Haridus- ja teadusministri 20. oktoobri 2009. a määruse nr 68 «Alameetme «Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri kaasajastamine» investeeringute kavade koostamise kord» muutmine
Vastu võetud 22.07.2010 nr 34
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 10 lõike 2 punkti 3 ning § 12 lõike 4 ja § 19 lõike 4 alusel.
Haridus- ja teadusministri 20. oktoobri 2009. a määruses nr 68 «Alameetme «Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri kaasajastamine» investeeringute kavade koostamise kord» (RTL 2009, 80, 1163) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
«1) teadus- ja arendusasutus on juriidiline isik, mis vastab «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» § 3 lõikes 1 sätestatule;»;
2) paragrahvi 2 punkt 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
«4) investeerimisettepanek on rakendusasutuse poolt kinnitatud vormil rakendusasutusele esitatud ettepanek teaduse infrastruktuuri loomiseks või kaasajastamiseks;»;
3) paragrahvi 2 punkt 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
«6) Eesti teaduse infrastruktuuride teekaart on Vabariigi Valitsuse kinnitatud pikaajaline (10–20 aasta perspektiiviga) planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest;»;
4) paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Rakenduskava eesmärkidest tulenevalt on käesoleva alameetme raames
toetatavad tegevused Eesti teaduse infrastruktuuride teekaarti kantud
riiklikult oluliste teaduse infrastruktuuriüksuste projekteerimine,
soetamine, kompleksne väljaarendamine või kaasajastamine ning nendega
otseselt seotud või projekti elluviimise seisukohast põhjendatud ja
olulised tegevused, sealhulgas:
1) laboriseadmete ja -aparatuuri ning
nende opereerimiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara
soetamine ning täiendamine;
2) laboripindade ja säilitusruumide,
sealhulgas tuumiklaborite ja puhasruumide projekteerimine, ehitamine või
rekonstrueerimine ning nende opereerimiseks vajaliku materiaalse ja
immateriaalse vara soetamine ning täiendamine;
3) käesoleva
meetme raames soetatava või ehitatava infrastruktuuri valitsemiseks
vajaliku juriidilise isiku asutamine;
4) kollektsioonide ja
arhiivide, andmebaaside ja muu struktureeritud informatsiooni
täiendamine ning nende opereerimiseks vajaliku materiaalse ja
immateriaalse vara soetamine ning täiendamine;
5) teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni hajusinfrastruktuuri olemasolu
tagamine ning selle efektiivne edasiarendamine;
6) infrastruktuuri
katsetamise, seadistamise või käivitamisega seotud tegevused;
7)
nende tegevustega otseselt seotud või muud projekti elluviimise
seisukohast põhjendatud ja olulised tegevused.»;
5) paragrahvi 6 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Alameetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste kulude
katteks:
1) projekti ettevalmistamise ja elluviimisega seotud
personalikulud, arvestades Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a
määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude
abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 3
lõikes 3 sätestatud piirangut;
2) üldkulud;
3)
kontorimööbli ostmise kulud;
4) projekti haldamiseks
kasutatava kontoritehnika (koopiamasinad, printerid, kontoriarvutid,
kontoritarkvara jm) ostmise kulud;
5) amortisatsioonikulud,
välja arvatud riigiasutuste puhul;
6) teadusaparatuuri,
instrumentide, seadmete ja inventari ostmise, liisimise, kaasajastamise
ja paigalduse kulud;
7) soetatava teadusaparatuuri, instrumentide ja
seadmete tööks vajaliku kontoritehnika (arvutid, digitaalkaamerad jm)
ostmise, liisimise ja paigalduse kulud;
8) infotehnoloogiliste
lahenduste ja andmesidevõrkude kulud, infosüsteemide väljaarendamisega
seotud kulud;
9) projekti raames soetatud objekti (välja arvatud
kontoritehnika) hoolduskulud, mis tagavad selle objekti sihipärase
funktsioneerimise;
10) liiklusvahendi, mis on kohandatud teadusliku
uurimistöö läbiviimiseks, ostmise või liisimisega seotud kulud;
11)
andmebaaside soetamise kulud;
12) juurdepääsumaksud (litsentsitasud)
andmebaaside kasutamiseks;
13) erialaspetsiifilise tarkvara soetamise
kulud;
14) projekti raames soetatud objekti sertifitseerimisega või
kvaliteedisüsteemide juurutamisega seotud kulud;
15)
hankeprotseduuride läbiviimise ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamise
kulud, juhul kui nad toodavad projektile lisaväärtust;
16)
omanikujärelevalve teostamise kulud;
17) tehnovõrkude
väljaehitamise kulud kinnistu piires kuni liitumispunktini ja
ühendustasude kulud, kui need on seotud konkreetse projekti
tehnosüsteemide väljaehitamisega;
18) ehitusuuringute
(ehitusgeoloogilised ja ehitusgeodeetilised tööd) teostamise kulud kuni
10% ulatuses projekti eelarvest;
19) rahvusvaheliste ja riigisiseste
organisatsioonide liikmemaksude kulud, kui need on lisandunud tulenevalt
projekti rakendamisest;
20) objekti projekteerimise ja ehitamise
kulud kuni 30% ulatuses projekti eelarvest;
21) kasutajate
koolitamisega seotud kulud kuni 10% ulatuses projekti eelarvest;
22)
käesoleva alameetme raames soetatava või ehitatava infrastruktuuri
valitsemiseks vajaliku juriidilise isiku asutamise kulud;
23)
valuutakursi vahest tingitud kulu;
24) muud toetavate tegevustega
otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud kulud.
(3) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
1)
erisoodustuselt tasutav maks ja erisoodustusena käsitletav kulu;
2)
mitterahalised sissemaksed;
3) muud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari
2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude
abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»
§-s 15 sätestatud kulud.»;
6) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 7. Toetuse piirmäär
(1) Toetuse määra arvestatakse protsendina abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne määr on 95 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. 85 protsenti projekti toetusest moodustab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus ja 10 protsenti riiklik kaasfinantseering.
(2) Omafinantseeringu miinimummäär on 5 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.»;
7) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Investeeringute kavade koostamine toimub mitmes voorus ning
järgmiste etappidena:
1) investeerimisettepanekute kogumine
rakendusasutuses;
2) investeeringute kavade eelnõude koostamine
rakendusasutuses investeerimisettepanekute analüüsi tulemusena;
3)
investeeringute kavade kinnitamine Vabariigi Valitsuses.
(2) Investeeringute kavade koostamisel analüüsib rakendusasutus:
1)
projekti eeldatavat mõju käesoleva määruse §-s 3 toodud eesmärkide
saavutamisele;
2) projekti seoseid teiste investeerimisettepanekute
tegevuste ja eesmärkidega;
3) projekti jätkusuutlikkust;
4)
projektide elluviimise pikaajalist positiivset mõju erinevate
valdkondade, institutsioonide ning piirkondade konkurentsivõimele;
5)
projekti tegevuste seost valdkondlike strateegiatega;
6) toetuse
vajalikkust projekti edukaks elluviimiseks.
(3) Investeerimisettepanekuid analüüsib ja ettepanekud investeeringute kava koostamiseks teeb rakendusasutuse moodustatud töörühm.
(4) Investeerimisettepanekute analüüsil lähtutakse investeerimisettepanekute analüüsi ja valikumenetluste juhendist, mille töötab välja rakendusasutus ja mis kirjeldab projektide analüüsimise üldpõhimõtteid ning menetlemise protseduure.
(5) Investeerimisettepaneku osalise rahuldamise ettepaneku võib töörühm teha vaid investeerimisettepaneku esitaja nõusolekul, kes peab oma nõustumisest või mittenõustumisest kirjalikult teavitama 10 tööpäeva jooksul alates osalise rahuldamise ettepaneku esitamisest.
(6) Investeeringute kava eelnõu koostamisel võib rakendusasutus seada käesoleva paragrahvi lõikes 7 toodud täiendavaid tingimusi investeerimisettepaneku esitajale, kes peab oma nõustumisest või mittenõustumisest rakendusasutust kirjalikult teavitama 10 tööpäeva jooksul tingimuste esitamisest.
(7) Täiendavaid tingimusi on rakendusasutusel õigus seada:
1)
toetuse ja teiste riigieelarve vahendite otstarbekamaks kasutamiseks;
2)
toetuse andmise tõttu vabanevate vahendite kasutamiseks;
3)
objekti ühiskasutuseks erinevate investeerimisettepanekute esitajate
vahel (sealhulgas ekspluatatsioonikulude katmiseks);
4) muu
terviklahenduseni jõudmiseks.
(8) Kui investeerimisettepaneku esitaja ei nõustu esitatud täiendavate tingimustega või investeerimisettepaneku osalise rahuldamise ettepanekuga ja investeerimisettepanekut ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, jäetakse investeerimisettepanek rahuldamata ja investeeringute kava eelnõust välja.
(9) Investeeringute kavad sisaldavad vähemalt projektide põhi- ja lisanimekirja, toetuse maksimaalset määra, toetuse suurust, projekti hinnangulist maksumust ja põhinimekirja projekti rakendamise eeldatavat alustamise ja lõpetamise tähtpäeva. Projekti rakendamise alustamiseks loetakse toetuse taotluse esitamist ja projekti lõpetamiseks projekti lõpparuande esitamist. Projekti rakendamise eeldatava alustamise ja lõpetamise tähtpäevad määrab rakendusasutus, võttes võimalusel arvesse investeerimisettepaneku esitaja soovi ning arvestades, et projekti alustamise tähtpäev ei või olla hilisem kui 2. detsember 2011.
(10) Investeeringute kava projektide põhinimekiri koostatakse investeerimisettepanekutes sisalduvate projektide hindamise tulemusena alameetme eelarve mahu ulatuses või väiksemas mahus. Lisanimekirjas olevat projekti võib rahastada juhul, kui põhinimekirjast vabaneb rahalisi vahendeid.
(11) Rakendusasutus esitab investeeringute kava eelnõu Vabariigi Valitsusele hiljemalt 3 kuud pärast investeerimisettepanekute kogumise tähtaja lõppu.»;
8) paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Investeerimisettepaneku vorm iga vooru kohta võib olla erinev.»;
9) paragrahvi 11 tekst muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Investeerimisettepanekuid võivad esitada:
1)
juriidilistest isikutest teadus- ja arendusasutused;
2)
valitsusasutused ja valitsusasutuse hallatavad riigiasutused;
3)
«Riigivaraseaduse» § 3 lõike 1 punkti 8 tähenduses riigi sihtasutused,
mille tegevuseks on teadus- ja arendustegevus või teadus- ja
arendustegevustele tugiteenuste osutamine;
4) mittetulundusühingud.
(2) Investeerimisettepaneku esitaja võib projekti kaasata partnereid.
Projekti partneriks võivad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud asutustele ja isikutele olla:
1) avalik- õiguslikud
juriidilised isikud;
2) sihtasutused.
(3) Investeerimisettepaneku esitaja ja partner peavad vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 1 punktides 1–9 esitatud nõuetele.»;
10) paragrahvi 12 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Investeerimisettepanek peab vastama järgmistele nõuetele:
1)
igas investeerimisettepanekus esitatakse ainult üks objekt ning ühe
objekti kohta esitatakse ainult üks investeerimisettepanek;
2)
investeeringuettepanekus esitatud objekt peab olema Eesti teaduse
infrastruktuuride teekaardi objektide nimekirjas;
3)
investeerimisettepanek on esitatud õigeaegselt alameetme tingimustes
ettenähtud korras ja vormis;
4) investeerimisettepanekus
taotletakse toetust alameetme tingimustes sätestatud toetatavatele
tegevustele;
5) taotletud toetuse määr ei ületa alameetme tingimustes
sätestatud toetuse määra;
6) investeerimisettepanekus
kirjeldatud projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt
2015. aasta 31. detsembriks;
7) investeerimisettepanekus
kirjeldatud projekti eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering,
selle maht ja katmise allikad ning abikõlbmatute kulude esinemisel on
kirjeldatud nende maht ja katmise allikad;
8)
investeerimisettepanekus on partneri kaasamisel nimetatud partner ja
tema panus projekti ning omafinantseeringusse;
9)
investeerimisettepanekus taotletav toetus ja omafinantseering ei sisalda
kulu, mille hüvitamiseks on varem saadud riigieelarvelisi, Euroopa Liidu
või välisabi vahendeid;
10) investeerimisettepanek sisaldab
finantsanalüüsi, kui projekti kogumaksumus on üle 1 000 000 euro või kui
projekti raames soetatud infrastruktuuriga pakutakse tasulisi tooteid
või teenuseid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 22
punktis 12 sätestatud tähtaja jooksul;
11) partneri
kaasamisel on investeerimisettepanekule lisatud partneri kinnituskiri
projektis osalemise kohta;
12) investeerimisettepanekus kirjeldatud
andmed on täielikud ja õiged;
13) investeerimisettepaneku
on allkirjastanud investeerimisettepaneku esitaja esindusõiguslik isik.
(2) Investeerimisettepanekus kinnitab esitaja, et ta:
1) omab
vahendeid abikõlbmatute ja projekti võimaliku kallinemisega seotud
kulude katmiseks või riigiasutuse puhul nimetab, milliseid täiendavaid
vahendeid ta taotleb riigieelarvest;
2) omab toetuse
omafinantseerimiseks vajalikke vahendeid ja näitab ära selle allikad;
3)
on nõuetekohaselt täitnud õigusaktidest tulenevad riiklike maksude ja
investeerimisettepaneku esitaja asukoha kohalike maksude ning
sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused.
(3) Investeerimisettepanekule tuleb lisada investeerimisettepaneku vormis loetletud dokumendid.»;
11) paragrahvi 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Rakendusasutus võib algatada iseseisvalt või rakendusüksuse ettepanekul investeeringute kava muutmise tulenevalt riigieelarve menetlemisel investeeringute mahtudesse tehtavatest muudatustest, alameetme vahendite tegelikust kasutamisest, toetusega seotud mahtude täpsustumisest ja muudest asjaoludest.
(2) Kui põhinimekirja kantud projekti kohta ei ole rakendusüksusele esitatud taotlust investeeringute kavas kinnitatud projekti rakendamise alustamise tähtpäevaks, teavitab rakendusüksus sellest kirjalikult rakendusasutust. Rakendusasutusel on sellest tulenevalt õigus muuta investeeringute kava.
(3) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti rakendamata jätmisel või
katkestamisel või toetuse kasutamata jätmisel või vabade vahendite
olemasolul alameetme eelarves on rakendusasutusel õigus:
1)
valida investeeringute kava lisanimekirjast rahastamiseks sobiv projekt
ning teha Vabariigi Valitsusele ettepanek muuta investeeringute kava või
2)
kuulutada välja täiendav investeerimisettepanekute kogumise voor või
3)
kirjalikult teavitada projektide elluviijaid investeeringute kava
muutmisel vabanenud eelarve mahust ja seoses projekti kallinemisega
projektile antava toetuse summa suurendamise taotluste esitamise
tähtajast.
(4) Toetuse summat võib suurendada, kui alameetme eelarves on selleks vahendeid. Toetuse summa suurendamise taotlus tuleb esitada rakendusasutusele.
(5) Investeeringute kava muudatuse kinnitab Vabariigi Valitsus.»;
12) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Investeeringute kava projektide põhinimekirja kantud projekti toetuse taotlus tuleb rakendusüksusele esitada investeeringute kavas kinnitatud projekti rakendamise alustamise tähtpäevaks.
(2) Taotleja ja investeerimisettepaneku esitaja isikud ei pea kokku
langema. Taotleja võib olla:
1) juriidilistest isikust teadus-
ja arendusasutus;
2) valitsusasutus ja valitsusasutuse hallatav
riigiasutus;
3) «Riigivaraseaduse» § 3 lõike 1 punkti 8 tähenduses
riigi sihtasutus, mille tegevuseks on teadus- ja arendustegevus või
teadus- ja arendustegevustele tugiteenuste osutamine.
(3) Taotleja, kes ei olnud investeerimisettepaneku esitaja, peab koos taotlusega rakendusüksusele esitama investeerimisettepaneku esitaja ning rakendusasutuse kirjaliku nõusoleku.
(4) Taotleja, kes ei olnud investeerimisettepaneku esitaja, peab taotlemisel järgima kõiki projektile kehtivaid nõudeid, sealhulgas toetuse suurust, käesoleva määruse § 9 lõikes 7 sätestatud täiendavaid tingimusi ning projekti rakendamise tähtpäevi.
(5) Taotlus esitatakse rakendusüksusele elektrooniliselt. Juhul kui taotluse lisade esitamine elektrooniliselt on tehniliselt keerukas või ei ole otstarbekas, võib lisad esitada paberkandjal.
(6) Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.
(7) Rakendusasutus esitab pärast investeeringute kava kinnitamist rakendusüksusele investeerimisettepanekute koopiad koos omapoolsete märkustega, sealhulgas märkustega investeerimisettepanekule esitatud täiendavate tingimuste kohta.»;
13) paragrahvi 17 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1)
toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatud toetatavatele
tegevustele ning nimetatud tegevuste tarbeks planeeritud kulud on
kooskõlas käesoleva määruse §-s 6 sätestatud abikõlblikkuse reeglitega;
2)
taotletud toetuse määr ei ületa alameetme tingimustes sätestatud ja
investeeringute kavas kinnitatud toetuse määra;
3)
taotluses sisalduv projekt lõpetatakse investeeringute kavas kinnitatud
tähtpäevaks;
4) taotluses sisalduva projekti eelarves on
ette nähtud nõutav omafinantseering ja näidatud selle allikad;
5)
taotluses on partneri kaasamisel nimetatud partner ja tema panus
projekti;
6) taotluses olev soetatav objekt vastab funktsionaalsuselt
ja võimalustelt investeerimisettepanekus esitatule ja investeeringute
kavas sätestatule ning järgib investeerimisettepanekule esitatud
täiendavaid tingimusi;
7) taotlus sisaldab käesoleva määruse
§ 12 lõike 1 punktis 10 sätestatud juhul finantsanalüüsi;
8)
taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
9) kui
taotlus esitatakse pärast investeeringute kavas kinnitatud projekti
rakendamise alustamise tähtpäeva, on taotlusele lisatud rakendusasutuse
kooskõlastus;
10) taotluse on digitaalselt allkirjastanud
taotleja esindusõiguslik isik.
(2) Rakendusüksus võib taotluse nõuetele vastavuse hindamisel nõuda taotlejalt taotlusega seotud dokumente ja informatsiooni.
(3) Enne taotluse esitamist rakendusüksusele peab taotleja projekti eelarve ja tegevuskava kooskõlastama Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
(4) Taotlusele tuleb lisada taotlusvormis loetletud dokumendid, sealhulgas Haridus- ja Teadusministeeriumiga enne taotluse esitamist kooskõlastatud partnerlusepingud ja majanduskava.»;
14) paragrahvi 20 lõiked 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
«(7) Toetuse taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja
õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, muuhulgas sätestatakse:
1)
otsuse tegemise kuupäev;
2) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
3)
toetuse saaja;
4) toetatava projekti nimi;
5) toetuse maksimaalne
suurus summana ja määrana projekti abikõlblikest kuludest;
6)
omafinantseeringu minimaalne suurus summana ja määrana projekti
abikõlblikest kuludest;
7) projekti abikõlblikkuse periood;
8)
projekti rahastamiskava finantseerimisallikate lõikes ja eelarve;
9)
väljamakse taotluste esitamise kord ja tähtajad;
10)
ettemakse teostamise tingimused ja väljamaksete tegemise tingimused
osaliselt tasutud kuludokumentide alusel;
11) toetuse tagasinõudmise
alused;
12) aruannete esitamise tähtajad.
(8) Rakendusüksuse juht teeb toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse
ning teeb rakendusasutusele ettepaneku algatada investeeringute kava
muutmine, kui taotlus ei vasta nõuetele või kui esineb vähemalt üks
alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid
või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või
ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
2)
taotleja on rakendusüksusele taotluse esitanud pärast investeeringute
kavas kinnitatud projekti rakendamise alustamise tähtpäeva ning
rakendusasutus ei ole taotlust kooskõlastanud;
3) taotleja, kes
ei olnud investeerimisettepaneku esitaja, ei ole rakendusüksusele
esitanud investeerimisettepaneku esitaja ning rakendusasutuse kirjalikku
nõusolekut;
4) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele
vastavuse kontrolli;
5) taotleja ei ole käesoleva määruse § 19
lõikes 4 nimetatud puudusi kõrvaldanud tähtaegselt;
6)
taotleja loobub toetusest või ei tagasta käesoleva paragrahvi lõikes 3
nimetatud kinnituskirja tähtaegselt.»;
15) paragrahvi 21 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt toetuse
taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui:
1) muutuvad toetuse
saaja juriidilised andmed või investeeringu objekti omandisuhte andmed;
2)
muutub käibemaksu abikõlblikkus;
3) toetuse saaja soovib
muuta projekti tegevus- või ajakava;
4) toetuse saaja soovib
muuta projekti eelarve kogumahtu;
5) toetuse saaja soovib muuta
projekti eelarvet ühe kalendriaasta jooksul rohkem kui 10%
eelarveaastaks planeeritud mahust;
6) muutuvad projekti eesmärgi
saavutamiseks vajalikud tegevused või saavutatavad tulemused.»;
16) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise
õigusaktides ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegade ja
tingimuste kohaselt, sealhulgas:
1) kasutab toetust vastavuses
esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
2) tagab
omafinantseeringu ettenähtud määras;
3) kasutab
toetust ettenähtud tingimustel;
4) tagab, et temal või partneril
on projekti abikõlblikkuse perioodil projekti elluviimiseks vajalik
kvalifikatsioon või õiguslikud eeldused;
5) tagab toetuse
väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude
abikõlblikkuse;
6) esitab toetuse saamise ja kasutamise kohta
nõutud teabe ning aruanded tähtaegselt, ettenähtud vormil, viisil ja
tähtaegadel;
7) teavitab viivitamata kirjalikult rakendusüksust
taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest ja projekti
elluviimist takistavatest asjaoludest;
8) taotleb eelnevat nõusolekut
toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks;
9) võimaldab auditi,
järelevalve või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 7
lõikes 3 või § 8 lõikes 2 nimetatud kontrolli teostamist ning osutab
selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab volitatud isikul esitatud
andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ja partneri
ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;
10)
annab õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid
õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul;
11)
tagab, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetuse
kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud
kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja
maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud,
välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006
artikli 7 lõikes 4 nimetatud juhtudel;
12) tagab, et
toetuse saaja ja partner säilitavad taotluse, toetuse ning projekti
teostamisega seonduva dokumentatsiooni (dokumenteerib kõik projekti
elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga
seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 2025. aasta
31. detsembrini;
13) juhul, kui toetuse saaja on hankija
«Riigihangete seaduse» mõistes, järgib ja tagab toetuse saaja, et
partner järgib projekti elluviimisega seotud hangete läbiviimisel
«Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid ning säilitab sellest
kirjaliku kontrolljälje. Kui projektiga seotud hanke maksumus jääb
vahemikku 10 000 eurot (ilma käibemaksuta) kuni «Riigihangete seaduses»
sätestatud riigihanke piirmäär või kui hangitakse «Riigihangete seaduse»
§-s 19 sätestatud lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid maksumusega
alates 10 000 eurot (ilma käibemaksuta), võtab ja tagab toetuse saaja,
et partner võtab pakkujate olemasolul vähemalt kolm võrreldavat
hinnapakkumist;
14) juhul, kui toetuse saaja ja partner ei ole
hankijad «Riigihangete seaduse» mõistes, võtab toetuse saaja pakkujate
olemasolul vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist, kui projektiga
seotud hanke maksumus on suurem kui 3000 eurot (ilma käibemaksuta);
15)
juhul, kui toetuse saaja ei ole hankija «Riigihangete seaduse» mõistes
ja partner on, täidab toetuse saaja käesoleva paragrahvi punktis 14
sätestatut ning tagab, et partner täidab käesoleva paragrahvi punktis 13
sätestatut;
16) esitab rakendusüksuse nõudmisel rakendusüksusele
kõik hangetega seotud dokumendid;
17) tagab projekti
elluviimiseks vajalike, õigusaktides ette nähtud lubade olemasolu ja
kooskõlastuste läbiviimise;
18) tagab meeste ja naiste
võrdõiguslikkuse põhimõtete, keskkonnakaitsenõuete ja
konkurentsireeglite järgimise;
19) tagab projekti eesmärgi
täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise
ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006,
millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks
määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–78) artiklis 57
sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse
perioodi lõppemisest;
20) näitab ja tagab, et partner näitab
toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades
selleks Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ja vajadusel
kooskõlastades sümboolika kasutamise eelnevalt rakendusüksusega,
vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211
«Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle
avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja
Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord»;
21)
maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasi tagasinõudmise
otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt
arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
22) täidab
Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või
mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 11 sätestatud
kohustusi;
23) täidab teisi «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste
seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse rahuldamise
otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.»
| Minister Tõnis LUKAS |
| Kantsler Janar HOLM |
Facebook
X.com