HALDUSÕIGUSKultuur ja sport

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Spordiseadus (lühend - SpS)

Spordiseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 08.07.2016, 32

Spordiseadus

Vastu võetud 06.04.2005
RT I 2005, 22, 148
jõustumine 01.01.2006, osaliselt vastavalt § 33 lõigetele 2 ja 3.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
08.03.2006RT I 2006, 14, 11106.04.2006
22.03.2006RT I 2006, 15, 11914.04.2006
21.12.2006RT I 2007, 4, 1901.09.2007
22.10.2008RT I 2008, 48, 26401.02.2009
20.02.2009RT I 2009, 15, 9301.04.2009
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
20.05.2010RT I 2010, 29, 15120.06.2010
02.06.2010RT I 2010, 35, 19101.06.2011
17.06.2010RT I 2010, 44, 26201.09.2010
08.12.2011RT I, 29.12.2011, 101.01.2012, osaliselt 01.01.2014 ja 01.11.2014
13.06.2012RT I, 27.06.2012, 201.07.2012
14.11.2012RT I, 06.12.2012, 101.01.2013
19.06.2014RT I, 12.07.2014, 101.01.2015
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist.
05.11.2014RT I, 18.11.2014, 619.11.2014
19.11.2014RT I, 13.12.2014, 101.01.2016, jõustumisaeg muudetud 01.07.2016 [RT I, 17.12.2015, 1]
25.11.2015RT I, 17.12.2015, 120.12.2015, osaliselt 01.01.2016 ja 01.07.2016
09.12.2015RT I, 30.12.2015, 118.01.2016
15.06.2016RT I, 08.07.2016, 101.01.2017

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab spordi korraldamise üldised organisatsioonilised ja õiguslikud alused, sportlase ja treeneri õigused ja kohustused, olümpiavõitja riikliku toetuse taotlemise ja määramise alused, spordi finantseerimise alused, treeneri tööjõukulu toetamise alused ning spordiürituste korraldamise nõuded ja vastutuse nõuete rikkumise eest.
[RT I, 18.11.2014, 8 - jõust. 19.11.2014]

 (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

 (3) Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 2.  Spordi korraldamise ja edendamise ülesanne

  Sporti korraldavad ja edendavad riik, kohaliku omavalitsuse üksused ja spordiorganisatsioonid kogu rahva kehalise ja vaimse vormi, sportliku eluviisi, samuti noorte sportliku eneseteostuse eesmärgil.

§ 21.  Maavalitsuse ülesanded spordi korraldamisel ning edendamisel

 (1) Maavalitsuse haldamisel olevate spordiehitiste kasutamist korraldab maavanem, kes loob tingimused spordi üldiste arengusuundade elluviimiseks ning esitab koostöös kohaliku omavalitsuse organitega ettepanekuid spordialaste riiklike finantseerimis- ja investeerimisprogrammide väljatöötamiseks.

 (2) Maavanem moodustab maavalitsuse juurde nõuandva organina spordinõukogu. Nõukogu töökorra kinnitab maavanem.
[RT I 2006, 14, 111 - jõust. 06.04.2006]

§ 3.  Spordi korraldamine vallas ja linnas

  Vallal ja linnal on kohustus:
 1) määrata kindlaks oma haldusterritooriumil spordiks vajalik maa-ala;
 2) kinnitada spordiorganisatsioonide valla- või linnaeelarvest toetamise tingimused, kord ja taotluste vormid ning vajaduse korral näha ette omaosaluse tingimused toetuse saamiseks;
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.04.2009]
 21) toetada eelarveliste vahendite olemasolu korral oma haldusterritooriumil asuvate spordiorganisatsioonide tööd;
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.04.2009]
 3) tagada munitsipaalkoolides tingimused kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks ja soodustada spordiharrastust koolides, spordikoolides ning noorte püsilaagrites;
[RT I 2010, 44, 262 - jõust. 01.09.2010]
 4) määrata oma haldusterritooriumil spordi korraldamisega tegelev teenistuja või määrata need ülesanded mõnele teisele valla või linna ametiasutuse teenistujale;
 5) informeerida spordiehitise otstarbe muutmise kavatsusest maavalitsust ja Kultuuriministeeriumi.

§ 4.  Spordiorganisatsioonid

  Spordiorganisatsioonid käesoleva seaduse mõistes on:
 1) spordiklubi – eraõiguslik juriidiline isik, mille põhitegevus on spordi arendamine;
 2) maakonna spordiliit – maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendus, kes rahvusliku olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid;
 3) spordialaliit – spordiala harrastavate spordiklubide üleriigiline ühendus, kes spordiala rahvusvahelise spordialaliidu ning rahvusliku olümpiakomitee liikmena spordiala esindab ja kellel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid;
 4) spordiühendus – spordi spetsiifilises valdkonnas (harrastussport, tervisesport, koolisport, üliõpilassport, puudega inimeste sport, töökohasport, veteranisport jm) või piirkondlikul põhimõttel tegutsevate spordiklubide või füüsiliste isikute ühendus;
 5) rahvuslik olümpiakomitee – maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid ühendav organisatsioon, kes korraldab ühistegevust ja arendab ning kaitseb spordi- ja olümpialiikumist Eestis.

§ 5.  Spordikool

  Spordikool on huvikooli seaduse või erakooliseaduse alusel tegutsev asutus.
[RT I 2007, 4, 19 - jõust. 01.09.2007]

§ 6.  Treenerile esitatavad nõuded

 (1) Treener on kohustatud:
 1) tagama sportliku treeningu aluspõhimõtete järgimise ja ohutuse;
 2) jälgima treeningukoormuse vastavust juhendatavate tervislikule seisundile.

 (2) Treener on sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses.

 (3) Treener võib olla ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Kultuuriministeerium.
[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

§ 61.  Spordi andmekogu

 (1) Sporditegevuse korraldamise ja juhtimise ning sporditegevuses osalemise tõhustamise eesmärgil Eesti spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite üle arvestuse pidamiseks asutab Vabariigi Valitsus riigi infosüsteemi kuuluva spordi andmekogu.

 (2) Spordi andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (3) Spordi andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium.
[RT I 2010, 35, 191 - jõust. 01.06.2011]

 (4) Spordi andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses.
[RT I, 27.06.2012, 2 - jõust. 01.07.2012]

§ 7.  Spordilähetus

  Spordiorganisatsioonil on õigus lähetada oma liikmeks olevaid või oma liikmeks oleva spordiorganisatsiooni liikmeks olevaid sportlasi, samuti treenereid, kohtunikke, spordiarste ning teisi spordi korraldamisega seotud isikuid põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks väljapoole lähetatava alalise tegevuskoha asukohta, sealhulgas välisriiki, ning maksta nendele lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulude hüvitisi ning päevaraha.

§ 8.  Rahvusvahelistest tiitlivõistlustest osavõtt

  Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel on Eesti rahvuskoondise koosseisus või individuaalselt õigus esineda Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel ei ole mõne muu riigi kodakondsust.

§ 9.  Riigieelarvest spordi finantseerimise alused

 (1) Toetust makstakse spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava, kes on kantud spordi andmekogusse ja kes on enda kohta eelmisel kalendriaastal spordi andmekogusse kantud andmed vastutava töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud.
[RT I 2010, 35, 191 - jõust. 01.06.2011]

 (2) Spordiorganisatsiooni arengukavas nähakse ette spordiorganisatsiooni missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. Arengukava koostatakse vähemalt neljaks aastaks.

 (3) Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 91.  Toetus spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile treeneri tööjõukulu katmiseks

 (1) Riigieelarves nähakse ette toetus spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile lapsi ja kuni 24-aastaseid (kaasa arvatud) noori juhendava treeneri tööjõukulu katmiseks (edaspidi treeneri tööjõukulu toetus).

 (2) Treeneri tööjõukulu toetuse suuruse määramisel lähtutakse tema poolt spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis juhendatavate treeningrühmade treeningtundide summast.

 (3) Treeneri tööjõukulu toetuse määramise, jaotamise ja tagasinõudmise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

 (4) Valdkonna eest vastutav minister võib treeneri tööjõukulu toetuse määramise, jaotamise ja tagasinõudmise volitada halduslepingu alusel eraõiguslikule juriidilisele isikule. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet Kultuuriministeerium.

 (5) Treeneri tööjõukulu toetuse andmise menetlemiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid:
 1) toetust taotlevas spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis treeniva lapse või noore nimi;
 2) toetust taotlevas spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis treeniva lapse või noore isikukood.

 (6) Treeneri tööjõukulu toetuse taotluste menetlemisel on õigus kasutada käesoleva seaduse §-s 61 nimetatud spordi andmekogu andmeid ning kontrollida käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikuandmete õigsust rahvastikuregistri kaudu.

 (7) Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ning treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 18.11.2014, 8 - jõust. 19.11.2014]

§ 10.  Riiklikud spordistipendiumid ja -preemiad

 (1) Vabariigi Valitsus määrab väljapaistvate sportlike saavutuste eest riiklikke spordipreemiaid ja valdkonna eest vastutav minister määrab sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks riiklikke spordistipendiume.

 (2) Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2006, 15, 119 - jõust. 14.04.2006]

§ 11.  Dopinguvastaste reeglite järgimine

 (1) Sportlane ja treener on kohustatud tundma ja järgima dopinguvastaseid reegleid, mis on sätestatud maailma dopinguvastases koodeksis ja mis on vastu võetud vastavalt koodeksile.

 (2) Sportlane, kellel on tuvastatud dopingu kasutamine või kes on dopingutestist keeldunud, kaotab talle selle eest spordialaliidu või rahvusvahelise spordialaliidu poolt määratud võistluskeelu perioodiks õiguse riiklikele spordistipendiumidele ja -toetustele.

2. peatükk OLÜMPIAVÕITJA RIIKLIK TOETUS 

§ 12.  Olümpiavõitja riiklikule toetusele õigust omavad isikud

 (1) Olümpiavõitja riiklikku toetust (edaspidi toetus) määratakse ja makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel isikule, kes on Eesti kodanik ning on saavutanud olümpiahartas sätestatud olümpiaspordialal või paraolümpiamängude programmi kuuluval spordialal olümpiavõidu, esindades Eesti Vabariiki.

 (2) Olümpiamängudel olümpiavõidu saavutanud isik võib taotleda toetust:
 1) vanuse alusel – kümme aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumist või
 2) osalise või puuduva töövõime alusel – alates osalise või puuduva töövõime tuvastamisest töövõimetoetuse seaduses sätestatud korras.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

 (3) Paraolümpiamängudel olümpiavõidu saavutanud isik võib taotleda toetust kümme aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumist.

§ 13.  Toetuse finantseerimine ja toetuse määrad

 (1) Toetust finantseeritakse riigieelarvest.

 (2) Toetuse arvutamise aluseks on toetuse määrad (eraldi olümpiavõitjatele ja paraolümpiamängude võitjatele), mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toetuste uued määrad ei või olla väiksemad kehtivatest määradest.

§ 14.  Toetuse taotlemine

 (1) Toetuse taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
[RT I, 06.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

 (2) Toetuse taotlemiseks esitatakse järgmised dokumendid:
 1) avaldus;
 2) isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument;
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
 3) rahvusliku olümpiakomitee või paraolümpiakomitee teatis, millega tõendatakse vastavust käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele;
 4) käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul osalist või puuduvat töövõimet tõendav dokument.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

 (3) Sotsiaalkindlustusametisse esitatakse originaaldokumendid või ametlikult kinnitatud ärakirjad.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (4) Toetuste taotlemise päevaks loetakse päev, millal Sotsiaalkindlustusamet võtab vastu toetuse taotluse.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (5) Kui toetuse taotlus on saadetud posti teel, loetakse taotlemise päevaks taotluse lähtekohas postitamise kuupäev.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 15.  Taotluse läbivaatamine

  Sotsiaalkindlustusamet vaatab toetuste taotlemiseks esitatud dokumendid läbi esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.
10.01.2017 15:07
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „Sotsiaalkindlustusamet“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
[RT I, 06.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 16.  Toetuse suuruse arvutamine

 (1) Vanuse ja puuduva töövõime alusel makstava toetuse suuruseks on käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud toetuse määr.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

 (2) Osalise töövõime alusel makstava toetuse suuruseks on pool käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud toetuse määrast.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

 (3) Toetuse suurus arvutatakse toetuse määramise algtähtajal kehtinud toetuse määra alusel. Toetuse määra muutmise korral arvutatakse toetus ümber uue toetuse määra kehtestamise kuupäevast arvates.

§ 17.  Toetuse määramise tähtaeg

 (1) Toetus määratakse käesolevas seaduses sätestatud toetusele õiguse tekkimise päevast, kui toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul, arvates toetusele õiguse tekkimise päevast.

 (2) Toetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus taotlemise päevast.

 (3) Vanuse alusel makstav toetus määratakse tähtajatult.

 (4) Osalise või puuduva töövõime alusel makstav toetus määratakse osalise või puuduva töövõime kestuse ajaks.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

 (5) Isikule, kellele makstakse toetust osalise või puuduva töövõime alusel kuni käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 1 sätestatud vanuseni, määratakse toetus vanuse alusel ilma uut avaldust nõudmata.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 18.  Toetuse määramise otsus

 (1) Toetuse määramise otsustab Sotsiaalkindlustusamet.
[RT I, 06.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

 (2) [Kehtetu - RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 19.  Toetuse maksmine

 (1) Toetust makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (2) [Kehtetu - RT I 2008, 48, 264 - jõust. 01.02.2009]

 (3) [Kehtetu - RT I 2008, 48, 264 - jõust. 01.02.2009]

3. peatükk SPORDIÜRITUSTE KORRALDAMISE NÕUDED 

§ 20.  Spordiürituse korraldamise loa taotlemine

 (1) Spordiürituse korraldaja (edaspidi korraldaja) esitab vähemalt üks kuu enne spordiürituse korraldamise päeva spordiürituse korraldamise asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele spordiürituse korraldamise loa (edaspidi luba) saamiseks kirjaliku taotluse, milles märgitakse:
 1) spordiürituse nimetus, selle toimumise aeg ja koht;
 2) korraldaja nimi, elukoht või aadress, sünniaeg või registrikood;
 3) osalevate klubide või koondiste nimed;
 4) eeldatav pealtvaatajate arv, iga võistkonna toetajate arv eraldi;
 5) andmed isiku kohta, kes vastutab avaliku korra ja turvalisuse eest;
 6) andmed turvaettevõtja kohta ja turvaseaduse § 9 lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolud või korraldajapoolsete korrapidajate arv ja nende tööülesannete kirjeldus;
 7) andmed piletimüügi korraldamise kohta;
 8) andmed osalevate võistkondade toetajate üksteisest eraldamise korraldamise kohta;
 9) kui võistluspaigas kavandatakse alkohoolse joogi jaemüüki, siis andmed selle korralduse kohta;
 10) andmed sõidukite parkimise korralduse kohta;
 11) korraldaja hinnang võistluse ajal esineda võivate turvariskide kohta.

 (2) Spordiüritused, mille korraldamiseks on vaja taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba, on:
 1) jalgpalli, jäähoki ja korvpalli A-koondise mäng või turniir;
 2) jalgpalliklubi UEFA karikasarja mäng või turniir;
 3) meistriliiga jalgpalli-, jäähoki- või korvpalliklubi sõpruskohtumine välismaa klubi või koondisega.

 (3) Valla- või linnavalitsus edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotluse viivitamata kooskõlastamiseks Politsei- ja Piirivalveametile ja Päästeametile ning vajaduse korral muudele ametkondadele, kes kooskõlastavad või jätavad loa taotluse kooskõlastamata viie tööpäeva jooksul loa taotluse kooskõlastamiseks esitamisest. Nimetatud ametkonnad võivad turvalisuse tagamise eesmärgil loa taotluse kooskõlastada tingimuslikult.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (4) Valla- või linnavalitsus võib käesolevas paragrahvis ning §-des 21, 22 ja 24 sätestatud pädevuse anda valla või linna ametiasutusele.

§ 21.  Loa andmine

  Valla- või linnavalitsus annab loa kümne tööpäeva jooksul loa taotluse esitamisest. Loas märgitakse:
 1) spordiürituse nimetus;
 2) korraldaja nimi, elukoht või aadress, sünniaeg või registrikood ja telefoninumber;
 3) võistluspaiga asukoht;
 4) spordiürituse toimumise alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;
 5) loa taotluse kooskõlastanud ametkondade esitatud tingimused.

§ 22.  Loa andmisest keeldumine

  Valla- või linnavalitsus võib keelduda loa andmisest kümne tööpäeva jooksul loa taotluse esitamisest, teatades sellest korraldajale kirjalikult kolme tööpäeva jooksul. Valla- või linnavalitsus võib jätta loa andmata:
 1) kui loa taotluses ei esitatud nõutud andmeid või esinesid muud puudused ning puudusi ei kõrvaldatud tähtaja jooksul;
 2) kui loa taotlus ei ole esitatud õigeaegselt;
 3) kui korraldaja ei täida loa taotluse kooskõlastanud ametkondade kooskõlastamise tingimusi, mis peavad olema täidetud enne loa andmist.

§ 23.  Korraldaja kohustused

  Korraldaja on kohustatud spordiürituse planeerimisel, ettevalmistamisel ja korraldamisel:
 1) tagama spordiüritusel osalejate turvalisuse;
 2) tagama piletimüügi korralduse range kontrolli, et eri võistlejate toetajad oleksid üksteisest eraldatud;
 3) korraldama sõidukite parkimise;
 4) tagama võistluspaigas avaliku korra ja heakorra;
 5) täitma loa taotluse kooskõlastanud ametkondade esitatud tingimusi.

§ 24.  Kodumängude korraldamise loa taotlemine, loa andmine ja selle andmisest keeldumine

 (1) Kodumängude korraldaja esitab vähemalt üks kuu enne hooaja algust kodumängude korraldamise asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele loa taotluse, milles märgitakse käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud andmed kõigi teadaolevate kodumängude kohta.

 (2) Kodumäng on jalgpalli, jäähoki ja korvpalli meistriliigasse kuuluva spordiklubi puhul mäng teise spordiklubi vastu oma koduväljakul või koduhallis, rahvuskoondise puhul mäng teise riigi koondise vastu Eesti Vabariigis.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmine või selle andmisest keeldumine toimub käesoleva seaduse §-des 21 ja 22 sätestatud tingimustel ja korras.

4. peatükk VASTUTUS 

§ 25.  Spordiürituse korraldamise nõuete rikkumine

 (1) Spordiürituse korraldamise eest ilma loata või korraldaja kohustuste eiramise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 26.  Menetlus

 (1) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 27.  Täiendav toetuse määramine

 (1) Õigust toetusele vanuse alusel omavad lisaks käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavatele isikutele ka need isikud, kes on Eesti kodanikud ja on saavutanud olümpiahartas sätestatud olümpiaspordialal olümpiavõidu enne 1988. aastat, esindades NSV Liitu. Nimetatud isikute loetelu kinnitab Eesti Olümpiakomitee ettepanekul kultuuriminister käskkirjaga. Toetuse taotlemine ja maksmine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel tuvastatakse osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduses sätestatud korras, on neil õigus taotleda toetust käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

 (3) Isikule, kellel käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 kohaselt tekib 2005. aasta 1. jaanuaril õigus olümpiavõitja riiklikule toetusele, määratakse olümpiavõitja riiklik toetus tagasiulatuvalt alates 2005. aasta 1. jaanuarist, kui isik on esitanud taotluse ja vajalikud dokumendid hiljemalt 2005. aasta 1. novembriks.

 (4) Olümpiavõitja toetuse määr 2005. aastal on 10 000 krooni kuus.

§ 271.  Varem määratud toetuse väljamaksmine

  Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud toetus makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud korras.
[RT I 2008, 48, 264 - jõust. 01.02.2009]

§ 272.  Püsiva töövõime kaotuse alusel toetuse taotlemine ja määramine

  Olümpiamängudel olümpiavõidu saavutanud isikul, kellel on enne 2017. aasta 1. jaanuari tuvastatud püsiv töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras, on õigus taotleda toetust ja see määratakse talle, lähtudes kuni 2016. aasta 1. jaanuarini kehtinud käesoleva seaduse redaktsioonist.
[RT I, 17.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016]

§ 28. – § 32. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 33.  Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse §-d 12–19 ja 27 jõustuvad üldises korras.

 (3) Käesoleva seaduse § 6 lõige 2 jõustub 2006. aasta 1. septembril.