Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Välissuhtlemine → Sõpruse ja koostöö lepingud

Välislepingute liigitus poolte alusel: Riigid ja territooriumid → Šveits

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise laienenud Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamise Eesti-Šveitsi koostööprogrammi rakendamise raamkokkuleppe lisa 1 Eesti-Šveitsi koostööprogrammi üldise raamistiku muudatused

Koostööprogrammi rakendamise raamkokkulepe

 

Lisa 1. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi üldine raamistik

14. maist 2010

Üldine raamistik moodustab Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi liidunõukogu vahel Eesti-Šveitsi koostööprogrammi kohta sõlmitud raamkokkuleppe lahutamatu osa. Üldises raamistikus määratakse kindlaks koostööprogrammi eesmärgid, põhimõtted, strateegiad ja prioriteedid ning soovituslikud rahaeraldised.

1. Eesmärgid

Eesti-Šveitsi koostööprogrammiga taotletakse kahte eesmärki:
   – aidata kaasa Eesti ja laienenud Euroopa Liidu (EL) enim arenenud riikide majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamisele ning
   – aidata Eestis kaasa dünaamiliste linnapiirkondade ja struktuuriliselt nõrkade perifeersete piirkondade majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamisele.

Eesti-Šveitsi koostööprogramm hõlmab riigisiseseid ja rahvusvahelisi projekte, millega toetatakse jätkusuutlikku ning majanduslikult ja sotsiaalselt tasakaalustatud arengut.

Šveitsi toetuse rakendamise perioodi lõpu lähenedes võivad pooled otsustada viia läbi Eesti-Šveitsi koostööprogrammi abil saavutatud tulemuste üldine hindamine.

2. Põhimõtted

Eesti-Šveitsi koostöö aluseks on järgmised põhimõtted.

Läbipaistvus. Läbipaistvus ja avatus on kõikide koostöömeetmete alus ning selle põhimõtte järgimine on kohustuslik kõikidel tasanditel. Erilist tähelepanu tuleb pöörata läbipaistvusele projektide valimisel, lepingute sõlmimisel ja finantsjuhtimisel.

Sotsiaalne kaasamine. Koostöö eesmärk on laiendada arenguga kaasnevaid võimalusi ja hüvesid sotsiaalselt ja majanduslikult ebasoodsas olukorras olevatele inimestele ja rahvastikurühmadele.

Võrdsed võimalused ja õigused. Koostöö eesmärk on anda naistele ja meestele paremad võimalused nende õiguste võrdseks teostamiseks soopõhise lähenemisviisi kaudu.

Keskkonnaalane jätkusuutlikkus. Koostöö eesmärk on rakendada keskkonnaalase jätkusuutlikkusega seonduvaid nõudeid.

Kõikide sidusrühmade pühendumine. Kõik Eesti-Šveitsi koostööprogrammis osalevad institutsioonid ja otsustajad on pühendunud kokkulepitud projektide tõhusale ja mõjusale rakendamisele.

Subsidiaarsus ja detsentraliseerimine. Koostöö eesmärk on tagada subsidiaarsus ja detsentraliseerimine ennekõike kohalikul ja piirkondlikul tasandil elluviidavate projektide puhul.

3. Strateegiad

3.1. Peamised strateegilised kaalutlused

Eesti-Šveitsi koostööprogramm moodustab ühe osa üldisest riiklikust planeerimisest, mis hõlmab ELi struktuuri- ja ühtekuuluvusprogramme, aga ka Euroopa Majanduspiirkonna programme ja Norra finantsmehhanisme. Šveitsi toetus lisandub neile programmidele ja seda eraldatakse peamiselt projektidele, mida ei rahastata teistest finantsallikatest või rahastatakse teistest finantsallikatest ainult osaliselt.

Peamised strateegilised kaalutlused on järgmised.

a. Prioriteetidele keskendumine. Šveitsi liidunõukogu ja Euroopa Liidu Nõukogu sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis määrati Šveitsi toetuse neli peamist rahastamise suunitlust:
   – julgeolek, stabiilsus ja reformide toetamine;
   – keskkond ja infrastruktuur;
   – erasektori edendamine; ning
   – inim- ja sotsiaalne areng.

Need rahastamise suunitlused ja asjakohased esmatähtsad valdkonnad võimaldavad teha laiapõhjalist koostööd. Olulised on mõjususe ja tõhususega seotud kaalutlused ning olemasolevate vahendite optimaalne jaotamine ja kasutamine. Vältida tuleb teistest allikatest saadava rahastamise dubleerimist. Seetõttu peavad Eesti-Šveitsi koostööprogrammil olema selged strateegilised prioriteedid, mille aluseks on järgmised kaalutlused:
   – keskendumine kõige rohkem kuuele esmatähtsale valdkonnale, kus kulutatakse märkimisväärne osa Šveitsi toetusest (temaatiline prioriteetide seadmine); esmatähtsate valdkondade valimine peab olema vajadustepõhine, arvestades muid Eesti käsutuses olevaid eelarvelisi rahastamisvõimalusi, ja valimisel võib arvesse võtta konkreetset oskusteavet, mida Šveits saab pakkuda;
   – keskendumine võrdlemisi väikesele arvule projektidele.

b. Programmipõhine lähenemine. Programm koosneb projektidest, mis on omavahel seotud sama teema või samade eesmärkide kaudu. Üldjuhul kohaldatakse programmipõhist lähenemist kõikides esmatähtsates valdkondades, mida iseloomustavad mitmed järgmistest tunnusjoontest: suured finantskohustused; erinevate tasandite (riiklik, piirkondlik, kohalik) vahelised seosed; erinevad osalised; panus poliitika väljatöötamisesse; märkimisväärne panus suutlikkuse tugevdamisesse ning ühtsete eeskirjade rakendamine. Programmipõhine lähenemine tähendab konkreetsete projektide korral otsuste tegemise volituste delegeerimist. Programmipõhine lähenemine hõlmab esmatähtsa valdkonna eelhindamist; eesmärkide, suuniste ja eelarvete määramist; programmi elluviimise kava ning sektori seire ja hindamise kontseptsiooni. Mõjususe ja tõhususe tagamiseks peab konkreetsele programmile eraldatav toetus moodustama vähemalt 2 000 000 Šveitsi franki.

c. Projektipõhine lähenemine. Projektipõhist lähenemist rakendatakse sellistes esmatähtsates valdkondades, kus viiakse ellu eraldiseisvaid projekte. Mõjususe ja tõhususe tagamiseks peab projektipõhise lähenemise alusel konkreetsele projektile eraldatav toetus üldiselt moodustama vähemalt 1 000 000 Šveitsi franki. Kokku võib leppida suuremates miinimummahtudes (vt käesoleva lisa punkti 4). Üldtoetuse kaudu on võimalik rahastada väiksemaid projekte (vt lisa 3).

d. Rahvusvahelised projektid. Šveitsi toetust võib kasutada rahvusvaheliste projektide rahastamiseks. Rahvusvahelised projektid on projektid, mida viiakse ellu enam kui ühes riigis. Need projektid peavad olema kooskõlas Šveitsi poolt ELile antava toetuse üldise eesmärgiga, st eesmärgiga vähendada laienenud ELis majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi.

e. Partnerid ja abisaajad. Eesti-Šveitsi koostööprogramm peab hõlmama partnereid ja abisaajaid nii avalikust kui ka erasektorist ning vabaühendustest ja muudest kodanikuühiskonna organisatsioonidest.

f. Partnerlus. Šveitsi ja Eesti partnerite suhted rikastavad Eesti-Šveitsi koostööprogrammi. Koostöö ja partnerlus on väga soovitatavad, eriti neis esmatähtsates valdkondades, kus Šveits võib aidata konkreetsete kogemuste, tehnoloogiate ja oskusteabega.

g. Paindlikkus. Et suurendada rakendamise paindlikkust ja tekkivatele võimalustele reageerimise väljavaadet, tuleb esialgu ligikaudu 10% Šveitsi toetusest jätta määratud esmatähtsatele valdkondadele ja projektidele eraldamata. Kui Eesti-Šveitsi koostööprogrammi algusest on möödunud kaks aastat, hindavad pooled ühiselt programmi rakendamist, suunavad esialgsed rahaeraldised vajaduse korral ümber ja määravad Šveitsi toetuse veel eraldamata osa prioriteedid.

h. Nähtavus. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi nähtavus nii Eesti kui ka Šveitsi elanikele on oluline aspekt, mida võib võtta arvesse projektide valimisel ja rakendamisel. Pooled kohustuvad koostööst eelnevalt teada andma.

3.2. Rakendusstrateegiad

a. Projektide kindlaksmääramine. Projektide kindlaksmääramine mõjutab märkimisväärselt Eesti-Šveitsi koostööprogrammi kvaliteeti. Eesti vastutab Šveitsi toetuse arvelt rahastatavate projektide kindlaksmääramise eest. Šveits võib teha Eestile ettepanekuid projektide kohta.

b. Projektide valimise kriteeriumide kehtestamine. Projektide valimise aluseks peavad olema selgelt määratletud kriteeriumid. Üldised projektide valikukriteeriumid peavad hõlmama järgmist:
   – vastavus Eesti-Šveitsi koostööprogrammi eesmärkidele;
   – vastavus Eesti-Šveitsi koostööprogrammi põhimõtetele, mida kirjeldatakse käesoleva lisa punktis 2;
   – vastavus käesoleva lisa punktis 3.1 määratletud strateegilistele kaalutlustele;
   – seos riikliku arengu kavandamisega ning võimaluse korral riikliku strateegilise raamistikuga;
   – uuenduslikkus ja/või potentsiaal pakkuda uusi lahendusi, mida on võimalik hiljem ulatuslikumalt rakendada (katseprojektid);
   – täitmisüksuse suutlikkus;
   – finantsvõimenduse potentsiaal (täiendavate rahaliste vahendite kaasamine);
   – teostatavus kindlaksmääratud ajavahemikul ja
   – tulemuste jätkusuutlikkus.

Enne Eesti-Šveitsi koostööprogrammi rakendamise algust võib iga esmatähtsa valdkonna tarbeks määratleda spetsiifilised valikukriteeriumid.

c. Projektide kavandamise toetamine. Projektide ettevalmistamine ja üksikasjalik kavandamine on projektide rakendamise mõjususe ja tõhususe seisukohalt ülisuure tähtsusega. Eesti võib ettevalmistamise rahastamist taotleda ja Šveits võib seda soovitada. Selleks on ette nähtud projektide ettevalmistamise fond (vt lisa 3). Kui projektide ettevalmistamise rahastamiseks ette nähtud vahenditest ei piisa mõne konkreetse projekti ettevalmistamiseks, võib Eesti taotleda vajaminevate vahendite ülekandmist asjakohasest esmatähtsast valdkonnast või Šveitsi toetuse veel eraldamata osast.

d. Rakendussuutlikkuse suurendamine. Projektide edukas elluviimine sõltub rakendavate ja järelevalvet teostavate organisatsioonide suutlikkusest. Vajaduse korral võib Eesti suutlikkuse suurendamise toetamist taotleda ja Šveits võib seda soovitada. Suutlikkuse suurendamist võib rahastada Šveitsi toetuse arvelt projektide rahastamise raames.

4. Rahastatavad valdkonnad ja soovituslik rahajaotus

Eesti-Šveitsi koostööprogrammis lähtutakse alljärgnevatest rahastatavatest valdkondadest ja soovituslikest rahajaotustest.

1. Julgeolek, stabiilsus ja reformide toetamine
Nr	Esmatähtsad valdkonnad	Lähenemisviis, eesmärgid ja abikõlblikud projektid	Soovituslik rahajaotus
1	Meetmed piiride kindlustamiseks ja kohtusüsteemi ajakohastamiseks	Valdkonnas rakendatakse projekti- või programmipõhist lähenemist ja lähtutakse järgmisest eesmärgist: suurendada suutlikkust mitmesugustes kriminalistikavaldkondades ning kohtueelsete menetluste ja kuritegude ärahoidmise vallas. Abikõlblike projektide liigid:  – Schengeni õigusruumi piiride kindlustamisega ja kohtusüsteemi ajakohastamisega tegelevate riiklike organisatsioonide tegevuse hõlbustamiseks mõeldud vahendid;  – võrgustamine;  – kohtunike konverents;  – automaatse numbrituvastussüsteemi rakendamine. 2. eesmärk: suurendada suutlikkust mitmesugustes kohtutoimingutes ning karistussüsteemi osas. Abikõlblike projektide liigid:  – Kohtulike arutelude parendamine;  – uimastisõltlastest süüdimõistetute ravi ja rehabilitatsioon.	5,495 miljonit Šveitsi franki
2	Looduskatastroofide ärahoidmine ja ohjamine	Valdkonnas rakendatakse projekti- või programmipõhist lähenemist ja lähtutakse järgmistest eesmärkidest: 1. eesmärk: tuleohutuse suurendamine. Abikõlblike projektide liigid:  – standardite analüüs ja kohandamine;  – õnnetuste ja tulekahjudega seotud koolitus;  – tuleohutuse suurendamine sotsiaalhoolekande- ja raviasutustes;  – kohalike omavalitsuste ja tuletõrjujate koolitus ennetus- ja kaitsemeetmete alal. 2. eesmärk: häirekeskuste side- ja infotehnoloogiasüsteemide arendamine. Abikõlblike projektide liigid:  – abivajajate ning abi andvate sõidukite ja asutuste positsioonimiseks jätkusuutlike süsteemide loomine;  – andmeedastussüsteemide arendamine;  – geograafilise informatsiooni süsteemide (GIS) rakendamine päästetöödel.	3 miljonit Šveitsi franki

 

2. Keskkond ja infrastruktuur
Nr	Esmatähtsad valdkonnad	Lähenemisviis, eesmärgid ja abikõlblikud projektid	Soovituslik rahajaotus
3	Põhiinfra-struktuuri korrastamine ja ajakohastamine ja keskkonna parandamine	Valdkonnas rakendatakse projekti- või programmipõhist lähenemist ja lähtutakse järgmistest eesmärkidest: 1. eesmärk: suurendada suutlikkust keskkonnaseire vallas, et vähendada keskkonna saastamist, tõsta elatusstandardit ja edendada jätkusuutlikku majandusarengut. Abikõlblike projektide liigid: Programmid maksumusega vähemalt 5 miljonit Šveitsi franki järgmistes valdkondades:  – keskkonnaseiresüsteemide ajakohastamine;  – tänapäevaste keskkonnaseireseadmete tarnimine;  – uuringute tegemine. 2. eesmärk: vähendada kasvuhoonegaase ja muid heitmeid, suurendades üldkasutatavate hoonete energiatõhusust ja arendades uusi ehitusstandardeid. Abikõlblike projektide liigid: Projektid või programmid maksumusega vähemalt 3 miljonit Šveitsi franki järgmistes valdkondades:  – tänapäevaste ehitusstandardite kehtestamine;  – energiatõhusate ehitusmeetodite juurutamine;  – uuringud ning teadmiste ja oskusteabe levitamine;  – energiaauditid. Neid pehmeid meetmeid tuleks täiendada  – katse- või näidisprojektidega.	15 miljonit Šveitsi franki

 

3. Erasektori edendamine
Nr	Esmatähtsad valdkonnad	Lähenemisviis, eesmärgid ja abikõlblikud projektid	Soovituslik rahajaotus
4	Finantssektori reguleerimise parandamine[1]	Valdkonnas rakendatakse projektipõhist lähenemist ja lähtutakse järgmisest eesmärgist: toetada äriühingute finantsaruandlust reguleeriva ühenduse õigustiku tõhusat rakendamist ja jõustamist. Abikõlblike projektide liigid: institutsionaalse ja järelevalvealase suutlikkuse tugevdamine seoses äriühingute finantsaruandlusega ja auditeerimisega riiklikul tasandil.	2 miljonit Šveitsi franki

 

4. Inim- ja sotsiaalne areng
Nr	Esmatähtsad valdkonnad	Lähenemisviis, eesmärgid ja abikõlblikud projektid	Soovituslik rahajaotus
5	Uurimis- ja arendustegevus	1. eesmärk: tugevdada teaduspotentsiaali haridusele parema juurdepääsu võimaldamise ning valikuliste edutamis- ja koostööprogrammide või -projektide kaudu. Abikõlblike projektide liigid:  – stipendiumid edasiseks kraadiõppeks ja kõrghariduse järgnevate astmete õppeks Šveitsis (stipendiumifond);  – kahepoolsed koolitus- ja teaduskoostöö projektid seoses AFM mikroskoobiga	Kuni 2,223 miljonit Šveitsi franki
6	Tervishoid	Valdkonnas rakendatakse projekti- või programmipõhist lähenemist ja lähtutakse järgmistest eesmärkidest: 1. eesmärk: tervishoiusektori sidesüsteemide ajakohastamine. Abikõlblike projektide liigid:  – raadioside kiirreageerimise koordineerimise parandamiseks. 2. eesmärk: vanemliku hoolitsuseta lastele tervisliku kasvukeskkonna loomine. Abikõlblike projektide liigid:  – Lastekodude ehitamise  toetamine. 3. eesmärk: puuetega lastele ja täiskasvanutele aktiivse elustiili võimaldamine. Abikõlblike projektide liigid:  – Kõnnirobotite teraapia.	7,267 miljonit Šveitsi franki

 

5. Eriotstarbelised eraldised
Rahastamisvahend	Sisu	Soovituslik rahajaotus
Vabaühenduste fond	Valdkonnas rakendatakse programmipõhist lähenemist ja lähtutakse järgmisest eesmärgist: suurendada kodanikuühiskonna panust majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kui arengu ja osaluse olulise aspekti arendamisse. Abikõlblike projektide liigid:  – väikesed projektid, mis on suunatud teenuste arendamisele kohalikele elanikele tervist soosiva elukeskkonna loomisel.	Kuni 2,5 miljonit Šveitsi franki
Projektide ettevalmistamise fond	Eesmärk Toetada lõplike projektitaotluste ettevalmistamist.	Kuni 0,2 miljonit Šveitsi franki
Šveitsi-poolne programmihaldus	Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Šveitsi-poolsed halduskulud.	Kuni 2 miljonit Šveitsi franki
Eesti tehnilise abi fond	Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Eesti-poolsed halduskulud, sealhulgas ettevalmistamine, rakendamine, järelevalve ja hindamine.	Kuni 0,235 miljonit Šveitsi franki

 

Rahaeraldiste soovitusliku jaotuse ülevaatamine
Rahastamise suunitlused	Soovituslik rahajaotus (miljonit Šveitsi franki)
1. Julgeolek, stabiilsus ja reformide toetamine	8,495
2. Keskkond ja infrastruktuur	15
3. Erasektori edendamine	2
4. Inim- ja sotsiaalne areng	9,49
5. Eriotstarbelised eraldised	4,935
Soovituslikud eraldised kokku	39,92

 

Esmatähtsate valdkondade ja eriotstarbeliste eraldiste kasutamata finantsvahendid jaotatakse ümber pärast seda, kui kõik lõplikud otsused on esmatähtsates valdkondades või rahastamisvahendite osas lõplikele projektitaotlustele tehtud. Kasutamata finantsvahendite ümberjaotamine otsustatakse poolte kokkuleppel (näiteks kinnitatud kohtumiste protokollis või kirjavahetuses) toetuse taotlemise ja kasutamise korraldaja ning SDC/SECO vahel koostööprogrammi rakendamise käigus.

_____________
^[1] Kui prioriteeti nr 4 ei kasutata, siis suunatakse asjakohane eraldis ümber prioriteeti nr 3.

 

Annex 1: Conceptual Framework of the Estonian-Swiss Cooperation Programme

The Conceptual Framework is an integral part of the Framework Agreement between the Government of Estonia and the Swiss Federal Council concerning the Estonian-Swiss Cooperation Programme. The Conceptual Framework defines objectives, principles, strategies and thematic focus, as well as indicative financial allocations.

 1. Objectives

The Estonian-Swiss Cooperation Programme pursues two objectives:
   – To contribute to the reduction of economic and social disparities between Estonia and the more advanced countries of the enlarged European Union (EU); and
   – To contribute within Estonia to the reduction of economic and social disparities between the dynamic urban centres and the structurally weak peripheral regions.

The Estonian-Swiss Cooperation Programme includes national and trans-national Projects that support a sustainable, economically and socially balanced development.

Towards the end of the implementation period of the Swiss Contribution, both Parties may jointly decide on a global evaluation of the results achieved by the Estonian-Swiss Cooperation Programme.

2. Principles

The Estonian-Swiss cooperation is guided by the following principles:

Transparency. Transparency and openness are key to all cooperation activities and are binding at all levels. Special emphasis shall be given to transparency in project selection, contract awarding and financial management.

Social inclusion. Cooperation activities aim at including socially and economically disadvantaged individuals and groups in the opportunities and benefits of development.

Equal opportunities and rights. Cooperation activities aim at increasing women’s and men’s opportunities to exercise their rights equally through a gender-based approach.

Environmental sustainability. Cooperation activities aim at incorporating requirements of environmental sustainability.

Commitment by all stakeholders. All institutions and decision-makers involved in the Estonian-Swiss Cooperation Programme are committed to an efficient and effective implementation of the agreed Projects.

Subsidiarity and decentralisation. Cooperation activities aim at including considerations of subsidiarity and decentralisation primarily in Projects at the municipal and regional levels.

3. Strategies

3.1. Main Strategic Considerations

The Estonian-Swiss Cooperation Programme is part of a comprehensive national development planning that includes the structural and cohesion programmes of the EU as well as the programmes of the EEA and the Norwegian Financial Mechanisms. The Swiss Contribution shall be complementary to these programmes and mainly focus on Projects that are not or only partially covered by other financial sources.

Main strategic considerations include:

a. Focusing. The Memorandum of Understanding between the Swiss Federal Council and the Council of the European Union defines four funding guidelines for the Contribution:
   – Security, stability and support for reforms;
   – Environment and infrastructure;
   – Promotion of the private sector; and
   – Human and social development.

These funding guidelines and the related focus areas provide a broad base for cooperation. Efficiency and effectiveness considerations as well as concern for the optimal allocation and use of available resources are important. Duplication of funding from other resources shall be avoided. Therefore, the Estonian-Swiss Cooperation Programme shall have a clear strategic focus, guided by the fol­lowing considerations:

   – Concentration on a maximum of six focus areas in which a high percentage of the Contribution shall be spent (thematic concentration). The selection of the focus areas will be need-based while taking into account other budgetary funding opportunities in Estonia, and may take specific Swiss know-how into account.

   – Concentration on a relatively small number of Projects.

b. Programme approach. A programme consists of component projects linked by a common theme or shared objectives. In general a programme approach shall be applied in all focus areas which display several of the following characteristics: large financial Commitments; linking of different levels (national, regional, local); variety of actors; contribution to policy development; significant contributions to capacity building; and application of a common set of rules and procedures. A programme approach implies a delegated authority for decision-making on individual projects. A programme approach includes: an initial assessment of the focus area; the definition of objectives, guidelines and budgets; a programme implementation plan; and a sector monitoring and evaluation concept. To assure efficiency and effectiveness, the contribution to a specific programme shall represent a minimum amount of CHF 2 million.

c. Individual project approach. An individual project approach shall be applied in a focus area in which stand-alone projects shall be implemented. To assure efficiency and effectiveness, the contribution for each project under the individual project approach shall represent in general a minimum amount of CHF 1 million. Higher minimal financial volumes may be agreed upon (see Chapter 4 of this Annex). Block Grant financing may provide a means to accommodate smaller projects (see Annex 3).

d. Trans-national Projects. The Contribution may be used to finance trans-national Projects. Trans-national Projects are Projects which are implemented in more than one country. These Projects have to be in conformity with the overall goals of the Swiss Contribution to the enlarged EU, namely with the goal of the reduction of economic and social disparities within the enlarged EU.

e. Partners and beneficiaries. The Estonian-Swiss Cooperation Programme shall include partners and beneficiaries from the public and private sectors, non-governmental organisations and other civil society organisations.

f. Partnerships. Partnerships between Swiss and Estonian partners are an enriching element of the Estonian-Swiss Cooperation Programme. Cooperation and partnerships are strongly encouraged, especially in focus areas in which Switzerland may contribute particular experience, know-how and technologies.

g. Flexibility. In order to increase flexibility of implementation and the possibility to react to arising opportunities, initially about 10% of the Contribution shall not be allocated to chosen focus areas and special items. After two years of the beginning of the Estonian-Swiss Cooperation Programme, a review shall be undertaken in cooperation between the Parties to assess the implementation of Programme, redirect the initial financial allocations if required and determine the priorities for the not yet allocated part of the Contribution.

h. Visibility. Visibility of the Estonian-Swiss Cooperation Programme for Estonian and Swiss citizens is an important aspect that may be taken into account when selecting and implementing Projects. Both Parties undertake to inform proactively on their cooperation.

3.2. Implementation Strategies

a. Identifying Projects. Project identification significantly impacts the quality of the Estonian-Swiss Cooperation Programme. Estonia is responsible for the identification of Projects to be financed by the Contribution. Switzerland can offer Estonia Project proposals.

b. Setting Project selection criteria. Project selection shall be based on a clear set of criteria. General Project selection criteria shall include:
   – Responsiveness to the objectives of the Estonian-Swiss Cooperation Programme;
   – Adherence to the principles of the Estonian-Swiss Cooperation Programme described in Chapter 2 of this Annex;
   – Responsiveness to the strategic considerations outlined in Chapter 3.1 of this Annex;
   – Anchoring in the national development planning and, if possible, the National Strategic Reference Framework;
   – Innovation and/or the potential to offer new solutions that can be applied subse­quently on a larger scale (pilot Projects);
   – Capacity of the Executing Agency;
   – Leverage potential (mobilisation of additional resources);
   – Feasibility in the given time-span; and
   – Sustainability of results.

Specific selection criteria for each focus area may be formulated prior to starting the implementation of the Estonian-Swiss Cooperation Programme.

c. Supporting Project planning. Project preparation and detailed Project planning are of paramount importance for efficiency and effectiveness in Project implementation. Preparation support may be requested by Estonia or recommended by Switzerland and shall be financed through the Project Preparation Facility (see Annex 3). Should there be insufficient funds available in the Project Preparation Facility to prepare a specific Project, Estonia may request to transfer the required funds from the respective Focus area or from the not yet allocated part of the Contribution to the Project Preparation Facility.

d. Enhancing implementation capacities. Successful Project implementation depends on the capacities of the implementing and monitoring organisations. If need be, capacity enhancement may be requested by Estonia or recommended by Switzerland and may be financed by the Contribution as an integral part of Project financing.

4. Thematic Focus and Indicative Financial Allocations

The following thematic focus and indicative financial allocations shall apply to the Estonian-Swiss Cooperation Programme:

 

1. Security, Stability and Support for Reforms
No	Focus areas	Approach, objectives and eligible projects	Indicative financial allocation
1	Measures for securing borders and Modernisation of judiciary	Individual project or programme approach with the following objectives: Objective 1 To enhance the capacity in various areas of forensic science and pretrial procedures and of border control to prevent crimes. Types of eligible projects:  – Equipment to facilitate the performance of government organisations involved in securing the Schengen border and in modernising the judiciary.  – Networking  – Cooperation symposium for judges  – Implementation of a licence plate recognition system Objective 2 To enhance the capacity in various areas of trial procedures and of the penal system. Types of eligible projects:  – Improvement of court hearings  – Semi-compulsory treatment of drug-addicted offenders	5.495 million CHF
2	Prevention and management of natural disasters	Individual project or programme approach with the following objectives: Objective 1: To increase fire safety. Types of eligible projects:  – Analysis and adaptation of standards  – Training for accident and fire disasters  – Increasing of fire safety in social welfare and medicine institutions  – Training for the municipalities and fire fighters on prevention and protection measures. Objective 2: To strengthen information and communication technology systems of emergency centre(s). Types of eligible projects:  – Establish sustainable systems for positioning persons in need of help and help providing vehicles and facilities.  – Strengthen data transmission systems.  – Application of Geographic Information Systems (GIS) in rescue works.	3 million CHF

 

2. Environment and Infrastructure
No	Focus areas	Approach, objectives and eligible projects	Indicative financial allocation
3	Rehabilitation and modernisation of basic infrastructure and Improvement of the environment	Individual project or programme approach with the following objective: Objective 1: To enhance public environmental monitoring capacities in order to reduce environmental pollution, increase living standards and promote sustainable economic development. Types of eligible projects: Programmes of a minimum value of CHF 5 million each in the field of:  – Upgrading of environmental monitoring system(-s)  –  Supply of up to date environmental measuring equipment  –  Conducting research Objective 2: To reduce greenhouse gases and other emissions by increasing energy efficiency in public buildings and development of new building standards. Types of eligible projects: Projects or programmes of a minimum value of CHF 3 million each in the field of:  – establishment of modern building standards,  – introduction of energy efficient construction methods,  – research and dissemination of knowledge and know-how,  – energy audits. These soft measures should be complemented by  –  pilot or demonstration projects.	15 million CHF

 

3. Promotion of the Private Sector
No	Focus areas	Approach, objectives and eligible projects	Indicative financial allocation
4	Improved regulation of the financial sector[1]	Individual project approach with the following objective: To support the effective implementation and enforcement of the Acquis Communautaire targeted to Corporate Financial Reporting. Types of eligible projects: Institutional and regulatory capacity building for corporate sector financial reporting and auditing at the national level	2 million CHF

 

4. Human and Social Development
No	Focus areas	Approach, objectives and eligible projects	Indicative financial allocation
5	Research and development	Objective 1: To strengthen the scientific potential through enhanced access to education and through selective promotion and cooperation programmes or projects. Types of eligible projects:  – Scholarships for advanced degree and post-graduation programmes in Switzerland (Scholarship Fund).  – Bilateral training and research projects on AFM microscopy	Up to 2,223 million CHF
6	Health	Individual project or programme approach with three objectives: Objective 1: To modernize communication systems in the health sector. Types of eligible projects:  – Radio communication to increase coordination for emergency response. Objective 2: To create a healthy growth environment to children with no parental care. Types of eligible projects:  – Support to constructing buildings in the framework of constructing orphanages. Objective 3: To enable active lifestyle for disabled children and adults. Types of eligible projects:  –  Automated gait orthosis therapy	7,267 million CHF

 

5. Special Allocations
Item	Content	Indicative financial allocation
NGO Block Grant	Programme approach with the following objective: To promote civil society's contribution to economic and social cohesion as important actors of development and participation. Types of eligible projects:  – Small projects addressing development of services for local residents in creating healthy living environment.	Up to 2.5 million CHF
Project Preparation Facility	Objective: To support the preparation of final project proposals.	Up to 0.2 million CHF
Swiss Programme Management	Swiss administration of the Estonian-Swiss Cooperation Programme.	2 million CHF
Estonian Technical Assistance	Estonian administration of the Estonian-Swiss Cooperation Programme including preparation, implementation, monitoring, evaluation.	Up to 0,235 million CHF

 

Overview on the Indicative Allocations
Funding guidelines	Indicative financial allocation (million CHF)
1. Security, Stability and Support for Reforms	8,495
2. Environment and Infrastructure	15
3. Promotion of the Private Sector	2
4. Human and Social Development	9,49
5. Special Allocations	4,935
Total indicative allocations	39.92

Unused balances of focus areas and special allocations shall be re-allocated once all the final decisions on the Final Project Proposals in the respective focus area or item have been taken. The re-allocation of these unused balances shall be done by mutual agreement (e.g. confirmed in the minutes of the meetings or by correspondence) between the NCU and SDC/SECO in the course of the operational implementation of the Cooperation Programme.

_____________
^[1] If Focus area N^o 4 is not retained, the respective allocation shall be assigned to focus area N^o 3.