Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» muutmine
Vastu võetud 29.07.2010 nr 106
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõike 5 ja § 281 lõike 2, «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõike 6 ja § 32 lõike 2, «Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi rakendamist käsitlevate vastastikuse mõistmise memorandumite ratifitseerimise seaduse» § 2 lõike 1 ja «Välissuhtlemisseaduse» § 8 lõike 5 alusel.
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» (RT I 2006, 61, 463; 2008, 37, 222) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Määrus kehtib struktuurifondide, sealhulgas Euroopa Liidu algatuste «Equal», «Interreg» ja «Urban», Euroopa territoriaalse koostöö, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (edaspidi ENPI), üldprogrammi «Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine» raames asutatud Välispiirifondi, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Euroopa Tagasipöördumisfondi ja Euroopa Pagulasfondi (edaspidi solidaarsusprogrammi fondid), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi, Norra finantsmehhanismi, Schengen Facility, Eesti–Šveitsi koostööprogrammi ja Transition Facility raames antava toetuse suhtes.»;
2) paragrahvi 1 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 11 lõiked 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
«1) otsustaja nimi;»;
5) määrust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:
«§ 111. Protsendi alusel tagasinõudmine
(1) Kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, nõuab otsustaja toetuse tagasi vastavalt lõigetes 2–9 sätestatule.
(2) Otsustaja nõuab tagasi 100% riigihanke rahvusvahelist piirmäära
ületava hankelepingu summast, kui ilmneb, et:
1) «Riigihangete
seaduse» § 106 lõikes 1 nimetatud hanketeadet ei ole Euroopa Liidu
Väljaannete Talitusele avaldamiseks esitatud või on rikutud
«Riigihangete seaduse» § 23 lõikes 1 nimetatud keeldu;
2)
teadlikult on rakendatud ebaseaduslikku või vaba konkurentsi moonutavat
pakkuja kvalifitseerimise, pakkumuse vastavaks tunnistamise või
hindamise kriteeriumi.
(3) Otsustaja nõuab tagasi 25% hankelepingu summast, kui ilmneb, et:
1)
selle hankemenetluse läbiviimisel, mille summa ületab riigihanke
rahvusvahelist piirmäära, ei ole esitatud hanketeadet Euroopa Liidu
Väljaannete Talitusele avaldamiseks, kuid avalikustamine on toimunud
määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise Euroopa Liidu
liikmesriigi territooriumil tegutseval ettevõtjal;
2) selle
hankemenetluse läbiviimisel, mille summa jääb alla riigihanke
rahvusvahelist piirmäära, ei ole kasutatud seadusest tulenevat õiget
menetlusliiki või on rikutud «Riigihangete seaduse» § 23 lõikes 1
nimetatud keeldu;
3) hankemenetluse läbiviimisel on kasutatud
seadusest tulenevat õiget hanke menetlusliiki, kuid hanketeates või
hankedokumentides nimetatud pakkuja kvalifitseerimise, pakkumuse
vastavaks tunnistamise või hindamise kriteerium ei võimaldanud
objektiivselt kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni või pakkumuste
vastavust või pakkumusi võrrelda ja hinnata;
4)
hankemenetluse läbiviimisel on kasutatud seadusest tulenevat õiget hanke
menetlusliiki, kuid edukaks on tunnistatud pakkuja, kes ei vastanud
hanketeates või hankedokumentides nõutud kvalifikatsioonile, või
pakkumus, mis ei olnud kooskõlas mõne vastavuse või hindamise
kriteeriumiga;
5) hankemenetluse läbiviimisel on kasutatud seadusest
tulenevat õiget hanke menetlusliiki, kuid pakkuja kvalifitseerimisel,
pakkumuse vastavaks tunnistamisel või hindamisel on kasutatud
kriteeriumi, mida ei ole hanketeates või hankedokumentides nimetatud;
6)
hankemenetluse läbiviimisel on kasutatud seadusest tulenevat õiget hanke
menetlusliiki, kuid hanketeates või hankedokumentides on pakkuja
kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või hindamiseks
kasutatud kriteeriume, mis piiravad põhjendamatult konkurentsi või
soodustavad ebavõrdset kohtlemist;
7) väljakuulutamiseta
läbirääkimistega menetluse korral esitamata jäetud riigihanke aruannet
ei ole pärast vastava ettekirjutuse saamist esitatud;
8) avatud
või piiratud hankemenetluses on peetud läbirääkimisi;
9)
hankija ei ole teavitanud hanketeate või hankedokumentide muutmisest
kõiki huvitatud isikuid, pakkujaid või taotlejaid või on oluliselt
rikkunud «Riigihangete seaduse» §-s 56 sätestatud selgituste andmise
korda, mis ei võimaldanud neil esitada korrektset pakkumust või
kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente;
10) hankija on kasutanud
pakkumuste vastavuse kontrollimisel või hindamisel oma esindajana või
eksperdina isikut, kes ei ole pakkujate suhtes erapooletu, või esineb
pakkujate suhtes huvide konflikt;
11) hankemenetluse läbiviimisel on
kasutatud seadusest tulenevat õiget menetlusliiki, kuid hankelepingu
eset on pärast lepingu sõlmimist vähendatud hankelepingu summat
proportsionaalselt vähendamata;
12) toetuse saaja või partner,
kes on hankija «Riigihangete seaduse» mõistes, ei ole alla riigihangete
piirmäära jääva hanke raames või lihtsustatud korras tellitud teenuse
hankimisel võrrelnud hindu ega valinud majanduslikult soodsaimat või
odavaimat pakkumust, kui ta on selleks kohustatud;
13) toetuse saaja
või partner, kes ei ole hankija «Riigihangete seaduse» mõistes, ei ole
töö või teenuse tellimisel võrrelnud hindu ega valinud majanduslikult
soodsaimat või odavaimat pakkumust, kui ta on selleks kohustatud.
(4) Lõike 3 punktides 3–5 ja 8 sätestatud rikkumiste tagasinõude määra võib põhjendatud juhtudel vähendada 10%-le või 5%-le sõltuvalt rikkumise raskusest.
(5) Kui ilmneb, et hankemenetluse läbiviimisel on kasutatud seadusest tulenevat õiget menetlusliiki, kuid enne hankelepingu sõlmimist on muudetud hankelepingu eset või hankelepingu summat võrreldes esitatud edukaks tunnistatud pakkumusega, nõutakse tagasi 25% muudetud hankelepingu muutunud summast.
(6) Kui pärast hankelepingu sõlmimist on selle lepingu eseme suhtes
sõlmitud täiendav leping või muudetakse olemasolevat hankelepingut ning
hankelepingu sõlmimisel või muutmisel ei ole järgitud «Riigihangete
seaduses» sätestatud piiranguid, nõuab otsustaja toetuse tagasi
vastavalt hankelepingu summale järgmiselt:
1) üle riigihanke
rahvusvahelise piirmäära hankelepingu puhul 100% täiendava lepingu
maksumusest või summast, mille võrra lepingu maksumus muutmise tulemusel
suurenes;
2) hankelepingu puhul, mille summa on võrdne riigihangete
piirmääraga või ületab seda, kuid jääb alla riigihanke rahvusvahelist
piirmäära, 25% täiendava hankelepingu maksumusest või summast, mille
võrra lepingu maksumus muutmise tulemusel suurenes.
(7) Kui hankelepingu puhul, mille summa ületab riigihangete piirmäära, ilmneb riigihangete menetlusreeglite rikkumine, mida ei ole käsitletud lõigetes 1–6, nõutakse tagasi kuni 10% hankelepingu summast.
(8) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud teavitamise nõudeid ja nimetatud nõuete hilisem täitmine ei ole võimalik, nõuab otsustaja tagasi 5% tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest.
(9) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning lõigetes 2–8 ei ole vastavale rikkumisele tagasinõude protsenti sätestatud, nõuab otsustaja tagasi 5% tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest.»;
6) paragrahvi 22 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Alustatud tagasinõudmise menetlus viiakse lõpule vastavalt menetluse algatamise ajal kehtinud õigusaktides sätestatule.»;
7) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
«(11) Tehtud toetuse taotluse rahuldamise otsuse, kinnitatud programmi või sõlmitud halduslepingu raames antud toetuse tagasinõudmisel lähtutakse tagasinõude menetlemise algatamise ajal kehtinud õigusaktides sätestatust.»
| Peaminister Andrus ANSIP |
| Rahandusminister Jürgen LIGI |
|
Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes Aivar RAHNO |
Facebook
X.com