Eurovoci märksõnad (näita)

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2831 kultuur ja religioonkultuuripoliitikakultuuripärandkunstiteos

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2846 ehitus ja linnaplaneeriminelinnaplaneerimineavalik teenindusavalik hoone

HALDUSÕIGUSKultuur ja sport

HALDUSÕIGUSMajandustegevus eri valdkondades

HALDUSÕIGUSRiigihanked

Teksti suurus:

Kunstiteoste tellimise seadus (lühend - KTTS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2014
Avaldamismärge:RT I 2010, 43, 257

Välja kuulutanud
Vabariigi President
30.06.2010 otsus nr 720

Kunstiteoste tellimise seadus

Vastu võetud 17.06.2010

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus reguleerib avaliku otstarbega hoone ehitustöödega kaasnevat kunstiteoste tellimise kohustust avaliku ruumi esteetilise rikastamise eesmärgil.

 (2) Avaliku otstarbega hooned käesoleva seaduse tähenduses on kasutamise otstarbe kohaselt järgmised hooned tingimusel, et need on üldiseks kasutamiseks ette nähtud ja avatud: hoolekandeasutuste ja ühiselamute hooned, büroo-, administratiiv-, transpordi-, side-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja spordihooned ehitusseaduse alusel kehtestatud ehitise kasutamise otstarvete loetelu kohaselt.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Kunstiteoste tellimise kohustus

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud kohustused laienevad järgmistele isikutele (edaspidi tellija):
 1) riik või riigiasutus;
 2) avalik-õiguslik juriidiline isik või selle asutus, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus või kohalike omavalitsuste ühendus;
 3) sihtasutus, mille ainuasutaja on käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud isik või mille nõukogu vähemalt pooled liikmed määravad käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud isikud;
 4) mittetulundusühing, mille rohkem kui pooled liikmed on käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud isikud;
 5) Vabariigi Valitsuse määratud riigi äriühing, kes osutab riigile kinnisvarateenuseid ja nõustab riiki kinnisvaraga seotud küsimustes, ning muu eraõiguslik juriidiline isik, tingimusel et ta on asutatud eesmärgiga täita või täidab põhi- või kõrvaltegevusena avalikes huvides ülesannet, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis-, haldus- või järelevalveorgani rohkem kui pooled liikmed määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi käesoleva lõike punktides 1–4 või käesolevas punktis nimetatud isikud või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi vastavad isikud;
 6) isik, kellele on antud eri- või ainuõigus tegutseda riigihangete seaduse §-des 83–89 nimetatud valdkondades.

 (2) Tellija on kohustatud korraldama kunstiteose tellimise konkursi pärast hankemenetluse lõppemist hankelepingu sõlmimisega juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) tellija sõlmis hankijana riigihangete seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud ehitustööde hankelepingu või riigihangete seaduse § 72 lõikes 1 nimetatud ehitustööde kontsessioonilepingu;
 2) ehitustöö seisneb avaliku otstarbega hoone püstitamises, laiendamises või rekonstrueerimises;
 3) ehitustööde hankelepingu või kontsessioonilepingu hind koos käibemaksuga on võrdne riigihangete seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud ehitustööde riigihanke kolmekordse piirmääraga või ületab seda.

 (3) Kunstiteoste hind ilma käibemaksuta peab kokku olema vähemalt 1/100 järgmisest hinnast, kuid mitte üle 65 000 euro:
 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud ehitustööde hankelepingu või kontsessioonilepingu hinnast;
 2) kõigi osade suhtes sõlmitud hankelepingute summeeritud hinnast, kui ehitustööde hange on jaotatud ühe hankemenetluse raames osadeks;
 3) ehitustööde ja projekteerimisteenuste hankelepingute summeeritud hinnast, kui ehitustööde hankelepingule eelneva viie aasta jooksul on sõlmitud sama hoone projekteerimisteenuste hankeleping.

 (4) Kui 1/100 käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hinnast ületab 65 000 eurot, võib kunstiteoste hind ilma käibemaksuta kokku olla sellest suurem.

§ 3. Kunstiteose tellimise konkurss

 (1) Kunstiteose tellimise konkursi eesmärk on sõlmida võitjaga hankeleping, millega tellitakse kujutava või rakenduskunsti teos, mis on vallasasi või hoone oluline osa ja mis pannakse avalikult ja püsivalt välja avaliku otstarbega hoones või selle juures.

 (2) Kunstiteose tellimise konkursile rakendatakse riigihangete seaduses ideekonkursi kohta sätestatut, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

 (3) Tellija kuulutab kunstiteose tellimise konkursi välja hankelepingu sõlmimisega ühe aasta jooksul hankemenetluse lõppemisest arvates või, juhul kui ehitustööde hange on jaotatud ühe hankemenetluse raames osadeks, viimase osa kohta hankelepingu sõlmimisest.

 (4) Kunstiteose tellimise konkursi žürii koosseis peab vähemalt 2/3 ulatuses koosnema füüsilistest isikutest, kelle on määranud kujutava või rakenduskunsti alal tegutseva loomeliidu juhatus loomeliidu liikmete hulgast.

 (5) Tellija teatab Kultuuriministeeriumile tellitava kunstiteose liigi, autori ja asukoha kolme kuu jooksul kunstiteose tellimise konkursi tulemusel hankelepingu sõlmimisest arvates. Kultuuriministeerium avalikustab need andmed oma veebilehel.

§ 4. Riiklik järelevalve

 (1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse nõuete täitmise üle teeb Kultuuriministeerium.

 (2) Riiklikku järelevalvet tegeval ametnikul on ülesannete täitmiseks õigus:
 1) saada tellijalt vajaduse korral andmeid käesoleva seaduse nõuete täitmise kohta;
 2) teha tellijale käesolevas seaduses sätestatud korras kohustuslik ettekirjutus käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral.

 (3) Ettekirjutuses nimetatakse:
 1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;
 2) ettekirjutuse koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning asutuse nimetus ja aadress;
 3) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimetus, kellele ettekirjutus tehakse;
 4) ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud ja viide õiguslikule alusele;
 5) ettekirjutuse resolutsioon, milles esitatakse kohustatud subjekti ettekirjutusest tulenevad kohustused ja nende täitmise tähtajad;
 6) viide sunnivahendite kohaldamise võimalusele ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral;
 7) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;
 8) ettekirjutuse koostaja allkiri.

 (4) Riiklikku järelevalvet tegev ametnik toimetab ettekirjutuse isikule või tema esindajale kätte posti teel väljastusteatega tähtkirjaga või annab üle allkirja vastu.

 (5) Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib riikliku järelevalve tegija rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 1500 eurot.

§ 5. Vastutus

 (1) Käesoleva seaduse § 2 lõigetes 2 ja 3 ning § 3 lõigetes 1 ja 3–5 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 4000 eurot.

 (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

 (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Kultuuriministeerium.

§ 6. Rakendussäte

  Käesolevast seadusest tulenevat kunstiteoste tellimise kohustust rakendatakse juhul, kui käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud hankemenetlus algab pärast seaduse jõustumist.

§ 7. Üleminekusäte

  Kuni päevani, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, arvutatakse käesolevas seaduses eurodes väljendatud summad ümber Eesti kroonidesse Eesti Panga kursi alusel. Saadud tulem ümardatakse ühe sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on null kuni neli, jäetakse teisel kohal pärast koma olev arv muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on viis kuni üheksa, ümardatakse teisel kohal olev arv ühe võrra ülespoole.

§ 8. Seaduse jõustumine

  Seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Ene ERGMA