Teksti suurus:

Avalikkuse hädaolukorra tekkimise vahetust ohust, hädaolukorrast ja hädaolukorra lahendamisest teavitamise kord ning nõuded edastatavale teabele

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:19.07.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2011
Avaldamismärge:RT I 2010, 48, 297

Avalikkuse hädaolukorra tekkimise vahetust ohust, hädaolukorrast ja hädaolukorra lahendamisest teavitamise kord ning nõuded edastatavale teabele

Vastu võetud 01.07.2010 nr 92

Määrus kehtestatakse «Hädaolukorra seaduse» § 9 lõike 5 alusel.

§ 1. Hädaolukorra tekkimise vahetust ohust teavitamine

 (1) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus (edaspidi asutus) või juriidiline isik teavitab viivitamata avalikkust hädaolukorra tekkimise vahetust ohust, kui teavitamata jätmine võib ohustada inimeste elu või tervist, tekitada suure varalise kahju või häirida muul viisil oluliselt tavapärast elukorraldust.

 (2) Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut teavitab alljärgnevast:
 1) erakordselt külma ilma vahetu oht;
 2) erakordselt kuuma ilma vahetu oht;
 3) eriti raskete lumeolude vahetu oht;
 4) tormi vahetu oht;
 5) üleujutuse vahetu oht;
 6) metsa- ja maastikutulekahju vahetu oht.

 (3) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab avalikkust enda osutatava elutähtsa teenuse osalisest või täielikust katkestusest juhul, kui see ohustab inimeste elu või tervist või võib põhjustada suure varalise või keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses.

 (4) Keskkonnaamet teavitab keskkonnaministri kehtestatud sekkumistasemete ületamise vahetust ohust ülepiirilise tuumaõnnetuse või riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetuse korral.

 (5) Keskkonnainspektsioon teavitab alljärgnevast:
 1) ulatusliku maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostuse vahetu oht sisemaal;
 2) keskkonnaministri kehtestatud saasteainete häiretaseme ületamise vahetu oht ja pikaajalise piir- või sihtväärtuste ületamise vahetu oht.

 (6) Maanteeamet teavitab erakorraliste ilmastikutingimuste või õnnetuse tagajärjel liikluse katkemisest riigi põhimaanteedel prognoositavalt enam kui 12 tunniks ning tugimaanteedel prognoositavalt enam kui 24 tunniks.

 (7) Ohtlik ettevõte teavitab avalikkust oma ülesannete täitmisel või tegevusalal toimunud õnnetusest juhul, kui see ohustab inimeste elu või tervist või võib põhjustada suure varalise või keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses.

 (8) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab alljärgnevast:
 1) põgenike massilise (mitmed kümned) riiki sisserände vahetu oht;
 2) ulatusliku reostuse vahetu oht sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi ja Pihkva järvel (alates 10 tonnist);
 3) ulatusliku rannikureostuse (alates 5 tonnist) vahetu oht;
 4) paljude inimeste (mitmed kümned) tervisekahjustuste või hukkumise vahetu oht jää tekkimisel või lagunemisel sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi ja Pihkva järvel.

 (9) Häirekeskus teavitab hädaabiteadete menetlemise osalisest või täielikust katkemisest.

 (10) Suure ohuga kiirgustegevusega ettevõte teavitab avalikkust oma ülesannete täitmisel või tegevusalal toimunud õnnetusest juhul, kui see ohustab paljude (mitmed kümned) inimeste elu või tervist või võib põhjustada suure varalise või keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses.

 (11) Suurõnnetuse ohuga ettevõte teavitab avalikkust oma ülesannete täitmisel või tegevusalal toimunud õnnetusest juhul, kui see ohustab paljude (mitmed kümned) inimeste elu või tervist või võib põhjustada suure varalise või keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses.

 (12) Tehnilise Järelevalve Amet teavitab elutähtsa teenuse osutaja telefonivõrgu, mobiiltelefonivõrgu, andmesidevõrgu, kaabellevivõrgu või ringhäälinguvõrgu, mille kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust, toimimise osalisest või täielikust katkemisest prognoositavalt enam kui 12 tunniks.

 (13) Terviseamet teavitab alljärgnevast:
 1) bakteriaalsete või viirusnakkuste ulatuslik levik või selle vahetu oht Eestis, mis võib põhjustada epideemia;
 2) massilise mürgistuse (mitmed kümned raskelt kannatanud) vahetu oht;
 3) piirkondliku või keskhaigla toimimise osaline või täielik katkemine prognoositavalt enam kui 12 tunniks;
 4) kiirabiteenuse ulatuslik katkemine prognoositavalt enam kui kuueks tunniks;
 5) verekeskuste toimimise osaline või täielik katkemine prognoositavalt enam kui 12 tunniks.

 (14) Veterinaar- ja Toiduamet teavitab eriti ohtliku loomataudi vahetust ohust.

 (15) Asutus või juriidiline isik teavitab viivitamata avalikkust ka muust hädaolukorra tekkimise vahetust ohust, kui teavitamata jätmine võib ohustada inimeste elu või tervist, tekitada suure varalise kahju või häirida muul viisil oluliselt tavapärast elukorraldust.

 (16) Asutus või juriidiline isik teavitab avalikkust esimesel võimalusel, kui hädaolukorra vahetu oht on lõppenud või ei osutu põhjendatuks ning kui elutähtsa teenuse osutaja poolt osutatav elutähtis teenus on taastatud.

§ 2. Hädaolukorrast teavitamine

 (1) Asutus või juriidiline isik teavitab viivitamata avalikkust hädaolukorrast, kui teavitamata jätmine võib ohustada inimeste elu või tervist, tekitada suure varalise kahju või häirida muul viisil oluliselt tavapärast elukorraldust.

 (2) Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut teavitab alljärgnevast:
 1) erakordselt külm ilm;
 2) erakordselt kuum ilm;
 3) eriti rasked lumeolud;
 4) torm;
 5) üleujutus (välja arvatud üleujutus tiheasustusalal).

 (3) Justiitsministeerium teavitab ulatuslikust korratusest vanglas.

 (4) Keskkonnaamet teavitab keskkonnaministri kehtestatud sekkumistasemete ületamisest radioaktiivse saastumise korral ülepiirilise tuumaõnnetuse või riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetuse tagajärjel.

 (5) Keskkonnainspektsioon teavitab keskkonnaministri kehtestatud saasteainete häiretaseme ületamisest ja pikaajalisest piir- või sihtväärtuste ületamisest.

 (6) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab alljärgnevast:
 1) massiline (mitmed kümned osalejad) korratus;
 2) mitme (kolm või enam) või paljude (mitmed kümned) inimeste pantvangi võtmine;
 3) massiline põgenike (mitmed kümned) sisseränne riiki;
 4) ulatuslik reostus (alates 10 tonnist) sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi ja Pihkva järvel;
 5) paljude kannatanutega (mitmed kümned) laevaõnnetus;
 6) laeva kaaperdamine;
 7) paljude kannatanutega (mitmed kümned) õnnetus maanteel;
 8) paljude kannatanutega (mitmed kümned) õhusõidukiõnnetus sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi ja Pihkva järvel või maismaal, kui pole teada õhusõiduki asukoht;
 9) paljude inimeste (mitmed kümned) tervisekahjustused või hukkumine jää tekkimisel või lagunemisel sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi ja Pihkva järvel.

 (7) Päästeasutus teavitab alljärgnevast:
 1) ulatuslik metsa- ja maastikutulekahju (alates 500 ha);
 2) ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- ja laohoones, sealhulgas ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga või suure ohuga kiirgustegevusega ettevõttes;
 3) tulekahju, plahvatus või varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi (mitmed kümned);
 4) üleujutus tiheasustusalal;
 5) ulatuslikud tormikahjustused;
 6) paljude kannatanutega (mitmed kümned) reisirongiõnnetus;
 7) paljude kannatanutega (mitmed kümned) või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga;
 8) paljude kannatanutega (mitmed kümned) õhusõidukiõnnetus maismaal ja siseveekogudes;
 9) ulatuslik rannikureostus (alates 5 tonnist);
 10) ulatuslik maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostus sisemaal.

 (8) Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus teavitab kindlaks tehtud küberrünnakutest elutähtsa teenuse osutaja või elutähtsa teenuse korraldaja või muu ministeeriumi või selle allasutuse infosüsteemide vastu, mille toimimine on vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks.

 (9) Terviseamet teavitab alljärgnevast:
 1) epideemia;
 2) massiline mürgistus (mitmed kümned raskelt kannatanud).

 (10) Veterinaar- ja Toiduamet teavitab eriti ohtliku loomataudi ulatuslikust ja kiirest levikust.

 (11) Asutus või juriidiline isik teavitab viivitamata avalikkust ka muust hädaolukorrast, kui teavitamata jätmine võib ohustada inimeste elu või tervist, tekitada suure varalise kahju või häirida muul viisil oluliselt tavapärast elukorraldust.

 (12) Asutus või juriidiline isik teavitab avalikkust hädaolukorra lõppemisest esimesel võimalusel.

§ 3. Hädaolukorra lahendamisest teavitamine

 (1) Asutus või juriidiline isik, kes juhib hädaolukorra lahendamist, teavitab avalikkust viivitamata hädaolukorra lahendamisest, kui teavitamata jätmine võib ohustada inimeste elu või tervist, tekitada suure varalise kahju või häirida muul viisil oluliselt tavapärast elukorraldust.

 (2) Justiitsministeerium teavitab avalikkust vanglas toimunud ulatuslikus korratuses seisnenud hädaolukorra lahendamisest.

 (3) Kaitsepolitseiamet teavitab avalikkust pantvangi võtmises seisnenud hädaolukorra lahendamisest, kui Kaitsepolitseiamet on hädaolukorra lahendamise juhtimise Politsei- ja Piirivalveametilt üle võtnud.

 (4) Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus teavitab avalikkust ulatuslikus küberrünnakus seisnenud hädaolukorra lahendamisest.

 (5) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab avalikkust järgmiste hädaolukordade lahendamisest:
 1) massiline (mitmed kümned osalejad) korratus;
 2) mitme (kolm või enam) või paljude (mitmed kümned) inimeste pantvangi võtmine alates hädaolukorra tekkimisest kuni hädaolukorra lahendamise üleandmiseni Kaitsepolitseiametile;
 3) ulatuslik reostus sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi ja Pihkva järvel (alates 10 tonnist);
 4) paljude kannatanutega (mitmed kümned) laevaõnnetus sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi ja Pihkva järvel;
 5) paljude kannatanutega (mitmed kümned) õhusõidukiõnnetus sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi ja Pihkva järvel või maismaal, kui pole teada õhusõiduki asukoht;
 6) paljude kannatanutega (mitmed kümned) õnnetus maanteel;
 7) paljude inimeste (mitmed kümned) tervisekahjustused või hukkumine jää tekkimisel või lagunemisel sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi ja Pihkva järvel;
 8) massiline põgenike (mitmed kümned) sisseränne riiki alates sellest, kui põgenikud on esitanud varjupaigataotluse, kuni varjupaigataotluse esitanud põgenike üleandmiseni Sotsiaalministeeriumile või tema volitatud esindajale.

 (6) Päästeasutus teavitab avalikkust järgmiste hädaolukordade lahendamisest:
 1) ulatuslik metsa- ja maastikutulekahju (alates 500 ha);
 2) torm;
 3) üleujutus tiheasustusalal;
 4) ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- ja laohoones, sealhulgas ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga või suure ohuga kiirgustegevusega ettevõttes;
 5) tulekahju, plahvatus või varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi (mitmed kümned);
 6) paljude kannatanutega (mitmed kümned) reisirongiõnnetus või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga;
 7) paljude kannatanutega (mitmed kümned) õhusõidukiõnnetus maismaal ja siseveekogudel;
 8) ulatuslik rannikureostus (alates 5 tonnist);
 9) ulatuslik maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostus sisemaal;
 10) kiirgushädaolukord.

 (7) Sotsiaalministeerium teavitab avalikkust järgmiste hädaolukordade lahendamisest:
 1) epideemia;
 2) massiline mürgistus (mitmed kümned raskelt kannatanud);
 3) massiline põgenike (mitmed kümned) sisseränne riiki alates varjupaigataotluse esitanud põgenike ülevõtmisest Politsei- ja Piirivalveametilt.

 (8) Veterinaar- ja Toiduamet teavitab avalikkust eriti ohtlikus loomataudis seisnenud hädaolukorra lahendamisest.

 (9) Asutus või juriidiline isik teavitab avalikkust viivitamata ka muu hädaolukorra lahendamisest, kui teavitamata jätmine võib ohustada inimeste elu või tervist, tekitada suure varalise kahju või häirida muul viisil oluliselt tavapärast elukorraldust.

 (10) Asutus või juriidiline isik teavitab avalikkust hädaolukorra lahendamise lõpetamisest esimesel võimalusel.

 (11) Lõigetes 2–8 nimetatud asutus:
 1) juhib vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatud pädevusele avalikkuse teavitamist hädaolukorra ajal;
 2) moodustab avalikkuse kiireks ja tõhusaks hädaolukorra lahendamisest teavitamiseks asutuse teavitusrühma ja koostab selle töökorra;
 3) kaasab vajaduse korral teavitusrühma töösse asutusi ja isikuid väljastpoolt asutuse haldusala;
 4) koostab ettevalmistava tegevusena avalikkuse teavitamise korra oma pädevusse kuuluva hädaolukorra lahendamise kohta;
 5) analüüsib hädaolukorra lahendamise järel avalikkuse teavitamise korraldamist ning vajaduse korral muudab hädaolukorra lahendamisel avalikkuse teavitamist käsitlevaid protseduure ja regulatsioone;
 6) peab arvestust avalikkuse teavitamiseks vajalike teavituskanalite ning asjassepuutuvate asutuste ja isikute andmete kohta;
 7) määrab kindlaks võimalikud ja asjassepuutuvad koostööpartnerid avalikkuse teavitamisel ning vajaduse korral sõlmib avalikkuse teavitamise korraldamiseks eelkokkulepped;
 8) tagab asutuse valmisoleku ja võimekuse avalikkuse teavitamiseks.

 (12) Hädaolukorra lahendamisse kaasatud või muud asutused ja juriidilised isikud teavitavad avalikkust hädaolukorrast või selle lahendamisest üksnes kooskõlastatult lõigetes 2–8 nimetatud asutustega.

§ 4. Kriisikomisjoni kohustused avalikkuse teavitamisel

 (1) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni tegevusest ja otsustest teavitab avalikkust Siseministeerium.

 (2) Regionaalse kriisikomisjoni tegevusest ja otsustest teavitab avalikkust päästekeskus.

 (3) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni tegevusest ja otsustest teavitab avalikkust vastav valla- või linnavalitsus.

 (4) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon ja regionaalne kriisikomisjon moodustavad asutuste ja juriidiliste isikute avalikkuse teavitamise alaste tegevuste koordineerimiseks vastava kriisikomisjoni tegevuspiirkonnas alalise kriisikommunikatsiooni töörühma.

 (5) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni ja regionaalse kriisikomisjoni kriisikommunikatsiooni töörühm:
 1) korraldab ja koordineerib kriisikomisjoni liikmesasutuste avalikkuse teavitamise eest vastutavate isikute koostööd;
 2) abistab vajaduse korral asutusi ja juriidilisi isikuid avalikkuse hädaolukorrast või selle tekkimise vahetust ohust teavitamisel;
 3) abistab vajaduse korral hädaolukorda lahendavaid või hädaolukorra vahetut ohtu kõrvaldavaid asutusi ja juriidilisi isikuid avalikkuse teavitamisel.

 (6) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon:
 1) tagab avalikkuse teavitamise kohalikule omavalitsusele seadusega määratud ülesande toimepidevuse osalisest või täielikust katkemisest ning rakendatud meetmetest tagajärgede leevendamisel ja toimepidevuse taastamisel;
 2) abistab vajaduse korral asutusi või juriidilisi isikuid vastava kohaliku omavalitsuse territooriumil elavate inimeste hädaolukorrast või selle tekkimise vahetust ohust teavitamisel;
 3) abistab vajaduse korral hädaolukorda lahendavaid või hädaolukorra vahetut ohtu kõrvaldavaid asutusi ja juriidilisi isikuid avalikkuse teavitamisel.

§ 5. Nõuded edastatavale teabele

  Asutused ja juriidilised isikud lähtuvad avalikkuse teavitamisel järgmistest nõuetest:
 1) edastatakse ainult tõest ja kontrollitud teavet, väärinfo levimisel esitatakse vastuväited koos korrektse teabega;
 2) hoidutakse spekulatsioonidest;
 3) hoidutakse väärinfo levitamisest;
 4) edastatav teave ei tohi kahjustada hädaolukorra lahendamist;
 5) edastatav teave peab võimaluse korral sisaldama inimeste elu või tervise ning keskkonna ja vara kaitseks vajalikku informatsiooni ning käitumisjuhiseid.

§ 6. Sihtrühmad

 (1) Asutus või juriidiline isik tagab erinevate sihtrühmade teavitamise, arvestades ohustatud isikute poolt kõneldavaid enamlevinud keeli ning isikute ligipääsu teavituskanalitele.

 (2) Piiratud ressursside või ajakriitilise teavitamisvajaduse korral teavitab asutus või juriidiline isik hädaolukorra vahetust ohust, hädaolukorrast, hädaolukorra lahendamisest ja hädaolukorra lõpust sihtrühmi järgmises prioriteetsusjärjekorras:
 1) ohustatud isikud;
 2) kannatanud;
 3) hukkunute ja kannatanute omaksed;
 4) avalikkus.

§ 7. Teavituskanalid

 (1) Hädaolukorda põhjustavast ohust, hädaolukorrast, selle lahendamisest ja lõpust teavitatakse sihtrühmi, kasutades kiiret või põhjalikku teavitamist võimaldavaid teavituskanaleid, sealhulgas:
 1) massiteabevahendeid;
 2) infotelefone;
 3) mobiilsidelahendusi;
 4) muid sihtrühmani operatiivselt jõudvaid teavituskanaleid.

 (2) Riigikantselei koondab ühtsetel alustel andmed erinevate avalikkuse teavitamise kanalite kohta ning tagab neile andmetele juurdepääsu §-des 1–3 nimetatud asutustele ja juriidilistele isikutele.

§ 8. Nõustamine

 (1) Avalikkuse teavitamise korraldamisel nõustab asutusi ja juriidilisi isikuid Riigikantselei.

 (2) Avalikkuse teavitamise juhendid koostab ning uuendab vajaduse järgi igal aastal Riigikantselei.

Peaminister Andrus ANSIP


Regionaalminister
siseministri ülesannetes Siim Valmar KIISLER


Riigisekretär Heiki LOOT