Teksti suurus:

Biomassist elektrienergia koostootmise juhis

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.08.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I 2010, 54, 349

Biomassist elektrienergia koostootmise juhis

Vastu võetud 29.07.2010 nr 105

Määrus kehtestatakse «Elektrituruseaduse» § 59 lõike 1 punkti 2 alusel.

§ 1. Kohaldamisala

 (1) Määrusega kehtestatakse juhis koostootmisrežiimil biomassist toodetud elektrienergia koguse määramiseks, kui koostootmisseadme neto üldkasutegur kalendriaasta arvestuses on alla 0,4.

 (2) Koostootmisseadmega biomassist toodetud elektrienergia on toodetud koostootmisrežiimil, kui koostootmisseadme neto üldkasutegur kalendriaasta arvestuses on vähemalt 0,4.

§ 2. Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) elektrienergia brutotoodang – koostootmisseadmega toodetud elektrienergia kogus, mis on mõõdetud generaatori väljundklemmidel;
 2) elektrienergia netotoodang – koostootmisseadmega toodetud elektrienergia kogus, mis ei sisalda omatarvet ja milleks loetakse elektrijaama kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul võrku antud saldeeritud toodang;
 3) elektrienergia omatarve – osa elektrienergia brutotoodangust, mida koostootmisseade kasutab tootmisprotsessis oma vajadusteks, eelkõige suitsuimurite, ventilaatorite ja toitepumpade tööks;
 4) kadu seadmetes – elektrienergia tootmisprotsessis tekkiv energiakadu, eelkõige generaatoris, torustikes, soojusvahetis ning seoses turbiini välisjahtumisega. Kadu seadmetes ei sisalda katla soojuskadu;
 5) kasulik soojusenergia – majanduslikult põhjendatud kütte- või jahutusnõudluse rahuldamiseks või tööstuslikuks otstarbeks koostootmisprotsessis toodetud soojusenergia kogus ilma suitsugaaside pesuri toodanguta;
 6) kondensatsioonirežiim – elektrienergia tootmine koostootmisprotsessis ilma kasuliku soojusenergia tootmiseta;
 7) kondenseeritud soojusenergia – koostootmisprotsessis tekkinud soojusenergia kogus, mida ei kasutata kasuliku soojusenergiana, vaid suunatakse kondensaatorisse või jahutisse;
 8) koostootmine – ühes protsessis samaaegne soojus- ja elektrienergia tootmine. Koostootmisseade võib üheaegselt töötada nii koostootmis- kui ka kondensatsioonirežiimil;
 9) koostootmisrežiim – elektrienergia tootmine koostootmisprotsessis, kus toimub kasuliku soojusenergia tootmine;
 10) majanduslikult põhjendatud nõudlus – nõudlus, mis ei ületa kütte või jahutuse vajadust ja mille rahuldamiseks võib energia olla turutingimustes toodetud ka teisiti kui koostootmisprotsessis;
 11) neto üldkasutegur – elektrienergia neto aastatoodangu ja kasuliku soojusenergia aastatoodangu suhe selle energia tootmiseks kasutatud kütuse energiaga.

§ 3. Koostootmistehnoloogiad

  Määrus hõlmab biomassist soojus- ja elektrienergia koostootmisel kasutatavaid järgmisi tehnoloogiaid:
 1) vasturõhuauruturbiin;
 2) vaheltvõttudega auruturbiin;
 3) muud tehnoloogiad või nende kombinatsioonid, mis vastavad koostootmise mõistele.

§ 4. Põhivõrguettevõtjale esitatavad andmed

 (1) Tootja esitab põhivõrguettevõtjale iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks kauglugemisseadmega mõõdetud järgmised andmed:
 1) kondenseeritud soojusenergia kogus megavatt-tundides (Qkond);
 2) elektrienergia netotoodang megavatt-tundides (Eneto);
 3) kasuliku soojusenergia kogus megavatt-tundides (Qkt).

 (2) Aruandlusperiood on üks kuu.

§ 5. Koostootmisrežiimil toodetud elektrienergia kogus

 (1) Kui kütusena kasutatakse biomassi, arvutatakse koostootmisrežiimil toodetud elektrienergia kogus järgmise valemiga:

Enetokt Qkt  × Eneto,

Qkond + Qkt


kus  
  Enetokt on koostootmisrežiimil toodetud elektrienergia netokogus megavatt-tundides;
  Qkond on kondenseeritud soojusenergia kogus megavatt-tundides;
  Eneto on elektrienergia netotoodang megavatt-tundides;
  Qkt on toodetud kasuliku soojusenergia kogus megavatt-tundides.

 (2) Kui kütusena kasutatakse biomassi koos muu energiaallikaga, arvutatakse koostootmisrežiimil toodetud elektrienergia kogus järgmise valemiga:

  Enetoktbio = Enetokt × po,

kus  
  Enetoktbio on koostootmisrežiimil biomassist toodetud elektrienergia netokogus megavatt-tundides;
  Enetokt on koostootmisrežiimil toodetud elektrienergia netokogus megavatt-tundides, mis on arvutatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud valemi kohaselt;
  po on biomassi primaarenergia osakaal tootmiseks kasutatud kütuse kogusest.

 (3) Erinevate kütuste kogused arvutatakse katlasse antud primaarenergia koguse alusel, mis on teisendatud megavatt-tundidesse.

§ 6. Kondenseeritud soojusenergia kogus

 (1) Kui kondenseeritud soojusenergia koguse (Qkond) mõõtmine tootmisprotsessis on tehniliselt keerukas ja tootjale majanduslikult koormav, võib tootja esitada põhivõrguettevõtjale põhjendatud avalduse kondenseeritud soojusenergia koguse arvutamiseks valemi alusel, esitades täiendavalt järgmised mõõtmisandmed ja arvutused:
 1) tootmisprotsessis katlasse antud biomassi koguses sisalduv primaarenergia, mis on teisendatud megavatt-tundidesse (Qkütus);
 2) kauglugemisseadmega mõõdetud elektrienergia brutotoodang megavatt-tundides (Ebruto);
 3) kauglugemisseadmega mõõdetud kasulikult toodetud soojusenergia kogus megavatt-tundides (Qkt).

 (2) Põhivõrguettevõtja hindab tootja avalduse alusel mõõtmise keerukust ning annab talle vajaduse korral õiguse esitada kondenseeritud soojusenergia arvutusliku koguse (Qkond) järgmise valemi alusel:

  Qkond = Qturbiin – Ebruto – Qkt – Qkadu,

kus  
  Qkond on kondenseeritud soojusenergia kogus megavatt-tundides;
  Qturbiin on turbiini sisenenud energia kogus megavatt-tundides;
  Ebruto on elektrienergia brutotoodang megavatt-tundides;
  Qkt on toodetud kasuliku soojusenergia kogus megavatt-tundides;
  Qkadu on kadu seadmetes megavatt-tundides.

 (3) Turbiini sisenenud energia kogus arvutatakse järgmise valemiga:

  Qturbiin = Qkütus × ηkatel,

kus  
  Qturbiin on turbiini sisenenud energia kogus megavatt-tundides;
  Qkütus on katlasse antud kütuse koguses sisalduv primaarenergia, teisendatuna megavatt-tundidesse;
  ηkatel on katla kasutegur. Katla kasuteguriks võetakse põletamisel keevkihtkatlas 0,90 ja põletamisel restkatlas 0,85.

 (4) Kadu seadmetes arvutatakse järgmise valemiga:

  Qkadu = Qturbiin × qkadu,

kus  
  Qkadu on kadu seadmetes megavatt-tundides;
  Qturbiin on turbiini sisenenud energia kogus megavatt-tundides;
  qkadu on kadu seadmetes ja selleks võetakse 0,05.

 (5) Põhivõrguettevõtja kontrollib tootja esitatud arvutuste õigsust.

§ 7. Määruse rakendamine

  Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. juulist 2010. a.

Peaminister Andrus ANSIP


Rahandusminister
majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Jürgen LIGI


Riigikantselei istungiosakonna juhataja
riigisekretäri ülesannetes Aivar RAHNO