Teksti suurus:

Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I 2010, 52, 333

Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Vastu võetud 22.07.2010 nr 100

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eesmärk

 (1) Oru pargi maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
 1) säilitada Oru pargi elustiku mitmekesisus ja maastikuilme ning ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogia, kultuuriloo, ökoloogia, esteetika ja puhkemajanduse seisukohast väärtuslik puistu ning aiakunsti hinnalised kujunduselemendid koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega;
 2) kaitsta nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpi – jõgesid ja ojasid (3260)3 – ning II lisas nimetatud liigi – jõesilmu (Lampetra fluviatilis) elupaika;
 3) kaitsta II kaitsekategooria liiki.

 (2) Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele piiranguvööndisse.

 (3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid selles määruses ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

 (1) Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas Toila alevikus ja Pühajõe külas.

 (2) Kaitseala välispiir on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

2. peatükk KAITSEKORD 

§ 4. Lubatud tegevus

 (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni kogu kaitsealal.

 (2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

 (3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud ja tähistanud. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

 (4) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Õuemaal on lubatud rahvaürituse korraldamine omaniku loal.

 (5) Kaitseala teedel on lubatud jalgrattaga sõitmine. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud kaitseala järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ning olemasolevate liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel. Parkimine on lubatud kaitseala valitseja tähistatud kohtades.

 (6) Puuvõrade ja põõsaste kujundamine ning puittaimestiku raie on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

 (7) Kaitsealal on lubatud kalapüük «Kalapüügiseaduses»ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

 (8) Jahipidamine on lubatud ulukite arvukuse piiramise eesmärgil kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul.

§ 5. Keelatud tegevus

 (1) Kaitsealal on keelatud:
 1) looduslike veekogude kallaste kahjustamine;
 2) maavara kaevandamine.

 (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
 3) muuta veekogude veetaset ja kaldajoont;
 4) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee-erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;
 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
 6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
 7) anda projekteerimistingimusi;
 8) anda ehitusluba;
 9) kasutada biotsiidi ja taimekaitsevahendit.

§ 6. Vajalik tegevus

  Kaitsealal on ajaloolise pargi iseloomuliku maastikuilme ja liikide mitmekesisuse säilitamiseks vajalik heina niitmine, puu- ja põõsarinde kujundamine, harvendamine ja vaadete avamine.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

 (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

 (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

 (3) Kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, on Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise järelevalvajal õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid.

3. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 8. Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 1997. a määruse nr 200 «Luidja maastikukaitseala ja Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» (RT I 1997, 75, 1269; 2009, 7, 48) punkti 1 alapunktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.

Peaminister Andrus ANSIP


Justiitsminister
keskkonnaministri ülesannetes Rein LANG


Riigikantselei istungiosakonna juhataja
riigisekretäri ülesannetes Aivar RAHNO


1Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
2 Oru park on looduskaitse alla võetud Saka-Ontika-Toila paekalda osana Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 «Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s» (ENSV Teataja 1957, 14, 125) ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959. a määrusega nr 119 «Riiklike maastikuliste, geoloogiliste, botaanilis-zooloogiliste, botaaniliste ja ornitoloogiliste keelualade ja nende piiride kinnitamisest» (ENSV Teataja 1959, 20, 107) kinnitati keeluala Saka-Ontika-Toila paekallas ning selle piirid. Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 1997. a määrusega nr 200 «Luidja maastikukaitseala ja Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» moodustati Oru pargi maastikukaitseala.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 338 hõlmab kaitseala Pühajõe loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
Käesoleva määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
3 Sulgudes on kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale.
4 Kaitseala välispiir on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) LEST 97 1 mm täpsusega (EUREF89) projektsioonis ja maakatastri andmeid seisuga jaanuar 2010.
Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis, keskkonnaregistris ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

Oru pargi maastikukaitseala

/otsingu_soovitused.json