Teksti suurus:

Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise kord, nõuded lennuettevõtja sertifikaadi ja käitamistingimuste sisule, nõuded lennutöödel käitatava õhusõiduki varustusele ning lennutöödega tegeleva lennuettevõtja lennutegevuse käsiraamatu sisule ja koostamisele ning lennuettevõtja sertifikaadi vormid

Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise kord, nõuded lennuettevõtja sertifikaadi ja käitamistingimuste sisule, nõuded lennutöödel käitatava õhusõiduki varustusele ning lennutöödega tegeleva lennuettevõtja lennutegevuse käsiraamatu sisule ja koostamisele ning lennuettevõtja sertifikaadi vormid - sisukord
Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.08.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:14.03.2018
Avaldamismärge:

Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise kord, nõuded lennuettevõtja sertifikaadi ja käitamistingimuste sisule, nõuded lennutöödel käitatava õhusõiduki varustusele ning lennutöödega tegeleva lennuettevõtja lennutegevuse käsiraamatu sisule ja koostamisele ning lennuettevõtja sertifikaadi vormid

Vastu võetud 02.03.2009 nr 13
RTL 2009, 22, 277
jõustumine 13.03.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
30.07.2010RT I 2010, 54, 35308.08.2010

Määrus kehtestatakse «Lennundusseaduse» § 42 lõigete 9 ja 10 ning § 422 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Määruse reguleerimisala

 (1) Määrusega kehtestatakse ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi (Air Operator Certificate – AOC) ja lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi (Aerial Work Certificate – AWC) väljaandmise, muutmise ja kehtivusaja pikendamise kord, nõuded sertifikaadi taotlusele, sertifikaadi ja käitamistingimuste sisule, lennutöödel käitatava õhusõiduki varustusele, lennutöödega tegeleva ettevõtja lennutegevuse käsiraamatu sisule ja koostamisele ning lennuettevõtja sertifikaadi vormid.

 (2) Lennuameti poolt välja antud lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaat annab õiguse teostada lennutöid ainult Eesti õhuruumis.

2. peatükk SERTIFIKAADI VÄLJAANDMINE, MUUTMINE JA KEHTIVUSE PEATAMINE NING SERTIFIKAADI JA KÄITAMISTINGIMUSTE SISU 

§ 2. Sertifikaadi taotlemine

 (1) Sertifikaadi taotlemiseks tuleb Lennuametile esitada kirjalik taotlus, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) taotleja nimi;
 2) registri- või isikukood;
 3) postiaadress, kontakttelefon ja võimalusel e-posti aadress;
 4) kavandatava lennutegevuse liik ja kirjeldus.

 (2) Taotlusega koos tuleb esitada:
 1) juriidilisest isikust taotleja korral taotleja põhikiri või põhimäärus;
 2) taotleja organisatsiooniline struktuur;
 3) isikute nimed, kes on vastutavad lennundustegevuse üldjuhtimise, lennutegevuse, hoolduskorralduse, õhusõiduki meeskonna koolituse ning õhusõidukite maapealse teeninduse eest;
 4) andmed punktis 3 nimetatud isikute kvalifikatsiooni ja töökogemuse kohta;
 5) teave taotleja valduses olevate õhusõidukite riiklike registreerimistunnuste kohta;
 6) lennutegevuse käsiraamat;
 7) õhusõiduki kasutamisõigust tõendavad dokumendid, kui taotleja ei ole õhusõiduki omanik;
 8) jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat või selle taotlus koos jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatu kavandiga või lennutöödega tegeleva lennuettevõtja puhul lennukõlblikkuse ja õhusõiduki hoolduse korraldamise kirjeldus;
 9) julgestuskäsiraamat;
 10) andmed taotleja kasutuses olevate lennu ettevalmistus-, büroo-, angaari-, hooldus- ja ladustamisruumide kohta;
 11) andmed õhusõiduki tehnilise varustatuse kohta;
 12) tõend riigilõivu tasumise kohta.

 (3) Lõikes 1 nimetatud taotlus ja lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid tuleb esitada vähemalt 90 kalendripäeva enne planeeritava lennutegevuse algust. Lennutegevuse käsiraamatu võib esitada kuni 60 kalendripäeva enne planeeritava lennutegevuse algust.

§ 3. Sertifikaadi väljaandmine

 (1) Lennuamet kontrollib taotlust ja selle juurde kuuluvaid andmeid ja dokumente ning teavitab vajaduse korral taotlejat 14 kalendripäeva jooksul puuduvate andmete või dokumentide esitamise vajadusest.

 (2) Lõikes 1 nimetatud puuduvad andmed või dokumendid tuleb Lennuametile esitada 90 kalendripäeva jooksul arvates puuduste teatamisest taotlejale. Puuduste mittekõrvaldamisel lõpetatakse taotluse läbivaatamise menetlus sertifikaadi väljaandmisest keeldumise otsusega.

 (3) Enne sertifikaadi väljaandmise kohta otsuse tegemist viib Lennuamet või «Lennundusseaduse» §-s 71 sätestatud juhtudel vastavat pädevust omav organisatsioon läbi kontrolli hinnangu andmiseks, kas taotlejal on lennutegevuse ohutuks ja nõuetekohaseks korraldamiseks vajalik organisatsiooniline struktuur, talitused, rajatised, õhusõidukid, seadmed, varustus, töökorralduslikud protseduurid, käsiraamatud ja dokumendid, piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal ning kvaliteedisüsteem. Kvaliteedisüsteemi ei kontrollita lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi taotlemisel.

 (4) Otsus sertifikaadi väljaandmise või väljaandmisest keeldumise kohta tehakse 90 kalendripäeva jooksul pärast taotluse esitamist või lõikes 2 nimetatud puuduste kõrvaldamist.

 (5) Sertifikaat ja käitamistingimused trükitakse turvapaberile. Sertifikaatide vormid on toodud määruse lisades 2 ja 3.

§ 4. Sertifikaadi ja käitamistingimuste sisu

 (1) Sertifikaadile kantakse:
 1) sertifikaati omava isiku nimi ja aadress;
 2) sertifikaadi väljaandmise koht, kuupäev ja kehtivusaeg;
 3) sertifikaadi välja andnud isiku nimi, ametikoht ning allkiri.

 (2) Sertifikaadi juurde kuuluvatesse käitamistingimustesse kantakse:
 1) lubatud lennutegevuse liik;
 2) käitamiseks lubatud õhusõiduki tüüp;
 3) lennutegevuse piirkond;
 4) käitamise eritingimused või piirangud;
 5) õhusõiduki käitamise eriload;
 6) käitamiseks lubatud õhusõidukite riiklikud registreerimistunnused.

§ 5. Sertifikaadi muutmine ja kehtivuse pikendamine

 (1) Sertifikaadi ja selle juurde kuuluvate käitamistingimuste muutmiseks või sertifikaadi kehtivuse pikendamiseks tuleb Lennuametile esitada kirjalik taotlus, mis sisaldab § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmeid.

 (2) Sertifikaadi ja selle juurde kuuluvate käitamistingimuste muutmise taotlus tuleb esitada vähemalt 30 kalendripäeva enne planeeritud muudatuste rakendamist.

 (3) Sertifikaadi kehtivuse pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt 30 kalendripäeva enne selle kehtivusaja lõppemist.

 (4) Taotluses puuduste esinemisel tuleb puudused kõrvaldada 30 kalendripäeva jooksul arvates puuduste teatamisest taotlejale. Puuduste mittekõrvaldamisel lõpetatakse taotluse läbivaatamise menetlus sertifikaadi muutmisest või kehtivuse pikendamisest keeldumise otsusega.

 (5) Enne otsuse tegemist sertifikaadi ja selle juurde kuuluvate käitamistingimuste muutmise või sertifikaadi kehtivuse pikendamise kohta, kontrollib Lennuamet või «Lennundusseaduse» §-s 71 sätestatud juhtudel vastavat pädevust omav organisatsioon vajadusel sertifikaati omava isiku lennutegevuse ning selle korraldamise vastavust kehtivatele nõuetele.

 (6) Otsuse sertifikaadi ja selle juurde kuuluvate käitamistingimuste muutmise kohta või sertifikaadi kehtivuse pikendamise kohta teeb Lennuamet 30 kalendripäeva jooksul pärast taotluse esitamist või pärast taotluses esitatud puuduste kõrvaldamist.

 (7) Sertifikaadi ja selle juurde kuuluvate käitamistingimuste muutmisel asendab Lennuamet varem välja antud dokumendi uuega. Uuel dokumendil säilitatakse endine registreerimisnumber.
[RT I 2010, 54, 353 - jõust. 08.08.2010]

 (8) Sertifikaadi kehtivuse pikendamisel asendatakse varem välja antud sertifikaat uuega, märkides sellel ära sertifikaadi uue kehtivusaja ning säilitades uuel sertifikaadil endise registreerimisnumbri.

§ 6. Andmete muutumisest teatamine

 (1) Sertifikaati omav isik on kohustatud viivitamata kirjalikult teatama Lennuametile kõigist muudatustest § 2 lõigetes 1 ja 2 loetletud andmetes ja dokumentides.

 (2) Lennuametile tuleb vähemalt 10 kalendripäeva ette teatada kõikidest § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud isikute kavatsetud vahetustest, välja arvatud erakordsetel asjaoludel toimuvad vahetused.

3. peatükk LENNUTÖÖDEGA TEGELEVA LENNUETTEVÕTJA LENNUTEGEVUSE KÄSIRAAMATU SISU JA SELLE KOOSTAMINE 

§ 7. Nõuded lennutöödega tegeleva lennuettevõtja lennutegevuse käsiraamatu sisule ja selle koostamisele

 (1) Lennutegevuse käsiraamatu sisu ja ülesehitus peab olema vastavuses lisas 1 esitatud lennutegevuse käsiraamatu sisu ja struktuuriga.

 (2) Lennutegevuse käsiraamat tuleb kooskõlastada Lennuametiga lennuettevõtja sertifikaadi taotlemisel ja käsiraamatu muutmisel.

4. peatükk NÕUDED LENNUTÖÖDEL KÄITATAVA ÕHUSÕIDUKI VARUSTUSELE 

§ 8. Üldnõuded varustusele

 (1) Õhusõiduk peab olema varustatud vastavalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 6. lisa II või III osa nõuetele.

 (2) Õhusõiduk peab olema varustatud mõõteriistadega, mis võimaldavad lennumeeskonnal kontrollida lennutrajektoori, teostada nõuetekohaseid manöövreid ja järgida õhusõiduki ekspluatatsioonipiiranguid.

 (3) Käesoleva peatüki nõudeid ei kohaldata õhupallile, välja arvatud §-des 9, 17 ja 20 sätestatud nõuded.

§ 9. Pardadokumendid

 (1) Õhusõiduki pardal peavad olema järgmised dokumendid ja käsiraamatud:
 1) õhusõiduki registreerimissertifikaat;
 2) õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaat;
 3) õhusõiduki keskkonnakõlblikkussertifikaat;
 4) lennuettevõtja sertifikaat;
 5) õhusõiduki raadioluba;
 6) tsiviilvastutuskindlustusleping kolmandate isikute kasuks;
 7) operatsiooniline lennuplaan;
 8) lennupäevik;
 9) ATS-üksusele (Air Traffic Service unit) esitatud lennuplaani koopia;
 10) asjakohane aeronavigatsiooniline informatsioon, sealhulgas aeronavigatsioonilise info teeninduse NOTAM ja AIS dokumendid;
 11) asjakohane meteoroloogiline informatsioon;
 12) õhusõiduki massi ja raskuskeskme määramise dokumentatsioon vastavalt õhusõiduki lennukäsiraamatule;
 13) kehtivad aeronavigatsioonilised kaardid, skeemid ja abidokumendid;
 14) lennuõnnetusest ja -intsidendist ning tehnilisest rikkest teatamise blanketid;
 15) dokumendid lennutöödega seotud isikute pardale lubamise kohta;
 16) käitaja lennutegevuse käsiraamat või selle osad, mis on õhusõiduki käitamisel vajalikud.

 (2) Õhupalli puhul, mida saadab saateauto stardipaigast kuni maandumiskohani, võivad lõikes 1 toodud dokumendid paikneda saateautos.

§ 10. Õhusõiduki varustuse nõuded instrumentaallennul

 (1) Lendudel instrumentaallennureeglite kohaselt peab õhusõiduki varustuses sisalduma:
 1) magnetkompass;
 2) kronomeeter, mis näitab tunde, minuteid ja sekundeid;
 3) kaks kõrgusemõõtjat, soovitatavalt trummelkõrgusemõõtjad;
 4) kiiruse mõõtmise süsteem, mis on varustatud seadmega, mis takistab süsteemi ülesütlemist kondensatsiooni või jäätumise tagajärjel;
 5) pöörde- ja libisemisnäitaja, kopteri puhul ainult libisemisnäitaja;
 6) aviohorisont, kopteri puhul kolm aviohorisonti, millest üks võib olla asendatud pöördenäitajaga;
 7) kursi indikaator;
 8) güroskoopiliste mõõteriistade toite kontrollseade;
 9) välisõhu termomeeter, mis asub lennumeeskonna kabiinis;
 10) variomeeter;
 11) staatilise pinge eemaldaja;
 12) ühemootorilisel lennukil üks vaakumpump aviohorisondi ja gürokompassi jaoks, kui pöörde- ja libisemisnäitaja on elektriline;
 13) kopteril stabiliseeriv süsteem juhul, kui kopteri omadused ei taga küllaldast stabiilsust;
 14) lennukil maksimaalse stardimassiga üle 5700 kg, millele on lennukõlblikkussertifikaat välja antud pärast 1. jaanuari 1975. a ning 1. ja 2. klassi kopteril aviohorisont avariitoiteallikaga, mis ei ole sõltuv põhielektrisüsteemist ja tagab vähemalt 30 minuti jooksul aviohorisondi töö ja taustavalgustuse.

 (2) Lõike 1 punktis 14 nimetatud avariitoiteallikas peab automaatselt sisse lülituma pärast põhielektrisüsteemi riket ja armatuurlaual selgelt näitama, et aviohorisont töötab avariitoiteallikast.

 (3) Piloodi kasutatavad mõõteriistad ja indikaatorid peavad olema paigutatud selliselt, et nende näidud oleksid piloodi vaateväljas ja tema töökohalt vaadeldavad oma asendit oluliselt muutmata.

 (4) 1. klassi kopter on kopter, mis mootoririkke korral saab maanduda katkestatud stardiala piires või jätkata ohutut lendu nõuetekohase maandumispaigani, olenevalt sellest, kus mootoririke aset leiab.

 (5) 2. klassi kopter on kopter, mis mootori kriitilise rikke korral saab jätkata ohutut lendu, välja arvatud juhul, kui rike leiab aset enne stardijärgset või enne maandumiseelset otsusepunkti, mis võib tingida sundmaandumise.

§ 11. Õhusõiduki varustuse nõuded visuaallennul

 (1) Lendudel visuaallennureeglite kohaselt peab õhusõiduki varustuses sisalduma:
 1) magnetkompass;
 2) kronomeeter, mis näitab tunde, minuteid ja sekundeid;
 3) kõrgusemõõtja;
 4) kiirusemõõtja;
 5) variomeeter;
 6) pöörde- ja libisemisnäitaja, kopteri puhul ainult libisemisnäitaja;
 7) mootori tööd kontrolliv mõõteriist iga mootori kohta.

§ 12. Lennuki varustuse nõuded lendamisel veekogu kohal

 (1) Lendamisel veekogu kohal, peab vesilennuk, sealhulgas ka vesilennukina kasutatav amfiiblennuk, olema varustatud:
 1) kergesti kättesaadavas kohas oleva päästevestiga või samaväärse individuaalse ujuvvahendiga igale lennukis olevale isikule;
 2) helisignaali andva seadmega vastavalt rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni lisa III nõuetele;
 3) ühe triivankruga.

 (2) Ühemootoriline maalennuk, mis lendab veekogu kohal kaugemal kui planeerimiskaugus kaldast, peab olema varustatud kergesti kättesaadavas kohas oleva päästevestiga või samaväärse individuaalse ujuvvahendiga igale lennukis olevale isikule.

 (3) Lennul veekogu kohal kaugemale kui 93 kilomeetrit (50 meremiili) hädamaandumiseks sobivast maapinnast, peab õhusõiduk olema varustatud kättesaadavas kohas oleva päästevestiga või samaväärse individuaalse ujuvvahendiga igale lennukis olevale isikule.

 (4) Kui lennukaugus hädamaandumiseks sobivast maapinnast ühemootorilise lennuki puhul ületab 185 kilomeetrit (100 meremiili) ja mitmemootorilise lennuki, mis on suuteline jätkama lendu ühe mootoriga, lennukaugus ületab 370 kilomeetrit (200 meremiili), peab lennuk olema varustatud:
 1) kergesti kättesaadavasse kohta paigutatud päästeparvedega vastavalt pardal viibivate isikute arvule, milles peavad olema antud lennutingimustele vastavad pääste- ja ellujäämise vahendid ohuolukorras kasutamiseks;
 2) signaalrakettidega hädasignaalide edastamiseks.

 (5) Päästevest ja samaväärne individuaalne päästevahend peab olema varustatud valgustusega, hõlbustamaks isikute leidmist.

§ 13. Kopteri varustuse nõuded lendamisel veekogu kohal

 (1) Kui lennukaugus veekogu kohal reisikiirusel lendaval 1. või 2. klassi kopteril on üle kümne minuti kaldajoonest ning 3. klassi kopteril suurem kui autorotatsiooni või sundmaandumise kaugus, peab kopter olema varustatud statsionaarse või kiiresti täituvate ujukitega ohutuks vee peale laskumiseks.

 (2) 3. klassi kopter on kopter, mis mootori rikke korral mistahes lennu faasis peab sooritama sundmaandumise.

 (3) 1. ja 2. klassi kopterid peavad olema varustatud:
 1) kergesti kättesaadavas kohas oleva päästevestiga või samaväärse individuaalse ujuvvahendiga igale kopteris olevale isikule;
 2) kergesti kättesaadavasse kohta paigutatud päästeparvedega vastavalt pardal viibivate isikute arvule, milles peavad olema antud lennutingimustele vastavad pääste- ja ellujäämise vahendid ohuolukorras kasutamiseks;
 3) signaalrakettidega hädasignaalide edastamiseks.

 (4) Kui 3. klassi kopteri lennukaugus kaldajoonest on suurem kui autorotatsiooni või sundmaandumise kaugus, peab kopter olema varustatud kergesti kättesaadavas kohas oleva päästevestiga või samaväärse individuaalse ujuvvahendiga igale kopteris olevale isikule. Kui 3. klassi kopterit käitatakse sellest distantsist kaugemal, peab kopteri varustus vastama lõike 3 nõuetele.

 (5) Kui 2. või 3. klassi kopterit käitatakse kopteriväljakul, kus õhkutõusul või maandumisel ohuolukorras on võimalik hädamaandumine veekogule, peab kopter olema varustatud vastavalt lõike 3 nõuetele.

 (6) Päästevest ja samaväärne individuaalne päästevahend peab olema varustatud valgustusega, hõlbustamaks isikute leidmist.

§ 14. Õhusõiduki varustuse nõuded lendamisel suurtel kõrgustel

 (1) Lendamisel kõrgustel, kus õhurõhk õhusõidukis on alla 700 hektopaskali (kõrgusel 3000 meetrit või 10 000 jalga), peab õhusõiduk olema varustatud hapnikuseadmetega ja küllaldase hapnikuvaruga:
 1) kõikidele meeskonnaliikmetele ja lennutöö spetsialistidele kogu 30 minutit ületava lennuaja jooksul, mil õhurõhk kabiinis või salongis on 620–700 hektopaskalit (kõrgus 3000–4000 meetrit või 10 000–13 000 jalga);
 2) kõikidele meeskonnaliikmetele ja lennutöö spetsialistidele lennuaja jooksul, kui õhurõhk kabiinis või salongis on alla 620 hektopaskali (kõrgus 4000 meetrit või 13 000 jalga).

 (2) Lendamisel kõrgustel, kus õhurõhk õhusõidukis on väiksem kui 700 hektopaskalit, kuid õhusõidukis hoitakse õhurõhk vastavate seadmetega suurem kui 700 hektopaskalit, peab õhusõiduk olema varustatud hapnikuseadmetega ja küllaldase hapnikuvaruga iga meeskonnaliikme ja lennutöö spetsialisti jaoks kogu lennu aja jooksul, kui õhurõhk kabiinis või salongis hermeetilisuse häire tõttu langeb alla 700 hektopaskali (kõrgus 3000 meetrit või 10 000 jalga).

 (3) Hermetiseeritud lennuk, mis on ette nähtud lendamiseks kõrgustel, kus õhurõhk on alla 376 hektopaskali, peab olema varustatud pilooti hoiatava dehermetiseerimise signalisatsiooniga.

 (4) Lennuk, millega lennatakse kõrgustel, kus õhurõhk on alla 376 hektopaskali või millega lendamisel kõrgusel, kus õhurõhk on üle 376 hektopaskali, ei saa ohutult nelja minuti jooksul laskuda kõrgusele, kus õhurõhk on 620 hektopaskalit, ning lennuk, millele esmane lennukõlblikkussertifikaat on väljastatud 9. novembril 1998. a või pärast seda, peavad olema varustatud automaatselt käivituva hapnikuseadmega ja hapnikuvaruga vähemalt 10 minutiks kõigi salongis viibivate isikute jaoks.

§ 15. Õhusõiduki varustuse nõuded lendamisel jäätumistingimustes

  Lendamisel jäätumistingimustes või prognoositavates jäätumistingimustes peab õhusõiduk olema varustatud vastavate jäätumisvastaste seadmetega.

§ 16. Õhusõiduki varustuse nõuded öisel lendamisel

  Öösel käitatav õhusõiduk peab olema varustatud:
 1) vastavalt §-s 10 toodud nõuetele;
 2) aeronavigatsiooniliste tuledega;
 3) kahe maandumistulega;
 4) õhusõiduki ohutuks käitamiseks piloodile vajalike mõõteriistade ja indikaatorite taustvalgustusega;
 5) valgustusega lennutöö spetsialisti töökohal;
 6) elektrilambiga iga meeskonnaliikme töökohal.

§ 17. Õhupalli ja selle saateauto varustuse nõuded

 (1) Õhupalli varustuses peab sisalduma:
 1) kõrgusemõõtja;
 2) variomeeter;
 3) ajanäitaja;
 4) raadiojaam;
 5) kütuse rõhu näitaja;
 6) kütuse koguse näitaja;
 7) temperatuurinäitaja;
 8) esmaabipakk;
 9) tulekustuti;
 10) tulekustutustekk (1×0,5 meetrit)
 11) tulekaitse kinnas;
 12) tikud või muu põleti süütamise süsteem;
 13) kontrollkaart koos raadiosageduste ja vajalike telefoninumbritega.

 (2) Õhupalli saateauto varustuses peab sisalduma:
 1) ventilaator õhupalli külmaks täitmiseks;
 2) kompass;
 3) kaardid vastavalt kavandatavale lennupiirkonnale;
 4) käsiraadiojaam;
 5) mobiiltelefon;
 6) tulekustuti;
 7) tulekustutustekk (1×0,5 meetrit);
 8) kiirvabastussüsteem.

§ 18. Maaga kokkupõrke hoiatuse süsteemi kasutamine turbiinmootoriga lennukil

 (1) Alates 2007. aasta 1. jaanuarist peab turbiinmootoriga lennuk stardimassiga üle 5700 kilogrammi või mille salongis on üle üheksa istekoha, olema varustatud maaga kokkupõrke hoiatuse süsteemiga, mis täidab ka maaga kokkupõrke ohtu ennetava hoiatuse funktsiooni.

 (2) Turbiinmootoriga lennuk maksimaalse stardimassiga üle 15 000 kilogrammi või istekohtade arvuga üle 30, peab olema varustatud maaga kokkupõrke hoiatuse süsteemiga, mis täidab ka maaga kokkupõrke ohtu ennetava hoiatuse funktsiooni.

 (3) Maaga kokkupõrke hoiatuse süsteem peab automaatselt tagama lennumeeskonna õigeaegse ja täpse hoiatuse maale lähenemise potentsiaalsest ohust.

§ 19. Mikrofonide kasutamine õhusõidukis

  Iga lennumeeskonna liige peab oma tööülesannete täitmisel õhusõiduki kabiinis allpool üleminekutasandit (alumine kasutatav lennutasand üleminekukõrgusest kõrgemal) pidama sidet suu- või kõrimikrofoni kaudu.

§ 20. Õhusõiduki sideseadmed

  Õhusõiduk peab olema varustatud järgmiste sideseadmetega, mis tagavad:
 1) kahepoolse side lennuväljaliikluse lennujuhtimisüksustega;
 2) meteoroloogilise informatsiooni vastuvõtu kogu lennu vältel;
 3) kogu lennu vältel kahepoolse side lennuliikluse raadiojaamadega asjakohastel sagedustel.

§ 21. Pardaregistraatori paigaldamise nõuded

 (1) Õhusõidukile peavad olema paigaldatud pardaregistraatorid vastavalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 6. lisa II ja III osa ning 10. lisa nõuetele.

 (2) Digitaalsidet kasutav lennuk peab olema varustatud helisalvestiga (CVR) või lennuandmete registraatoriga (FDR) lennuliiklusteenistusega digitaalside pidamise salvestamiseks. Kui andmed salvestatakse lennuandmete registraatorile, peab digitaalside aparatuur võimaldama kasutada ka piloodikabiini helisalvestit.

 (3) Lennuk maksimaalse stardimassiga üle 5700 kilogrammi peab olema varustatud lennuandmete registraatoriga ja helisalvestiga või kombineeritud pardaregistraatoriga (FDR/CVR).

 (4) Kopter maksimaalse stardimassiga üle 2700 kilogrammi peab olema varustatud lennuandmete registraatoriga. Kopter maksimaalse stardimassiga üle 7000 kilogrammi peab olema varustatud lennuandmete registraatoriga ja helisalvestiga või kombineeritud pardaregistraatoriga.

§ 22. Pardaregistraatori käitamine

 (1) Pardaregistraatoreid ei tohi lennu ajal välja lülitada.

 (2) Pardaregistraatorite salvestatud informatsiooni säilitamiseks lennuõnnetuse või -intsidendi korral tuleb need pärast lendu välja lülitada. Pardaregistraatori võib uuesti kasutusele võtta, kui on võetud kõik meetmed lennuõnnetuse või -intsidendi kohta salvestatud informatsiooni säilitamiseks.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 23. Rakendussäte

  Enne käesoleva määruse jõustumist välja antud lennuettevõtja sertifikaatidega seonduvad ja §-s 1 nimetatud toimingud menetletakse kooskõlas käesoleva määrusega.

§ 24.   [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Lisa 1 

Lisa 2 

Lisa 3 

/otsingu_soovitused.json