Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» muutmine

Vastu võetud 29.07.2010 nr 106

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõike 5 ja § 28¹ lõike 2, «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõike 6 ja § 32 lõike 2, «Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi rakendamist käsitlevate vastastikuse mõistmise memorandumite ratifitseerimise seaduse» § 2 lõike 1 ja «Välissuhtlemisseaduse» § 8 lõike 5 alusel.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» (RT I 2006, 61, 463; 2008, 37, 222) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Määrus kehtib struktuurifondide, sealhulgas Euroopa Liidu algatuste «Equal», «Interreg» ja «Urban», Euroopa territoriaalse koostöö, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (edaspidi ENPI), üldprogrammi «Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine» raames asutatud Välispiirifondi, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Euroopa Tagasipöördumisfondi ja Euroopa Pagulasfondi (edaspidi solidaarsusprogrammi fondid), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi, Norra finantsmehhanismi, Schengen Facility, Eesti–Šveitsi koostööprogrammi ja Transition Facility raames antava toetuse suhtes.»;

2) paragrahvi 1 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 11 lõiked 1¹ ja 1² tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

«1) otsustaja nimi;»;

5) määrust täiendatakse §-ga 11¹ järgmises sõnastuses:

«§ 11¹. Protsendi alusel tagasinõudmine

(1) Kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, nõuab otsustaja toetuse tagasi vastavalt lõigetes 2–9 sätestatule.

(2) Otsustaja nõuab tagasi 100% riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületava hankelepingu summast, kui ilmneb, et:
1) «Riigihangete seaduse» § 106 lõikes 1 nimetatud hanketeadet ei ole Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele avaldamiseks esitatud või on rikutud «Riigihangete seaduse» § 23 lõikes 1 nimetatud keeldu;
2) teadlikult on rakendatud ebaseaduslikku või vaba konkurentsi moonutavat pakkuja kvalifitseerimise, pakkumuse vastavaks tunnistamise või hindamise kriteeriumi.

(3) Otsustaja nõuab tagasi 25% hankelepingu summast, kui ilmneb, et:
1) selle hankemenetluse läbiviimisel, mille summa ületab riigihanke rahvusvahelist piirmäära, ei ole esitatud hanketeadet Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele avaldamiseks, kuid avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil tegutseval ettevõtjal;
2) selle hankemenetluse läbiviimisel, mille summa jääb alla riigihanke rahvusvahelist piirmäära, ei ole kasutatud seadusest tulenevat õiget menetlusliiki või on rikutud «Riigihangete seaduse» § 23 lõikes 1 nimetatud keeldu;
3) hankemenetluse läbiviimisel on kasutatud seadusest tulenevat õiget hanke menetlusliiki, kuid hanketeates või hankedokumentides nimetatud pakkuja kvalifitseerimise, pakkumuse vastavaks tunnistamise või hindamise kriteerium ei võimaldanud objektiivselt kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni või pakkumuste vastavust või pakkumusi võrrelda ja hinnata;
4) hankemenetluse läbiviimisel on kasutatud seadusest tulenevat õiget hanke menetlusliiki, kuid edukaks on tunnistatud pakkuja, kes ei vastanud hanketeates või hankedokumentides nõutud kvalifikatsioonile, või pakkumus, mis ei olnud kooskõlas mõne vastavuse või hindamise kriteeriumiga;
5) hankemenetluse läbiviimisel on kasutatud seadusest tulenevat õiget hanke menetlusliiki, kuid pakkuja kvalifitseerimisel, pakkumuse vastavaks tunnistamisel või hindamisel on kasutatud kriteeriumi, mida ei ole hanketeates või hankedokumentides nimetatud;
6) hankemenetluse läbiviimisel on kasutatud seadusest tulenevat õiget hanke menetlusliiki, kuid hanketeates või hankedokumentides on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või hindamiseks kasutatud kriteeriume, mis piiravad põhjendamatult konkurentsi või soodustavad ebavõrdset kohtlemist;
7) väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse korral esitamata jäetud riigihanke aruannet ei ole pärast vastava ettekirjutuse saamist esitatud;
8) avatud või piiratud hankemenetluses on peetud läbirääkimisi;
9) hankija ei ole teavitanud hanketeate või hankedokumentide muutmisest kõiki huvitatud isikuid, pakkujaid või taotlejaid või on oluliselt rikkunud «Riigihangete seaduse» §-s 56 sätestatud selgituste andmise korda, mis ei võimaldanud neil esitada korrektset pakkumust või kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente;
10) hankija on kasutanud pakkumuste vastavuse kontrollimisel või hindamisel oma esindajana või eksperdina isikut, kes ei ole pakkujate suhtes erapooletu, või esineb pakkujate suhtes huvide konflikt;
11) hankemenetluse läbiviimisel on kasutatud seadusest tulenevat õiget menetlusliiki, kuid hankelepingu eset on pärast lepingu sõlmimist vähendatud hankelepingu summat proportsionaalselt vähendamata;
12) toetuse saaja või partner, kes on hankija «Riigihangete seaduse» mõistes, ei ole alla riigihangete piirmäära jääva hanke raames või lihtsustatud korras tellitud teenuse hankimisel võrrelnud hindu ega valinud majanduslikult soodsaimat või odavaimat pakkumust, kui ta on selleks kohustatud;
13) toetuse saaja või partner, kes ei ole hankija «Riigihangete seaduse» mõistes, ei ole töö või teenuse tellimisel võrrelnud hindu ega valinud majanduslikult soodsaimat või odavaimat pakkumust, kui ta on selleks kohustatud.

(4) Lõike 3 punktides 3–5 ja 8 sätestatud rikkumiste tagasinõude määra võib põhjendatud juhtudel vähendada 10%-le või 5%-le sõltuvalt rikkumise raskusest.

(5) Kui ilmneb, et hankemenetluse läbiviimisel on kasutatud seadusest tulenevat õiget menetlusliiki, kuid enne hankelepingu sõlmimist on muudetud hankelepingu eset või hankelepingu summat võrreldes esitatud edukaks tunnistatud pakkumusega, nõutakse tagasi 25% muudetud hankelepingu muutunud summast.

(6) Kui pärast hankelepingu sõlmimist on selle lepingu eseme suhtes sõlmitud täiendav leping või muudetakse olemasolevat hankelepingut ning hankelepingu sõlmimisel või muutmisel ei ole järgitud «Riigihangete seaduses» sätestatud piiranguid, nõuab otsustaja toetuse tagasi vastavalt hankelepingu summale järgmiselt:
1) üle riigihanke rahvusvahelise piirmäära hankelepingu puhul 100% täiendava lepingu maksumusest või summast, mille võrra lepingu maksumus muutmise tulemusel suurenes;
2) hankelepingu puhul, mille summa on võrdne riigihangete piirmääraga või ületab seda, kuid jääb alla riigihanke rahvusvahelist piirmäära, 25% täiendava hankelepingu maksumusest või summast, mille võrra lepingu maksumus muutmise tulemusel suurenes.

(7) Kui hankelepingu puhul, mille summa ületab riigihangete piirmäära, ilmneb riigihangete menetlusreeglite rikkumine, mida ei ole käsitletud lõigetes 1–6, nõutakse tagasi kuni 10% hankelepingu summast.

(8) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud teavitamise nõudeid ja nimetatud nõuete hilisem täitmine ei ole võimalik, nõuab otsustaja tagasi 5% tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest.

(9) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning lõigetes 2–8 ei ole vastavale rikkumisele tagasinõude protsenti sätestatud, nõuab otsustaja tagasi 5% tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest.»;

6) paragrahvi 22 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Alustatud tagasinõudmise menetlus viiakse lõpule vastavalt menetluse algatamise ajal kehtinud õigusaktides sätestatule.»;

7) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

«(1¹) Tehtud toetuse taotluse rahuldamise otsuse, kinnitatud programmi või sõlmitud halduslepingu raames antud toetuse tagasinõudmisel lähtutakse tagasinõude menetlemise algatamise ajal kehtinud õigusaktides sätestatust.»

Peaminister Andrus ANSIP

Rahandusminister Jürgen LIGI

Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes Aivar RAHNO