragrahvi 66 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud.»;

50) paragrahvi 66 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(7) Vähemalt 40 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses olmejäätmete veo teenust osutav ettevõtja on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 9 punktis 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.»;

51) paragrahvi 67 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega teenuste kontsessiooni lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust.

(2) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib riigihangete seaduse §-s 13 sätestatud korras korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldamisega seonduvate ülesannete täitmiseks volitada teist kohaliku omavalitsuse üksust, mittetulundusühingut või sihtasutust, mille liige vastav kohaliku omavalitsuse üksus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit.

(3) Kohalik omavalitsus koostab korraldatud jäätmeveo teenuse tellimiseks teenuste kontsessiooni läbiviimisel hankedokumendid, lähtudes riigihangete seaduse § 31 lõikes 2 sätestatust ning arvestades käesolevas lõikes toodud erisusi. Korraldatud jäätmeveo hankedokumentides määratakse muu hulgas alljärgnevad tingimused:
1) veopiirkond;
2) veetavad jäätmeliigid;
3) eeldatavad jäätmekogused;
4) jäätmekäitluskoht;
5) hankelepingu kestus;
6) veotingimused – veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused;
7) toimingud, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu;
8) veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud korraldatud jäätmeveo riigihanke hankedokumendid esitatakse enne riigihanke algatamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile, kes vajaduse korral esitab kahe nädala jooksul hankedokumentide kättesaamisest arvates ettepanekud hankedokumentide täiendamiseks või muutmiseks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud veopiirkond tuleb määrata arvestusega, et piirkonna minimaalne suurus tagab jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga ja piirkonna elanike arv ei ole üldjuhul suurem kui 30 000.

(6) Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse volikogu, lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede- ja tänavatevõrgu eripärast.

(7) Korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldaja avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta kohalikus ajalehes.»;

52) paragrahvi 68 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel kohaliku omavalitsuse üksusega hankelepingu sõlminud isikul on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.»;

53) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Kohaliku omavalitsuse üksus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.»;

54) paragrahvi 69 lõiked 3 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

55) paragrahvi 69 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.»;

56) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

«(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja määramiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.»;

57) paragrahvi 69 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.»;

58) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

«(51) Jäätmevaldaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.»;

59) paragrahvi 71 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«1) jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, mahutite alus ja paiknemine, ühiste kogumismahutite kasutamine;
2) jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise, või kui see ei ole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;»;

60) paragrahvi 71 lõiget 2 täiendatakse punktidega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

«12) jäätmete kogumise korraldus hajaasustusalal;
13) suurjäätmete kogumiskohad, mis asuvad jäätmevaldajast maksimaalselt 15 kilomeetri kaugusel.»;

61) seadust täiendatakse §-ga 711 järgmises sõnastuses:

«§ 711. Jäätmevaldajate register

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra.

(2) Kohalikul omavalitsusel on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registri andmete kohta.»;

62) paragrahvi 73 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«4) teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil;»;

63) paragrahvi 73 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

«8) jäätmehoidla käitamiseks.»;

64) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

«(41) Jäätmeluba teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 4 ei nõuta:
1) pakendiaktsiisi seaduse alusel maksustatava metallist joogipakendi kogumiseks või veoks;
2) käesoleva seaduse § 25 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud probleemtoodete jäätmete ning ohtlikke aineid sisaldavate või nendega saastunud metallpakendite kogumiseks või veoks, kui jäätmeid käitlev isik omab ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kõnealuste jäätmete käitlemiseks.»;

65) paragrahvi 77 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Jäätmeloa taotlus esitatakse loa andjale paberil või digitaaldokumendina, mis allkirjastatakse digitaalallkirja seaduses sätestatud korras.

(2) Jäätmeloa taotluse koopia esitab loa andja pärast taotluse nõuetele vastavuse kindlakstegemist arvamuse saamiseks taotleja tegevuskohajärgsele linna- või vallavalitsusele või, kui taotlejal puudub püsiv tegevuskoht, siis taotleja asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele.»;

66) paragrahvi 77 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

67) paragrahvi 80 lõike 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

68) paragrahvi 84 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

«6) käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed on muutunud ja loa omaja esitab loa muutmiseks põhjendatud taotluse.»;

69) paragrahvi 85 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

70) seaduse 6. peatüki 4. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Jäätmeluba prügila ja jäätmehoidla käitamiseks»;

71) paragrahvi 91 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) andmed ladestatavate jäätmete liikide ja koguste kohta;»;

72) paragrahvi 91 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«5) taotleja kirjaliku selgituse kindlustuslepingu või rahalise tagatise olemasolu kohta, mis tagab käitaja suutlikkuse täita oma ülesandeid nii prügila kasutamise, sulgemise kui ka järelhoolduse ajal. Kindlustus või rahaline tagatis peab olema kehtiv kogu prügila kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse aja;»;

73) paragrahvi 91 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

«(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud nõuet võib Keskkonnaameti nõusolekul mitte rakendada püsijäätmeprügila korral.»;

74) paragrahvi 93 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) prügilasse ladestatavate jäätmete liigid vastavalt jäätmenimistule ning jäätmete kogus kas üldkogusena või vajaduse korral jäätmeliikide kaupa või jäätmeliikide lõikes jäätmekoguste summana;»;

75) seaduse 6. peatüki 4. jagu täiendatakse §-ga 941 järgmises sõnastuses:

«§ 941. Jäätmeluba jäätmehoidla käitamiseks

(1) Jäätmehoidla käitamiseks loa andmisel kohaldatakse käesolevas jaos, välja arvatud § 91 lõike 1 punktis 8 ning § 93 punktis 1 sätestatut. Käesoleva seaduse § 1 lõigetes 32 ja 33 nimetatud jäätmete ladestamiseks rajatava jäätmehoidla käitamise loa suhtes ei kohaldata ka käesoleva seaduse § 91 lõike 1 punktis 5 ja § 94 punktis 1 sätestatut.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud andmetele peab isik, kes taotleb jäätmeluba jäätmehoidla käitamiseks, esitama loa andjale:
1) andmed jäätmehoidla võimalike alternatiivsete asukohtade kohta;
2) kaevandamisjäätmekava.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotluses ei pea esitama andmeid, mis on kirjas taotlusele lisatavas kaevandamisjäätmekavas.

(4) Kui luba antakse A-kategooria jäätmehoidla käitamiseks ja loa andja on teadlik, et käitamisel võib tõenäoliselt olla keskkonda oluliselt kahjustav mõju ja sellest tulenev oht inimese tervisele Euroopa Liidu teises liikmesriigis, või kui seda taotleb liikmesriik, keda oht võib mõjutada, edastab loa andja loa taotluses esitatud teabe teisele liikmesriigile samal ajal, kui taotlus avalikustatakse riigisiseselt.

(5) Jäätmehoidla käitamiseks antavale jäätmeloale märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud andmetele käesoleva seaduse § 352 lõike 4 alusel määratud jäätmehoidla kategooria.

(6) Jäätmehoidla käitamiseks jäätmeloa andmisest keeldutakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud juhtudele ka siis, kui nõutav on kaevandamisjäätmekava esitamine, kuid esitatud jäätmekava ei vasta nõuetele ning puudusi selleks antud tähtaja jooksul ei kõrvaldata.

(7) Jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeluba muudetakse lisaks käesoleva seaduse § 84 lõikes 1 nimetatud juhtudele ka järgmistel juhtudel:
1) jäätmehoidla töös või ladestatud jäätmetes on toimunud olulised muutused. Oluliseks loetakse muutust jäätmehoidla struktuuris või tegevuses, mis loa andja arvates võib oluliselt kahjustada inimese tervist või keskkonda;
2) käitaja esitatud või järelevalve käigus saadud teabe alusel on vajalik loale märgitud andmete muutmine;
3) kaevandamisjäätmekava muutmise või uue jäätmekava esitamise tõttu on vaja loale märgitud nõudeid muuta;
4) parima võimaliku tehnika põhimõtted on muutunud ulatuses, millest tingituna, ning arvestades käesoleva seaduse § 80 lõike 1 punkti 2, on vajalik loa tingimusi muuta.

(8) Jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeluba tunnistatakse kehtetuks lisaks käesoleva seaduse §-s 85 sätestatud juhtudele ka juhul, kui esinevad §-s 94 nimetatud asjaolud või kui nõutav on kaevandamisjäätmekava esitamine, kuid jäätmekava ei ole esitatud või ei vasta esitatud jäätmekava nõuetele ning puudusi selleks antud tähtaja jooksul ei kõrvaldata.»;

76) paragrahvi 97 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 nimetatud andmetele esitab kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks jäätmeluba (edaspidi korraldatud jäätmeveoluba) taotlev isik loa andjale kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakti koopia selle kohta, et taotleja pakkumus on käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud riigihankel tunnistatud edukaks.»;

77) seaduse 6. peatükki täiendatakse 7. jaoga järgmises sõnastuses:

«7. jagu
Jäätmeluba maavara rikastamisjäätmete tekitamiseks

§ 981. Loa taotlemine maavara rikastamisel jäätmete tekitamiseks

Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 nimetatud andmetele peab isik, kes taotleb jäätmeluba maavara rikastamisel jäätmete tekitamiseks, esitama loa andjale kaevandamisjäätmekava. Taotluses ei pea esitama andmeid, mis on kirjas taotlusele lisatavas kaevandamisjäätmekavas.

§ 982. Maavara rikastamisel jäätmete tekitamise loa andmisest keeldumine ja loa muutmine

(1) Maavara rikastamisel jäätmete tekitamise loa andmisest keeldutakse lisaks käesoleva seaduse §-s 83 sätestatule ka siis, kui on nõutav kaevandamisjäätmekava esitamine, kuid esitatud kava ei vasta nõuetele ning puudused ei ole selleks antud tähtaja jooksul kõrvaldatud.

(2) Maavara rikastamisel jäätmete tekitamise luba muudetakse lisaks käesoleva seaduse §-s 84 sätestatule ka siis, kui kaevandamisjäätmekava muutmise või uue kava esitamise tõttu on vaja loa nõudeid muuta.»;

78) paragrahvi 1011 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ei muudeta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel, kui käitlustegevuseks on saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnase puhastamine tekkekohas ning see tegevus hõlmab jäätmekäitlustoiminguid ja jäätmekoguseid, mis on kantud käitluslitsentsile. Kui kõnealuse tegevuse juures rakendatakse samu käitlustehnoloogiaid ja -seadmeid, mis on juba kehtiva litsentsi andmisel heaks kiidetud, siis määratakse konkreetsed keskkonnanõuded muutunud või lisandunud tegevuskohas jäätmeloaga.»;

79) paragrahvi 113 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Piiriülese või Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise veoga tegelev jäätmevedaja peab omama jäätmeluba või registreerimistõendit sõltumata sellest, kas veetavad jäätmed on vastavalt käesoleva seaduse § 14 lõikele 3 tema valduses või mitte. Jäätmesaadetisega peab kaasas olema jäätmeluba või registreerimistõend või nende koopia esitamiseks vajaduse korral pädevale asutusele või tolliametnikule.»;

80) seadust täiendatakse §-ga 1141 järgmises sõnastuses:

«§ 1141. Teabe esitamine selliste jäätmete riikidevahelise veo kohta, milleks veoluba ei ole vajalik

Riikidevahelise jäätmesaadetise saatmist korraldav isik või jäätmete vastuvõtja Eestis peab esitama Keskkonnaametile või tema volitatud asutusele kolme päeva jooksul pärast jäätmete saabumist jäätmekäitluskohta, kus taaskasutus- või kõrvaldamistoiming toimub, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 18 lõikes 1 nimetatud jäätmesaadetisega kaasneva ja määruse VII lisale vastava jäätmesaadetise kohta teavet sisaldava dokumendi.»;

81) paragrahvi 115 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

82) paragrahvi 117 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Käesoleva seaduse § 116 lõikes 2 nimetatud isik esitab vähemalt üks kord aastas Keskkonnaametile oma jäätmealase tegevuse aruande keskkonnaregistrisse kandmiseks.»;

83) paragrahvi 117 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Aruande esitamise kohustus ei laiene järgmistele isikutele:
1) ohtlike jäätmete tekitaja, kelle tegutsemiseks jäätmeluba või kompleksluba ei ole nõutav;
2) käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punkti 4 alusel registreeritud vahendaja;
3) käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud jäätmete vedaja.»;

84) paragrahvi 117 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

«(21) Jäätmekäitleja, kes käitleb probleemtoodetest tekkinud jäätmeid, esitab probleemtooteregistrile või probleemtoodete tootjale probleemtooteregistri vormidel jäätmealase tegevuse aruande probleemtoote-registrisse andmete kandmiseks.»;

85) paragrahvi 119 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Järelevalvet käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon ja kohaliku omavalitsuse üksus või asutus keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

(2) Järelevalvet jäätmeluba omava isiku, Keskkonnaametis registreeritud isiku ning ohtlike jäätmete tekitaja jäätmealase tegevuse üle teostatakse regulaarselt. Järelevalvet ei teostata ohtlike jäätmete tekkimise üle kodumajapidamises.

(3) Keskkonnainspektsioon on kohustatud kontrollima vähemalt üks kord aastas prügila käitaja ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omaja jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist. Kohaliku omavalitsuse üksus teostab pidevat järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle oma haldusterritooriumil.»;

86) paragrahvi 119 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

«(31) Järelevalve jäätmete kogumise ja veoga seotud tegevuse üle hõlmab kogutavate ja veetavate jäätmete päritolu, liiki, kogust ja sihtkohta.

(32) Keskkonnainspektsioon on kohustatud kontrollima vähemalt üks kord aastas tootjate ühenduse tegevuse vastavust jäätmeseadusega kehtestatud nõuetele.»;

87) paragrahvi 119 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Järelevalvet käesoleva seaduse § 27 nõuete järgimise üle teostavad lisaks Keskkonnainspektsioonile ka Tehnilise Järelevalve Amet, Tarbijakaitseamet ning Maksu- ja Tolliamet.»;

88) paragrahvi 119 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:

«(5) Järelevalvet käesoleva seaduse §-de 108 ja 113 nõuete järgimise üle teostab lisaks Keskkonnainspektsioonile ka Maksu- ja Tolliamet.

(6) Järelevalvet käesoleva seaduse § 25 lõike 4 ja § 268 nõuete järgimise üle teostab Tarbijakaitseamet.

(7) Järelevalvet käesoleva seaduse § 272 nõuete täitmise üle teostavad lisaks Keskkonnainspektsioonile ka Tehnilise Järelevalve Amet ja Päästeameti kohalikud päästekeskused.

(8) Järelevalvet teostaval isikul on õigus teha käesoleva seaduse täitmise tagamiseks ettekirjutusi. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 500 000 krooni.»;

89) paragrahvi 119 lõike 8 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa «500 000 krooni» tekstiosaga «32 000 eurot»;

90) paragrahvi 120 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «50 000 krooni» tekstiosaga «3200 eurot»;

91) paragrahv 1201 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 1201. Jäätmete käitlemise nõuete rikkumine

(1) Jäätmete käitlemise eest jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes, samuti jäätmete nende käitlemiseks õigust omavale isikule üleandmise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.»;

92) paragrahvi 1201 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «500 000 krooni» tekstiosaga «32 000 eurot»;

93) paragrahvi 1202 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «10 000 krooni» tekstiosaga «50 000 krooni»;

94) paragrahvi 1202 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «50 000 krooni» tekstiosaga «3200 eurot»;

95) paragrahvide 1203 ja 1204 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «50 000 krooni» tekstiosaga «500 000 krooni»;

96) paragrahv 1205 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 1205. Rahvusvaheliselt kontrollitavate jäätmete vedu üle riigipiiri asjakohase loata ja teatiseta ning loa nõudeid rikkudes

(1) Ohtlike ja muude rahvusvaheliselt kontrollitavate jäätmete üle riigipiiri veo eest asjakohase loata, teatiseta või loa nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.»;

97) paragrahvide 1203–1205 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «500 000 krooni» tekstiosaga «32 000 eurot»;

98) paragrahvi 1206 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «30 000 krooni» tekstiosaga «200 000 krooni»;

99) paragrahvi 1206 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «200 000 krooni» tekstiosaga «13 000 eurot»;

100) paragrahvi 1207 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «30 000 krooni» tekstiosaga «300 000 krooni»;

101) paragrahvi 1207 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «300 000 krooni» tekstiosaga «20 000 eurot»;

102) paragrahvis 121 asendatakse sõna «jäätmekäitluskoha» sõnadega «jäätmekäitluskoha või jäätmehoidla»;

103) paragrahvi 121 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «50 000 krooni» tekstiosaga «500 000 krooni»;

104) paragrahv 122 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 122. Keelatud toote turule laskmine

(1) Keelatud toote turule laskmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.»;

105) paragrahv 123 tunnistatakse kehtetuks;

106) paragrahvi 124 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «50 000 krooni» tekstiosaga «500 000 krooni»;

107) paragrahvi 1241 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «50 000 krooni» tekstiosaga «500 000 krooni»;

108) paragrahvide 121, 122, 124 ja 1241 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «500 000 krooni» tekstiosaga «32 000 eurot»;

109) paragrahvi 1242 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «50 000 krooni» tekstiosaga «200 000 krooni»;

110) paragrahvi 1242 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «200 000 krooni» tekstiosaga «13 000 eurot»;

111) seadust täiendatakse §-dega 1243 ja 1244 järgmises sõnastuses:

«§ 1243. Probleemtooteregistrisse andmete esitamata jätmine

(1) Probleemtooteregistrisse andmete esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 krooni.

§ 1244. Probleemtoodete märgistamise nõuete rikkumine

(1) Probleemtoodete märgistamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 krooni.»;

112) paragrahvi 1243 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «300 000 krooni» tekstiosaga «20 000 eurot»;

113) paragrahvi 1244 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «200 000 krooni» tekstiosaga «13 000 eurot»;

114) seadust täiendatakse §-ga 1245 järgmises sõnastuses:

«§ 1245. Ohtlikke aineid sisaldavate probleemtoodete ja nendest toodetest eraldatud osade kokkuostmise piirangu rikkumine

(1) Ohtlikke aineid sisaldavate probleemtoodete või nendest toodetest eraldatud osade kokkuostmise piirangu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.»;

115) paragrahvi 125 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «50 000 krooni» tekstiosaga «500 000 krooni»;

116) paragrahvi 126 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Töötlemata jäätmete või kasutatud rehvide prügilasse ladestamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.»;

117) paragrahvide 1245, 125 ja 126 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «500 000 krooni» tekstiosaga «32 000 eurot»;

118) seadust täiendatakse §-dega 1261–12611 järgmises sõnastuses:

«§ 1261. Segaolmejäätmete sortimise nõuete ja ladestamise tingimuste rikkumine

(1) Segaolmejäätmete sortimise nõuete ja ladestamise tingimuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 krooni.

§ 1262. Ohtlike jäätmete käitlemise eritingimuste rikkumine

(1) Ohtlike jäätmete käitlemise eritingimuste, välja arvatud pakendamise ja märgistamise nõuete, rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.

§ 1263. Ohtlike jäätmete pakendamise ja märgistamise nõuete rikkumine

(1) Ohtlike jäätmete või nende pakendite märgistamise korra, samuti ohtlike jäätmete pakendamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 krooni.

§ 1264. Laeval jäätmete põletamine

(1) Laeval jäätmete põletamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.

§ 1265. Metallijäätmete kogumise eritingimuste rikkumine

(1) Metallijäätmete kokkuostmise piirangute, kokkuostu dokumenteerimise kohustuse või sularahas arveldamise keelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.

§ 1266. Jäätmete kõrvaldamine kohas, mis ei vasta keskkonnanõuetele

(1) Jäätmete kõrvaldamise eest kohas, mis ei vasta keskkonnanõuetele, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 krooni.

§ 1267. Jäätmeveo nõuete rikkumine

(1) Jäätmeveo nõuete, välja arvatud ohtlike jäätmete veo nõuete, rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 krooni.

§ 1268. Mootorsõidukite ja mootorsõiduki haagiste rehvide üle nõutava arvestuse pidamata jätmine

(1) Mootorsõidukite ja mootorsõiduki haagiste rehvide üle nõutava arvestuse pidamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 1269. Kontrollinõuete täitmata jätmine

(1) Jäätmete üleandmise eest luba mittevajavaks käitlemiseks, veendumata, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning on varustatud nõuetekohaste tehniliste ja keskkonnakaitsevahenditega, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 12610. Kaevandamisjäätmete käitlemise erinõuete rikkumine

(1) Kaevandamisjäätmete käitlemise erinõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.

§ 12611. Suurõnnetuste vältimise ja nendest teatamise nõuete rikkumine

(1) Suurõnnetuste vältimise ja nendest teatamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.»;

119) paragrahvi 1261 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «200 000 krooni» tekstiosaga «13 000 eurot»;

120) paragrahvi 1262 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «500 000 krooni» tekstiosaga «32 000 eurot»;

121) paragrahvi 1263 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «200 000 krooni» tekstiosaga «13 000 eurot»;

122) paragrahvide 1264 ja 1265 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «500 000 krooni» tekstiosaga «32 000 eurot»;

123) paragrahvide 1266 ja 1267 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «200 000 krooni» tekstiosaga «13 000 eurot»;

124) paragrahvide 1268 ja 1269 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «50 000 krooni» tekstiosaga «3200 eurot»;

125) paragrahvide 12610 ja 12611 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «500 000 krooni» tekstiosaga «32 000 eurot»;

126) paragrahvi 127 lõigetes 1 ja 2 asendatakse paragrahvi number «126» numbriga «12611»;

127) paragrahvi 127 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Käesoleva seaduse §-des 1204, 1205 ja 122 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on ka Maksu- ja Tolliamet.»;

128) paragrahvi 127 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Käesoleva seaduse §-s 12611 nimetatud väärteo kohtuvälised menetlejad on:
1) Keskkonnainspektsioon;
2) Tehnilise Järelevalve Amet;
3) Päästeameti kohalik päästekeskus.»;

129) paragrahvi 128 lõiked 3 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

130) paragrahvi 128 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

131) paragrahvi 128 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(6) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole oma haldusterritooriumil sisse seadnud korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli see kohustus, või käesoleva seaduse §-s 711 sätestatud registri andmetel on üle 2 protsendi jäätmevaldajatest väljaspool olmejäätmete kogumissüsteemi, kannab see kohaliku omavalitsuse üksus tavajäätmete ning nendest põhjustatud saastuse likvideerimise kulud.»;

132) paragrahvi 129 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

133) seadust täiendatakse §-ga 1291 järgmises sõnastuses:

Ǥ 1291. Konfiskeerimine

Keskkonnainspektsioon või kohus võib käesoleva seaduse §-des 120, 1204, 1205, 122, 1262 ja 1265 sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi või väärteo vahetuks objektiks olnud jäätmete või toodete suhtes kohaldada konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.»;

134) paragrahvi 135 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Jäätmevaldajaks käesoleva seaduse §-de 66–69 tähenduses loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik või valdaja.»;

135) paragrahvi 135 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Jäätmevaldajad, kelle valla- või linnavalitsus on määratud tähtajaks lugenud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, korraldavad jäätmekäitlust ise kuni valla- või linnavalitsuse määratud tähtaja lõpuni.»;

136) seadust täiendatakse §-ga 1351 järgmises sõnastuses:

«§ 1351. Kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete rakendamine

(1) Kõik jäätmehoidlad, millele on luba antud või mis tegutsesid 2008. aasta 1. mail, peavad 2012. aasta 1. maiks vastama käesolevas seaduses kaevandamisjäätmeid reguleerivatele sätetele, välja arvatud käesoleva seaduse § 353 sätted, mida kohaldatakse alates 2014. aasta 1. maist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata enne 2008. aasta 1. maid suletud jäätmehoidlatele.

(3) Kaevandamisjäätmekava nõutakse pärast käesoleva seaduse § 39 lõike 4 ja § 421 jõustumist asjakohase loa taotluse esitamisel. Kaevandamisjäätmekava nõutakse ka juhul, kui maavara rikastamisel jäätmete tekitamise luba muudetakse.

(4) Käesoleva seaduse § 353, § 39 lõiget 4, § 421, § 73 lõike 2 punkti 8 ja § 941 ei kohaldata nendele jäätmehoidlatele, mis lõpetasid jäätmete vastuvõtmise enne 2006. aasta 1. maid või on lõpetamas sulgemismenetlusi vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning suletakse hiljemalt 2010. aasta 31. detsembriks.»;

137) seadust täiendatakse §-ga 1362 järgmises sõnastuses:

«§ 1362. Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate seadmete kasutamise keelu rakendamise tähtajad

PCB-d sisaldavatele seadmetele, mis on kasutusele võetud enne 2004. aasta 1. maid ning mis kuni kasutamise lõpuni vastavad neile esitatud tehnilistele normidele ja standarditele, on heas töökorras, ei leki ega väljuta muul viisil keskkonda neis sisalduvaid ohtlikke kemikaale, kohaldatakse käesolevat seadust alates 2010. aasta 31. detsembrist.»;

138) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

«1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta (ELT L 102, 11.4.2006, lk 15–34);
nõukogu direktiiv 90/313/EMÜ, mis käsitleb vaba juurdepääsu keskkonnateabele (EÜT L 158, 23.6.1990, lk 56–58);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 24–39);
nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1–19).»

§ 2. Maapõueseaduses (RT I 2004, 84, 572; 2010; 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

«8) kaevandamisjäätmekava esitamist ja selle täitmise kontrolli, juhul kui üldgeoloogilise uurimistöö, geoloogilise uuringu või maavara kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Mõistet kaevandamisjäätmed kasutatakse jäätmeseaduse § 71 tähenduses, arvestades ka selle paragrahvi lõikes 4 sätestatud erandeid.»;

2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

«15) maavara katend (edaspidi katend) on maavaravaru katvad setendid, mille eemaldamine on vajalik pealmaakaevandamisel.»;

3) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Kui uurimistöö või uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava. Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse §-s 421 kehtestatud nõuetest.»;

4) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse seletuskiri peab sisaldama ka andmeid uurimistöö või uuringu käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta.»;

5) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse tekstiosa «punktides 1–7» tekstiosaga «punktides 1–7, 10 ja 11»;

6) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

«(21) Kui nõutav on kaevandamisjäätmekava esitamine, on üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu loa lahutamatu osa jäätmeseaduse §-ga 421 kehtestatud nõuete kohaselt koostatud ja kinnitatud jäätmekava.»;

7) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

«10) on nõutav kaevandamisjäätmekava esitamine, kuid jäätmekava ei ole esitatud, või esitatud jäätmekava ei vasta nõuetele ning puudused jäetakse selleks antud tähtaja jooksul kõrvaldamata;
11) loa taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud.»;

8) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

«5) kaevandamisjäätmekava muutmise või uue jäätmekava esitamise tõttu on vaja muuta loale märgitud nõudeid.»;

9) paragrahvi 22 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6–9 järgmises sõnastuses:

«6) on nõutav kaevandamisjäätmekava esitamine, kuid jäätmekava ei ole esitatud, või ei vasta esitatud jäätmekava nõuetele ning puudused jäetakse selleks antud tähtaja jooksul kõrvaldamata;
7) kaevandamisjäätmete käitlemine ei vasta kaevandamisjäätmekavale;
8) loa taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud;
9) jäätmeseaduse § 73 lõike 2 punkti 8 kohaselt peab loa omanik omama ka jäätmeluba, kuid kehtiv jäätmeluba puudub.»;

10) paragrahvi 23 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Luba ei registreerita ümber isiku nimele, kellele on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud.»;

11) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

«(41) Ümberregistreerimisel loetakse loa saaja suhtes siduvaks ka loa lisaks olev kaevandamisjäätmekava.»;

12) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Kaevandamisloa omanikul on pealmaakaevandamisel õigus looduslikust seisundist eemaldada katendit. Katendi eemaldamist ei käsitata maavaravaru kaevandamisena, välja arvatud katendis sisalduva maavaravaru eemaldamine. Pealmaakaevandamisel eemaldatud katendit kasutatakse kaevandamisel rikutud maa kasutuskõlblikuks korrastamisel korrastamise projektis ettenähtud viisil. Katendit tohib võõrandada või kasutada väljaspool mäeeraldist käesoleva seaduse §-s 611 ettenähtud korras.»;

13) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Kaevandamisloa taotluse seletuskiri peab sisaldama ka andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta.»;

14) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava. Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse §-ga 421 kehtestatud nõuetest.»;

15) paragrahvi 32 lõikes 3 asendatakse tekstiosa «§ 34 punktides 1–14 ja 17–18» tekstiosaga «§ 34 lõike 1 punktides 1–14, 17–18 ja 20–21»;

16) paragrahvi 34 lõiget 1 täiendatakse punktidega 20 ja 21 järgmises sõnastuses:

«20) nõutav on kaevandamisjäätmekava esitamine, kuid seda ei ole esitatud, või ei vasta esitatud jäätmekava nõuetele ning puudused jäetakse selleks antud tähtaja jooksul kõrvaldamata;
21) taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud.»;

17) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

«(21) Kui on nõutav kaevandamisjäätmekava esitamine, on jäätmeseaduse § 421 nõuete kohaselt koostatud ja kinnitatud jäätmekava kaevandamisloa lahutamatu osa.»;

18) paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

«8) kaevandamisjäätmekava muutmise või uue jäätmekava esitamise tõttu on vaja muuta loale märgitud nõudeid.»;

19) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6–8 järgmises sõnastuses:

«6) nõutav on kaevandamisjäätmekava esitamine, kuid seda ei ole esitatud, või ei vasta esitatud jäätmekava nõuetele ning puudused jäetakse selleks antud tähtaja jooksul kõrvaldamata;
7) kaevandamisjäätmete käitlemisega seotud tegevus ei vasta kaevandamisjäätmekavale;
8) jäätmeseaduse § 73 lõike 2 punkti 8 kohaselt peab loa omanikul olema ka jäätmeluba, kuid kehtiv jäätmeluba puudub.»;

20) paragrahvi 44 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Kaevandamisluba ei registreerita ümber isiku nimele, kellele on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud.»;

21) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Kaevandamisloa ümberregistreerimisel loetakse kaevandamisloa saaja suhtes siduvaks ka loa lisaks olev kaevandamisjäätmekava.»;

22) paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

«(41) Kaevandamisega rikutud maa korrastamise või ehitamise eesmärgil kaevandamisjäätmete tagasipanemisel pealmaa- või allmaakaevandamise käigus tehtud kaeveõõntesse peab kaevandamisloa omanik:
1) tagama kaeveõõnte füüsilise stabiilsuse ja vajumite tekke vältimise, võttes arvesse jäätmeseaduse §-ga 331 kehtestatud nõudeid;
2) vältima pinnase, pinna- ja põhjavee saastumist;
3) tagama kaeveõõntesse tagasi paigutatud kaevandamisjäätmete korrastamisjärgse seire vastavalt jäätmeseaduse §-ga 331 sätestatud nõuetele.

(42) Vee seisundi halvenemise ning õhu ja pinnase saastumise vältimiseks kohaldatakse kaevandamisega rikutud maa korrastamisel jäätmeseaduse § 331 lõike 8 alusel keskkonnaministri määrusega kehtestatud nõudeid.»;

23) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

«(51) Kaeveõõnte täitmisel kasutatavate muude kui kaevandamisjäätmete suhtes kohaldatakse asjakohastel juhtudel jäätmeseaduse, sealhulgas selle § 33 lõike 1 punkti 1 alusel keskkonnaministri määrusega prügilate kohta kehtestatud nõudeid.»;

24) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«MAAPÕUE MUUD KASUTAMISE VIISID»;

25) seadust täiendatakse §-ga 611 järgmises sõnastuses:

«§ 611. Katendi võõrandamine ja kasutamine väljaspool mäeeraldist

(1) Maavara kaevandajal on õigus pealmaakaevandamisel eemaldatavat maavara katendit, mis ei ole maavaravaruna arvele võetud, võõrandada või kasutada väljaspool mäeeraldist ainult Keskkonnaameti nõusolekul, arvestades käesoleva seaduse §-s 65 sätestatud mullakaitse nõudeid. Nõusolek loetakse antuks, kui kaevandaja on sellest eelnevalt Keskkonnaametit kirjalikult teavitanud ning viimane ei ole kahe nädala jooksul teate saamisest arvates nõusoleku andmisest keeldunud. Kui Keskkonnaamet vajab teate esitajalt täiendavaid andmeid, pikeneb nõusoleku andmisest keeldumise tähtaeg andmete saamiseks kulunud aja võrra.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates tuleb kirjeldada kogu eemaldatava katendi kogust ja kvaliteeti ning võõrandatava või väljaspool mäeeraldist kasutatava katendi kogust, kvaliteeti ja kasutamise asukohta. Teatele lisatakse kavandatava tegevuse kalenderplaan ja olemasoleva plaanimaterjali alusel koostatud tegevuse asukoha plaan ning koopia maavara kaevandamise loast ja kaevandatud ala korrastamise projektist.

(3) Keskkonnaamet keeldub nõusoleku andmisest, kui katendi võõrandamisega või kasutamisega väljaspool mäeeraldist kaasnes või kaasneks oluline keskkonna kahjustamine või kaevis on saadud loata kaevandamisel või kaevandatud ala korrastamisel ei ole võimalik järgida kaevandamisega rikutud maa korrastamise nõudeid.»;

26) paragrahvi 64 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 64. Turba kriitilise varu suurus ja kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade kasutamine»;

27) paragrahvi 64 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

«(3) Kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade nimekirja kinnitab keskkonnaminister.

(4) Kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaaladel kaevandamisele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud turba kriitilise varu suurust ning kasutusmäära.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aladele esitatud maavara kaevandamise loa taotlusi menetletakse käesolevas seaduses sätestatud korras.»;

28) paragrahv 66 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 681 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Maavara või ülejäänud maapõue loata kasutamise eest, kui luba on nõutav, ja loa nõudeid rikkudes või kaevandamisel loa nõudeid rikkudes või ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise võõrandamise või kasutamise eest väljaspool kinnisasja Keskkonnaameti nõusolekuta, või maavaravaru või loodusliku kivimi, setendi, vedeliku või gaasi, mis ei ole maavaravaruna arvele võetud, sama isiku teisele kinnistule transportimise eest Keskkonnaameti nõusolekuta, või pealmaakaevandamisel eemaldatava maavara katendi võõrandamise või väljaspool mäeeraldist kasutamise eest Keskkonnaameti nõusolekuta –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.»;

30) paragrahvi 74 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«6) käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 sätestatud nõusolekuta transporditakse teisele kinnisasjale maavaravaru või looduslikku kivimit, setendit, vedelikku või gaasi, mis ei ole maavaravaruna arvele võetud, või § 60 lõikes 3 sätestatud nõusolekuta võõrandatakse või kasutatakse väljaspool kinnisasja ehitiste või rajatiste püstitamisel ülejäävat kaevist, või § 611 lõikes 1 sätestatud nõusolekuta võõrandatakse või kasutatakse väljaspool mäeeraldist pealmaakaevandamisel eemaldatavat maavara katendit;»;

31) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

«(10) Kaevandamisjäätmekava kohta kehtestatud nõudeid kohaldatakse enne käesoleva lõike jõustumist antud lubadele alates 2012. aasta 1. maist.»;

32) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

«1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta (ELT L 102, 11.4.2006, lk 15–34).»

§ 3. Keskkonnatasude seaduses (RT I 2005, 67, 512; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõiked 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(9) Ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandustööde käigus tekkiva kaevise võõrandamise või väljaspool kinnisasja kasutamise korral ning pealmaakaevandamisel eemaldatava maavara katendi võõrandamise või väljaspool mäeeraldist kasutamise korral tuleb tasuda maavaraga võrdväärseks määratud maavara kaevandamisõiguse tasu.

(10) Nõusoleku andmisel määrab Keskkonnaamet esitatud taotluse ja olemasoleva teabe alusel, millise maavaraga võrdväärselt tuleb ehitise püstitamise, maaparandustööde ja põllumajandustööde käigus tekkiva kaevise või pealmaakaevandamisel eemaldatava maavara katendi võõrandamise või kasutamise korral tasuda maavara kaevandamisõiguse tasu.»;

2) paragrahvi 56 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Sihtasutuse nõukogu liikmetest nimetatakse neli Riigikogu otsusega Riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekul ja neli asutajaõiguste teostaja poolt keskkonnaministri ettepanekul.»;

3) paragrahvi 56 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Keskkonnaminister on sihtasutuse nõukogu liige oma ametikoha järgselt.»

§ 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 4, 51, 52, 61 ja 76 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 80 jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 89, 90, 92, 94, 97, 99, 101, 108, 110, 112, 113, 117 ja 119–125 jõustuvad päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel.

Riigikogu esimees Ene ERGMA